Eesti Elu / Estonian Life No. 28 | July 17, 2020

This newspaper was mailed on Friday, July 17, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 28, 2020 Reedel, 17. juulil — Friday, July 17

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Vancouveri eestlased pidasid kalmistupüha Vancouveri Peetri koguduse juhatuse algatusel korraldati pühapäeval, 28. juunil sur­ nuaiapüha jumalateenistus Forest Lawn kalmistul, Van­ couveri äärelinnas Burnabys.

Seda püha peetakse igal aas­ tal jaanipäeva lähedal, ühiselt Vancouveri eestikeelsete kogu­ duste liikmete osavõtuga.

Eelnev päev oli olnud vih­ mane ja pühapäeva hommikul polnud veel kindel, kas tuleb vihmavari kaasa võtta, aga kell kuus õhtul oli ilm kujunenud haruldaselt ilusaks ja vaikseks.

Oli kaunis päikesepaisteline varasuvine õhtupoolik, põhja­ poole paistsid selgelt Vancou­ verit ümbritsevad mäed.

Briti Kolumbia valitsuse ja kalmistu nõuete järgi pidid Covid-19 tõttu osalejad ette registreerima, kindlustamaks et ­ ei tuleks kokku üle 50 inimese kohale. Rahvas kogunes vaikselt, mõni viis omaste kalmudele lilli ja istus pereliikme lähedale hauaplatsile, teised kaugemale.

Rahvas hajus laiali mäenõlval, hoides enam-vähem kahe meetri kaugusel teineteisest, mõni kan­ dis maski, mõni mitte.

Rõõm kokkusaamisest oli suur, kuna see kogunemine oli esimene ‘ametlik’ kiriku kokku­ tulek pärast 15. märtsi, kui toi­ mus viimati luteri koguduse teenistus Peetri kirikus.

Pastor Andres Rebane tervi­ tas kohalolijaid, ette teatades veel pandeemiaga seotud soovi­ tusi ja nõudeid rahvakogune­mi­ sele. Teenistus algas algus­sõna­

Foto: Anne Tork

dega ja alguslauluga ,,Jalg, siin tasasemalt astu“ (KLPR #146).

Luteri koguduse orelimängija Cindy Leung oli koraale eelne­ valt salvestanud ja Aarne Tork mängis neid läbi helisüsteemi.

Sellele taustamuusikale laulis kaasa Kaili Vesik, kaunistades veelgi teenistust oma imeilusa lauluhäälega.

Pühakirja lugemisega aitasid kaasa kolme kiriku liikmed: Psalm 32:1-8 luges Anne Tork luterikogudusest, Heebrea kiri 11:1-3, 8-16 luges Alar Suur­ kask õigeusukogudusest ja Johan­nese 14:1-6 luges Thomas Kirves baptistikogudusest. Pal­ vele järgnes üldlauluna ,,Jumal, sul ligemal“ (KLPR #446), jut­ lus ja üldlaul ,,See võib taeva armsaks teha“ (VL#518). Peale mälestuspalve ja meie isa palve oli võimalus kõikidel kogudustel kirikuteateid jagada. Lõpulaulu ,,Kalla, kallis Isa käsi“ KLPR#339A saatis Aarne Tork kitarril koos Kaili Vesiku soolo­ lauluga.

Vabas õhus olles kujunes südamlik jumalateenistus ja võimalus Vancouveri kogukon­ naga taas koos olla. BC Sinodi soovitusel on luterikoguduse võimalik taaskohtumine Peetri kiriku siseruumides 49th ja Oak tänava nurgal alles septembri­ kuu teisel poolel, olenedes pan­ deemiaoludest. Tuleviku ei oska ennustada.

Suur tänu pastor Rebasele teenimise eest, muusikutele ja kohalolijatele. (AT)

Foto: Kaupo Kikkas, Pärnu Muusikafestivali FB lehelt

Pärnu Muusikafestival sai hoo sisse Neljapäeval algas Pärnus aasta oodatuim muusikasünd­ mus, mis paljudele seostub viimastel aastatel Järvide nimega. Festivaliga tähista­ takse 50 aasta möödumist muusikafestivalide algusest Pärnus. Juubelihõngulisel muu­ sikasündmusel saab osa mainekate artistide esinemi­ sest, kuulata saab unustama­ tuid kammerteoseid, kõlavad nii orkestrimuusika klassi­ kasse kuuluvad teosed, aga ei puudu ka uudisloo­ming.

Pärnu muusikafestivali kuns­ tilise juhi Paavo Järvi hinnangul on tänavune festival erakordne, sest enamik muusikafestivale on ära jäetud ning paljude or­ kestrite hooaeg on tühistatud.

Sel aastal kehtib maailmas levivast koroonaviiruse pandee­ miast põhjustatuna hajutatuse nõue, mis ei puudutanud aga avakontserdil üles astunud Tallinna kammerorkestri väikest koosseisu. Samas festivali­ orkester, kus on tavaliselt 70 muusikut, peab vähendatud koosseisuga toime tulema.

Pärnu muusikafestival kestab 23. juulini ning sellega tähis­ tatakse 50 aasta möödumist muusikafestivalide algusest Pär­ nus ja kümne aasta täitumist Pärnu Muusikafestivalist. ,,Pärnu on ajalooliselt musi­ kaalne linn. Meie festival saab kümneaastaseks. Enne seda oli väga hea festival Oistrahhi festi­ val ja veel enne seda oli Beethoveni festival. Üle terve Nõukogude Liidu tunti seda lin­ na sellel ajal, kui kuskil reisida ei saanud. Siia tuldi just suve­

muusikat ja kultuuri nautima.

Suured inimesed nagu Šosta­ kovitšid, Oistrahhid, Kremerid, Rostopovitšid jne, kõik olid siin, tegid muusikat ja nautisid Pärnut,“ ütles festivali kunsti­

line juht Paavo Järvi. Festivali sündmustega saab end kursis hoida festivali Facebooki lehe kaudu. Kontserte saab kuulata ERR Klassikaraadio vahendusel (klassikaraadio.err.ee)

Loodus pakub suvist õiteilu Tänavune kevad-suvi on kõigi jaoks erinev varasematest – ja ilmselt ka edasistest. Pikk aeg, mis veedetud isolatsioo­ nis, elurütmi muutus, majandus­likud väljakutsed, palju­ del luhta läinud reisiplaanid – see kõik jätab oma jälje.

Sellele vaatamata peab püsima lootus, et viirus varsti kontrolli alla saadakse ja maailm saab jälle tavarütmis edasi kulgeda.

Kui sel suvel pikemast reisimisest miskit välja ei tule, miks mitte avastada oma lähiümbrust ja võimaluse korral natuke kaugemalt ka. Suvi pakub imelisi vaatepilte oma õiteküllusega – vaatamata sellele, et maailmas on nii palju muutunud, on loodus ikka stabiilselt toimiv oma kindlate aas­ taaegade rütmis ning vaataja jaoks alati kohal ja olemas.

See kaunis lillefoto on Peeter Põldre kaamerast. Vaadake ka teisi tema fotosid Eesti Elu galeriis: www.eestielu.ca

2

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

Nr. 28

Eesti oli ÜROs üks Srebrenica genotsiidi ohvrite mälestusistungi eestvedaja 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

ÜRO kõrgetasemelisel üritusel 10. juulil 2020 mälestati 25 aastat tagasi Bosnias Srebre­ nicas toimunud genotsiidi ohv­reid. Virtuaalne mälestu­s­ üritus toimus Eesti ettevõtja loodud platvormil.

Eestit esindas Eesti suursaa­ dik ÜRO juures Sven Jürgen­ son. Ta märkis oma sõnavõtus, et Eesti toetab Prantsusmaa ja Mehhiko ettepanekut ÜRO Jul­ geolekunõukogus vabatahtlikult loobuda veto kasutamisest mas­ sikuritegude puhul. „Srebrenica genotsiidi ei tohi unustada. See näitab ilmekalt, miks rahvusvaheliselt on vaja reageerida õigeaegselt ja otsus­ tavalt,“ sõnas välisminister Urmas Reinsalu. „Ajalugu on näidanud, et ebaõiglus ja karis­ tamatus ei lase ühiskondadel

paraneda ja loovad pinnase uuteks konfliktideks,“ lisas ta.

Srebrenica mälestusüritus toi­ mus Eestis loodud Global Virtual Solutions platvormil Hybridity, mida on kasutatud mitmetel Eesti korraldatud kõr­ getasemelistel kohtumistel, sh ÜRO Julgeolekunõukogu eesis­ tumise ajal maikuus. Hybridity lahenduse eestvedaja Lehari Kaustel ütles: „On suur privi­ leeg, et Global Virtual Solu­ tionsi pakutav lahendus leiab ÜRO-s mitmekülgset kasutust ja et saame oma tehnoloogiaga toetada niivõrd tõsiste küsi­ muste arutamist.“ Srebrenica genotsiid toimus 1995. aastal Bosnia sõja lõpus ning selle käigus mõrvati enam kui 8000 peamiselt meessoost bosnialast. (VMPT/EE)

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

e­elneva, 2015. aastast pärineva leppe Safe Harbour.

Euroopa Kohus jättis kehtima teise andmeedastusmehhanismi, mida tuntakse standardse lepin­ guklauslina (standard contrac­ tual clauses) ehkki rõhutas, et andmekaitseasutused võivad pea­ tada ka nende kaudu andmete edastamise väljaspoole Euroopa Liitu, kui andmekaitse ei ole tagatud. Selle raamistiku alusel tegutsevad tuhanded ettevõtted Facebookist kuni autofirmade ja tööstusettevõteteni, et koguda eurooplaste andmeid kõikjal maailmas erinevate teenuste pak­ kumiseks alates pilvandme­ töötlusest, andmete hoiustamise ja finantsteenuste pakkumiseni.

(ERR/EE)

Palun väga, protektoraadiks?

Vladimir Juškin on olnud 2002. aastast saadik Tallinnas asuva Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor. Eraalgatusliku valitsusvälise organisatsiooni, mille eesmärgiks on informeerida Venemaal toimuvast, nii andes hinnaguid sealsete otsuste mõjust Balti regioonile. Juškin on varem kirjutanud artikleid, mis juhivad tähelepanu Putini ja ta valitsuse KGB kurikuulsate nippide kasutamisele.

Nüüd, et Putin on suutnud enese võimuloleku aja määramatuks ajaks kinnitada, on Venemaa Föderatsiooni president suu­ nanud taas agressiivselt tähelepanu Baltimaade või nende ida­ piiri alade okupeerimise suunas, kirjutas Juškin hiljuti Postimehe venekeelses väljaandes ohust, mis ei paista kusagile minevat.

Pigem muutub Putin julgemaks, arvestab reaalset võimalust, et Donald Trump ei suuda oma kohta pidada. Inglise keeles tõi Paul Goble möödunud reedel oma võrgupäevikus Windows on Eurasia kokkuvõtte Juškini artiklist.

Goble’i järgi kasutab Putin diplomaatias Inglise impeeriumi ajastust tänaseni kehtivat mõistet protektoraat. Nendeks soovib ta Balti riigid teha. (Hilisajaloost on näide, kuidas enne Teist maailmasõda Hitler annekteeris selle terminiga seda õigustades Tšehhoslovakkia. Täna on USAl neid mitu, näiteks Puerto Rico ja Ameerika Samoa.) Seda, kuna Juškini väitel Putin leiab, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine pole täielikult tänaseni toimunud.

Juškini analüüs on vajalik üldteadvusesse tuua. Putin kirjutas ülamainitud ariklis, et olukord on ikka sarnane sellega, mis toimus kahe ilmasõja vahel. Versailles’i punitiivne kokkulepe lubas Hitleril võimule tulla, Balti riike annekteerida kahe diktaatori salapakti alusel. Putin aga tarvitab oma seisukoha õigustamiseks vaid ülessoojendatud stalinistlikku propagandat.

Kuna duuma on talle lubanud 2014. a. saadik olla n.ö. „vene ilma kaitsja.“ See hõlmavat kõiki, kes elavad väljaspool ta riigi­ piire. Ta eirab isegi USA Balti riikide kaitsvat seisukohta 1975 Helsingi konverentsil. Seda kinnitas ta ilmekalt Krimmi annekteerimisega – see oli ju tema sõnul ajalooline vene ala. Putin toonitab ka vajadust vene rahvusest inimesi kaitsta, ka kõiki vene õigeusulisi, vaatamata elupaigale. Kui neid tagasi Kremli mõju alla ei saa, variseb Venemaa kokku, ainult vägivallaga või selle ähvardusega saavat seda vältida.

Viimaseks Goble tõlgib Juškini artiklist, et Putini järgi puna­ impeeriumi lõpp ei toonud rahu, aga amnestiat. Mis ometi on mineviku andeksandmine, vabastatakse juriidilisest vastutusest õigusrikkumisi sooritanud ja süüdimõistetud isikud. Putin tahab oma riigile seda. Selline piikide täristamine, sarnased terminid rõhutavad fakti, et Juškineid on Baltikumile hädasti tarvis keerulistel aegadel. Kuna taas kinnitab endine KGB mees Putin, et rahvusvahelised lepped ja konventsioonid ei lähe talle korda.

Eesti eriväelased alustasid teenistust Malis

Eestis plaanitakse õppetööd alustada sügisel tavapäraselt

TÕNU NAELAPEA

EL kohus keelas eurooplaste isikuandmete edastamise USA-sse Neljapäeval tunnistas Euroo­ pa Liidu kohus privaatsuse kaitsele viidates veebiette­ võtete kogutavate isikuand­ mete edastamise Ameerika Ühendriikidesse seadusevas­ taseks.

Euroopa Kohus leidis, et USA seadused ei anna veebi­ ettevõtete seireprogrammidega Euroopa Liidu kodanike kohta kogutavate andmete osas sama tugevat kaitset kui EL-i seadu­ sed.

Selle otsusega tühistas kohus sisuliselt Euroopa Liidu ja USA vahel 2016. aastal kehtima hakanud kokkuleppe EU-U.S. Privacy Shield, varasemalt oli kohus tühistanud ka sellele

Eesti panustab EL solidaarsusprojekti Venemaa abistamiseks

Saaremaal ehitatakse mereväele uusi sõjalaevu Eesti mereväele aasta lõpuks valmivad uued sõjalaevad ehi­ tatakse valmis Saaremaal.

Kaks väekaitsekaatrit valmi­ vad Nasval asuvas Baltic Workboatsi tehases, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaa­ mera“ nädala alguses.

Ehitatavad väekaitsekaatrid on kiired ja vajadusel oma suuruse kohta arvestatava tule­ jõuga.

Need kaks valmivat laeva on erilised ja olulised kogu Eesti riigi jaoks. ,,Kummipaate kaht­ lemata oleme ostnud täiesti uusi, aga mida me võiksime laevaks nimetada, siis selles mõttes on need ajaloolised.

Need on täiesti esimesed, kus taasiseseisvusajal ehitatakse mereväele täiesti uued laevad,“ ütles mereväe ülem Jüri Saska.

Baltic Workboatsile on sõja­ laeva ehitus esmakordne. ,,Militaarotstarbeline laev on oma nõuete poolest ikka hoopis teistsugune kui näiteks politsei­ laev. Nendel on erinõuded, nad peavad toime tulema väga kar­ mides tingimustes. Näiteks kõik seadmed peavad laevas olema kinnitatud nii, et nad on plahva­ tuskindlad ja et nad seinalt alla ei kukuks. Ja seal peab olema kuulikindlus, ballistika,“ kirjel­ das Baltic Workboatsi juhatuse liige Margus Vanaselja.

(ERR/EE)

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Sven Jürgenson

Eesti erioperatsioonide väeju­ hatuse kaitseväelaste üksus Eesti osaleb Euroopa Liidu alustas sel nädalal teenistust ühisprojektis „Euroopa Liidu Malis operatsioonil Takuba. solidaarsus Venemaa kodani­ Prantsusmaa tegi Eestile ja kuühiskonna organisatsioo­ teistele Euroopa riikidele ette­ nidega: abi eakate ja eri­ paneku suurendada oma panust vajadustega täiskasvanute operatsioonil Barkhane eriope­ abistamisega tegelevatele or­ ­ ratsioonide üksusega ja alustada ganisatsioonidele“, eraldades ühiselt eriväelaste koostööd selleks 15 000 eurot.

Mali relvajõudude nõustamisel.

Projekti eesmärgiks on toeta­ Selle jaoks loodi mässutõrje­ da Venemaal koroonapandee­ operatsiooni Barkhane juurde miast puudutatud eriti haavata­ sihtüksus Takuba, mille raames vaid ühiskonnaliikmeid, nagu viiakse läbi väljaõpet, nõusta­ eakad ja erivajadustega täiskas­ mist, abistamist ja Mali relva­ vanud. Ühisprojekti eesmärk on jõudude toetamist operatsioo­ mittetulundusorganisatsioonide nide läbiviimisel. abil tagada puuetega inimestele Prantsusmaa mässutõrje­ ligipääs elutähtsatele kaupadele operatsioon Barkhane eesmärk ja teenustele. on toetada viie Saheli regiooni Kokku on osalejad panusta­ riigi (Mauritaania, Mali, Bur­ nud ühisprojekti 500 000 eurot. kina Faso, Niger, Tšaad) võit­ Lisaks Euroopa Liidu riikidele lust islamiäärmuslastega ja anda ühiselt on teinud projekti eraldi seeläbi panus Euroopa-suuna­ panused Eesti, Belgia, Itaalia, lise ebaseadusliku immigrat­ Luksemburg, Prantsusmaa ja sioo­ni ja inimkaubanduse tõkes­ Šveits. (VMPT/EE) tamiseks. (KVPSP/EE)

Kui pandeemiast põhjustatud olukord Eestis ei muutu, alus­ tavad koolid septembris õp­ petööd tavapäraselt. Koolides koroonaviirusesse nakatunute avastamisel reageeritaks sel­ lele juhtumipõhiselt ning kõiki koole ei suletaks.

Muutunud olukorras tähen­ dab tavapärane ka seda, et koolides on desinfektsioonijaa­ mad. Mõnes õppeasutuses saa­ vad õpetajad viiruste eest kaits­ miseks kanda spetsiaalseid vi­ siire.

Ka terviseamet on seda meelt, et koolides võiks septembris alata tavapärane õppetöö. Sel­ leks ei tohiks nakatunute arv kahe nädala jooksul tõusta üle 325, suurema nakatunute arvu korral hakatakse juba tõsise­ mate piirangute peale mõtlema.

Haridusministeerium koostab koolidele juhised, kuidas või­ maliku kooli või koolide sul­ gemisega paremini toime tulla.

(ERR/EE)

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Peaminister Justin Trudeau.

Foto: ©Ülle Baum

Vastuoluline Kanada valitsuse otsus Ülle Baum Nüüd, kus Ottawas on suvi täies hoos, on aga paljudel vastutavatel isikutel rahuli­ kust puhkusest asi kaugel.

Nimelt on praegu erakorralise COVID-19 pandeemia tingi­ mustes suure tähelepanu all Kanada vähemusvalitsuse ot­ suse vastuolu seoses 900 mil­ joni dollari toetuslepingu and­ misega WE Charity heatege­ vusorganisatsioonile, et kor­ raldada selle suve jooksul üliõpilaste vabatahtlikku tege­ vust Canada Student Service Grant Program’i raames. See programm tagaks toetuse ligi $5,000 summa suuruses palju­ dele üliõpilastele, kes tegid vabatahtlikku tööd selle suve jooksul ja kuni selle aasta oktoobrikuu lõpuni.

Kanada peaminister Justin Trudeau ja rahandusminister Bill Morneau vabandasid sel esmaspäeval, et tegid vea, kui ­ võtsid osa selle valitsuse otsuse tegemisest, kuna neil on lähe­ dane side selle WE Charity heategevusorganisatsiooniga.

