Eesti Elu / Estonian Life No. 31 | August 5, 2022

This newspaper was mailed on Friday, August 5, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 31, 2022

Reedel, 5. augustil — Friday, August 5

EKN vääristas suursaadik Toomas Lukki teenetemärgiga

Foto: ©Ülle Baum

Ülle Baum, Ottawa Neljapäeval, 28. juulil korral­ dasid enne oma diplomaatilise lähetuse lõppemist suursaadik Toomas Lukk ja Piret Lukk Eesti Suursaatkonnas Ottawas lahkumisõhtu. Head teed tuli neile soovima rohkem kui 60 kolleegi ja sõpra. Nende seas Kanada välisministeeriumi esindajad, suursaadikuid pal­ judest riikidest ja kutsutud külalisi Vahtralehemaa eesti kogukonnast. Kohal olid ka esimene alaliselt Eestis resi­ deerunud Kanada diplomaat Michael Eyestone, kes praegu töötab Kanada välisministee­ riumis kui Deputy Director, Europe – Bilateral Relations and EU Institutions (EUA).

Samuti olid kohal abikaasa­ dega R. Scott Heatherington, kes oli Kanada suursaadikuks Eestis aastatel 2009–2012 ja Claire A. Poulin (2006–2008).

Suursaadik Lukk tegi põhja­ liku päevakohase kõne, võttes meisterlikult kokku oma Kana­ das töötamise neli aastat ja tänas eelkõige kõiki Eesti suur­ saatkonna töötajaid, kes talle toeks olid nendel aastatel ning aitasid edukalt lõpule viia Eesti suursaatkonna hoonega seotud ehitustööd.

Suursaadik Lukk tänas siiralt Kanada välisministeeriumi ja eestlaste kogukonda Kanadas, kellega tal oli meeldiv koostööd teha. Nelja aasta jooksul Kanadas tutvus hr. Lukk Eesti riigi esindajana Kanada erine­ vate provintsidega ja pani aluse uutele koostööprojektidele Eesti ning Kanada vahel. Pandeemia tingimustes leidis ta aega Vaht­ ralehemaa avalikkusega suhtle­ miseks oma artiklite vahendu­ sel, mis olid korduvalt trükitud

Kanada ühes juhtivamas valit­ suse sise- ja välispoliitilisi küsi­ musi kajastavas The Hill Times ajalehes, ajakirjas ,,Diplomat & International Canada“, ,,Eesti Elu“ ajalehes ning teiste Kana­ da provintside ajalehtedes.

Eestlaste Kesknõukogu Ka­ nadas (EKN) abipresident Reet Marten-Sehr luges seejärel ette Eesti Vabariigi aupeakonsul Laas Leivati ja auasekonsul Thomas Heinsoo tervituse, kus muuhulgas tõsteti esile, et suur­ saadik Toomas Lukk on ,,… suutnud oma kohustusi suure­ päraselt täita, eriti ajastul, mil normaalne suhtlemine kannatas raskelt pandeemia tõttu. Sinu edukus tuleneb sellest, et Sinu sõnade taga ei seisa mitte suur­ riigi relvad ega raha, vaid väikeriigi resoluutsus ennast maksma panna aususe, aktuaal­ suse ja tähtsuse saatel.“ ... ,,Sina, Toomas, oled kogenud oma teadmisi laialt üle maailma, ÜROst, Mongooliast, Hiinast ja teistest riikidest. Sellele taustale lisandub Sinu isiklik arusaam tõest, õiglusest ja meie kodu­ maa vajadusest kinnitada side­ meid demokraatlike ning ühiste väärtustega riikidega. Tööta­ mine suursaadikuna kee­ rulisel, muret tekitaval ajal ei ole lihtne jalutuskäik pargis. Tulid hiilga­ valt toime.“ Eestlaste Kesknõukogu Ka­ nadas (EKN) vääristas suur­ saadik Toomas Lukk’i Kanada eestlaste teenetemärgiga. Teene­ temärgi üleandmise kaaskirjas on öeldud: ,,Tunnustame Teid töö ja panuse eest meie kogu­ konna toetamisel ja globaalse eestluse edendamisel üle vii­mase nelja aasta.

EKNi teenetemärkidega aval­ (Järgneb lk. 3)

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Viljandi Lossimägedes kõlas taas pärimusmuusika Tekst ja fotod Lea Kreinin Juulikuu viimasel nädalavahetu­ sel toimus juba 29. korda Baltija Põhjamaade suurim ja äge­ daim pärimusmuusika festival Viljandi Folk. Selle aasta tee­ maks oli „Juured ja ladvad“.

Nelja päeva sisse mahtus 80 kontserti ja 40 õpituba, esines üle 60 muusiku ja bändi. Ka külastajaid oli palju – justnagu vanal heal koroona-eelsel ajal.

Kõige rohkem festivalipublikut, ligi 10 000 inimest, tuli kohale laupäeval. Siis oli lavade ees küll vaevalt ruumi istuda ja astuda.

Viljandi Folk oli, nagu alati, nooruslik ja rõõmsameelne.

Festival on lisaks rikkalikule programmile kuulus ka oma imeilusa toimumiskoha, Lossi­ mägede poolest. Siit avanevad kaunid vaated järvele ja linna ümbritsevatele rohealadele, maastik on siin Eestimaa kohta haruldaselt „mägine“, siin püüa­ vad pilku iidse Viljandi ordulin­ nuse varemed, tore rippsild, varjulised rohelised muruplat­ sid, kus piknikku pidada ja päikest võtta. Odava Pärimeetri pääsmega sai sel aastal külasta­ da väiksemaid lavasid ja toidu­ putkasid, kolmele pealavale ja Aita pääses vaid festivalipassi­ ga. Kontserdid ja tantsutoad kestsid iga päev hilisööni välja.

Juured ja ladvad Selle aasta teema viis kokku vanad ja noored muusikud – palju noori oli näha nii esinejate kui kuulajate seas. Juba 25. kor­ da toimus juulis noorte päri­ muslaager Eesti ETNO. Sel

festivalil näidati ka uut doku­ mentaalfilmi „Eesti ETNO ­armastab“ (2022, režissöör Jürgen Volmer), mis filmiti kahe eelmise aasta ETNO laag­ rites. Festivalil esinesid kontser­ diga nii ETNO (16-30 a) kui laste ETNO (12-16 a) laagrite kasvandikud. Tänavusel festi­ valil esines hulganisti noori muusikuid, kes ise ETNO laag­ ritest välja kasvanud ja päri­mus­ muusikaga tegelemiseks sealt innustust saanud.

Koosmusitseerimist oli festi­ valil palju. Sel aastal tegutses esmakordselt ka karmoškateek, kus soovijad said koos lõõtspilli mängida ja uusi lugusid õppida.

Oodatud olid kõik, sõltumata pillimänguoskusest. Anti ka head nõu pillide soetamise ja parandamise kohta. Õpitubades jagasid kogemusi nii noored kui vanad. Sealgi sai koos laulda ja tantsida. Õpetust andsid oma ala tipud: nii õpetas laulja Kadri Voorand (kes ka Kanadat külastanud) hääle sisse emotsiooni panema, et nii laul­ des kui rääkides usutavamalt kõlada. Õpitubadest väljaspool juhtus ka spontaanselt, et ko­ genud muusikud õpetasid lapsi mõnda pilli mängima. Nii näitas Mátyás Egervári ansamblist Góbé väikesele Marcusele ja tema emale, kuidas mängida parmupilli. Mátyás mängib ise umbes neljakümmet pilli, nende hulgas torupill, meile eksoo­ tilised simbel ja keskaegne rataslüüra (hurdy-gurdy). Üks võluvamaid festivaliela­ musi oli allakirjutanu jaoks Võrumaalt pärit noore andeka (Järgneb lk. 9)

Akordionist Maimu Jõgeda.

Jõekääru Kalevi Võrkpallilaager – viimaks ometi!

Pärast kahe suve pausi Covid’i piirangute tõttu sai 13. Jõekääru Kalevi Võrk­ pallilaager (JKVL) jällegi ­jalad alla.

Nädalane laager, mis algas 23. juulil, tõi kokku 55 noort vanuses 7-17, nende seas 33 tuliuut osalejat, kes esimest ­ korda laagris oma võrkpallios­ ­ kusi arendamas. Vahva oli nende seas avastada osalejaid New Yorgist, New Jerseyst, Massachusettsist, Kentuckyst, Georgiast ja New Mexicost.

Lisaks mitmed Eestimaalt.

Kõva väljakutse küll meie 19-le kogenud treenerile, kuid välja­ kutse, mida treeneritekogu nau­ tis.

Oli põnev nädal! Laagri eel pakkus ilmataadi prognoos ­igaks päevaks veidi äikest, veidi päikest, kuid Issand on arvata­ vasti suur võrkpalliarmastaja, sest välja arvatud lühike seene­ vihm esimesel trennitunnil, pak­ kusid ülejäänud nädalapäevad aina päikest.

Noorte trennid läksid nädala jooksul sujuvalt – hommikuti kell 9-12 ja pärast lõunat ning puhketundi jälle kell 14.50 – 17.50.

Reedel tuli lastel võimalus oma uusi oskusi võistlustules proovile panna laagriturniiril, nii muruplatsidel kui ranna­ liival, n.n. ,,Tournament of Champions“. Lastevanemaid oli tulnud rohkesti kohale võistlusi jälgima ja lapsed kõik esinesid (Järgneb lk. 3)

Folgifestivali Viljandis nautis ka president Alar Karis.

Foto: Viljandi Pärimusmuusika Keskus

2

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

Nr. 31

Välisminister Reinsalu Ukrainas 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Vaikselt ja väärikalt Raske uskuda, et 31 aastat pärast taasiseseisvumist on vabas Eestis ikka punamonumente. Eriti arvestades, kui kiiresti punased okupandid õhkisid, lõhkusid Vabadussõjas langenud sõdurite auks püstitatud monumente, mälestusmärke. Tublid eestlased on vist pea kõiki neid taastanud.

NATO riigina peaks Eestil olema julgust punasõdurite auks püstitatud monumente eemaldada kartuseta. Peaasi, et seda tehakse eetiliselt ja avalikult. Siis ei ole Kremlil midagi ütelda, kuigi küll nad avaldavad taas valesid ja täristavad piike. Pole karta sellist küberrünnakut, mis toimus pärast Tõnismäelt pronksmehe teisaldamist, kahjuks Kaitseväe kalmistule. Nagu Harri Kivilo hiljuti siin lehes kirjutas, sinna punasõdurite säilmete viimine mõnitab meie sõdurite panust vabaduse eest võideldes.

Sel suvel on olnud rahulikult, aga mitte täielikult kiredevabalt, kaalutud punamonumentide teisaldamist, nende all asuvate sõdurite, sõjaohvrite säilmete ümbermatmist. Mitmes kohas on see juba toimunud – hiljuti Rakveres 21. juulil, Nõo alevikus möödunud nädala alguses. Eetiliselt ja ilma konfliktita. Seda tuleb teha arvestades hetkeseisuga, kui Moskva taas sõjakalt demokraatlikku riiki ründab, sõda Ukrainaga alustati välja­ mõeldud alusel. Et Ukrainat fašismist puhastada, seal olevat ju neonatsid tegutsemas. Milline umbluu.

Teravam olukord on Ida-Virumaal, nimelt Narva jõe kaldal asuva Punaarmee tankimonumendi eemaldamisega. Teadagi on Nar­ va elanikkond peamiselt vene rahvusest ja tanki juurde kogunetakse tihti eelkäijate mälestamise ettekäändel.

Sel nädalal oli siseminister Lauri Läänemets Narvas. Tema sõnul „tanki kui agressiooni sümbolit peame Narvast ära viima“.

Riigikantselei juurde moodustatud selliste punamonumentidega tegelev komisjon on olukorraga tegelemas. Et leevendada vastupanu, pakkus Läänemets teha Narvale toetuspakett. Minister kavatseb seda mõtet valitsusele esitada. Läheb tank, langevad toasooja hinnad ja tuuakse Narva haiglasse uuendusi.

Läänemets rõhutas dialoogi vajadust. Kahtlemata julgeolekukaalutlustel, pingete leevendamiseks. Mida meie idapiiril paraku on.

Keerulisem on Tartu Raadi ühishaud ja sealne punamonument.

Mis olla „kunstiliselt heal tasemel“ ekspertide järgi. ERMi lähistel asuvas ühishauas võib olla sadu surnukehi. See on paras mure.

Tartu Postimehe järgi on punamonumente leida ka võpsikust.

Läheb aega, mis läheb, on vajalik okupatsiooni ülistavaid objekte teisaldada ja säilmeid matta mujale.

TÕNU NAELAPEA

Välisminister Urmas Reinsalu kohtus kolmapäeval Kiievis Ukraina presidendi Volodõ­ mõr Zelenskõi, peaminister Denõss Šmõhali ja Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšukiga, et arutada Kremli režiimi julma sõda Ukrainas ja väl­ jendada vankumatut toetust Ukrainale.

Kohtumistel president Ze­ lens­kõi ja peaminister Šmõhali­ ga rõhutas välisminister Rein­ salu, et hoolimata sellest, et Venemaa jätkab ebainimlikku sõda Ukrainas, tuleb alustada Ukraina ülesehitamisega. „Peame lõpetama lubaduste andmise ja asuma tööle,“ ütles Reinsalu kohtumisel peaminis­ ter Šmõhaliga. „Talv on tulemas ja paljudel inimestel puudub Venemaa tekitatud purustuste tõttu peavari. Aeg tööle asuda on praegu.“ Reinsalu lisas, et agressiooni hind tuleb Venemaa jaoks või­ malikult kõrgele tõsta. Jätkame ettepanekute tegemist karmi­ mate ja tõhusamate sanktsioo­ nide kehtestamiseks. Ühtlasi peame ühiselt takistama Venemaad sanktsioonidest kõr­ vale hiilimast. Sanktsioonide rakendamise tõhustamiseks võt­ tis Euroopa Liit juulikuu lõpus vastu 7. sanktsioonipaketi, mil­ lega keelati energiakandjate järel Venemaa jaoks tähtsaima ekspordiartikli kulla import.

Välisminister Urmas Reinsalu kohtumas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

Foto: välisministeerium

Välisminister Urmas Reinsalu ja välisministeeriumi NATO ja Atlandiüleste suhete osakonna direktor Kyllike Sillaste-Elling Ukrainas.

Foto: välisministeerium

„Seitsmes sanktsioonipakett ei ole piisav. Peame jätkama tööd Venemaa energiakandjatele eda­ siste sanktsioonide kehtestamise nimel,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et Venemaa peab hüvitama Ukrainas tekitatud kahjud ja selleks tuleks kasutada Venemaa külmutatud varasid.

Eesti riik ja inimesed on Ukrainale andnud humanitaar­

abi ligi 20 miljoni euro ulatuses ja kaitseabi ligi 245 miljoni euro ulatuses, mis on kolman­ dik Eesti aastasest kaitse­eelarvest. Ukrainast on Eestisse sõjapõgenikuna saabunud enam kui 48 000 ukrainlast, mis on ligi 3,7% Eesti rahvaarvust.

President Zelenskõi tänas Eestit Ukrainale antud abi ja jätkuva toetuse eest. (VMPT/EE)

Rändestatistika 2021: Eestisse pöördub Paavst teatas, et võib tervise tõttu tagasi tagasi rohkem eestlasi, kui siit lahkub Neljandat korda ilmunud rändestatistika ülevaade võtab kokku viimase viie aasta rän­ devaldkonna näitajad erine­ vatel teemadel, näiteks kes ja mis põhjustel asusid Eestisse elama, kuhu piirkondadesse, millised on peamised rändelii­ gid ja palju muud. Sel aastal lisandusid teemadena ebasea­ duslik ränne ja väliseestlaste ülevaade. „Rändestatistika aitab meil paremini mõista Eesti rände­ poliitikas toimuvat. 2021. aasta kokkuvõte näitab, et üha enam inimesi asub Eestisse elama, töötama või õppima, kui siit lahkub. Tulijate hulgas on ka palju Eesti kodanikke, kes siia tagasi pöörduvad. Kultuuri­ minis­ teeriumi seisukohalt on väga oluline, et pöörame tähele­ panu erinevatele rändeliikidele ning aitame siia pikemalt jää­ jatel kiirelt kohaneda ning ise­ seisvalt ühiskonnas hakkama saada,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman.

Erinevate valdkondade statis­ tika koondülevaade on abiva­ hend kohanemise ja lõimumise valdkonna teenuste arendami­ seks ja paremaks sihistamiseks.

Lisaks aitab erinevate perioo­ dide ülevaade mõista rändevald­ konda mõjutavaid tegureid ja luua tervikvaade reaalsest ­olukorrast.

Trükis valmis kolmes keeles

(eesti, inglise ja vene) ning selle­ ga saab tutvuda Kultuuri­ ministeeriumi kodulehel, EMN Eesti kodulehel või ISSUU ­keskkonnas https://issuu.com/ settleinestonia Rändestatistika ülevaade on koostatud koostöös Eesti Rän­ devõrgustiku kontaktpunktiga (EMN). Kajastatud andmed tuginevad Politsei- ja Piirival­ veameti, Statistikaameti ja Rahvastikuregistri andmebaa­ sidel. Rändestatistika ülevaade on rahastatud Euroopa Sotsiaal­ fondi vahenditest. (KuMPT/EE)

Isamaa tõusis reitingutabelis Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS-i küsitluse viimaste tule­ muste põhjal on kolm populaar­ seimat erakonda jätkuvalt Reformierakond (toetus 33,7 %), Eesti Konservatiivne Rah­ vaerakond (EKRE) 19,6% ja Keskerakond 16,7% toetusega.

Isamaa tõusis 9,4%-se toe­ tusega napilt ettepoole Eesti 200-st (9,3%). Sotsiaaldemok­ raatlikku Erakonda (SDE) toe­ tab 8,6% küsitletuist.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 51,7% ja opositsioo­ nierakondi 36,3% vastajatest.

(PM/EE)

astuda

Katoliku kiriku pea paavst Franciscus ütles pärast hil­ jutist Kanada-visiiti, et võib kaaluda ametist lahkumist.

Paavsti sõnul teeb ta seda siis, kui tunneb, et tervis ei luba enam teenida nii nagu ta peaks, vahendas BBC. Esialgu kavatseb 85-aastane paavst oma kohustustega jät­ kata.

Viimastel kuudel on paavst Francsicusel olnud mure põlve­ ga, mis on mõjutanud tema liiku­ vust. Suure osa Kanadavisiidist veetis ta ratastoolis.

Paavst on varem lükanud tagasi spekulatsioonid tõsisema, elu­ ohtliku haiguse kohta.

Paavst Franciscus ütles, et ta soovib peagi Ukrainat külasta­ da, kuid peab enne pidama nõu oma arstidega.

Hiljutisel visiidil Kanadasse palus paavst Franciscus Edmon­ tonis Kanada põlisrahvastelt andeks ülekohtu pärast, mida ­ katoliku kirik neile ajaloo jook­ sul teinud on. Eriti palus paavst andeks pikka aega eksisteerinud katoliku koolide süsteemi pä­ rast, kus hukkus tuhandeid lapsi. Paavsti sõnul on kato­ ­ liiklased kaasa aidanud poliiti­ kale, millega rööviti põliskogu­ kondi ja põliselanikke, võeti neilt ära nende kultuur ja vaimne identiteet. (ERR/EE)

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

3

Foto: Allan Seim

Treeneritekogu (vas): Markus Paterson, Peter Kelly, Chris Wilding, Juhan Lindau, Tiit Romet, Märt Matsoo, Ave Kaegi, Marielle DiBiase, Isaak Paterson, Thomas Olvet, Drew Pahapill, Kristina Lillakas, Hillar Sõrra ja Sydney Keevallik, ees istub Taimo Ilves. Pildilt puuduvad: Stephanie Pahapill, Alar Petersoo, Mari Pikkov, Tomas Sõrra.

Foto: Kristina Lillakas

Jõekääru Kalevi…

(Algus lk. 1)

väga vahvalt. Turniiri tulemused on näha allpool.

Nagu kombeks, viimasel õh­ tul toimus elav noortetants ja nii kui endistel aastatel, noored tõestasid veel kord, et nädala­ väärt tugevaid trenne pluss viimase päeva turniir nende vaimu ega energiat ei murra!

Kuulujutt on, et tants kulges kõvasti üle kesköö. Elagu noo­ rus!

On öeldud, et eduka laagri siht on lihtne: soov, et lapsed saabuvad naeratus näol ja laagrilõpul, kui kõik kenasti korda läheb, lahkuvad sama­ moodi, ikka naeratus näol!

Hurraa, läks täide!

Tournament of Champions tulemused: Muruväljakutel. Grupp 1 & 2: I koht – Matti Timusk, Cassie Keevallik, Emma Nipernado, Imbi Uukivi, Lillian Dumbrille II koht – Charlotte Jones, Jaak Hemingway, Allison Vilms, Krista Chasse Grupp 3 & 4: I koht – Arta Petersoo, Martin Dumbrille, Mikk Pajo, Sander Matsoo, Andrea Sehr II koht – Aleksander Altosaar, Kati Türk, Mia Lascarro, Alissa Timusk, Tuuli Kaegi Grupp 5: I koht – Heikki Hess, Juulia Sehr + 2 instruktorit II koht – Elle Kaegi, Olivia DiBiase + 2 instruktorit

Rannaliival Rannakuningas (King of the Beach) – Matti Timusk Rannakuninganna (Queen of the Beach) – Cassandra Keevallik Grupp 5 Rannas: I koht: – Elle Kaegi, II koht – (viik) Kaius Fernandes/Heikki Pajo Võrkpallilaagri eriauhinnad: Eeskujulikum võrkpallur – poisid – Matti Timusk; neiud – Aila Lepik.

