Eesti Elu / Estonian Life No. 25 | June 26, 2020

This newspaper was mailed on Friday, June 26, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 25, 2020 Reedel, 26. juunil — Friday, June 26

Võidupüha Ehatares Ka Eestist kaugel, üle ookea­ ni, on meie rahvuskaaslaste poolt ikka ja alati meeles peetud ja pühitsetud täht­ päevi, mis kodumaalgi sü­ dame kiiremalt põksuma pa­ ­ ne­vad või liigutuspisara silma toovad. Suve olulisimaks pee­ takse ikka võidupüha ja jaani­ päeva. Sel aastal pidid koroona-viiruse leviku tõttu ära jääma traditsioonilised suviharja pidustused LõunaOntarios eestlaste Seedrioru maa-alal, kus kodumaa tradit­ sioonide järgi süüdatakse samuti igal aastal sümboolne võidutuli ja langetatakse pea meie riigi loomise heaks oma elu andnute mälestuseks ja austuseks. Üks koht, kus Torontos on traditsioonid au sees on eest­ laste eakatekodu Ehatare.

Keerulise olukorra ja rangete tervisekaitse nõuete täitmise ­tõttu ei olnud sealgi päris hari­

Sel aastal ei saanud kehtivate piirangute tõttu Ehatare puhkekodu elanikud end ise teenindada, jaanitoidud tõid neile laudadele suvepraktikandid.

Foto: J. Laanemaa

likku võidupüha kokkusaamist võimalik korraldada, aga oma­ keskis, vaid mõne väljastpoolt kohale palutud külalisega, kes Ehatare ela­ nikega sel korral hoolsasti t­avalisest pikemat va­ hemaad hoidsid, peeti kesksuve olulisim tähtpäev pidulikult ja meeleolukalt maha. Isegi või­ du-/jaanituli ei puudunud.

Elanike jaoks olid puhke­ kodu parkimisplatsile püstitatud telgid, mille all elanikel väikse­ mates laudkondades oli mõnus istuda. Laudadel olid ka ,,mini­ võidutuled“ laternates, et kas või sümboolselt valgustada ­suvist mahedalt sooja ja valget õhtupoolikut.

Ametliku osa kuulutas ava­ tuks Ehatare huvijuht Janne Laanemaa, kes kutsus kohal­ olnud elanikke laulma Eesti hümni Enno Õunapuu eestve­ damisel. Päeva- ja teemakoha­ selt said sõna Ehataret tihti külastav pastor Jüri Puusaag ja pandeemiaaja piirangute tõttu praegu seal oluliselt harvem külaline aupeakonsul Laas Leivat. Mõlemad rõhutasid selle suvise tähtpäeva olulisust meie rahvale ja riigile ning kuigi vabadussõja sündmused jäävad meist aina kaugemale ei tuhmu selles sõjas saavutatud võidu sära ega tähtsus – vastupidi, selle meelespidamist tuleb veel enamgi meelde tuletada.

Ametlikuma osa lõppedes pakuti kehakinnitust jaanipäe­ vale omaselt kergemate grilltoi­ tude ja salatite ning puuviljade näol. Eelmistest aastatest erine­ valt ei saanud elanikud ise end teenindada ega vabalt laudade vahel ringi liikuda, sel korral tõid suvepraktikantidest abilised (Järgneb lk. 14)

Ehatare võidupüha tähistamisel pakkus muusikat Enno Õunapuu ja vaimulikku sõnumit andis edasi Tornto baptistikoguduse pastor Jüri Puusaag. Lühikese sõnuavõtuga võidupüha teemal esines ka aupeakonsul Laas Leivat.

Foto: L. Laanemaa

www.eestielu.ca

Kuressaares kohtusid Eesti ja Läti presidendid Neljapäeval kohtusid Kures­ saares Eesti riigipea Kersti Kaljulaid ja Läti riigipea Egils Levits, et arutada koos­ tööd Euroopa Liidus, regio­ naalset julgeolekut, keskkon­ naküsimusi ning pandeemia õppetunde. Leedu riigipea Gitanas Nause· da otsustas viimasel hetkel siseriiklikel põhjustel koju jääda.

Kuressaares toimunud Eesti, Läti ja Leedu presidentide kohtumine on osa iga-aastasest traditsioonist, mis sai alguse 1991. aastal ning kohtumise võõrustajaks on Balti koostöö juhtriik. Eesti prioriteetideks Balti koostöös on sel aastal re­ gionaalne julgeolek, küber­koos­ töö, kliimamuutused ja kesk­ konnaküsimused.

President Kaljulaid tõi koh­ tu­ misel Läti kolleegiga esile kriisti tingimustes hästi toi­ mi­ nud Balti riikide tugeva koostöö „Koostöö on keerulise kriisi lahendamisel võtmeküsimus ning meie riikide vaheline koostöö viimastel kuudel on ol­ nud väga tihe ja tulemusrikas, seda nii inimeste kodumaale toomises kui ka pidevas infova­ hetuses ja tegevuste koordinee­ rimises,“ ütles president Kersti Kaljulaid Kuressaares kohtu­ misel Läti presidendi Egils Levitsiga. „Eesti ja Läti on mõlemad väikesed majandused, mis sõltu­ vad maailmamajanduses toimu­ vast. On oluline teha tihedat koostööd, et aidata kaasa meie majanduste ja ühiskondade taas­ tumisele,“ lausus president Kaljulaid. Praegu on ka hea võimalus kasutada Euroopa Liidu taastekava, et muuta meie majandused rohelisemaks ja digitaalsemaks, lisas Eesti riigi­ pea. „Üheks pandeemia õppe­ tunniks on, et tuleb jätkata Euroopa Liidu ühise e-identifit­ seerimise sisseviimist, et oleks võimalik ka võtta kasutusele ühised e-teenused,“ lisas presi­ dent Kaljulaid.

Vabariigi Presidendi sõnul on Kuressaares toimunud kohtu­ mine hea näide ka sellest, et Balti riikide vaheline reisiliiklus jälle toimib ning avaldas loo­ tust, et mitmed Läti turistid leiavad sel suvel tee Eestisse ja meie inimesed lähevad omakor­ da ilusat Lätimaad avastama.

President Kaljulaid rõhutas, et Balti riigid peavad ühiselt panustama Rail Balticu projekti, mis aitab kaasa paremale ühen­ duvusele Kesk-Euroopaga ning

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

President saatis võidutule kõikidesse maakondadesse

Foto presidendi FB lehelt

Võidupüha tähistamisel on kujunenud välja kindlad tra­ ditsioonid.

Nii on kindral Johan Laidoneri Selts selle sajandi ­algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil v­iinud Toris Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavuse koroo­naviirusest tingitud eriolukorra tõttu Kaitseliidu korraldatav paraad, mis pidi peetama Pai­ des, jäi ära, kuid võidutuli ­süüdati sellest hoolimata.

Laidoneri seltsi noortetoimkond tõi mälestustule Torist kaitseväe soomukil esmalt Pärnu Iseseisvuse väljakule, kus tuld tervitasid abilinnapea Meelis Kukk ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Seejärel liikus tuli läbi Pärnu-Jaagupi, Märjamaa, Kullamaa, Nissi ja Keila Tallinna Kaitseväe kal­ mistule, kus seda pühitseti mälestusehise juures. Mälestus­tuli peatus oma teekonnal vabadussõja ausammaste juures. Õhtuks jõudis Eesti sõjameeste mälestustuli Tallinna ja ööseks asetati see ajaloolisse Pirita kloostrikirikusse.

Võidupüha hommikul ühendati Kadriorus mälestustuli ja Toompeal süüdatud muinastuli ühtseks võidu- ja jaanituleks, mille president Kersti Kaljulaid saatis Kadriorust laiali üle kogu riigi. on ka oluline meie julgeolekule. „Teine võtmeprojekt – sünkro­ niseerimine on samuti hästi edenenud, kuid peame jääma selles küsimuses ühtseks, et meie omavahelised eriarvamused ei jääks selle elluviimist takista­ ma,“ lausus Vabariigi President.

Rääkides piirkonna julge­ole­ kust nentis president Kaljulaid, et see ei ole praeguse kriisi

v­alguses muutunud: „Venemaa retoorika ja tegevused ei lähe kokku. Taunime endiselt katseid kasutada ajalugu propagandarel­ vana. 80 aastat tagasi okupeeriti Balti riigid jõudu kasutades ning isegi 1940. aasta rahvusva­ helise õigusega vastuolus,“ lisas Eesti riigipea.

Kuressaares toimus hommi­ (Järgneb lk. 14)

Foto: Raigo Pajula, VPK

2

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

Nr. 25

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Heitlik homne Teame, et eilset muuta ei saa ja homset ei ennusta keegi. Kas või seda, et ta tulebki, kuna nagu kuulus statistiline ütlus rõhutab – ainsat, mida saab sajaprotsendiliselt kinnitada on, et iga inimene kunagi sureb. Loomulik ja inimlik muidugi, et me kõik sooviks elupäevi nii palju kui võimalik. Ka head tervist, rahulikku lõppu, vaevlemata, valudeta.

Selle saavutamisele aitab tublisti kaasa optimism, mis mõnel on hällist kaasas. Teisel aga valitseb äng, mida pingeline aeg vaid teravdab. Vajame siis teiste tuge, laenates lootust ja rahustamist. Selleks on elukutselised olemas, neid tuleb usaldada, mitte iseloomul lasta valitseda.

Kui jälgitakse nende kogemusi ja teadmisi, siis tavaliselt vaibuvad mured, tervis taastub. Kõik soovitused on ju loogilised.

Kuid nagu möödunud nädala statistika näitab, kui märtsis võttis 75% protsenti hoiatusi tõsiselt, jälgis spetsialistide retsepte, immu­nuloogide tarkust, siis nüüd, ülekanadaliselt teeb nii vaid vähem kui kaks kolmest. Kuna Kanada on maailma kõige urbaniseeritum riik, siis linnades on olukord eriti terav, maal aga mitte.

Uus fenomen, millele on isegi nimi antud kui viiruseväsimuspiir, olevat süüdi. Kui juba sadakond päeva inimesi kurnab, siis tuleb olla mures.

Kõik on ehitatud vabatahtlikule jälgimisele. Teadmine, eriti tänases kiirkärmes infovahetuses, sotsiaalmeedia poolt domineeritud maailmas peaks nagu rõhutama seda. Eriti, kui oled vältimatult olukorras, kus ei saa vajalikku distantsi hoida. Ent paljud nii ei tee. Teadlased paluvad testimist, kui arvatakse, et on olemas viiruse sümptomid. Ka tulemused pole 100% kindlad.

Nüüd pakutakse välja uut tehnoloogiat, mis aga mõistust ei asenda. Nutitelefoni äppiga mille nimeks on COVID Alert, annab teoreetiliselt teada, kui inimene on olnud kontaktis kellegagi, kes kannab viirust. Juuli alul asutakse Ontarios seda käivitama.

Probleeme aga on mitu. Esiteks, kõigil ei ole nutitelefoni.

Teiseks, vähemalt 60% rahvast peab äppi maha laadima. Ent vaid 60% meist tegutseb, nagu peaks. Arvudega on raske siis arvestada – kas neil kõigil on nutitelefon? Alberta näide on ilmekas.

Sarnane äpp käivitati seal lehekuu esimesel päeval. Tänaseks on seal vaid 4,75% rahvast ABTraceTogether äppi maha laadinud.

Seda ei saa ju kohustuslikuks teha. Veel. Ja isegi siis on mõju küsitav.

Ontarios on äppi proovilepaneku taga mitme firma hulgas BlackBerry. Selle endiseks firmajuhiks on Jim Balsillie, kes sel nädalal ütles, et on võimatu ennustada äppi edu. Sama kehtib vaktsiini leidmisega. Tuleb inimestel enne katsetada, see kõik nõuab aega. Mis aga aega ei võta, on käituda heitluste keerises just nii, nagu immunuloogid soovitavad. Loogiliselt, mõistusega, mitte isekalt, kurtes väsimust, enese vajadusi üle teiste tervise asetades. Siis näeme homset, kui seda on meile lubatud.

TÕNU NAELAPEA

President Kersti Kaljulaid vaatas nädala alguses üle kantselei seitse mesitaru ja sai proovida selle aasta esimest saaki. ,,Esimest suvist meevõttu nimetatakse ka mee maitstmi­ seks – tõelise meesaagi suurus selgub ikkagi alles suve lõpus.

Presidendi kantselei seitse mesi­ taru said täna siiski üle vaada­ tud ja maitsegi saime suhu,“ kirjutas Kaljulaid ühismeedias. ,,Hobimesinikud teavad rää­ kida, et lisaks kanadele armas­ tatakse üha rohkem ka linname­ silasi pidada. Nii tasub linnaski aedadesse toredaid õitsvaid murulappe jätta, et mesilastel toitu oleks ja naabril hea saak tuleks,“ lisas president. (D/EE)

Foto presidendi FB lehelt

President võttis kantselei mesitarudest esimese saagi

Väliseesti ajalehtedel on võimalik saada Eestist toetust Rahvastikuminister Riina Solman ja Kodani­ kuühis­ konna Sihtkapitali (KÜSK) juhataja Anneli Roosalu kuu­ lutasid võidupüha eel ühiselt välja väliseesti ajalehtedele suunatud toetusprogrammi.

50 000 euro suuruse taot­ lusvooru läbiviimist korraldab KÜSK ja toetust saavad taot­ leda meie rahvuskaaslaslastele suunatud väljaanded.

Väliseesti väljaannete toe­ tusvooru näol on tegemist pi­ lootprojektiga. Toetusvoorust saavad projektirahastust taotleda meie rahvuskaaslastele suuna­ tud väljaanded – iganädalased ja harvemini ilmuvad, paber­ kandjal ning veebiformaadis ilmuvad väljaanded, eesti keelt või kultuuri edendavad väljaan­ ded, sh ingliskeelsed väljaanded.

„Võidupüha eel meenutame võitlust ja võitu eesti rahva ole­ masolu ja poliitilise vabaduse eest. Selles on suur roll olnud ka meie rahvus- ja mõttekaas­ lastel väljaspool Eestit. Mul on siiralt hea meel, et oleme jõud­ nud selle pikaaegse plaani reali­ seerimiseni. Ikka selleks, et eesti meel ja eesti keel säiliksid ka Eesti riigipiiridest väljaspool, hoides eesti juuri ja kodumaa tunnet. Taotlusvooru eesmärgiks on toetuse abil väliseesti aja­ lehetoimetuste jätkusuutlikkus rahvuskaaslaste kogukondades uudiste ja informatsiooni vahen­ damisel, Eestiga ühtekuulu­ vustunde tugevdamisel ning eesti keele ja kultuuri hoidmisel ja arendamisel. Tegemist on esialgu küll pilootprojektiga, ­ kuid loodan, et toetusvoor saab

väljatöötamisel oleva Üleilmse eestluse programmi üheks iga-aastaseks tegevuseks,“ ütles Solman.

Anneli Roosalu nentis taot­ lusvooru avanemist kommen­ teerides, et väliseesti väljaan­ nete toetamine täidab ühte väga olulist KÜSKi eesmärki, koda­ nikuühiskonna alase teadlikkuse kasvu toetamist. „Usun, et suu­ dame väliseesti väljaannete toetamise kaudu edendada ja toetada eestimeelset kodani­ kuühiskonda,“ lisas Roosalu.

Taotlusvooru kogumaht on 50 000 eurot. Taotlusvoorus makstav maksimaalne toetus taotluse kohta on iganädalaselt ilmuvatel väljaannetel 10 000 eurot ja harvem ilmuvatel väl­ jaannetel 5 000 eurot. Täpsem info: kysk.ee. (SiMPT/EE)

Välisminister Reinsalu mõistab hukka Putini nägemuse Balti riikide okupeerimisest

ratiivi esitamist. Eraldi peatub ta Balti riikidel, osundades et Balti riigid liitusid Nõukogude Liiduga lepingulisel alusel vali­ tud rahvaesinduste nõusolekul ning see oli kooskõlas toonase rahvusvahelise ja siseriikliku ­õigusega. Need väited on täies mahus valed ja ma mõistan need täielikult hukka,“ kirjutas Reinsalu möödunud reedel sot­ siaalmeedias. ,,Eriti küüniline on selliseid väiteid esitada just nädalal, mil möödub 80 aastat Balti riikide õigusvastasest okupeerimisest,“ lisas Reinsalu.

Reinsalu märkis, et Putin meenutab oma artiklis Nürn­ bergi protsessi ja selle tähtsust. ,,Õigusemõistmine inimsusevas­ taste kuritegude üle on tõepoo­ lest vajalik vältimaks kuritegude kordumist ning tagamaks õig­ lust. Sellest johtuvalt on kind­ lasti Euroopa ühise tuleviku hu­ vides avalikul rahvusvahelisel kohtuistungil anda õiguslikud hinnangud neile inimsusevas­ tastele kuritegudele, mida soori­ tati Nõukogude Liidu kommu­ nistlikku inimsusevastast ideo­ loogiat esindanud režiimi poolt,“ rõhutas välisminister. (ERR/EE)

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) mõistab hukka Venemaa presidendi Vladimir Putini ajalookäsitluse Balti riikide saatusest Teise maail­ masõja ajal. ,,Ajakirjas National Interest avaldatud artiklis Teise maail­ masõja kohta jätkab Venemaa president Putin võltsi ajaloonar­

President ei kuulutanud välja välisteenistuse seaduse muudatusi President Kersti Kaljulaid otsustas neljapäeval jätta välja kuulutamata välisteenis­ tuse seaduse muudatused, kuna need on vastuolus põhi­ seadusega. Peamine vastuolu seisneb abikaasade ja kooselu­ seaduse alusel registreeritud elukaaslaste ebavõrdses koht­ lemises.

President Kaljulaid selgitas,

et põhiseadusega vastuolus on seaduse see osa, mis reguleerib välisteenistuses oleva ametniku abikaasadele ette nähtud sot­ siaalseid tagatisi. Need sätted reguleerivad Riigikogu poolt vastu võetud seaduses üksnes kaasasolevale abikaasale ette­ nähtud tagatisi, kuid ei laiene kooseluseaduse alusel regist­ reeritud elukaaslasele. See on

vastuolus põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. „Vabariigi Presidendi üks olulisemaid ülesandeid on hoida meie õigusruum põhiseaduse vaos. Seadust välja kuulutamata jättes ei anna ma hinnangut seaduse muudele punktidele, ­ sest välisteenistuse reformi sisu­ lised aspektid ei ole põhiseadus­ likud küsimused,“ sõnas presi­ dent Kaljulaid. (VPK/EE)

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

3

Euroopa Liit pikendab Venemaa sanktsioone Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 18. juunil pikendada kuni 23. juunini 2021 piira­ vaid meetmeid, mis on keh­ testatud seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega. „Antud otsus näitab Euroopa Liidu vankumatut toetust Uk­ raina territoriaalsele terviklik­ kusele ja et rahvusvahelise õi­ guse rikkumistel on agressorile tagajärjed. See on eriti oluline arvestades, et Venemaa püüab COVID-19 pandeemia varjus

oma agressiooni Ukraina suunal veelgi süvendada,“ sõnas välis­ minister Urmas Reinsalu.