Hil­juti on avalikuks saanud, et WE on tasunud $ 312,000 Kanada peaministri emale Margaret’ile tema 26 esinemise ettekande eest ja $40,000 tema vennale Alexandre Trudeau’le ja $1,400 peaministri abikaasale Sophie Gregoire Trudeau’le kõnega esinemise eest. Sophie Gregoire Trudeau on ametlikult ,,WE ambassador“. Rahandus­ minister Bill Morneau kaks tütart on samuti seotud WE Charity’ga ja üks nendest töötab seal veel praegugi. Kanada par­

Ukrainas hukkus Eesti kodanik Censor.net teate kohaselt huk­ kus 13. juulil Donbassis sõja­ tegevuse käigus Valgevenes sündinud Eesti kodakondsuse­ ga Nikolai Iljin. ,,13. juulil avasid Vene pal­ gasõdurid tule meie sõdurite rühma pihta, kes üritasid vas­ tavalt vaenlasega sõlmitud kok­ kuleppele evakueerida hukku­ nud Ukraina luuraja surnuke­ ha,“ kirjutab Censor.net. „Üks merejalaväelastest sai haavata ja Mõkola Ilin (Nikolai Iljin), kes kiirustas oma relvavenda abista­ ma, tapeti. Hukkunud meedik oli Eesti kodanik.“ Välisminister Urmas Rein­ salu ütles neljapäeval ERR-ile, et hukkunud mees sai kodakon­ dususe 2016. a naturalisatsiooni korras. ,,Ta tuli 2006. aastal Eestisse stipendiaadina ühes

lamendis on praegu mitme komitee vastutusel uurida selle vastuolulise otsuse tegemisega seotud küsimusi.

Kanada valitsuse Ethics Commissioner (Mario) Dion ­alustas juba tööd, et uurida nii peaminister Justin Trudeau kui ka rahandusminister Bill Mor­ neau tegevust ning nende hu­ vide konflikti selle ligi miljardi dollari väärtuses toetus­ prog­ rammi suhtes.

Rahvusvaheline heategevus­ organisatsioon WE Charity on asutatud 1995. a. Torontos ja selle asutajad on Marc ja Craig Kielburger. Organisatsioon te­ gutseb ka Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides ning on seotud enam kui 40 teise heategevusorganisatsiooniga, kor­raldades ettevõtmisi paljudes maailma riikides. Edukas WE Charity omab vähemalt 40 mil­ joni dollari väärtuses kinnisvara ja organisatsiooni asutajad on juba miljonärideks saanud. WE Charity on olnud ka Kanada päeva suurürituste üheks osale­ jaks Ottawas Parla­mendimäel ja WE Charity a­ metlik video Canada 150. aasta­ päeva puhul avaldas suurt toetust Kanada peaministrile Justin Trudeau’le.

Jääb loota, et lähemal ajal saab rahvas suuremat selgust selle vastuolulise valitsusotsuse koh­ ta, mille läbiviimine on prae­ guseks katkestatud. Üliõpi­ las­ tele on aga kindlasti õigeaegset toetust vaja nendes erilistes ras­ ketes majanduslikes oludes.

Kanadas on küllalt riiklike asu­ tusi, kes seda Canada Student Service Grant Program’i saaks läbi viia.

projektis ja oli ka pagulase staa­ tuses,“ ütles Reinsalu, lisades et siis taotles mees kodakondust, mille ta ka sai ning seeläbi ütles ta lahti Valgevene kodakondsu­ sest.

Mehe staatus ja roll Ukraina sõjategevuses on Reinsalu sõnul veel Ukraina võimudega täpsus­ tamisel. ,,Eesti riigis kehtib põhimõte, et Eesti kodanikud saavad teiste riikide väeüksustes tegutseda valitsuse loal,“ ütles välisminis­ ter ja lisas, et talle teadaolevalt pole praegu ühtegi sellist kehti­ vat luba välja antud.

Samas pole Ukraina veel ­ametlikult kinnitanud, et sõjate­ gevuses hukkus Eesti kodanik.

Välisministeeriumist öeldi Del­ file, et Eesti saatkond Kiievis on esitanud Ukraina võimudele ametliku päringu isikuandmete kontrollimiseks ja täiendava info saamiseks. (ERR/EE)

Möödunud reedel ütles On­ ­ tario peaminister Doug Ford, et ta ei kiirusta taasavamise 3. järku sisenemisega: tuleb olla väga ettevaatlik, aga lõpuks me sinna jõuame. Ontarios on uute COVID-19 haigusjuh­ tude arv stabiilselt vähene­ nud, kuigi esineb ka kõikumi­ si: eelmisel reedel oli see arv 116, laupäeval aga 130; pü­­ha­ päeval 129, esmaspäeval 116, teisipäeval 111 ja kolmapäeval 102 – madalaim arv viimase 16 nädala jooksul. Aktiivsete haigusjuhtude arv samuti õnneks väheneb ja üha enam inimesi paraneb. Ontarios oli kolmapäevaks registreeritud kokku 37.052 haigusjuhust.

Teade 3. järku sisenemisest tuli esmapäeval, kuid see ei puuduta veel tervet provintsi.

Ootama peavad Suur-Toronto piirkond ja mõned teised re­ gioo­ nid (kaasa arvatud Nia­ gara), kuid suures osas provint­ sist võib alates reedest (17.07) avada pea kõiki ärisid, spor­ disaale, kinosid jm. Seni tohtis restoranides einestada vaid väli­ terrassidel, nüüd laieneb see ka siseruumidesse. Jätkata tohivad ka organiseeritud sporditege­ vused, kuid mitte kontaktsed spordialad. Laiendatakse ka lähedaste külastamist hooldeko­ dudes. Kõikjal peavad olema muidugi paigas vajalikud ter­ viseprotokollid.

Kõik ärid ja tegevused aga siiski veel uksi avada ei tohi – näiteks lõbustus- ja veepargid, buffet-stiilis toitlustusteenused, tantsimine restoranides ja baa­ rides jmt. Samuti pole lubatud ööbimisega lastelaagrid.

Kui siiani oli Ontarios ko­ gunemistel lubatud inimeste maksimaalseks arvuks 10, siis alates reedest on see siseruu­ mides 50 ja väljas 100, kuid tuleb hoida füüsilist distantsi. ­ Sotsiaalsete ringide piirarvuks jääb edasi 10.

Millal Toronto ja ülejäänud piirkonnad 3. järku jõuavad, pole veel teada – otsused sõltu­ vad meditsiiniametnike soovi­ tustest, võttes arvesse haigus­ näitajaid piirkonniti.

Ford on viimasel ajal külastanud üle provintsi mit­ meid töökohti, tänades töötajaid nende panuse eest pandeemia ajal. Ta tõi välja, et eelmisel kuul lisandus provintsis 378.000 töökohta ja märkis, et ajal, kui paraneme oma eluaja kõige halvemast majanduslangusest, on tähtsam kui kunagi varem toetada Ontario maailma-klassi­ list tööstussektorit, saamaks ­inimesi tagasi tööle. Üle Kanada lisandus juuni­ kuus ligi miljon töökohta, seal­ hulgas nii täis- kui osaajalisi positsioone, kuid siiski on töö­ kohti veel 1.8 miljoni võrra vähem, kui oli veebruaris. Enam kui pool uutest töökohtadest tuli juurde Ontarios (378.000) ja Quebecis (248.000). New Bruns­ wickis tuli töökohti juurde 22.000, mis tähendab, et pro­ vints on töökohtade osas peaae­

Euroopa Komisjon võttis vastu EL-i majanduskasvu toetava maksupaketi Euroopa Komisjon võttis kol­ mapäeval vastu maksupaketi eesmärgiga tagada, et Euroo­ pa Liidu (EL) maksupoliitika toetab Euroopa majanduse taastamist ja pikaajalist ma­ janduskasvu.

Komisjoni Eesti esinduse teatel on õiglane maksustamine jätkuvalt Euroopa Komisjoni peamine prioriteet avaliku sek­ tori tulude kaitsmisel.

Paketi eesmärk on muuta maksustamine õiglasemaks, tõhustades võitlust maksukuri­ tarvituste vastu, piirates eba­ õiglast maksukonkurentsi ja suurendades maksude läbipaist­ vust. Samal ajal keskendutakse selles maksueeskirjade ja -me­ netluste lihtsustamisele.

Halduskoostööd käsitleva ettepaneku (DAC 7) kohaselt

gu pandeemia-eelses seisus. Üks enim kannatanud Ka­na­ da majandussektoreid on olnud turism, mis pole siiani taastu­ nud kehtivate reisipiirangute tõttu. Olemas on küll siseturis­ mi võimalused, mida paljud kanadalased ka kasutavad.

Kanada ja USA leppisid k­okku, et kahe riigi vaheline piir jääb mitte-olulise reisimise jaoks suletuks veel kuni 21. augustini. Nagu Kanada piiri­ ­ teenuse agentuuri statistika on välja toonud, on pandeemia ajal, alates sellest kui märtsi­ kuus piir suleti, tuhandeid Ameerikast Kanadasse siseneda soovijaid saadetud piirilt tagasi – kel on olnud soov näha Kanadas vaatamisväärusi, käia poodides või muud põhjused.

Samas on ka neid, kel lubatud küll piiri ületada, kuid kes pole

hakatakse EL-i maksustamise läbipaistvuse eeskirju kohalda­ ma ka digiplatvormide suhtes, nii et ka need, kes teenivad raha kauba või teenuse müügist ­digiplatvormidel, maksavad õig­ lase osa maksudest.

Vastu võetud pakett on lähiaastateks mõeldud tervikliku ja põhjaliku EL-i maksualase tegevuskava esimene osa. Ko­ misjon töötab välja ka uue lähenemisviisi äriühingute mak­ sustamisele 21. sajandil, et lahendada digimajanduse prob­ ­ leeme ja tagada, et kõik harg­ maised ettevõtjad maksavad maksudest oma õiglase osa.

Komisjonil on kavas esitada rohelise kokkuleppe raames ettepanekud, tagamaks, et mak­ sustamine toetaks EL-i ees­ märki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. (ERR/EE)

teinud läbi kohustuslikku 14­-­päevast eneseisolatsiooni – selle eest ootavad trahvid.

Enamik on siiski olnud seadus­ kuulekad ja kehtivaid reegleid järginud.

Kanadas oli 15. juuli seisuga registreeritud 108.829 CO­ VID-19 haigus- ja 8810 surma­ juhust.

Teadlased töötavad pidevalt koroonaviiruse vastase vaktsiini leiutamise kallal ja vastavad katsetused on käimas. Millal see võimalikuks saab, ei oska keegi veel öelda – seni on siiski kõigil vajalik pöörata suurt tähelepanu hetkeolukorrale ja terviseametnike poolt soovitatud meetmete ja juhiste järgimisele, kaitsmaks ennast ja teisi enda ümber.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

Värske Värska – üllatusi täis paik Setomaa südames I osa Tallinnas elades tundub vahel, et siin ongi Eestimaa. Pool elanikkonnast elab ju pealin­ nas või selle ümbruses. Kõik, mis eluks vajalik, on siin olemas. On (veel õnneks ka) loodust, palju toredaid kul­ tuuriasutusi, vaba aja veet­ mise kohti. Ometigi tahaks vahel kuhugi kaugemale. Seda enam, et tänavu reklaami­ takse meil hoogsalt siseturis­ mi. „Avasta oma lemmikpaik Eestis!“, kutsuvad reklaamid.

Veebileht puhkaeestis.ee jagab kasulikke nõuandeid, kuhu sel suvel võiks minna.

Meie otsustasime minna nii kaugele, kui rongiga ja jalgrat­ taga Eestimaal pääseb. Kaarti vaadates jäi silma Värska. Kui samal päeval veebist veel Värs­ ka Spa sooduspakkumise leid­ sime, oli asi otsustatud.

Lõuna-Eestisse saab Tallin­ nast hõlpsasti rongiga. Oleme Balti jaamas koos jalgratastega juba hommikul kell kaheksa.

Oranž rong on väga mugav, selles on küllalt kohti ka jalg­ ratastele. Tallinnast Tartusse kestab sõit kaks tundi, Tartus ­ tuleb rongi vahetada. Vähem kui tunnike veel ja väljumegi Orava jaamas. Väike tühi jaamahoone seisab nõutult viie rööpmepaari kõrval. Imestame, milleks siia nii palju rööpaid vaja, kui rong ainult kaks-kolm korda päevas siit läbi sõidab.

Meile rongi vastu tulnud sõbrad Kai ja Urmas räägivad, et enne seda, kui Koidula tran­ siitjaam välja ehitati, oli tolli­ punkt ajutiselt Orava jaamas.

Koidulast sai uhke tolli- ja piiri­ punkt kümne rööpapaari ja 38 pöördega, valmis vastu võtma kuni nelikümmend rongi päe­ vas, aga Venemaa keeras transii­ dikraanid kinni ning nüüd võib seal näha vaid üksikuid ronge.

Suvel lähevad reisirongid Koidulast edasi ka Piusa jaama.

Piusas on endise liivakaevan­ duse juurde ehitatud uhke muu­ seum-külastuskeskus ning seal juba tegevust leidub. Meie rongis oli ka mitmeid lasterüh­ mi, kes ilmselt Piusale sõitsid.

Mõnikümmend aastat tagasi pääses Piusa koobastesse niisa­ ma kondama, aga nüüd on va­ risemisohtlikud koopad suletud ning näidatakse vaid väikest osa neile, kes muuseumipileti os­ tavad. Piusa helevalget ja peent liiva kasutati alates 1920. aasta­ test klaasi valmistamiseks. Tüh­ jades koobastes talvitub nüüd Baltimaade suurim nahkhiirte koloonia.

Küsime Orava rahvalt, kui­ das elu nende kandis ka läheb.

Haldusreformiga kaotati Orava vald 2017. aastal ning see viis ka palju töökohti. Varem Põlvamaale kuulunud piirkon­ nast sai Võrumaa. Jah, tööd leida on siinkandis raske. Kai ja Urmas kasvatavad suvel maasi­ kaid. Selle aasta saak oli aga kesine – marjad valmisid kuu­ made ilmadega küll ruttu, kuid on väikesed. Maasikakasvatus enam ära ei tasuvat. Klii­ ma­ muu­tuste tulemus, ohkab Urmas.

Oravalt Värska poole viib 15 km kena metsamaantee, kus au­ tosid harva kohtab. Teeme vahe­ peatuse Treski külas, kus silma

Värska keskel on kaks poodi, sellest hoolimata on järjekord tekkinud ka platsil seisva kauplusauto juurde.

Seto Line’i laevuke ootab reisijaid Sanatooriumi kai ääres.

hakkab teeäärne õigeusukabel ehk tsässon. Tsässonaid on siin­ kandis kokku mituküm­ mend, mõned neist väga vanad.

Mikitamäe vana tsässonat pee­ takse Mardri-Eesti vanimaks säilinud puuehitiseks (17. sa­ jand).

Järgmine asustatud koht ongi juba Värska – Setomaa valla keskus ja suurim asula. Sõi­dame üle lahesopi viiva silla. Teisel pool silda on väike sadam, mis värskalaste elus alati väga oluli­ sel kohal olnud. Veetee Tartust Pihkva järvele oli väga tähtis kuni 1931. aastal avatud TartuPetseri raudtee valmimiseni.

Värska sadam on kenasti korda tehtud ning Seto Line korraldab järvel ka lõbusõite. Laevalt maha võib minna Reegi maja ja sanatooriumi juures. Õhtuti on puhkajad oodatud päikeseloo­ jangusõidule Lämmijärvel. Ühes õiges kuurordis ei to­ hiks kindlasti puududa ka kal­ da­­pro­menaad. Sadama tagant algabki Värska lahe kaldale ehi­ tatud 300 m pikkune valgus­ tatud ­ rannapromenaad, mille ääres vaateplatvormid ning ka mitmeid tervistava toimega al­ likaid võib leida. Kõige suu­ remat neist kutsutakse Silma­ lätteks ning rahvas on selle vett kasutanud haigete silmade ra­ viks. Allika pühitsetud vett vii­ akse siit ka kirikusse. Üle silla jõudes jääb kõige­ pealt teele Petserimaa vaba­ dussammas, mis plaani koha­ selt pidi avatama hoopis Pet­ seris 1940. aastal. Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi see aga avamata. Siinne sammas valmis 2020. aasta kevadtalveks. Raha annetasid mitmed organisat­ sioonid, kuid ka paljud eraisi­ kud. Samba kavandi oli 1940. aastatel teinud Roman Haa­ va­ mägi. Postamendi otsas kõrguv vabadusvõitleja kuju toodi muide laevaga kohale Hiinast.

Värska (uus) surnuaed koos kirikuga on meie järgmine pea­ tuspaik. Imposantne kivikirik pärineb 1907. aastast ning ehi­ tati omal ajal rahvalt korjatud rahadega. Kiriku ümber on surnuaed, kuhu kuulsamatest ­ isikutest on maetud luuletaja Paul Haavaoks ja lauluema Anne Vabarna. Veidi eemal asub ka tänaseks mahajäetud vana kalmistu, mis olevat olnud ka­ sutusel juba muinasajast alates. Üsna huvitav on asulas ringi sõita – enamik maju on kenasti korras ning nendes elatakse.

Kõige kuulsam on kunagi Au­ rora kaptenile kuulunud torniga maja. On ka mitu elamut, millel silt „Müüa“. Kohalik omavalit­ sus olla küll meelitanud noori siiakanti kolima, kahjuks on aga töövõimalused üsna piiratud.

Suurimad tööandjad Värskas on sanatoorium ja veekeskus ning mineraalveetehas. Aga küla elab edasi ja tundub, et üldse mitte kehvasti. Asula keskel on kaks poodi ning lisaks külastab Värskat ka autokauplus – imeasi, mida tänapäeval väga ­ vähestes kohtades veel näha saab.

Värska sanatoorium rajati nõukogude ajal, sest 1960. aas­ tatel leiti siit ravivett. Sana­too­ rium sai kuulsaks oma mineraal­vee, ravimuda ja kauni männimetsa tõttu. Uus hoone

Nr. 28

Treski tsässon ehk vene õigeusuliste palvekabel.

Koidula piiripunkti on siit 15 km. Orava elanikud Kai ja Urmas kasvata­ vad suvel maasikaid.

Orava raudteejaamas on viis rööpapaari.

Värska bussipeatuse varikatuse sambad meenutavad Tartu Ülikooli peahoonet.

avati 1985. aastal. Tänapäeval on siin veel tunda kerget nõuka­aja hõngu, kuigi kõik hooned on kenasti üles vuntsitud. Ka praegu on kõige populaarsemad ravivee ja -muda protseduurid.

Veevannides on eriti soolane ja sügavalt maapõuest pärit mi­ neraalvesi, mis juua ei kannata.

Selles on mineraalainete sisal­ dus väga kõrge – umbes 20 grammi liitri kohta.

Moodne veekeskus ehk spaa ehitati Värska sanatooriu­ mi lähedusse 2007. aastaks.

Keskuses on saunad, ujumisbas­ sein ja sulistamise-suplemise

ala. See on ainuke koht Eestis, kus saab supelda loodusliku mineraalveega mullivannides.

Kohalikku vett saab veekeskuse fuajees ka proovida – kraanidest tuleb erineva soolsusega ravi­ vesi. Mineraalvee tehases aga pannakse kuulus vesi pudelisse, et see kõigi soovijateni jõuaks.

Seame end sisse veekeskuse hotellis ning alustuseks sukel­ dume sügavale spaa-mõnudesse.

Järgmisest lehest saate aga lugeda, mida Värskas ja selle ümbruskonnas veel toredat teha annab.

Tekst ja fotod LEA KREININ

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

terminid. Ise ütlevad nii. Just nagu okupeeritud Eestis öeldi halvastavalt maa-all kasvanud juurvilja nime kasutades nende kohta, kes ehk, küsitav ehk, teades, kuidas võim ja tähtsus korrumpeerivate võimetega mõistuse kustutab, et võitlesid normaalsuse hoidmise poolel.

Kõiki ei saa üldistavalt kirjelda­ da. Ega tohiks.

Praegu domineerib laia ilma selline seisukoht. Kui suu avad, eksid. Kui suu hoiad suletuna, samuti. Miks aga meie poliiti­ kutele selga ei karata? Vassivad, muudavad seisukohti, ei saa arugi vist, et kuritarvitavad oma privilegeeritud, tihti elitaarset ja kõikevõimaldanud tagapõhja eksisamme õigustades.

Eks see ole, kuna lubatakse rahvaesindajatele kõiksugu va­ badusi, otsa vabandusi, mida pööblile ei anta. Valitud sai meelega päeviku pealkiri, kuna ei oska kokku lugedagi oma elu jooksul poliitilisi skandaale.

Siin ja mujal. Õigemini kõikjal.