Kõige rohkem arenenud – poisid – Sander Matsoo; neiud – Liia Holmberg.

Eeskujulikum uustulnuk – Margaret Lõo.

Soovime siiralt tänada meie laagriabilisi: Peakorraldajad: Kristina Lilla­kas, Taimo Ilves.

Treenerid: Kristina Lillakas, Taimo Ilves, Marielle DiBiase, Ave Kaegi, Sydney Keevallik, Juhan Lindau, Märt Matsoo, Thomas Olvet, Stefanie Pahapill, Drew Pahapill, Isaak Paterson, Markus Paterson, Alar Petersoo, Mari Pikkov, Tiit Romet, Hillar Sõrra, Tomas Sõrra, Chris Wilding.

Kasvatajad: Elli Kipper (juha­ taja), Kadi Laaneots (abi-juha­ taja), Stephen Jenkins, Merike Järvamägi, Isabelle LaanemaaPaskov, Annika Lepik, Kalev McCarthy, Maiki Müürsepp, Kalev Neges, Maarika Neges, Marc-Andre Perron, Feliks Tamm, Lukas Timusk.

Vetelpäästjad: Bronwyn Pajo, Laas Kolga Haiglaõde: Eva Ensmann Köögi personal: Liisa Novek (peakokk), Kaia McCarthy, Monika Roose, Siiri Valter,

Ilomai Kurrik, Ingrid Roosild, Ellen Müürsepp, Tiina SalmreJoks.

Lisaks avaldame tänu Northern Birch Credit Unionile, Eesti Sihtkapitalile Kanadas ja Jõekääru Suvekodu Seltsile Teie toetuse ja abi eest. ,,Võrkpall on võrratu!“ T.I.

Toomas Lukk, Piret Lukk. Reet Marten-Sehr, HOMSA poolt tervitab Arian Ahmadi, Afganistani suursaadiku Hassan Soroosh’i abikaasa. to: ©Ülle Baum

EKN vääristas…

(Algus lk. 1)

Eestisse on saabunud ligi 50 000 sõjapõgenikku Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenike arv läheneb 50 000 inimesele. Eelmisel näda­ lal saabus üle piiri 1965 Ukraina kodanikku, kellest 373 olid lapsed.

Saabunutest 927 soovivad Eestist edasi minna, selgub politsei- ja piirivalveameti (PPA) statistikast.

PPA andmetel on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 48 772 Ukraina sõjapõgenikku.

Ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 31 512 põgeni­ kule.

Riigi abil on püsiva elukoha üürimist alustanud 833 Ukraina peret. Sotsiaalkindlustusamet ja omavalitsused on maksnud sõja­ põgenikele elukoha üürimiseks ühekordset toetust, mille maksi­ maalne suurus on 1200 eurot.

1. augustil avas sotsiaalkind­ lustusamet ohvriabi kriisitele­ foni, mis pakub mõned tunnid päevas ukraina keeles nõusta­ mist. (ERR/EE)

dab Kanada eestlaskond tänu eestlastele ja Eesti sõpradele, kelle kutsetöö ning pühendu­ muse toel saab Kanada eestlas­ kond kui ka meie side Kanada ja Eesti vahel kasvada tugeva­ maks, suuremaks ja hooliva­ maks.“ Teenetemärgi andsid üle EKNi abipresident Reet Marten-Sehr ja Marcus Kolga.

Seejärel võttis sõna Heads of Mission Spouses Association (HOMSA) nimel Afganistani suursaadiku Hassan Soroosh’i abikaasa Arian Ahmadi, kes

Naiskodukaitse esimene esinaine saab mälestuspingi

tänas Piret Lukki tema aktiivse töö eest ühiskondliku organisat­ siooni HOMSA tegevuses ja HOMSA juhtkonnas HOMSA Euroopa alagrupi viitsepresi­ dendina ning andis talle üle ­tänukingituse.

Ametlikule osale järgnes seltskondlik koosviibimine, kus pakuti kõigile uutes kaunites saatkonna ruumides Ülle Velt­ manni poolt eesti moodi val­ mistatud maitsvaid suupisteid.

Lahkumisõhtu jätkus elavate vestlustega, mis põimisid hel­ ged mälestused uute plaanide ja unistustega.

Head teed Teile, Toomas ja Piret!

tütar Alexsandra Mutsu kavandi alusel sepp Tõnis Salong. Pingi juurde paigutatakse mäles­ tustahvel.

Avamisel on kohal Nais­ 6. augustil möödub 150 aastat kodu­k aitse esinaine Airi Naiskodukaitse esimese esi­ Tooming, Sakala maleva uus naise Mari Raamoti sünnist. pealik Andres Sarits ning Selle puhul avab Naiskodu­ Viljandi valla esindus. Mari kaitse Sakala ringkond koos­ Raamoti mälestusi loeb Ugala töös Viljandi vallaga Raamoti teatri näitleja Terje Pennie. sünnipaigas Kitsi-Tamme ta­ ­ Pingi avamisel esinevad Sakala lus Viljandi vallas Viljandi­ ringkonna naiskodukaitsjate maal temanimelise mälestus­ nais­ansambel, Tarvastu rahva­ pingi. tant­ sijad ja musitseerib Märt Pingi on valmistanud kodu­ Tomp.

(ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

Nr. 31

Kahekordne kojutulek 9. juulil 1891 sündis Harju­ maal, Kose vallas, Ravila kõrtsipidaja pere seitsmenda lapsena Gerhard Lukk. Eesti Vabariigis sai ta tuntuks nimeka ettevõtja ja seltskon­ nategelasena. Ta oli mereväe ohvitser, Eesti Vabadusristi kavaler ja Hollandi peakonsul Eestis.

18. juunil 1941 peatus Tallinas Süda tänaval Lukkide kodu ukse ees must sõiduauto, millest väljunud mehed teatasid, et nad tulid Gerhard Lukki „poliitilisel ülesandel Mosk­ vasse viima“. Isa ütles lastele, et nad ei hakkaks teda otsima, küll ta leiab nad ise üles. Ta ei leidnud ja ka teda ei leitud, ta kadus oma laste elust jäljetult.

28. novembril 1961 sündis Ottawas Norman ja Maret McLeod’i neljanda lapsena tütar Katherine Maret, kes praegu kannab abielunime McKeown.

Temast võrsus tubli kooliõpeta­ ja ja pühendunud aeroobika­ treener. Oma eesti juurtest ei teadnud ta esimesed kümme­ kond aastat midagi. Uudishimu ja õnnelike juhuste kombinat­ sioon muutis aastate jooksul pilti. 14. juunil 2022 süütas Gerhard Luki tütretütar Tallin­ nas Maarjamäe memoriaali juures oma vanaisa mälestuseks küünla.

Nüüd, kus ühe pika ja heitliku retke algus ja lõpp on paigas, asugem vaatlema ja konspek­ tiivselt kirjeldama neid lahuta­ vat 81 aastat, otsima peeneid traagelniite, mis ühe perekonna saaga tervikuks seovad. Siin­ kirjutajal õnnestus telefonitsi

vestelda Ontarios, Port Elginis pensionäripõlve veetva daamiga, kes soovib eesti lugejaskonna ees esineda Maretina.

Maret räägib kõigepealt va­ naisast, mida ta emalt on kuul­ nud. Ta kolm vanemat venda olid rahul oma kanadalaseks olemisega ega tundnud huvi ema päritolu vastu. See oli tee­ ma, mida perekonnas välditi.

Maret ainsa tütrena oli aga oma samanimelisele emale väga lähedane ja nende vahel algasid intiimsed vestlused, mis aja jooksul muutusid üha detailse­ maks ja kergitasid linikut traagilistelt ajaloosündmustelt, mis tabasid ema ta nooruspäevil ja tekitasid drastilisi muutusi pere elujärjes, purustades tule­ viku väljavaated ja unistused.

Inseneriharidusega vanaisa oli ambitsioonikas ja hea ärivaistuga inimene. Ta oman­ das Reihenau poolmõisa koos Järvakandi klaasivabriku ja 2000 hektari metsaga. Lisaks Süda tänava majale Tallinnas, kus ühtlasi paiknes Hollandi konsulaat, oli tal suvila Taba­ salus. Lapsed õppisid erakoolis.

Tütar Maret mäletab, et ta ei tarvitsenud iial tarvitada ühis­ transporti, kõigiks vajalikeks käikudeks oli ta käsutuses isa auto isikliku autojuhiga. Juba 1930. aastal oli nende perel oma Cadillac.

Vanaisal oli viis last: Georg (1920), Gerda (1922), Elizabeth (1924), Maret (1926) ja Gerhard (1928). Emaarmastust ei jätkunud ühelegi neist piisa­ valt. Vanaema Erika suri 1931. aastal.

Maret suure lillepoti kõrval kunagise Gerhard Lukki suvemaja varemete ees Rannamäel (praegune Tabasalu). Perekonnal on olemas maal omaaegsest suvekodust, millel näha praeguseni säilinud kõnealune lillepott.

Vanaisa Gerhard Lukk’i maja Tabasalus põles maha, Maret istub varemete treppidel.

Gerhard Lukk.

Maret ja Tiina leinapäeval, 14. juunil Maarjamäel toimunud mälestus­ tseremoonial.

Sõjaohtu aimates kavatses Gerhard Lukk ettenägelikult oma varasid likvideerida ja raha Põhja-Ameerikasse saata, et seal oma laste tulevikku kind­ lustada, kuid jäi hiljaks.

Ajaloosündmused kulgesid oo­ datust kiiremini ja ta jäi rataste vahele. Kõik viis last aga pääse­ sid läänemaailma.

Vanim laps Georg õppis Austrias Viini ülikoolis juba enne sõda. Tal oli korter otse ülikooli vastas, ilmselt isa oste­ tud. Hiljem siirdus sinna õppi­ ma ka Elizabeth. Vahetult enne nõukogude teist okupatsiooni jõudsid Viini ka kõik teised õed-vennad, igaüks eri viisil.

Sõja lõppedes jäid nad Vene tsooni, kust Ameerika sõja­ väeauto toimetas nad Jenasse Tüüringenis. Ka see piirkond loovutati venelastele, mistõttu tuli uuesti põgeneda. Maret ja Gerda, kes valdasid peale eesti keele vabalt ka vene, saksa, ing­ lise ja prantsuse keelt, leidsid rakendust UNRRA teenistuses.

Mõlemad emigreerusid 1949. aastal Kanadasse ja täitsid Ottawas oma aastase töökohus­ tuse. On huvitav märkida, et nende ühise korteri asukohaks Ottawas oli McLeod Street.

Maret leidis Ottawast endale elukaaslase nimega Norman McLeod.

Katherine Mareti (kasutagem selguse mõttes mõlemat nime) esimene põgus tutvus oma ema sünnimaaga toimus aastal 2012, kui ta käis koos vanematega Balti mere laevakruiisil. Tal­lin­ nas oli päevane peatus. Kõik teised läksid ekskursiooni kor­ ras linnaga tutvuma, ema Maret aga võttis takso, et sõita linnast välja Tabasalusse. Vastutulelik eestlasest taksojuht aitas neil leida suvemaja varemed. Tuge­ vas vihmasajus leidsid nad pesukoja ja garaaži; einetasid ­ sinna rajatud aasia sööklas, siis avastasid ühe säilinud toa, kuhu

sisenes Katherine Maret üksi.

Emal ei jätkunud selleks südi­ kust, küsis tütrelt, kas toal oli kalasabamustriga põrand. Tütar kinnitas seda ja ümbritses oma ema kogu ülejäänud päeva ­erilise õrnuse ja hellusega.

Umbes viisteist aastat tagasi sõlmis Torontos elav ja tegutsev Katherine Maret tutvuse, mis tugevasti mõjutas ta edaspidist elu. Aeroobikatrenni tuli uus huviline, kes äratas treeneri tähelepanu sellega, et kirjutas oma eesnime Tiina kahe i-ga.

Koolmeisterlikust keelevaistust ja emalt kuuldust ajendatuna söandas ta kontrollida uue liikme rahvuslikku päritolu ja sai oma kahtlusele kinnitust: Tiina Soometi mõlemad vane­ mad olid eestlased ja ta ise val­ das oma vanemate keelt puhtalt ja veatult. Naiste vahel sigines tugev ja siduv sõprus, mis on aastate jooksul aina tugevnenud.

Pärast ema Mareti surma 2014. aastal hakkas Katherine Maret Tiina õhutusel Toronto Eesti Täienduskoolis täiskasva­ nuna eesti keelt õppima. Kaks aastat tihedat tööd Epp Aruja juhendusel andsid talle oma ema emakeelest piisavalt aimu, et rahvapärase ütluse kohaselt osata ,,mitte ainult kallale kut­ suda, vaid ka kallalt ära ajada“.

Et sõbratar Tiina on tuntud filmitegija, äratas Katherine Mareti vanaisa lugu ta kutse­ huvi. Ta otsustas alustada uuri­ mistööd ja valmistus sõitma selleks Eestisse, Gerhard Luki tütretütar oli õhinal kaasa tu­ lemas. Eesti Mälu Instituudi ja Hollandi saatkonna Eestis va­ hendusel suudeti selgitada, et Gerhard Lukk arreteeriti Vene­ maal 24. juunil 1941 ja mõisteti kümneks aastaks sunnitööle.

Enamat ei õnnestunud teada saada, kuid sellest piisas, et ­lisada tema nimi Eesti kommu­ nismiohvrite mälestusseinale.

Tütretütar (nimetagem teda

Gerhard Lukki nimi sai lisatud kommunismiohvrite memoriaalile Maarjamäel.

Katherine Maret McKeown

nüüd taas Maretiks) lausus käes­ oleval aastal juuniküüdita­ mise päeval vanaisa mäles­ tuseks küünalt süüdates püüdli­ kus eesti keeles järgmised sõnad: ,,Armas vanaisa, ma pole sind kunagi kohanud, kuid olen sind tundnud terve oma elu oma ema südame kaudu. Tunnen sind ema rõõmsate lapsepõlve mäles­ tuste kaudu, tema uhku­ sest sinu saavutuste üle ja tema paljude leinapisarate kaudu.

Kõigi sinu laste, lastelaste ja laiema pere nimel oleme väga tänulikud, et oled lõpuks jõudnud tagasi koju oma armsasse Eestisse. Sa olid kadunud, kuid sind pole kunagi unustatud.

Jumal õnnistagu, kaitsku ja hoidku sind alati.“ Sellest sündmusest ilmus Postimehes Tiina Soometi sulest ulatuslik artikkel. Nii sellest kui Tiina tegemistest filmimaailmas loodame lähemal ajal pikemalt pajatada. Täna lõpetagem Mareti emotsionaalse ja süga­ vast veendumusest kantud lau­ sega: ,,Olen Tiina ees suur tänu­ võlglane. Tunnen, et ka mina olen koos vanaisaga koju jõud­ nud.“ EERIK PURJE

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Vale sõna viib valeni Juba kaua on PõhjaAmeerikas, kindlasti ka mit­ mes Euroopa riigis olnud nii, et avalike kõnede võtmine ei tähenda sugugi, et poliitik ise on laused loonud. Ei, USA presidentidel on kõnekirjuta­ jad olemas, ettekandjad loe­ vad teleesitustel nähtamatult ekraanilt sõnu, mida nõusta­ jad on heaks kiitnud.

Päevikupidaja koolivend David Frum oli üks olulisema­ test hilismineviku sellistest kõnekirjutajatest. Konser­vatiiv­ sest perekonnast äärmiselt intel­ ligentne mees pani president George W. Bushile sõnu suhu.

Mõni arvaks, et polnud teist valikut, vabariiklasest Bush ei ­ hiilanud ex prompt vastustega.

Ja kui demokraadid naudivad seda meenutada, siis tuleks neile meelde tuletada, et prae­ gune president Joe Biden pidi plagiaadiskandaali tõttu loobu­ ma oma eelmisest presidendiks soovivast kampaaniast. Ei osa­ nud originaalseid mõtteid esita­ da. Ka Biden ei hiilga etteval­ mistamata vastustega.

Veel üks ajalooline näide.

Richard Nixoni asepresident Spiro Agnew’le on omistatud kuulus lause, millega ta hävi­ tavalt toonase vabariiklaste rii­ gijuhtimiste kriitikuid kirjeldas.

Loe: vasakpoolne peavoolumee­ dia. Raskesti tõlgitav lause

Kaitseminister Pevkur: Maakaitse suurendamine 20 000 inimeseni on hädavajalik Kaitseminister Hanno Pevkur külastas möödunud nädalal Kaitseliidu peastaapi ja koh­ tus Kaitseliidu ülema brigaa­ dikindral Riho Ühte­ giga, et saada ülevaade Kaitseliitu puudutavatest olulisematest arengutest, sealhulgas maa­ kaitse struktuuri suurenda­mi­ sest. „Olen veendunud, et maa­ kaitse struktuuri suurendamine kaks korda, ehk 20 000 inime­ seni, on õige ja hädavajalik samm Eesti riigikaitse tugev­

n­ attering nabobs of negativity ehk negatiivsuse virisevad/nuri­ sevad naabobid on ajalukku läinud. (Naabob on sõna In­ diast, kirjeldamaks kõrke amet­ nikke kõrgel kohal, eriti inglasi kolonialistlikul ajastul). Selle geniaalse lause kirjutas Ag­ new’le William Safire, möö­ dunud sajandi üks helgemaid ajakirjanduslikke päid. Safire oli kauaaegne New York Timesi poliitiline kommentaator, kes kirjutas ka keelest ja etümoloo­ giast (sõna päritolust, tähendu­ sest). Väga sobiv kõnekirjuta­ jaks. Negatiivseid naabobe on paraku meie maailmas ikka ­palju.

Kanada kohta kõnedekirjuta­ jatest häid näiteid ei ole, pigem on ettevalmistajaid, aga ka need jätavad soovida. Praegune pea­ minister peaks paremaid leidma.

Ka tema ei oska tasemel spon­ taanselt vastata küsimustele.

Samuti ei tea ütelda Vatikani kohta. Paavst Franciscus jättis küll inimliku, hooliva mulje inimesena möödunud nädalal, kui ta poliitkorrektsuse survel Kanadas oli, vabandamaks mine­ viku eest. Kuid ta on ilustiskuju.

Kuuria, Vatikani nõukogu on nii võimas, bürokraatia vohab, ei anna vabu käsi. Oleme seda korduvalt näinud. Ent paavst ütles küll valesti, lahkudes rii­ gist, pidades internaatkoolidesse sunniviisil viidud indigeenide lastega käitumist genotsiidiks.

Kuigi neis koolides, põliselanike reservaate luues toimus paljutki, mida oleks pidanud märksa inimlikult tegema, on moodsa luubiga mineviku hindamine

minidetailideni välja tänapäeva haigus, mitte realiteedile kes­ kendumine.

Paraku on nii, et sõna, kui seda vääralt tarvitatakse kaotab oma tähenduse. Näiteid on palju, eriti USAs, kus laveerivad mitte ainult poliitikud, vaid ka pro­ testeerijad, need, kes ehk siiralt (või mitte) arvavad, et nad ­suudavad status quod muuta.

Genotsiidi Kanadas pole ol­ nud. Paavst või siis keegi ta õukonnast, kes talle selle sõna ­ suhu asetas, vähendas selle sõna tähendust. Genotsiid on rah­ vatapp, eesmärgiks selle osaline või täielik hävitamine. Tava­ liselt etniliste, rassiliste või usuliste ühenduste vastaste poolt tegu, pea alati riigi poolt juhitud. Ning pea alati relvaga.

Pärismaalastest laste surmad nendes koolides ei olnud relva­ ga saavutatud, teada ei ole põh­ juseid, aga arvata võib, et eurooplaste haigused murdsid ­ hapraid kehi.

Kui genotsiidi sõna õieti rakendada, vaataks hoopis kol­ ­ mele näitele lühidalt. Armeenia ja Rwanda genotsiidid olid tõeliselt sellised, holokaust kuu­ lub samuti sellesse kategoo­ riasse. Türklased tegid ülima, et Esimese ilmasõja ajal hävitada ajaloolisi oponente. Küüdita­ mistega ja tapmistega. Süste­ maatiliselt. Hukkunute arvu hinnatakse umbes 1,5 miljonile.

Kui lugeda kirjeldusi, kuidas tapeti, siis võbiseme. Naisi ja ­ lapsi tapeti sadistlikult, mehi lõigati pooleks. Sellist barbaar­ sust ei oska keegi uskuda, niivõrd võigas. Ka praegugi on

damiseks. Maakaitse roll meie kaitsestruktuuris on ülioluline suurendades tervikuna reservar­ mee valmidust ja võimekust vastasele vastu seista,“ ütles Pevkur pärast kohtumist Kaitseliidu ülemaga.