Reinsalu lisas, et kuigi Venemaa on üritanud kasutada CO­ VID-19 kriisi ettekäändena sanktsioonipoliitikat õõnestada, näevad EL ja ÜRO sanktsioonid üldjuhul ette humanitaarerandite taotlemise võimalust ja ei takis­ ta riikidel pandeemiaga võitlust.

Meetmeid kohaldatakse ELi isikute ja ettevõtete suhtes.

Piiravad meetmed on osa mittetunnustamise poliitikast ja

Moskvas peeti võiduparaadi Venemaa pealinnas Moskvas peeti kesknädalal suurt sõja­ väeparaadi, millega tähistati 75 aasta möödumist võidust Natsi-Saksamaa üle Tei­ses maailmasõjas.

Esialgse plaani kohaselt pidi paraad Punasel väljakul toimu­ ma 9. mail, kuid koroonaviiruse pandeemia tõttu lükati see edasi 24. juunile. Samal kuupäeval toimus ka esimene võiduparaad 1945. aastal.

9. mail peeti sel aastal Moskva ja mõnede teiste Venemaa linnade kohal ainult õhujõudude paraad.

Enne paraadi kohtus Vene president Vladimir Putin Krem­ lis küllasaabunud välisriikide juhtidega. Eesti kutset paraadil

osalemiseks ei saanud.

Punase väljaku võiduparaa­ dist võttis osa 14 000 inimest.

Jala osales paraadil 11 ajalooli­ ses riietuses ning sõjaaegseid relvi kandnud üksust. Samuti kanti paraadilt läbi sõjas osale­ nud Punaarmee rinnete vimplid ja lahingulipud samas format­ sioonis nagu seda tehti 1945. aastal.

Mehhaniseeritud kolonnis lii­ kusid üle väljaku 234 ühikut ­sõjatehnikat, mille seas olid nii ajaloolised, kaasaegsed kui ka alles relvastusse võetavad lahin­ gumasinad. 20 ühikut lahingu­ tehnikat olid sellised, mida näi­ dati sõjaväeparaadil esimest korda. Üle Punase väljaku lendasid

Eesti kaitseväelased Afganistanis ja Malis tähistasid võidupüha Afganistanis ja Malis välis­ ope­ratsioonidel teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid või­ dupüha rivistustega oma baasides, kus tunnustati pari­ maid ning mälestati langenuid kaasvõitlejaid.

Afganistanis operatsioonil Resolute Support teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid võidu­ püha 23. juunil rivistusega.

Eesti kontingendi vanem kolo­ nelleitnant Marek Laanisto meenutas kindral Ernst Põdderi Võnnus saavutatud võidu puhul välja antud päevakäsku 23. juunist 1919: „Saadud võitude ­ puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maa­ kohtades saaks lipud välja pan­ dud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud“.

Rivistusel tunnustati tubli­ maid teenistujaid ning auastmes ülendatud kaitseväelastele anti üle uued auastmetunnused, peeti ka leinaseisak Vabadussõjas ja välisoperatsioonidel langenute auks. Ühisel õhtusöögil liitlaste­ ga pakuti sinimustvalget torti ning tutvustati Vabadussõja ajalugu.

Malis Prantsusmaa juhitaval mässutõrjeoperatsioonil Bark­ hane teeniv Eesti kontingent tähistas võidupüha rivistusega Gao baasis paikneval lipuplatsil, kus peeti ka leinaseisak välis­ operatsioonidel langenud kait­ seväelaste mälestuseks.

Kontingendi vanem major Allar Eesmaa tänas kaitseväela­ si teenistuse eest ning rõhutas nii üksuste kui rahvusvahelise

hõlmavad erinevaid finants- ja investeerimisteenuste osutamise keelde Krimmis ning Sevas­ to­ polis. Keelatud on ka piirkon­ nast pärit kaupade sissevedu ELi territooriumile ning tran­ s­ pordi-, telekommunikatsiooni-, energia- ja nafta, gaasi ning maavarade sektorist pärinevate kaupade eksport Krimmi ja Sevastopolisse ning nende infra­ struktuuri ehitamisega seotud tegevuste osutamine. Samuti on keelatud osutada turismiteenu­ seid. (VMPT/EE)

Vene õhujõudude sõjalennukid – 16 grupis, kokku 75 lennukit, teiste hulgas ka viienda põlv­ konna hävitajad Su-57.

Välisriikide relvajõudude e­sindajatest marssisid paraadil 13 riigi sõjaväelased, kaasa ­arvatud Hiinast ja Indiast.

Vene president Vladimir Putin ütles kolmapäeval Teise maailmasõja võidu 75. aasta­ päeva sõjaväeparaadil, et maailm võlgneb Nõukogude Liidule tänu Natsi-Saksamaa alistamise eest.

Eelmisel aastal peeti võidu­ püha puhul sõjaväeparaade peale Moskva veel 27 Venemaa linnas ning sõjaväe-tsiviil­ paraade kokku üle 50 Venemaa linnas. (ERR/EE)

koostöö olulisust.

Rivistusele järgnes jagude mitmevõistlus, kus pandi lisaks sõdurite erialastele oskustele proovile ka nende koostöö – näiteks soomustransportööri Sisu XA-188 rattavahetamisega või pioneeriraja läbimisega või takistusraja läbimisega kaug­ juhitava mudelautoga, kus sõi­ du­kit juhtiva piloodi silmad olid kaetud ning liikumisjuhised tulid lahingpaarilise vahendusel.

Jaanilaupäeva õhtu lõppes kontingendi ühise õhtusöögiga, mille käigus tunnustati pari­ maid. Võidupüha tähistamisega liitusid ka ÜROs teenivad Eesti staabiohvitserid. (KVPST/EE)

Eesti ja Šveits sõlmisid sõjalise kaitsekoostöö leppe Möödunud nädalal allkirjas­ tas kaitseminister Jüri Luik Šveitsi Konföderatsiooni kait­ se-, tsiviilkaitse- ja spordi­ ministriga kokkuleppe, mille­ ga luuakse õiguslik alus kahepoolseks sõjalise välja­ ­ õppe alaseks koostööks.

Kaitseministri sõnul annab lepe võimaluse teha laiahaarde­ list koostööd senisest märksa enam. „Tänane koostöö kesken­ dub kogemuste vahetamisele mobilisatsiooni valdkonnas, arengupotentsiaali on kaitse­ tööstuse kontaktide edendamise ja küberkoostöö alal. Kokkulepe loob praktilise väljundi kaitse­ projektide korraldamiseks,“ ütles minister Luik. Lisaks on sellel positiivne mõju Eesti ­julgeolekule ja välissuhetele.

Vastsõlmitud kokkulepe või­ maldab korraldada näiteks rel­ vajõudude ja tsiviilkoosseisu väljaõpet, koolitusi ja praktikat

õppeasutustes, küberõppusi, konsultatsioone logistika, sõja­ meditsiini, kaitsevaldkonna õi­ guse ning keskkonnakaitse tee­ madel, sõjamuuseumide koos­ tööd ja eksponaatide vahetust ja ka pääste väljaõpet. „Eesti ja Šveits on kaitse­ koostööd teinud alates Eesti Vabariigi iseseisvuse taastami­ sest, mil Šveits toetas olulisel määral Eesti riigikaitse ülesehi­ tamist,“ lisas Luik. Šveits on Eestit toetanud kaitsevarustuse­ ga ning ajateenistuse, reservväe ja mobilisatsiooni süsteemi loomisel. Samuti panustas Šveits märkimisväärselt Balti Kaitse­ kolledži loomisesse.

Eelnevalt on Eesti ja Šveits sõlminud Eesti Vabariigi valit­ suse ja Šveitsi Liidunõukogu salastatud teabe vahetamise kokkuleppe, mis jõustus 1. veeb­ ruaril 2018. (KMPT/EE)

Maa-amet kaardistas Vabadussõja monumendid Maa-amet lisas võidupüha eel kaardirakendusse Vaba­dus­ sõja monumentide kaardikihi.

Maa-ameti geoinfosüstee­ mide büroo juhataja Sulev Õitspuu ütles Postimehele, et tänavu viiruseohu tõttu Kaitse­ liidu võidupüha paraadi ja maakaitsepäevi ei toimu ning seega otsustati huvilistele pak­ kuda Eesti Vabadussõja monu­ mentide virtuaaltuuri.

Foto: mil.ee

Kaardirakenduses on monu­ mentidele lisatud infopäring, kus on link kaldaerofotodele, et pärast asukoha kindlaks tege­ mist saaks monumenti linnulen­ nult vaadata. (PM/EE)

Kaitseminister Jüri Luik allkirjastas Šveitsi Konföderatsiooni kaitse-, tsiviilkaitse- ja spordiministriga kokkuleppe, millega luuakse õiguslik alus kahepoolseks sõjalise väljaõppe alaseks koostööks.

4

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

Nr. 25

Jaanipäevast ja jaanikommetest Marju Kõivupuu Jaanilaupäeva õhtul võib igal kõrgemal mäekünkal näha jaa­ nituld. Sinna koguneb harilikult suur hulk noori, kes siis jaani­ tule ümber mängivad ja laula­ vad. Samuti kui suvistepühade ajal, etendavad jaanipäeval kased suurt osa. Kaskedega ehitakse tube ja veel rohkem ­ sõidukeid, millega jaanipäeval surnuaiapühale sõidetakse. Mõ­­ ned neist kommetest on tänini tarvitusel ja püsivad veel vast edaspidigi. E 82202/3 (3) < Kambja khk., (1932).

Jaanipäev on meie täht­ päevade aastaringis jõulude kõr­ val kindlasti teine tähtsaim ja meeleolukam, kuid ka tradit­ sioonideküllasem rahvakalend­ ripüha. Kui jõulud on aastajast tulenevalt tubased pühad, siis jaanipäev toob inimesed õue – tahetakse sõita loodusesse, ku­ hugi kaunisse paika jaanitule ümber, et saada osa meie ­valgete ööde ja elusa tule müsti­ kast, olla koos sõprade ja sugu­ lastega, lasta pika talve jooksul kogunenud „aur“ välja. Jaanituli juhatab sisse ka suvise pikema puhkuseprerioodi.

Meie tähistame jaanipäeva uue kalendri järgi 24. juunil, kes aga jaanipäevaks soovib Setomaale sõita, siis tasub mee­ les pidada, et nemad peavad jaanipäeva ikka vana kalendri järgi - 6. juulil. Kuna selle suve vabaõhuüritusi mõjutab koroo­ nankriis, siis käis mul peast läbi õige mitu korda, et võiks sel aastal kogu Eestis tähistadagi jaanipäeva vana kalendri järgi.

Alles see kalendrireform meil oli, pisut peale 100 aasta tagasi ehk veebruaris 1918. Jaanipäeva tähistamise traditsioon on aga märkimisvääselt pikem ning aegade jooksul on jaanipäeva ­ tähistamisele lisandunud õige mitu kihti – ürgne suvise pööripäeva tähistamine lõkke süütamise, rituaalide, maagiliste toimingute ja lauludega, kristlik kontekst ning Eesti ajalugu silmas pidades ka isamaaline ­ tähtsus ja tähendus.

Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak aga on jaanipäe­ vast siiski mõni päev varem – 20. või 21. juunil. Meil siin põhjapoolkeral on siis pikim päev ja lühim öö – Faehlmanni kauni muistendi kohaselt Koidu ja Hämariku romantilise koh­ tumise aeg. Jaanilaupäeva lahu­ tamatu kaaslane on jaanituli –

süüdatud igiammustel aegadel päikese ülistuseks ja inimese rõõmuks, maagiliseks puhastu­ seks. Kodust jaanituld iseenda ja oma pere maagiliseks kaitseks tegid mäletatavasti meie esi­ vanemad, kes alles pärast ko­ duse tule juures istumist läksid küla suurele jaanitulele. Koduse tule ümber aeti teinekord ka kariloomad, sest usuti jaanitule puhastavasse toimesse. Usuti, et kes jaanitule ääres oma selga soojendab, selle selg seisab kuni järgmise jaanini terve, kes võtab aga jaanilõkkest sütt kaa­ sa ja poetab seda oma peenra­ maale, sellel söödikud ei sigi ja kapsad loovad kopsakad pead.

Jaanilõkkeks hakati koguma aegsasti puid ja muud põle­ tusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti Eesti eri piir­ kondades jaanituld erineval viisil.

Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Tuletegemiseks valiti ikka kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiigeja jaanitulepaik, kus süüdati jaanilõke – ikka selleks, et tule puhastav ja kaitsev vägi ulatuks võimalikult kaugele. LõunaEesti on palju Jaanimäe-nime­ lisi kohti, millest suur osa on nüüdseks küll võssa kasvanud, kuid annavad tunnistust sellest, et paar inimpõlve tagasi olid need armastatud külapidude ko­ had. 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi viimaste kümnendi­ teni on olnud kombeks suurema jaanitule tegemise juurde ehita­ da ka kiik. Lõkkeplats ehiti kaskede ja (paber)laternatega, hiljem elektriküünaldega. Kind­ lasti kuulus jaanipeo juurde laul, tants ja pillimees.

Maagiline jaaniöö on täis imesid ja salapära, lootust ja ootust. Usuti, et jaaniööl on liikvel nii head kui ka kurjad jõud, seetõttu on olnud jaaniöö seotud arvukate maagiliste toi­ mingutega, millest enamik on rahvusvahelise sisuga. Mõni ot­ sib jaaniööl sõnajalaõit või siili­ popirohtu, mõni härmaruses helendavaid jaaniussikesi. Ja sestap kuivatab just jaaniööl ­ vanakuri oma raha, seda ­ inimeste tehtud jaanitulede ­valguses. Lihtsurelikul ei maksa selle varanduse järele kätt küünitada, tema käes muutub saatanlik kuld ja hõbe poh­ melusest ärgates ikka lepalehte­

deks või loomasõnnikuks.

Kindlasti ei olnud jaaniöö magamiseks, eriti noortel. Kes eesti filmi ja kirjandusega sina­ sõbrad, neile meenub siinkohal kindlasti Tammsaare jäädvus­ tatud Kõrboja Anna ja Katku Villu jaanipäev või oluliselt varasemat perioodi peegeldav „Libahunt“ Tiina, Mari ja Mar­ guse armukolmnurga pingetega, mis lahvatavad jaaniööl, maa­ gilisel ajal, mil valla on nii hea kui kuri.

Kirikukalendris tähistatakse 24. juunil Ristija Johannese (idakirikus tuntakse teda ka kui Püha Issanda Eelkäija Ristija Johannest) sünnipäeva. Eesti­ maa eri paigus on jaanipäev ka kalmistupüha – traditsioon, mis sai alguse 19. sajandi keskpaiku Lõuna-Eestis. Esimene suvine kalmistupüha peeti teadaolevalt 1830. aastal Kambjas. Aja jook­ sul muutus surnuaiapüha pida­ mine rahva hulgas väga popu­ laarseks ning selle kombe võtsid üle ka teised konfes­ ­ sioonid. Minu jaoks on lapse­ põlve-jaanipäev seotud esma­ joones kodukalmistu surnuaia­ pühaga, kuhu minek oli oodatud sündmus nii kummaline kui see tänapäeva kontekstis ka ei tundu.

Toona müüdi surnuaiapühal kauplusautost kommi ja limo­ naadi, ikka selliseid sorte, mida argipäeval poest ei saanud. Kui laps surnuaiapühal ei jaksanud ennast „inimese moodi“ üleval pidada, tuli tal järgmisel aastal jaanitule juurest varem magama minna. Ja kuna juureharu ulatub mul Lätti, siis lätlaste jaandi ehk liigo-pühad sõira, tamme­ pärgade ja eriti nõukogude ajal silma paistnud rahvuslikkusega on kindlasti osa minu jaani­päe­ vade-mälestustest ja kogemus­ test, Jaanipäeva juhatab sisse jaanilaupäev, mis 1934. aastast on Eestis riigipüha. Sel päeval tähistatakse võidupüha – eest­ laste võitu Võnnu ehk Cēsise all lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919. Kindralmajor Ernst Põdder (1879–1932) andis too­ na oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval „saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maa­ kohtades saaks lipud välja pan­ dud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pan­ dud“1. Sealtmaalt on võidupüha tähistamine tseremoniaalselt seotud ka jaanipäeva tähista­

1937. a. Võidupüha rongkäik Kadrina lähedal Ristamäel Rakvere-Tapa teel.

Arhiivifoto

Jaanituli Eestis.

Foto: Marju Kõivupuu

misega: heisatakse riigilipud, toimub võidupüha paraad, maakonda­desse saadetakse laiali võidutuled. 1993. aastast pee­ takse paraade president Lennart Meri (1929–2006) ettepanekul vahel­ dumisi kõigis Eesti lin­ nades.

Talukultuuris on jaanipäeva eelõhtu ehk jaanilaupäeva prak­ tiliste toimingute hulka kuu­ lunud tarede suurpuhastus ning lillede ja noorte kaskede ehk jaanikaskede tuppa toomine.

Lahutamatult on kuulunud jaa­ nilaupäeva juurde saun, kus enne jaanitulele minekut hariti ihu ja hingegi. Jaanilaupäevane saunaskäimine kuulub tänini

Lõuna-Eesti traditsiooni – seda enam, et suitsusauna-kombestik on vanal Võromaal äratatud uuele elule ja kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripä­ randi esindusnimekirja2. Värs­ kete kasevihtade, kuid ka tuba­ desse toodud noorte kaskede ja metsalillede lõhn on traditsioo­ niline küla-jaanipäeva lõhn.

Mõtted ajast ja elust

saavutab uue rekordi. Loodus oskab seda hinnata ja nii puh­ kesid meie kandis puud-põõsad erilise lopsakusega. Isegi suurte puude võrad laienesid märga­ tavalt. Isiklikult olen sooja ilma inimene ega oska soojust veel pahaks panna, kuigi on kahju suurlinnade elanikest, kes kuu­ muse all eriliselt kannatavad.

Nii võiksin eluga rahule ­jääda, kui poleks meid ümbrit­ sevaid uusi probleeme nagu koroonaviirus ja sisepoliitilised ­ rahutused USA-s, mille mõju ulatub nii inimeste isiklikku ellu kui laiemasse ühiskonda, eriti majandusse. Selle kõige tõttu on paljud muudatused/ tagajärjed püsivad ning on palju inimesi, kes uutes oludes elu rataste vahele jäävad. On samuti karta, et sel suvel kannatavad ka eestlaste ettevõtted – noorte­ laagrid, üritused jm. – olenedes muidugi asukohast. Loodame siiski parimat.

Laiemas perspektiivis tõuseb mul aga mõte, et see aasta – 2020 - mõjutab oma põhjapane­ vate sündmustega ka välis­ eestlaste ajalugu, kuigi peami­ selt ajalise ühtesattumise tõttu.

Nimelt oleme jõudnud punkti, kus omaaegse eesti pagulaskul­ tuuri loojad on lavalt lahkunud.

Koos sellega võib kõneleda ka 70 aastat kestnud pagulasühis­ konna lõpust. Ehkki nooremad generatsioonid kõike võimeli­ selt edasi kannavad, on suund ja vahendid muutumas, tänu kas­ või faktile, et Eesti on taas vaba. Siiski on võimalik, et tu­ levikus ühendatakse ajalooraa­ matutes lihtsuse mõttes siinse eesti ühiskonna muutumine vii­ ruseajastuga, sest mida suurem on kaugus, seda enam sulavad erinevad objektid ühte.