Põhimõtted peaks valitsema neid, kes soovivad mugavalt kas parlamendis, riigikogus, ei tea mis ühenduses, lärmi teha lille­ gi liigutama.

Ei taha pikemalt sõna võtta Kanada peaministri eetilisuse vist peaaegu täielikule puudu­ misele. Jälle on ta ületanud piire, juba kolmandat korda.

Täismeheks pole ta vist saanud, isegi kui omaks võtnud, et eksis.

Teadmatusest. Seda lubaksime ehk Jukule. Kuid mitte Juhanile.

Hõbelusikas suus, nime tund­ mise tõttu draamaõpetajana tööturul poliitikasse astunud, ta küsitavad sammud vajavad ko­ husetunnet. Ühe hea sammu as­ tus hiljuti. Kui ta otsustas äsja oluliselt, nimetades Kanada esin­dajaks ÜROs endise Ontario sot­ sialistist peaministri Bob Rae, kes ka teenis pärast vii­ mast korrumpeerunud valitsuste paljastamist liberaalide partei ajutise juhina. Kui Rae kuulis, et Justin Trudeau – endise peaministri Pierre Elliot Tru­ deau poeg – noolib kohta, astus ta viisakalt tagasi. Nii paljugi meist arvab, et Rae oleks olnud, vaatamata tõsistele mineviku väärsammu­ dele, olnud parem valik.

Vana hea rootsi roostevaba

dagi, inimelud ohverdati asja­ tult. Esiteks on iga riik ma­ janduslikult seotud ülejäänud maailmaga, teiseks hakkasid ­ Rootsi elanikud viirusehirmus vabatahtlikult rakendama piiran­ guid, vältima sööklaid, kauban­ duskeskusi ja lõbustusasutusi.

Tuulelipud Kasvavas hämmingus küsib mõni tihti – kuidas kõik nii viltu läks. Kuidas nii juhtus.

Olen sündinud isa-, kodu­ maast eemal. Teadlik kas just kõigest, mida punane terror tegi. Aga paljust. Siiski ei tohi suud avada, kuna olen vana­ nev, Euroopa päritolu, kristli­ kult laulatud naisega, kuidas teisiti, meesterahvas, teadagi suurim oht hetkel siin maail­ mas neile, kes nõuavad mõtle­ mata õiguseid, mida pole välja võideldud. Oinapäisus.

Mis viib Ottawas juhtunule, kommunismiohvrite mälestu­ seks loodava kompleksi ine­ tustega rüvetamisele. Jah, vist ainult vabas Kanadas saab keegi arulage nii tegutseda, vandaalina kirjutada, et kom­ munism ikka võidab.

Teades, et nii mõnigi vana­ nev lumehelbeke saab ülaloleva tõttu pühas vihas tigedaks, tem­ beldab ehk isegi rassistiks – kuigi seda pole kunagi olnud – esitaks mõtlejale inimesele kü­ simusi. Okupatsiooniajal oli re­ dis väljast punane, seest valge.

Aastaid on olnud meil olemas kookospähklid ja banaanid.

Esimesed väljast pruunid, seest valged. Teised on kollased, koort eemaldades kahvatute nägudega. Need on nende oma

Koroonaviirusest on kujune­ mas omamoodi nuhtlus: teema hakkab tüütama, kuid lahti sa temast ei saa. Just siis, kui hakkad arvama, et oled südamelt ära öelnud kõik, mis öelda, on, ilmub kusagilt välja keegi asjatund­ ja, kes demonstreerib oma asjatundmatust nii kujukalt, et oled sunnitud kommentee­ rima.

Koroonakriis on kogu maail­ mas vallandanud meeletu sega­ duse ja peataoleku. Poliitikud ja peavoolumeedia ajavad üht ja sama joru, millega nad siiani peale paanika tekitamise midagi pole saavutanud. Levitatava info kohaselt on viirus ülimalt oht­ lik, nakkav, surmav ja siiani ravimatu. Selle leviku tõkesta­ miseks nõutakse rahvalt kätepe­ semist, füüsilise kontakti välti­ mist ja näomaski kandmist.

Vastuväidete ja teistsuguste sei­ sukohtadega on välja tulnud mitmed teadlased, kuid neid kas ei panda tähele või tituleeritakse vandenõuteoreetikuiks.

Sellises olukorras ei jää tava­ kodanikul muud üle, kui toetu­ da omaenda mõistusele, mis igale on sündides kaasa antud. ­ Mõistust on keegi tabavalt võr­ relnud langevarjuga: sellest on abi vaid siis, kui ta on avatud.

Mina võhikuna olen püüdnud lugeda antud teemal kõike, mis silma hakkab ja näppu satub ning vormida oma isiklik ar­ vamus selle järgi, mis tundub

loogiline ja mõjub veenvalt.

Mingit vandenõuteooriat ega muud teooriat mul ei ole ja oma arvamust ma kellelegi peale ei suru. Küll aga esitan selle mõttevahetuse korras ja julgus­ tan teisigi iseseisvalt mõtlema ning minu võimalikke vääraru­ saamu kummutama.

Teadaolevalt on Rootsi ainus riik, mis on otsutanud jätta ra­ kendamata Maailma Tervise­ organisatsiooni (WHO) soovi­ tatud piirangud ja lasknud oma kodanikel elada normaalset elu.

Rahvast on küll manitsetud ettevaatusele, on tehtud teatud soovitusi, kuid ametlikku erio­ lukorda pole välja kuulutatud.

Selle tulemusena on Rootsi va­ litsuse pihta lennutatud teravaid kriitikanooli, mis panevad era­ pooletu vaatleja küsima, kas ja kuivõrd need on õigustatud.

Juhtusin lugema kaht samal päeval (7. juulil) avaldatud samateemalist artiklit kahe ­ õpetlase sulest, mida on huvitav võrrelda. Üks on USA majan­ dusteadlasest ajakirjanik Peter S. Goodman, allikaks New York Times. Teine on Rootsis elav pensioneeritud eesti kopsuarst Enn Nõu, allikaks Estonian World Review.

Goodman juhib tähelepanu kõrgele suremusele Rootsis, mis ületab lähemate naaberrahvaste oma. Tema arvates lähtusid rootslased lihtsalt majandus­ likest huvidest ja väidab, et nad ei saavutanud absoluutselt mi­

Sain tänu toonasele EKNi e­ simehele Marcus Kolgale mõneks minutiks Bob Raega ­jutule siis, kui Toronto rae ette kinnitati Berliini müürist paras kild. Kui küsisin, miks ta 1990. aastast peale poliitikas just nii tegi, tunnistas ta oma eksi­ samme, nüüd ei teeks. Kuid ma ei olnud tähtis inimene, lihtne oli nii öelda.

Kiidan Rae nimetamist ÜRO Kanada suursaadikuks. Ta poo­ lel­ di Leedu päritolu on tähen­ danud tähelepanu, otsustavaid samme, kui kommunism kokku varises. Inimesena on ta „süm­ paatiko“, kuid poliitikuna tihti­

Nõu arvates on Rootsis kõrge suremuse põhjuseks ebaõnnes­ tunud hooldekodude süsteem.

Valdav enamus surijaist tuleb hooldekodudest, kuhu sattunute keskmine eluiga on üheksa kuud. Hooldekodude töötajad on viletsa väljaõppega ja sageli tunnipalgaga töötajad, kes ilmu­ vad ka külmetusega tööle, sest muidu nad ei saa palka. Samas rõhutab ta juba ammu tuttavat fakti, et nii vanade ja haigete inimeste puhul on küsitav, kas surma põhjuseks oli üldse ko­ roona. Selles osas on statistika tugevasti kallutatud.

Goodmani esimene mõtte­ vää­ ratus avaldub väites, et roots­ lased ei saavutanud pii­ rangute eiramisega absoluutselt midagi. Nad saavutasid siiski üsna palju. Sel ajal, kui teistes riikides olid kõik elusektorid halvatud, käisid rootslased tööl, koolis, kirikus, teatris ja kont­ sertidel, tegid sporti, suhtlesid vabalt ja lahutasid soovi koha­ selt meelt, ühesõnaga elasid normaalset kvaliteetset elu.

Lennuliinide käigus hoidmisest muidugi kasu ei olnud, kui pol­ nud kusagile lennata. Kuid iga töötaja maksis riigile tulumak­ su, mis kahtlemata mõjus riigi majanduselule positiivselt.

mini kobanud, õigeid lahendusi leidmata. Lootes, et hetkel, peale pandeemia, on parajaks mureks Hongkongis toimuv, ehk hambutu tiiger, nagu ÜROd on kirjeldatud, näitab Rae juhti­ misel kusagil suu tagaosas ole­ vaid kihvu.

Juhiks tähelepanu, et nii nagu Trudeau seenior ja poeg peaministrid, siis Saul Rae, Bob Rae isa oli samuti ÜRO suur­ saadik Kanada huvides. Rae in­ telligentsi kinnitab see, et ta oli Rhodes Scholar, vähesed saavad selle au osaks.

Kuid – NDP parteijuht.

Peaminister, teadmata, kuidas majanduskriisi lahendada. Muu­ tis värve liberaaliks astudes.

Nagu Juku liivakastis. Ei meeldi teie mäng, võtab ämbri ja läheb mujale.

Paraku on see Kanadas nii igapäevane. Juhiks tähelepanu roheliste, Green partei juhiks saamise kampaaniale. Juhtivaid kandidaate on Glen Murray, üks esimesi avalikke vikerkaarerah­ va poliitikuid juba NDP parteis, Winnipegi meerina. Kolis Ontariosse. Pani uue pintsaku selga. Saigi liberaalina valitud, Kathleen Wynne’i valitsuses isegi ministriks. Nüüd tahab ­ juba kolmandas parteis, rohe­ liste koosseisus, sõna võtta. Kes saab usaldada inimest, kes va­ hetab partei liikmeks olekut ­tihemini kui keegi oma elamis­ pinda. Hindame kõik Kanada

positiivseid külgi. Mõtte muut­ mine on ju lubatud. Kuid polii­ tikas sõrme märjaks tehes, et teada kust suunast tuul puhub, see peaks olema lubamatu.

Ka konservatiivid on ilmselt karidele jooksnud. Noorema Trudeau murtud lubadus ei vii­ nud neile valimistevõitu. Kogu­ sid küll enim hääli, aga jäid vähemusse. Juhi kandidaadid ei taga usaldatavust. Eetiliselt lap­ s­ekingis peaminister on kindlasti pukis edasi, seda riigi kahjuks.

Rohelistest ega NDPst pole arvestatavat konkurenti. Mida siis teha? Ei taha küll, nagu möödunudnädalasest Ottawa reportaažist õppisime, et meie ­ riik läheb kurakätt, et kommu­ nism mõne arust siiski võidab.

Poliitikud on õppinud – seda kõikjal, Ontarios Doug Ford ja Albertas Jason Kenney – et rah­ val on lühike mälu. Kuid kui see viib riigi lõhkiminekuni, mida on näha hargnemistes kõikjal, merest mereni, tuleb küsida nagu küsiti siis, kui re­ dised pukki pääsesid rahvusluse trikoloori all – kas seda riiki tahtsimegi? Mõtlen sellele, et neid pukke on enam kui Tallinn, Toronto ja Ottawa. On külad, vallad, väikelinnad, kes on ot­ sustanud, teadmata tulemuste võimalusi muutuste kasuks, mitte praktilise mõistuse huvi­ des. Kanadas ja kahjuks kõikjal, kus vabalt lubatakse sõna võtta.

Tegude eest vastutamata.

Teine ja lausa rumal väide majandusteadlaselt on, et tege­ lik süüdlane kõiges on ikka vii­ rus ise. Rõhutades ülalmainitud hirmust tingitud vabatahtlikku isolatsiooni, lööb ta oma trum­p­ ässa laksuga lauale: koroona­ viirus ei tunnista rahvuste piire.

Tunnistab ikka küll. Kui piirid on suletud ja riigist riiki liiku­ mine tõkestatud, siis viirus omal käel kuskile ei sõida, ta vajab inimest, kes nakkust levi­ tab. Mis aga piire ei tunne ega tunnusta, on hirm, mida kahel käel külvatakse. See on nakka­ vam kui ükski viirus ja kindlasti mitte vähem hävitava toimega.

Kindlasti tunneb dr Nõu Rootsi olusid hästi, vaevalt on põhjust tema väidetes kahelda.

Rusuvalt mõjub tema kirjeldus hooldekodudest, mis ühe hea­ oluriigi puhul pakub ebameel­ diva üllatuse. Ilmselt ei ole Rootsiski kõik nii roostevaba kui üldiselt arvatakse. Mõelgem uhkusega Ehatarele, kus meie vanurid võivad end turvalisena tunda.

Keelele kerkib teisigi kom­ mentaare, kuid kuna need mõ­ juksid varemkirjutatu korda­ mi­ sena, siis jätkem nad hammaste taha. Hoidkem end, head sõbrad, kuid ärgem kartkem ülemäära. Ettevaatus ei tee kurja, hirm teeb küll. Kui hoidume hirmust, teretame homme üksteist kättpidi, ülehomme ­ ­embame.

EERIK PURJE

Lugejakiri

TÕNU NAELAPEA

Tagurpidi ajalugu Kui ajalugu on mineviku tea­ dustamine, siis see keeratud tagurpidi, tähendab tuleviku ära seletamist. Meie nime­ tame seda ennustamiseks ehk ette arvamiseks.

Mustlasteeided teenisid ela­ tist, vaadates tuleviku sündmusi sinu peopesalt. Tuntud ennusta­ ja oli ka Nostradamus, kes sündmusi ette kuulutas nii, et sellest võis mitmet moodi aru saada. Tallinnas käis ringi üks turuprohvet, kes kuulutas häda tulekut ida poolt. Müsteerium lummutab meid kõiki.

Kui me peale sõda perega Rootsist Kanadasse jõudsime, siis minu isa rääkis, et nüüd üks ta selge unenägu, mida ta Eestis nägi, on täitunud. Unenäos oli ta saabunud Eestisse välismaalt, inglise pärased golfipüksid jalas. Ta oli ringi vaadanud ja otsustanud, et siin pole enam midagi teha ja ta pöördub tagasi välismaale. Nii on unenägude­ ga.

Kuid otseselt kirjutatud ja täitunud prohvetlikke kuulutusi on leida vaid Piibli raamatus.

Selles on ennustatud suurlin­ nade hävingut, kus enam iial ei elata, maailma riikide tekkimise ja languse, Kristuse tulemise ning tema kuulutustöö alguse aasta täpse välja arvestuse, juutide Jeruusalemma templi hävingu nii, et sellest enam kivi kivi peale ei jää, ja muud.

(Järgneb lk. 13)

6

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

Eestlased valisid parimaks klahvpillimängijaks Margus Kappeli ERRi kultuuriportaal alustas koostöös plaadifirmaga Vai­ gu­viiul küsitlust, et selgitada välja Eesti rockmuusika sära­ vamad hetked. Eelmisel nä­ ­ dalal kuulutati välja parim kitarrimängija (vt Eesti Elu # 27). Sel nädalal selgus parim klahvpillimängija, kelleks osutus Margus Kappel (ans Ruja (1974–1980) ning Rock Hotel (al.1978).

Parimaks klahvpillisoo­ loks valiti Aare Põdra mängi­ tud soolo Ultima Thule palas ,,Aed“ (R. Sibul/ V. Koržets). Margus Kappel 2018. a To­­ron­ (ERR/EE)

tos.

Foto: EE

Jaak Joala 70. sünniaastapäevaks valmis topeltalbum Armastatud laulja Jaak Joala saanuks 26. juunil 70aas­ taseks. Sel puhul ilmus tema sünniaastapäevaks eestikeel­ne kogumikplaat ,,Naerata“, mi­ da esitleti sel päeval Vikerraadio otsesaates.

Algselt oli plaat plaanitud lõppakordiks lauluvalikuga kol­ mest Jaagu loometee sära­ vast etapist, mis kulges koostöös ansambliga Lainer, seejärel ­retroprojekt Kollane Allveelaev Hinnatud saksofonist Villu Veski G ning lõpuks üliedukas eelmisel aastal Ehatares esine­ ,,kolme tenori“ tuur ,,Las jääda mas.

Foto: J. Laanemaa kõik, mis hea“ koos Tõnis Mägi ja Ivo Linnaga.

Muhus toimus Sellisena ongi kokku pandud 21 lauluga CD ,,Naerata“. Kuid Juu Jääb järjest enam tekkis koostajal Muhus toimus juba 24. korda Olavi Pihlamäel tunne, et vii­ muusikafestival Juu Jääb, mis mane plaat jääks kuidagi lõpeta­ on korraldajate sõnul Eesti mata, kui see ei sisaldaks Jaagu esimene muusikafestival pä­ ­ kaasaegsete Eesti autorite loomingut. rast koroonaepideemiat.

Nii sündis kaksikplaadi idee ,,Varem oli kindlasti kõikides riikides muusikafestivalidel sel­ ja nüüd on samade kaante vahel line olukord, kus reklaamiti ja ka teine CD ,,Põhjanael“, kus pakuti välja just kaugelt tulnud ainult Eesti heliloojate looming: külalisi, kui põnevamat festivali 24 laulu 13 autorilt, nende seas osa. Ja seda siis garneeriti laulja eakaaslased Olav Ehala, ­ümbert oma artistidega. Täna on Andres Valkonen ja Rein just vastupidi, et fookuses on Rannap. just Eesti enda väga hea asi. Ja Kokku on kahel plaadil 45 nii on see ka Lätis, Leedus, pala.

USA-s, Prantsusmaal ja igal Jaak Joala lauludega plaadi­ pool. Selles mõttes tegi see vii­ seeria hakkas ilmuma 2016. rus maailma võrdseks,“ ütles aastal, kokku on üheksal (tege­ festivali korraldaja Villu Veski likult kümnel) eestikeelsel uudistesaatele Aktuaalne kaa­ kogumikplaadil 203 Joala laul­ mera. dud laulu, millest 86 on Eesti Festivalil esines ka Saaremaa autorite looming, 117 teiste riikide heliloojatelt ning on oma bänd Cosmoskva, mis ­ pärast 14 aastat andis live-kont­ ­rahvusvaheliste hittide kaverid. serdi. ,,Viimane lavaesinemine Nende plaatide läbimüügi oligi, ma arvan, aastal 2006. Ja ­ tulemusena on Jaak Joala au­ nüüd, 14 aastat oleme valmis­ hinnatud neljal korral Kuldse tunud selleks, et saaks uuesti plaadiga. (ERR/EE) Juu Jääbil üles astuda. Juu Jääb oli meie esimene kõige suurem festivalikogemus aastal 2001 või 2002,“ rääkis Cosmoskva ­liige Sander Mölder.

Veski ütles, et tänavu on fes­ tivalil rahvast ehk isegi rohkem kui eelmistel aastatel ja seda vaatamata sellele, et laval on ainult Eesti muusikud.

Juu Jääb jääb! (ERR/EE)

Miks ja kuidas Peter Tinits: A Cause and Manner.

Põnevusromaan. Autori kirjastus 2020. 278 lk.

Autori ingliskeelne debüütro­ maan tohiks tekitada siinses eesti kogukonnas mõistetavat elevust ja uudishimu. On ju üldiselt teada, et menukas ja viljakas kirjanik Arvi Kork kandis eraelus sama perekon­ ­ nanime. Olgu siis selguse hu­ vides kohe alguses välja öeldud, et antud juhul on tegemist tema pojaga, kes on otsustanud asuda songima sama kirjanduspõldu, kus isa aetud vaod juba ammu viljakandvaks muutunud, terad leivaks jahvatatud, söödud ja seeditud. Mitte aga unustatud.

Kuid jätkem nüüd kadunud isa oma teenitud loorbereile rahu­ likult puhkama ja suunakem kriitiline pilk poja katsetusele ilukirjanduslikku uudismaad harida.

