8
EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021
Nr. 24
Nädala portree
Maarja Toomla: armastus toidu vastu viis veebipoe avamiseni Maarja Toomla (33), Kanadas elav eestlanna, avas hiljuti Eesti tooteid müüva veebipoe (vt. reklaami), kus müüb nii maiustusi, suveniire kui ka natuke apteegikaupa. Ta rää kis Eesti Elule, mis ajendas teda selle ettevõtmisega tege lema ja kuidas on tema enda perekonna elu põimunud Eesti ja Kanada vahel. Maarja sündis ja kasvas Eestis, omandas hariduse Tal linna Ülikoolist, tema erialaks on turism ja reisikorraldus. Kuus aastat tagasi saabus ta es makordselt Torontosse – sõbrale külla ja üldse mitte plaaniga siia elama jääda. Kuid juhtus nii, et juba üsna peatselt tutvus ta oma elukaaslase Rickyga ja kujunes nõnda, et ühine kodu rajati Kanadasse. Algul tegi Maarja erinevaid töid, kaasa arvatud eesti ühiskonnas, kuni sündis poeg Leonardo, kes on praegu aasta ja 8 kuu vanune; temaga kodus olles (ja lapsega
vaid eesti keeles rääkides) proovib Maarja nüüd leida aega ka äritegevuse jaoks. Veebipood tundub praegu just selleks sobiv tegevus, kuna asju saab ajada lapse päevategemiste kõrvalt. Maarja elukaaslane on samu ti Euroopa päritolu – sündinud Portugalis, kasvanud Belgias ja elanud juba 15 aastat Kanadas. Veebipoe avamine on suures osas ajendatud nende eelmise aasta ühisest pikast Euroopa reisist, kui nad pandeemia saabudes olid sunnitud plaani tust kauemaks Eestisse jääma. Seal olles ,,armus“ Ricky Eesti toitu ja maiustustesse ning ühi selt leiti, et miks mitte pakkuda võimalust neid ka Kanadasse importida, rõõmuks kohalikele eestlastele, aga ka teistele. Tuua Kanada eestlastele n-ö tükikest kodumaad, seda enam, et reisimine kodumaale on hetkel komplitseeritud. Nii hakkasid nad suhtlema erinevate firmade ga ja tooma sisse kaupa, mis ei vaja säilitamiseks eritingimusi, näiteks külmutust. Esialgses nimistus on nende endi lemmik tooted ja tootevalik on pidevalt uuendamisel. Praegu pakutakse erinevaid Kalevi šokolaade, Santa Maria maitseaineid (näiteks kiluvürts, kurgi marineerimissegu, kartuli maitseaine jm.), suveniire (Eesti logoga seljakotid, mütsid jm.) ning pisut ka loodusravi-tooteid. „Eesti Shop’i eesmärk on minu jaoks ka see, et anda võimalus Kanadas sündinud eestlastele tutvuda ja taasühineda oma ees ti juurtega ning saada neid asju, mis on Eestis elavate inimeste jaoks igapäevased. Proovi sa siin kellelegi seletada, mille korral aitab vahel söetablett, või millal tuleb rinnale sinepiplaas ter kleepida. Aga meie jaoks on see täiesti tava line. Eesti Shop ongi mõeldud kõigile neile, kes
Maarja räägib poeg Leonardoga ainult eesti keeles ja loodab, et laps omandab juba väiksena mitu keelt. Foto erakogust
Maarja, Ricky ja Leonardo Eestis Kakerdaja rabas. Olles pikemat aega Eestis, ,,armus“ Ricky Eesti toitu ja maiustustesse ning nii leiti, et võiks avada Kanadas veebipoe. Foto erakogust
minuga sel teemal ühel meelel on,“ räägib Maarja. Poes müüdavad asjad ongi sellised, mida Maarja on alati ise oma pere tarbeks Eesti reisidelt kaasa toonud ja ta loodab, et need teevad teistelegi rõõmu. Muide, poe avas ta 10. juunil ja vaatamata tagasihoidlikule reklaamile said mõned tooted kiiresti läbi müüdud ning neid tuleb juurde tellida. Maarja jaoks on väga oluline inimeste tagasiside, mida osta soovitakse. Ta pöördub siin ka Kanadas elavate vanemaealiste eestlaste poole, kes võib-olla arvuti ja internetiga sina-peal just pole: võtke lastel või noorematel sugulastel „sabast kinni“ ja paluge neil endale seda poodi näidata, võib-olla tekib huvi midagi tellida. Ilus veebileht www.eestishop.ca kut sub külastama, samuti on neil Instagrami konto. Maarja loodab väga, et kõik läheb hästi ja tulevikus saab mõelda laiendamise peale, kuigi see on tema esmakordne äri kogemus.