Istun hetkel ereda päikese all ja naudin suve algust, sest eile ja täna (20.-21. juuni) seisab päike aastase rännaku hari­ punktil. Minu laiuskraadil (Montville, NJ) saavutab ta keskpäeval +72.5º kõrguse. Õues seistes on vari üsna lühike. Tallinnas on võrdlu­ seks päikese maksimaalkõrgus +54º. Lõunapoolkeral on mui­ dugi vastupidi: päike on seal praegu madalaimas punktis ja pühitsetakse talve algust. Aga 21. detsembril mõnulevad nemad suvesoojuses, kui meie siin lund kühveldame.

Kui keegi küsib, et millest tuleb see päikese üles-alla käi­ mine, siis on põhjuseks, et maa­ kera pöörlemistelg on maakera orbiidi suhtes viltu. Nii on pool aastat põhjapoolkera veidi enam suunatud päikese poole, järg­ misel poolaastal naudib seda seisundit lõunapoolkera. Tegelik kliima on päikese liikumisest umbes kuu aega taga, on ju suurem suvekuumus juuli teisel poolel, ehkki päike on siis juba 3º (kuus täiskuu laiust) mada­ lam. Nii on ka suurim talve­ külm kunagi jaanuari/veebruari piiril, mitte detsembris.

Päikese liikumist arvestades oli Lydia Koidulal siiski õigus, kui ta oma kaunid sõnad pa­ berile pani: ,,Salaja sammumas sügise“. Eks ole see maksev juba 22. juunil. Ehk proosali­ semas keeles: ,,Aeg ei seisata“.

Arvatavasti üldise kliima muutumise tõttu oli õhkkond sel kevadel ja varasuvel tavalisest energilisem - rohkem soojust ja vihma. On seega oodata, et suvel keskmine temperatuur ­

1. Enno Gerrit Link, Kuidas hakati võidupüha tähistama. Võidupüha paraadi ajalugu. Pärnu Postimees, 23.06. 2012. Vt ka: https://parnu.pos­ timees.ee/885658/kuidas-haka­ ti-voidupuha-tahistama 2. Loe lähemalt: http://www.rah­ vakultuur.ee/Voromaa_suitsusauna­ kombestik_2577

RAUL PETTAI

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevik

Sõnajalaõit otsides Et meie ei saa tänavu koos kas Seedriorul, Jõekäärul, Kot­ kajärvel – ka Lättemäel, Lakewoodis jaanitule valguses olla, on paguluses, nüüd ulgu-Eestis nende kohtade varumisest, ehitamisest saadik esmakordne. Ei saa me vana­ rahva kombeid austada, olles teadmatuses isegi, kuna jälle saab.

Ei tohi unustada, et eriti ehedalt väljendub just jaani­ päeval eestlaste põhitaotlusi.

Tabavalt on Mall Hiiemäe seda seletanud „Eesti rahvakalendri“ neljandas köites. Meie jaanituli – kuuludes loodusmaastikku, just nagu ülal mainitud, aasta­ kümneid on tehtud – on etno­ loogi sõnul „püüd tule puhas­ tava toime abil vabaneda kõigest halvast ja mittesoovi­ tavast, eeskätt kurjadest üle­ loomulikest vaimudest.“ Ning teame, et neid viimaseid on nakatanud sel kalendriaastal ­ paljusid, mitte ainult füüsiliselt, aga ka vaimselt.

Jaanipäevaga on seotud arvu­ kalt muistendeid. Üheni viib mõte pärast tänast märga keva­ det. Need, kellel on õnn oma majas, selle aias tegutseda, mitte kõrghoones kartsas olla, kahtlemata teavad, et tänavu on sõnajalgu linnas lopsakalt ja jõudsalt kasvamas. Kosta ei saa aga Ontario metsade, teiste sarnaste puhkuse, suvitamise ­ paikade kohta. Sinna pole erio­ lukorra tõttu olnud soovitatav liikuda, kuigi nii mõnigi on kindlasti oma silmaga kaenud näiteks skautgaidide maa-alal tuntud paikades nende müsti­ liste taimede levikut ja uhkust.

Et sõnajalg õitseb ainult jaaniööl, pole mitte ainult maa­ rahval, vaid kõikidel me naabri­ tel, rahvustel uskumuseks. Ning muistendeid kui palju – Matthias Johann Eisen, eesti rahvatarkuse, luulekoguja jättis meile tohutu varanduse neist, nende hulgas sada üks aastat

t­ agasi, 1919.a teose „Eesti mütoloogia“. Mille teine trükk ilmus 1995. a. Siis oluline „Jaani raamat“ ilmus 20 aastat varem, 1899. Toona kirjutas Eisen lahku. Mis nägi kordus­ trükki (2002) kokkukirjutatud pealkirja all „Jaaniraamat: aru­ tused jaaniöö ja jaanipäeva kohta ja 25 Jaani juttu“. Ehk on mõnel kodus need teosed olemas, saavad kombestiku kohta uurida.

Kuna kahjuks raamatukogud on suletud, siis järgnevalt „Jaaniraamatust“ huvitav muis­ tend. Sõnajalaõie otsija peab olema ettevaatlik, mitte metsa all tallata uisa-päisa. Sest kui viisku satub õis, kõndijale tead­ mata, tuleb talla kaela õudusi.

Terane – ja tulemustega leidja – võib loota saada rikkaks, õnne­ likuks ning nähtamatuks. Õnne sooviks, koos tervisetagatise, me vist kõik. Nähtamatud oleme jubagi, piltlikult maskide taga, mitmes mõttes aga mõne riigijuhi otsuse tõttu tõepoolest mitte olemas kui rahvatervise huvides väärsamme langeta­ takse.

Hiiemäe, kes nagu Eisen, on olnud väga viljakas kirja pane­ ma meie rahvale tähtsate päeva­ dega seotut, ka vanasõnu, rõ­ hutas, et eesti rahvakalendris ei seo ükski teine tähtpäev endaga nii palju. Ja ulatuslikult. Loitse, regilaule ja muistendeid, rääki­ mata vanasõnadest. Setu vana­ sõna leidvat, linnakeeles, et jaa­ nipäeval armastati ka abielluda, siis olevat abieluõnn kõige kindlam. Seda on nii mitmed ka paguluses kuulda võtnud, jäl­ ginud. Ei tea ühtki sellist paari, kes aastad hiljem ikka koos ei ole.

Jaanitulest linnamees üle karata ei saa. Kiikuda üle võlli samuti mitte. Kuid kindlasti märgime jaanipäeva siiski, kas omapead või perega.

Kõige ülaloleva kontekstis tuleb ka meeles pidada vene moodsa kirjanduse isa, luuletaja ja näitekirjaniku Aleksandr Puškini nn. väikest tragöödiat „Pidu katku ajal“, mille andekas aadlik kirjutas pagenduses olles.

Kuna oli riigikorra, keisrikoja vaadete vastane nii kirjasõnas

kui ka avalikult. Lühidalt, tragöödiaks seda nimetati, kuna teadagi ei ole hea mõte pan­ deemia ajal pillerkaaritada. Kui, siis ainult pereliikmetega, mis vähendab suure peo võlu, aga on ka praktiline lahendus, tead­ mises et just selliselt nii saame koos olla aastal 2021 Seedrioru Suveharjal.

Need, kes eitavad hoiatusi, mõistlikke soovitusi on, nagu ajaloolased kaua on kirjutanud, sunnitud kordama möödanikku.

Seda on alati kirjutatud nega­ tiivsete tulemuste tõttu, mille tulekut muidugi lihtsurelikud ei suudagi ennetada. Kui katk või sõda aga möllab, siis tuleb just jälgida ja teha, mida ehk ­südames ei soovi, aga aju teab pidada õigeks.

Herman Sergo polnud kau­ gelt ainus kirjanik, kes kirjutas katku kohta. Ta Hiiumaa ranna­ rootslaste ajalooliste romaanide kolmes osas „Näkimadalad“ tegevus algab just 18. sajandi ­ alguses seal hävitustööd teinud katku järelaastatel. Vanemad külainimesed oskasid ütelda, tänu ajaloost teada olevatele teadmistele, et isegi kui katk viib inimesi igas vanuses, imi­ kutest vanuriteni, jätab ta siiski nii paljusid järgi, et külad ela­ vad edasi. Jäidki, ka parunite kiuste, kes ei lubanud ajaloolisi õigusi ja ainult majanduse tõttu eitasid neid Rootsi kuninganna poolt antud vabameheks kuu­ lumiskirju. Sergo raamatud ei lõpe hästi – rannarootslased müüdi kõige kiuste Hiiumaalt Venemaale, vürst Potjomkinile.

Kuid kaua peeti pärast katku vastu. Kui meie parunid siin mõistlikult majanduskriisi la­ hendavad, peab ju ka lootus olema põues.

Kui keskendume ainult kur­ jale, sellele reageerides, siis ei jää aega heale mõtlemiseks.

Positiivselt tulevikku vaatami­ seks. Paremat kinnitust ehk ei ole, et tänavused lopsakad sõna­ jalapuhmakad, nii linnas puude all kui ka kindlasti metsas, lõid selle aasta pikimal ööl öide, tuues otsijatele loodetavasti ­ seda, mida vanarahvas teadis ja lootis. Õnne.

TÕNU NAELAPEA

Peaminister Jüri Ratas võidupühal 2020 Mul on suur rõõm tervitada teid võidupüha ja jaanipäeva puhul! Tänavune kevad tuli teistmoodi kui mitmed varase­ mad. Viiruse mõju on selgelt tunda veel täna, kui tähistame võidupüha ja jaanipäeva ­tavapärasest teisiti.

Samas pole muutunud võidupüha sisu. Tähistame ju ikka meie esivanemate vahvust Vabadussõjas, et möödunud ­aegade võidud süstiks uhkust ja enesekindlust tulevikuks. See­ tõttu on igati kohane, et võidu­ tule viivad täna üle Eestimaa laiali just noored.

Head noorkotkad ja kotka­ juhid, edu teile tänaseks! Ma olen kindel, et teile usaldatav

võidutuli läidab üle terve maa arvukaid jaanilõkkeid ja annab südamesoojust paljudele kaas­ maalastele.

Sest võidupühal on meid ühendav mõju ja tegelikult ole­ megi ühtehoidev rahvas. Just meie inimeste kogukondlikkus ja vastutustunne said määravaks viiruse leviku vähendamisel.

Hoidkem edaspidigi üksteist ja oma tervist, ka täna ning homme jaanipäeva tähistades. ­ Hooliv ja hoolikas käitumine on kindlaim viis tagada, et püsime terved!

Võidupüha on ka aeg rääkida kangelastest. Nii neist, kes võitlesid Eesti vabaduse kui iseseisvuse taastamise eest. Ja ­

5

neist, kes tänapäeval, vajadusel relv käes, seisavad meie julge­ oleku eest nii kodumaal kui kaugetes paikades.

Aga ka neist, kelle pingu­ tused eesliinil aitasid viirusest jagu saada. Tunnustada tuleb nii tervishoiutöötajaid, siseturvali­ suse eest vastutavaid polit­ seinikke, piirivalvureid, pääst­ jaid kui häirekeskuse töötajaid.

Samuti kaitseväelasi ja vaba­ tahtlikke kaitseliitlasi, naiskodu­ kaitsjad, abipolitseinikke, koha­ like omavalitsuste töötajaid ning paljusid teisi.

Teie kõik olete meie iga­ päevased kangelased. Teie val­ misolekul ja julgusel tugineb meie iseolemise kestmine. Teie

Eelmise nädala lõpus täitus 100 päeva ajast, kui kuulutati välja COVID-19 pandeemia ja mil märkimisväärne osa kana­ dalastest alustas enese­ isolatsiooni. Nüüd, kui Kana­ das on registreeritud enam kui 100.000 COVID-19 juhust – ja pandeemia pole veel sugugi möödas – , võivad mil­ jonid inimesed vaadata erine­ va pilguga tagasi sellele ajale, mis tõi eludesse niivõrd palju muudatusi.

Kanada sai ekspertide sõnul õnneks varakult kehtestatud en­ netusmeetmetega hullema või­ maliku mudel-stsenaariumi ära hoida, mis oli ilmselt õige lähenemine: paljude äride-töö­ kohtade sulgemine avaldas küll mõju mitmetele majandusha­ rudele ja üksikisikutele, ent vii­ ruse levikut oli võimalik peata­ da. Küllap mäletavad lugejad Kanada terviseametnike poolt esitatud mudel-stsenaariume, kui palju võib olla haigusjuh­ tusid ja surmasid, kui ennetus­ meetmed oleksid kas rangemad või kergemad või neid poleks üldse. Inimesed õppisid midagi täiesti uut: sotsiaalset distant­ seerumist, mis aga ei tähenda, et üldse enam omavahel läbi ei käidaks, lihtsalt varasem kok­ kusaamine kolis paljuski vir­ tuaalruumi ning leiti uusi või­ malusi nii koosolemiseks sot­ siaalsel tasandil kui ka äriasjade ajamiseks. Kontorikultuur on paljuski varasemaga muutunud: kodus töötamine sai paljude ­jaoks uueks reaalsuseks ja nagu näitavad küsitlused, soovivad paljud töötajad seda edaspidigi jätkata.

Pandeemia tõi näiteks välja ka mitmeid probleeme, millest paljud mittekokkupuutunud va­ rem teadlikudki polnud: näiteks olukord mitmetes hooldekodu­ des, kus koroonaviirus avaldas laastavat mõju elanikele ja töötajatele.

Kuigi üle Kanada toimub enam ja enam taasavamisi, pole pandeemia siiski veel üle ja terviseametnikud hoiatavad pi­ ­ devalt, et inimesed ei kaotaks oma valvsust ja edaspidigi tervisemeetmeid järgiks. Kuigi ­ viiruse levik on paremini kont­ rolli all ja uute haigusjuhtude arv vähenenud, esineb ikka

k­õikumisi. Näiteks Ontarios registreeriti teisipäeval 216 uut COVID-19 haigusjuhust pärast seda, kui viimase kümne päeva jooksul kaheksal päeval oli haigusjuhte alla 200, päev ­ varem koguni 161, mis on ­ madalaim arv alates märtsi lõ­ ­ pust. Kolmapäevane nakatunute arv oli 163 ja neljapäevane 189.

Kolmapäeval toimus Ontario provintsis paljude jaoks kauaoo­ datud sündmus: Toronto ja Peel sisenesid taasavamise II järku, mis tähendab, et juuksurid jm. ilusalongid võivad avada oma uksi, saab einestada restoranide väliterrassidel, avatakse kauban­ duskeskusi, vabaajategevusi jm.

Samuti võib taas tööle asuda Toronto filmitööstus. Kõik toi­ mub muidugi teatud piirangute­ ga ja tervisereegleid järgides.

Mitmed tööandjad aga kogevad, et sugugi mitte kõik töötajad ei ole valmis oma pandeemia-eel­ setele töökohtadele naasma.

Windsor-Essexi regioonist lubati enamusel siseneda taasa­ vamise II järku neljapäeval, kuid Leamingtoni ja Kings­ ville’i piirkond, kus esineb uusi haigusjuhtumeid põllumajan­ dussektoris, peavad veel oota­ ma, viimasena provintsis.

Meedias näidatud fotod rah­ varohketest Toronto randadest nädalavahetusel, kus füüsilise distantseerumise reegleid alati ei järgitud, üllatasid paljusid ning sel teemal võtsid sõna nii provintsi peaminister Doug Ford kui Toronto linnapea John Tory, kes kutsusid inimesi üles olema vastutustundlikud ning praktiseerima sotsiaalset dis­ tantsi, kuna muidu võime näha hüppelist tõusu uute haigusjuh­ tude arvus. Ülisoojad suvised rannailmad meelitasid rohkesti rahvast ka teistesse provintsi randadesse, mille tulemusena suleti ajutiselt näiteks South Bruce Peninsula kõik rannad, hoidmaks eemale Suur-Toronto piirkonnast saabunud ühepäeva­ reisijaid, eesmärgiga hoida piirkond edaspidigi suhteliselt viirusevabana.

Neljapäevaks on Kanadas registreeritud COVID-19 hai­ gusjuhtumeid 102.242.

(Kanada ajakirjanduse põhjal –

olete meie valmisolekukultuuri lähtekoht. Saame oma turvali­ suse tagamiseks loota teile igas olukorras ja ma olen kindel, et üheskoos tagame selle, et kui viirus naaseb, ei sulge me enam Eestimaad, vaid sulgeme vii­ ruse.

Hiljutiste sündmuste valgu­ ses soovin kurbusetundega hinges rõhutada ka kodanikujul­ guse tähtsust. Tühipaljas vorm ei muuda meie elu paremaks või turvalisemaks. Meie ajalugu tõestab, et vormi täitmiseks ­sisuga on vaja teotahtelisi naisi ja mehi, kes vajadusel ei kõhkle meie kõigi kaitstuse nimel ­tegutsemast.

On meie õnn ja rikkus, et selliseid inimesi on eestimaa­ laste seas nii palju. Võidupühal oleme harjunud seda paraadi ja

maakaitsepäevadega ka rõhuta­ ma. Samuti oleme harjunud, et meie kõrval seisavad solidaar­ suse ja toetuse märgina liitla­ süksused.

CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Soovin rõhutada, et vormist hoolimata pole tänavuse või­ dupüha tegelik sisu muutunud.

Võime olla uhked enda inimeste üle ja kindlad oma liitlaste ning sõprade toetuses. Võime julgelt tähistada tänast pidupäeva ning tunda siirast rõõmu selleks üle kogu Eestimaa heisatud rah­ vuslippude üle. Seda kõike on eriti uhke öelda täna just siin, Pika Hermanni torni jalamil.

Soovin kõigile rõõmsat võidupüha ja jaanipäeva, kau­ nistagu sinine, must ja valge täna tervet Eestimaad!

Jõudu Eestile!

6

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

Nr. 25

Arvo Pärt omanimelises keskuses 2019.aastal.

Foto: Merike Kiipus, EE arhiiv

Arvo Pärdi Keskus tähistas 22. juunil 10. sünnipäeva ning on selle puhul välja andnud singli, millel kõlab üks eest­ laste seas armastatud lugu – Arvo Pärdi „Ukuaru valss“.

Värskel plaadil esitab teost klaveril helilooja ise. Plaa­ di­ esitluse salvestus avaldati 22. juuni keskpäeval ERRi por­ taalis.

Arvo Pärdi „Ukuaru valss“ on omapärase saatusega teos, millel on otsekui mitu elu.

Sellenimeline klaveriminiatuur jõudis helilooja ametlikku loo­ menimekirja alles 2010. aastal, kuigi paradoksaalselt oli see Eesti kuulajaskonna jaoks olnud juba mitukümmend aastat väga tuntud ja armastatud pala.

Valss pärineb Leida Laiuse mängufilmist „Ukuaru“, millele Arvo Pärt 1973. a muusika kirjutas. Filmist on kujunenud ­ märgiline linateos Eesti filmia­ jaloos, mille peaosades mängi­ vad legendaarsed Eesti näitlejad Elle Kull (Minna) ja Lembit Ulfsak (Aksel). Valss kõlab filmis Aksli lõõtsapalana ning seda kuuleb mitmes olulises stseenis. Iga kord on valsi ­ karakter veidi teisenenud, mar­ keerides täpselt peategelaste hingeseisundeid ja suhet ümb­ ritsevasse. Esmapilgul vaid lihtne rahvalik pillilugu kasvab linaloo kulgedes tugeva tähendusvälja­ ga muusikaliseks sümboliks, väljendades filmi kõige olu­ lisemaid teemasid – armastust, lootust, kodutunnet ja elutahet.