Et me siingi isa meenutamata rahuldavalt toime ei tule, on ­autori enda süü (või teene, kui­ das võtta). Autor jutustab mi­ na-vormis, peategelane kannab perekonnanime Kork, sündmus­ tik on tihedalt seotud ta elukut­ sega, hooletult lõõpiv stiil on kahtlaselt tuttav – kuidas see maakeelne väljend käbist ja kännust nüüd inglise keeles kõlabki? Käes – an apple does’t fall far from the tree. Mõlemad tegelesid laipadega, kuid känd oli võmm, kes kahtlase surma puhul küsis: whodunit? Koro­ nerist käbi huvitab vaid cause and manner – põhjus ja viis ehk miks ja kuidas? Vabandust, lõõpimine on nakkav. Ülesehituselt on romaan jagatud kolme ossa. Esimeses osas satub peategelane ootama­ tult surmaga lõppevasse autoõn­ netusse, mille järellainetused ei kesta kuigi kaua. Selgub küll, et tema autole otsa kihutanud ja hukkunud mootorrattur oli ta noorpõlve-tuttav, kuid see jätab ta suhteliselt ükskõikseks. Tei­ses ja pikimas osas, mille tegevus

toimub viis aastat varem, hak­ kab pikkamisi arenema hoopis teine näiliselt uus intriig. See viib lugeja esiotsa segadusse.

On raske taibata, mis seos võiks olla esimeses osas juhtunul haigla lõikussaali kulisside taga aset leidva professionaalse jage­ lemise ja rivaalitsemisega. Pea­ tegelane kannab kaht meditsii­ nilist mütsi: ta on samaaegselt anestesioloog ja koroner. Esi­ me­ sena tekib tal konflikt pea­ kirurgiga, kelle eneseimetlus teda kolleegidest kõrgemale kergitab. Teisena satub ta aga vastuollu seadusega. Teda tabab kahetahuline kohtulik süüdistus: professionaalne ebakompetent­ sus ja huvide konflikt. Kol­ manda tahuna lõikub sama juh­ tum eraellu ja kõigutab ähvar­ davalt ta abielu alustalasid.

Kummalisel moel põimunud niidid viivad mõnevõrra gro­ ­ teskse mõrvakavani. Põnevuse kulminatsiooniks kujuneb avas­ tus, et mitte tingimata tõsiselt mõeldud kava on siiski läbi vii­ dud.

Kolmandas osas hakkavad hargnenud niidiotsad seostuma, saabuvad üllatavad lahendused nagu põnevusromaanile kohane.

Algus ja lõpp ulatavad teine­ teisele käe, mõnede tegelaste käitumine muutub mõistetavaks.

Umbsõlmed sõlmitakse lahti, tulemuseks on omamoodi happy end.

Autori keel on ladus, jutusta­ misoskus veenev, dialoogid – kohati robustsed – napisõnali­ selt tabavad. Tüübid, keda võiks ehk olla mõnevõrra vähem, usutavad. Ainsana jääb natuke kahvatuks just peatagelane ise.

Autor kasutab mina-vormi, kuid vaatleb peategelast kuidagi kõr­ valt. Enda profiili nägemine on, tagasihoidlikult väljendades, pi­ sut keeruline. Tema irdumine abikaasast, kellest ta näib väga hoolivat, on märgatav, kuid mitte kõige paremini mõistetav. Sama võib öelda armukadeduse idude kohta, mis ta hinges tasapisi juurduvad. Autor püüab kirjel­

Nr. 28

dada emotsionaalseid tundeid, kuid hoiab oma hingeuksed kramplikult lukus ega lase ­kellelgi sisse piiluda.

Kummalisimana ja raskeimi­ ni usutavamana mõjub alguses kirjeldatud laupkokkupõrge moo­ torrattaga. Ei leia ainsatki ­märki, et see peategelast kuida­ gi vapustaks, füüsiliselt ega hingeliselt. Nagu oleks auto ette jooksnud pesukarule otsa sõit­ nud. Ta ei maini koju jõudes juhtumit isegi oma abikaasale.

See tuleb ilmsiks alles järgmisel päeval poolkogemata.

Veel enam küsimärke tekitab lõpuosas selguv fakt, et kok­ kupõrge polnud õnnetus, vaid mootorratturi teadlik meele­ heitlik samm. Viimane tundis autoroolis istujas ära noorpõlve tuttava, kelle vastu tal oli teatud vimm. Kuid kuidas? Autojuht saabus oma kunagisse kodu­ kanti juhuslikult, hetke impulsi mõjul. Vastassuunas sõitval mootorratturil ei olnud mingit viisi tema isikut tuvastada, eriti nii paljude aastate tagant.

Kokkuvõttes võib tähendada, et tegu on lootustandva kirjan­ dusliku avataktiga. Lugemine tekitab piisavalt ootusärevat uudishimu, mida autori loome­ ­ pagasis veel võiks leiduda.

Vajadus üheraamatuautorite jä­ rele tohiks olla ammendatud.

EERIK PURJE

Eestis esilinastus mängufilm ,,Salmonid. 25 aastat hiljem“ Tallinnas Apollo kinos esili­ nastus 1. juulil Toomas Kirsi uus mängufilm ,,Salmonid. 25 aastat hiljem“. See on esimene Eesti film, mis linastus kinoekraanidel pärast suurt koroonaviirust.

Film põhineb teleseriaalil ,,Salmonid“, mis näitas aastatel 1993–1995, milline on rikaste elu väikeses Eestis. 25 aastaga on aga palju muutunud ja nii vaadatakse filmis, mis Salmo­ nitest tänaseks saanud on.

Perekond Salmonid on Eestit valitsenud viimased veerand sa­ jandit, nii kaudselt kui otseselt.

Rikkusest on saanud jõukus ja saavutustest võim. Perepea Ella Salmon (Ita Ever) on olnud ise­ gi president! Kuid sellestki jääb väheks. Salmonid on otsustanud end suurte tähtedega ajalukku kirjutada, tuues Venemaa valdu­ ses oleva presidendi ametiraha tagasi Eestisse. Õilis, kuid omakasupüüdlik plaan satub aga ootamatult ohtu ning

Salmonitel tuleb leida lahendus, kuidas pöörasest olukorrast võitjana väljuda.

Film on sünnipäevakingitus Ita Everile, kes tähistas 1. april­ lil oma 89. sünnipäeva.

Filmis teevad kaasa armas­ tatud Eesti näitlejad, näiteks Merle Palmiste, Guido Kangur, Kersti Kreismann, Andrus Vaarik, Rita Rätsepp, Rein Oja, Ain Lut­sepp, Eduard Toman ja Maria Avdjuško.

I am interested in purchasing Estonian art that was created prior to WW II. Artists of interest include: Ants Laikmaa, Eerik Haa­ mer, Konrad Mägi, Oskar Kallis and Eduard Wiiralt.

If you wish to discuss a possible sale, please write to me at laurihillar@gmail.com or Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9.

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1011

I

S

Volli veste

T

Ristsõna nr. 1010 LAHENDUS

12. Ragu(u), 13. Ima, 14. Vist, 15.

Arad, 16. REL, 17. Arno, 18. Kanala, 20. Margad, 22. Ava, 23. Sui(r), 24.

Karn, 27. Kanister, 32. Agu, 33. Ema, 34. Tre (kronor), 35. Somaalia, 38.

Kaal, 39. (S)eni, 40. Rea, 42. Peeker, 45. Iisaku, 49. (C)ogna(c), 50. Ait, 52.

Taas, 53. Leir, 54. Ais, 55. Arvi, 56.

Draa, 57. LIA, 58. Naan.

Alla: `1. Arak, 2. Vara, 3. Agan, 4.

Sudaan, 5. Miraakel, 6. Ime, 7. Salm, 8. Avarus, 9. (Püha) Birgitta, 10.

ESNA, 11. (S)etod, 19. LV, 21. Asi, 24.

Kas, 25. AGO, 26. Rumeenia, 28.

Ami, 29. Naaritsa(kasukas), 30. Era-, 31. REL, 36. Ankara, 37. Aie, 38.

Kastan, 41. Ei, 42. Pold(er), 43. Eger, 44. Raal, 46. Aara, 47. Kava, 48. Usin, 51. Iii.

4. Hetk, moment.

8. Hapendatud leivajook, taar.

12. Himu, soov tahtmine süüa.

13. Muidu, tasuta.

14. Aus, siiras.

15. Seen.

17. Uure, süvend põllul, kuhu saab köögi­ vilju istutada.

18. S_____, metsaand.

19. Seda ei tohi keegi teada.

21. Ebameeldiv.

24. Kellel.

25. P_____, veesõiduk.

26. Päike (ingl.k.).

28. Eesti poliitik, kõige pikema europarla­ mendistaažiga.

32. ______to, elektroo­ ni­line maksekaart Suur-Toronto ühis­ sõidukites.

34. Sinul.

36. Lapseootel.

37. Rohtla.

39. Võõrtäht.

41. Big _____, maali­ line rannikuala Kalifornias.

42. Eesti helilooja ja koorijuht (1900–1939).

44. _______k, ristumis-

ALLA:

1. Rahvusvaheline (end.) kosmosejaam.

2. Ese. 3. Allee.

4. _______tu, küla Eesti põhjarannikul, kuhu J. Manitski rajas kunsti­ muuseumi.

5. Ilkumine.

6. Tõmbas niiskuse sisse.

7. _____ ja parem.

8. Daami saatja, meespartner, aus-

taja.

9. Augud.

10. Lagunemine.

11. Kaunis.

16. Komplekt (ingl.k.).

20. _____k, Albaania rahaühik.

21. Vabadussõjalane.

22. K______, maapinna tasapinnaline kujutis.

23. Küsisõna.

27. Endisaegne sõja­ riist.

29. Lastehoiukoht.

30. Linna kindlapiiriline osa.

31. Tartu College’i president.

33. Kaheotsaline labi­ dake.

35. Sri Lanka ruupia tähis.

38. Pakistani riigikood.

40. Pikali, selili.

43. Mul on vaja.

45. Hädasignaal.

46. Vee-elanik.

47. Teat. kange alkohol.

48. Austav nimetus naisele briti traditsioonis.

49. ______i, pihusti.

53. University of the Arts London.

54. H______, kodulind.

55. Gustav Adolfi Gümnaasium.

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Hovi, Kalervo. Kuld Lõwi ja Kultase ajal, Tallinna restoranikultuuri ajalugu 1918-1940.

Varrak, 1917

Turu ülikooli aja­ looprofessori põh­ jalik ülevaade Tallinna restora­ ni- ja kohvikukultuurist kahe maailmasõja vahelises Ees­ tis annab põhjaliku pildi joomis- ja söömiskommetest ning olulise­ matest restoranidest, kabaree­ dest ja kohvikutest. Au­ tor on

kasutanud laialdast al­lik­ma­ terjali: arhiividokumente, ajakir­ jandust ja kaasaegsete sageli värvikaid detaile sisaldavaid mälestusi. Raamat laseb mõista Eesti toonase restoranikultuuri kõrget taset ja kirevust, mis tegi Tallinnast soomlaste ja mitte ainult soomlaste paradiisi juba 1920. aastatel. Teose eesti­keelne väljaanne on kaunilt ­kujundatud ja rikkalikult illustreeritud omaaegsete fotodega.

Foto: Hele-Mai Alamaa

1. (Maa)kaart (ingl.k.).

koht.

46. Toronto VanaAndrese kog. õpetaja.

50. Väljaheide.

51. Ar_____, püha mägi.

52. Toronto Eesti Bapt. kog. emeriitpastor (eesn. täht+perek. nimi) 56. Tasane, lapik.

57. M______, Siberi hirv.

58. Ennäe, etskae.

59. Eesti poliitik ja diplomaat (1871– 1941), välisminister & riigivanem.

60. Paarisarv.

61. Kaevama (ingl.k.).

Paljasjalgsest poisist

Paremale: 1. Avas, 5. Mis, 8. Abee,

Nädala retsept

PAREMALE:

7

Rabarberimaasikakrõbedus Marika Blossfeldt Retsept kaheteistkümnele, vaja­ lik 25 x 30 cm ahjuvorm Mõnus varasuvine magustoit klassikalise kooslusega: rabar­ ber ja maasikas. Kookosehelbed ja pekaanipähklid annavad eri­ lise maitsenüansi ning rukki­ helves asendab tavapäraseid kaerahelbeid.

Täidis: 3 tassi rabarberitükke (1 cm suurused) 6 tassi maasikaid, pikuti sek­ toriteks lõigatud 60 ml vahtrasiirupit 1 tl jahvatatud kaneeli 1 tl vanillisuhkrut 1 näpuotsatäis soola

Naljanurk Abielupaar soovib hotel­ li­tuba. ,,Meil on praegu kaks tuba vaba. Üks on vaatega merele,“ teatab administra­ tor. ,,Aga vabandage, kas olete kaua abielus olnud?“ ,,Kümme aastat.“ ,,Aa, selge, siis annan teile selle toa, kus on tele­ viisor.“

Puust palitu jaoks põle veel valmis. Äi mõtellgi sel. Pean ikke ennast poisiks, kuigi silmnägu on kortsus ja ommukul habemetüükad valgemp ku lumi. Lootusetu, eriti ku sui, mis­ kitõttu olen vallatum siis kui ühelgi teisel aasta-ajal. Hääks näiteks on see, et ma ei talu kodust eemal ei sokke, kinge kanda. Ku vaja kusagile minna, siis vaid santalettid jalga.

Milline mõnu umbrohti kitkuda, tuul vilistab varbavahe­ des, muru ja muld silitab taldu. Tallanahk talvel pehme, suvel aga pargin ta parajalt mõhnlikuks, kõnni kas või kruusal.

Selle kombe õppisin vanalellelt, kes ka nautis nii liikumist.

Muidugi, töhe minnes oli tal jalad kaitstud.

Vanalell viimasel sõjasuvel muigas, et parajad paljasjalg­ sed. Teadsin, et nüüd tuleb tore jutt. Tuligi. Vaat, toona oli olemas eestlasest usuvend, kes vabatahtlikult lätlaseks hak­ kas. Mina küll seda ei tahtnud uskuda. Lätlased on toredad, aga nigu naaberrahvaga ikka, kemplemist ja uhkustamist oli.

Tänapäevalgi. Ehk mäletate, kirjutasin kunagi tugevate jalga­ dega lätlannast, kellega kurameerisin. Põhjust palju. Semud arvasid, et peaks oopis kodumaise kallimat kaema. Leidsingi hiljem, ep kahetsegi. Kuid Zinta sinised silmad, uppusin nende sügavustesse pää ää…

Vanalell oli kerkoskäija, võttis mõnd käsku tõsiselt, teisi õpetusi mette. Kuid luterlasena ta oli sündinud, luterlasena kavatses surra. Nii ei saanud ta aru mehest, keda rahvasuu tundis kui Paljasjalgset Tõnissoni. Ta olla pudist. Ma ei saanud aru. Vanalell täpsustas – pehme peega, pehme pääga.

Alles hiljem sain aru, et budist. Oli kusagil Venemaal koha­ nud budausulistega ja veened omaks võtnud. Ka uue nime, Vend Vahindra. Tahtse tagasi Eestisse tulla, aga riik kartis, et õõnestab mede usku. Keelati sünnimaale naasmist. Tahte Tartu tornist alla karata. See miks. Pidi Riiast luba saama, et sinna kolida, elada nigu taht. Lätlaseks akkaski, seal oli ta Karlis Tennison. Tegi enese ka kümme aastat vanemaks, et Karl Tõnissoniga põleks eksitust. Määrane lugu!

Vanalell ütles, et pudistid olla paljasjalgsed, et maaga lähemat ühendust tunda. Ka selleks, et mitte kogemata putu­ kaid, vihmausse tallata. No rõõmustasin, – tänaseni ei soovi ma ühtegi Jumala olendit surmata, temake naerab, kui toas ämbliku pihku võtan ja õue viin. Vend Vahindra lõpetas elupäevad budismi hällis Aasias, kus ennast nimetas, kui b ja p tähti muuta, „Paltimaade pudistide peapiiskopiks“.

Ei see elu põle kik pudistlik kannatusteorg. Vaat, mis kõik latsepõlvesuvedest ühel ulakal meelen. Tuli harv naeratus vanu igi.

VABARNA VOLLI

Kate: 360 ml rukkihelbeid 240 ml kookosehelbeid (mitte liiga peenikesed) 240 ml pekaanipähkleid, pooli­ tatud 80 ml vahtrasiirupit 50 g kookosrasva, sulatatud 1 tl jahvatatud kaneeli 1 tl vanillisuhkrut ½ tl soola Valmistamine: 1. Kuumuta ahi 400 °F-ni.

2. Määri küpsetusvorm kookos­ rasvaga.

3. Ühes kausis sega kõik täi­ diseained ja vala küpsetusvormi.

4. Tõsta vorm ahju ja küpseta 25 minutit, kuni keemiseni.

5. Teises kausis sega kõik kat­ teained.

6. Võta vorm ahjust ja laota kate ühtlaselt peale, kata küpse­ tuspaberiga ja küpseta 20 minu­ tit.

Peipsi ääres leiti uppunud asulakoht Eelmisel aastal leidsid as­­ jaar­ mastajad ajaloohuvilised Peip­­si järvest uppunud asulakoha, sealt välja tulnud vanemad leiud on pärit 10.-11. sajandust, kuid rohkem oli kesk- ja uusaegseid leide, tea­tas muinsuskaitseamet.

On võimalik, et 16.-17. sa­ jandil asus piirkonnas ka vahi­ post või kindlustus. Sellele vii­ tavad näiteks leitud tinakuulid, pussnoad ja piigiotsikud.

Kuna muistis on jäänud vee alla, on tegemist harukordse ­keskkonnaga, kus muuhulgas on säilinud hästi orgaaniline ma­ terjal. (TPM/EE) 7. Võta paber ära ka küpseta veel 10 minutit, kuni kate on krõbe ja täidis kobrutab.

Serveeri vahukoore, hapu­ koore või vanillijäätisega.

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

8

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

Nr. 28

Putin wants to make Baltic states Russian protectorates, Yushkin says

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Lying and power Among many other similarities, the current chiefs in the Kremlin and White House have often been equated in one characteristic – a clear affinity for autocratic rule. Their crass falsehoods make both Vladimir Putin’s and Donald Trump’s fixation on fibbing a tool in consolidating and concentrating personal power.

They are both unabashed, repeat offenders. Right after his in­ auguration, Trump’s first official lie appeared to be an innocent de­ ception, a glimpse of his vanity. He had ordered his a­colytes to make bare-faced fabrications about the size of the crowd at his in­ auguration. Photos from drones clearly refuted the White House’s version of the facts.

It seemed to be an insignificant moment in the normal ­political landscape of exaggeration and feigned outrage. But in this case Trump knew he was lying, so did the media and the American public. The outright disdain Trump had for trying to deceive both his supporters and opponents alike was a glaring indication of Trump choosing power over truth. He had to make his dominance clear. The White House had entered a new era.

Even when the historical evidence is massive and un­deniable, Putin also basks in the glory of corroding the truth. In a slight dif­ ference from Trump’s need to assert his power, Putin is not faced with a fact-driven domestic audience. The lack of authentic infor­ mation makes Russians victims of the toxicity of his lies. But in­ ternationally, like Trump, Putin knows that bare-faced lying itself is the message. Their fabrications do not threaten their rule, in fact they’re both convinced lying enhances their power.

Putin’s insistence that the Baltic states in 1940 formally request­ ed to join the USSR blatantly dismisses what the rest of the world knows – Moscow’s hand-picked proxies in both the local puppet governments as well as the legislative bodies, disguised as ‘parlia­ ments’, were ordered by Moscow to make that request. Similarly, he dismisses off-hand incontrovertible facts that overturn Putin’s narrative about the Molotov-Ribbentrop Pact, deportations and oth­ er historical events.

Estonians, Latvians and Lithuanians can ask a very pertinent question: Does Trump’s acceptance of Putin’s lies also carry over to the latter’s fabrications about the Baltic states? Trump has sup­ ported, often repeated, Putin’s allegations that it was Ukraine, not Russia, who interfered in the 2016 election campaign; he backed Putin’s nonsense that people in Mon­tenegro will start WWIII; he agreed with Putin on North Korean missiles not having the capa­ bility to attack the USA; he repeats Putin’s assertion that a “deep state” exists within the US foreign service elite, etc.

Trump’s tendency to accept Putin’ perspectives on international issues is palpable. The power dynamic here is also o­ bvious. Putin spins lies and Trump parrots them. The Kremlin flatly rejected US intelligence’s accusations that Russia was rewarding the Taliban for killing American soldiers. Trump has yet to agree, even with a note of ­caution, that the allegations may be accurate. But he has ­already stated that the US will not retaliate – an arrogant statement of pure power. Taking the Putin-Trump construct one step further, does this mean the Kremlin’s falsification power extends to the White House?