Kaitseliidu ülem brigaadi­ kindral Riho Ühtegi märkis, et viimastel kuudel on Kaitseliidu liikmeskond tuntavalt kasvanud ja läheneb 30 000. „Meie male­ vad ja Naiskodukaitse ringkon­ nad teevad praegu tublit tööd uute liitujate koolitamisega, et neist saaksid täisväärtuslikud kaitseliitlased ja naiskodukaits­ jad. Meie suurenenud liik­ meskond tähendab, et Kaitseliit suudab lähiajal riigikaitsesse panustada ligi viiendiku võrra rohkem kui siiani,“ lisas Ühtegi.

(KMPT/EE)

Eesti kodanike Eesti valitsus soovib abistamine Venemaal punamonumendid on raskenenud avalikust ruumist Välisministeeriumi teatel on kiiresti eemaldada

Foto: kaitseministeeriumi kodulehelt

seoses Ukraina agressiooni ja Vene-lääne suhete pinges­ tumisega kaasnenud diplomaati­ de vastastikuse välja­ saatmise tõttu kannatanud ka seal elavate Eesti kodanike abistamine. ,,Venemaal on alles vaid üks Eesti konsulaaresindus, suur­ saatkond Moskvas, seega kon­ sulaarabi saamine pole enam nii lihtne kui varasemalt, kui tegut­ sesid Eesti peakonsulaat Peter­ buris ja selle kantselei Pihkvas,“ ütles välisministeeriumi pressi­ esindaja Anna Tisler-Lavrentjev ERR-ile.

Ta selgitas, et Moskvas on konsulaartöötajate ametikohti sama palju kui enne sõda, aga Peterburist ja Pihkvast saatis Venemaa Eesti diplomaadid ­välja. Praegu on Moskvas kohal kaks diplomaati, kes vastutavad konsulaartöö eest. Peterburis oli varasemalt kuus diplomaati ja Pihkvas kolm.

Samas on Eesti kodanikel konsulaarabi saamiseks võima­ lik pöörduda ka mistahes teise Euroopa Liidu liikmesriigi esin­ duse poole Venemaal, näiteks Peterburis võtta ühendust seal asuvate Soome, Rootsi, Itaalia või Saksamaa peakonsulaati­ dega, ütles Tisler-Lavrentjev.

rahvaste vahel pingeid.

Rwandas olid tapatalgud, ­tapeti etnilist vähemust, tutsisid.

Valitsevad hutud tegid ülima, et neid, esmalt majanduslike hu­ vide tõttu, hiljem veeretati kõik Rwanda probleemid tutside ­kaela, riigist just tapmise kaudu eemaldada. Propagandana oma rahvale oli see ühiskonna pu­ hastamine kõigest halvast. Ning kujutage ette, see toimus vähem kui 30 aasta eest.

Kanada kindral Roméo Dallaire juhtis ÜRO sinikiivrite üksust Rwandas. Ta mälestused toovad kananaha ihule. Mida kõike tehti – võsakirvega käsi, jalgu maha raiudes. Tihti olid tapjad hutu lapsed. Dallaire’i elutööks on kujunenud sõjavas­ tane võitlus, eriti selle vastu, et laps-sõdureid kunagi ei raken­ dataks.

Dallaire elas raskeid päevi üle, kuna ÜRO abi oli puudulik Rwandas, ei jõudnud kohale arstimeid, olulist, kinnitades ­ jälle, et ÜRO on hambutu tiiger.

Dallaire mälestusi peaks lugema iga inimene, kes soovib kasuta­ da sõna genotsiid. Vapustatud kindral ei suutnud Vahtralehe­ maale naastes eluga toime tulla, muutus alkohoolikuks ja viis isegi läbi enesetapukatse. Õn­ ­ neks on ta abi ja ravi leidnud, on rahvusvaheliselt hinnatud inimõiguste kaitsja.

Holokaustist on nii palju kir­ jutatud, et ei ole tarvis leheruumi sellele pühenda. Ning genotsiidi näiteid on mujaltki. Aasiast ­eriti.

Lausuda, et Kanadas toimus genotsiid, on vale. Ei toimunud

Peaminister Kaja Kallase sõnul leppis valitsus kokku, et punamonumendid, sealjuures Narva tank, tuleb eemaldada avalikust ruumist nii kiiresti kui võimalik, täpsem ajastus sõltub logistilisest korraldu­ sest. ,,Põhiline asi on meil otsus­ tatud, punamonumendid tuleb avalikust ruumist teisaldada ja seda me teeme kiiremas kor­ ras,“ ütles Kallas. ,,Konkreetne aeg ja järjekord sõltub kohalike omavalitsuste valmisolekust ja logistilisest plaanist, see logisti­ ka nõuab täpselt samamoodi läbimõtlemist, korraldamist ja ­ erasektori kaasamist,“ vahendas ERR. Monumente on üle Eesti hin­ nanguliselt kokku 200 kuni 400.

Kallas märkis, et kõik need, kelle eraterritooriumil sellised monumendid on, võivad need ise teisaldada, nagu seda tehti Auvere elektrijaama haubitsa Samas on kõikides EL-i liik­ mesriikide esindustes töötajate arv vähenenud tulenevalt diplo­ maatide riigist väljasaatmisest või muudest piirangutest.

(ERR/EE)

tapmisi, küll sooviti assimilat­ siooni, seda ehk sinisilmselt.

Aga ei olnud soovi rahvuseid, suguharusid sugugi hävitada, vaid euroopalikult neid harida.

Kui võrrelda Euroopa kultuurset taset ajal, kui Kanada põlisrah­ vaid kirjeldati kui metsikuid ini­ mesi, on see mineviku konteks­ tis ehk arusaadav. Pole teada indigeenide Shakespeare’ist, da ­ Vincist, Michelangelost, Kep­ lerist või Newtonist. On seleta­ vaid põhjuseid, mis pole elit­ listlikud, selles, et Kanada põlisrahavad olid loodusega seotud, Euroopa aga linnastus kõikide nende eelistega ja pahe­ dega, muidugi – mis see tõi.

Pärismaalased olid kütid, kalu­ rid ja ka maaharijad mõnes kultuuris. Huronitel näiteks oli ­ agraarkultuur küttimise ja sõja­ pidamise kõrval. Nende ajalugu on huvitav, aga oli toona eurooplastele arusaamatu. Et ­ 21. sajandil ikka ei kohaneta tolerantse riigi seisukohtadega, on kurb.

Pärismaalastele on kas süütunde või inimlikkuse tõttu tohutuid summasid suunatud.

Ent mineviku, väga väiksemate pattude eest vähemuse poolt, tegude, mitte organiseeritult riigi poolt, nagu Rwandas ja ­ Armeenias tehti, kirjeldada Kanadas toimunut, kuritarvita­ des genotsiidi sõna, ei sobinud sugugi lepituskäigul. Paavst sai üüratult palju meedia tähele­ panu möödunud nädalal. Kahju, et tema või ta kõnekirjutaja ei tea seda, et punast lehma mus­ taks ei saa värvida.

TÕNU NAELAPEA

puhul. ,,Eraldi teema on Narva tank, millest on palju juttu olnud.

Praegu see tank kuulub Narva linnale ja praeguses õigusruu­ mis on olnud see keeruline, aga kuna on selge, et Narva seda ise ei tee, seal on tekkimas ka pinged, siis on selge, et Eesti riik ja valitsus peab selle otsuse ise tegema, et teisaldama nii selle kui teised sümbolväärtuse­ ga monumendid,“ ütles Kallas. ,,Oluline on üle rõhutada see, et hukkunute mälestamine ei ole kuidagi keelatud ja ei saa olema keelatud, aga seda peaks tegema seal, kus on õige koht ja see on kalmistul, kus saab seda vääri­ kalt teha,“ ütles Kallas. ,,Tank on taparelv, see ei ole mälestusobjekt ja nende samade tankidega tapetakse praegu Ukraina tänavatel inimesi,“ ütles Kallas.

Täpsemat ajakava monumen­ tide teisaldamiseks Kallase sõnul hetkel avaldada ei saa. ,,Me liigume sellega nii, nagu on võimalik logistiliste ülesan­ netega lõpule jõuda. On oluline, et pinged ei eskaleeruks ei seal ega mujal. On selge, et Vene­ maa agressioon Ukrainas on re­ binud meie ühiskonnas lahti haavad, mida punamonumendid meelde tuletavad ja seetõttu nende avalikust ruumist teisal­ damine on vajalik täiendavate pingete vältimiseks,“ sõnas ta.

(ERR/EE)

6

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

Nr. 31

Järvide Festivali tipphetked Sellel aastal oli Järvide Festi­ val (Pärnu Muusika­ festival) erakordne, sest üles astusid kõik Järvi-nimelised muusi­ kud – maestro Neeme Järvi kõrval Maarika Järvi, Paavo Järvi ja Kristjan Järvi.

Festival oli sügav kummardus Neeme Järvile, kes tähistas oma 85. sünnipäeva. Tradit­ siooniliselt oli festivalil ka eesti helilooja esiettekanne, sedapuhku Mari Vihmandi Kolmikkontsert kahele flöö­ dile ja fagotile. Järvide Festivali poolt ellu kutsutud Lepo Sumera preemia pälvis sel aastal Tatjana KozlovaJohannes.

Festival oli erakordne ka seetõttu, et kõik Järvi-nimelised dirigendid juhatasid erinevaid orkestreid. Neeme Järvi diri­ geeris Tallinna kammerorkestrit, Kristjan Järvi juhatas tema enda asutatud orkestrit Baltic Sea Philharmonic ja lõpukontser­ tidel dirigeeris Paavo Järvi oma orkestrit – Eesti Festivali­ orkestrit.

Avakontserti juhatas maestro Neeme Järvi, kes sai juba orkestri ette tulles marulise aplausi osaliseks. Solistina esi­ nes Maarika Järvi, kes osales ka Mari Vihmandi esiettekandes kõlanud kolmikkontserdi koos­ seisus. Maarika kõrval solee­ ri­ sid selles ka Monika Mattiesen

ja Martin Kuuskmann. Järvi Akadeemia Noorte Sümfoonia­ orkestrit dirigeerisid meistrikur­ sustes osalenud noored dirigen­ did – igat osa juhatas erinev dirigent. Korraldajate poolt oli ­ see julge samm, anda ainus festivalil esiettekandele tulnud ­ teos esitada noortele muusiku­ tele. Vihmandi orkestripartituur oli noorteorkestrile rütmiliselt üpris kõva pähkel, aga kuna solistideks olid oma ala tipp­ muusikud, siis oli tulemus ­vägagi meeldiv ja publik võttis Vihmandi teose vastu sooja aplausiga.

Minu jaoks oli festivali üheks tipphetkeks ka Kammer­ gala (19. juulil). Benjamin Bakeri esituses kõlas avaloona Eduard Tubina Sonaat soolo­ viiulile – nii meisterlikus esitu­ ses pole mina seda teost varem kuulnudki. Haruldane kõlakvali­ teet pani kavalehte sirvima. Jah, muidugi – Baker mängis suurepärasel 1694. aastast pärit Giovanni Grancino meistripillil.

Mis imeretsept neil vanadel Itaalia meistritel küll oli, et nende pillid nii kaunilt kõlavad!

Ja kui meistripillil musitseerib meistriklassi muusik, siis sünnib imesid.

Suure põnevusega oodati Carl Nielseni nimelise rahvus­ vahelise konkursi võitja Hans Christian Aaviku esinemist.

Neeme Järvi ja Maarika Järvi.

Foto: Kaupo Kikkas, Pärnu Muusikafestivali FB lehelt

Kammermuusikagalal esinesid ka Martin Kuuskmann (fagott) ja Kärt Ruubel (klaver).

Foto: Taavi Kull, Pärnu Muusikafestivali FB lehelt

Järvi Akadeemia lõpukontserdil: Paavo Järvi, Neeme Järvi ja Kristjan Järvi.

Foto: Taavi Kull, Pärnu Muusikafestivali FB lehelt

Tema esituses kõlas George Enescu 3. viiulisonaat „Ru­mee­ nia rahvamuusika stiilis“.

Klaveril saatis teda Karolina Žukova, kes oli Aaviku kam­ merpartneriks ka Kopenhaageni konkursil. See esitus jääb küll kauaks meelde!

Erkki-Sven Tüüri „Dedi­ cation“, mille seade fagotile ja klaverile on teinud Martin Kuuskmann, viis esimestest taktidest meid jäägitult kaasa. ­ Suurepärane partnerlus – Kuuskmanni saatis klaveril Kärt Ruubel. Haruldane elamus oli ka Tšaikovski Serenaad Keel­ pillidele – esitajateks Benjamin Nyffenegger, Thomas Ruge, Theodor Sink ja Marcel Johannes Kits.

Unustamatu on Brahmsi Topeltkontsert Triin Ruubeli (viiul), Marcel Johannes Kitse (tšello) ja Eesti Festivaliorkestri esituses. Dirigeeris Paavo Järvi.

Selle esituse oleks tahtnud terve­nisti tagasi plaksutada. On ju varemgi terveid teoseid ta­ gasi plaksutatud. Meenutagem siinkohal Arvo Pärdi „Credot“ Neeme Järvi dirigeerimisel, mille esiettekanne läks kohe kordamisele.

Paavo Järvi suutis meid veel­ gi vapustada – Sibeliuse Süit „Lemminkäinen“ kõlas kahel õhtul järjest ja mõlemal õhtul suutis Paavo Sibeliuse partituu­ rist uusi põnevaid detaile välja tuua. Festivaliorkester mängis vaimustavalt, lausa täiuslikult – oli tunda, et ka Paavo Järvi ise nautis esitust igati.

Traditsiooniliselt lõpeb Pärnu suvefestival Lepo Sumera vai­ muka orkestriteosega „Kevadine kärbes“. Sedapuhku jäi see ära.

Paavo Järvi tegi hoopis kum­ marduse oma juubilarist isa poole ja kutsus ta lõpulooks Festivaliorkestri ette. Nii väge­ vat aplausi kui Neeme Järvile, kuuleb harva – Järvi Akadee­ miast osavõtjate „kisakoor“ orkestri vastas rõdult oli kõr­ vulukustav. Publiku püstija­ laaplausid ja braavohüüded ei tahtnud kuidagi lõppeda – see oli südamest tulnud tänuavaldus Neeme Järvile, kes hoolib süga­ valt eesti muusikast ja muusiku­ test ja mis eriti oluline – mõtleb ka meie järelkasvu peale. Kuigi Järvi Akadeemia meistrikursus­

tele joostakse tormi kogu maail­ mast, on konkursi läbinute seas alati ka eestlasi. Võib-olla on siin mängus väikest viisi ka „onupojapoliitika“ – eks seda näita tulevik, kas väljavalitud õigustavad end. Sel aastal sai Pärnust tuule tiibadesse 15aastane dirigent Kasper-Joel ­ Nõgene.

Lõpuks püüan sõnadesse panna suure üllataja Kristjan Järvi esinemist. Kristjan oli oma orkestriga nagu külaline teisest reaalsusest. Põhiliselt Kristjani enda loomingust koos­

nev kava oli nagu müstiline rituaal, kus muusikud püüdsid ­ ühendust saada kosmilise kõik­ susega. Kristjan ise oli nagu väge täis šamaan, kes aitas ­publikul lovesse langeda. Tema Baltic Sea Philharmonic oli Kristjaniga samal lainel ja osales selles vägevas rituaalis suure mõnuga. Kristjan diri­ geerib ka Birgitta Festivalil – on ju temagi selleaastane juubi­ lar!

Eestis võeti kaitse alla kolm ajaloo- ning kaks arheoloogiamälestist

Arheoloogiliste uuringute käi­ gus leiti sealt 118 luustikku ning hauapanuste järgi on kal­ mistut kasutanud mitmed kogu­ konnad – eestlased, slaavlased, vadjalased.

Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas sel nädalal kultuuri­ mälestisteks Jõekääru asula­ koha, Sillamäe varauusaegse kalmistu ning Karuste, Muriste ja Altja külade ajaloolised ­rannalautrid.

Jõekääru asulakoht asub Mustvee vallas Peipsi järve suubuva Kullavere jõe suud­ mealal. Asulakoha arheoloogi­ lised leiud pärinevad hinnan­ guliselt aastatest 5200–1000 e.m.a.. Asulakohalt on avastatud mitmeid inimtegevusele viita­ vaid kivi- ja pronksiaegseid leide.

Sillamäe kalmistu avastati 2020. a Kesk tänava rekon­ strueerimistööde käigus. 16. saj II poolest 18. saj I pooleni kasutusel olnud kalmistu on ­ ainus teadaolev omataoline Sillamäe linnas ja selle lähedal.

Karuste lauter Saaremaal, Muriste lauter Lääneranna vallas ning Altja lauter Lahemaal on ühed paremini säilinud kiviridadega rannalaut­ rid Eestis. Vanim neist on Altja lauter, mida kasutati ilmselt juba 15. sajandil. Ajaloolisi paadilautreid kasutati kalapaa­ tide randumiseks ja merele minekuks, need olid ühe või paari-kolme küla kasutuses ning mängisid olulist rolli kohalikus majanduselus. Lauter koosnes nii veealustest (kiviread, veer­ puud jm) kui ka maapealsetest objektidest (paadi- ja võrgukuu­ rid, vabed, ligipääsurajad jm), millest enamasti on säilinud vaid kiviread. Ajalooliselt olid rannalautrid levinud tervel Eesti rannikul, kus võis leida kiviseid randu, kuid säilinud on neist vähesed. (KuMPT/EE)

SIRJE VIHMA-NORMET ajalehele EESTI ELU/Estonian Life

Karuste rannalauter.

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1116 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

14

15

16

17

18 21

22

19 24

26 32

35

28

33

36

42

37

38

44

45

46

47

48

52

53

54

55

56

57

1. Programm.

5. Vaestemaja.

9. Eesti Teaduste Akadeemia.

12. Virk, tegus.

13. Kalevipoja koer.

14. Kartlik.

15. Teat. iste.

16. Pikkusmõõt.

17. ______m, sisu, südamik.

18. _______ika, maailmajagu.

20. Eesli ja hobuse ristand.

21. Kunstlikult saadud radioaktiivne element.

24. Ühesugused vokaalid.

26. Sugukond.

27. Lind.

31. International Energy Agency.

32. _______im, siseruumides kasvatatav taim.

34. _______s, teravili.

35. Isik.

37. Piirkond Tartus, kus asub Eesti Rahva Muuseum.

39. Röövima (ingl.k.).

40. Puu. 41. End. Prantsuse kuld- või hõbe-

30

40

43

PAREMALE:

29

34

39 41

11

25

27

münt.

44. Esmalt, alguses.

46. Rootsi kroon (lüh.).

47. Kihnu meestekamp­sun.

48. Samoa pealinn.

52. H_____, aiaroigas, ritv, latt.

53. Koostisosa, komponent.

54. Jaapani põliselanik.

55. Mängukepp.

56. Esmaspäev, teisipäev, neljapäev, kolmapäev.

57. (Puu)seen.

ALLA:

1. _____ee, osa vagunist.

2. Ese. 3. ______n, vistrik, punn.

4. K______, (kabaree)tants.

5. Ühelt poolt karvane riie.

6. Suurjärvistu järv.

7. Emiiri valitsuse all olev riik.

8. _____u, väike Eesti rannavete kala.

9. Ebamäärase vanusega.

10. Ustav.

S P ORT Eestit esindab 15.–21. augustini Münchenis toimuvatel kerge­ jõustiku Euroopa meistrivõist­ lustel (EM) 12 sportlast.

Koondises on kümnevõistle­ jad Maicel Uibo, Karel Tilga ja Janek Õiglane, maratonijooks­ jad Roman Fosti, Tiidrek Nurme ja Kaur Kivistik, sprinter Karl Erik Nazarov, kaugus­ hüppes osalev Hans-Christian Hausenberg, tõkkejooksjad Kei­ so Pedriks, Marielle Klee­meier, odaviskaja Gedly Tugi ja kõr­ gushüppaja Karmen Bruus.

Tänavu esmakordselt 400 meetri tõkkejooksus aja alla 48 sekundi saanud Rasmus Mägi peab vigastuse tõttu EM-i ­vahele jätma. (ERR/EE)

49

50

S

T

Ristsõna nr. 1115 LAHENDUS

20

23

31

10

I

51

11. Vilets ees- või äärelinn.

19. Lai naistemantel.

20. Planeet.

21. Alaskan Independence Party (lüh.).

22. _____p, magama (ingl.k.).

23. Kali.

25. Mägi, kuhu Noa tuli oma laevaga puhkama.

27. _____i, kodulind.

28. _____t, tulihänd, pisuhänd.

29. G. Verdi ooper.

30. ______ ja seal.

33. Saksa ohvitseri auaste.

36. Sõltumatute Riikide Ühendus.

38. Aasialane.

40. Väike luine kala.

41. Eeskoda.

42. Eesti üks põhjapoolsemaid saari.

43. Ilma teisteta.

45. ______e, liigniiske, pehme pinnasega.

47. Vorm sõnast ,,tugi“.

49. Pakistan International Airlines.

50. Inin (murd.)

51. Veelind.

Vips sai Hungaroringil punktili­ sa. Eesti vormelisõitja Jüri Vips (Hitech) lõpetas F2 sarja hooaja kümnendal etapil Ungaris sprindisõidu teisel kohal, stardis oli ta viies. Võitis austraallane Jack Doohan (Virtuosi Racing).