Meeldejääv lõõtsapala sai rahva seas kiirelt tuntuks ning levis suulise pärimusena paljude Eesti lõõtspillimängijate ja rah­ vapilliansamblite repertuaaris.

Arvo Pärdi ametlikku loomin­ gunimekirja jõudis „Ukuaru valss“ alles 2010. a, seatuna klaverile. 2016. aastal lisandus ka akordioniversioon (Tauno Aintsi seades). „Ukuaru valss“ klaverile (1973/2010), mis kõlab keskuse välja antud singlil Arvo Pärdi esituses, on üles võetud Arvo Pärdi Keskuse esimese salves­

Metsakalmistul avati mälestuspaik laululavalt lahkunuile Laulupeo 151. aastapäeval, 18. juunil, kogunesid laulu­ pidude dirigendid Tallinna Metsakalmistule, et pühitseda sisse Kirke Kangro värskelt valminud kunstiteos „Laulu­ lavalt lahkunuile“, millega avaldatakse austust laulupeo suurkujudele. „Laululavalt lahkunuile“ on paik Metsakalmistul, mis oma vaikuses ühendab üle aja ja üle ilma kõiki muusikuid, kes on oma ande laulupidudele pühen­ danud. Hetke kaunistas oma muusikaga kammerkoor ,,Head Ööd, Vend“ Pärt Uusbergi juha­ tusel.

Dirigent Heli Jürgenson, kes sellise mälestusmärgi rajamise mõtte algatas, ütleb, et kunstnik Kirke Kangrole oli inspiratsioo­ niks koorirahva poolt armasta­

tud laulupeokantaat „Laulu al­ gus“, mille Veljo Tormis kir­ jutas Hando Runneli sõnadele 1969. aasta juubelilaulupeoks.

Autori kavandi järgi raiuti kan­ taadi võimsad algusnoodid heli­ võngetena kivisse. „Tasakaalu­ kas, suursugune, dünaamiline ja võimas, nagu see muusikapala, seisab Metsakalmistul graniidist kunstiteos,“ nendib Jürgenson ja lisab: „151 aasta eest toimus 18. juunil Tartus esimese laulupeo esimene kontsert. Täna kogu­ neme meie Metsakalmistule, et oma kogukonnaga pühitseda sisse see kaunis kunstiteos. Et me kõik saaksime siin nii täna kui ka homme käia avaldamas austust ja tänu kõigile meie eel käinud õpetajatele ja loojatele.

Nii neile, kes puhkavad siin Metsakalmistul kui ka neile,

tusena 4. septembril 2018. Plaa­ di produtsent on Michael Pärt, helirežissöör Kaspar Karner.

Plaadiga on kaasas buklet, mis sisaldab teose originaalkäsikirja koopiat.

ERRi portaal vahendas 22. juunil „Ukuaru valsi“ plaadi­ esitlust, kus armastatud loo erinevaid kihistusi avasid päri­ ­ musmuusik Juhan Uppin, filmi­ kriitik Filipp Kruusvall, kirjanik ja kirjandusteadlane, Tallinna ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann ning muusikatead­ lane Kristina Kõrver Arvo Pärdi Keskusest. „Ukuaru valssi“ esi­ tasid Juhan Uppin saja-aastasel Teppo lõõtsal ja helilooja Arvo Pärt klaveril.

Plaadiesitlusega alustas kes­ kus helilooja juubeliaastale pühendatud sündmuste sarja ning tähistas oma 10. sünnipäe­ va. Arvo Pärdi Keskuse asutas helilooja perekond 22. juunil 2010. aastal. Esialgu tegutseti Laulasmaal arhiiviks kohanda­ tud eramajas. Keskuse tegevuse laiendamiseks ning külastajatele avamiseks kuulutati 2013. a ­välja rahvusvaheline arhitektuu­ rivõistlus, mille võitsid Fuen­ santa Nieto ja Enrique Sobejano arhitektuuribüroost Nieto So­be­ jano Arquitectos. Uus keskuse­ hoone avas uksed 17. oktoobril 2018. (Arvo Pärdi keskus)

kelle puhkepaik asub siit kauge­ mal.“ Kirke Kangro monument „Laululavalt lahkunuile“ on loodud 2020. aastal Eesti Kooriühingu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA eestvedamisel ja toel. (EPL/ERR/EE)

Järvi festival tuleb Pärnus tänavugi Maailmas leviv koroonaviirus on segi paisanud pea kõikide elualade tavalise rütmi. Kõi­ gele vaatamata on korralda­ jad siiski otsustanud läbi viia klassikalise muusika suvise ühe tippürituse Eestis – muu­ sikafestivali juuli keskel Pär­ nus. Pärnus toimuv Järvi fes­ tival on sel suvel üks väheseid täispika programmiga klassi­ kalise muusika festivale Euroopas.

Korraldusmeeskonna juhi Kristjan Halliku sõnul on täna­ vuse festivali kava ja esinejaid maailmas valitsevate olude tõttu eriti keeruline klappima saada, kuid juubelid – 50 aastat klassi­ kalise muusika festivale Pärnus ja 10. Pärnu muusikafestival – väärivad pingutust.

Muusikapidu toimub tavali­ sest väiksema publikuhulgaga, arvestades terviseameti avaliku ürituse nõuetega. Küll aga ­paku­takse võimalust festivalist osa saada esimest korda nähtava

Foto: erakogust

Arvo Pärdi Keskus andis 10. sünnipäeva puhul välja „Ukuaru valsi“ plaadi

Peeter Tinitsa kirjanduslik debüüt Meieni on jõudnud sõnum, et Peeter Tinits on astunud oma kadunud isa jälgedesse ja tuleb lähitulevikus välja ingliskeelse debüütromaaniga „A Cause and Manner“. Et Arvi Tinits oli kunagine Vaba Eestlase toime­ ­ taja ning viljakas ja loetav kir­ janik varjunimega Arvi Kork, tekib tahtmime poega usutleda ja avalikkusele tutvustada.

Alakem nimest. Mitu e-d su eesnime esisilp sisaldab?

Vanemad ei raatsinud roh­ kem panna kui ühe. Nii seisab ametlikes dokumentides ja sel­ list nime kannab ka raamatu ­autor. Aga eestlastele olen ikka Peeter, nagu hääldamine ette kirjutab.

Isa kirjanduslikku pere­ konnanime sa siiski omaks ei võtnud?

Mitte täielikult. Autorina olen Tinits, aga romaani peate­ gelane on Kork.

Niisiis väikselt vembumees nagu isagi. Kas tohib küsida, kui palju noorkirjanik Tinit­ sal eluaastaid on turjale kogunenud?

Piinlik tunnistada, aga noor­ kirjanik Tinits on eraelus vana­ taat Tinits. Kuuskümmend seitse aastat lubab vist juba sellist tiitlit tarvitada.

Teatavasti oled valinud endale arsti elukutse. Palun räägi sellest natuke. Kas oled ikka veel tööprotsessis?

Olen Stratfordi linnas arstina tegutsenud pikemat aega. Mu töö on olnud mitmepalgeline: kiirabiarst, anestesioloog ja koroner. Nüüdseks olen tagasi

tõmbunud, kuid mitte loobunud.

Umbes kord nädalas tuleb end ikka veel kolleegidele ja pat­ sientidele näitamas käia. Saan nüüd rohkem mahti oma pere­ konnale pühendada. Ega mul seda küll rohkem ei olegi kui abikaasa ja 28-aastane poeg.

Mis ajendas sind kirjuta­ ma? Kas isa eeskuju mängis mingit rolli?

Teataval määral ikka. Olen kõik ta raamatuid läbi lugenud, viimased kolm küll alles pärast tema surma. Ta stiil meeldib mulle.

Raamatust räägime muidu­ gi pikemalt siis, kui sellega tutvume. Kas võiksid aga pisut eelmaiku anda? Milline on su cause ja milline manner?

Kirjutada on mõtet sellest, mida tead. Kirjanik peab oma ainevalda tundma, et ehedana mõjuda. Pean tunnistama, et võtsin koroneri ameti vastu osalt just selleks, et kirjuta­ miseks head materjali koguda.

Koroner puutub ju kokku igasu­ guste iseäralike surmajuhtumi­ tega.

Kõlab huvitav. Kas on kavatsus kirjanduspõllul veel mõni vagu ajada?

Kihk on muidugi. Kuid eks palju sõltu sellest, kuidas esik­ teos vastu võetakse. Päris tühjas kirikus pole mõtet jutlust pida­ da.

Sellega peab nõustuma.

Jäägem siis ootama nii uudis­ teost kui lugejate reaktsiooni.

Tänan vestluse eest.

Pärnu muusikafestivali TV vahen­dusel.

Juubelifestival teeb kokku­ võtte eelmiste festivalisuvede programmist ja pöörab pilgu tulevikku. Kavas on näiteks ­ kümne festivaliaasta kammer­ gala ja tagasivaade Pärnu viimasele poolesajale orkestri­ muusikaga suvele, Eesti Festi­ valiorkestri ettekandes ja Paavo Järvi juhatamisel tuleb esma­ ettekandele Tõnu Kõrvitsa ­uudisteos ,,Kuuvalgusele“.

Eesti Festivaliorkesterit juha­ tab Paavo Järvi, solistidena astub üles Eesti oma paremik: ­ Theodor Sink tšellol, Kalle ja Kristjan Randalu klaveril ja Triin Ruubel viiulil. Külalistest

oodatakse Vene juurtega viiul­ dajat Alena Bajevat, Soome pia­ nisti Olli Mustoneni ja Berliini filharmooniaorkestri metsasar­ vemängijat Stefan Dohri.

Küsis ja kommenteeris EERIK PURJE

Neeme Järvi ei saa reisi­ piirangute tõttu tänavu Pärnusse sõita, kuid ta aitab juhendada veebi kaudu Järvide akadeemia dirigeerimiskursusi. Ka meistri­ klassid toimuvad osaliselt inter­ netis. Dirigente õpe­ tab Paavo Järvi kõrval Kristjan Järvi.

Teemal ,,50 aastat muusika­ festivale Pärnus“ valmivad üht­ lasi mahukas raamat ja näitus ning festivali raames leiab aset saate ,,Ööülikool Paavo Jär­ vi­ ga“ avalik salvestus. (PPM/EE)

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1008

I

S

T

Ristsõna nr. 1007 LAHENDUS Paremale: 1. Avab, 5. (Öö)sorr, 9.

RAM, 12. Visa, 13. Evie, 14. (K)ari, 15. ,,(Vürst) Igor“, 16. Eskaader, 18. Savann, 20. Asiaat, 21. Koikson, 23. Traktor, 26. Koi, 29. Aas, 30.

Tramm, 33. Ann, 34. Lai, 35. Pealinn, 37. (Kripsti)-krapsti, 40. Aramea, 43. Iisaku, 47. Miraakel, 49. Bill, 50. (Mamma) Mia!, 51. Aega(on), 52.

Oval, 53. EAK, 54. LRAD, 55. NASA. Alla: 1. Avis, 2. Viga, 3. (A)asov, 4.

Barakk, 5. Seenior, 6. OVS, 7. Rikas, 8. Reaso(n), 9. Rada, 10. Area, 11.

Mirt, 17. Ain, 19. Nott, 22. Krapp, 23.

Tal, 24. Raa, 25. Asi, 26. Kai, 27. Onn, 28. Inn, 31. Mesilad, 32. (Une)-Mati, 36. Lisbon, 37. KMA, 38. Reaal, 39.

Aaker, 40. Amme, 41. Riia, 42. Arak, 44. Avia(ator), 45. Klas, Ulla, 48. Ega.

Nädala retsept

Balsamic Summer Strawberries PAREMALE:

1. Eesti Vabariigi suursaadik Ottawas.

5. Massachusetts Institute of Technology.

8. A_____om, mõiste matemaatikast.

12. Soololaul ooperis (ingl.k.).

13. L______, vooditarve.

14. Oman.

15. Tööriist.

16. Kanada peaminister (perek.nimi+eesn. täht).

18. Mõne taime vili.

20. Eramaja.

21. Riik, kus Eesti Elu ilmub.

24. Selles hoitakse lilli.

25. _______t, aasialane.

26. Rahvusvaheliste autovedude tunnus-lühend.

27. Lust, rõõm, ilutse­ mine (van.).

30. Sirinat edasi andev häälitsus.

31. Aasia riik.

32. Emane siga.

33. O______, meisterlik, oskuslik.

34. Rootsi kroon (lüh.).

35. Järv Põhja-Soomes.

36. Aniisimaitseline alkohoolne jook.

38. Ametisse pühitse­ tud vaimuliku asetäitja või abiline.

39. Täht, kuulsus.

41. Spordivahend.

42. Linn Afganistani lõunaosas.

44. Linnast väiksem asula.

48. Türgi ohvitseri tiitel.

49. Vorm sõnast ,,arg“.

50. Papagoi.

51. ,,Võit“ araabia k.

52. Võõrtäht.

53. Ketramisvahend.

ALLA:

1. Lõuna-Aafrika Vabariik.

2. Ohver.

3. Mängukepp.

4. Peajalgne.

5. Piiskopi peakate.

6. Kiri Jeesuse ristil.

7. Kreeka täht.

8. Pööra teisele küljele.

9. Väike merepiirita kuningriik LõunaAafrikas.

10. H_____aa, Eesti saar.

11. Eks ole?

17. Kallis, armas

Eestlaste toidulaud on kiudainetevaene Toidu- ja Fermentatsiooni­ tehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK), Tervise Arengu Instituudi (TAI) ning Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi mik­ robioomika uurimisrühma ühistöö tulemustest selgub, et eestlased söövad liiga vähe kiudaineid ja see rikub nende soolestiku bakteriaalset koos­ lust.

Teadlased selgitasid välja milliste kiudainete osakaal toi­ dus on kõige puudulikum ja millised toiduained sellega seostuvad.

Inimese soolestiku ning terve keha normaalseks funktsioneeri­ miseks peab toit sisaldama pii­

(ingl.k.).

19. S_____, arv.

21. Koduloom.

22. Maailmajagu (ingl.k.).

23. Ülimas õndsuses.

24. Seitsmes.

26. Tik- _____.

28. Vilets, õhuke riie.

29. ______is, VanaEgiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal.

31. Toronto Eesti Koolid.

32. Teisest riigist ümbritsetud riik või riigi osa.

34. Kuur, küün.

35. Tuulehoog.

37. Raadiolokaator.

38. Suli, kes võtab võõrast vara.

39. _______dinaavia, poolsaar PõhjaEuroopas.

40. Ees ja ______.

41. Puhke- või muu kindla otstarbega ala.

43. Röövkala.

45. Küla Tõstamaa lähistel, kus asub Munalaiu sadam.

46. Närv.

47. ______sal, raudteejaam.

savas koguses erinevaid kiu­ daineid – kokku 25 – 35 gram­ mi päevas ehk vähemalt 13 grammi 1000 kcal toiduenergia kohta. Need näitajad põhinevad minimaalsele Eesti toitumis­ soovitustes toodule vastavalt naiste ja meeste jaoks arvestu­ sega, et tegemist on normaal­ kaalus täiskasvanud inimesega, kelle päevane energiavajadus on orienteeruvalt 2100 ja 2600 kcal.

Uuringu juht ja TalTechi toidutehnoloogia osakonna va­ nemteadur Kaarel Adamberg selgitas Delfi Fortele, et peami­ sed kiudainete allikad on täis­ teraviljad – Eestis traditsioo­ nilised rukis, oder, kaer, nisu, pudrud ja leivad neist; köögivil­ jad – kapsas, koorega juurvil­ jad, porgand, kaalikas, peet,

Paul Lillakas Hands on time: 15 minutes Total Time: 15 minutes Makes: 2 cups Tip: A dash of balsamic vine­gar adds complexity and also ba­lances the added sweetness of the sugar.

Ingredients: 4 cups strawberries, quartered 2 tbsp granulated sugar 1 tbsp balsamic vinegar In bowl, combine straw­ berries, sugar and vinegar. Mix well. Let stand for a minimum of 10 minutes. Serve over top of ice cream, pancakes or waffles.

7

Volli veste

Jaanimull Iseenda kolu vaevata, no mis mõtet. Harjund juba, et teised mõtlevad mo eest. Meil mulisejail nüüd hea teada, et saame mullides elada. Mitte kartsas. Kümnekesi koos olles, tähend­ vat too kunstlik ühiskondlik grupeering. Temake mu naljast aru ei saanud, kui juhtisin tähelepanu, et vist siis ka mulli­ vanni nüüd mahub, nigu häid lambaid ikke palju lauta, inämp kui abielupaar.

Vaat olgu mull seebist, mille näpuga katki torgid, siis ei ta kaua kesta. Kui aga kest on olemas, no nigu need plastmas­ sist läbipaistvad rüütlikiivrid tantadel toidupoes sihverplaadi kaitseks, siis ehk küll. Mujal põle aga neid näinud – ka par­ giski, kuna seal ju tuuled, nood halvad mullid, viiruse omad ei tule aevastusega silmnäkku. Vist. Ei ma tea, miks see just mull on, kus saab kindel olla. Öeldakse just, et istume kõik mullis ikke – poliitikud ühes, ajakirjanikud teises. Pööbel kolmandas. Ja nii edasi Ja-jah, targad on nüüd türmiväravad avanud, trellide tagant vabaduse andnud. Võime olla isegi kellegi teise kodus, omast saab välja. Peaasi, et neid ainult kümme koos on ja alati samma kümme. Paljut paluvad. Kes kontrollib? Muidugi on paljud rahulolematud. Isegi mina kibelen metsa, linnas ei taha olla.

Hakkasin mõtlema. Kas ongi mul üheksa head semu elus­ ki, kellega võiks nüüd koos olla? Või saaks, kui temake nii ei luba. Kuna tal oma sõbrataridega ka soov olla. Kes keda pii­ rab?

Teadsin aga, et nüüd saab Etsiga taas kokku. Juba kolm kuud vaid kõnõtraadi kaudu suhelnud. Temake, mina ning noorsand – vaid kolm kokku, mitte kümme. Põle ehk mulli vajagi?

Aga vaat ei osanud arvestada, mis riukad ühel peas on.

Leppisime kokku, et tulebki meile nigu soovib, kalendrit ei osand passida, põle seal itaalia Antonioga appointamentetki, et saaks oma käharaid kärpida. Toni ütleb alati ,,Tere, tere,“ aga vaat tema mu mulli ei mahu, kuna ta ei tohi lasta kääridel käia. Nii et olen iga päev saadaval. Ets rõõmustas – tulen siis kolmapäeval!

Koputaski lepitud päeval, küsis, kas tead onu, mis päev on? Ma ütlesin, sirvilaude enam ei kontrolli. Jaan tuli minu­ ga, ütles ta. No mina vastu, et teed mu mulli suuremaks, kui ehk tahan. Pilgutas silma, ütles tule, istume aeda.

No seal, kase vilus, ootas kastike kesvamärga. Ets lausus – peame siis jaane! Vana pää ei jaganudki, et jaanipäev oli.

Kutsusin temakese ka õue, tõin klaasid. Lasksime siis hea maitsta, Ets oli see, kes juhtis tähelepanu sellele, et kihisevas oli ju mulle – kõik seaduse järgi, tohtisime mulle nautida.