It’s easy to state that suggestions above may be rooted in an­ ti-Russia hysteria, unproven and just as spurious as the lying with which Putin and Trump are accused. But no one can deny that both men control their own narrative and can make their own reality – Trump probably exponentially more often than Putin (at least ac­ cording to numerous ‘fact-checkers’).

The universal justification for lying – “but everyone does it” – promotes public gullibility. Mixed with a heavy dose of cynicism, surrendering to lies negates the possibility of truth and emboldens those who wield lying as power.

Someone has said: “The ­ideal tyranny is that which is ignorant­ ly self-administered by the victims. The most perfect slaves are, therefore, those ­ unaware people who blissfully enslave them­ selves.”

LAAS LEIVAT

borders were redrawn and con­ tinents divided up” by the great powers involved in a great game. He signaled that in par­ propaganda from the last years ticular by quoting Marshal Paul Goble, Window on of Stalin’s rule, Yushkin says; Foche’s observation at Versaille Eurasia, July 2020 but at another more fundamen­ that “this is not a peace: this is Vladimir Putin wants the tal and disturbing one, they re­ a 20-year amnesty.” three Baltic countries to be­ ­ flect his understanding of the For Putin, “the victory in the come Russian protectorates; nature of geopolitical space cold war and the disintegration and now that he has won the around Moscow (rus.postimees. of the USSR also are not a right to stay in power for ee/7013142/iyunskie-tezisy- peace but only an armistice,” decades, he is no longer con­ putina).

Yushkin says. As a Chekist, strained and will take danger­ For Putin, that space consists Putin cannot view August 1991 ous risks to achieve that, of three overlapping sets of “as the victory of the people of Vladimir Yushkin, head of ­coordinates: the borders of the Russia over an occupying com­ Tallinn’s Baltic Centre for USSR, the borders of the munist regime. He was part of Russian Studies, says.

Russian world and the borders this region. Thus, psychologi­ From the Kremlin leader’s of the canonical territory of the cally for him, the collapse of perspective, the British protec­ Russian Orthodox Church of the USSR was a defeat.” torate over Eastern Europe has the Moscow Patriarchate, lines Moreover, “Russia also was become the American protector­ that have the effect of dividing humiliated” just like Germany ate; but the presence of ethnic Putin’s focus on what he con­ and just like Hitler, Putin feels Russian compatriots and Rus­ ceives of as the divided ethnic he had the complete right to sian citizens means that he Russian people. take something back, in his “will insist that this protectorate Putin sees, and the Russian case, Ukraine’s Crimea. But he be joint” and that Moscow has constitution as amended de­ isn’t limiting himself to that: he the right to engage in “humani­ fines, the Russian Federation as believes that the non-Russian tarian intervention” (rus.posti­ the legal successor to the countries took Russian lands mees.ee/7013142/iyunskie- USSR. The Kremlin leader and haven’t given them back tezisy-putina). takes this to mean that it is in and that Russia must have a According to the Tallinn charge of the space that was voice in all of their actions as scholar, Putin’s strategy rests on recognized as ­ legitimately well. the assumption that those Moscow’s by the Helsinki Final At the same time, Putin around US President Donald Act in 1975, even though the knows perfectly well that “inte­ Trump are not prepared to chal­ US took an ­exception about the gration projects initiated by lenge Putin on this and that the status of the occupied Baltic Russia on the post-Soviet space US, in the words of ­ former countries. are met by the newly indepen­ House Speaker Newt Gingrich, Putin’s second coordinates dent states with concealed or has no interest in fighting a war are the borders of what he calls open expressions of fears about in Putin’s backyard. “the Russian world”. Since the loss of their sovereignty,” Given that this is what Putin 2014, he has viewed himself as that most want to cooperate believes, whatever the facts are, “the guarantor of the security” with others like China and that he is going to try to achieve his of that world and made this Moscow’s moves in South notion “the ideology of post-­ Ossetia, Abkhazia and Crimea goal and the possibility that ­ Trump may not be re-elected Soviet revenge” and of Russia frighten them. may mean that he will take once again being “the in­ “Putin also understands,” action sooner rather than later gatherer of a world divided by Yushkin says, “that the disinte­ ­ lest what he views as a window artificial borders.” Since 2009, gration of the USSR is still not of opportunity begin to close, he has had the right to use force completed.” Unless its com­ to do that.

Yushkin concludes. ponent states come together, the And the third set of coordi­ largest one will fall apart; but These conclusions flow from his analysis of Putin’s recent nates for Putin are the borders he has no attractive idea to article on the runup to World of the canonical territory of the bring them together. Conse­ ­ War II, an article almost univer­ Russian Orthodox Church. That quently, he will use force or the sally acknowledged to be not includes 16 countries – Russia, threat of force to get his way. about the past but rather about Ukraine, Belarus, Moldova, For most of the region, this the present and future and the Azerbaijan, Kazakhstan, China, will involve threats to take parts ways in which the Kremlin Kyrgyzstan, Latvia, Lithuania, of the territory of these coun­ leader views the world in general Mongolia, Tajikistan, Turk­ tries unless they cooperate. For spatially and temporally and menis­tan, Uzbekistan and Japan, the three Baltic countries, it Eastern Europe and the Baltics as well as “all believers” in the may involve that but it will also ROC MP elsewhere. in particular. soon involve, the Tallinn-based When one reads Putin’s analyst says, demands that the At one level, Putin’s argu­ ments were little more than a ­article, one can see that he feels three accept becoming protec­ warmed over version of Soviet “comfortable in the past when torates of the Kremlin.

The Minister of Population will study Estonian communities abroad Minister of Population Riina Solman announced a tender to find a researcher for Estonian foreign communities and potential returnees. The period from September of this year to November 2021 is planned for the preparation and conduct of the survey.

“Every Estonian is important for Estonia, regardless of whe­ ther he or she lives in Estonia or abroad. In order to get to know our foreign communities better and help them stay in touch with Estonia, so that they can actively have a say in making our lives better, we ­

need to get to know them. The diversity and viability of ex­ patriate Estonian communities shows that a small but strong Estonian language and culture are viable,” said Solman.

The results of the survey are used as input in the develop­ ment and improvement of various services and activities. ­ Thus, the results of the survey are valuable to several minis­ tries, including the Ministry of Culture, the Ministry of Foreign Affairs, the Ministry of Eco­ nomic Affairs and Communi­ cations, the Ministry of Edu­ cation and Research, the Minist­ ry of Social Affairs and Finance and the Ministry of Rural Affairs. As the study is related to the development of a broader diaspora policy in the (continued on page 11)

One new coronavirus case diagnosed in last 24 hours ERR News, July 2020 Over the past 24 hours (July 14), 426 tests of the SARSCoV-2 virus were analyzed in Estonia, with one case of COVID-19 diagnosed in Harju County.

As of Tuesday, official data from the Health Board, pub­ lished by Koroonakaart, shows there are an estimated 26 active cases of COVID-19 in Estonia.

No deaths were reported keeping the total at 69, four people are currently receiving treatment in hospital.

To date, there have been 112,595 tests administered, with 2,015 confirmed cases.

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

Today, on behalf of the Board of the Estonian Relief Committee, I regretfully announce the retirement of Einar Medri, who has been the Chief Executive Officer of Ehatare for the past six years. We do this with mixed feelings. On the one hand, Einar will be off to enjoy a much deserved break from his labours. On the other hand, we will miss his leadership at Ehatare.

Though I have been the Chairman of the Board for only a year, I will miss Einar for the sage advice and wise counsel he has given to me in this time. As Einar departs, cooperation between the Board and the CEO has never been stronger. The Board would like to highlight Einar’s vision and work towards transforming Ehatare into a boutique retirement home that has resulted in larger, beautifully renovated rooms and suites. Thanks to Einar’s leadership in the renovation project, Ehatare has become a place where our seniors want to come and live. We now have a waiting list for the newly renovated rooms and suites. I also want to point out Einar’s strong support of Estonian culture at Ehatare. Finally, Einar has assembled a great leadership team who, I am confident, will continue to do a great job for Ehatare in the future.

As all of you no doubt know, the province has been under a state of emergency in the past four months due to the worldwide coronavirus pandemic. And you will know that this cruel virus has hit senior citizens the hardest, particularly those at retirement and nursing homes. Some of the nursing homes in the Greater Toronto Area have suffered greatly as a result. As of the time I write this letter, Ehatare has been spared the potential ravages of this awful virus. Everybody in our community owes a profound debt of gratitude to Einar, as well as his staff and employees, for making this possible.

During this crisis, Einar has been consistently pro-active, always looking for new ways that Ehatare could be better prepared, and always coming up with newer and better contingency plans. It is no exaggeration to say that the past four months have been the most challenging in Ehatare’s history.

Thank you, Einar, for the leadership you have shown in this crisis.

As a result of Einar’s retirement, the Estonian Relief Committee has begun a search for a new executive director of Ehatare. We hope to have this person in place by September of this year. Though the details haven’t been fixed, we hope to keep Einar on as a special projects manager for Ehatare.

In summary, the board wishes you the best in your well-deserved retirement Einar. You deserve the break.

Sincerely, Markus Alliksaar Chairman of the Board Estonian Relief Committee in Canada

9

I am today announcing my decision to begin the process of transitioning to retirement.

After joining Ehatare as CEO nearly 6 years ago, I had expectations, but little did I know what a wonderful, challenging and fulfilling role it would be.

The hallmarks of wonderful include an unprecedented opportunity to apply all of my lifelong management experience in a unique environment where service to our beloved Residents and the Community in which we operate has included working with quality staff, board directors, other volunteers, and key suppliers. This has been a united effort to enrich the lives of our Residents and their loved ones in ways impossible to understand without having been privileged to be part of the Ehatare family.

Who would have thought challenging would include the still emerging story of COVID-19, and how it has fundamentally tested the very best in all of us. In an environment where many individuals and Homes have been negatively affected, I am so grateful to all my staff who have played a vital and sacrificial role in being able thus far to keep the scourge of COVID away from our Nursing and Retirement Homes. This is something we are all thankful for, and I hope part of a lasting legacy for the Ehatare Community to take note of how important and credible Ehatare continues to be to our present and future generations of Estonian heritage Residents.

Fulfilling includes watching our Leadership and Staff be able to change direction, work differently yet together as a Team, be willing to recommit daily to serve our Residents, and achieve excellent outcomes. Of equal importance is a sense that we have firmly begun and advanced the necessary revitalization and changes that will be essential for Ehatare to remain relevant in the future for many people, including myself, who are getting ever closer to being future Ehatare residents.

The list of people deserving thanks are too long to list here, but let me take this opportunity to specifically thank all of the Residents and family members I have been able to serve. I will never forget or undervalue the incredible trust and prayers that the Residents extended immediately upon arrival and throughout my tenure. They gave me incredible motivation, wisdom and confidence to move bravely into the future knowing that the Residents were always supportive and understanding of what we tried to achieve on both their behalf, as well as future Residents.

I am confident that Ehatare has an exciting future ahead and would urge our Community to do more in terms of supporting Ehatare’s continuing future plans and related needs.

Einar Medri, CEO Ehatare / Estonian Relief Committee in Canada

EESTI abISTamISkomITEE kanadaS

EESTLASTE PUHKE JA HOOLDEKODU

RETiREmEnT Living

40 Old Kingston Road Scarborough M1E 3J5 | Puhkekodu 416.284.0828 | Hooldekodu 416.284.0813 | Kõik annetused tulumaksuvabad | Registered Charity #10169-0436-RR0001 | All donations tax deductible

Why is there a monument to Ivan the Terrible’s executioner in Estonia?

ERR, July 2020 A monument to Ivan The Terrible’s executioner Mal­yu­ ta Skuratov is located in Mäo, a village in Järva County.

Astrid Kannel, a guest report­ er on “Ringvaade”, went to find out why there is such a monument in Estonia.

There is a monument in the middle of Estonia, in Mäo, which is dedicated to one of the most famous murderers in Russian history. From a dis­ tance, the monument resembles

Monument built for Ivan The Terrible’s executioner Malyuta Skuratov.

Photo: ERR

an old chimney and it has also been considered as a pillar of the War of Independence. Its ­location is in a pea field on the top of a hill and there is no ­passage or path to get to it.

Raul Vaiksoo, an Estonian architect, has called the monu­ ment an obelisk in the book called “101 Eesti monumenti” (“101 Estonian monuments”). It is the evilest monument in Estonia.

Russian tourists and visitors to the monument are often sur­ prised to find that Skuratov died in Paide, a town in Järva County.

The monument is dedicated to Russian soldiers who died during the Livonian War in 1573 during the conquest of Paide Fortress (the siege of Weissenstein).

Ivan the Terrible’s most famous executioner, Malyuta ­ Skuratov, was the leader of the Tsar’s personal punitive army the oprichnina, and was present at the battle.

During the last days of 1572, the Russian army besieged Paide Fortress. Ivan The Ter­ rible himself was experiencing war for the first time in Estonia.

Skuratov was one of the first ones who ran into the castle to murder him. Some of the chro­ nicles write that he was im­ mediately shot or stabbed.

314 years later, Olaf von

Stackelberg, a landowner of the Mäo area, built an obelisk for Russian soldiers who were killed in the conquest of Paide Fortress. Grand Duke Vladimir, the brother of Emperor Alex­ ander the Third, visited Paide in 1886 to and learnt he was not the first blue-blooded Russian to visit that town.

Ründo Mülts, the director of research at Wittenstein Center in Järva County, explained: “During the Paide visit, a mem­ ber of Tsar’s family heard that Ivan The Terrible and Malyuta Skuratov have been here before and they were both killed here.

During the conversation, a dis­ cussion arose that such an important and dignified event ­ cannot be unseen without a no­ ticeable reminder – a monu­ ment. The landowner of Mäo, Stackelberg came up with the idea that he would build an obelisk on the top of a hill on the lands of his manor.”

Ivan the Terrible was the first to be proclaimed tsar of Russia in 1547. His reign saw the com­ pletion of the construction of a centrally administered Russian state and the creation of an empire that included non-Slav ­ states.

Ivan engaged in prolonged and largely unsuccessful wars against Sweden and Poland, and, in seeking to impose mili­ tary discipline and a centralized administration, he instituted a reign of terror against the ­hereditary nobility.

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Colden Palo Colden Palo is one of 7 exceptional Canadian-Estonian youth to be granted a 2019 EFC Scholarship. Colden is a 3rd year Vocal Performance student at the University of Alberta. He hopes to become a professor of Music in the future. His family celebrated numerous Estonian traditions growing up and he describes this connection “The act of singing a piece in your father’s language is a profound experience, and one that makes me very proud as a first genera­ tion Canadian.”

On being Estonian: “Estonia boasts incredible ­ artistry and technology, and a beautiful language. Estonia lives on in my father, but my mother also embraced this s­pecial heritage. Estonia means never giving up and celebrating uniqueness and diversity. I see these values in my family, and I am thankful for the heri­ tage that we get to celebrate.”

On the role of EFC: “The history and legacy of Estonia is an important thing to protect, and the Estonian Foundation of Canada is committed to just that. The s­ignificance of an organization such as the EFC cannot be overstated, due to its commitment to preserv­ ing Estonian heritage and supporting its ­people in Canada.

Ultimately, the EFC brings Estonians together in Canada, allowing us to celebrate our past and look forward to an exciting future.”

••• Thanks to the generosity of our donors, Estonian Foun­dation of Canada has granted over 130 scholarships to Cana­dianEstonian youth since 2003. See www.estonianfoundation.ca for details on eligibility and ­application dates or to make a donation to help support youth in our community.

10

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

Nr. 28

A collaboration between Chaordic Design and Estonian Life

Photo used with permission from Kristi Allik

We’re Listening with EMW: Kristi Allik’s Innovations in Music Technology Vincent Teetsov In November 2019 at WE: Global Learning Centre, Ensemble U performed for Latitude 44 and Estonian Music Week audiences with scenes of Marimetsa Raba (Marimetsa Bog) displayed on virtual reality headsets. It was a one-of-a-kind live music moment for many, and has prompted the question: “Where else can we find tech­ nological innovation like this in Estonian music?”

A thorough answer to this question could easily require several more festivals and con­ ferences, but one individual who exemplifies this pursuit of new ideas and intellectual ex­ pansion is Estonian-Canadian composer and music educator Kristi Allik. Kristi has created at least 55 performed and recorded compositions since ­ 1975, for a broad range of in­ struments. This includes music for keyboards, English horn, ­violin, percussion, electro­acoustic instruments, and or­ chestras with soloists. “Lend Me Your Harp”, a chorus and chamber orchestra piece from 1981, sets the scene for the be­ ginning of the Kalevipoeg epic.

Her music continues to be per­ formed by the next generation of classical musicians, includ­ ing pianist Jana Luksts.

Kristi is Professor Emeritus of Queen’s University School of Music, having taught there from 1988 to her retirement from teaching in 2013. Through the Electroacoustic Music Studios and the Computer Laboratory for Applications in Music (CLAM), she has championed electronics and a broadened sonic palette for musicians and sound artists.

Sound art and music often exist in a impermanent way.

Notes are played and dissipate apart from the way they move us as listeners. But delving into her career, you will inevitably encounter her technological ­explorations with Skyharp.

Created in 1990 with multi­ media artist Robert Mulder, it

was an instrument that bridged shape and sound.

The concept of Skyharp was to use video signals to create music. Movements within the video frame were analyzed by software, interpreted for dyna­ mic data, sent to a computer to create sound, and then played back through a chorus of 13 to 16 specially-designed speakers.

When the instrument was pre­ miered in July 1991 at Little Cataraqui Creek Conservation Area near Kingston, Ontario, it relayed the movements of an 80 year old (at the time of the ­debut) elm tree at the edge of a marsh. Each branch had a different tonal and rhythmic ­ quality.

They were onto something with this invention. Subse­ quently, the Cloud Harp (or “Keplerian Harp”), was invented

by Nicholas Reeves and the NXI Gestatio Laboratory at Université du Québec à Montréal in 1997. Cloud Harp utilizes an infrared laser and reads clouds for sound data, as a CD player reads the bottom of a disc.

With Skyharp, as well as several projects before and after, Kristi and Robert em­ ­ barked upon a harmonious ex­ change of ideas and invention.

For instance, at the February 2000 performance of Skyharp: Ghost Tree at Koffler Gallery, Robert used software to translate the choreography of Canadian dancer Holly Small into sound.

This choreography reflected footage of the old elm tree in 1994 and 1998, before and after an ice storm caused devastating damage.

Kristi Allik is a perfect ex­ ample of the intrepid EstonianCanadian musical and techno­ logical advances that Estonian Music Week and Latitude 44 are all about. Keep watching for updates on Instagram and Facebook – you’re bound to find artists pushing the boun­ daries in all ways possible!

Last week we discussed action as a strategy for success, which links perfectly to this week’s interview with Talvi Parming.

Talvi is an Estonian community leader here in Toronto, who has demonstrated thoughtful inno­ vation and strategic action in the roles she has taken.

Connected to her professional background as a teacher, Talvi’s efforts emphasize group physi­ cal activity, spending time out­ doors, and hands-on education.

She is also active as a juht (leader) for the Estonian Girl Guides.

What do you try to instill with physical activity that might help people on their individual paths in life?

I think it’s easy for many of us to spend the day behind a computer (especially if that’s your job, too) and Google the answer to most questions that pop into our heads. I guess my goal with teaching and working with young people is to keep them away from their devices for long enough to wonder about how or if something can be done and to actually go out and try it (e.g. watch leaves race down a river, boost friends up to climb a tree, try to walk across a field with your eyes closed, roll down a hill in a straight line).

Is there someone in parti­ cular you look up to as a teacher? If so, what have you learned from them to use in your own career and activi­ ties?

The best teachers I had were those that gave us challenges, just for the sake of challenges.

An element of competition can make it fun, but if the challenge is creative, as well as challeng­ ing yourself to do more than last time, the reward is just as easily listening to all the crea­ tive ways in which the opposing team/player solved the chal­ lenge, as actually winning the game. This is something I strive for in creating my own met­ samängud (forest games), lõked (campfires) and tegevused (ac­ tivities); something that is outof-the-box, different or a new take on an old classic, with an element of personal challenge.

The best compliment I can get is summed up by a student who participated in my Hallo­ ween escape room, who said, “My group didn’t solve any of the clues and definitely didn’t escape the room. That was so much fun! Can we do it again?”