Pühapäevase põhisõidu lõpe­ tas kuuendalt kohalt alustanud Vips viiendana, võitis prants­ lane Theo Pourchaire (ART Grand Prix). Vips on 85 punkti­ ga MM-sarjas üldjärjestu­ ses kümnendal kohal. (ERR/EE) • Eesti teenis noorte olümpiafesti­ valil Slovakkias kolm hõbedat, mis andis medalitabelis Eestile 27. koha.

Odaviskes tõi hõbeda koju Heti Väät, seitsmevõistluses Viola Hambidge ja teivashüppes Karl Kristjan Pohlak. (ERR/EE)

Paremale: 1. Visa, 5. Pits, 9. Väl(k), 12.

Alus, 13. Rieu, 14. Aka, 15. Aast(a), 16.

Ernesaks, 18. Tase, 19. (M)eie, 20.

Usin, 21. EKM, 23. TEM, 25. Sookail, 29. Morsk, 33. Aso(tsiaal), 34. (Lauri) Vaska, 36. Ali, 37. Poola, 39. Vanasti, 41. Alp, 43. RDL, 44. Osak, 47. Ätt, 49.

Paha, 53. Jõekääru, 55. Aser, 56. AES, 57. (Teo)ksil, 58. Kile, 59. Lll, 60.

Eepi(ka), 61. (Sk)aala.

Alla: 1. Vaat, 2. (M)ilaa(no), 3. Suss, 4.

Asteek, 5. Preemia, 6. Iiri, 7. Tenet, 8.

Sue, 9. Vaas, 10. Äkki, 11. Lasn, 17.

Sumo, 22. Kaval, 24. Emand, 25. Sap, 26. Oso(on), 27. Ooo, 28. LSV, 30. RAS, 31.SLT, 32. Kii, 35. Kartuli(puder), 38.

Lakk, 40. Alpaka, 42. Pääse, 44. (P)ojal, 45. Sõel, 46. AESL, 48. Trip, 50. Asia, 51. Hell, 52. Area, 54. Äke.

Nädala retsept

7

Volli veste

Notsupääd Sõnademäng on alati mõnus. Karla on selles meister, minu­ sugune oskab vaid kahvatuid lauseid, sõnu leida. Ta ema­ keel märksa paremp ku mul. Mina saan selle kohaliku keelega inämp nalja, no siiski pigem enese huvides.

Temakesele muidugi sellised vaimusähvatused ei meeldi.

Vaat, eestlane hääldab igat tähte nii nagu piab – teist varianti pole. Kanukid aga siin oskavad teisiti, vahel muu­ tub isegi sõna tähendus – isegi, kui on täpselt samuti kir­ jutatud. Üts inglise keele omapärasid on, et ühel sõnal võib olla kaks tähendust. Oleneb rõhuasetusest. Näituseks on sõna close. Kas tähendab see ligidal olekut või käsku sulge uks?

Kohanemine inglise keelega viis muidugi selleni, et lae­ nati sealt, et näidata erutiitsust, vist. Või keelelist lodevust, ep tia. Kik need kottitsid ja karpitsat on juba teada, habe­ mega. Kes ei tiaks seda samuti igivana väljendust, et hani, pane pardi kleit selga. Või ämm suri, (emm sorri).

Aga neid on veelgi. Meenub aastakümnete eest Eesti Maja koridoris kuuldut hüüe – Tädi! Jahmusin, kui tuli selgelt mehe häälega vastus – olen siin. No ei olnud isa õde, vaid Daddy.

Suvine salat oranžidest ja kollastest viljadest Kaire Tensuda Seda salatit võib käsitleda nii praekõrvasena kui ka eraldi roana; maitselisandina võib kasutada erinevaid maitseaineid või kastmeid. Kogused soovi järgi.

Valmistusained: oranž või kollane pipar apelsin konserv-ananass konserv-mais sidrunimahl Valmistusviis: Puhastada pipar ja lõigata peenteks ribadeks. Lõigata apelsin ratasteks, koorida ning ­ lõigata sektoriteks. Kurnata ananassi- ning maisikonservid.

Segada kõik kausis ja pigistada peale sidrunimahla. Kes soovib magusamat salatit, võib lisada ananassikonservis olevat mahla.

Kes soovib aga teistsugust mait­ senüanssi, võib lisada pisut hakitud sibulat.

Ugala teatriga liitub Alden Kirss Ugala teatri 103. hooajaga liitub neli noort: Alden Kirss, Jass Kalev Mäe, Maarja Mõts ja Margaret Sarv, vahendas ERRi portaal.

Uued Ugala trupi näitlejad Alden Kirss ja Jass Kalev Mäe astuvad üles ka käimasolevas suvelavastuses ,,Kolm muske­ täri“ Õisu mõisapargis.

Alden Kirss teeb kaasa ka hooaja teises uuslavastuses ,,Kolm ahvi“.

Alden Kirsi ema on Toronto eestlaste kogukonnas väga ­tuntud ja armastatud prof. Tiina Kirss. (ERR/EE)

Siis see, kuidas mehed omavahel nalja tegid, eesti kee­ les hääldades siinset vabandamist saunalavalt lahkudes.

Mis me keeles on ju hoopis teise tähendusega.

Kesvamärjuke viib selleni. Hüva kraam, eriti suviti. Kuid nii nagu inglise keeles seda kirjutatakse, eesti keeles hääl­ datakse, viib ka selleni, nagu ta kõla ütleb.

Aga aitab vallatustest. Võõrkeeli on ju maailmas palju, pagulane pidi õppima kas saksa, rootsi või inglise keelt.

Mõni ka teisigi. See oli paratamatus, aga nüüdseks, kui in­ ämp põle me kaua olnu pagulased, vaid ulgueestlased, on vist kõigil asukohamaal võimalik tasemel suhelda. Ku teisi rahvuseid, kes hiljem siia valgusid, vaadata, on neil küll tihti juhtumeid, kus siin sündinud lapsed, isegi lapselapsed peavad olema tõlgiks. Keel tõkkeks. Immigratsiooni kaudu riigi tööjõule ehitatud majandussüsteemile põle see mingi ime ega ebatava­line. Hea, et praegusel ajal on olemas sal­ livus, mida sugugi varajasemad sisserändajad ei kogenud.

Ah, et milleks selline pääliskiri? Vaat Mäe Gustav oli juba Kanadas mõne aasta olnud, purssis oma arust keelt korralikult. Kohtas siis üle pikema aja Tamme Mihklit.

Kes päris – no kudas sul siis läheb. Teine tahtis näidata oma teadmisi. Ja vastaski nii – notsupääd, Maik. Mihkel kratsis kukalt pikemat aega, kuni lõpuks läks lamp põle­ ma. Ning vastas samuti eeslishis, mis on emakeele ja in­ glishi segu. Veri Kutt. Sõbrad läksid oma teed, teadmises, et on kakskeelsed.

VABARNA VOLLI

KANADA UUDISED

TORONTO. Toronto Regional Real Estate Board’i teatel olid kodude müügid tänavu juulis 47% võrra langenud võrreldes möödunud aasta juuliga, ning tänavuse juunikuuga võrreldes oli langus 24%. Keskmiseks kodu hinnaks oli möödunud kuul $1,074,754, mis on 1%-line tõus 2021.a. juuliga, kuid 6%-line langus võrreldes tänavuse juunikuuga. (Lüh. CP24) • KANADA. Public Health Agency of Canada andmeil on 3. augusti seisuga riigis regist­ reeritud 890 ahvirõugete juhtu: 423 Ontarios, 373 Quebecis, 78 Briti Columbias, 13 Albertas, kaks Saskatchewanis ja üks Yukonis. (Lüh. Globalnews)

ONTARIO. Viimastel kuudel on olnud rohkesti teateid töötajas­ konna puudusest haiglates üle provintsi, mille tulemusena on ajutiselt suletud mitmeid esma­ abi- ja intensiivraviosakondasid.

Palju juttu on olnud ter­ vishoiutöötajate, eriti meditsi­ iniõdede läbipõlemisest ja soo­ vist sellelt töölt lahkuda.

Neljapäeval avaldatud uudise kohaselt kaalub ka laboritööta­ jaist 70% nende assotsiatsiooni küsitluse järgi sellelt professi­ oonilt lahkumist. (Lüh. CTVNews)

Naljanurk Naine teatab sõbrannale uhkelt: ,,Tead, mu mees jättis suitsetamise ja joomise maha.“ ,,Selleks peab olema tu­ gev iseloom,“ ütleb sõb­ ranna. ,,Jah, see mul on.“

8

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

Nr. 31

Eesti inimestest viiendik on magistrikraadiga, sama paljud vaid põhiharidusega

Seedrioru valguspeole järgnes lipu langetamine.

Seedrioru valguspeol esinevad lapsed ja kasvatajad lauludega.

Seedrioru laagri valguspidu Laupäeval, 30. juulil toimus Seedrioru las­ te suvelaagris Eloras traditsiooniline laag­ri valguspidu. Ilusa päik­ sepaistelise ilmaga tulid lastevanemad ja laagriküla­ lised Seed­ rioru peamajja, et nautida maitsvat õhtusööki, mida laagri pererahvas oli ette valmistanud.

Laagrikülalised läksid see­ järel korvpalliplatsile, kuhu kasvandikud ja kasvatajad varsti samuti kohale saabusid. Laag­ rinädala juhataja Hannes Aasa andis rahvale lühikese ülevaate nädala tegevusest, kus mitmed vabatahtlikud aitasid laagritege­ vusega kaasa.

Keele sümboleid (nagu Morse koodi) tutvustasid lastele Kadri Wichman ja Linda Montgomery; ka said lapsed osaleda käsitöö tegevuses

(Merike Kogeri juhendamisel), tutvuda bumerangidega (Riina Pertensi abiga), osaleda lask­ mises laagri lasketiirul (TEPP abiga, Toomas Aasa) ja ,,tuubin­ gul“ Grand jõel.

Seejärel algasid kasvandike ettekanded. Lapsed esinesid mitme ühislauluga, rahvatansu­ ga (Kaera-Jaan ja perekonna­ valss) ja mudilaste lauluga (Lahti-ja-kinni). Eriti rõõmustav oli suurte rahvatantsu-ettekanne ,,Tuljak“, mida lastele õpetas Eesti Rahvusringhäälingu Tü­tar­ lastekoori liige ja laagri kasva­ taja, Liisa Ruus.

Valguspidu lõppes lipulange­ tamisega ning koosviibimisega kohvi ja koogiga peamajas.

Suur tänu Seedrioru perele toreda ettekande eest! Laager kestab 6. augustini.

Tekst ja fotod MARTIN KIIK

Seedrioru laagri üks kasvataja oli ERRi Tütarlastekoori liige Liisa Ruus, fotol koos Seedrioru esi­ naise Lia Hessiga.

S P ORT Facebookis vähihaigete toetu­ seks korraldatud heategevusli­ kul oksjonil pakuti Ott Tänaku Rally Estonia kiivri eest 13 000 eurot.

Sellise hinna pakkus viima­ sel hetkel Karlis Salomon. Enne seda pakkusid tema konkuren­ did Tänaku kiivri eest 11 000, 12 000 ja 12 100 eurot.

Perekonnavalsist võtsid osa ka laagri külalised.

Vähiravifond Kingitud Elu pani koostöös spordiennustuse portaaliga Betsafe Ott Tänaku Rally Estonia eridisainiga kiivri heategevuslikule oksjonile, kust saadav tulu läheb vähiga võitle­ vate inimeste abistamiseks.

Tänaku kiivril on ka kõikide Rally Estonial osalenud tipp­ sõit­jate autogrammid. (PM/EE)

Värske rahvaloenduse andme­ tel suureneb Eestis kõrghari­ dusega inimeste osakaal, näi­ teks magistrikraad on viiendi­ kul inimestest. Samal ajal on viiendikul eestimaalastest vaid põhiharidus või veel madalam haridus, nende osa­kaal võrrel­ des varasemaga väheneb. Üle 15-aastastest Eesti elani­ kest on 43%-l kõrgeim hari­ dustase keskharidus ja 37%-l kõrgharidus. Põhi- või madala­ ma haridusega on 20% Eesti elanikest, ütles statistikaameti juhtivanalüütik Triinu Aug. Vanuse järgi vaadates on kõrgharidus omandatud ena­ masti umbes 25. eluaastaks.

Sealt alates püsib kõrghariduse­ ga inimeste osakaal rahvastikust 40% ümber kuni 70-aastaste vanuserühmani.

Rahva- ja eluruumide loen­ duse andmetest selgub veel, et 21,4%-l Eesti rahvastikust vanu­ ses 25–64 on omandatud magistrikraad. 17,4%-l on kut­ sekeskharidus ning umbes sama paljudel (17,2%) üldkeskhari­ dus.

Bakalaureusekraadiga on 13% protsenti rahvastikust ning kutseharidusega keskhariduse baasil 10%. Vanusegrupis 25–64 on umbes sama palju alghari­ dusega inimesi (1,1% ehk 7752 inimest) ja doktorikraadi oman­ danuid (1% ehk 6805 inimest).

Kõige rohkem elab kõrghari­ dusega inimesi linnalistes piir­ kondades, kus 49% vanuse­ grupist 25–64 on kõrghariduse­ ga. Väikelinnalistes piirkondades on kõrgharidus 47%l ja maa­

piirkondades 30%l rahvastikust.

Maakondlikus võrdluses elab kõige rohkem kõrgharidusega 25–64-aastaseid Harju- ja Tartumaal (vastavalt 52,6 ja 46,1%). Suhteliselt kõige vä­ hem on kõrgharidusega inimesi Järva- (25,5%) ja Jõgevamaal (27%).

Kohalikest omavalitsustest paistab silma Viimsi vald, kus 25–64-aastaseid kõrgharidusega elanikke on 62,5%. ,,Viimsi vallas on ka kõige suurem magistrikraadiga ini­ meste osakaal – 38 protsenti.

Samas, kui vaadata doktorikraa­ diga inimeste osa rahvastikust, on kindel liider Tartu linn, kus doktorikraad on 4 protsendil inimestest. Eesti keskmine on seejuures üks protsent,“ selgitas Aug. Vene emakeelega inimestel on keskmiselt veidi kõrgem ­haridustase kui Eesti emakeele­ ga inimestel. Neil moodustavad põhiharidusega inimesed väik­ sema osa ning keskharidusega inimesed veidi suurema osa kui eesti emakeelega inimeste puhul. ,,Kui võrrelda eelmiste loen­ dustega, siis on meil siin muu emakeele ja kõrgharidusega ini­ mesi lausa 35 protsendi võrra rohkem kui 20 aastat tagasi. See tähendab, et Eesti on üha enam sihtkoht kõrgelt haritud sisse­ rändajatele,“ märkis Aug. Statistikas ei kajastu sõjapõ­ genikud, kes on Eestisse tulnud pärast loendusmomenti ehk 31. detsembrit 2021. (ERR/EE)

Balti õhuturbemissiooni Ämaris jätkavad Saksamaa hävitajad

Juulikuu oli Eestis keskmisest soojem

Ilmateenistuse ülevaatest sel­ gub, et Eestis oli juulikuu ­keskmisest soojem, aga samal Teisipäeval toimus Ämari len­ ajal ka vihmasem, vahendas nubaasis pidulik õhuturbe Postimees. missiooni vahetustseremoonia, Eesti keskmine õhutempera­ kus Balti riikide õhuruumi tuur oli juulis 17,9, mis on 0,1 valvanud Prantsusmaa õhu­ kraadi normist kõrgem. Õhu­ väelased andsid valvekorra temperatuuri maksimumiks re­ üle Saksamaa õhuväelastele, gistreeriti 32,6 kraadi 2. juulil kes hakkavad õhuturvet ta­ ­ Kundas ning miinimumiks 5,2 gama hävitajatega Euro­ kraadi 18. juulil Kuusikul. fighter Typhoon.

Eesti keskmine sajuhulk oli Ämarisse saabunud hävitajad 71 millimeetrit, mis on 106% on lennubaasis valves ööpäeva­ normist.

Maksimaalseks öö­päe­ ringselt, sooritavad vajadusel vaseks sademete hulgaks mõõ­ tuvastuslende ja teevad regu­ ­ deti 40 millimeetrit 8. juulil laarselt treeninglende.

Lääne-Nigulas.

Mitmefunktsiooniline hävita­ Eesti keskmisena oli päikese­ ja Eurofighter Typhoon on kahe­mootoriline hävituslennuk, paistet 282 tundi, mis on 97 mille ehitasid ühisprojektina protsenti normist. (PM/EE) Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia. Lennuki mitme­ funktsioonilisus seisneb selles, et teda saab kasutada hävitajana 2004. a, kui Balti riigid said õhuruumi kaitseks, ründelennu­ NATO liikmeks. 2012. a kina maapealsete ja merel ole­ Chicago tippkohtumise raames vate objektide hävitamiseks, aga pikendas Põhja-Atlandi Nõu­ ka mitmesuguste luureülesan­ kogu Balti riikide õhuturbe mis­ nete täitmiseks. siooni määramata ajaks.

Põhja-Atlandi Nõukogu ot­ NATO õhuturbe teine len­ suse kohaselt valvavad NATO nusalk baseerub Šiauliai lennu­ liikmesriikide õhujõud Eesti, baasis Leedus, kus õhuruumi Läti ja Leedu õhuruumi rotat­ valvab Ungari õhuvägi hävitus­ siooni korras alates 29. märtsist lennukitega Gripen. (KVPST/EE)

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

Viljandi…

(Algus lk. 1)

akordionisti, mitmes mainekas õppeasutuses õppinud Maimu Jõgeda kontsert. Tema auto­ riloomingus on huvitavalt põimu­ nud iidsed (toru- ja lõõtspilli) viisid väga intiimse muusika- ja rütmitunnetusega ning mõjudega erinevatest muu­ sikastiilidest. Maimu Jõgeda muusika oli tõeliselt siiras ja kaunis. Loodame, et tal õnnes­ tub tulla peatselt ka Kanadasse esinema.

Publiku hulgas ka president Toomas H. Ilves ja Kersti Kaljulaid presidendina olid Viljandi Folgil sagedased küla­ lised, selle aasta festivalile jõu­ dis ka praegune riigipea Alar Karis, kes käis perega kuula­ mas (Kanada publikulegi tun­ tud) kandlemängijaid Duo Ruut. Festivalil oli näha mit­ meid poliitikuid ja ühiskonnate­ gelasi. (Ungari ansambli Góbé lauljad ütlesid seepeale kade­ dalt, et ka nemad sooviksid endile sellist presidenti, ja loomulikult mitte ainult selle­ pärast, et riigipea festivalidel käib... aga see on juba hoopis teise loo teema.)

Publik on Folgil erinevas vanuses – rinnalastest vanavane­ mateni, kõik tunnevad end siin ühtmoodi vabalt, kas lava ees tantsides või piknikutekil muu­ sikat nautides. Festivali õhk­ kond on huvitav segu energili­ susest ja rõõmsameelsusest ning rahulikust kulgemisest. Ühelt kontserdilt järgmisele jõuab

9

stressivabalt jalutada, vahepeal tühjaks saanud joogitopsi täites.

Kuhugi pole kiiret.

Eksootiline energia ja vunk Maailmas on palju erinevat pärimusmuusikat, mis meie ­jaoks eksootiline. Väliskülalisi oli sel aastal 18. Rohkesti kuu­ lajaid meelitas reggae-rütmide­ ga kohale Hempress Sativa Jamaicalt, Šotimaa kaasaegset pärimusmuusikat pakkuv Brea­ bach võlus võimsate torupilli­ helidega. Seekordselt festivalilt tuli ka mitmeid uusi lemmikuid: lummavad kontserdid andis Yamma Ensemble Iisraelist, rütmikas Samba Touré Malilt pani kaasa elama, Gangar Norrast ja Góbé Ungarist mängisid väga heatasemelisi ja ägedaid pärimusmuusikatööt­ lusi. Kõige suurema elamuse sai allakirjutanu ansambli Ak Dan Gwang Chil (Lõuna-Korea) kontserdil – see oli võimas he­ lide, rütmide ja värvide piller­ kaar, mis andis hingele palju positiivset energiat. Kõigilt neilt kontsertidelt jäi kõlama mõte, et hoolimata heli- ja rütmikeele erinevustest oleme kõik selle ­ planeedi lapsed, peame oma elukeskkonda ja üksteist austa­ ma ja hoidma.

Kaevumäe lava.

Slava Ukraini!

Ukrainale pöörati festivalil päris palju tähelepanu. Püha­ päeval oli festival kõigile ukrainlastele tasuta ja seda ka­ sutas umbes 200 inimest. Väga liigutavad olid Ukraina metal­folk bändi Geneza kontserdid Vabaduse platsil ja esinemine festivali lõppkontserdil, kus as­

Kanada viiuldaja Robert Alan Mackie esines ansambliga Hypnosis Negative.

Korea ansambel Ak Dan Gwang Chil.

tus üles ka Toronto eestlaskon­ nale tuttava ansambli Svjata Vatra solist, Eestis elav Ruslan Trochynski.

Ansambli Geneza solist Pavlo Voloshyn toodi esinema otse sõjast. Ansamblil oli kaasas ingliskeelne video Ukrainas toi­ muvast, koledatest sõjapurustus­ test ja inimkaotustest. Paljudel tulid seda vaadates pisarad silma.

Laulja kinkis lõppkontserdil festivali peakorraldajale Ando Kivibergile sümboolselt Ukrai­ na lipu, millel olid kõigi tema sõjakaaslaste nimed. Lõpp­kont­ serdil lauldi üheskoos Ukraina vapruse ja vastupanu sümboliks saanud laulu „Verev lodja­ puu“. See laul kõlas festivalil korduvalt ka teiste ansamblite esituses.

