2
EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020
Nr. 28
Eesti oli ÜROs üks Srebrenica genotsiidi ohvrite mälestusistungi eestvedaja 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
ÜRO kõrgetasemelisel üritusel 10. juulil 2020 mälestati 25 aastat tagasi Bosnias Srebre nicas toimunud genotsiidi ohvreid. Virtuaalne mälestus üritus toimus Eesti ettevõtja loodud platvormil. Eestit esindas Eesti suursaa dik ÜRO juures Sven Jürgen son. Ta märkis oma sõnavõtus, et Eesti toetab Prantsusmaa ja Mehhiko ettepanekut ÜRO Jul geolekunõukogus vabatahtlikult loobuda veto kasutamisest mas sikuritegude puhul. „Srebrenica genotsiidi ei tohi unustada. See näitab ilmekalt, miks rahvusvaheliselt on vaja reageerida õigeaegselt ja otsus tavalt,“ sõnas välisminister Urmas Reinsalu. „Ajalugu on näidanud, et ebaõiglus ja karis tamatus ei lase ühiskondadel
paraneda ja loovad pinnase uuteks konfliktideks,“ lisas ta. Srebrenica mälestusüritus toi mus Eestis loodud Global Virtual Solutions platvormil Hybridity, mida on kasutatud mitmetel Eesti korraldatud kõr getasemelistel kohtumistel, sh ÜRO Julgeolekunõukogu eesis tumise ajal maikuus. Hybridity lahenduse eestvedaja Lehari Kaustel ütles: „On suur privi leeg, et Global Virtual Solu tionsi pakutav lahendus leiab ÜRO-s mitmekülgset kasutust ja et saame oma tehnoloogiaga toetada niivõrd tõsiste küsi muste arutamist.“ Srebrenica genotsiid toimus 1995. aastal Bosnia sõja lõpus ning selle käigus mõrvati enam kui 8000 peamiselt meessoost bosnialast. (VMPT/EE)
Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
eelneva, 2015. aastast pärineva leppe Safe Harbour. Euroopa Kohus jättis kehtima teise andmeedastusmehhanismi, mida tuntakse standardse lepin guklauslina (standard contrac tual clauses) ehkki rõhutas, et andmekaitseasutused võivad pea tada ka nende kaudu andmete edastamise väljaspoole Euroopa Liitu, kui andmekaitse ei ole tagatud. Selle raamistiku alusel tegutsevad tuhanded ettevõtted Facebookist kuni autofirmade ja tööstusettevõteteni, et koguda eurooplaste andmeid kõikjal maailmas erinevate teenuste pak kumiseks alates pilvandme töötlusest, andmete hoiustamise ja finantsteenuste pakkumiseni. (ERR/EE)
Palun väga, protektoraadiks? Vladimir Juškin on olnud 2002. aastast saadik Tallinnas asuva Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor. Eraalgatusliku valitsusvälise organisatsiooni, mille eesmärgiks on informeerida Venemaal toimuvast, nii andes hinnaguid sealsete otsuste mõjust Balti regioonile. Juškin on varem kirjutanud artikleid, mis juhivad tähelepanu Putini ja ta valitsuse KGB kurikuulsate nippide kasutamisele. Nüüd, et Putin on suutnud enese võimuloleku aja määramatuks ajaks kinnitada, on Venemaa Föderatsiooni president suu nanud taas agressiivselt tähelepanu Baltimaade või nende ida piiri alade okupeerimise suunas, kirjutas Juškin hiljuti Postimehe venekeelses väljaandes ohust, mis ei paista kusagile minevat. Pigem muutub Putin julgemaks, arvestab reaalset võimalust, et Donald Trump ei suuda oma kohta pidada. Inglise keeles tõi Paul Goble möödunud reedel oma võrgupäevikus Windows on Eurasia kokkuvõtte Juškini artiklist. Goble’i järgi kasutab Putin diplomaatias Inglise impeeriumi ajastust tänaseni kehtivat mõistet protektoraat. Nendeks soovib ta Balti riigid teha. (Hilisajaloost on näide, kuidas enne Teist maailmasõda Hitler annekteeris selle terminiga seda õigustades Tšehhoslovakkia. Täna on USAl neid mitu, näiteks Puerto Rico ja Ameerika Samoa.) Seda, kuna Juškini väitel Putin leiab, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine pole täielikult tänaseni toimunud. Juškini analüüs on vajalik üldteadvusesse tuua. Putin kirjutas ülamainitud ariklis, et olukord on ikka sarnane sellega, mis toimus kahe ilmasõja vahel. Versailles’i punitiivne kokkulepe lubas Hitleril võimule tulla, Balti riike annekteerida kahe diktaatori salapakti alusel. Putin aga tarvitab oma seisukoha õigustamiseks vaid ülessoojendatud stalinistlikku propagandat. Kuna duuma on talle lubanud 2014. a. saadik olla n.ö. „vene ilma kaitsja.“ See hõlmavat kõiki, kes elavad väljaspool ta riigi piire. Ta eirab isegi USA Balti riikide kaitsvat seisukohta 1975 Helsingi konverentsil. Seda kinnitas ta ilmekalt Krimmi annekteerimisega – see oli ju tema sõnul ajalooline vene ala. Putin toonitab ka vajadust vene rahvusest inimesi kaitsta, ka kõiki vene õigeusulisi, vaatamata elupaigale. Kui neid tagasi Kremli mõju alla ei saa, variseb Venemaa kokku, ainult vägivallaga või selle ähvardusega saavat seda vältida. Viimaseks Goble tõlgib Juškini artiklist, et Putini järgi puna impeeriumi lõpp ei toonud rahu, aga amnestiat. Mis ometi on mineviku andeksandmine, vabastatakse juriidilisest vastutusest õigusrikkumisi sooritanud ja süüdimõistetud isikud. Putin tahab oma riigile seda. Selline piikide täristamine, sarnased terminid rõhutavad fakti, et Juškineid on Baltikumile hädasti tarvis keerulistel aegadel. Kuna taas kinnitab endine KGB mees Putin, et rahvusvahelised lepped ja konventsioonid ei lähe talle korda.