Olgu öeldud, et nende pere on väga reisihuviline. 2020.a. jaanuaris, kui laps oli 3-kuune, lendasid nad Euroopasse ja ostsid Saksamaalt autosuvila (recreational vehicle), millega siis mitu kuud mööda Euroopat ringi rändasid, kuni jõudsid Eestisse. Nende reisi Instagrami konto on euroalacarte ja huvi lised võivad teekonda jälgida. Kuigi oli juba koroona-aeg, läks neil kõik turvaliselt nii viiruse olukorra kui üldise heaolu suhtes – kõige hullem asi, mis juhtus, oli see, et üks auto kumm läks katki, aga seegi juba Eestis ning abi oli kiire. „Kui mõtlen asjadele, mis siin- ja sealpool suurt ookeani kõige rohkem erinevad, tuleb esiteks pähe toit. Igatsen Eesti ja ülejäänud Euroopa kvaliteet seid toiduained ja korraliku toi tumise harjumust. Ma armastan lihtsaid puhastest toorainetest valmistatud sööke, aga siin ei ole need kahjuks nii populaar sed kui me eestlastena harjunud oleme. Samas, kui mõtlen asja dele, mis mulle Kanadas meel divad, siis tuleb kohe jällegi
pähe toit – see, et on võimalus nii paljude erinevate kultuuride autentsete maitsetega tutvuda,“ ütleb Maarja.
Saaremaal taasavastati orhideeliik
ka selle kasvukoha iseloomu ja kasvukoha ajalugu, et äkki isegi on ta siin kogu aeg olnud. Lihtsalt seda leiukohta vanasti ei teatud, vana leiukoht oli Austla juures,“ rääkis Rainer Kurbel. Leeder-sõrmkäpp on eriline, kuna seda kasvab nii lillat kui kollast värvi. ,,Sellel liigil on huvitav eripära tõesti, et teda esineb sellise kollasena ja punasena. Ahvenamaal ja Gotlandil on mõlemad liigid. Aga Saaremaa eripära on olnud algupäraselt see, et see liik on olnud ainult kollases toonis,“ rääkis Rainer Kurbel. (ERR/EE)
Muudatuste…
Eestis on teadaolevalt kasva mas 36 orhideede ehk käpa liste liiki, millest lausa 34 liiki leidub ka Saaremaal. Saare maalt taasavastati tänavu ka üks mitu inimpõlve, täpsemalt 120 aastat peidus olnud orhidee – leeder-sõrmkäpa kasvukoht, vahendas uudiste saade ,,Aktuaalne kaamera“. Orhideede uurija Rainer Kurbeli sõnul on leiu olulisust väga raske sõnadesse panna. ,,See on nagu muinasjutu reali seerumine, sest seda liiki ei ole 120 aastat enam Saaremaalt lei tud. See oli ainukene leiukoht vanasti ka Saaremaal ja ühtlasi kogu Baltimaades. Ma arvan, et see liik on olnud kõige ihalda tuim orhidee, mida on tahetud leida,“ rääkis Kurbel. Taasavastatud liigi kasvualaks on paarsada ruutmeetrit ja sellelt leiti enam kui sadakond taime. ,,Praegu tundub, vaadates
HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951
958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca
Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448
Samuti on ta viimase kuue aasta jooksul Kanadas olles märganud, et Kanada ja üle jäänud Põhja-Ameerika rahvas ei puhka nii palju kui euroop lane. „Elutempo on kiirem kui see, millega ma siiani harjunud olin. Käiakse aina tööl ja puha takse ainult mõni nädalake aas tas. Õnneks on praegune elu-olu sundinud ka siinsed inimesed rohkem aega kodus perega veet ma.“ Rääkides inimestest ütleb Maarja, et talle väga meeldib kohalike avatud olek ja rõõmsa meelsus. „Eestlastena kipume olema tagasihoidlikumad ja justkui külmad, kuigi seest oleme ju soojad. Siinses kesk konnas olen õppinud end julge malt väljendama ega karda enam näiteks võõrale tänaval komplimenti teha. Head sõna ei tohiks kunagi kellelegi ütlemata jätta.“ KAIRE TENSUDA
(Algus lk. 5)
natside ühishaudadega pole kindlasti sobiv võrrelda. Ja kuigi neis koolides olid õpeta jad tihti katoliku nunnad, preestrid, pole õige ka paavstilt vabanduse ootamist selle eest, mis toimus enne ta eluaega, et see oli kiriku seisukoht, millest välja ei tehtud. Kui ei teata fakte, nagu näiteks Dutil ja Hopper esitasid, siis pole ju õigust esi tada nõudmisi. Ehk jõuame arusaamisele rahvana kunagi. Mutatis mutandis, mõndagi muudatust on tarvis. Ent mitte põlvetõmblemist. Seniks, kui nõutakse absurdseid muutusi, saab süütut inimelu, vaatamata rassile või soole, hindav kõrval seisja ainult ahastada tumeda tuleviku üle. TÕNU NAELAPEA Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