Do you see yourself as a role model through your indi­ vidual actions? Have you noticed your own actions inspire other young Estonian women to become leaders?

I’d like to think that I’ve in­ spired many of the girls and

young women who were once my campers and co-counsellors and co-leaders. Only they can really know what kind of an impact I have had on them. I greatly enjoy watching them­ becoming leaders in our com­ ­ munity and smile every time one of them comes to me to ask about an activity they’re trying to organize, because they ­remember something I created a number of years ago that they enjoyed participating in and they want to create something similar.

As a juht for the Estonian Girl Guides, how have you promoted confidence in young women?

As gaidid is very much an organization that promotes initiative, taking responsibility ­ for oneself and being a leader in the community, I think these girls are off to a good start in building their confidence simply by joining such an organization.

I quite enjoy going along with seemingly harebrained ideas that kids come up with because it often builds confidence that their ideas are worth consider­ ing and usually ends up being a ton of fun for everyone. When I plan activities, hikes and challenges, I go for ideas that ­ are out-of-the-box and require thinking and getting active to solve. It is only by doing some­ thing outside of one’s comfort zone that one can really grow his/her confidence.

Use of the Estonian lan­ guage has been key in your community leadership roles and professional path, in­clud­ ing your studies at the Uni­ versity of Tartu. How can young women who are learn­ ing Estonian make the process of learning the language more effective?

Spending a year in Tartu was incredibly valuable to learning

Paavo Järvi: Changes in culture can be noticeable ERR, July 2020 Paavo Järvi, the Estonian conductor of the German Deutsche Kammer­philhar­mo­ nie and Tonhalle-Orchester Zürich, believes changes in the world of culture are noticeable.

Järvi told newspaper Eesti Päevaleht during an interview compared to the way everybody was treated during the Soviet era, relations are now very dif­ ferent.

He added: “I don’t think only of the relationship between a man and a woman but the relationships between every ­ single person have radically ­

Photo: Maimu Mölder

Excelling in the Midst of Adversity (part six): Interview with Talvi Parming

more about the Estonian lan­ guage, culture and history. I would recommend any young person to look into spending a year as an exchange student in Estonia, as a gap year or as a university student. I also en­ courage all young people to use Estonian as much as possible and as often as possible, even if it’s just throwing in a few words every few sentences. If you don’t use it regularly, you’ll forget it, and it is much harder to learn anew as an adult than to keep up with what you knew as a child.

What advice do you have for women who want to be­ come more involved in sports and outdoor pursuits?

It’s often difficult to get out­ doors in the city and indoor gyms are not nearly as inspiring or appealing. Setting aside a few weekends throughout the year (yes, even in winter!) to go somewhere overnight in a na­ tural area is a good start. Just being that close to nature is a great push to get up and walk, run or play. Even better when young kids are in tow because their natural curiosity and won­ der about the simplest things (crinkly leaves, critters under fallen logs, dandelions) makes us see a simple ravine walk in a completely different light.

(This interview has been edited and condensed.)

••• Stay tuned for more inspiring interviews, strategies, and his­ tory in the coming weeks!

changed. It is a logical process but those can be very uncom­ fortable.”

He also said now no one questions the role of female conductors, whereas he remem­ bers them doing so 10 years ago.

Järvi believes Estonia needs a strong industry which sup­ ports national culture and spoke about Pärnu Music Festival, which starts on Thursday, and has been developed by the Järvi family.

He said: “Culture is not something secondary which can be dealt with when nothing else is needed. The reality is that if the (Pärnu Music) Festival were supported by entrepreneurs, not just the state, it would be much healthier.”

Pärnu Music Festival takes place from July 16 to 23 at Pärnu Concert Hall and on the festival’s TV channel.

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

Interview: British author Neil Taylor on Estonian history vironment. Recently, Estonia’s role in NATO has also been Author Neil Taylor, whose his­ ­acknowledged. tory of Estonia has recently What was the most difficult been published in the Esto­ and challenging task in writ­ nian language, gave a short ing and publishing “Estonia: interview to his publisher, a Modern History” (Estonian: Eesti Raamat, which was re­ ­ Eesti ajalugu)? produced on ERR’s Kultuur The most difficult period to portal. The English-language version of the book, a one-­ write about fell between the volume history of the country signing of the Brest-Litovsk which focuses on the twen­ Treaty in March 1918 and the tieth century and onwards, Tartu Peace Treaty of March 1920. This was the biggest came out in 2018.

Neil, who previously au­ challenge, as western readers thored the Bradt Travel series’ generally have little knowledge Estonia volume, said that it had of the eastern front in World been high-time an English- War One, and how Estonia was language history of Estonia was able to win and preserve their written, since the last one had independence.

We can probably assume appeared in 1947.

Why do you think Estonia that you are a big history fan. has always been a place of Which leader from European interest, and why is there such history, is your favorite and a great interest in Estonia to why? this day?

[Latvian interwar prime After regaining its indepen­ ­ minister] Karlis Ulmanis was dence, the state of Estonia state probably the most benevolent, been consistently portrayed but at the same time most effec­ ­positively in the western media tive, dictator in Europe, largely due to the restoration of its shielding Latvia from the ef­ democracy, and protection of fects of the Great Depression ­ the economy and natural en­ while at the same time increas­

ERR

Estonian companies buy into more and more Finnish companies ERR.ee, July 2020 According to Finnish daily Helsingin Sanomat, there is a growing tendency among Estonian companies to buy into Finnish companies in order to have access to Finnish markets.

Irene Surva-Lehtonen, export adviser on Estonia-Finland ex­ port at Enterprise Estonia (EAS), told Helsingin Sanomat that Estonian companies have always been interested in enter­ ing Finnish markets. Finland is the primary export market for Estonian companies partly be­ cause of similarities in culture and language. Estonian entre­ preneurs are looking for ways to expand to Finland if they have grown large enough at home.

Surva-Lehtonen said that there are currently around 1,500 Estonian companies active in

The minister… (continued from page 8)

preparation of the Global Esto­ nia program, research groups have the opportunity to develop a unique methodology. “The Global Estonia Program is a new and important process for Estonian society, because for the first time the country is turning to Estonian communi­ ties abroad with a broad desire to cooperate,” Solman empha­ sized. “When collecting and in­

ing agricultural and industrial production.

How similar do you think British and Estonian history are?

They really are completely different. The U.K. has been stable for about 950 years, Estonia only 30. The U.K. established a global empire, ­ Estonia was under the control of various imperial powers.

Can you identify any points and lessons from the past which we can learn from?

No Russian regime can ever be trusted in its relations with Estonia. All past attempts to ­involve Russia have led only to surrender to Russia. Western ­alliances are, however, likely to be credible, as demonstrated by EU and NATO membership.

What are your hobbies and interests?

I like to read old travel books and travel guides. I also like to cook, and listen to 1960s-era music.

How does one become ­successful in your field? What is your secret formula, the key to success as a writer of books?

Writing should be taken gently, while respecting the ­ readership, and not overloading them.

Finland. The amount of subsi­ diary companies of larger Estonian companies is still higher than those that have been bought into.

There are currently around 6,000 Finnish companies active in Estonia.

Most Estonian companies in Finland are active in a triangu­ lar area bordered by the coun­ ties of Uusimaa, Pirkanmaa and Varsinais-Suomi, but there are companies operating outside of that area as well.

The most known Finnish company that an Estonian com­ pany has bought into is Silja Line, a shipper that Tallink ­acquired in 2006. Lately, anoth­ er company listed on the Tallinn stock exchange is making waves in Finland – Harju Elekter, which has acquired Finnish companies Satmatic, Finnkumu, and Telesilla.

Elenger and Operail have also entered Finnish markets via subsidiary, dealing with natural gas and railroad transport, re­ spectively.

Mika Sucksdorff, chairman of the Finnish-Estonian Chamber

of Commerce, also emphasizes the similarities in culture and language of the two countries: “Finland is a neighbor market and since it is bigger than the Estonian market, it is attractive to Estonian companies. They are looking more and more into entering Finland.”

Sucksdorff said that Estonian companies are helped in ex­ panding to Finland because of outsourcing which Estonian companies have used to acquire know-how and the contacts ­necessary to operate in Finnish markets.

Estonian companies in Finland operate in many sec­ tors, with construction being popular, but also metal and ­machinery, electronics, wood.

Surva-Lehtonen noted: “Their part in the service sector has also increased over the years.”

Sucksdorff added that while large Estonian companies like Tallink or Operail get more at­ tention, there are many smaller companies working in Finland as well. “There are many Esto­ nian IT companies here which have expanded to Finland.”

terviewing data, it is necessary to reach as many Estonians and Estonian friends living abroad as possible. To this end, the questionnaires will be distributed through all existing target groups and stakeholders and their networks gathered within the framework of the Global Estonia Program,” Solman ­noted.

“As not all people living abroad are connected to the net­ works, we turn to the entire Estonian population with a ­request to share the link of the

questionnaire with their rela­ tives living abroad – sons, daughters. There are a lot of families in Estonia who have gone abroad to work, study or get married,” the Minister of Population added.

The deadline for submission of tenders is August 3. The ten­ der must be submitted through the Public Procurement Register by fulfilling all the necessary conditions.

The study is funded by the Estonian Research Agency with­ in the framework of the

11

Photo: Hannes Oja

Nr. 28

From the Archives: the Eesti Maja Kohvik (Estonian House Café) In the sub-basement below Tartu College student resi­ dence, near the intersection of Bloor and Spadina in Toron­ to, one will find a treasure trove of artifacts and memories: the archive of the ­ Estonian Studies Centre.

Looking through the archive’s shelves and storage units, you’ll find books, pamphlets, vinyl records, paintings, and reels of film. If you’re looking to research a particular topic, the staff at the Estonian Studies Centre can help you do so.

While it will be some time before anyone can look through the shelves; backed up digitally on the archive’s server (for easy online access), are thousands of photographs. Did you know that this is there for you to access personally?

Professional academics aren’t the only ones who can make use of an archive’s resources.

Students, and enthusiasts of photography, art, genealogy, and literature will all find intriguing items as they sleuth ­ around. Although, it always makes for a better search if you have an idea of what you’re looking for.

You might be interested to dip back and see a few photos of the kohvik of Toronto Eesti Maja. One particular photo, taken by Hannes Oja in 1990, ­ shows Enno Õunapuu speaking on the telephone, with a very colourful, well-stocked shop­ front. It was likely around Christmas time, as there’s a big paper snowflake hanging above his head. The top of the counter is heaped with dark bread. Bags of chips line the adjacent wall.

Verivorstid (blood sausages) and jars of savoury goodies fill out the bottom, and a big old Canada Dry fridge is lit up in the back. There’s a nostalgic warmth and air of abundance in the photo.

There’s another from 1995,

with Enno playing some pool with one of the kohvik’s patrons.

This guest was going for the stripes, with the din of the TV above him. A snare drum and hi hat rest in the corner, waiting for their next player to play a tune under the light of the stained glass lamp. It seems like a place “where everybody knows your name.”

22 years after that, there was a Saturday crowd at the kohvik, chatting and relaxing at the tables. In one photo that ­ appeared in Estonian Life in ­ January 2017, three ladies look back at the camera while a gentleman discusses in ani­ ­ mated gestures in the back­ ground. A slightly different configuration, but at its heart, people gathering together in each other’s company. Over all those years, how many gather­ ings have there been? Isn’t it amazing how a table, a few chairs, some snacks, and a drink can bring us so much meaning? This is just one example of the historic vig­ ­ nettes you can stumble upon in the digital archive.

In viewing these photos, I wonder how socializing like this will change in future ge­ nerations. There are so many options of places to go in big cities like Toronto, and with that kind of selection, I for one notice a tendency to hop around and try new places. That, of course, makes it less likely that I will develop a local place that I always go to. The sociological phenomenon of the “local wa­ tering hole” may become more exclusive to small towns where there are less options.

If you want to search for something yourself, visit http:// www.ra.ee/apps/valiseesti/index. php/en, select the collection you want to search through, and then input specific keywords, location details, and more to narrow down the search. You can even input surnames and given names, to look for photos of specific people.

RITA 2 program and the Ministry of Culture helps the partner to cover its own contri­ bution. The estimated cost of the study is € 50,000.

The Minister of Population is responsible for shaping popula­ tion and family policy, promot­ ing global Estonian, coordi­

nating population activities, adapting new immigrants, and developing religious affairs and civil society. The goal of the Minister of Population is the sustainability and development of the people. Riina Solman has been the Minister of Population since 29.04.2019.

Vincent Teetsov

12

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

Nr. 28

,,Isa, kus su ülikond on?“ Koroonakriis tõi vaimulikule hoopis uued mõtted Bianca Mikovitš Ilmunud Maalehes, siin avalda­ tud autori ja Maalehe lahkel nõusolekul.

Veebruaris kuuks ajaks Kana­ dast Saaremaale puhkusele sõitnud ja saarele lukku jää­ nud vaimulik Algur Kaerma teeb neljandat kuud kogu­ dusele kadakate vahelt ja mere äärest veebijutlusi.

Põhimõtteliselt saaks juba isegi Kanadasse tagasi reisida. ­ Mitte nii lihtsalt nagu varem, aga võimalik oleks. Nüüd ta­ kistavad reisi juba mõtted, mis tekkisid siis, kui maailma haprus kevadises kaoses paljas­ tus.

Iseenesest algas kõik nii nagu tavaliselt.

Viiendat aastat Vancouveri Peetri kogudust teeniv vaimulik Algur Kaerma saabus 29. veeb­ ruaril kuuks ajaks koju puh­ kusele. ,,Tulin koju ja hüüdsin: ,,Nii, kallis naine, loe nüüd aga ette kõik need asjad, mis on vaja kodus esmajärjekorras ära teha!““ Algur oli rõõmus, abikaasa Maili oli rõõmus. ,,Toimetasin kodus ja kuula­

Ausalt, palun!

Marko Raadi dokfilm „Ma­­ tusepäevikud“ andis pildi väikekoguduse vaimulike elust Kanadas, tuues välja nii isiklikke kui üldisi ­kitsaskohti.

Algur Kaerma ütleb, et tema pole depressiooni lan­ genud ega jooma hakanud. „Suhtlen pea iga päev video vahendusel abikaa­ saga, keeleprobleemi pole, palju oleme kontaktis Kana­ da ametivendade ja -õdedega,“ räägib ta.

Nende aastate jooksul on vaimulik regulaarselt ise Eestis käinud ning tema juurde on sõitnud ka abi­ kaasa ning lapsi. Oma­vahe­ line side on tihe.

Iga kahe nädala järel on väiksemas ringis kohtu­ mi­ sed teiste vaimulikega, sa­ muti suuremad piirkondli­ kud kokkusaamised. See kõik hoiab vormis ega lase ära vajuda või üksindust tunda.

sin raadiost, kuidas saarlased on nii tublid, teevad siin sellise rahvusvahelise võrkpallimängu, kus on mitu tuhat vaatajat.

Reporteri jutt muutus muudkui kiiremaks, siis läks natuke aega edasi ja sündmused hakkasid maailmas ka väga kärmesti ­käima.“ Varsti teatas Lufthansa, et ta­ gasilend Kanadasse on tühis­ tatud ning kandis rahagi kohe­ maid tagasi. Ülestõusmispühade reipa sõnumi saatis Kaerma oma kogudusele video vahendu­ sel Saaremaalt Kihelkonna kiri­ ku varjust. Koksis koos abikaa­ saga mune. Puud olid raagus, tuul puhus, aga linnud häälitse­ sid juba rõõmsalt.

Sellega oli ots lahti tehtud ja esimene pääsuke väljas.

ajal tehtud suuri renoveeri­ mistöid. Kui Paides hakkasid asjad joonde saama, siis tundis vaimulik, et tahaks vaheldust, teha midagi teistsugust. Peres on koos kasupojaga seitse last ja enamik neist olid selleks ajaks küllalt suured, et ise oma eluga toime tulla. ,,Hakkasin uurima, kuidas ametivennad on välismaal teeni­ mas käinud ning mismoodi sin­ na üldse saab.“ Kindlat eelistust Kaermal polnud ning kui selgus, et Vancouveri eesti Peetri kogu­ duse vaimulik vahetub, siis võt­ tis ta nendega ühendust. Juhatus oli pakkumisest huvitatud ja kiitis kandidaadi sobivaks.

Sellest on nüüd viis aastat möö­ das.

Aina raamatud!

Sa lihtsalt kuula algul

,,Olen püüdnud vältida raa­ maturiiuli ees salvestamist. Ini­ mesed vaatavad parema meele­ ga kodumaa eri paiku kui riiu­ leid,“ ütleb Kaerma.

No ja lisaks on kõlanud ar­ vamusi, et kui inimene on raa­ maturiiuli ees, siis ta ehib end kellegi teise tarkusega. Ehk siis raamatuid võib ju palju olla, aga kas sellepärast veel midagi peas on.

Selle iroonia taga on Kaerma meelest tülpimus. Kui näed juba teist kuud kõnelejaid raamatu­ riiuli ees, siis tekib tunne, et see kõik on juba korduvalt olnud.

Näiteks jaanipäevatervituse salvestas vaimulik otse mühava mere äärest. Tagaplaanil jaluta­ sid kuumalainele kohaselt bikii­ nides inimesed ning lainetel ­kihutasid laevukesed.

Kanadast saadab organist jut­ luste jaoks oma helilõigud, nende taustaks kleebib digi­ maailma astunud vaimulik lau­ luraamatust sõnad ja nii on saanud kokku päris kompaktsed ja hea vaadatavusega veebitee­ nistused. ,,Ma ise ei tea ka päris täp­ selt, mis ma nüüd olen.“ Eemal lööb Kihelkonna kiri­ ku kell. Peetakse surnuaiapüha.

Vaimulikul on arvutis lahti värske jutluse salvestus Kanada koguduse jaoks. ,,Tundub, et minust on saanud netipastor.“ Varem on Algur Kaerma teeninud Tapa ja Paide kogu­ dust. Mõlemas kirikus on tema

Esiti oli küll mõte võtta kaa­ sa ka abikaasa ning noorim poeg, kuid see plaan ei saanud kohe hoogu sisse ja jäi lõpuks sootuks kõrvale. Abikaasa Maili on Saaremaalt pärit ning kui Algur sõitis Kanadasse, kolis tema Kihelkonnale kortermajja, et emale lähemal olla.

Poeg Mattias aga lõpetas tänavu Kuressaare gümnaasiu­ mi. Mattias pistabki parasjagu korraks nina tuppa, uurib, kes oma auto nii imelikult on parkinud (ajakirjanik muidugi) ning jääb siis isa lühikesi pükse vaatama. ,,Kuidas sa üldse mu lõpeta­ misele tuled? Kas sul ülikond on?“ Isa Algur raputab pead. Ülikond ja kõik muu igapäe­ vaeluks vajalik kraam on puha Kanadas. Õnnekombel on kodus olemas üks must talaar, sellega on saanud käia mõnel korral Saaremaa kirikutes kaasa teeni­ mas.

Vancouveri kogudus on har­ junud, et vaimulik kannab albat, valget sirgelõikelist rüüd.

Kui Kaerma Kanadasse läks, sai ta kolleegidelt kaasa õpe­ tussõnad: algul tuleb kuulata.

Väga hoolega kuulata ja mitte hakata kõike omapäi suure hoo­ ga tegema.

Eestiski on kirikutel mõnes asjas oma viis, veel enam teisel maal ja teises kogukonnas. Nii on Vancouveris tavaks, et kogu­ duse liikmed, eriti need, kes kuuluvad juhatusse, löövad jumalateenistusel ja selle ette­ valmistamisel tublisti kaasa.

Eestis on kirikuõpetajad sageli harjunud omapäi tegutsema või kõike ühe-kahe abilise toel ise tegema.

Ajaliselt kõige suurem maht läheb kodukülastustele ja suht­ lusele.

Kõva kalle Eesti poole

Õpetaja Algur Kaerma koos Vancouveri leerilastega: Brigid Zurock, Vivien Soide, Paul Kõvamees ja Erik Kõvamees.