See oligi me jaanimulli looke, kuda noorsand oskas tuju tõsta ning ei rikkunudki moodsaid määrusi, ettekirjutusi.

VABARNA VOLLI

Kuidas mõjub pandeemia peresuhetele?

naeris; kaunviljad – herned, oad; puuviljad – koorega õunad, pirnid, ploomid; marjad – sõstrad, vaarikad, metsamarjad ning pähklid.

Kõige suurem puudujääk eestlaste toiduaual neist kiu­ dainetest, mida saab põhiliselt täisteraviljadest.

Neil, kes kiudaineid vähe tar­ bisid ja olid asendanud need saia, lihatoodete ja maiustuste­ ga, oli peamiseks tarbitavaks kiu­ daineks fruktaan ja nende soolebakterite koosluses domi­ neerisid bakterid nimega Col­ linsella, Coprococcus ja Dorea – neid on seostatud ülekaaluga ning oletatakse, et nad võivad olla seotud põletikuliste protses­ side aktiveerimisega seedetrak­ tis. (D/EE)

Perekonnateemadega tegelevate advokaatide sõnul võib lähiajal olla oodata lahutuste kasvu: näiteks peredes, kus abikaasade vahelised suhted olid juba enne isolatsiooni pingelised ja uusi pingeid võis lisada isolatsiooni aegu pidev koosolemine, isik­ liku aja puudumine, pereväliselt

teiste inimestega mitte kokku puutumine, majanduslikud prob­ leemid, töö kaotus või kodust töötamine ja laste koolitamisega seonduv. Teisalt, kindlasti on näiteks varem lahku läinud paare, kelle suhted seoses kriisi­ ga jällegi tugevamaks muutusid.

(CTVNews/EE)

Naljanurk Õhtul heliseb uksekell. Mees läheb avama ja leiab ukse ta­ gant võõra, kes küsib: ,,Peremees, kas teil puid läheb vaja?“ ,,Ei,“ vastab uksele tulnud mees.

Hommikul välja minnes leiab ta, et hoovil riidas olnud küttepuud on kõik kadunud.

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

8

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

Nr. 25

Jaaniöö and singing

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russia revokes MRP and rejects history In December of 1989 the Congress of People’s Deputies of the USSR adopted a resolu­ tion condemning the MolotovRibbentrop Pact (MRP) of 1939. This was widely inter­ preted as an apology for the USSR’s complicity in the Nazi and Communist atrocities that followed.

The MRP formalized mili­ tary and political co-operation between Moscow and Berlin, sanctioned the mutual invasions of Poland, gave pre-approval for war crimes such as the Katyn murders of Polish offi­ cers, and paved the way for the Soviet invasion and occupation of most of Eastern Europe. It endorsed each other’s use of concentration camps (helped in sharing trade secrets enhancing their efficiency) to suppress and kill people based on political and racial criteria. It marked the internationally recognized be­ ginning of WWII. Now the Russian State Duma is ready to pass legislation that would revoke the 1989 Soviet condemnation of the MRP, in essence rescinding any apology.

The existence of the MRP’s ­secret protocols was vehemently denied by the Soviets for decades. The content of this ­ new bill directly contradicts undeniably determined facts, ­ that have been clearly estab­ lished by original documents and proven by genuine histori­ cal evidence. It’s a politically driven distortion of actual facts – once again, the Kremlin’s ­rejection of truth.

Estonia, Latvia and Lithuania have all summoned their local Russian ambassadors and pro­ tested the justification of tyranny by the Soviet and Nazi regimes that this new bill represents.

This proposed legislation would in essence approve internation­ ally recognized criminal atro­ cities.

One must note Moscow’s usual inconsistency to justify its internationally contentious ac­ tions. The condemnation of the MRP was declared by a SO­ VIET institution, the Con­ gress of People’s Deputies.

Now a RUSSIAN State Duma is prepared to revoke a SOVIET declaration, Russia thereby as­ serting its status as the legal successor of the USSR. It claimed the same when it took over the Soviet embassies

worldwide and assumed its rights to Soviet continuity when it’s to its a­ dvantage.

Russia’s variability is inten­ tional and its inconsistencies are an insult to the countries affect­ ed. Moscow chooses to distance itself from the regime that signed the Tartu Peace Treaty.

Nor will it claim any respon­ sibility for the invasion, an­ nexation and oppressive occu­ pation of Baltic states – coun­ tries that have no international political leverage, other than moral principles and historical integrity – that have any conse­ quences for the Kremlin. Vla­ dimir Putin’s popularity thrives on his contempt for world opinion. His recently waning ­ popularity rating is the result of Russia’s abject economic mis­ management, not Putin’s dis­ dain for historical truth.

Putin’s own about-faced on the MRP matches the creeping Stalinism evident in Russian ­society. In 2008, while a prime minister, Putin approved the 1989 Soviet Congress of People’s Deputies condemna­ tion of the MRP and said the Pact was strictly a personal matter between Stalin and Hitler.

But now Putin approves the rehabilitation of Stalin, and thus the MRP was necessary to en­ sure the security of the Soviet Union. His acolytes echo Putin’s pro-Pact stance. His minister of culture says the MRP was a “great achievement of Soviet diplomacy”.

Stalin’s return to acceptance, even greatness is reflected by the increasing number of post­ ings on social media that reject­ ed the existence of the MRP’s notorious secret protocols. This is seemingly a cultural regres­ sion to the Soviet era when a similar government denial lasted well beyond the US release of the original documents dis­ covered in German archives.

Facts will not budge Putin’s Kremlin whose total control of mass and digital media regulate the ‘truth’. The scholarly estab­ lishment seems to acquiesce.

Is this sufficient cause for Baltic anxiety? Certainly not yet, but authoritarian manipula­ tion and control of historical reality eventually gives unac­ ­ ceptable facts acceptability, ­normalcy and inevitability. Just witness Hitler’s domestic and

Midsummer is inspirational!

I first experienced midsum­ mer eve bonfires held in the Estonian tradition when I was a little girl. These were on the Estonian community’s pine­forested land in south Jersey, just as those in other areas of the United States and Canada no doubt did the same in their communal gathering places, or in the yards of private homes or farms. Estonian communities in North Ameri­ ca and around the world kept many homeland traditions alive, including this beautiful, radiant one – June 23rd to 24th, when dusk and dawn meet.

As I grew older, I learned more and more about the special customs and magical ­ qualities of this ancient holiday as it was practiced in Estonia.

There is so much to read and view through the internet that gives access to both modern­day and historic accounts. For example, I am especially grate­ ful for Ahto Kaasik’s class on ancient Estonian spiritual heri­ tage (Eesti Vaimse Pärandi Aluskursus), which I recently completed online.

Today this holiday is known as Jaanipäev (St. John’s Day) and it flourishes in present day Estonia with celebrations and lighting of bonfires throughout the land. But its age-old roots as the summer solstice reach back prior to Christian times.

Known by various names, such as Päevakäänak (Day’s turn) or Leedopäev, it has always been one of the most important calendar events of the year. ­ Seasonally, its major impor­ tance lay in the start of summer hay-making.

Memoir accounts describe people preparing by cleaning homes; visiting ancestors at the cemetery; gathering birch branches to decorate indoors and out, including their carriages and horses; making birch whiffs for the all-important sauna attendance, preparing foods ­

foreign atrocities, Mao’s brutal Cultural Revolution, and Sta­ lin’s e­stablishment of a vast Gulag system.

Is it alarmist to say as many in Russia itself have observed – that the Kremlin is laying the groundwork for new aggres­ sion? Just in the last decade and half the invasion of Georgia’s South Ossetia, the uncontested an­nexation of Crimea and con­ tinued Russian military involve­ ment in Ukrain’s Donbass initially aroused local Russian ­ consternation and spurred inter­ national outrage. But this has deteriorated to cynicism and ennui in the opposition move­ ­ ment in Russia and to a new normal of pro forma, impotent sanctions internationally.

Leaving well enough alone is not an option.

LAAS LEIVAT

Tulge Jaaniku Tulele, Jaaniku, Jaaniku… Come to the St. John’s Bonfire.

(­especially dairy) and drinks, such as õlu (beer) and mõdu (a unique fermented, alcoholic drink made with water and honey and sometimes added ­ fruits or spices); partaking of rituals for well-being (such as washing eyes with clear stream water or rolling in evening dew); and creating cornflower wreaths – even the cattle were made wreaths of flowers and greens!

Everyone, young and old, was expected at the bonfire.

“Dozens of fires at dusk that shone like stars in the sky, so many you couldn’t count them,” was the recollection of Minna Kokk (1892–1971) who was interviewed by Jaanika Oras ­ (Viie 20 sajandi naise regilaulu­ maailm). She describes dancing, swinging on the big wooden vil­ lage swing, the romantic search for a magical fern blossom and an “evening kiss, that on Jaanipäev’s next morning still burned on a maiden’s lips.” The search for the shining fern blos­ som, which originally was tied to good fortune and later evolved to a sweet courting rite, is amusing since, though mytho­ logically ferns may blossom – botanically, they do not! (There is speculation that a s­pecial light in the forest may be Jaanimardikad – glow worms.)

But the ritual is lovely and en­ ticing and survives to this day.

There is a long line of ­moving Estonian songs of mid­ summer that I have sung and listened to. One of the first songs I learned was Jaan lä’eb Jaanitulele (Jaan goes to the St. John’s Bonfire). Though there are countless older variations, this one is a more “modern” tune set by Riho Päts (1899– 1977). As a teenager I heard the most beautiful rendition of this song – sung by Reet Hend­ rikson, with her simple, flowing voice and artistic guitar accom­ paniment. I still remember when my older brother Tönu brought back the record for me from Canada and its cover had an inscription to me from Reet.

I listened to it over and over, mesmerized by her singing! It was our great fortune that Canadian-Estonian singer and record producer Andres Raud­ sepp had the foresight to record this only recording of that ­gifted young singer in 1969.

Hainsoo, whose grounded tradi­ tional singing soars to new heights with wonderful impro­ visation and modern overtones.

It is a perfect example of how creative young musicians in Estonia are cultivating ancient art in their own time. Here she is with singers and both acous­ tic and electronic instruments performing a call to all to come to the St. John’s Bonfire, Tulge Jaanista Tulele. h t t p s : / / w w w. yo u t u b e . c o m / watch?v=CPlUWQQhygo

Finally, an a cappella choral piece by the famous Estonian composer Veljo Tormis (1930– 2017), who was greatly inspired to use authentic ancient FinnoUgric songs as a basis for his many compositions. This is a short one called Jaani Hobu (Jaan’s Steed) about the horse with which Jaan, with a silkclad maiden, rides to the bonfire. It contains wonderful ­ sound-illustrations, such as rhythmic pace and accents that mimic trotting. The old runic text describes Jaan making for himself – a steed of fire: eyes from coals of fire, ears from stalks of straw, twisting a mane from flaxen, hooves fashioned from bent-grass. h t t p s : / / w w w. yo u t u b e . c o m / watch?v=pFUooTsC7Pc

It is this kind of imaginative word painting in the old regi­ laulud (runic songs) that I find particularly inspiring. It is a window like no other into our ancient history. I sing regilaulud with others or by myself when­ ever I can. When sung with several people, the regilaul is ­ commonly “call and response,” with the leader and small group in a continuous and overlapping chain of singing. These songs can have many, many verses, and the act of singing is both soothing and hypnotic.

(Continued on page 9)

h t t p s : / / w w w. yo u t u b e . c o m / watch?v=xA_FCBZ_MdA

More recently, I am smitten by the singing of Meelika

Kaja Parming Weeks

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

Sacred Natural Sites at the Time of Jaanipäev Vincent Teetsov As Estonians all over the world prepare to celebrate Jaanipäev (Midsummer) on Wednesday June 24th, or on the days before and after it, our attention is drawn not only to partying all night and making a bonfire, but recog­ nizing the sun, the changing seasons, the coming harvest, and all that gives us reason to celebrate.

For some of the 54% of Estonians who believe in a spirit or life force outside of Christianity, that recognition extends to specific sections of ­ land across Estonia. Taarau­ su­ liste ja Maausuliste (Estonian House of Taara and Native Religions), also known as Maavalla Koda, reported 2,500 known sacred natural sites (SNSs) eight years ago. The total number, including those ­ that are unknown, is thought to be 7,000. Some of these SNSs include sacred trees, sacred stones with ancient cupmarks, cross-trees, and sacred water.

Perhaps the most well-known of these are hiied (sacred groves), of which approximately 500 known sites were reported in 2012.

On sacred dates throughout the year, of which Jaanipäev is one, and significant life events, sacred groves are places to pray, dance, name one’s children, bless marriages, and scatter ­ashes of the deceased. Time at a hiis may involve moments of calm and peace, or connecting with ancestors. For those who live by native Estonian beliefs, there is an acknowledgment of land and what it gives to us.

There is also an understand­ ing of what is to be given back.

In this way, there is a recipro­ cal, symbiotic relationship be­ tween humans and nature. We benefit from trees, stone, water, and more; but we also act in a manner which protects the condition and health of these ­ elements. In a sacred grove, ­ vegetation is left alone, trees are planted instead of cut, and water is not polluted.

These kind of features bene­ fit us psychologically, too – a 1984 study by Roger Ulrich from Chalmers University of Technology indicated that hos­ pital patients who were recover­

ing from surgery required less recovery time and pain medi­ cation when their hospital room window faced a natural scene.

Despite the intimate cultural value that sacred natural sites have provided to Estonians, they haven’t been afforded as much state recognition in the past as is needed to protect them from damage. For exam­ ple, in May of this year, the tops of several cross-trees were cut down because they were thought to present a danger to drivers if they fell on the road.

In response to land develop­ ment around sacred groves, followers of Estonia’s native ­ belief systems have protested ­ and even gone to court.

Difficulty in negotiating these matters and caring for SNSs in Estonia stems from the way many of them have been wiped from common knowl­ edge. Many locations have been forgotten or lost as we lose older generations who once ­ visited these sites. Under­ ­ standably, people in search for work and housing may move to larger towns and away from the countryside and sacred sites visited by their ancestors. The ­ massive cultural censorship and prohibition imposed on Esto­ nians throughout history have not made maintaining these ­traditions easy either, and have prevented the conservation of sacred sites from being con­ sidered a matter of religious freedom.

The movement to stop de­ velopment of these natural sites bears resemblance to demon­ strations of the Wet’suwet’en Nation against the Coastal GasLink pipeline project. Land and nature are important to people for sustenance, health, ­ and spirituality. Anyone who has enjoyed the peace of a ­forest walk, or a family cottage, or a refreshing swim in a lake, can attest to the importance of trees, land, and water. Building our society in accordance with those values is the right thing to do.

On Jaanipäev, we sing, dance, cook, and light bonfires (if you are fortunate enough to have your own space to do so!).

Enjoying and giving back to ­nature can be added to that list, too.

Justice minister opposes plans to build football hall by communism memorial ERR, June 2020

NOTICES: AGM Due to the COVID-19 emergen­ cy, the Toronto Estonian Scou­ ting Sponsors Association (TESS) Annual General Mee­ ting of Members has been postponed to the autumn. In the event that the Board of Directors decides that the AGM cannot (or should not) be held in its customary format before the end of October, it will pro­ ceed electronically in the month of November.

Kotkajärve Due to the COVID-19 emer­ gency, all events scheduled at Camp Kotkajärve for the sum­ mer of 2020 have been can­ celled or postponed. All Camp buildings, facilities and infra­ structure are closed and under the care and maintenance of the responsible organizations.

TESS family members who strictly observe governmental social distancing requirements are welcome to visit the proper­ ty for daytime recreational use – overnight camping and open fires of any kind are prohibited on Camp property until further notice – please follow all posted directions and news.

We request that all members and sponsored organizations register by e-mail for updates and further notices – send an e-mail with your name and ad­ dress to: kotkajarve@gmail.com

Jaaniöö…

Justice minister Raivo Aeg (Isamaa) has hit out at plans to construct an indoor train­ ing hall for professional foot­ ball team Levadia, saying that its Maarjmäe site, in Tallinn, would be too close to the Memorial to the Victims of Communism.

Aeg submitted a request to public administration minister Jaak Aab (Center), that the state real estate company Riigi Kinnisvara AS (RKAS), which owns the site, withdraw permis­ sion. An outdoor training site already exists in the location, but predates the original plans for the memorial, which was unveiled in 2018.

Aeg told ERR Tuesday that his ministry, organizations con­ nected with commemorating victims of repression, and the architects of the memorial themselves, find a football hall being sited right next to it as ­inappropriate.

“Football is in any case a noisy active sport by its very nature, and the two develop­ ments simply do not fit with each other. Our proposal is to find another place for the foot­ ball hall in Tallinn where there is no conflict with other build­ ings ahead,” said Aeg. The indoor football hall found its way to the design stage in 2014, before the me­ morial was even at the planning stage. How­ ever, Aeg noted in 2015 – by which time plans for the memorial were known – that the RKAS had failed to consult with the Ministry of Justice in agreeing to its de­ tailed plan.

Minister of Public Ad­ ministration Jaak Aab (Center), however, said that it was not within Aeg’s remit to instruct a state body how to act, adding

that discussions were ongoing and a compromise was likely coming.

“The Minister cannot instruct the RKAS to behave one way or another. Those involved can sit down and look for compro­ mises. This does not work, the Minister cannot instruct a stateowned company to make deci­ sions,” said Aab, adding that decisions are made by the RKAS management and council.

Prior to the final approval of the detailed plan, the parties will have until June 29 to sub­ mit their final objections.

According to Aeg, the last opportunity would be to chal­ lenge the decision at the first-­ tier administrative court level as well, but in his opinion, state authorities should not go to court against each other.

Jaak Aab added that no sub­ stantive changes could be made to the plan either, though a solution may be found in co­ operation between city and planner, which, Aab said, should satisfy both the archi­ tects of the memorial and the Ministry of Justice.

Tallinn deputy mayor: City will abide by RKAS’ will as owner Deputy Mayor of Tallinn Andrei Novikov (Center) told ERR that the properties in ques­ tion belong to the RKAS and that the city makes its planning decisions on the matter in line with that.

“It is in the interest of the city to ensure a solution that is suitable for urban space, and in this respect we are also process­ ing the will of the owner so that it is guaranteed in a balanced way,” Novikov said, adding that normal urban planning criteria, including considerations that the hall be placed as far as pos­ sible from residential areas, had been taken on board.

(Continued from page 8)

If you would like to try your hand at singing a regilaul your­ self, here is a wonderful re­ source of Estonian traditional music, and this link will take you to a Jaaniöö song with words, translation and notation.

You can even hear how 74 year old Marie Sepp sang it in 1937 – imagine, she was born 1863!

But how splendidly her singing and the words still resonate. h t t p : / / w w w. fo l k l o r e . e e / p u b t e / eraamat/rahvamuusika/en/021Tulge-tuld-hoidma

Tulge Jaaniku tulele, Jaani­ ku, Jaaniku; Tulge tulda hoidemaie, Jaaniku, Jaaniku; Tulge kirget kaitsemaie, Jaaniku, Jaaniku (Kolga-Jaani) Come to the St. John’s Bonfire, Jaaniku, Jaaniku; Come tend the fire, Jaaniku, Jaaniku; Leap to guard the flame, Jaaniku, Jaaniku (Kolga-Jaani) • “Tammealuse hiis” by Mana Kaasik, used under a CC BY-SA 3.0 license.

