4
EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020
Värske Värska – üllatusi täis paik Setomaa südames I osa Tallinnas elades tundub vahel, et siin ongi Eestimaa. Pool elanikkonnast elab ju pealin nas või selle ümbruses. Kõik, mis eluks vajalik, on siin olemas. On (veel õnneks ka) loodust, palju toredaid kul tuuriasutusi, vaba aja veet mise kohti. Ometigi tahaks vahel kuhugi kaugemale. Seda enam, et tänavu reklaami takse meil hoogsalt siseturis mi. „Avasta oma lemmikpaik Eestis!“, kutsuvad reklaamid. Veebileht puhkaeestis.ee jagab kasulikke nõuandeid, kuhu sel suvel võiks minna. Meie otsustasime minna nii kaugele, kui rongiga ja jalgrat taga Eestimaal pääseb. Kaarti vaadates jäi silma Värska. Kui samal päeval veebist veel Värs ka Spa sooduspakkumise leid sime, oli asi otsustatud. Lõuna-Eestisse saab Tallin nast hõlpsasti rongiga. Oleme Balti jaamas koos jalgratastega juba hommikul kell kaheksa. Oranž rong on väga mugav, selles on küllalt kohti ka jalg ratastele. Tallinnast Tartusse kestab sõit kaks tundi, Tartus tuleb rongi vahetada. Vähem kui tunnike veel ja väljumegi Orava jaamas. Väike tühi jaamahoone seisab nõutult viie rööpmepaari kõrval. Imestame, milleks siia nii palju rööpaid vaja, kui rong ainult kaks-kolm korda päevas siit läbi sõidab. Meile rongi vastu tulnud sõbrad Kai ja Urmas räägivad, et enne seda, kui Koidula tran siitjaam välja ehitati, oli tolli punkt ajutiselt Orava jaamas.
Koidulast sai uhke tolli- ja piiri punkt kümne rööpapaari ja 38 pöördega, valmis vastu võtma kuni nelikümmend rongi päe vas, aga Venemaa keeras transii dikraanid kinni ning nüüd võib seal näha vaid üksikuid ronge. Suvel lähevad reisirongid Koidulast edasi ka Piusa jaama. Piusas on endise liivakaevan duse juurde ehitatud uhke muu seum-külastuskeskus ning seal juba tegevust leidub. Meie rongis oli ka mitmeid lasterüh mi, kes ilmselt Piusale sõitsid. Mõnikümmend aastat tagasi pääses Piusa koobastesse niisa ma kondama, aga nüüd on va risemisohtlikud koopad suletud ning näidatakse vaid väikest osa neile, kes muuseumipileti os tavad. Piusa helevalget ja peent liiva kasutati alates 1920. aasta test klaasi valmistamiseks. Tüh jades koobastes talvitub nüüd Baltimaade suurim nahkhiirte koloonia. Küsime Orava rahvalt, kui das elu nende kandis ka läheb. Haldusreformiga kaotati Orava vald 2017. aastal ning see viis ka palju töökohti. Varem Põlvamaale kuulunud piirkon nast sai Võrumaa. Jah, tööd leida on siinkandis raske. Kai ja Urmas kasvatavad suvel maasi kaid. Selle aasta saak oli aga kesine – marjad valmisid kuu made ilmadega küll ruttu, kuid on väikesed. Maasikakasvatus enam ära ei tasuvat. Klii ma muutuste tulemus, ohkab Urmas. Oravalt Värska poole viib 15 km kena metsamaantee, kus au tosid harva kohtab. Teeme vahe peatuse Treski külas, kus silma
Värska keskel on kaks poodi, sellest hoolimata on järjekord tekkinud ka platsil seisva kauplusauto juurde.
Seto Line’i laevuke ootab reisijaid Sanatooriumi kai ääres.