Abituse tunnet aitab natu­kene leevendada ka see, kui ise midagi Ukraina heaks teha. ­ Viljandi Folgi käsitööalal sai punuda Ukraina sõjaväele varje­ võrke. Valmis saadi kolm ja pooleldi valmis kaks varje­ võrku. Osta sai ka erinevate Ukraina-teemaliste sõnumitega T-särke, mille tulu läks Ukraina toetuseks. Neid särke oli ka päris palju inimestel seljas näha. Mitmel naisel-tüdrukul olid peas Ukraina stiilis lille­ pärjad.

taaskasutatavatest materjalidest, mitmeid neist saab tarvitada ka järgmistel aastatel. (Järgmine samm võiks olla ehk kompos­ teerivad kuivkäimlad, mille „toodanguga“ saaks väetada kasvõi Viljandi linna lillepeen­ raid.) Festivali kodulehelt leiab ka mitmeid kasulikke nippe, kuidas olla keskkonnasõbra­ likum ka pärast ürituse lõppu.

Väga hea ja oluline samm!

Järgmisel aastal juba 30!

Tuleval aastal saab festival 30-aastaseks. Juba on teada ka toimumise kuupäevad: 24.-27. august. On oodatud kõik, kes soovivad osa saada kordumatust Eesti ja maailma pärimusmuusi­ ka valikust kaunis Eesti väike­ linnas ja tunnetada oma juuri.

Kõik see toimub rõõmsas ja vabas seltskonnas. Elamus on ­ garanteeritud!

Koosmängimine Karmoškateegis.

Keskkonnasõbralik festival

Muusikat mängiti festivalil kõikjal, ka spontaanselt.

Viljandi Folgi peaeesmärk on hoida ja rikastada Eesti muu­ sikalist emakeelt. Ka loodus- ja elukeskkond on meie suur rikkus. Festivalil söödi-joodi ­ korduvkasutatavatest nõudest, sorteeriti prügi ning mitmes kohas sai oma pudeleid tasuta ­ täita puhta Eesti joogiveega.

Lavadekoratsioonid olid tehtud

Ungari pärimusmuusik Mátyás Egervári õpetab parmupilli mängima.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

10

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

Nr. 31

Tech startup realism with the co-founder and CEO of Klaus Vincent Teetsov English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Estonia, take a bow. But let’s not lower the curtain yet It’s no longer news, but it still deserves attention. By midApril, Estonia had donated proportionally more military aid to Ukraine than any other nation – including the USA and the U.K. And the war is far from being wrapped up.

According to the Kiel Institute for the World Eco­ nomy, Estonia had supported Ukraine by 220 million Euros.

Per capita, this amounts to one third of its total military budget.

By that time, Latvia had also donated nearly one third (220 million Euros) of its military spending, with 13% for Poland, and 11.6% for Slovakia.

The Kiel Institute has also compiled info on aid that had been promised. By mid July, Estonia had filled 98% of the 250 Euros promised. This com­ pares with 96% for the 450 million euros committed by ­ Norway, 88.9% of the 260 ­million by The Czech Republic, 84.6% of the 80 million by Holland and 82.6% of the 50 million offered by Lithuania.

Following the above line-up are Slovakia, Spain, Sweden, Denmark and Australia. At the bottom of the list are New Zealand and Greece. At the time only ten European nations had lived up to their promises.

South Korea, Portugal and Croatia had not yet delivered any of their pledges.

The state with the Europe’s leading economy, Germany, had promised 675 million Euros in support of Ukraine but fulfilled its stated obligations by only 3.9%, by 269 million Euros.

Within Europe the largest mili­ tary donation has been Polish, with 100% of its 1.8 million Euros delivered.

Worldwide, the USA by far leads all other countries. By mid-April, the USA had com­ mitted almost four times as much military aid as all other 30 Western countries combined.

Of the 6.3 billion Euros pledged, 2.33 ­ billion had been delivered by mid-July, that be­ ing 38.4% of the promised amount. Canada had delivered 82.5% of its i­ntended military support, this being 920 million Euros.

These statistics can be con­ fusing, but the Keil Institute points to their actual signifi­

cance. It concludes that it’s the very same Eastern European nations within NATO, who ­ ­border on Russia and are being identified as possible Russian targets in the future, who have made per capita the largest contribution in supporting ­ Ukraine’s defence against Russia. When comparing the size of their economies, with the USA and Germany, it’s re­ markable, but not unexpected that Estonia, Poland, Lithuania and Slovakia have been the top four donors.

In terms of each country’s Gross Domestic Product (GDP), Estonia has provided military aid amounting to nearly 0.8% of its GDP. This is followed by Poland with 0.17%, Lithuania with 0.06%, Slovakia with 0.05% and Sweden at 0.045%.

In absolute terms, the USA has been in a class of its own with massive assistance, but per capita it ranks sixth, with military aid amounting to ­ approximately 0.04% of its ­ GDP. Still, one notes that the USA’s contribution is larger than the entire European Union aid. The USA is far from the war zone, but gives substantially more than the EU, with some of these states situated within range of Russian firepower.

As of this writing, Ukraine has borne the human cost of fending off a brutal attack by an autocratic, aggressive foreign power. But who is winning?

Both claim to have the forward momentum. A skeptical tone about this has in general domi­ nated Western media for several weeks.

But according to experts, it’s the new batch of weapons ­supplied by the West that seem to be now making a difference.

Their enhanced accuracy and longer range give the Ukrainian defenders a reason to adjust their tactics – to go on the offensive. The latest news that ­ Kherson may be freed from Russians, would not only be a key strategic victory, but could also boost Ukrainian morale and shake Western media out of war fatigue slump.

By the end of July, Ukraine had liberated 44 villages and towns in the region, clearly as a result of more effective equip­ ment. But to maintain its resur­

The tech world is enigmatic.

From its exterior, we hear about seed capital, and mas­ sive rounds of series A, B, and C funding. We’re told about the seven “unicorn” compa­ nies founded by Estonians, with one billion dollars in value or more, and read about the bright minds behind them.

So is a good idea all that it takes to grow a successful new company? It didn’t take long for Martin Kõiva, the CEO and co-founder of Klaus, to dispel this concept when I asked if he knew the recipe for a billion­dollar company.

When it comes to enticing investors with clever ideas, Kõiva says, ideas are “only one part of the equation and a less important one in my opinion.

Any idea can be a billion-dollar idea if you execute it well. I’m definitely in the camp that does not value ideas too much.” To this point, Kõiva refers to the quote that says, “Ideas are just a multiplier of execution... Ideas are worth nothing unless executed... Execution is worth ­ millions.”

He sees this distinction in the criteria of investors and also saw it before ever founding Klaus. Between 2014 and 2018, Kõiva was working at Pipedrive OÜ, an SaaS (Software as a Service) company which they describe as “the first CRM [cus­ tomer relationship management] platform made for salespeople, by salespeople.” Pipedrive was founded in Estonia in 2010, and became a “unicorn” in Novem­ ber 2020.

If Kõiva had to name one thing that made the company stand out, it would come down to the quality of the people they hired. He says, “...in the end, they determine everything else.”

On top of this, the feeling that global expansion was an option made for an ambitious com­pany.

In 2016, he went with the company’s executives to repre­ sent Pipedrive at Web Summit, the major technology con­

gent optimism, Ukraine urgent­ ly still needs additional war technology for improved recon­ naissance and also mounting at­ tacks instead of defending posi­ tions.

Observers on location say that most Ukrainians are re­ signed to a long, protracted battle with Russia. But their ­ fury with the Russian attack and their tenacity to regain their rightful territory, leaves little doubt that with enough of the right fighting tools to repel Russia’s assault, Ukrainians will not back down. We have to match their tough defiance with our political will to stay the course.

LAAS LEIVAT

Marcus Kolga, President Emeritus of the Estonian Central Council in Canada, and Ambassador Toomas Lukk at a recent gathering in the Estonian Embassy in Ottawa. The Ambassador was receiving guests who wished him well at the end of his three-year term as Estonia’s representative in Canada. The Council presented him with its Medal of Merit in recognition of his success in strengthen­ing ties between Canada and Estonia, especially in regard to the defense of democracy and independence for the formerly captive nations of east and central Europe.

Photo: Ülle Baum

ference in Lisbon, Portugal.

Seeing the potential of the city and knowing that they needed a second large office in Europe, Pipedrive decided to send Kõiva to Lisbon for six months to help set up an office and run Pipedrive’s branding campaign there.

Four years into his time at Pipedrive, Kõiva noticed that there were no good solutions to the challenge of customer service feedback and decided ­ that he wanted to start his own company to solve that chal­ lenge. Thus, he founded Klaus in 2018, along with Kair Käsper (whom he had known since middle school) and Egon Sale, Klaus’ technical co-founder, who took on the task of build­ ing the prototype “when we had nothing but an idea,” as Kõiva describes the company’s begin­ nings.

In short, Klaus is a software solution that enables companies to efficiently review their ­customer service interactions.

Kõiva gives the example of calling an airline, when calls are monitored for quality pur­ poses. He explains, “We are the software that somebody would use to review those calls. We have some [clients] that have thousands of support agents, and giving them feedback ­manually is a very cumbersome process. We integrate with their help desk software, the tools that they will use to actually talk to their customers – Zendesk, for example.”

It’s a system that addresses the “anxiety about what is be­ ing said in the body of conver­ sations” as Kõiva puts it, and allows clients (including Sound­ Cloud, Duolingo, and Epic Games) to “systematically im­ prove the level of customer ­service quality” The solution has been popu­ lar enough to secure “$5.4 mil­ lion in funding” as reported by Tech.eu in September 2020.

And the process of attracting ­investment is not as dramatic as we might think it is. Bureau­ cracy and rituals are limited be­ cause “everybody’s just trying to move really fast.” A deal can

Photo used with permission from Martin Kõiva.

be made over email if it’s not possible to meet in person.

Overall, entrepreneurs must come up with a concise pitch presentation that combines hard facts, a product story, and proof of achievement. Moreover, one needs a strong team, a product, and even a few customers to show for.

For their achievements, in 2020, Klaus was added to start­ up hub LIFT99’s “Estonian Mafia” Wall of Fame in Tallinn.

They’re up there with Bolt, Wise (formerly Transferwise), and Pipedrive. Though Kõiva humbly contests that Klaus “hit the minimum criteria”, he says it’s a great feeling and voices his respect for the previous ­generation of startups who have “enabled Estonia to be on this path”, from Hansabank in the 90s, to Skype, to companies like Pipedrive and Wise, which led to a new generation of ­startups.

The newest generation, which includes Klaus, is de­ fined by “embracing the idea that you can work from any­ where and hire from anywhere” (the entire Klaus company has been working remotely since they started in 2018) and that “you don’t need to have a massive physical presence in ­ the US to be successful.”

Klaus is headquartered in Tallinn, a city he deems to be special because it’s “such a small place... Whatever happens is known immediately and that can be a good thing.” It’s a tight knit community. In Tallinn, Taavet Hinrikus, one of the co-founders of Wise, might be (Continued on page 11)

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

11

Kid’s Corner: Supilinna salaselts (The Secret Society of Souptown) Vincent Teetsov When looking for a movie to watch that is boundless in its antics, you can always depend on those made for kids.

Stories that draw on memo­ ries of long summer days where you have nothing in particular to do, except to cruise around on your bike with friends. Stories of total freedom that never get old.

It’s this kind of cinematic idealism that still makes me ­ happy today.

That’s something I found in Margus Paju’s film Supilinna salaselts. Originally released in 2015, it’s a family movie based on the books of FinnishEstonian author Mika Keränen.

In the year of its release, the film won the Audience Award for Best Children’s Film at Zurich Film Festival and was nominated for the Estonian Film Award at Tallinn Black Nights Film Festival. Director Margus Paju is also known for his 2020 historical spy thriller O2 and his crime comedy short Kaastundeavaldus (My Con­ do­ lences).

In this film, there are some cast crossovers from previous films of his, and Paju’s knack for action is ever-present, though it’s adjusted to family audiences.

The story begins with a young girl, Mari (played by Olivia Viikant), and her friends attending a neighbourhood ­party in Tartu’s Supilinn.

Together with her friends Sadu (Arabella Antons), Olav (Hugo Soosaar), and Anton (Karl Jakob Vibur), they seek out adventure and a way to stand ­ up against their bullies in the form of a new club they call the Supilinna Salaselts.

It doesn’t take long for their club to be put to the test. The party is a wholesome event, with lively music (including a performance by Svjata Vatra), a dramatic ballet performance, and punch. But then the punch is spiked with a potion by a ­sinister masked character.

We are left to wonder where this villain came from. How­ ever, the effects of the potion soon become apparent – all the adults who drank the punch enter an altered psychological ­ state where they act and think like children. Even the mayor ends up playing with paper boats in a puddle. It’s mayhem.

While this outbreak de­ velops, Mari’s grandfather (charmingly played by the late Tiit Lilleorg) realizes that what’s happening may have to do with something his own ­father told him about as a little boy. Upon paying a visit to her grandfather, Mari finds that he has been attacked by the per­ petrator of the punch incident.

Before he slips into the child­ like curse, he gives her an old notebook and tells her what has

happened. Mari and her friends must strike up the courage to find the antidote to the potion within 48 hours, to save the adults of Tartu.

High stakes and obstacles are set up early in the movie. The kids who bully Mari and her three friends are given a strong position as antagonists when the lead bully, Leo, is coerced by the masked figure into locating Mari’s grandfather’s ­ notebook, which has infor­ mation on the antidote. Mari’s mother and father, who didn’t end up drinking the punch, don’t believe in the curse and try to stop her and her friend’s mission.

And with very believable, funny, and sincere performances from the talented young actresses and actors in this movie, viewers will be genuinely concerned about the fate of the protago­ nists.

There is good pacing in the way action is packed into the story, as the characters tour through many different loca­ tions in Tartu. The kids sneak into an archive to find answers and solutions about who made the poison and where the anti­ dote can be found. They go up the clock tower of Tartu’s town hall. They enter a foggy grave­ yard to open up a dusty old tomb. Some scenes are reminis­ cent of nostalgic moments from Indiana Jones and the Last Crusade or John Bellairs’ book, The House with a Clock in Its Walls. But even with lots of ­action, the storytelling is never dizzying or unfocused.

Rather, we are there with the characters on this desperate mission, screeching around on a bike, with Tartu, in all its sum­ mer glory, zipping past us. The kids are heroes, and the parents are unable to do much to get in their way... Which is highly convenient for the storyline!

There’s a dash of absurd humour based around the per­ ­ sonalities of adults; namely, a scene when Sadu’s parents are playing and the dad (portrayed

by Kaido Höövelson) tries to eat a ball. Overall, the kids know what’s going on more than anyone else in the film.

Thankfully, it’s a story that relies most of all on its story and character development, which gives purpose to cos­ tumes, art direction, and special effects. The film’s visuals are also energized with mood-build­ ing music that includes marim­ ba, oboe, flute, strings, horns, and a closing song by Silver Sepp and Curly Strings.

The film, which is one hour and 44 minutes long, is avail­ able for purchase and rental on iTunes, and there are options online to watch with English subtitles. Young kids and ­parents alike will get something from this rollicking, funny adventure movie, while enjoy­ ­ ing some sunny scenes of Tartu.

Tech startup…

(Continued from page 10)

Photo: imdb.com

Education minister: Dominance of Russian, English in schools needs revision ERR, Janek Luts, Marju Himma, August 2022 Education minister Tõnis Lukas (Isamaa) has criticized the dominance of Russian as the primary foreign language in Estonian schools, calling the situation ‘abnormal’ and the result of force of habit rather than necessity.

The changed security situa­ tion in the wake of the Russian invasion of Ukraine from February 24 has in particular caused the teaching of Russian in schools to come under scruti­ ny.

Speaking to Vikerraadio show “Vikerhommik” Wednes­ day, Lukas said: “The domi­ nance of the Russian language in Estonia as a ‘B’ language is not normal. It can be observed that, for instance, Russian tourists can also speak English, since it is the number one foreign lan­ guage in Russia, so they will not be left without communica­ tion options here.”

Lukas told “Vikerhommik” that the Estonian education sys­ tem had hitherto been simplistic in that English is the dominant, “A” foreign language, with Russian following close behind as the “B” option – this should be changed in both cases, he added, listing French and German as possible alternatives.

“When it comes to the role of the Russian language, it seems rather accepted that the schools are used to offering it.

They have available Russian language teachers who need a workload, while smaller schools have not been able to recruit German or French teachers at the same time,” he went on.

Schools should find solutions in line with the wishes of parents, he added, and could ­ ­offer students a wider range of language courses accordingly.

At the same time, de-empha­ sizing Russian language will

not change anything substan­ tively for schoolchildren, Lukas thinks, as the idea that the Russian language is necessary in order to get by in Estonia is simply one which has been ­created.

“Within Tallinn city govern­ ment’s service system, based on this idea, they have started to require Russian language skills from job applicants, but no­ where is it stipulated that this should be the case,” Lukas said by way of example.

Lukas, who became minister last month, also stressed that languages were not being politi­ cized or weaponized.

He said: “Language itself is not to blame for anything; we are not at war against any ­languages. It is simply the case that there should be a wider choice available and we should ensure children do not simply stick to one or two languages,​​ so our society does not develop the opinion that these languages​​ are now somehow so critical that we cannot make do without them. This is how we make the world a much poorer place for ourselves.”

In many schools in Estonia, pupils can choose Russian as a foreign language from 6th grade, though in some cases it can be studied earlier. The cur­ rent invasion of Ukraine has led to many parents expressing a reluctance towards their child studying the language, however.

The argument that Russian language teachers are easier to find and therefore the language should be provided more fre­ quently is not overly compel­ ling, Lukas added, while, as a “much easier” language, Lukas said, English can be relegated from its current “A” position also, not least given its ubiquity.

This could make way for other foreign languages such as French or German.

“your local neighbourhood billionaire living down the ­ street, buying milk.” This proxi­ mity can change one’s mindset and prompt desire and action.

For anyone curious about a career in IT, or in starting their own company, he suggests “learning some kind of robust skill, gaining some kind of ob­ jectively valuable experience...

We came up with a specific idea for Klaus four or five years ago, but it’s based on a career that yielded some experiences, from which this idea could come from. Don’t worry about the specifics. Develop skills and experiences that will be valu­ able in the general direction that you would like to go in.”

This can be coding, or some­ thing not technical at all. How­ ever, Kõiva notes that working at a company that is on the ­cutting edge is a smart strategy, “because you get a shortcut to the cutting edge, from which you can go and do your own thing...”

If you base a startup on something you have experience with, in a field that has frustrat­ ing challenges to be solved, then you’ll have more con­ fidence and credibility.

I joked with Kõiva that it seemed like the tech world isn’t like a Hollywood movie after all. “Sometimes it is,” he said.

There’s plenty of action, it just takes a lot longer than 100 ­minutes to see it through.

Volunteers all over Estonia make camouflage netting for Ukraine On Saturday, camouflage net­ ting to be sent to Ukraine was made at the Viljandi Folk Music Festival.

Volunteers all over Estonia have made over 8,000 square meters of camouflage netting for Ukrainian defenders follow­ ing the initiative of NGO Aitan Kaitsa (I Help Defend).

The nets are made also at the Viljandi Folk Music festival this weekend.

“There are plenty of volun­ teers and they last us until late in the evening. But we still invite everyone to come and ­ join us,” said Ingrid Uus, a handicraft maker from Viljandi.

“I read about it in the festival brochure, and it seemed excit­ ing that an opportunity to help has been brought so close,” Merlin Jõulu, a volunteer help­ ing to make the nets, said. “It is quite horrifying to think that we’re celebrating, while some­ thing far worse is happening elsewhere,” she remarked.

“We have not made a big deal out of this because we were told to, nor have we forced anyone to participate. It is a voluntary initiative, and people who feel they have not done enough yet, have the opportunity to do just that to­ ­ day,” said Anu Lensment, head of NGO Aitan Kaitsta. (ERR)

12

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

A review of the music video for Honeymooning by Holy Motors Natalie Jenkins, LJI Reporter Through its twangy, melan­ cholic sound laden with smooth guitar reverb, Esto­ nian shoegaze-esque band Holy Motors recalls the fabled old American west in all its former glory.

The group, composed of Eliann Tulve (songwriter, ­vocals), Lauri Raus (songwriter, guitar), Gert Gutmann (guitar) And Caspar Salo (drums), formed in 2013 in Tallinn, Estonia.

Since the release of their ­debut single Heavenly Creatures in 2015, Holy Motors has solidi­fied their dark, hazy cow­ boy sound, which, in my ­opinion, is the most realized in their 2018 record Slow Sunday.

Its opening track “Honeymoon­ ing” features Eliann Tulve’s sul­ try Ameri­cana-inspired vocals in full bloom, lulling listeners into a pensive, haze-like state.

“Under the moon/He’s watching,” she sings, conjuring imag­ es of a worn, tired cowboy, rhythmically swaying up and down with each trot of their horse. Just as the cowboy re­ lentlessly rides into the night, Tulve urges you to do the same: her steady flow encourages lis­ teners to sink into autopilot mode, balancing out the more lively background instrumentals that keep you afloat in a sea of what feels like v­ elvet. The song is laced with mystery; it’s as if you are crossing a hill in the night and can’t anticipate what comes next.