9

KAJA PARMING WEEKS

Chinese phone giant Huawei founds new affiliate in Estonia ERR, June 2020 (Many Western governments have accused Huawei of assist­ ing the Chinese intelligence ­services by allowing its export­ ed cyber technologies to be used clandestinely. Ed.) Chinese technology company Huawei, which has received a controversial reputation during recent years, has registered a private limited company in Estonia, Huawei Technology Eesti, to continue supplying the consumer electronics and tele­ communication devices via local entrepreneurship.

The private limited company, whose share capital stands at €300,000 and which employs 15 people, is taking over the ­activity of Huawei in Estonia.

Head of the Huawei Tech­ nologies Eesti, Chang Bin, said:

“We are planning to grow all of the business segments of Huawei, which we can do best as an Estonian company bearing in mind the longterm expecta­ tions of the shareholders.”

The company, which has been led by neighboring coun­ tries for 12 years, will get a fresh push due to the predicted development of the Estonian market, he added.

“Together with Estonia’s uni­ versities and engineers, Huawei is planning to contribute to info technology and society,” Chang Bin said. “We are offering Estonia’s IT students new ex­ periences with the ‘Seeds of Future’ program, allowing them to study at the headquarters of Huawei in Shenzhen and in the science center in Beijing.”

The Chinese Huawei Tech­ nologies manufactures telecom­ munication devices, consumer electronics and smartphones. Its 5G network has proved contro­ versial due to security concerns.

10

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

Nr. 25

Excelling in the Midst of Adversity (Part Three): Thriving as a Strategy A collaboration between Chaordic Design and Estonian Life This week’s theme is “Thrive”.

A key part of Chaordic Design’s mission is to help or­ ganizations and communities realize their inherent potential to innovate and thrive.

Thriving is seen as important in innovation contexts – and ­increasingly in the personal, or­ ganizational and community spheres. It is identified as a ­positive psychological state – one that adds more than it sub­ tracts, enabling adaptation and resilience.

After all, how we feel tends to affect our engagements.

Thriving can be infectious – on both the interpersonal and collective levels. It supports ­ collaboration, builds trust1, and helps to establish a sense of shared belonging.

A 2014 article in the Journal of Organizational Behaviour2 links the experience of thriving at work, to a certain type of “psychological capital”.

In this sense, a psychological experience of thriving is seen as an important organizational

a­sset. Much like access to ­clients, resources, or markets.

One way to understand thriv­ ing is to see it as a joint expres­ sion of “learning” and “vitali­ ty”. The learning component makes it easier to acquire knowledge and apply new skills. The vitality component indicates positive feelings as­ sociated with having energy and zest.

From this perspective, thriv­ ing is also connected to the ­notion of “net positive”.

In the sustainable develop­ ment3 and design field, Positive Development (PD) theory ar­ gues that to truly thrive, we must go beyond being merely sustainable – and must ‘give back’ more than we take, to our physical environment and com­ munities. A key precept of this approach is to ensure that our actions are designed to increase future options for all partici­ pants.

How might one design for thriving?

A perfect example of this is the development of the Estonian community in Canada.

They emerged through a conscious effort designed to ­ support adaptation, amplify future possibilities, and enable ­

We’re Listening with EMW: Duo Ruut’s Face-to-Face Musical Synthesis Vincent Teetsov With Estonian Music Week, one of our hopes is to bring newer artists and artists we don’t have the chance to see as much on stage, just as we celebrate established acts.

That’s why we want to put a spotlight on Duo Ruut, a duo who have brought their music to our attention in inventive ways. Their notoriety has grown quickly, especially since they won the Noorte­ band (Youth Band) competi­ tion in 2018.

Do you remember when the five members of Canadian band Walk off the Earth performed

Gotye’s “Somebody That I Used to Know” on one single guitar back in 2012? That was a clever way to reinvent that song, certainly. However, close instrumental collaboration like that exists on a more regular basis in this duo’s performances.

Katariina Kivi and AnnLisett Rebane, the musicians of Duo Ruut, adhere their instru­ mentation and singing as close together as is possible. In live performances, they sit directly across from each other, with a large kannel (zither) in be­

Cover art for Duo Ruut’s album “Tuule Sõnad”.

inclusion through arts organiza­ tions – thus empowering collec­ tive thriving.

When Estonians fled their homeland and emigrated to Canada, they thrived by found­ ing countless organizations and social groups. These organiza­ tions corresponded to each aspect of their lives back in ­ Estonia, including: athletics, academia, cuisine, choirs, ­ orchestras, Boy Scouts, Girl ­ Guides, and dancing. When the schoolhouse on 958 Broadview Avenue was obtained on the 1st of April 1960, it enabled the meeting of veterans and pen­ sioners. For children, it allowed for the development of a week­ end school and kindergarten.

This building and these orga­ nizations amplified the social life, support, culture, and ­memories of home before being displaced. It goes without saying that losing loved ones, ­ losing one’s home to war, and then restarting your life in a new continent is difficult.

The fact that a completely different language had to be learned, too, meant that many Estonian refugees with special­ ized careers could not carry on professionally as they had be­ fore. But by working together

and pooling resources, the com­ munity could thrive even with so many new challenges.

One means through which Estonians could transcend those challenges in the Estonian house was through the founding of arts organizations. From the beginning, women have been key figures in these organiza­ tions.

The Toronto Eesti Maja Kunstikomitee (Estonian House Art Committee) collects and curates hundreds of paintings, ­ sculptures, and photographs from Estonian artists to display on site. With the leadership of Eda Sepp, TEMKK help us take pride in our heritage through art.

Benita Vomm was a found­ ing member of Eesti Kunstnike Koondis Torontos (EKKT – the Society of Estonian Artists in Toronto) in 1956. EKKT pro­

vides a social network and ­platform for creative expression through gallery exhibitions, workshops, social gatherings, and art excursions. Benita’s daughter, Mai-Reet VommJärve, has continued to support EKKT with her ingenuity and leadership since she joined in 1960.

In the next installment of this series, we’ll hear from Margi Taylor Self, owner of Creative Events Management Ltd.; about the strategies and concepts that have underscored her path as an artist and business owner.

tween. In this stage arrange­ ment, they communicate closely with eye contact. You can sense the music resonating between them as they sing in unison, which results in soaring peaks in their songs.

Duo Ruut use rotating, re­ peating lyrics when they sing, as we have seen with other contemporary Estonian artists ­ like Trad.Attack! and Marja Nuut. However, what I find different in their use of this ­ ­musical device is the creation of a meditative state. With the kannel they share, sometimes ­ the strings are bowed, function­ ing as a drone underneath the changes of the songs. Like the tanpura supports an ensemble in Indian classical music.

To propel songs forward, the kannel’s strings are plucked, or drummed on with a pair of wooden drumsticks, as we see in their July 2019 performance for Eesti Pärimusmuusika Kes­ kus (Estonian Traditional Music Centre). Tapping rhythmically with sticks, without leather or felt ends as you might find on dulcimer hammers, produces both a hard, clicking beat and a cluster of sympathetic notes.

The strings may even be hit by hand.

An up-close and side-on view of their performances shows something akin to a tense chess game. Something new always crops up. When Ann­ Lisett plays one end of the harp, Katariina mutes strings selectively and then marks new passages in the song with brassy undertones. By observ­ ing up close, you can truly

a­ppreciate the nuances of their playing, as audiences had the chance to do when Duo Ruut played Sofar Sounds Tallinn in December 2018.

On occasion, comparisons have been drawn between their performances and Katajjaq (Inuit throat singing), where two women sing face-to-face, with elements of endurance and competition. They sing until one singer laughs, smiles, or gets tired. Then there is Re­ kuhkara, as practiced by the Ainu people in Northern Japan.

One woman will cup her hands and chant into the other woman’s mouth, who in turn ­ bends the notes with her mouth.

It’s interesting to see similar traditions appearing around the world, though every culture and artist has their own way of per­ forming. Different vocal tones.

With instruments or without.

Old and new.

Duo Ruut’s music translates well to recording, one highlight being their song “Kuhjalooja”, from their 2019 album Tuule Sõned (“Words of the Wind”).

Recorded with José Diogo Neves at Retrosonic Pro Audio Studios in Tallinn, each track has breathing space. Each note and vibration becomes all that more impactful.

One thing that plays an im­ portant role in the endurance of any musical act is the connec­ tion that exists between cons­ tituent members. Katariina and Ann-Lisett put it all into their recordings and shows. Focus, friendship, and folklore.

Perhaps Canadian audiences will eventually have the chance

Entrepreneur donates €500,000 to support research into Saaremaa’s history

Society of Estonian Artists in Toronto.

Photo: Hannes Oja

1. https://onlinelibrary.wiley.com/ doi/abs/10.1002/j.2162-6057.2009. tb01313.x 2. https://onlinelibrary.wiley.com/ doi/abs/10.1002/job.1907 3. https://www.routledge.com/NetPositive-Design-and-SustainableUrban-Development-1st-Edition/ Birkeland/p/book/9780367258566

ERR, June 2020 Entrepreneur Kristjan Rahu has donated €500,000 to establish a research base with world-class technology which will focus, for the next five years, on researching Saare­ maa’s history.

Marika Mägi, Doctor of Archeology at Tallinn Uni­ versity, who will help establish the research base, believes this will enable many chapters of Saaremaa’s past to get a new look.

Recently Mägi and Rahu established a foundation to ­ implement the project, which ­ was named Osiliana in honor of Jean Baptiste Holzmayer, a for­ mer Saaremaa researcher, wrote Saarte Hääl. Rahu will invest €100,000 every year in the Saaremaa Foundation for Archeology and History for the next five years. Rahu said that historical topics have been im­ portant to him since childhood.

All the findings from the re­ search will be included in the collections of the Saaremaa Museum.

to witness Duo Ruut’s composi­ tions live, experiencing music that is new to their ears and­ expands our musical horizons ­ more and more.

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

11

Dangerous speeding is becoming Opinion: Rail Baltic holds up a mirror a worrying trend in Estonia BNS, June 2020 Dangerous driving and speed­ ing away from the police have become increasingly common­ place in recent weeks, said Police major Ullar Sõmera of the Tartu police station.

Speaking about the worrying new trend, he said: “In the last few days alone, we have caught three drivers whose speedome­ ter rose to 200 kilometers per hour or more before seeing a police vehicle. To a great extent, brazen speeding has been linked to the driver’s previous offenses – no driving license for some, intoxication for others.”

Sõmera said the risk of such a road user is significantly higher than what is caused only by hitting the gas, and police operations carried out during the period following the emer­ gency situation have also shown the number of drivers who have consumed alcohol and drugs has increased significantly.

“Figuratively speaking, coro­ navirus placed us all on pause.

The new requirements for ­quarantine and social distancing likely hindered the opportuni­ ties of some to feel free and ­socialize closely with others. It now seems that the traffic has

become the Wild West, where people express their sense of liberation after the emergency situation,” he said.

“It was only recently that people were fiercely protecting one another from the virus and the crisis rules were carefully followed. It has now been for­ gotten that people’s lives and health do not only depend on disease, and the basic traffic rules that would allow us all to remain equally healthy and alive have suddenly been for­ gotten when defying traffic ­hazards,” Sõmera said.

“Midsummer’s Day is around the corner. It will be slightly different this year, because there will be no major public bonfires, but this does not ­necessarily mean that there will be no need to travel from one bonfire night to another. No reckless driving, no drunk driving as well as following ­ other traffic rules agreed in ­society should be a fundamental truth that is not commanded or obliged, but against which we ourselves do not want to err.

Because this way, we stay healthy ourselves and leave ­others healthy as well,” Sõmera said.

Days of work and joy

NATO troops pitched in on June 15 and 16 to move the Tartu Christian Adolescents’ Home to its new home. Twenty-two ­soldiers from Great Britain came from the base at Tapa, bringing their muscle and equipment to help the staff and young people transfer furniture and other property to the Home’s new abode on Jaama street. It was a substantial effort, but at the end everybody was happy. Having called the villa on Era street home for 20 years, it was high time to leave the over 100-year-old structure.

Its neglected maintenance during the long Soviet occupation caused maintenance and repair expenses to rise to a point where investing in a rental facility made no sense. The new home’s purchase and additional construction was financed by the Estonian American Fund, thanks to bequests by Maia Vanaveski, Hilda Kaepa, and Linda Saar. Adding to the Fund’s EUR 1,000,000 investment was the Tartu city government’s contribution of EUR 50,000 and a like amount from the Home itself.

to Estonian society – up to a point ERR, Anvar Samost, June 2020

While Rail Baltic does not physically exist yet, it has been on the drawing board for many years and has brought into relief certain “self-evident” truths about Estonia which can then be tested, such as the oft-repeat­ ed claim (particularly by ­people outside Estonia) that it has a small population or that projects related to Estonia never seem to pay off when place in an excel spreadsheet, writes ERR senior journalist Anvar Samost, in regional daily Põhjarannik.

The high speed rail line, linking all three Baltic Capitals with the rest of Europe, has shown up dust and cobwebs in the corners as its construction has already started, though these are hardly anything new and have been known about for at least a decade, Samost writes.

That the European Court of Auditors has said that Rail Baltic is going to be more cost­ ly than originally estimated (€7 billion compared with €4.7 billion, where the official cost ­ currently stands at €5.8 billion) and completed around four years later than its 2026 dead­ line, has brought its commercial viability into question, given that there is, for instance, no current north-south rail freight transport between the three Baltic States and the relatively small populations (around six million ­combined – Ed.).

That the project has been a rallying point for disparate, ­often opposing, groups ranging from Conservative People’s Party of Estonia (EKRE) sup­ ­ porters to the Kalamaja set (a fashionable, gentrified area of Tallinn – Ed.), almost gives the lie to a lot of the opposition, Samost writes, with many ­engaged just for conflict’s sake – though one thing can be ­certain, that even if the line is not ready in 10 years’ time, surprisingly many will be sur­ ­ prised by the outcome.

The Reidi tee project in Tallinn was heralded as a disas­ ter both before and during its construction, but now that it has been open for several months, it has proved to be a boon for tens of thousands, so there is no rea­ son to think that Rail Baltic will be very different, nor that it is any less (or more) significant than other, airier philosophical questions of existence often put to people, nor that the holding up of a mirror to a democracy and its processes is a bad thing, he adds.

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Evelyn Koop, the founder and “godmother” of rhythmic gymnastics in Canada, celebrated her birthday. She was inundated with flowers, gifts, greetings from countless colleagues and friends worldwide.

Ruth (Küng) McFarlane lauded for successfully coping with COVID-19 crisis The Durham Region News recently published an article entitled “How Glen Hill Strathaven beat COVID-19.

Families credit exceptional caution and care for ending outbreak.”

Some quotes from Durham Region News: “Strathaven has been fabulous,” said Robin Lacey, whose father lives on the same floor as the resident who tested positive for COVID-19, (was treated and recovered, Ed.).

Ruth McFarlane, (formerly director of Ehatare) CEO of Durham Christian Homes (which operates Glen Hill Strathaven), said the leadership team and staff have done an ­exceptional job caring for resi­ dents throughout these excep­ tionally difficult ties. Staffing levels have been increased at Strathaven and employees are screened before and after their

Two Narva street names could be changed under proposed amendment ERR, June 2020 Five MPs recently submitted a bill proposing amendments to the Place Names Act, according to which a person’s name could not be used as a commemorative name if that person has acted against the establishment of the Republic of Estonia, the existence of the constitutional order or the reestablishment of Estonian independence.

According to the bill, which was submitted by Reform MPs Urmas Kruuse, Eerik-Niiles Kross and Kaja Kallas and Isamaa MPs Tarmo Kruusimäe and Ülar Saaremäe, within 60 days of the amendment entering into force, the Place Names Board would submit proposals to make changes to unsuitable place names to the relevant minister – currently Minister of Public Administration Jaak Aab

assignments. All residents are screened twice a day.

McFarlane continued: “I want to assure our Durham Christian Homes family that the health and safety of our residents and staff remains the only priority as the pandemic continues to ravage long-term care across Ontario.”

According to the article, Glen Hill Strathaven is an older facility, in need of moderniza­ tion, but families said the care and precautions taken there have made all the difference.

Durham Region News stated that while the pandemic has seriously afflicted residents of ­ other long-term care facilities, including the deployment of military support by the Ontario Government at Lakeridge Health, Strathaven and its sister homes have escaped the dangers thanks to professional commit­ ment and early reaction.

(Center) – who in turn would issue an order to bring the names into compliance by no later than 30 days after the Place Names Board’s proposals had been received, writes daily Postimees.

While the law currently ­already does not allow for place names incompatible with Esto­ nian history and cultural his­ tory, it lacks a clear mechanism for the identification and chang­ ing of such names, the letter of explanation accompanying the bill states.

Kross, one of the MPs be­ hind the bill, said that the cur­ rent initiative was motivated primarily by Narva’s decades­long inability to get two street names changed that honor Estonians who worked for Soviet powers – Albert-August Tiimann and Ants Dauman – but added that there may be more unsuitable names else­ where in the country as well.

Narva Mayor Aleksei Jev­ grafov has been the subject of public criticism for the city’s lack of action on the matter.

12

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

Nr. 25

Nädala portree

Kristina Agur: ,,Naudin Austria ilusat loodust.“ Kristina Maria Agur on Kanada-Eesti juurtega metso­ sopran. Ta õppis McMasteri ülikoolis keskkonnateadust, see­ järel Toronto Ülikoolis muusi­ kat ning tal on ooperimuusika alal magistrikraad. Hetkel elab Kristina Austrias, maailma ooperipealinnas Viinis ja töötab Viini Riigiooperis (Wiener Staatsoper).

Kui kaua oled juba olnud olnud Viinis?

Kolisin Stralsundist Viini eemise aasta augusti lõpul.

Kuidas läks alguses sealse eluga harjumine?

Algul võttis kohanemine aega. Ma olin ainult nädal aega siin olnud, enne kui proovid ja etendused algasid. Polnud palju aega linnaga tutvuda. Enamus mu vaba aega läks korteri otsi­ miseks ja siis tuli ka mööbel leida. Aga nüüd olen hakanud aegapidi linna tundma õppima.

Ma olen hiljuti ka rohkem mat­ kamas käinud, just linna piirist väljas (näiteks Klosterneu­ ber­ gis) ja naudin Austria imeilusat loodust.

Kas Viin on sõbralik linn mujalt tulnutele?

Enne koroonat mul polnud küllalt aega inimestega suhelda, välja arvatud kolleegidega teat­ rist. Sellele küsimusele saan paari aasta pärast vastata!

Kas oled Viinis kohanud ka teisi eestlasi?

Mul on fantastiline õnn ol­ nud kokku puutuda Eesti tuntud metsosoprani Annely Peeboga.

Olen temaga coach’inud juba detsembrist saadik ja on fantas­ tiline temaga koos töötada!

Eestlasi on ju igas maalima nur­ gas – nagu teada. Ooperikooris on ka üks teine alt Eestist ning uus tenor, kes tuleb järgmisel aastal, on tubli Eesti laulja.

Mis Sulle meeldib Viinis elades kõige rohkem?

Viinis on ilusad matkara­ jad kohe linna kõrval, super-­ super ilusad! Igas linna nurgas on kultuuri- ja kunstielu

Kristina ooperiballil.