Foto erakogust

,,Esiti pidasin jumalateenistu­ si eesti keeles. Siis märkasin, et osa inimesi otsib telefonis sõ­ nastikust sõnu. Aga nii läheb ju mõte vahepeal kaotsi.“ Edaspidi saidki kõik asjad paralleelselt kahes keeles teh­ tud. ,,Ma ei pea ennast mingiks

Foto 2016. aasta suvest, kui abikaasa Maili Kanadas külas käis ja nad Alguriga kuulsas Capilano rippsilla looduspargis ,,testisid“ vanade seedripuude ümbermõõtu.

Foto erakogust

,,Husband“ (nagu särgilt lugeda) Algur abikaasa Mailil 2018.a Vancouveri lennujaamas vastas.

Foto erakogust

soravaks keeleoskajaks. Olen küsinud ka, et miks te võtate selliseid nii-öelda puuinglise keelega eestlasi siia. Võiks ju võtta kellegi kohaliku.“ Kogudus olla öelnud, et vahe on väga suur, neil teistel pole ,,õiget eestlase lõhna küljes“.

See on niisugune eesti vaim, mis tuleb kaasa ainult nendega, kes on Kodu-Eestist saabunud ja tähtis ka paadipõgenike järel­ tulijatele. ,,Olen päris palju kohanud inimesi, kes ei räägi enam eesti keelt, aga panevad käe süda­ mele ja ütlevad, et on igal juhul eestlased! See Eesti poole kaldu olemine on meis suurem, kui oskame isegi teadvustada.“ Kodumaa kutse kõlas eriti võimsalt eelmisel aastal, kui kõik tahtsid laulupeole minna.

Koori tuli kohemaid enneole­ matu hulk inimesi, tervelt 44 lauljat, kes olid nõus harjutama tundide kaupa.

Laulupeo ajal valitses kogu­ duses tühjus – kõik olid mine­ ma sõitnud.

Karakteriga kogudus Kaerma on teinud mitu huvi­ tavat tähelepanekut. See, et kiri­

kus on mõned asjad teisiti, pole suur ime, kuid ka inimesed on veidi teistsugused – sõnakad ja aktiivsed. Need, kes juhatusse valitud, löövad töös kaasa ja iga­ühel on oma kindel ülesanne. ,,Kõik on isiksused,“ kinni­ tab vaimulik. Ta on ka välja mõelnud, kust see tuleb. ,,Üle piiri ja põgenike paati ei astu ilma karakterita inimene, sellest olen aru saanud. Kui oled pehmem, siis ei võta oma peret ja kompse, et riskantsele teele asuda. See tugevus tuleb välja ka põgenike mälestustest ning sellest, kuidas nad läbi laagrite ja igasuguste raskuste on endale tulevikku rajanud.“ Kanadas on mitmeid suuri projekte, kus eestlaste käed mängus olnud – nii projekteeri­ misel kui ehitusel.

Ent karakteriga inimestest koosnev koguduski on hetkel üsna nõutu. Ühest kohast näeks nad meelsasti, et vaimulik oleks nende juures. Teisalt – kirikutes on endiselt suured piirangud.

Kui kusagil ka mõni üritus toimub, tuleb läbi viia väga ­ põhjalik puhastus.

(Järgneb lk. 13)

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

Tallinnas sattus isejuhtiv buss liiklusõnnetusse Tallinnas põrkas sel nädalal sõiduauto kokku isesõitva elektribussiga.

Bussis oli viis inimest, viga keegi ei saanud, teatas politseija piirivalveamet.

Peateel liikunud Iseautole

Foto: EE sõitis sõiduauto nii ootamatult ette, et reageerimisaeg kokku­ Eesti toonekured põrke vältimiseks jäi liialt lühikeseks. loetakse üle Isejuhtivat bussi testitakse Esimene valge-toonekure pe­ ­ Ülemistel rahvusvahelise pro­ sapaikade loendus viidi Eestis jekti FABULOS raames. Esi­ läbi 1939. aastal – siis pesitses mene buss alustas sõitmist 18.

Eestis 320 paari valge­juunil, see teenindab inimesi toonekurgesid. Ülemiste City ja lennujaama­ Järjepidevalt on valge­-too­ne­ ­vahel. kure asurkonda Eestis vaadel­Projekti eestvedajatel on d­ud alates 1954. aastast. plaanis luua nutikas ühistrans­ Viimane põhjalik valge­-too­ pordisüsteem, mis sisaldab li­ nekure loendus toimus 2014. a, saks kolmele isejuhtivale bus­ tänavu kutsub Eesti Ornitoloo­ sile nutikaid bussipeatuseid giaühing samuti teada andma valge-toonekure pesadest. Pe­ ning tarkvaraplatvormi, mis sitsusandmed saab kirja panna võimaldab kõik süsteemi osa­ veebirakendusse www.eoy.ee/ pooled panna suhtlema nii omavahel kui ka tulevikus ta­ ­ valgetoonekurg Kaardirakendus ja täpsed vapärase ühistranspordiga. juhised: https://www.eoy.ee/val­ Testperioodil on bussis alati getoonekurg/ (PPM/EE) sõidukit tundev ekspert. (D/EE)

,,Isa, kus su ülikond…

(Algus lk. 12)

,,Ei sõltu minust, et siin olen.

Mina vastavalt ametivandele sõidaksin. Nemad vastavalt töölepingule võtaksid mind ka vastu. Oleksin kaks nädalat karantiinis, aga siis? Teeksin ikka edasi videojutlusi.“ See habras ilm ja elu Kui tõele au anda, siis on õpetaja Kaerma hakanud maail­ ma uues valguses nägema. Just seda, kui habras kõik on. Ja kui halb sellisel ajal on omadest eemal olla. Halb on samas ka ­ kogudusest eemal viibida, on ju inimesi tundma õpitud ja neist hoolima hakatud. Otsustada on keeruline. ,,Koroona tõi päris palju asju avalikuks. Kas või see, kuidas

suured riikidevahelised ühen­ dused enam ei toimi ja igaüks seisab ainult enda eest. Selles olukorras vaatad asju uue pilgu­ ga. Sotsiaalvõrgustik on mul ­ikkagi siin.“ Vaimulik paneb kohvi sisse mett. ,,Mine tea. Ehk õige hakkaks mesinikuks?“ Tema võilillekollane särk hiilgab päikese käes kui suur meepurk.

Vastuoluline küll, aga asjad on lahti, kuni piirid on kinni.

Nii on Eestisse lukku jäänud vaimulikul esialgu konkreetsed plaanid üsna lühikese aja peale: valmistada ette järgmine jutlus, minna heinale ja osaleda õhtul kell seitse video vahendusel Kanada pastorite koosolekul.

Neil on siis kell üheksa hommi­ kul ja päev alles algab.

Vancouveri Peetri kogudus Igaüks tuli oma tooliga 1950. aastal asutatud Peetri kogudus kuulub Kanada Luterliku Kiriku Briti Columbia Sinodisse (Evan­gelical Lutheran Church in Canada) ning tänavu septembris täitub 70. tegutse­ misaasta.

Kuidas seda auväärset sünnipäeva peetakse, on veel lahtine, sest piirangud on Kanadas jätkuvalt karmid. Kui kogudus 1950. aastal asutati, siis esialgu ruume üüriti. 1964. aastal valmis eestlaste endi rahadega ning ilma laenuta e­ hitatud kom­ pleks, kus on seltsimaja, köök, kirikusaal ja muud ruumid.

Soov lõpuks päris oma majas jumalateenistust pidada oli nii suur, et saali valmides ei oodatud isegi ära seda, millal tekib raha pinkide jaoks. ,,Igaüks tõi kodust oma tooli,“ kirjeldab Algur Kaerma nutikat lahendust.

Toolidele kirjutati nimed peale ja siis oli teada, milline kelle oma on. Valik oli muidugi kirju ja oma too­lidel istuti mitu aas­ tat, kuni pingid jõuti osta.

Praegu on koguduses kirjas ligi 300 inimest, kolmandik neist tegevliikmed. Üldse arvatakse Vancou­veris praegu elavat pisut üle poole tuhande eestlase. Lisaks luterlastele peavad sa­ mas hoones jumalateenistusi ka õigeusklikud.

13

Rõõm väikesest Aastaid tagasi naelutasin oma suveonni akna kõrvale golfi­ võistluselt auhinnaks saadud linnupesakasti. Ikkagi silt peal, et mille eest, kahju oli kaselatva peita. Unistasin, et keegi võiks sinna pesa teha, aga ei, vaid üks kimalane tuli mitu suve igal õhtul madala põrinaga ööbima.

Tänavu jõudis õnn õuele, rasvatihane valis kasti endale koduks ja minu seinataguseks naabriks. Käis pesa ehitus, vargsi munemine ja haudumine.

Ants on küll suht julge, aga ka tark lind, kes näitab end siis, kui tema tahab. Ja siis hakkas säutsumist kostma. Esialgu väga vaikset, siis eriti söögiaegadel järjest valjemat. Kuniks enam hommikuti magadagi ei lastud, tibude lärm oli nii kõva. Ja täna hommikul, mil ema lendu­ mineku stimuleerimiseks enam süüa ei tassinud, hakati julgelt välja vaatama ja üksteise järel kas potsatamise või lühikese vurr-lennuga kodunt lahkuma.

Miks nii tavalisest asjast kir­ jutan? Ainult selleks, et öelda, kui vähe on inimesel õnneks ja rõõmuks vaja. Istud ikka, kol­ meaastane põnn süles, see teeb: ,,Tsst!“ ja vaatame, kuidas emaAnts lastele süüa veab. Mis veel vaja? Kõik muu on tühine.

ENN HALLIK

S P ORT

Eestlane juhib kümnevõistluse hooaja edetabelit Mitmevõistluse karikavõistlustel Rakvere püstitas Taavi Tšern­ javski kümnevõistluses uue isik­ liku rekordi ning tõusis maail­ ma hooaja edetabeli üldliidriks, kogudes kümne alaga 8086 punkti. Oma isiklikku rekordit (7873) parandas Tšernjavski 213 punkti võrra.

Esimesena käimasoleval hooajal 8000 punkti piiri ületa­ nud Tšernjavski tõusis ühtlasi ka maailma hooaja edetabeli liid­riks ning Eesti kõigi aegade üldarvestuses 15. kohale. 8000 punkti piiri on nüüd alistanud kokku 17 Eesti kümnevõistlejat.

(ERR/EE)

Tagurpidi ajalugu (Algus lk. 5)

Kuueteistkümnenda sajandi algul protestantlik liikumine, mis levis kui kulutuli, selle kuu­ lutuse osaks olid prohvetikuulu­ tused Taanieli ja Ilmutuse Raamatu põhjal. Selle tunnis­ tuseks on veel säilinud kujundid Nürnbergi linnavalitsuse hoone peasissekäikude peal olevad elukad koos sõdalaste peaka­ tetega. Hoone on ehitatud 17ndal sajandil. Nürnberg oli luterlaste kants keskajal.

Samuti nii nagu ennustused, nii ka Piiblis olev ajalugu on tõdenenud väljakaevamiste läbi.

Niisiis ajast, eestpoolt ning tagantpoolt.

OLEV TRALLA

Eesti piiripunktid saavad näotuvastusja automaatsed kontrolliväravad Eesti riigil on piiripunktide tarbeks käimas kaks hanget. Ühega kavatsetakse soetada näohõive ehk näotuvastusla­ hendus, teisega automaatsed piirikontrolli väravad.

Näohõive ehk näotuvastusla­ hendus tähendab seda, et piiri­ punktides tuvastatakse auto­ maatselt inimese näokujutis ja võrreldakse seda üle-euroopa­ lise andmebaasi tulemustega.

Selline kontroll on suunatud inimestele, kes tulevad riikidest, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu, nii EL-i kui kolmandate riikide kodanikele.

Uued piirikontrolliväravad kontrollivad automaatselt ini­ mese näo ja isikut tõendava ­dokumendi vastavust.

Veel pole teada, millal uued piirikontrolli lahendused kasu­ tusele võetakse. (ERR/EE)

Poolas jäi presidendiks senine riigipea Pühapäeval toimunud valimis­ tel sai Poola senine riigipea Andrzej Duda enim hääli ja jäi edasi riigipeaks, teatas riiklik valimiskomisjon amet­ likke tulemusi avaldades.

Valimiskomisjoni teatel sai Duda valimiste teises voorus 51,21 ja tema vastaskandidaat Varssavi linnapea Rafal Trzas­ kowski 48,79 protsenti valijate häältest.

Valimisaktiivsus oli 68,9 prot­ senti, mis on viimase 25 aasta kõrgeim näitaja presiden­ divalimistel.

Presidenti toetab võimuera­ kond Õigus ja Õiglus (PiS) ja Trzaskowski oli liberaalse Ko­ danikeplatvormi (PO) eelistus riigipea ametikohale. (ERR/EE)

www.eestielu.ca

Suri Skype’i kaasasutaja Toivo Annus 12. juulil suri ootamatu hai­ guse tagajärjel ettevõtja ja investor, Skype’i asutajain­ seneriks olnud Toivo Annus (48).

Pärast Skype’i müümist on Annus investorina olnud aktiiv­ selt tegev paljudes äriprojek­ tides.

2010. aastal pälvis Toivo Annus presidendilt Valgetähe viienda klassi teenetemärgi.

(ERR/EE)

14

märkmik

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

Riina Kindlam

Nr. 28

LAHKUS ARMAS ABIKAASA JA EMA

Laine Paju neiuna LIBLIK sündinud 4. oktoobril 1934 Saaremaal surnud 8. juulil 2020 Torontos Sind mälestame leinas abikaasa ENDEL tütar LINDA ja WARREN poeg ROBERT

Puhka rahus!

Juunis sündis Eestis 1211 last

Sellist moodi, et panna palaval suvepäeval looduses nokamütsi või ratturikiivri kuklapoolele kahepoolset kleeplinti, on juba Kotkajärve Metsaülikooliski nähtud. Siin demonstreerib seda Orujärve suvitaja Lucy Türk, juuresoleval fotol kanuuretke ajal Prantsuse jõel läinud augustis.

Foto: ema Joan Post

Kärbsepaber kolis pähe See kleeplint ehk rahvasuus kleeps ei ole siiski iluasi, pigem vastupidi, kui sinna on matka, jooksu või kanuusõidu ajal parmlaste (parmude, horseflies) perre kuuluvaid KIBUNAID (deer flies, Chry­ sops) lootusetult jalgupidi kinni jäänud. Kui teid on suvistel leitsakupäevadel loo­ duses liikudes kimbutanud pea ümber tiirutavad, sumi­ sevad, verejanulised pirakad parmud ja kolmnurktiivalised kibunad, siis teate küll, kui­ võrd närvesööv see on!

Siin on siis kõigile nipp, mis vähem tüütu kui okstega või kilpjalgade (bracken sõnajala) kimbuga vehkimine. Kui kau­ bandusest otsida, on toote nimi Deer fly patches ja neid müü­ vad Lee Valley, Home Hard­ ware ja Home Depot. Isiklikult ei ole veel proovinud, aga huvi­ tab, kas Kotkajärve töötoas olev tavaline vana kahepoolne kleep­ lint ka töötaks. Müügilolev toode on immutatud mingi meelitava, kleepuva spets-aine­ ga, mis samas ei pidavat olema mürgine ega ebameeldivalt lõh­ nama ning kestvat mitu päeva.

(Veidi leebem keele sõlmeajaja, kui öelda mitu korda järjest „pagari piparkook“ on „kibuna kabuhirm“.)

Mul ei ole aktsiaid selles fir­ mas, see lihtsalt tundus hea, sõbraliku teabena, mida võiks edastada lohutuseks kibunatega kimpusolevatele. Sõna KIBUN õppisin alles nüüd seda lugu koostades. Pean tunnistama, et Eestis neid nii palju näinud ei ole kui siinpool ookeani.

Eesti Zooloogia- ja Botaa­ nika Instituut annab teada: „Parmlased on ligikaudu 3 000-liigiline, üle kogu maail­ ma laialt levinud sugukond.

Eestist on leitud rohkem kui 30

liiki parme. Parmud on kesk­ mise suurusega või suured kahetii­ va­ lised (kehapikkus 7 – 26 mm). Väliselt meenutavad nad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid, väga iseloomulikud on suured eredavärvilised (vöö­ dilised) silmad. Väga paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad.

Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahla­ dest. Lisaks tava­ listele parmu­dele kuuluvad sel­ lesse sugukonda veel ka kibu­ nad (Chrysops) – läbipaistvate ent kirjute, tumedate laikudega tiibade ja kirjute, täpiliste sil­ madega väga valusalt hammus­ tavad loomad ning sõgelased (Chrysozona) – väikesed hal­ likirjude tiibadega väga tava­ lised parmud.“ (Tore nimi, sõgelased. Sõge tähendab: loll, rumal, segane, arutu, mee­ letu, põrguline, pimeloom, ka pime, nägemisvõimetu. Selle parmu teine nimi ongi pimeparm. Ei tea miks, kas silmad paistavad vast sellised. Aga hullumeelsed tunduvad nad loodu­ses viibijale olevat küll.) „Parmud tegutsevad ainult päeva ajal, ööseks poevad nad peitu,“ lisab Zooloogia- ja Bo­ taanika Instituut. Rahvakeelest on tuntud tütarlaste kurtev ütelus heinaaja kohta: „Päeval palav ja parmud, öösel sääsed ja poisid.“ Seda ütles ka minu Memm omal ajal Kotkajärvel, kui mul polnud heinaajast halli aimugi.

Emaseid parme ja kibunaid ei meelita siiski vaid tütarlap­ sed. Neile meeldib liikumine, läikivad pinnad, süsihappegaas (carbon dioxide) ja soojus.

Sellepärast nad jälitavad isegi autosid, rääkimata ratturitest, jooksjatest, matkajatest ja vee peal liikujatest, kelle hingeõhus

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti juunis Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ ku 1211 sündi, neist 592 tütarlast ja 619 poisslast.

Sündisid ka aasta kolmandad kolmikud, kaks poissi ja tüdruk, Ida-Virumaale ning 24 paari kaksikuid: seitse paari poisse, kaheksa paari tüdrukuid ja üheksa segapaari.

Tallinnas registreeriti juunis 388 sündi, Harjumaal 191, Hiiumaal 9, Ida-Virumaal 87, Jõgevamaal 27, Järvamaal 29, Läänemaal 19, Lääne-Virumaal 46, Põlvamaal 23, Pärnumaal 79, Raplamaal 31, Saaremaal 27, Tartumaal 155, Valgamaal 25, Viljandimaal 47 ja Võru­ maal 28 lapse sünd.

Eelistatuimad nimed tüdru­ kutele juunikuus olid Elli, Maria, Sofia, Olivia, Loore ja Mirtel ning poistele Oskar, Jakob, Artur, Henri, Keron, Lukas ja Robin.

Juunis sõlmiti Eestis 480 abi­ elu, neist 62 notarite ja 37 vaimulike poolt. Lahutati 200 abielu, neist 38 notarite poolt.

Juunis registreeriti 1178 surma.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1155 sündi, 1151 surma, 644 abielu ja 194 abielu­ lahutust. (SiMPT/EE)

Vene häkkerid jahivad Covid-19 vaktsiiniuuringuid Kanada, Suurbritannia ja USA riiklikud küberturbekeskused andsid sel nädalal hoiatuse, mille kohaselt on Vene häkke­ rite sihiks mitme riigi asutused, mis töötavad Covid-19 vaktsiini kallal.

Häkkerid kuuluvad APT29nimelisse rühmitusse, mida tun­ takse ka nimedega Dukes ja Cozy Bear. Nad kasutavad süs­ teemidele juurdepääsu saami­ seks tarkvaravigu ja pahavara nimega WellMess ja WellMail.

Samuti saadavad nad kasuta­ jatele õngistusmeile. (D/EE)

on süsihappegaasi ja kellel on veel üks ründajatele meeldiv koostisosa: higi.

Fotol oleva Lucy vana-vana­ ema, gaider Alice Kullango oleks Kotkajärve laagrites sel­ lest putu­ katõrjevahendist kind­ lasti lisarõõmu tundnud, kuid tol ajal olid laevad nagunii veel puust ja gaidid-skaudid rauast.

Lahkus Reveluse abikaasa

Laine Paju KORP! REVELIA KANADA KOONDIS

Mälestame armast sugulast

Laine Paju Puhka rahus!

ristitütar DEBBIE, KERRY, KAILI, KARLEY MEA RITA, RICHARD

Ernst Enno hauale istutati kirsipuu

Kaheksa päevaga ring Eestile peale

Kolmapäeval, 8. juulil peeti Haapsalus luuletaja Ernst Ennole pühendatud kirjan­ duspäeva, mille jooksul tehti ringkäik Ennoga seotud paikades ja toimus kirjandus­ lik salongiõhtu ning luuletaja haua juurde Haapsalu vanal kalmistul istutati väike kir­ sipuu.