Eesti eriväelased alustasid teenistust Malis
Eestis plaanitakse õppetööd alustada sügisel tavapäraselt
TÕNU NAELAPEA
EL kohus keelas eurooplaste isikuandmete edastamise USA-sse Neljapäeval tunnistas Euroo pa Liidu kohus privaatsuse kaitsele viidates veebiette võtete kogutavate isikuand mete edastamise Ameerika Ühendriikidesse seadusevas taseks. Euroopa Kohus leidis, et USA seadused ei anna veebi ettevõtete seireprogrammidega Euroopa Liidu kodanike kohta kogutavate andmete osas sama tugevat kaitset kui EL-i seadu sed. Selle otsusega tühistas kohus sisuliselt Euroopa Liidu ja USA vahel 2016. aastal kehtima hakanud kokkuleppe EU-U.S. Privacy Shield, varasemalt oli kohus tühistanud ka sellele
Eesti panustab EL solidaarsusprojekti Venemaa abistamiseks
Saaremaal ehitatakse mereväele uusi sõjalaevu Eesti mereväele aasta lõpuks valmivad uued sõjalaevad ehi tatakse valmis Saaremaal. Kaks väekaitsekaatrit valmi vad Nasval asuvas Baltic Workboatsi tehases, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaa mera“ nädala alguses. Ehitatavad väekaitsekaatrid on kiired ja vajadusel oma suuruse kohta arvestatava tule jõuga. Need kaks valmivat laeva on erilised ja olulised kogu Eesti riigi jaoks. ,,Kummipaate kaht lemata oleme ostnud täiesti uusi, aga mida me võiksime laevaks nimetada, siis selles mõttes on need ajaloolised. Need on täiesti esimesed, kus taasiseseisvusajal ehitatakse mereväele täiesti uued laevad,“ ütles mereväe ülem Jüri Saska. Baltic Workboatsile on sõja laeva ehitus esmakordne. ,,Militaarotstarbeline laev on oma nõuete poolest ikka hoopis teistsugune kui näiteks politsei laev. Nendel on erinõuded, nad peavad toime tulema väga kar mides tingimustes. Näiteks kõik seadmed peavad laevas olema kinnitatud nii, et nad on plahva tuskindlad ja et nad seinalt alla ei kukuks. Ja seal peab olema kuulikindlus, ballistika,“ kirjel das Baltic Workboatsi juhatuse liige Margus Vanaselja. (ERR/EE)
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.
Sven Jürgenson
Eesti erioperatsioonide väeju hatuse kaitseväelaste üksus Eesti osaleb Euroopa Liidu alustas sel nädalal teenistust ühisprojektis „Euroopa Liidu Malis operatsioonil Takuba. solidaarsus Venemaa kodani Prantsusmaa tegi Eestile ja kuühiskonna organisatsioo teistele Euroopa riikidele ette nidega: abi eakate ja eri paneku suurendada oma panust vajadustega täiskasvanute operatsioonil Barkhane eriope abistamisega tegelevatele or ratsioonide üksusega ja alustada ganisatsioonidele“, eraldades ühiselt eriväelaste koostööd selleks 15 000 eurot. Mali relvajõudude nõustamisel. Projekti eesmärgiks on toeta Selle jaoks loodi mässutõrje da Venemaal koroonapandee operatsiooni Barkhane juurde miast puudutatud eriti haavata sihtüksus Takuba, mille raames vaid ühiskonnaliikmeid, nagu viiakse läbi väljaõpet, nõusta eakad ja erivajadustega täiskas mist, abistamist ja Mali relva vanud. Ühisprojekti eesmärk on jõudude toetamist operatsioo mittetulundusorganisatsioonide nide läbiviimisel. abil tagada puuetega inimestele Prantsusmaa mässutõrje ligipääs elutähtsatele kaupadele operatsioon Barkhane eesmärk ja teenustele. on toetada viie Saheli regiooni Kokku on osalejad panusta riigi (Mauritaania, Mali, Bur nud ühisprojekti 500 000 eurot. kina Faso, Niger, Tšaad) võit Lisaks Euroopa Liidu riikidele lust islamiäärmuslastega ja anda ühiselt on teinud projekti eraldi seeläbi panus Euroopa-suuna panused Eesti, Belgia, Itaalia, lise ebaseadusliku immigrat Luksemburg, Prantsusmaa ja siooni ja inimkaubanduse tõkes Šveits. (VMPT/EE) tamiseks. (KVPSP/EE)
Kui pandeemiast põhjustatud olukord Eestis ei muutu, alus tavad koolid septembris õp petööd tavapäraselt. Koolides koroonaviirusesse nakatunute avastamisel reageeritaks sel lele juhtumipõhiselt ning kõiki koole ei suletaks. Muutunud olukorras tähen dab tavapärane ka seda, et koolides on desinfektsioonijaa mad. Mõnes õppeasutuses saa vad õpetajad viiruste eest kaits miseks kanda spetsiaalseid vi siire. Ka terviseamet on seda meelt, et koolides võiks septembris alata tavapärane õppetöö. Sel leks ei tohiks nakatunute arv kahe nädala jooksul tõusta üle 325, suurema nakatunute arvu korral hakatakse juba tõsise mate piirangute peale mõtlema. Haridusministeerium koostab koolidele juhised, kuidas või maliku kooli või koolide sul gemisega paremini toime tulla. (ERR/EE)