Viinamarjaistanduses.

käimas. Võib-olla kõige ilusa­ mad mälestused on pärast matka (või matka lõpupoole) ­ Heurige nautimisest. Keset vii­ namarjaistandusi on sellised tra­ ditsioonilised kohad, kus saab selle veinikeldri veine õues nau­ tida. Veini kõrvale saab tellida kohalikku sinki, juustu ja muud koos kohaliku leivaga. Heuriges on ilus atmosfäär ja tore on näha sõpru, perekondi, sugulasi üheskoos värsket õhku ja ime­ kauneid vaateid nautimas.

Kas oled külastanud ka mõnda kuulsat Viini balli?

Teatri töötajatel on võimalik soodsaid ballipiletid saada ja nii ma saingi veebruaris Ooperi­ ballile minna. See oli täitsa eri­ line elamus! Ball on väga tähtis osa Viini kultuurist. Jaanuarist kuni märtsini on ballide hooaeg ja Riigiooperi ball on selle kõrgpunkt. Teater oli balliks täielikult ümber kohandatud, teatri istmed olid kõik saalist ­ läinud ja see osa teatrist oli ehi­ tatud kõrgemaks – suureks tant­ sulavaks. Ballil kantakse pikki ballikleite ja frakke. Ürituse alguses on esinemised balletist ­ – solistidelt ja debütanti­ delt. Muidugi on balli avavalss J. Straussi ,,Ilusal sinisel Doonaul“.

Igas teatri nurgas pakuti eri­ nevad muusika- ja tantsuvõima­ lusi, imeilusaid lilli oli igal pool. Aga väga hea oli see, et teatri töötajatel oli oma tuba (üks proovituba oli kohandatud ilusaks lounge’iks), kus saime süüa ja juua. Üks klaas veini oleks muidu maksnud vähemalt €13... Tantsisime ,,ainult“ kella neljani hommikul... ei jõudnud balli lõpuni, mis oli kell 5!

Kuidas oli olla Viinis koroonaviiruse ajal? Ooper oli ju kinni...

Viinis oli siis väga vaikne.

Mul oli vaja märtsis ühel päeval all-linna minna... Seal tundus nii imelik, sest seal on harilikult väga palju turiste. Me olime üks esimestest Euroopa Liidu rii­ kidest, mis läks täielikku karan­ tiini, aga siin on kõik üldiselt hästi läinud. Pärast kevadpühi hakkas Austria aeglaselt taas avanema. Meil on esimesed muusikalised proovid juba ol­ nud, aga kõige suuremas saalis ja samal ajal ainult veerandi ­kooriga.

Kas Viini ooperis tehti karantiini ajal ka online-eten­ dusi?

Riigiooper avas tasuta on­ line-ülekande ja on näidanud videosid iga päev (neid on võimalik vaadata 24 tundi).

Kuidas läheb elu edasi nüüd, kui koroona-oht hak­ kab mööduma?

Meie proovid algasid lootu­ ses, et saame mingil määral septembris juba esineda. Igal pool siseruumides on maskid kohustuslikud ja oleme kõik sellega harjunud. Ilusate ilma­ dega naudivad inimesed eriti õues, restoranides või parkides koos olemist. Ikka veel peame olema väiksemates gruppides, aga aegamisi leiame endale koha selles ‘uues normaalsu­ ses’.

Küsis: LEA KREININ, fotod KRISTINA AGURI erakogust

S P ORT

Sajand Eesti esimese eestlase olümpiavõidust Teisipäeval tähistati Valgas sajandi möödumist esimese eestlase – Alfred Neulandi – olümpiavõidust ja 100. olüm­ piapäeva.

Presidendi süüdatud võidu­ tuli toodi teisipäeva õhtul Valga kesklinna Alfred Neulandi mälestustähise juurde. Kuigi sa­ jandi möödumiseni Antwerpeni olümpiamängudest on veel aega, oli Tõstespordiliidu arvates toonaste spordisündmuste mee­ nutamiseks võidupüha õige aeg.

Eesti saatis 1920. aastal Antwerpeni 14 sportlast, kes võitsid seal kolm medalit.

Alfred Neuland sai esimese eestlasena olümpiakulla. 1924. aasta olümpiamängudel Pariisis võitis Alfred Neuland hõbe­ medali. ,,Neuland oli hästi töövõime­ kas, sihikindel ja laia silmaringi ja oskustega, teadis mitmeid keeli ja sellest tulenevalt ta har­ jutas ka mitmes kohas – alusta­ des Riiast, jõudis Valka, tegi trenni Tallinnas ja käis Peterburi spetsialistide juures,“ rääkis tõstespordiliidu president Ain Põder.

Võidupühal oli sobiv meenu­ tada, et Alfred Neuland ja tema kaks venda osalesid Vabadus­ sõjas. Hiljem tegutses Neuland aastaid Valgas Kaitseliidu spordipealikuna.

100. olümpiapäeva tähista­ miseks on Valga samuti süm­ boolne koht, sest maakonnast on pärit ka esimene olümpia­ mängudele jõudnud eestlane – Hermann Lerchenbaum, kelle sõudevõistlused USA sõjalae­ vastiku meeskonna koosseisus jäid küll tormi tõttu ära.

(ERR/EE)

www.eestielu.ca

Vaade Viinile ja Doonaule.

Maailma meesesireket nakatus koroonaviirusesse Teisipäeval teatati, et maailma meesesireket Novak Djokovic on nakatunud koroonaviiru­ sesse. Tennise Aadria tuurilt alguse saanud koroonaviiruse puhangu üheks ohvriks sai Djokovic, kes oli turniiri kor­ raldaja. Positiivse koroona­ proovi andis ka sportlase abikaasa Jelena.

Djokovic andis positiivse proovi pärast Serbiasse naas­ mist. Kuigi juba Horvaatias

Eesti Majandusklubi Kanadas aastapeakoosolek Eesti Majandusklubi Kanadas pidas tänavu oma aasta-pea­ koosoleku virtuaalselt. Ko­o­so­ lek toimus 22. juunil ZOOMi kaudu.

Koosolekut juhatas klubi esimees Väino Einola. See oli ­ klubil juba neljas virtuaalne ­ koosolek, kuna pandeemia põh­ justatud piirangute perioodil oli juba selle abil läbi viidud kaks juhatuse koosolekut ja revisjoni­ komisjoni koosolek. Klubi liik­ meskonnas mitu erruläinud isi­ kut, kuid oli üllatav ja rõõmus­ tav näha, et liikmed on omaks võtnud uudsuse. Sai nalja ­tehtud, et kahju et ,,rotary“ tele­ foniga ei saa ZOOMi pilti näha.

peetud turniiri käigus teatati, et koroonaviirus avastati Bulgaaria ässal Grigor Dimitrovil, keeldus Djokovic esialgu testimisest, kirjutas Eurosport.

Lisaks Djokovicile ja Dimitrovile on positiivse ko­ roonaproovi andnud ka Serbia tennisist Viktor Troicki, tema paari nädala pärast sünnitama pidav abikaasa ja Horvaatia mängija Borja Coric.

Serbia meedia andmetel on nakatunuid kokku seitse, sest positiivse proovi on andnud ka Djokovici füüsilise etteval­ mistuse treener Marko Paniki.

(D/EE)

Vaatamata riigi piirangutele, pandi kavasse siiski suvepäevad augustikuus, mardipardi-pidu novembris ja jõulukoosviibi­ mine detsembris. Loodetavasti siis saame jälle vana tava moodi šampusega kõiki vastu võtta.

Klubi juhatuse valimised toi­ musid põhikirja alusel. Tuleva aasta (2020-2021) tegevust ju­ hatavad: esimees Väino Einola, laekur Harry Õunapuu, kirja­ toimetaja Rein Lainevool, juha­ tuse liikmed Ene Liis Martens, Anne Altosaar, Ingrid Tanner, Helle Arro, Sulev Toppi.

ZOOM võimaldas isikutel i­segi pärast ametlikku lõppu jutuajamist ja meelelahutust, ­ mis on sellel ajastul ülimalt tähtis. Vaatamta sellele ootame ­ kõik seda kadunud ,,normaal­ sust“. (EMK)

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

13

Evelyn Koop: „Üks imeline päev, mis on kõige haruldasem tunnustus elus“ Hiljuti pühitses juubelisünni­päeva Evelyn Koop – võim­ lemisklubi Kalev Estienne asutaja ja president, kaua­ aegne võimlemistreener ja kohtunik, keda on nime­ tatud Kanada rütmilise võimlemise ristiemaks ning kel on suured teened selle spordiala propa­ geerimises üle maailma ning jõudmises olümpiamängudele.

Evelyn Koopi on aasta­ kümnete jooksul tunnus­-tatud rohkete autasudega tema töö ja saavutuste eest, kuid nagu ta ütles intervjuus Eesti Elule, on neist tunnus­ tustest kõige olulisem see, mis toimus 14. juunil – tema ­ sünnipäeval kodumaja juures terve päeva kestnud üllatusi toova sünd­ musega.

Teatavasti praegusel ajal pan­ deemia tõttu pidusid pidada ei saa, seetõttu on viimastel kuu­ del inimesed leiutanud täht­ päevade märkimiseks huvitavaid võimalusi nagu näiteks autoron­ giga möödasõidud jmt. Evelyn Koopi juubelisünnipäeva hom­

mik algas imeilusa etteastega: maja ette saabusid tema endised tippvõimlejad, alumni tüdrukud, kes olid valmistunud tänavuseks Koop Cup’iks, mis aga teatavasti ära jäi, ja esitasid juubilarile oma suurepärase võimlemiska­ va, mille oli ette valmistanud Tamara Tambre. Pr. Koopi sõnul oli see nii liigutav ja imeilus üllatus, et võttis teda sõna otseses mõttes sõnatuks: emotsioonid olid ülisuured ja need kestavad siiani. Neid kauneid võimlejaid seob aasta­ ­ kümneid pikk sõprus, paljude nende lapsed on samuti olnud võimlejad ning nende pühendu­ mus on väga suur.

Külalisi – nii endisi kui prae­ guseid võimlejaid, kolleege, sõpru, tuttavaid – käis juubilari kodumaja ees õnnitlemas terve päeva jooksul, samuti järgneval päe­val: küll kahe- ja kolmekau­ pa, ilusti distantsi hoides, kõigil kaasas südamlikud soovid ja rohkesti lilli. Juubilar sai sadade roosidega üle külvatud. Lilli ja õnnesoove saadeti ka paljudest

Evelyn Koop võeti eelmisel aastal Toronto Sport Hall of Honour liikmeks elutöö eest.

Foto: Alex Trillium

Juubilar sai õnnesoove kõikjalt maailmast, sest kolleege ja häid sõpru ja tuttavaid leidub igal mandril. Juuresoleval pildil võtab ta vastu sünnipäevaks saabunud lillekimpu Soomest.

Pikaaegse treeneri tähtpäev ei saa mööduda ilma võimlemiseta. Üllatuseesinemise tegid alumni võimlejad oma kavaga, mille valmistas ette Tamara Tambre.

teistest maadest, sest Evelyn Koop on oma pika karjääri jooksul loonud püsivaid profes­ sionaalseid sidemeid erialaini­ mestega üle maailma. Õhtuse lõpuetenduse tagaaias andsid tippvõimlejad Janika Mölder, kes on aidanud Evelyn Koopil Kalev Estienne klubi juhtida ja Janika tütar Carmel Kallemaa.

Kogu see päev oli juubilari sõnul nii imeline ja haruldane, et seda võib nimetada kõige kaunimaks elamuseks terve saavutusterohke elu jooksul. Ja saavutusi on pr. Koopil olnud palju. Nimetades vaid mõnda neist: ta on rajanud eduka võimlemisklubi Kalev Estienne, suutnud viia rütmilise võim­ lemise olümpiamängude alaks, samuti loonud Four Continents võistlused, olnud tegev Kanada ja Ontario Rütmilise Võim­ lemise Föderatsioonide asutami­ sel, olnud nende president jpm.

Juubilar ütleb, et mitte ühtegi asja elus ei saa saavutada üksin­ da ja ta on väga tänulik selle toetuse eest, mida ta on elu jooksul saanud paljudelt kaas­ teelistelt. ,,Olen saanud terve elu teha seda, mida olen soo­ vinud,“ kinnitab ta. ,,Olen uhke oma eestluse üle – et eestlas­ tena suutsime varakult sellele spordialale panna organiseeritult tugevad jalad alla, tegutsesime koos teiste rahvustega ja saavutasime palju. Minu unistus oli panna Kanada võimlemine maailmakaardile – ja see sai ­tehtud! Olen selle üle väga õn­ nelik ja uhke!“ Evelyn tänab kõiki, kes temaga aastakümnete jooksul liitunud ja tema profes­ sionaalseid tegemisi toetanud.

Suur tänu kuulub Kanada eesti ajalehtedele – Vaba Eestlane, Meie Elu ja Eesti Elu – kelle toimetajad on alati Kalev Estienne’i tegemisi oluliseks pidanud ja selleks leheruumi ­ võimaldanud.

Auväärses eas Evelyn Koop töötab ikka igapäevaselt. Ta nimetab ennast õnnelapseks, kuna tervis on hea ja painduvus samuti; ta tegutseb ikka nii treeneri kui nõuandjana ja näi­

tab ka harjutusi ette (välja arva­ tud split). COVID-19 ajal pole Kalevi võimlejate tegevus sugu­ gi seiskunud: online treeningud on toimunud edasi kõik need kuud, liitunud on ka uusi ­võimlejaid ning peatselt saavad võistlusvõimlejad, küll uute reeglite kohaselt vähendatud ­ koosseisus, taas võimlas harju­ tama hakata, et uutele võitudele ja saavutustele vastu minna. ,,Ise seisan veel mõnda aega nende kõrval, aitan ja toetan, aga suurem töö on tehtud,“ märgib juubilar, kelle sulest on aasta lõpuks oodata Kalevi ja rütmilise võimlemise ajaloo ja mälestuste raamatut.

KAIRE TENSUDA

Eesti Elu ühineb kõikide õnnitlejatega ja soovib juubi­ lar Evelyn Koopile jätkuvalt tarmukust, särasilmsust ja põnevaid ideid Kanada võim­ lemismaastiku rikastamiseks.

Juubilar uurib gloobuselt paiku, kust õnnitlused on tema koju jõudnud.

Teenekas võimlemise edendaja Thornhilli kogukonna väljaande kaanel 2019.a augustis.

14

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

märkmik

Fotod ja tekst: RIINA KINDLAM

Auli Part

Riina Kindlam

Suvine päikeseseisak Kotkajärvel Pööripäevalõke süüdati Kotka­ järve Anton Õunapuu väljakul laupäeval 20. jaanikuul veidi enam kui tund aega pärast suve saabumist kell 17.43 kohaliku aja järgi. See maagiline päev oli Kotkajärvel 15 t 38 min ja 48 s pikk. (Tallinnas 18.39.23) Jaani­ tulele kogunes 14 suvitajat viies n-ö perekondlikus mullis, eral­ datud kahemeetriste vahedega lõkkesõõris. Jaanikuliste seas oli üks inimene, kes viibinud sellel väljakul juba alg-aastal 1953 ning neli, kes Kotkajärvel käinud 1960ndatest aastatest saadik.

Nr. 25

neiuna TAE sündinud 18. detsembril 1942 Eestis surnud 17. juunil 2020 Inglismaal Avaldame südamlikku kaastunnet tütardele ERIKALE ja TIIULE ning abikaasa TÕNULE Leinas vennad MARGUS ja EERO perekondadega Kanadas õed ENE ja MAIU perekondadega Inglismaal

Puhka rahus!

Uinus igavikku meie armas Tollele õhtule sobis ka väiksemat mõõtu jaanituli, peamine oli koosolemine ja kaitsevahendid – fotol paistab, et lisaks käeshoitud maskile ja laululehele olid käiku lastud putukavõrgud, mõnel lausa kogu keha katvad. Sääski ja musti kärbseid oli pööripäevaselt pööraselt palju ning antud olukorras, ühissauna leili puudumisel, leevendas paistes hammustusi hilisem jääkompress. Päike kumas veel kaua lõkke lähedal asuva Lembitu ausamba tagant ja seejärel „istus veel kolm päeva oma kõrges pesas“.

Lilli Birk

Mälestame ja oleme kaastundes SILVIA, INGRIDI ja VIVIANIGA, koos nende peredega, ema kaotuse puhul ,,Aeg annab teised tagasi, ei ema südant iialgi.“

LEILI EVI SILVI, ERIK, VELLO & MARGUS

Lahkus armas lellepoeg

Ants Roos sündinud 3. augustil 1941 Vaivaras surnud 13. juunil 2020 Haapsalus Kallid varase lapsepõlve mälestused jäävad ikka, vaatamata kaugusele. Kaastunne abikaasa ANN’ile, varalahkunud STENI emale.

Teistmoodi jaaniuss. Nagu võluväel, roomas ühel hetkel lõkkeplatsilt välja tripimadu (garter snake) ja sättis end justkui keri­ sekivile. Kivi polnud siiski kuum, kuid selles paigas oli enne tule tegemist olnud risuhunnik ja selle all varjunud tripimao pere.

Madudel on selgroog, kuid ussidel (nt vihmaussil) see puudub, ometi öeldakse rahvasuus ikka mao kohta vahel uss, nagu minu Taat ütles tripimao kohta sukapaelauss, ja tripid ongi sukapaelad!

Võidupüha Ehatares (Algus lk. 1)

suupärase lauale elanikele käeu­ latusse. Et aga pidupäevale so­ bivat meeleolu ülal hoida, pak­ kus muusikalist meelelahutust

JAAN-OLAV ROOS ning abikaasa MERIKE KALM

Jälle teistmoodi jaaniuss – mitte tiibadeta tõugulaadne emane, kes Euroopas vilgutab (glow-worm), vaid Põhja-Ameerika helendav emane jaanimardikas (firefly, lightning bug), kelle tagaosa he­ lendab rohekalt, meelitamaks isaseid, vahel sigimiseks, vahel nende söömiseks, olenevalt liigist.

Kõige pikemate päevade videvikus võib võsa vahel leida imesid, näiteks helendavaid sõnajalaõisi.

Samas võib toimuda ka silmapete, kui kilpjalgade (bracken) vahel õitseb jõudsalt põldmari ehk põldmurakas (blackberry, Rubus ursinus). See, et suve lõpuks valmib siin palju maitsvaid marju, võib aga uskuda küll.

ja kaasa laulmise võimalust Enno Õunapuu.

Saaremaal näeb ligi 50 pojengisorti

Aitäh Ehatare töötajate perele, kes suutsid ka piirangute olukorras puhke- ja põetuskodu elanikele meeleoluka rahvusliku õhtupooliku korraldada. (EE)

Laudkond Ehatare puhkekodu elanikke ühislaule laulmas.

Foto: L. Laanemaa

Saaremaa pojengifestivalil saab õitsemas näha ligi poolt­ sada erinevat pojengisorti.

Kolm aastat on vaeva nähtud Saaremaa puukooli loomiseks ja sel aastal saabki esimest korda seal 48 erineva pojengisordi ilu näha ja lõhna tunda, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaa­ mera“.

Saaremaa puukooli juhataja Rain Arro sõnul soovitakse festivali korraldada igal aastal, ­ kuid kuupäevi on raske määrata, need sõltuvad sellest, millal ­pojengid õitsevad. Varasemad sordid alustavad õitsemist juuni alguses ja hilisemad sordid peaksid õitsemise lõpetama ­juuli keskpaigas.