Ettepaneku puu istutamiseks vanaisa hauale tegi Enno Ameerikas elav tütretütar Elin Toona, kes praeguste reisi­ piirangute tõttu sel suvel ise Eestisse tulla ei saanud.

Uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamera“ ütles Lääne maakon­ na keskkraamatukogu direktor Ilme Sepp, et kui Ernst Enno 1934. aastal suri, siis palus ta oma naiselt, et ta maetaks päik­ selisse kohta ja et tema haual oleks kirsipuu. ,,See kirsipuu pidi Enno sõnul kevadel rõõ­ mustama inimesi oma õitega ja sügisel saaksid linnukesed ­marju süüa.“ Juunis oli Ernst Enno 145. sünniaastapäev. (ERR/EE)

Eesti parim pikamaasuusataja Mart Kevin Põlluste (29) tegi rullsuuskadel ringi Eestile peale. Esmaspäeval ränkraske retke kodulinnas Tartus lõpe­ tanud Põlluste läbis kaheksa päeva jooksul ligi 1007 kilo­ meetrit. „Kui raskeks läks, siis panin Smilersi „Mojito“ mängima, et tuju üleval hoi­ da,“ kommenteeris sportlane. „Selg on valus, käed on valu­ sad, jalatallad on valusad, aga peas on suur rõõm,“ ütles pika­ maasuusataja mõni minut pärast katsumuse lõppu, kui pere ja sõbrad on esimese õnnitlusringi ära teinud. „Teisel päeval natuke kahtlesin, kas otsus oli õige ja sai ette võetud õige asi, aga rõõm oli näha, kui palju see inimestele korda läks. Isegi ­üllatusin. Raja ääres oli kaasae­ lajaid, keda isiklikult ei tunne.

Seda oli väga äge näha.

Füüsiliselt oli katsumus väga raske.“ (ÕL/EE)

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 viirusest põhjustatud olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil. ,,Piiskopi kindel soovitus on, et kogudused ei alustaks oma kirikuhoonetes jumalateenistusi mitte varem kui septembri alguses.”

”The strong recommendation of the Bishop remains that congregations not resume in-person worship experiences within their church buildings until the beginning of September at the earliest.” June, 12, 2020 Rev. Jason D. Ashby Rev. Susan Climo Rev. Hilla Lahtinen, Director of Worship Ministries, Eastern Synod Laurie Knott, Vice Chairperson, Eastern Synod Rev. Dr. Michael Pryse, Bishop Rev. Adam Snook, Assistant to the Bishop

Vana-Andrese kogudus loodab oma teenistuselu alustada septembrist.

Vaimulikud videomõtisklused ko­­ guduse facebooki koduleheküljel Pühapäeval, 19. juulil. Teema ,,Ristimise sakramendist”.

Pühapäeval 2. augustil. Teema ,,Lesknaise ohvriand” Koguduse liikmed, kelle e-posti­ aadress kogudusel olemas, leiavad mõtiskluse lingi oma e-post­ kastidest.

Facebooki aadress: TorontoEesti-Evangeeliumi-LuteriusuVana-Andrese-kogudus-ELCIC Olge hoitud! Jäägem terveks.

KOGUDUSE ÕPETAJA

Erilend toob Ukrainast Eestisse 170 võõrtöölist Põllumajandus-kau­ban­dus­ko­ ja tellitud erilennuga tuleb Kiievist Tallinnasse järgmisel nädalal 170 töölist, kes asuvad peamiselt tööle põllumajan­ dussektorisse, peamiselt loo­ makasvatusse ja aiandusse.

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud suvisel ajal E 9–2, K 12–5, N 9–2.

EELK Toronto Peetri kogudus alustas taas pühapäevaste jumalateenistuste pidamist. Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikusse tulles palutakse kanda näomaski.

JUMALATEENISTUSED juulikuus 2020 toimuvad igal pühapäeval EELK Toronto Peetri kirikus algusega meie tavapärasel ajal, kell 11.30.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Juhatuse esimees Paul Wilbiks, tel. 416-712-4211 Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 26. juulil kell 11.00 VIRTUAALREAAL JUMA­ LATEENISTUS. Pühapäeval, 16. augustil kell 11.00 VIRTUAALREAAL JU­­ MALATEENISTUS. Mõlemad virtuaalteenistused nähtaval TEBK.ca koduleheküljel järgneval hommikul.

Juuli- ja augustikuus teisi juma­lateenistusi kirikus ei toimu.

Täiendatud informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult juhatuse esimehelt ülalpool toodud telefoni­ numbril või e-posti aadressil.

Põllumajandus-kaubandus­ko­ ja juhatuse liige Vahur Tõnissoo ütles ERR-ile, et lennuki maan­ dudes peavad tööandjad oma töötajatel olema vastas ja edasi peavad nad sõitma testi tegema Eesti testimislaboritesse. Ööbi­ miskohtades peavad töötajad olema kaks nädalat karantiinis ning kui kordustest on korras, saavad nad tööle asuda.

(ERR/RR)

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Armastuskäsk Pühapäeva palve: Kõigeväeline Jumal, Sina ilmu­ tad meile Jeesuses Kristuses igavest ja tõelist armastust ja tahad ka meie südameis süüdata armastuse tule. Aita meid oma Püha Vaimuga, nii et võidame endas viha ning kasvame armastuses üksteise vastu. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen!

Pühapäeva evangeelium on Markuse 10:17-27 Jeesus ütles: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on aare taevas, ning tule järgne mulle!?“ Mk 10:21 Jutluse kirjakoht on Vanast Testamendist 1 Saamueli raamat 15:22-26 Ja Saul ütles Saa­ muelile: „Ma olen pattu teinud, sest ma olen astunud üle Issanda käsust ja sinu sõnadest, sellepärast et ma kartsin rah­ vast ja kuulasin nende häält.“ 1Sm 15:24 Armastus on ainumõeldav eluviis Üheksakümmend aastat ta­ gasi, kui mu isa koolis käis, oli lastel kombeks pidada salmikut, kuhu koolikaaslased mälestu­ seks salmikesi kirjutasid. Poisid sepitsesid vaimukaid vemma­ l­ värsse ja tüdrukud kirjutasid südamlikke salme. Ühte pidas

Eestit kimbutavad hiidnälkjad Eestis on tänu juulikuu alguse niiskete ilmade tõttu taas kõneaineks muutunud hispaa­ nia teetigu, kes on aiapida­ jatele suureks nuhtluseks.

Kevadel koorunud isendid on nüüd piisavalt suured ja mär­ gatavad.

Kuni 15 cm pikkused kolla­ ka, oranži või pruunika vär­ vusega hispaania teetigusid on Eestis nähtud juba alates taas­ iseseisvumisest, mil suurenenud kaubavahetus nälkjad impordi­ tud istiktaimedega aedadesse tõi, rääkis Uudo Timm kesk­ konnaagentuurist.

Nälkjate leviku ennetamiseks soovitas Timm uusi istikuid os­ tes nende mullapallid hoolikalt üle vaadata. Harva leidub seal tigusid, kuid pisikesi pärleid meenutavaid mune peetakse ­tihti väetiseks ja puistatakse aia­ maale.

Uudo Timm lisas, et hispaa­ nia tigu saab Eesti kliimas üsna hästi hakkama. Ta juhtis tähe­ lepanu ka looma mõlemasooli­ susele, mis tähendab, et korra paaritununa on nad võimelised munema kogu ülejäänud elu.

(ERR/EE)

praost MART SALUMÄE

isa eriti kalliks – klassiõe joo­ nistatud punast õit ja ilukirjas ridu: „Maalitud lilledel lõhna ei ole. Sunnitud armastus südamel kole.“ See neiu olla hiljem pandud vanemale rikkale me­ ­ hele, kes kasuliku partii lootu­ ses varakult valmis valiti...

Kuid pühapäeva mõte pole rääkida õnnelikest või õnnetu­test armulugudest, vaid armastusest elu põhihoiakuna. Ar­mastusest, millest lähtume elu­lisi otsuseid tehes ning millele peaks toe­ tuma ka kogu ühiskond.

Jumala Sõnast leiab väga teravat kriitikat kuningate ja ­ valitsejate – tänases mõistes poliitikute ja riigipeade aadres­ sil. See on ka põhjus, miks tota­ litaarsed režiimid on alati usku maha suruda püüdnud.

Kuid veelgi alatumalt käitu­ vad praegused populistlikud poliitikud. Nad kasutavad ära inimeste rahulolematuse ja hir­ mud ning räägivad neile mui­ naslugu, kuidas vaid nemad tagavad traditsiooniliste väär­ tuste püsimise. Nad presentee­ rivad end kristlike väärtuste kaitsjatena ja poseerivad mee­ dias kas või Piibel pahupidi peos, et õigustada oma enesei­ metlusest piitsutatud poliitikat, mis lõhestab ühiskonda ja ka kirikut.

Kuningas Saul küll kahetses oma pattu, et oli astunud odava populaarsuse taotlemise libedale teele, kuid prohvet Saamuelil oli edasi anda karm sõnum – sa ei kõlba enam kuningaks.

Kas meil kristlastena jätkub Kristuselt saadud eeskujule toetuvat armastust nii palju, et julgeme maailmas valitsevale populismile sama otsustavalt vastu seista? Sellest ei piisa, et oma südames armastame kõiki ja aeg-ajalt isegi aitame abipa­ lujat. Meie kristlik armastus peab olema koguni nii tugev, et see juhib meid ka näiteks ko­ danikuna tegema valimistel va­ likuid, mis ei lase saada või­ mule poliitikutel, kes külvavad ühiskonda võõraviha või homo­ foobiat.

Seda, et armastus pole liht­ salt tundeline ilutsemine, näitab aeg, milles elame. Kestev pan­ deemia on halastamatu selguse­ ga paljastanud, millistes ühis­ kondades on jätkunud inimestel ja valitsejatel ligimesearmastust, et säästa kaasinimeste elusid, hoida nakatumine võimalikult madalal tasemel ning tagada tervishoiusüsteemi toimivus ke­ set suurt kriisi. Armastus pole siis mitte ainult ilus põhimõte, vaid tegelikult ainus mõeldav elamise viis.

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tel. 416-221-1159

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mõõdukad hinnad Foto: vikipedia

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

Eesti Abistamiskomitee Kanadas (EAK) juhatuse nimel pean kahetsusega teatama, et Einar Medri, kes on olnud Ehatare tegevjuht 6 aastat, soovib pensionile minna. Kuigi meil on hea meel, et Einaril saab lõpuks olema küllaldaselt aega pühendumaks oma huvidele, teame ka, et saame temast suurt puudust tundma.

Olen olnud ainult aasta juhatuse esimees ja Einar on mind igati aidanud oma kogenud ja targa nõuga. Praegu on Abistamiskomitee juhatuse ja Ehatare tegevjuhi vaheline koostöö eriti tugev.

Tuleb esile tõsta Einari visiooni ja soovi järk-järgult muuta Ehataret nn “boutique” puhkekoduks, suuremate ja kaunilt renoveeritud tubadega kus on isegi eraldi magamistoa võimalus. Tänu Einari juhtivale rollile renoveerimisprojektis, on juba nüüd Ehatarest saanud koht kuhu meie vanurid soovivad tulla ja renoveeritud tubadele on isegi ootejärjekord. Einar on järjekindlalt toetanud eesti kultuuri Ehatares. Samuti on ta juhtinud esmaklassilist meeskonda, kelle panus loodetavasti kestab Ehatares edasi ka tulevikus.

Viimased neli kuud on olnud igaühele pingerikkad tänu koroonaviirusele. Mitmed kohalikud puhke — ja hooldekodud on kannatanud, aga siiamaani on Ehatare siiski jäänud viirusest vabaks.

Oleme tänulikud Ehatare töölistele, Einariga eesotsas, selle ennastsalgava saavutuse eest. Einar on alati suutnud olla mõni samm viirusest ees, alati leides uusi võimalusi ja lahendusi. Väga võimalik, et viimased kuud on olnud kõige keerulisemad Ehatare ajaloos, nii et suur tänu, Sulle, Einar, et oled olnud suurepärane juht sellel kriisi ajal.

Abistamiskomitee on alustanud uue tegevjuhi otsimist, loodetavasti saab see teoks juba septembris.

Loodame tulevikus ikka Einari abi eriprojektidele.

Einar, EAK juhatus soovib Sulle parimat ärateenitud pensionil!

Lugupidamisega,

Nr. 28

Teatan täna oma otsusest alustada pensionile ülemineku protsessi. Kui alustasin tööd Ehatare tegevjuhina peaaegu 6 aastat tagasi, ei teadnud kui imeline, väljakutsuv ja rahuldav roll see oleks.

Imeliste tunnuste hulka kuulub enneolematu võimalus rakendada kogu mu pikaajalist juhtimiskogemust ainulaadses keskkonnas, kus teenus meie armastatud elanikele ja kogukonnale, kus me tegutseme, on hõlmanud koostööd kvaliteetse personali, juhatuse, teiste vabatahtlike ja varustajatega. See on olnud ühine püüdlus rikastada meie elanike ja nende lähedaste eluviisi. Seda on raske, isegi võimatu mõista nendel, kellel ei ole olnud privileeg kuuluda Ehatare perekonda.

Kes oleks võinud arvata, et väljakutsuv töö tähendaks veel arenevat lugu COVID-19iga ja kuidas see on meilt kõige paremat nõudnud. Keskkonnas, kus paljud inimesed ja teised kodud on olnud negatiivselt mõjutatud, olen nii tänulik kõigile oma töötajatele, kes on mänginud olulist ja ohverdavat rolli, suutes siiani hoida COVID-i nuhtlust meie hoolde — ja puhkekodudest eemal. Selle eest oleme kõik tänulikud ja loodan, et see on osa Ehatare kestvast pärandist, et teadvustada, kui oluline ja usaldusväärne on Ehatare meie praegustele ja tulevastele eesti soost elanikele.

Mind rahuldab see, kuidas meie juhtkond ja personal suudavad suunda muuta, töötada erinevalt kuid samal ajal kui ühine meeskond, olles valmis iga päev uuesti oma elanikke teenima ja saavutama suurepäraseid tulemusi. Sama oluline on ka see, et oleme kindlalt alustanud ja edendanud uuendusi ja muudatusi, mis on Ehatare jaoks nii vajalikud, et jääda ka tulevikus relevantseks paljudele inimestele, kaasaarvatud mulle endale, kes jõuavad oma vanuselt üha lähemale Ehatare elanikele.

Nimekiri inimestest keda sooviksin tänada oleks siinkohal liiga pikk, kuid lubage mul kasutada võimalust tänada kõiki elanikke ja pereliikmeid, keda mul on olnud võimalik teenida. Ma ei unusta ega alahinda kunagi uskumatut usaldust ja palveid, mida elanikud kohe pärast saabumist ja kogu minu ametiaja jooksul on minule kinkinud. Nad andsid mulle uskumatut motivatsiooni, tarkust ja enesekindlust, et liikuda vapralt tulevikku, teades, et elanikud olid alati toeks ja mõistsid, mida me nii nende kui ka tulevaste elanike nimel püüdsime saavutada.

Olen kindel, et Ehatarel on ees põnev tulevik ja kutsun tervet meie kogukonda üles tegema rohkem Ehatare jätkuvate tulevikuplaanide ja nendega seotud vajaduste toetamiseks.

Markus Alliksaar EAK juhatuse esimees

Einar Medri Tegevdirektor

EESTI abISTamISkomITEE kanadaS

EESTLASTE PUHKE JA HOOLDEKODU

RETiREmEnT Living

40 Old Kingston Road Scarborough M1E 3J5 | Puhkekodu 416.284.0828 | Hooldekodu 416.284.0813 | Kõik annetused tulumaksuvabad | Registered Charity #10169-0436-RR0001 | All donations tax deductible

Kääriku Metsaülikooli pressiteade Käärikul 20.-23. augustil toimuvas Metsaülikoolis arut­ letakse seekord teemal ,,Vesi – lahutab ja ühendab“.

Ehkki praegu on justkui ­päevakajalisemaid suuri arutelu­ teemasid kui vesi ja Eestis pole veega (veel) suurt muret, siis Metsaülikool on alati olnud ühe silmaga tulevikku vaatav ja

maailmas annavad üha rohkem kõneainet veepuudusest või mõnel pool vee liigsusest ehk üleujutustest tingitud miljonite inimeste toimetulek, ränne, jul­ geolek, eluks sobilik keskkond jne. Metsaülikoolis arutletakse seekord teemade üle nagu vesi ja majandus, vesi ja ränne, vesi ja julgeolek, vesi ja toit.

Juuni lõpul pidasid kalmistupüha Vancouveri eestikeelsed kogu­ dused Forest Lawn kalmistul Burnabys. Teenistuse pidas õp.

Andres Rebane, kaasa teenisid Anne Tork, Alar Suurkask, Thomas Kirves. Muusikalises osas tegid kaasa lisaks varem organist Cindy Leungi sissemängitud paladele ka Aane Tork kitarril ning Kaili Vesik lauluga. (Vt ka pikem artikkel selle lehe esiküljel) Foto: Anne Tork

Räägitakse Läänemere ­seisust ja tulevikust.

Tänavuse Kääriku Metsaüli­ kooli esinejad on Tarmo Soomere, Aveliina Helm, MariLiis Jakobson, Urmas Dresen, Toomas Kapp, Marek Strand­ berg, Kristel Vilbaste, Jaanus Marrandi, Jaak Madison, Mare Ainsaar jpt.

Programm ja registeerumine on Metsaülikooli kodulehel www.metsaylikool.ee. Osalejate arv on seekord omavahelise turvalisema distantsi hoidmise võimaldamiseks piiratud vaid 60 inimesega. Osalustasu sisal­ dab lisaks programmile ööbimi­ si Käärikul ja kõiki söögikordi.

Iga-aastane Metsa­ü likool Käärikul võtab arutluse alla Eesti jaoks olulised teemad, püüdes vaadata tänasest kauge­ male. Metsaülikool toob kokku oma ala spetsialistid, üliõpila­ sed, teadlased, lektorid ning ko­ danikuühiskonna aktiivsed kaa­ samõtlejad. Metsaülikool on koht, kus usaldusel põhinevas õhkkonnas on kõigil võimalus kaasa rääkida ning kus igaühe arvamust respekteeritakse. Met­ sa­ ülikool kannab endas ligi 40-aastast traditsiooni, mis sai alguse Kanadas, Kotkajärvel aastal 1967. Eestis toimus esi­ mene Metsaülikool 1989. a.

Käärikul.

Armeenia ja Aserbaidžaani piirikokkupõrkes hukkusid kõrged sõjaväelased Uudisteportaal Delfi vahendas teisipäeval Aserbaidžaani asekaitseminister Karim Vali­ yevi teadet, mille kohaselt hukkus Armeenia piiril tule­ vahetuses kaks kõrget Aser­ baidžaani sõjaväelast kindral­

major Polad Hašimov ja kolo­ nel Ilgar Mirzejev.

Aserbaidžaani teatel ründasid Armeenia sõjaväelased püha­ päeval riigi põhjaosas Tavuši piirkonnas kahe riigi piiriala, kasutades suurtükke.

Armeenia süüdistas omakor­ da Bakuud suurtükkide kasuta­ mises rünnakus, mille eesmärk oli hõivata Armeenia posit­ sioone.

Armeenia ja Aserbaidžaan on aastakümneid olnud vaenujalal Mägi-Karabahhi pärast. (D/EE)

Lisainfo: Täname Eesti Abistamis­komiteed Kanadas (EAK) ja Ehataret, kelle lahke toetus võimaldas tänase lehe tuua teieni värvitrükis.

Triin Käpp Metsaülikooli juhataja 5690 9272; triin@metsaylikool.ee

Kui argielu hallid päevad kipuvad muremõtteid tooma, on alati heaks võimaluseks minna värve otsima loodusesse, linnas kas või parkidesse. Peeter Põldre on jäädvustanud kauneid suvelilli, mille ilu saate imetleda Eesti Elu veebilehel: eestielu.ca