Naturally, I thought the mu­ sic video for “Honeymooning” would follow the same dark, unassuming cowboy’s-lone­ some-journey-inspired path. But it tells a different story.

Instead, we watch intimate snapshots of someone’s honey­ moon. Or at least one person’s memory of it. “Honeymooning” is encased by a vintage film reel effect, partly destroyed and tinged by the passing of time, giving it a lived-in, tired feel. It is something of the past. The woman in it, the memories she created, the love she shared – all trapped in another time. As viewers, we are invited to see

Holy Motors members.

this woman through the eyes of a lover, now clouded by the veil of times past, turning a once­cherished experience into a ­distant memory.

The video focuses on this woman in her element, immor­ talized by her sweetheart’s film.

In these frames, she simply is; she is not posing, nor acting for another’s pleasure. She coalesces with her environment as if she is designed to fit in it like a puzzle piece. Alone and dream­ like, the cameraman captures her wandering in the desert as if the sand speaks her language and can read the intricacies of her mind, which we, as viewers, are not fortunate enough to be privy to. Yet her simplicity is not engulfed by the other, more demanding surroundings, like the dingy motel she checks into with her sweetheart-cameraman, or the blinding Las Vegas strip casino lights. They uplift her.

They highlight her beauty.

The woman outshines who­ ever is behind the camera. We never learn who this person is – or was. Part of the video’s appeal (other than its dreamy ­ aesthetic) is that it is personal.

The possibilities of who these people are and what the spirit of their relationship exactly is, are quite broad. This obscurity – the absence of dialogue be­ tween the hidden observer and the subject, the woman – gives us the ability to apply our own relationship (or at least, what we wish we had) to what we are seeing. It’s relatable, to some more than others.

But the couple’s relevance to modern-day relationships is limited. The video does not ­portray their relationship in its entirety. Instead, it captures how the cameraman chooses to see her. “Under the moon/He’s watching,” now takes a different meaning. Regardless of who­ ever “he” refers to, it’s evident the protagonist is aware of the camera’s persistent gaze – our gaze – as we attempt to uncover the mystery of their retired love.

What’s clear is that the video is a romanticized preservation of the woman. What we see ­differs from the couple’s reality.

Though the camera almost

Photo: Interview Magazine

e­xclusively only focuses on the woman, the lyrics, sung by Eliann Tulve (which, in my mind, represent the woman in the video) still yearn for atten­ tion. “We’re drowning/In our own tears/I cannot hold myself/ On our honeymoon/Where were you,” she sings. Together­ ness does not equal intimacy.

Though the cameraman seems pervasive, his presence is eclipsed by the camera.

This reminds us how cameras, regardless of how high-defini­ tion their resolutions may be, can be used to represent some­ thing synthetic. When looking at film as a medium of commu­ nication, it’s important to realize that while it may be framed as something authentic, there’s ­always a larger story separated from what we see on screen.

Even if someone’s story seems as clear as day, we still have to read in between the lines.

Honeymooning is available to watch on YouTube here: www. youtube.com/watch?v=Anz­ b029X6Ao&ab_chan­ nel=WHARFCATRECORDS

Russian Foreign Ministry spokesperson calls Estonia ‘dictatorship’ BNS/The Baltic Times, July 2022 TALLINN – Maria Zakha­ rova, official spokesperson for the Russian Ministry of Foreign Affairs, has described Estonia as a “dictatorship” in the wake of the country’s decision to slap an entry ban on members of the Russian pop group Ruki Vverh, Postimees reported, citing Russian news agency RIA Novosti.

“We have to ask the ques­ tion, what is wrong with Estonia? If a country takes pride in itself and talks about cultural ties, but at the same time someone is forbidden to perform in that country, then there is something wrong with that country,” RIA Novosti quoted Zakharova as saying.

Zakharova noted that after the collapse of the Soviet Union, Estonia declared demo­ cracy its main idea.

“Now they themselves have become a repressive state that forbids, blinds, blocks, does not let in, relocates and so on,” Zakharova said. She added that the band, which has been banned from performing in Estonia, does not break the law, does not call for extremism, does not promote any destruc­ tive values.

“This is pure censorship. I congratulate the country that chose freedom and reached a dictatorship,” Zakharova said.

Estonia has imposed a five year ban on entry on members of Ruki Vverh, which Estonian Minister of Foreign Affairs

Nr. 31

Ambassador Lukk, KESKUS project lead Ellen Valter, Piret Lukk, at the KESKUS ceremonial groundbreaking on April 8, 2022.

Thank you, Ambassador Toomas Lukk and Piret Lukk!

KESKUS bids farewell to Estonia’s Ambassador to Canada, Toomas Lukk, as his term in Ottawa comes to an end Estonia’s Ambassador to Canada, Toomas Lukk, together with his wife Piret Lukk arrived in Ottawa in 2018 and promptly set to work. Taking over from the wonderful Ambassador Gita Kalmet, they oversaw the ­renovation of the residence at 168 Daly Avenue in Ottawa, creating an embassy out a heritage-designated home in downtown Ottawa.

The embassy was functional by the end of 2021 (read more here: https://news.err.ee/160­ 8406­7 48/gallery-estonian-em­ bassy-in-canada-moves-in­ to-new-ottawa-building) and the opening of the new building was celebrated on June 4, 2022.

In addition to furthering the interests of Estonia, Ambas­ sador & Piret Lukk quickly took an interest in supporting and engaging with the Estonian diaspora throughout Canada.

They have been unflagging in how they championed the ambi­ tion and vision of KESKUS with their time, advice and ­energy.

Ambassador Lukk: “KESKUS is Estonians’ Project of the Century” Ambassador Lukk dubbed KESKUS “Estonians’ project of the century” and promoted and encouraged the project at every turn, for example as part of the “Tere, KESKUS” fundraiser, the ceremonial groundbreaking of KESKUS, or at a Com­ munity Engagement Session.

Ambassador Lukk and Piret Lukk received the first official invitation to the opening cere­ monies of KESKUS from Blake Urmas Reinsalu deems the only acceptable outcome.

One of the members of the band, which rose to fame in the late 1990s but has since dis­ solved, managed to attend a club event in Estonia last Friday. The Ministry of Foreign Affairs subsequently initiated the cancellation of the mem­ bers’ visas.

Reinsalu said that Russia is attacking Ukraine at every opportunity and continuing its ­ massacre in order to try and meet its unjustifiable goals in Ukraine, and it is unacceptable.

Royer, International Estonian Centre Inc. director at the ceremonial groundbreaking of ­ KESKUS on April 8, 2022 (read more here: www.estonian­ centre.ca/post/groundbreaking).

Thank you, Toomas & Piret Lukk, we’ll see you back in Canada at the opening of KESKUS, if not sooner, and all the best in your next posting!

KESKUS valued donors make a critical difference!

Please join our growing list of capital campaign donors. The KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Koidula gild, which is from $50,000-99,999, Viru vanemad for gifts of $10,000-$49,999, and Kungla rahvas for gifts up to $10,000. KESKUS leader­ ship donors are listed here: www.estoniancentre.ca/capi­ tal-campaign To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All do­ nations are issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec “Tourism and leisure trips for Russian nationals are not warranted, particularly hosting Russian artists who visit regions in Ukraine that have been ­occupied by Russia and perform concerts in support of the ­occupiers,” the minister said.

“Estonia’s support to Ukraine is steadfast and Putin’s terror against Ukraine and Ukrainians is also a threat to the security of Estonia and Europe,” he added.

Estonia has previously im­ posed five-year entry bans on Russian artists such as Philipp Kirkorov and Polina Gagarina.

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

13

Puhka Eestis

Mõnus nädalavahetus Noarootsis ja Haapsalus Tekst ja fotod Mailis Sütiste-Gnannt Noarootsi (rootsi keeles Nuckö) oli kunagi Läänemere saar, mis Eesti mandriosaga ühines 19. sajandil. Tänini on siin Eesti rannarootslaste alal kasutusel kakskeelsed koha­ni­ med, kuigi rootsi keele rääki­ jate hulk on vähenenud. Meid kutsus seda põnevat piirkonda avastama hea sõbranna, kellel rajatud Noarootsis mere äärde suvekodu.

Rootsi asustus tekkis Noa­ root­sis 13. sajandi keskel ja siia asutati Eesti esimene teadaolev talurahvakool. 20. sajandi algu­ ses rajati siin lauluselts, root­ sikeelne raamatukogu ja Rootsi Haridusselts.

Haapsalu maanteelt Linna­ mäe poole ära keerates ja Noarootsi jõudes möödusime Kudani kontrollpostist, kus nõukogude ajal kontrolliti pool­ saarele sisenejate dokumente.

See tuletas meelde, et ka meie oma suvekodusse Suurupisse sõites tuli nõukogude ajal näi­ data vastavat luba.

Külastasime Pürksi (Birkas) mõisahoonet, mis on ehitatud 19. sajandil ja kuulus UngernSternbergide suguvõsale. 1920. aastal avati siin rootsikeelne Pürksi Põllutöö- ja Rahvaüli­ kool, mis tegutses 1943. aastani.

Mõisa peahoone restaureeriti 1989-1995 ning praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium.

Mõisa kõrvalhoonetes asuvad loodusinfokeskus ja käsitöö­ koda. Samuti on siin pood, kust saab osta kohalike meistrite käsitööd.

Ise ööbisime Paslepa mõi­ sas, mille mõisahoone on kah­ juks varemetes, aga mis olevat sarnanenud Pürksi mõisa peahoonele. Restaureeritud on Paslepa mõisas endine nõu­ kogude piirivalvekordoni hoone ja ohvitseride maja, kus nauti­ sime Anu Kotkamäe külalislah­ kust. Alles on põlispuudega muljetavaldav mõisapark ja selle vastas asub Teeristi Villa, mis pakub majutust ja kus asub ka kohvituba kehakinnituseks.

Teeristi Villa Teatrigaraažis saime nautida Donald Chur­ chilli lavastust „Nõrkusehetk“, mille peaosades mängisid Harriet Toompere (Eesti Draama­ teater) ja Argo Aadli (Tallinna Linnateater), väikese kõrvalosa tegi Miia Tooming.

Lavastajaks oli Vilja NyholmPalm, kunstnik Ann Lumiste. „Nõrkusehetkes“ kohtuvad eksabikaasad Audrey ja Tony pärast kolmeaastast lahusolekut oma suvemajas, et oma vara ära jagada. Tony on andekas doku­ mentalist, kuid tegeleb nüüd reklaamide filmimisega, sest see töö on palju tulusam. Ta on uuesti abiellunud verinoore Stellaga ja paar ootab last.

Audreygi plaanib mehelemine­ kut, kuid hinges on kahtlused tema väljavalitu Briani osas.

Varajagamise käigus rullub lahti nende kooselatud elu. Mäles­

tustelt tolmu üles keerutades lendab sädemeid ja vanad haa­ vad rebitakse lahti. Kuid kas ainult haavad? Kas nad on üldse teineteisest lõplikult üle saa­ nud? Audrey võimukas iseloom, Tony ebapraktilisus, üksteisest mööda rääkimine ja kiivalt sala­ duses hoitud tõde ei lase neil avameelselt asju arutada. Öeldakse üht, kuid mõeldakse hoopis muud. Kohale saabub ka nende tütar Lucy, kes on teinud kõik, et vanemaid taas kokku viia. Siis aga peab Tony uue naisega sünnitusmajja sõitma ja Audrey läheb Brianiga abielu sõlmima. Lõpuks suudavad mõlmad oma tunnetes ning suhetes selgusele jõuda, valed ja varjamised lõpetada. Ausa pilguga endasse vaatamine toob nende ellu uue pöörde – ehk suudavad nad siiski koos jätka­ ta, sest armastus teineteise vastu ei ole kustunud...

Etendus oli lavale seatud mõnusa huumoriga ja eks palju­ del pealtvaatajatel oli seal ära­ tundmisrõõmu- või kurbust. Oli väga tore teatrielamus!

Noarootsi poolsaarel asub mitu suhtelist suurt riimveelist järve, näiteks Sutlepa meri.

Sutlepa mereäärsest parklast saab alguse matkarada, kus asub ka vaatetorn ja linnuvaat­ lusplatvorm. Siit saab jälgida tuhandete veelindude elu ja infot Saare õpperaja ja Silma ­looduskaitseala kohta leiab infotahvlitelt. Nägime meiegi ­ mööda lendamas hanesid ja kormorane ning hallhaigruid, ­ valgetest toonekurgedest rää­ ki­ mata.

Kuulsad on aga muidugi siin­sed liivarannad, nt Peraküla rand oma kümnekonna kilo­ meetri laulvate liivadega. Ise ujusime seekord Dirhami (Derhamn) rannas, kus laiusid roosad põdrakanepiväljad ning asuvad ka hea kalakohvik, külalistemaja ja jahisadam.

Merevesi oli vaatamata tuulisele ja enam mitte ülikuumale i­lmale mõnusalt soe. Pärast ujumist saime käia sooja duši all resto­ rani kõrval asuvas puhtas duširuumis, kus silma rõõmus­ tasid vaasides ilusad põllulilled.

Dirhami sadamast paistab seitsme kilomeetri kaugusel asuv Osmussaar. Vaatamisväär­ sustest on saarel 1766. aastal ehitatud kivikabeli varemed, 1954. aastal ehitatud tuletorn ja militaarrajatised. Maastikule annavad omapära pankrannik, ­ ulatuslikud klibuvallialad ja kadakad. Saarel asub üheksa ­ kilomeetri pikkune lõkkekohta­ ­ dega RMK matkarada.

Külastasime ka Österbyd ehk Idaküla, mis on nimetuse saanud ilmselt selle järgi, et asub Enbyst idas. Österbysse jõudes saab imetleda väikest rootsipunast pritsikuuri. Österby raudkividest sadamamuul on ra­ jatud 20. sajandi alguses. Muuli esialgne pikkus oli 265 m, millest tänaseks on säilinud 215 m. Siinne rand on hea popu­ laarne supluskoht, aga ka hin­

Saare mõis Noarootsis kuulus von Roseni suguvõsale.

Teeristi villas saab ööbida ja keha kinnitada ja sealses Teatrigaraažis etendusi nautida.

natud lohesurfarite hulgas. Mere ääres avaneb kaunis vaade Haapsalu siluetile, näha on Hobulaidu ning Vormsi saart.

Siit saab sõita veetaksoga Haapsallu ja tagasi. Talviti viib Österby sadamast Haapsallu 3,5 km pikkune jäätee. Österbyst sõitsime edasi Saare mõisa ja Lyckholmi muuseumi juurde. Saare mõisa hooned on ehitatud 18.-19. ­sajandil ja kuulusid parun von Roseni suguvõsale. Kohapeal maitsta või kaasa osta sai ka Roseni valget ja punast veini.

Mõisa kohvitoas sõime maits­ vaid ülepannikooke kodus tehtud õunajõhvikamoosi ja koorejää­ tisega ning juurde parimat kohvi imeilusatest käsitööna valminud tassidest. Lyckholmi muuseumis saab ülevaate Noa­ rootsi ajaloost ja pearõhk on siin just Eesti Vabariigi aastatel 1918-1940. Eksponeeritud on erinevad majapidamistarbed ja tööriistad, mida sel ajal põllu­ töödel ja kalapüügil kasutati.

Rõhutatakse Lyckholmis elanud eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahelist head koos­ tööd.

Noarootsi Püha Katariina kirik ehitati tõenäoliselt 1500. aasta paiku, pastoraat 17. sa­ jandil ja see on üks vanimaid säilinud puuehitisi Läänemaal.

Pastoraadis saab tutvuda püsi­näi­ tusega Noarootsi külade vanade taluhoonete ülesmõõdis­tustest.

Kirikuaias asub Noa­rootsi vabadussammas, mis püstitati 1935. aastal. Kogu kompleks on muinsuskaitse all. Noarootsi kogudusel oli ka kolm abikiri­ kut, millest Rooslepa kabel asub Tuksi-Spithami maantee ääres Rooslepa kalmistul. See

on ehitatud 1830. aastal ja taas­ tatud endisel kujul 2006. aastal.

Sutlepa keskuses saab imet­ leda Sutlepa tuulikut, mis on ehitatud 2003. aastal ajaloolise Noarootsi pukktuuliku jooniste põhjal. 19. sajandi alguses oli Noarootsi kihelkonnas umbes 100 tuulikut, millest tänaseks pole kahjuks säilinud ühtegi.

Toreda lõuna veetsime sõb­ ranna suvekodus mere kaldal, kus lapsed said toita tiigis ela­ vaid karpkalu ja konnakulleseid.

Nad tegid pai kaladele, nagu nad ise ütlesid. Noarootsist jäävad meile meelde ka punaste moonidega ääristatud lõputud viljapõllud, metsad ning kaunid liivarannad. See kaunis ja rahu­ lik piirkond Eestis väärib kind­

lasti külastamist.

Olles juba Noarootsis, ei saanud jätta külastamata Haapsalu linna, kus sel nädala­ vahetusel vallutasid linna ja lin­ nuseõue pärast Covidist tingitud kaheaastast pausi taas Ameerika autod.

Linnuseõue oli näitusele väl­ ja pandud enam kui sada autot, mis andsid läbilõike viimase saja aasta sõidukitest. Vanim auto, Ford Model T oli val­ minud 1923. aastal (seda mudelit valmistati aastatel 1908 – 1927), uusim aga selle sajandi kahekümnendatel aastatel. Näi­ tuseautode seas oli autosid vii­ mase saja aasta igast kümnen­ dist.

(Järgneb lk. 17)

Juhtusime Haapsallu, kui seal toimus iga-aastane Ameerika autode kokkutulek, kuhu saabub hulgaliselt külalisi ka Soomest ja Rootsist.

14

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Kuidas kasutada toitu, et hoida veri aluseline Vere happelisuse ja aluselisuse tasakaal avaldab suurt mõju meie tervisele ja enesetundele.

Liiga happeline keskkond veres loob pinnase põletike, mineraalainete kaotuse ja luuhõrenemise tekkeks. Terve­ nemiseks vajame oma kehas aluselist keskkonda.

Võib-olla mäletate veel keemiatunnist, et happelisust mõõdetakse pH taseme järgi ja neutraalne pH on 7. Destil­ lee­ ritud vee pH on 7 ja seega ­neutraalne. Kõik, mis jääb alla­ poole pH 7, on happeline, üle selle – aluseline.

Ideaalis on meie vere pH 7,45. Happeline pH 6,95 põhjustab suhkruhaige jaoks ­ koomat, aluseline pH 7,7 hooti­ si lihaskrampe. Mõlemad sei­ sundid on surmavalt ohtlikud.

Kas pole üllatav, kuidas keha suudab meid hoida alati turva­ tsoonis! Pelgalt 0,5 võrra lan­ gust või 0,25 võrra tõusu pH skaalal võib kaasa tuua surma­ ohu.

Happelisuse ja aluselisuse ­tasakaalu veres mõjutavad mit­ med tegurid, sealhulgas toitu­ mine, kehaline aktiivsus ja stress. Füüsiline pingutus ajen­ dab meie keha moodustama ­hapet. Samuti tõstab keha hap­ pelisust stress. Lõõgastus see­ vastu on leelistava toimega. Nii suudavad lõõgastuda aitavad tegevused nagu näiteks sügav ­ hingamine mõjutada vere muu­ tumist aluselisemaks ja tekitada sellega vastumõju stressi reakt­ sioonidele, võimaldades kehal rahuneda ja naasta tasakaalu seisundisse.

Hapu maitsega toiduained ei pruugi tekitada ilmtingimata happelist keskkonda. Näiteks sidrun loob hoopis aluselise

Läti seimikomisjon tunnistas Venemaa terrorismi toetavaks riigiks Läti seimi väliskomisjon tun­ nistas sel nädalal ametlikus avalduses Venemaa vägivalla Ukraina ja teiste riikide tsiviilelanikkonna vastu terro­ rismiks ning Venemaa ter­ rorismi toetavaks riigiks.

Väliskomisjoni esimees Richard Kols ütles BNS-ile, et komisjoni avaldus ,,Venemaa sihipäraste sõjaliste löökide ­ kohta Ukraina tsiviilelanike ja avaliku ruumi vastu“ kutsub teisi sarnaselt mõtlevaid maid ­ tunnistama, et Venemaa on riik, mis toetab terrorismi.

Komisjoni avalduses rõhu­ tatakse, et Venemaa kasutab kannatusi ja hirmutamist teadli­ kult vahendina oma katsetes de­ moraliseerida Ukraina rahvast ja relvajõude, halvata Ukraina tegutsemisvõime, et okupeerida selle ala. (PM/EE)

k­ eskkonna. Liha ja teraviljad ei ole iseenesest hapu maitsega, kuid tekitavad happelise kesk­ konna kehas ainevahetusprot­ sessi tulemusel.

Happelist keskkonda loovate toitude hulka kuuluvad magus­ tajad, tärklis ja valgud, sealhul­ gas alkohol, suhkur, mesi, pähk­ lid, seemned, rasvad ja õlid, jahu, kuivatatud kaunviljad, teraviljad, kala, linnuliha, liha ­ ja munad. Need toidud tekita­ vad pärast ainevahetusprotsessi väävel-, fosfor- või soolhapet.