Pojeng on huvitav lill selle poolest, et ta võib oma elueaga inimpõlvest kauem kasvada.

Arro sõnul on pojeng kõige pikemaajalisem püsilill, tema eluiga jääb 100 aasta juurde.

Eestis seni teadaolevalt koha­ peal pojenge aretatud ei ole, see on aeganõudev ettevõtmine, milleks kulub vähemalt seitse

Kuressaares…

(Algus lk. 1)

kul avalik vastuvõtutseremoonia linna keskväljakul, kahe riigipea kohtumine ja pressikonverents.

Samuti istutas Läti president puu Kuressaare lossiparki ning riigipead külastasid koos Kaali meteoriidikraatrit.

Kuressaare valiti kohtumis­ paigaks, et tõmmata tähelepanu siseturismi võimalustele Balti riikides ning kutsuda inimesi üles sel suvel kõigi kolme riigi kauneid kohti avastama. (VPK/EE)

Eskimo jäätise nimi probleemiks USA jäätisetootja Dreyer’s Grand Ice Cream kaalub Eskimo Pie jäätise nime muut­ mist, kuna peab seda ebasobi­ vaks, eriti hiljutiste rassisimi­ vastaste ülesastumiste valguses.

Sama on asunud arutama ka Soomes Eskimo-nimeliste jää­ tiste tootja. Ka PepsiCo toode­ tav Aunt Jemima siirupi nimi ja kauba­märk võivad muutuda.

(CBC/ERR/EE) aastat.

Festivali külastanud asjatund­ jad õpetasid ka, et kui on soov pojengi endale vaasi panema hakata, siis tuleb ta lõigata õiges staadiumis. Õiepunga ­ nupp peaks olema vahukommi pehmusega, siis on kõige õigem hetk lõigata pojengi vars alt ära ja siis ta püsib vaasis nädal kuni kaks. (ERR/EE)

Tähtpäeva tervitused hiljuti lahkunud Ellele Ellekene, hellakene tule lähme laulemaie, pillikeeli paitamaie, heliseksid lauluhääled, kõliseksid pillikeeled Sinu sünniaastapäeval! elavas mälestuses onupoeg REIN TABUR peresõber EERIK PURJE laulukaaslane ANDRES

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud suvisel ajal E 9–2, K 12–5, N 9–2.

EELK Toronto Peetri kogudus alustab taas pühapäevaste jumalateenistuste pidamist. Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikusse tulles kaitsta end võimalusel ja soovi korral näomaskiga.

Esimene eriolukorra järgne jumalateenistus toimub püha­ päeval, 28. juunil algusega kell 12.00 Jumalateenistused juulikuus 2020 toimuvad igal pühapäeval EELK Toronto Peetri kirikus algusega meie tavapärasel ajal, kell 11.30.

Renoveeritud Kärdla kirik avati taas Jaanipäeval taaspühitseti pik­ ka aega renoveerimisel olnud Kärdla kirik. Tööd kestsid kaks aastat, nüüd on korda tehtud pühakoda võimalik kasutada aastaringselt juma­lakojana ja ka kontserdisaa­lina. Enam kui mil­ jon eurot maksma läinud töid aitasid rahastada riik, omavalit­ sus ja eraannetajad. Renovee­ rimise käigus sai kirik uue ka­ tuse, uksed, aknad ja küttesüs­ teemi ning uuenduskuuri tegi läbi hoone interjöör – altar, kantsel, kõik kirikus olevad maalid ja lühtrid, samuti kuulsa saksa firma Walckeri orel, mis on kirikus olnud alates 1904. aastast.

Pühakoja taaspühitses Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

19. sajandil rajatud kiriku restaureerimistööd võtsid aega kaks aastat. Kärdla kiriku taas­ tamise üks eestvedajaid on 30 aastat Hiiumaaga seotud olnud suurettevõtja Enn Kunila. Kärd­ la kirikus on Kunila sõnul ka väga hea akustika ja see sobib hästi kontserdipaigaks. ,,Kõik need kontserdid, mis enne renoveerimist on tehtud, läksid suure menuga, aga nüüd, kus on võimalused oluliselt laienenud, me saame teha kont­ serte ka talvel. Kärdla on lõpuks ometi saanud endale ka võimaluse teha siin jõulukont­ serte ja pidada jõulujumala­ teenistusi. Ma arvan, et see on suur samm edasi,“ rääkis Kunila.

Taasavamise tseremoonia vii­ di kehtivate piirangute tõttu läbi väiksema osalejate arvuga. Kui piirangud kaovad, plaanivad kiriku taastajad korraldada an­ netajatele eraldi tänuürituse.

(ERR/EE)

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Tere tulemast tagasi oma reaal­ sesse kirikusse! Kõik valitsuse poolt kehtestatud ohutusnõu­ ded on täidetud! Täida sinagi oma osa!

Pühapäeval, 28. juunil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag. Duett A. Wil­ biks, E. Kipper.

Jumalateenistusele järgneb KOGUDUSE AASTA PEAKOOS­ OLEK. Järgmiste suviste jumalateenistuste osas jälgi teateid ajalehes ja koguduse veebilehes www.tebk.ca.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 viirusest põhjustatud olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil. ,,Piiskopi kindel soovitus on, et kogudused ei alustaks oma kirikuhoonetes jumalateenistusi mitte varem kui septembri alguses.” ”The strong recommendation of the Bishop remains that congregations not resume in-person worship experiences within their church buildings until the beginning of September at the earliest.” June, 12, 2020 Rev. Jason D. Ashby Rev. Susan Climo Rev. Hilla Lahtinen, Director of Worship Ministries, Eastern Synod Laurie Knott, Vice Chairperson, Eastern Synod Rev. Dr. Michael Pryse, Bishop Rev. Adam Snook, Assistant to the Bishop

Vana-Andrese kogudus loodab oma teenistuselu alustada sep­ temb­ rist. Seniks saadame üle nä­­ dala liikmete e-postkasti videopalvusi.

Need on vaadatavad ka koguduse Facebooki leheküljelt, mida leiate, kui tipite Facebooki otsingumootorisse: Toronto Eesti Evan­ geeliumi Luteriusu Vana Andrese kogudus ELCIC. Olge hoitud! Jäägem terveks.

KOGUDUSE ÕPETAJA

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Patuste koja õnnistus 1. Ja kui Jeesus jõudis Jeeri­ kosse, läks ta sealt läbi.

2. Ja vaata seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem, ja ta oli rikas.

3.

Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei õnnestunud rahva­ hulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu.

4. Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et teha näha, sest Jeesus pidi sealt­ kaudu minema.

5. Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas üles ja ütles temale: „Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu kotta!“ 6. Ja Sakkeus tuli kiiresti maha võttis Jeesuse rõõmuga vastu.

7. Ja seda nähes nurisesid kõik. „Tema on patuse mehe juurde öömajale läinud!“ Luuka 19.1-10.

Peab’s Naatasareti Jeesus just niisuguste inimeste katuse all nagu Sakkeus, öömaja leid­ ma? Peab siis kõiki võrdselt ühe mõõdupuu järgi mõõdeta­ ma? Ehk võisid sarnasel kombel toriseda needki koguduse liik­ med, kellele Martin Luther oma 1516. aasta oktoobrikuu jutluses on kirjutanud: Need on need, kes iseennast imetlevad, iseen­ dast vaimustuvad, need, kes iseend kellekski peavad, need, ­ kes arvavad midagi teadvat, need on need, kes oma arust õigesti elavad… Martin Luther ütleb: Niisugused inimesed ei otsi Kristust mitte sellepärast, et Tema läbi õndsaks saada, vaid sellepärast, et Tema läbi iseenda poolt saavutatud õnd­ susele kinnitust leida. Nii ei otsi need inimesed Jeesuses Õnnis­ tegijat, vaid Tunnistajat iseenda saavutatud õndsusele. Vaimuli­ kud ja tõearmastajad vastandu­ vad neile. Nemad ei söanda, Teda, Jeesust, enesegi eest palu­ da, seda ühelt poolt oma enese väärituse tõttu, teiselt poolt Jeesuse ülima väärikuse tõttu, aga just sellepärast seda tungi­ vamalt hüüavad nad teda appi.

Nii saab nende tungiv „ei“ nende „ja“ sõnaks. Nõnda otsi­ takse Jumalat ka seal, kus teda justkui (näiliselt) ei otsitaks, kii­ detakse seal, kus teda justkui ei kiidetaks... Ma pole seda eales­ ki ilusama ja armsamana leid­ nud kui selles Sakkeuse loos, sest tõelist palvet ei kuule mitte keegi teine kui üksnes Jumal, ka

inimene ise mitte. Sakkeus on selle ilmseks näiteks. (Martin Lutheri jutlused 31.10.1516,WA 1,94 jj) Mõnikord ei peitu olulisim sõnades ega tegudes. Mõnikord on olulisim peidetud sellesse, mis jääb sõnade ja tegude taha peidetuks, teise inimese teravale silmale varjatuks. Nii on lood ka inimarmastusega, nii lood ka Jumala armastusega. Sest see, kes oskab südamega vaadata, see, kes oskab südamega kuu­ lata, see teab, mis inimhinge tõeliselt puudutab. Vaid Temale on kingitud arusaamine, mõist­ mine sellest, mis ligimest tege­ likult koormab, mis teda tõeli­ selt rõhub. Tema märkab ka seda, kui inimene Jumalat tõeli­ selt otsib, siis kui ei öelda ühtki

kaunist sõna, siis kui pole kuulda ainsatki appikarjet, siis kui näiliselt on nii vaikne ja rahu­ lik. Tema märkab neid silmi, kes otsivad Jumalat, tema mär­ kab neid, kelle silmad säravad Jumala leidmiskiitusest. Tema oskab ligimesest leida head, ka siis, kui teised seda ei aima.

Usuline pöördumine on ette­ aima­ matu. Seletamatu. See on Sakkeuse ja Jeesuse vaheline asi.

Kopti kirik on Sakkeuse kuu­ lutanud pühakuks ja võõraste­ majapidajate patrooniks. Täna on sellele kojale tulnud pääste.

(Luuka 19.10) Jumala Arm lasub nii Sak­ keuse kui meiegi üle.

Aamen.

TIIU M. ALOE Barrister & Solicitor • Separation & Co-habitation Agreements & Divorce • Wills & Estates • Sales of Property in Eesti • Real Estate

Tel: 416-278-2400 email: aloelaw@ymail.com • website: www.aloefamilylaw.com 164 Redgrave Dr, Toronto, ON

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020

Nr. 25

Tellige EESTI ELU! Muinastuli süüdati Kuberneri aias

Foto: Siim Lõvi, ERR

Rapla Kirikumuusika festivalil esitatakse Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi loomingut 2. juulil algab XXVIII Rapla Kirikumuusika festival Rapla Maarja-Magdaleena kirikus unikaalse hübriidlahendusega, kus muusikahuvilised üle maailma saavad osa Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi loo­ mingust. Lõppkontserdil 12. juulil esinevad Estonian Voices ja Kadri Voorand.

Festivali korraldab Muusikute fond PLMF. Avakontserdil ,,Pärt&Pärt“ esineb Voces Tallinna koor ja orkester Risto Joosti dirigeeri­ misel. Kõlavad Arvo Pärdi ,,Siluani laul“ ja ,,Aadama itk“ ning Pärt Uusbergi ,,Kiitu­ se­ laul“ ja ,,Et kiitke Jumalat, kes on nii helde“. Õnnistuse festi­ valile annab patroonina EELK peapiiskop Urmas Viilma, kelle­ ga toimub vestlus-kohtumine enne avakontserti kell 18.00

Isamaa toetus langes allapoole valimiskünnist Eesti Lipu Selts eesotsas selle esimehe Jüri Treiga (vas. teine) on ergutanud lipupäevadel meie trikoloori au sees hoidmist ja tuletanud meelde selle heiskamise olulisust pühadel ja mälestuspäevadel. Kadriorus andis president kl 11 Võidutule/Jaanitule pidulikult, koos saatjaskonnaga Kaitseliidu noortele üle. Pildil Eesti Lipu Seltsi esindajad koos KL toimkonnaliikmetega tule ärasaatmisel maakondadesse.

Kaitseliidu korraldatud tseremoonial süütasid noorkotkad Toompeal Kuberneri aias võidupüha varahommikul tule muistsel viisil koos vastava tseremooniaga.

Süüdatud tuli viidi üle kogu Eesti Kaitseliidu noorteorga­ nisatsiooni esindajate poolt: noorkotkad ja noortejuhid, kes said kaitseministrilt ja kaitseväe juhatajalt tuletooja medalid.

Muinastule süütamisel kõnelesid peaminister Jüri Ratas ja riigikogu esimees Henn Põl­luaas.

Võidutuli sündis Kadriorus, kui Kuberneri aias süüdatud muinastuli ühendati 22. juunil Tori kirikus süüdatud mäles­ tustulega. (ERR/EE)

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta­ jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks te­le­ foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Pakume praegusel keeru­lisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurde­pääs.

EESTI ELU TOIMETUS

Juuni teisel nädalal läbi viidud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest tuhande vastaja­ ga küsitlusest selgus, et valit­ susse kuuluva Isamaa toetus langes juunis valimiskünnise alla jäävale kolmele protsen­ dile. Möödunud aasta mai­ kuus oli see 11 protsenti, viimase poole aasta jooksul on see olnud viie ja seitsme ­protsendi vahel.

Reformierakonna toetus tõu­ sis kuu aega varasemaga võrrel­ des kolme protsendipunkti võrra ja ulatus 33%-le, teisel kohal olevat Keskerakonda toetas 27 protsenti küsitlusele vastanutest.

Kolmandal kohal juunis oli jätkuvalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), keda

Eesti Filmi Instituut avas lühifilmide veebilehe Leht Estonian Shorts koon­dab viimaste aastate silma­ paist­ vamad kodumaised lühifilmid, tuues kokku nii lühianimat­ siooni, lühimängufilmi kui lühidokumentaalid. Leht on

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni järgmise teateni. Seal toimu­ ma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.

Kolmapäeval, 1. juulil – Kana­da päeval on Eesti Elu kontor SULETUD.

Rapla kiriku aias. ,,Esmakordselt festivali aja­ loos avaneb kõikidele muusika­ sõpradele igas maailma nurgas võimalus saada osa kontser­ dist,“ ütles festivali kunstiline juht Pille Lill. ,,Virtuaalkont­ serdi pileti ostjaid ootab lisaks ka kohtumine palavalt armas­ tatud helilooja Pärt Uusbergiga ja mitmete auhindadega pär­ jatud dirigent Risto Joostiga.“ Festivali kontserdid toimuvad erinevates kohtades erinevate kavadega ja esinejate hulgas on vokaalansambel Heinavanker, Arsise Kellade Ansambel, Marion Melnik, Kadi Jürgens (Eesti/Belgia), Aare Saal (RO Estonia), Tiia Tenno (orel); Tõnu Naissoo ansambel koos­ seisus Margot Suur, Taavo Remmel, Ahto Abner, lugeja Jaan J. Leppik, klarnetiduo Marten Altrov ja Martin Kuusk ning Estonian Voices.

Piletid (ka virtuaalsele ava­ kontserdile) on saadaval Pile­ ti­ levi kaudu (piletilevi.ee), festi­ vali kava koos esinejate tutvus­ tusega www.raplafestival.ee/

toetas 16 protsenti valijatest.

EKRE toetus on olnud Turuuuringute küsitlustes alates valimistest stabiilselt 15 ja 20 ­ protsendi vahel.

Parlamendiväline erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond jagasid neljan­ dat-viiendat kohta vastavalt üheksa- ja kaheksaprotsendilise toetusega.

Eestimaa Rohelisi toetas kaks ja Elurikkuse Erakonda üks protsent vastanutest. Vaba­ era­ konna toetus oli teist kuud alla ühe protsendi (0,3).

Kokku toetas koalitsiooniera­ kondi juunis 46 protsenti ja opositsioonierakondi 41 prot­ senti valimiseelistust omavatest kodanikest (mais vastavalt 48 ja 37 protsenti). Parlamendiväliste erakondade toetus oli juunis kokku 11 protsenti (mais 13 protsenti). (ERR/EE)

nii inglise kui eesti keeles, olles suunatud nii kodu­ maisele kui rahvusvahelisele publikule. Kõik filmid on vaatajale kättesaadavad ta­suta.

Kanal on vajalik töövahend saatkondadele ja ka väikse­ matele rahvusvahelistele festiva­ lidele, kes otsivad paari aasta vanuseid filme või soovivad tut­ vuda autorite varasema loomin­ guga. Seejuures toimib Estonian Shorts visiitkaardina Eesti au­ toritele.

Mitmed Estonian Shortsi l­eheküljelt leitavad filmid on osalenud rahvusvahelistel olu­

TEADE: Aastakoosolek Kehtiva olukorra tõttu on To­­ronto Eesti Skau­­disõprade Seltsi (TESS) aastapeakoos­ oleku toi­ mumise aeg edasi lükatud sügiseni.

Kui seda pole võimalik läbi viia tavapärase korra kaudu enne oktoobri lõppu, siis see leiab aset elektroonilises vormis kunagi novembrikuus.

Kotkajärve Kehtiva eriolukorra tõttu on kõik 2020.a suve tegevused Kotkajärvel kas tühistatud või edasi lükatud. Kõik laagri­ hooned, -tarbed ja -alad on suletud ja jäävad oma haldajate hoolele.

TESS’i pere liikmed, kes al­ luvad valitsuste poolt ettekirju­ tatud piirangutele, on päevaval­ gusel teretulnud Kotkajärve loo­ dust nautima ja matkama – üleöö telgitamine ja kõik põle­ tamine on laagri aladel kee­ latud. Korra reeglid võivad muutuda TESSi juhatuse otsus­ tega – palun jälgige silte ja uudiseid.

Palume, et kõik TESS’i liikmed ja KJ kasutajad regist­ reeriksid end e-maili kaudu järgnevate teadete saamiseks, saatke e-mail oma nime ja aad­ r essiga meie kontosse: kotkajarve@gmail.com

70 aastat Korea sõja algusest Neljapäeval meenutasid Lõu­ na- ja Põhja-Korea kolm aas­ tat kestnud Korea sõja alguse 70. aastapäeva.

Aastatel 1950-1953 kestnud Korea sõda lõppes relvarahuga ning tänaseni ei ole rahulepin­ gut sõlmitud.

Sõjas suri kuni miljonit sõdurit ja üle kolme miljoni tsiviilisiku.

Tuhanded perekonnad jäid eri pooltele lahku. Lõuna-Korea veteranid kogunesid piiriäär­ sesse Cheorwoni, kus saadeti sümboolne rahu üleskutse USA, Hiina ja Põhja-Korea juhile.

Põhja-Koreas suurt riiklikku üritust ei toimunud, inimesed käisid Isamaa vabadussõja ohvrite kalmudel. Riiklikus meedias kutsuti põhjakorealasi järgima riigi kaitsjate eeskuju.

(ERR/EE)

listel filmifestivalidel: Sun­dance, Annecy, Fredrikstad, Ottawa.

Lisaks filmidele keskendub lehekülg värskematele lühifilmi­ uudistele. Estonian Shorts plat­ vormi haldab Eesti Filmi Instituut. (ERR/EE)