hakkab teeäärne õigeusukabel ehk tsässon. Tsässonaid on siin kandis kokku mituküm mend, mõned neist väga vanad. Mikitamäe vana tsässonat pee takse Mardri-Eesti vanimaks säilinud puuehitiseks (17. sa jand). Järgmine asustatud koht ongi juba Värska – Setomaa valla keskus ja suurim asula. Sõidame üle lahesopi viiva silla. Teisel pool silda on väike sadam, mis värskalaste elus alati väga oluli sel kohal olnud. Veetee Tartust Pihkva järvele oli väga tähtis kuni 1931. aastal avatud TartuPetseri raudtee valmimiseni. Värska sadam on kenasti korda tehtud ning Seto Line korraldab järvel ka lõbusõite. Laevalt maha võib minna Reegi maja ja sanatooriumi juures. Õhtuti on puhkajad oodatud päikeseloo jangusõidule Lämmijärvel. Ühes õiges kuurordis ei to hiks kindlasti puududa ka kal dapromenaad. Sadama tagant algabki Värska lahe kaldale ehi tatud 300 m pikkune valgus tatud rannapromenaad, mille ääres vaateplatvormid ning ka mitmeid tervistava toimega al likaid võib leida. Kõige suu remat neist kutsutakse Silma lätteks ning rahvas on selle vett kasutanud haigete silmade ra viks. Allika pühitsetud vett vii akse siit ka kirikusse. Üle silla jõudes jääb kõige pealt teele Petserimaa vaba dussammas, mis plaani koha selt pidi avatama hoopis Pet seris 1940. aastal. Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi see aga avamata. Siinne sammas valmis 2020. aasta kevadtalveks. Raha annetasid mitmed organisat sioonid, kuid ka paljud eraisi kud. Samba kavandi oli 1940. aastatel teinud Roman Haa va mägi. Postamendi otsas kõrguv vabadusvõitleja kuju toodi muide laevaga kohale Hiinast. Värska (uus) surnuaed koos kirikuga on meie järgmine pea tuspaik. Imposantne kivikirik pärineb 1907. aastast ning ehi tati omal ajal rahvalt korjatud rahadega. Kiriku ümber on surnuaed, kuhu kuulsamatest isikutest on maetud luuletaja Paul Haavaoks ja lauluema Anne Vabarna. Veidi eemal asub ka tänaseks mahajäetud vana kalmistu, mis olevat olnud ka sutusel juba muinasajast alates. Üsna huvitav on asulas ringi sõita – enamik maju on kenasti korras ning nendes elatakse. Kõige kuulsam on kunagi Au rora kaptenile kuulunud torniga maja. On ka mitu elamut, millel silt „Müüa“. Kohalik omavalit sus olla küll meelitanud noori siiakanti kolima, kahjuks on aga töövõimalused üsna piiratud. Suurimad tööandjad Värskas on sanatoorium ja veekeskus ning mineraalveetehas. Aga küla elab edasi ja tundub, et üldse mitte kehvasti. Asula keskel on kaks poodi ning lisaks külastab Värskat ka autokauplus – imeasi, mida tänapäeval väga vähestes kohtades veel näha saab. Värska sanatoorium rajati nõukogude ajal, sest 1960. aas tatel leiti siit ravivett. Sanatoo rium sai kuulsaks oma mineraalvee, ravimuda ja kauni männimetsa tõttu. Uus hoone
Nr. 28
Treski tsässon ehk vene õigeusuliste palvekabel.
Koidula piiripunkti on siit 15 km. Orava elanikud Kai ja Urmas kasvata vad suvel maasikaid.
Orava raudteejaamas on viis rööpapaari.
Värska bussipeatuse varikatuse sambad meenutavad Tartu Ülikooli peahoonet.
avati 1985. aastal. Tänapäeval on siin veel tunda kerget nõukaaja hõngu, kuigi kõik hooned on kenasti üles vuntsitud. Ka praegu on kõige populaarsemad ravivee ja -muda protseduurid. Veevannides on eriti soolane ja sügavalt maapõuest pärit mi neraalvesi, mis juua ei kannata. Selles on mineraalainete sisal dus väga kõrge – umbes 20 grammi liitri kohta. Moodne veekeskus ehk spaa ehitati Värska sanatooriu mi lähedusse 2007. aastaks. Keskuses on saunad, ujumisbas sein ja sulistamise-suplemise
ala. See on ainuke koht Eestis, kus saab supelda loodusliku mineraalveega mullivannides. Kohalikku vett saab veekeskuse fuajees ka proovida – kraanidest tuleb erineva soolsusega ravi vesi. Mineraalvee tehases aga pannakse kuulus vesi pudelisse, et see kõigi soovijateni jõuaks. Seame end sisse veekeskuse hotellis ning alustuseks sukel dume sügavale spaa-mõnudesse. Järgmisest lehest saate aga lugeda, mida Värskas ja selle ümbruskonnas veel toredat teha annab. Tekst ja fotod LEA KREININ