Eranditeks on kinoa, amarant ja tatar, mis on küll teraviljad, kuid omavad aluselist toimet.

Hirss on neutraalne ja mandlid õrna aluselise toimega.

Aluselised toidud on puuvil­ jad, marjad, köögiviljad, värs­ked rohelised herned ja oad, kar­ tulid, merevetikad, sojakaste, miso ja sool. Need toidud sisal­ davad rohkesti mineraalaineid – naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, mis loovad aluselist keskkonda.

Erandiks on jõhvikad ja ploomid, mis tekitavad erinevalt teistest marjadest ja puuvilja­ dest hoopis happelist keskkonda.

Kui meie organism ei saa toidust piisavalt mineraalaineid, siis selleks, et kahandada vere happelisust, võtab organism kaltsiumi luudest ja hammas­ test. Et liiga happeline kesk­ kond on surmavalt ohtlik, võtab keha sellise ohu puhul appi ­äärmuslikud abinõud.

Seega tasub olla ettevaatlik peamiselt happelisust tekitava toidu söömisel. Söö oma tervise huvides alati piisavalt hooajalisi köögi- ja puuvilju. Pärast köö­ givilja keetmist või aurutamist jäta keeduvesi alles, sellest saab rahustava aluselise joogi. Aed­ viljasupi leem on samuti aluse­ line.

Joogivee saab aluseliseks muuta, lisades sellele veidi sidrunimahla või õunaäädikat.

Holland on veepuuduses Holland kuulutas kolma­ päe­ val ametlikult välja veenap­ puse, kuna kuumalaine on viinud riigis põuani.

Hollandi valitsuse teatel kaalutakse edasisi meetmeid veekasutuse piiramiseks, seni on kehtestatud piiranguid põl­ lumajanduses ja laevanduses. ,,Holland on vee maa, kuid ka siin on vesi meile kulla­ kallis,“ ütles taristu- ja vee­ minis­ ter Mark Harbers avaldu­ ses.

Hollandi põllumeestel on paiguti keelatud pinnavee ka­ sutamine vilja kastmiseks, laeva­ dele on osa lüüse suletud ja merevesi on madala vee­ taseme tõttu jõudnud ka jõgedesse, lisas Harbers.

Ministri sõnul keskendutakse esmajoones tammide ja seejärel joogivee ja energiavarude kind­ lustamisele.

Umbes kolmandik Hollandist asub allpool merepiiri ning riik

Retsept

Roheline salat kitsejuustu ja pirnidega Marika Blossfeldt, foto: Jaan Heinmaa Neljale Selle isuäratava salati jaoks sain inspiratsiooni ühest Miami Beachi restoranist.

Salat: 120 ml India pähkleid 4 peotäit mitut sorti leht­ salatit, kaasa arvatud rukola 1–2 pirni, lõika pikuti nel­ jaks, eemalda seemned, seejärel lõika ristipidi õhu­ kesteks viiludeks 115 g kitsetoorjuustu, lõika tükkideks Kaste: 120 ml oliiviõli 60 ml sidrunimahla 1–2 tl sinepit 1–2 tl mett 1. Kuumuta ahi 390 °F-ni.

2. Laota pähklid ahjuplaa­ dile või küpsetusvormi ning rösti 10–15 minutit, kuni need kergelt pruuniks tõm­ buvad. Kui tunned lõhna, siis on need valmis. Pane jahtuma.

3. Rebi salatilehed suu­ päras­teks tükkideks ja pese külmas vees. Soputa salati­ lehti vees, et muld ja liiv eemaldada. Nõruta sõelal.

4. Pane salat kuhjana suu­ rele vaagnale. Säti salatile pirni- ja juustutükid. Kõige peale puista röstitud pähk­ lid.

5. Pane kõik kastme koos­ tisosad klaaspurki. Sulge kaas ja loksuta hästi läbi.

Vahetult enne serveeri­ mist vala kaste ühtlaselt salatile.

Serveeri röstitud sepiku ja võiga.

Nr. 31

vice), kuigi üritan aegajalt Eesti kaudu Kanada võrku pääseda.

WIFI on eesti­keelses häälduses muide ,,VIFI“ nagu koera nimi Heas metsas kehv Fifi, mitte ,,vai-fai“.

LEVI – Kotkajärve Levi tähendab 1. levik; levi­ vanasõna tamine, edastamine. Näiteks Nähes sõna LEVI võib esmalt raadiolainete levi. Veel ka digi­ tekkida seos kuulsa teksa­ taalsignaalide või muu sellise pükse ehk teksaseid (jeans) edasikandumine ruumis, nende tootva firmaga Levi Strauss & ULATUS; andmete ja saadete Co. ehk Levi’s. Buttenheimist edastus; leviala. Näited: Võru­ Baierist immigreerunud/emi­ maa metsade vahel on kehv greerunud sakslane asutas levi. Telefon on LEVIST tolle firma San Franciscos VÄLJAS. Mobiili/levi.

Tähendus 1.1 > filmide, aja­ aastal 1853. Eesti keeles pole kirjanduse ja muu sellise levita­ hääldus siiski ,,LII-vai“, vaid mine (distribution).

Näited: ,,LE-vi“. Mehe eesnimi Levi Otsustati toetada väärtfilmide (Eesti Leevi) tuleneb Piiblist ja ühtlasi heebrea keelest. levi. Film on valmis ja hakkab Tegemist oli Lea ja Jaakobi elama oma elu, ent meie töö kolmanda pojaga, kelle hõi­ pole veel kaugeltki lõppenud, must põlvnevad preestritest sest müügi ja leviga läheb vähe­ leviidid (Levites), üks Iisraeli malt pool aastat või enamgi.

Liitsõnad: ajakirjandus|levi, 12 suguharust.

Statistika/ameti nimede sta­ digi(taal)|levi, filmi|levi, info|­ tistika (https://www.stat.ee/ levi, kuulde|levi, raadio|levi, nimed/) annab teada, et 2022. teabe|levi, telelevi.

Ning 2. tähendus on botaani­ aasta 1. jaanuari seisuga on line > taimede seemnete, viljade Eestis eesnimi Levi on 22 ja eoste irdumine (eraldumine) mehel ning eesnimi Leevi 42 ­ ning laiali/kandumine looduses mehel ja 25 naisel. See, et nimi ehk LEVIK. Liitsõnad: inim|levi, ka naistele pandud on, vihjab tõenäoliselt selle sarnasusele lind|levi, loom|levi, paisk|levi, kauni linnu ja linnunimega tuul|levi, vesilevi. Ka mõtted võivad levida ja tekkida nende ­leevike (bullfinch). või millegi muu levimus ehk Veel rohkem kui teksadest levimise ulatus või haare. räägitakse aga tänapäeval mo­ Kui sul on nutitelefon biilsest levist ehk kuhu see (smart ­phone) peos, siis vahel ulatub, et saaks oma tehno/­ ­ võib juhtuda, et sa ei ole vidinates rääkida või vahetada LEVIS, vaid hoopis LEVIST kirjutatud sõnumeid sõpradega VÄLJAS – sellenimeline baar teisel pool maakera, otsida on Tallinna vanalinnas Olevi­ mõisteid või näiteks sõnu Eesti mägi 12.

Seal ei ole mobiilset keele seletavas sõnaraamatus levi ehk -signaali.

Helistada, või sünonüümi/sõnastikus. Seda sõnumeid (SMSe) saata ega sur­ viimast teen mina hetkel fata või midagi postitada ei saa.

Kotkajärvele lähima linnakese Levirahu pakuvad keldribaari Huntsville’i (Ontario) raamatu­ kogu wifis ehk avalikus inter­ paksud paekivi müürid ja netipunktis. Sest metsas on val­ võlvid.

Soovin teile ohtralt leviauke! davalt teade mobla/ekraanil, et ,,TEENUS PUUDUB“ (no serRIINA KINDLAM

SÕNA SABA

,,Sõbrad, tühja see LEVI!“ mõtiskleb kärnkonn Kotkajärvel. ,,Metsas on nii palju muud, millega oma meeli köita.“ Mobiil/andme/side LEVIala on wireless (cell phone/mobile service) network coverage ehk kus digitaal­ signaal LEVIB ja ulatub sinu mobiil/seadmeni (mobile device), et saaksid olla kogu maailmaga ühenduses. Või mitte. Antud arvamust LEVITAV isend (specimen) on Ameerika kärnkonn, Anaxyrus americanus, American toad kärnkonnaliik, kelle LEVIala ehk LEVILA (asustus/ala, eluruum ehk areaal, range) on Ühendriikide ja Kanada idaosa.

Foto: Riina Kindlam

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

on loodusega võidelnud juba pikalt, kuid kliimamuutus on ­ olukorda raskendanud.

Juulis mõõdeti Hollandis re­ kordilised 39,4 kraadi sooja.

Kuu varem tabas riiki esimene inimohvriga tornaado 30 aasta jooksul. (PM/EE)

,,Luba ma LEVItan arvamust – pange telefon varna (ära; konksu otsa rippuma) ja minge hoopis sauna,“ lausus rahulik harilik kärnkonn (Bufo bufo, common toad) kuu aja eest Saaremaa südames. Ta oli värvuselt hallim, kui Kotkajärve sõsar.

Foto: Riina Kindlam

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

15

Lõimeleeris peeti pulmi Greta Madeleine Gnannt Mul oli taas kord õnn veeta üks nädal Lõimeleeri laagris.

Seal oli nii äge! Olin Lõime­ leeris juba kolmandat korda.

Sel aastal olid teemaks pulm ja eestlaste vanad pulmakom­ bed.

Kui me autoga Tääksile jõudsime ja ma oma tuppa läksin, nägin Allenat, kes oli ­ tulnud Bostonist, Ameerika Ühendriikidest ja oli samuti juba mitu aastat laagris olnud.

Tutvusin ka Iie-Keega ja Liisiga. Lapsi oli veel Rootsist, Norrast, Lätist, Uus-Meremaalt, Eestist ja mina siis Prantsus­ maalt. Meie kasvatajad olid Eve, Marta, Karl ja Ermo. Nad olid väga toredad.

Esimesel päeval tegime tutvu­mismängu ja õhtul läksime ujuma. Järgmisel päeval oli kavas pulmatöötuba. Külla tuli ­ Marit, kes rääkis, kuidas vanasti pulmi peeti. Õhtul vaatasime huvitavat filmi, mis tutvustas vanu pulmakombeid. Hiljem ­toimus ehalkäik ja poisid panid neile tüdrukutele, kes neile meeldisid, ukse taha kased.

Meie toa ukse taha olid ka kased pandud! See oli nii põnev!

Teisipäeval kaunistasime pruudi ja peiu kodusid ning tõmbasime loosi, kes millist rolli pulmas mängima hakkab. ­ Mina tõmbasin loosiga pruudi isa rolli, aga vahetasin selle pärast pruudi ema rolli vastu ära.

Õhtul toimusid kosjad. Peiu pere tuli pruudi koju kosja.

Meil olid kõigil rahvariided ­seljas. Pruut ja teised tüdrukud olid peidus, kõigil rätikud peas.

Mindi siis pruuti otsima. Mina ja pruudi isa pidime viinapudeli peale kinda siduma. Tegelikult oli pudelis muidugi hoopis morss. Peiu leidis lõpuks pruudi üles ja tõi ta teiste ette.

Iga päev saime ka erinevaid kunstiliike proovida. Kolma­ päeval saime valida puutöötoa või paelatöötoa vahel. Mina valisin paelatöötoa. Kudusime ­ lõngadest südamepaela, kõla­ dega paela ja kalasaba-paela.

Tegin need kingituseks oma vanematele ja sõpradele. Puu­ töötoas osalejad meisterdasid vurri. Hiljem küpsetasime ise leiba ja meisterdasime kaseto­ hust karbikesi. Seejärel oli pidu pruudi kodus. Peiu pere sõitis meie juurde hobuvankriga. Teel pidid nad ületama mitmesugu­ seid takistusi. Nad pidid sööma lusikatäie ketšupit. Politseinik kontrollis nende dokumente ja küsis neilt viina (sai neilt mors­ si). Puu oli tee peale kukkunud ja nad pidid selle ära koristama.

Järgmiseks takistuseks oli teel laip, kes osutus pulmalaulikuks ja ärkas taas ellu.

Mina pruudi emana pidin peiu perele pakkuma pruudi ­kodus värskelt küpsetatud leiba.

Peiu pidi pruudi käe järgi ära tundma. Seal oli neli kätt: minu ehk pruudi ema käsi, Iie-Kee ehk pruudi käsi, Mari ehk kaa­

Greta ees vasakult teine.

sanaise käsi ja Liisi ehk pruut­ tüdruku käsi. Kui peiu oma pruudi käe ära arvas, pidime pruudile ja peiule kolm ampsu leiba andma. Seejärel algas tants ja pulmatrall.

Neljapäeval toimus meil tant­ sutöötuba, kus õppisime tantsi­ ma polkat, kolme paari tantsu ja veel mitmeid pärimustantse.

Vabal ajal saime iga päev puude ja kivide peale maalida.

Ma maalisin kolmteist maali.

Paljudele osalejatele meeldis maalimine.

Neljapäeva õhtul oli plaanis pidu peiu kodus. Nüüd oli pruu­ di pere kord sõita peiu koju hobuvankriga. Meile oli samuti pandud takistusi teele. Me pidime kas tantsima või neile ­ viina andma. Lõpuks, kui takis­ tused ületatud, jõudsime peiu koju. Mulle kui pruudi emale anti raha tütre hea kasvatamise eest ja pruut andis peiu perele kingitusi. Õhtusöögiks tegime

Veiko Spoli-tis – Metsaülikooli lektor 2022 Veiko isa on lätlane ja ema eestlane. Sün­ dinud Riias, omandas ta keskhariduse Rii­ast, Tartust sai üli­ koolidiplomi sotsiaalteaduste alal, samuti on ta täiendanud end Genfis. Alates 2006. aastast on ta Helsinki riigiteaduste osakonnas doktorant maailma poliitika alal.

Veiko, on suur rõõm leida sind esinejate hulgast. Oled tõeliselt rahvusvaheline mees, kelles on tugevalt esindatud nii eestlane kui lätlane.

Küsingi esimese asjana, kui­ das need kaks poolust hakka­ ma saavad? Kui eestlased mängivad võrkpalli lätlastega, kelle poolt oled? (Ja mitu ­varvast sul on?)

Ha-ha-ha, ja kuna sokke san­ daalidega ei kanna, siis Euroopa päraselt mul on ikka viis varvast. Tänan küsimast, Sinu ­ küsimus tuletas meelde seika lapsepõlvest, kui N. Liidu oku­ patsiooni ajal isa viis mind Riia VEFi ja Tallinna Kalevi (korv­ palli)mängu vaatama. Kuigi VEFil tollal oli tugevam mees­ kond kui Kalevil, siiski Kalev tolles mängus võitis ja seega ma olevat olnud ainukene, kes Daugava spordihallis rõõmustas.

Olles mõlemasse kultuuri samaväärselt sukeldunud, saan ­ oma nn. identiteedi-mütse kasu­ tada vastavalt olukorrale, nii nagu arvan, teie teate PõhjaAmeerikas, et identiteetide taju­ ­ mine ja kasutamine on

tänapäeva maailmas loomulik, ta rikastab igat inimest.

Praeguseks, kui Läti on jäähokis vaieldamatult üle Balti naabritest ning korvpallis Läti ja Eesti ühisliiga toimib, on tunne, justkui vana Liivimaa on tuhast üles tõusnud. Samuti on meil ühine võrkpalliliiga, lätla­ sed kasutavad Tallinki teenuseid Põhjala reisideks ja eestlased Air Balticu teenuseid, et üle Euroopa ja Lähis-Idas lennata.

Tänu ühisele rahale on Eesti ja Läti omavaheline läbikäimine igati tõhus, rääkimaks ühisma­ jandusruumi loomisest keskmi­ ses perspektiivis, nii nagu seda saame näha Euroopa Liidu ­vanades demokraatiates.

Aga tulles Sinu külastuse juurde, mis teemadel kavatsed Metsaülikoolis (MÜ) sõna võtta ja mis on sinu ootused MÜ osas?

Eks räägin Balti riikide ko­ hast tänapäeva Euroopas, NATO idarindel toimuvast ja mida sõda Ukrainas meile kõigile tähendab.

Kuigi Põhja-Ameerika asub keset kahte ookeani, siiski Euraasia mandril toimuv ei jäta NATO liikmeid erapooletuks.

Me oleme ühes paadis ehk asume Euro-Atlandi väärtus­ põhises julgeolekuühiskonnas.

See tähendab, et me demokraa­ tiates suudaksime neile välja­ kutsetele, mida Hiina ja Venemaa mittedemokraatiad pakuvad, vastu seista, siis ­

peame üheskoos toimima viisil, et NATO suudaks oma ülesan­ netega hakkama saada, nagu ta seda on teinud kahe põlvkonna vältel, suutes totalitaarse N. Liidu lagunemist põhjustada.

Vana ütlus tuleb abiks: ,,Me peame hoidma kokku, et mitte rippuda ükshaaval lambipostil.“ Teisisõnu, iga põlvkond peab seisma vabaduste ja seadusriigi kaitsel. See on eriti tähtis teema digitaalajastul, me keegi ei saa eemale jääda, kui meie väärtusi meie ühiskondades jalge alla trambitakse ja seda meie silme ees, sotsiaalmeedia abiga.

Ootustest rääkides – olen töötanud erinevate auditooriu­ midega ja loodan hulga küsi­ musi ja väitlusi, sest selleks ­suvekoolid ju ongi!

MÜ on püsinud 50 aastat üsna samas formaadis. Milline peaks olema MÜ tänasel päeval, et tõmmata ligi uusi huvilisi, nii noori kui vanu?

Analoogiatest rääkides mäle­ tan paavst Franciscuse külaskäi­ ku Lätisse ja Eestisse. Vihmasel päeval arutasime Itaaalia kollee­ gidega päevapoliitika ja kato­ liku kiriku käekäigu üle.

Luterlasena küsisin Itaalia aja­ kirjanikult, millal katoliku kirik muudab tsölibaadi poliitikat?

Tema vastus oli lühike – see on viimane, mida Vatikani poliiti­ kas muudetakse, sest vastasel juhul kirik ei suuda katoliku vaimulike perekondasid üleval pidada.

ise värskekapsasuppi ja küpse­ tasime leiba. See oli nii mait­ sev! Toimus vahva pulmapidu.

Reedel sõitsime Viljandisse.

Seal toimus pärimusmuusika festival. Me tantsisime ja laul­ sime folgil. See oli üliäge ja jääb kauaks meelde! Koju ­tagasi jõudes oli meil grilliõhtu.

Sõime lõkke ääres grillvorste ja vahukomme. Hiljem läksime suitsusauna, saunast hüppasime tiiki ja läksime pärast ka kell kolm öösel veel kord tiiki uju­ ma. Magama saime alles kas kell 5 või koguni kell 7.

Laupäeval pakkisime asjad kokku ja vanemad tulid meile järele. Me tantsisime neile kolme paari ja punase suksu tantsu. Viimane on juba tradit­ siooniks kujunenud, mida alati vanematele tantsime. Kasvataja Eve oli öösel kirjutanud iga­ ühele tema nimega paberilehe, millel kirjas kõigi laagris osale­ jate poolt kirjapandud ise­

loomustavad laused. Pidime ära arvama, kellest käib jutt. See oli vahva äraarvamismäng ja iga­ ühele jäi mälestuseks leheke teda iseloomustavate sõnadega.

Autasustati kõige puhtamat tuba ja selle auhinna võitsime meie oma toakaaslastega. Hurraa!!!

Ma ei tahtnud üldse laagrist ära minna ja tegime kõik koos veel grupikalli ning ühise pildi koos kasvatajatega pärast Lõimeleeri laagrilipu langetamist.

Lõimeleeri pulmad olid nii lõbusad ja väga ägedad. Ma väga soovitan kõigile Lõime­ leeri laagrisse tulla. Seal õpib palju uusi asju ja kõik on nii huvitav. Laagris on ka väga head toidud ja saab teha erinevaid tegevusi. Ma tahan ­ kindlasti ka järgmisel aastal ­ Lõimeleeri minna.

Seega vastates Sinu küsi­ musele: teie teate paremini, mis on hoidnud MÜ’d vee peal ja mis on võimaldanud väikeste väljaminekutega seda iga-aasta­ selt korraldada, nii et eesti kogukond Kanadas sooviks siia tagasi pöörduda jälle ja jälle.

Digitaalajastu nõuab muidugi mõista oma panustamist, kuid eks te üheskoos e-Eesti Teabe­ keskusega suudate sellega pari­ mal viisil hakkama saada.

Kas ütleksid veel midagi, mida inimesed, kes sind veel

ei tea, peaksid teadma.

(Loe ka Lea Kreinini artiklit Lõimeleeri laagri eestvedajast Priit-Kalev Partsist Eesti Elu # 23, 10.06.2022)

Olen vabatahtlik Zemes­ sardzes ehk Kaitseliidus. Minu vanemad on pärit vanalt Liivimaalt, kuid mu enda pere on nüüd seotud Türgiga. Poeg tuli suvel taas Türgist suve­ laagrisse Lätti ja eks ühel päeval pean talle ka eesti keele selgeks õpetama. Kui tähtis ja vaheti piinarikas see ülesanne on, teate minust paremini kõik, kes on suutnud pool sajandit (Järgneb lk. 17)

Veiko Spoli-tis on Metsaülikoolile haruldane leid. Veiko on nii eesti kui ka läti juurtega ja on parajasti Läti ülikooli õppejõud. Ta on endine Läti parlamendi liige (2018-2022) ja ta kõneleb tihti Eestis või kirjutab Eesti ajalehtedele Balti poliitika teemalisi artikleid. Eriti lahe, et Veiko võtab osa nii eestikeelsest Metsaülikoolist kui ka nädal hiljem Quebecis toimuvast lätikeelsest kultuuri­ tegevusele rajatud laagrist. See on esimene kord Metsaülikooli ajaloos, kui jagame lektorit läti kogukonnaga. Suur tänu Dace Veinbergale, kes andis meile Veikost teada ja pakkus välja koostööd Läti kogukonnaga.

16

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

Nr. 31

Vaade Välis-Eesti Muuseumi esemekogule Kadri Vissel Möödunud talvel saabus Välis­-Eesti Muuseumi (VEMU) peaarhivaar Piret Noorhanilt ERMi abipalve lennata mais kuuks ajaks Torontosse kor­ rastama sealse muuseumi ese­ mekogu. Kui muidugi maail­ mas valitsevad olud seda parasjagu võimaldavad. Töö­ ta­ d es igapäevaselt Eesti Rahva Muuseumi esemekogu­ dega, ei pidanud ma pakku­ mist pikalt kaaluma, seda enam, et elu polnud mind varem Kanadasse viinud ja võimalus tundus põneva seik­ lusena.

Natuke enam kui kümne ­aasta jooksul on VEMU hoidla­ tesse kogunenud omajagu ese­ meid. Eks nende muuseumisse jõudmise lugu ja põhjused on vist küll sarnased kõigis muu­ seumides. Olgu selleks siis koli­ mine, inimeste maistelt radadelt lahkumine ja pärijate esemete kinkimine muuseumile või liht­ salt teadlik valik kinkida sobival hetkel oma kallisasjad muuseu­ mile, kus neid kindlasti hoitakse ja kus nende säilimine tulevas­ tele põlvedele on kindel.

Kuna varasemalt polnud selle muuseumi esemekoguga eral­ diseisvalt tegeletud, sai minu töö põhieesmärgiks võimalikult palju VEMUsse jõudnud ese­ meid läbi vaadata, neile mu­ seaali number anda ja esemete kohta teada olev info registree­ rimistabelisse kanda. Kuna tööd

alustades oli võimatu hinnata, kui palju esemeid muuseumisse ikkagi kogunenud on ja kui palju kõigi seatud eesmärkide täit­ mine aega võiks võtta, tuli kätel käbedalt käia lasta. Seda enam, et soovisin võimalikult palju juba registreeritud ja museaali numbri saanud esemeid ka muuseaalidele kehtivate normide kohaselt pakendada.

Nii saidki näiteks vööd ja heegeldatud pitsid sobivate rul­ lide peale rullitud, peakatetele ja jalanõudele vormi hoidmi­ seks papist toestused sisse tehtud, kõik esemed omaette ­ ­siidpaberitesse pakendatud, jne.

Esemed paigutasin eseme liigiti karpidesse. Näiteks said ühte kohta koondatud kõik kindad, õllekannud, suveniirtaldrikud, rinnamärgid. Selliselt on nende hoiustamine ruumi kokkuhoiu mõttes kõige optimaalsem ning ka nende kasutamine lihtne. Kui tulevikus keegi soovib näha või uurida ühte kindlat pilli või seinavaipa, leab selle vastava esemegrupi hulgast lihtsa vae­ vaga üles.

VEMU esemekogu ühe suurema kogu moodustavad ­esemed Torontos tegutsevalt käsitööringilt Eesti Etnograa­ filine Ring Kanadas (EERK).

Peamiselt on tegemist rahva­ rõivakomplektide, erinevate rah­ varõiva üksikesemete ning ­sisustustekstiilidega. Tekstiilese­ meid on arvukalt ka algselt EERK poolt Royal Ontario Muuseumile annetatud, kuid

Riina Reinvelt Tommy Tomsoni fotoarhiivi korrastamas. Foto: K. Vissel

Esemeid VEMU kollektsioonist.

Foto: K. Vissel

Politsei tabas üle Narva jõe Venemaalt Eestisse ujunud paari Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ametnikud tabasid naise ja mehe, kes olid ujunud üle Narva jõe Venemaalt Eestisse, vahendas Postimees.

Politseinikud pidasid doku­ mentideta Venemaa kodanikud kinni ööl vastu teisipäeva Valga bussijaamas. Mehe ja naise endi sõnul olid nad riiki saabunud ebaseaduslikult üle Narva jõe ujudes, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Kadri Vissel VEMU esemekoguga tegelemas.

nüüd ringiga tagasi VEMUsse jõudnud kogus. Nagu ka Salme Kolki kinnaste kogus ja veel mitme lahke annetaja kogus.

Muuseumis on nii Kanadas kui Ameerikas kohapeal valmista­ tud ja soetatud esemeid, kodu­ Eestist kaasa viidud esemeid ning ka põgenikelaagris val­ mi­ nuid. Kokku jõudsin selle piiratud aja jooksul registreerida ja pakendada 1168 eset, kuid on tõenäoline, et umbes sama palju museaale jäid järgmist korda ootama. Kõige arvukamalt on muuseumis praeguseks regist­ reeritud esemete hulgas kindaid, kilekotte, rahvarõivastes nukke, rahvarõivaseeliku triibustike näi­distükke ja rinnamärke.

Küllap koguneb esemeid aja jooksul juurde, sest inimeste soov endale väärtuslikku vara muuseumile annetada ei näita raugemise märke. Seda tehes tu­ leks aga silmas pidada asja­ olu, et ükski hoone pole kummist ja kõiki pakutavaid esemeid muu­ seumid paraku oma kogusse vastu võtta ei saa. Muuseumil tuleb hinnata, missugused ese­ med juba kogus olemas on ja kas lisanduv ese on kollektsioo­ nile vajalikuks täienduseks.

Mitut ühesugust eset pole tihti­ peale võimalik säilitada, sest eks iga lisanduva esemega tuleb ka tööd juurde.

Muuseumi ülesanne on lisaks kogumisele ja säilitamisele ka jälgida ja vajadusel parandada esemete säilitamistingimusi, need üles pildistada, kirjeldada ja eks lõpuks võiks ju kogu see info ka interneti kaudu ligipääse­ tavasse andmebaasi jõuda, et seeläbi muuseumikogud võima­ likult laiale huviliste ringile in­ teraktiivselt kättesaadavad olek­ sid. Eesti Muuseumidele on Eesti Kultuuri­m inisteeriumi eest­vedamisel tehtud andmebaas nimega MuIS (Muuseumide Infosüsteem, www.muis.ee), eks aeg näitab, kas ka VEMU oma esemekoguga sellega liitub.

Sellest jutust ei tasu nüüd ära heituda ja esemeid võib muu­ seumidele pakkuda ikka. Küll vastavad spetsialistid esemed üle vaatavad ja siis saab juba koos arutada, mis neist edasi saada võiks.

Muuseumile on väga oluline teada ka eseme kohta tausta­ infot. Muuseumitöötajad ise kutsuvad seda legendiks. Teine­ kord on päris kurb tõdeda, et

Foto: R. Reinvelt

Bussijaamast tabatud naine ja mees toimetati menetlustoi­ minguteks ja täpsemate asja­ olude selgitamiseks Võru polit­ seimajja. (PM/EE)

Täienduseks linnulaulust huvitatuile

Mõningaid puidust valmistatud esemeid VEMU esemekogus.

Foto: K. Vissel

Eesti Elu numbris #29 kirjutas ERMi peavarahoidja Riina Reinvelt oma tööst Tommy Tomsoni fotode arhiivi korrastamisel, juuresoleval pildil on terve pikk rida Tommy fotoalbumeid, mis tuli kõik läbi vaadata. Osa lugejaist mäletab kindlasti Tommy albumeid Toronto Eesti Maja kohvikust, kus need olid riiuleil kõikidele sirvimiseks.

Foto: R. Reinvelt

Eelmisel nädalal ilmunud Eesti Elus (EE # 30, 29.7.2022) ilmus lugu, milles Karl Adami andis nõu, kuidas linnulaulu ära tunda.

Peeter Põldre saatis täiendu­ seks oma kogemusi, millest võiks abi olla Kanadas, eriti Ontarios linnulaulude äratund­ misel.

Peeter Põldre kirjutab: ,,Minu isiklik linnulaulu ära tundmine algas mitu aastat tagasi, kui hakkasin kasutama ­ Chirp äppi. Selle äpiga valid asukoha, näiteks Ontario provints. Siis on näha, nimesti­ ku järjekorras, pildid kõikidest lindudest selles rajoonis, kaasa arvatud nende linnulaulud.

Chirp valmistab huvilist, enne kui ise on lindusid näinud. Kui oled juba väljas linnulaulu kuu­ lamas, kas kodus või kaugemal, tuleb abiks Merlini äpp. Kui valid Sound ID nuppu, äpp salvestab laulu iPhone’ile ja kohe näitab selle linnu pilti. Äpp salvestab mitu lindu korra­ ga. Näiteks 27. juuli varahom­ mikul kahe minuti jooksul oli kuulda seitse erinevat linnulaulu minu kodu ligidal.“

mõne eseme kohta polegi muud teada kui inimese nimi, kes selle muuseumile annetas. Pari­ mal juhul võiks aga teada olla palju enamat: kellele ese on kuulunud ja mis asjaoludel see ese temani on jõudnud. Kas tegemist on ostetud või kingitud esemega või on see hoopis tema enda või kellegi pereliikme teh­ tud? Millal ja kus need sünd­ mused on toimunud? Kas ese­ mega seostub mõni lugu või mälestus? Kui nendele küsimus­ tele vastused kirjas on, võib pealtnäha tagasihoidlik ese tänu läbitud seiklustele ja lopsakale lengendile kunagi hoopis mõne näituse staarobjektiks saada.

Chirp app.

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

17

Kurvalt leiname gaidisõsarat ja endist lipkonna juhti

LAHKUS MINU KALLIS ÕDE, ARMAS TÄDI JA RISTIEMA

ngdr.

Kersti Anne Pikk

Kersti Pikk

6. märts 1975 – 26. juuli 2022

sündinud 6. märtsil 1975 Torontos surnud 26. juulil 2022 Torontos

ENDISED RAJALEIDJAD

Jääme Sinust suurt puudust tundma

MATTI, JENNIFER ja ALEKSANDER

Kurbuses mälestame Sind, kallis

Kersti Pikk Kaastunne vend MATTILE perekonnaga ja lähedastele MÄLESTAME LEINAS KALLIST SUGULAST

ANU perega TOOMAS perega VIIA ja PÄÄRO perekondadega Rootsis

Kersti Pikk’a Kaunid mälestused temast jäävad meiega

Mälestame kurbusega liiga vara lahkunud Meie kaastunne MATTILE perega VIRVE ja JOHANNES REET, JAANUS ja ELIN KARIN ja CHRIS perega TIIT ja SUSAN KARL, SANDRA ja LENNART

MERIKE ja ALAR AIDA ja CLARENCE perega ERIC ja DIANE perega KRISTA ja DAVID perega

Kersti Anne Pikk’a sündinud 6. märtsil 1975 Torontos surnud 26. juulil 2022 Torontos Südamest kaastunne vennale MATTILE perega Puhka rahus, kallis Kersti, Sind me ei unusta.

HEINS ja MARE KALJU ja LIISA perega TIINA ja TODD perega

Puhka rahus, armas

vil! Kersti c. 1994

Pikk

06.03.1975 – 26.07.2022 Avaldame kaastunnet vennale perekonnaga KORP! AMICITIA Lyckholmi muuseum.

Liigvara lahkus armas sugulane

Kersti Anne Pikk Österbyst saab Haapsallu sõita.

veetaksoga

Mõnus…

Teda mälestavad sügavas kurbuses ja avaldavad südamlikku kaastunnet vend MATTILE, JENNIFERILE, ALEKSANDERILE ja sugulastele

(Algus lk. 13)

Lyckholmi muuseumis on eks­poneeritud erinevad majapida­mistarbed ja tööriistad, mida ­sel­les piirkonnas kasutati.

Österby muul.

Lisaks olid linnuseõues välja pandud ka mootorrattad ja cus­ tom-jalgrattad ehk rattad, mis on inimesed endale ise ehitanud või eri juppidest kokku pannud. Üritus meelitas kohale arvu­ kalt soomlasi ja rootslasi. „Sealt tuleb meil ka kõige rohkem tavakülastajaid. Nad on seda hobi aastakümneid ja kümneid harrastanud. Seal on neid autosid nii palju, et kui huvi peaks Soome või Rootsi poolt veel suuremaks minema, siis põhimõtteliselt laevaga pole neid autosid võimalik üle tuua,“ rääkis American Beauty Car Show peakorraldaja Karol Kikkas.

Ameerika autod polnud üksnes linnuseõues, vaid neid ­ jagus ka lossiplatsile ja vana­ linna tänavatele ja Noarootsi.

Pühapäeval toimus läbi Haap­ salu pidulik autode rongkäik-

Puhka rahus!

ristiema SYLVIA MAKK-LAINEVOOL ja JÜRI LAINEVOOL TOIVO ja RIINA MAKK perega LINDA ja TODD LEITHAM perega

paraad. Ka meie ööbimispaigas Paslepa mõisas ööbisid ühe ameerika auto omanikud ja saime seda iludust hommikul imetleda.

Jalutasime ka Haapsalu promenaadil ja lõunatasime see­ kord Viigi Kohvikus, kus nauti­ sime kohakala ja suus sulavaid kooke. Haapsalust leiab ka imeilusat käsitööd: Haapsalu salle, kudumeid, kadakalõhnali­ si puunuge, nõusid, lõikelaudu ja palju muud.

Oli meeldejääv ja tore näda­ lavahetus. Soovitan kõigil, kes Eestit külastavad, võtta oma reisiplaani imeilus kuurortlinn ­ Haapsalu ja Noarootsi.

Veiko Spolitis…

(Algus lk. 15)

eesti keelt ja kultuuri elus hoida Kanadas. Lisaks tundub siin Kanada avarustes, et PõhjaAmeerika on oma avarustes ilmatuma suur maa, aga kui ­ s amas keskendudes ainult ­ Eestile või Lätile unustame me paha­tihti, et ka Euroopa Liit on ilmatuma suur ja kultuurideri­ kas moodustis. Loodan, et minu lapsed elavad üks päev Euroopa Ühendriikides ja eurooplastele omaselt valdaksid vähemalt kolme keelt.

Suur tänu ja kohtumiseni MÜ-s.

Küsitles ANU GRABBI

18

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

Mälestame kauaaegset perekonnasõpra

LAHKUS MEIE ARMAS ISA

Mart Pedel sündinud 11. novembril 1927 Tartus surnud 31. juulil 2022 Torontos

Mälestame kurbuses

Sa elad meie südameis

tütred ANNE ja TIINA

USA naiskorvpallur mõisteti Vene kohtus süüdi Ameerika Ühendriikide nais­ korvpallur Brittney Griner (31) palus Vene kohtus emot­ sionaalses sõnavõtus Vene kohtult leebet karistust. Sel­ lest ja USA valitsuse palvetest hoolimata mõisteti korvpallur süüdi narkokaubitsemises, vahendavad CNN ja Vene ­veebiportaal Gazeta.ru.

Olümpia kuldmedalist vahis­ tati veebruaris Moskva lennu­ jaamas ja Vene võimud süüdis­ tasid teda narkokaubitsemises.

Vene prokuratuuri sõnul oli Grineril veebruaris Moskva Šeremetjevo lennujaama turva­ kontrolli läbides kaasas kaks e-sigareti kassetti, milles sisal­ dus 0,702 grammi narkootilist hašišiõli.

Venemaal on kanepi kasuta­ mine nii meditsiinilisel kui ka muudel põhjustel ebaseaduslik.

Vene prokuratuur soovis Grinerit karistada 9,5 aasta ­pikkuse vangistusega.

USA valitsus on varem väit­ nud, et tegemist on poliitiliselt motiveeritud kohtuasjaga, mida Vene ametivõimud on eitanud.

Samuti on Ameerika ameti­ isikud näidanud valmidust va­ hetada Griner mõne USA-s van­ gistuses asuva vangi vastu.

Mälestame kurbuses head tuttavat ja naabrit Twelve Mile Bay’s

Silvia Hermann’i Südamlik kaastunne LEILILE, HANSULE, TRIINALE ja KRISTILE

SYLVIA ja JÜRI LAINEVOOL TOIVO ja RIINA MAKK perega LINDA ja TODD LEITHAM perega

Sel nädalal kiitis Ameerika Ühendriikide senat heaks Soome ja Rootsi ühinemise NATO-ga. Vastuvõtmise poolt hääletas 95, vastu oli üks rah­ vaesindaja. Kolmapäeval an­ ­ dis ka Itaalia parlament oma lõpliku heakskiidu Soome ja Rootsi vastuvõtmisele.

USA senaatorid väljendasid oma tugevat toetust Soome ja Rootsi vastuvõtmisele kaitseal­ lianssi, öeldes, et kaks riiki juba tegutsevad tihedas koostöös NATO-ga. Riikide NATO-sse vastuvõtmise otsus nõudis sena­ ti kahekolmandikulist enamust.

Otsuse vastu hääletas vaba­ riiklasest senaator Josh Hawley, vabariiklane Rand Paul jäi erapooletuks.

USA Kongressi alamkoda, esindajatekoda hääletas Soome ja Rootsi vastuvõtmise poolt juba juuli keskel. (ERR/EE)

Mart Pedel’it Südamlik kaastunne ANNELE ja TIINALE LAINE VESK perega

Lahkus meie hea ja ustav relvavend

Mart Pedel sündinud 11. novembril 1927 Tartus surnud 31. juulil 2022 Torontos Suur Vanker, sõiduta koju, Põhjanael, juhata maantee!

Oled kui pisike poju eksinud võõrasse laande.

Leinavad LENNUVÄEPOISID

(Kalju Ahven)

Mälestan head sõpra

Mart Pedel

Puhka rahus,

Silvia Hermann

TÕNIS

Siiras kaastunne LEILILE ja HANSULE perega MIHKEL TOMBAK ja LEENA TIISMANN REIN ja LUZIA VARES

Mälestame kurbuses meie armsat vilistlast

Mart Pedel coetus 1960

sündinud 11.11.1927 Tartus lahkunud 31.07.2022 Torontos

Mälestame armast sugulast

Jaan Vares’t leinas ja südamlikus kaastundes lastele perekondadega

ANN ja ANTS VIIRLAID

KORP! REVELIA KANADA KOONDIS EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT KANADAS

Lahkus meie austatud Revelus

Mart Pedel

Südamlik kaastunne tütardele, ANNE ja TIINA

(ERR/EE)

USA senat kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemise NATO-ga

Nr. 31

Mälestavad

Tänuavaldus

KORP! REVELIA KANADAS ja EESTIS REIN ENDE, OLAVI KELLE, ENN SAUMETS JAAK TRIEFELDT, REIN TRIEFELDT

Lahkunud Mai Kreem’i perekond avaldab suurt tänu tema sugulastele, tuttavatele, ujujatele ja sõpradele, kes austasid

MAI elu, võtsid osa tema matusest, avaldasid kaastunnet surma­ kuulutustega, artiklitega, lilledega, kirjadega või teadetega.

Südamlikult eriliselt täname Ehataret nende viimaste aastate Mai sooja hoolitsuse eest, Jõekääru juhatust, endisi kasvatajaid ja kasvandikke ja korp! Amicitia sõpru.

MADIS ja PIRET perekondadega

Hiinas lasti vette maailma suurim konteinerilaev 1. augustil lasti Hiinas vette 399,99 meetri pikkune uus maailma suurim konteineri­ laev, mis mahutab eelmisest rekordiomanikust 112 kontei­ nerit rohkem.

Hudong Zhonghua Ship­ building’s Changxing Ship­ build­ ing Base dokis Hiinas Shanghai Changxing’i saarel

Lahkus meie kauaaegne raamatupidaja ja majandusjuht

Mart Pedel Hindame Sinu arukat ning teadlikku nõuannet ja panust!

TARTU COLLEGE’I NÕUKOGU, LIIKMED JA PERE

lasti vette maailma suurim kon­ teinerilaev MSC Tessa. 399,99 meetri pikkuse ja 61,5 meetri laiuse laeva kogumahutavus on 24 116 TEU (tinglikku mere­ konteineri ekvivalentühikut).

Eelmisest maailma suurimast konteinerivedajast, samas teha­ ses ehitatud Evergreen Ever Alot’st on Tessa suurem 112 TEU võrra.

Tessa tellis maailma suurima konteinerilaevade laevastiku omanik Mediterranean Shipping Company (MSC). (PM/EE)

Aimi Zechanowitsch Sügavas kurbuses mälestame armast sõpra, vabatahtlikku ja pühendunud mäluhoidjat VÄLISEESTI MUUSEUM

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 21. augustil kell 1.30 pl eestikeelne JUMALA­ TEENISTUS. Õpetaja Kalle Kada­ kas.

20. juunist kuni 19. augustini viibib õp. Kalle Kadakas Eestis korralisel puhkusel. Õpetaja puhkuse ajal ütleb Vana-Andrese koguduse liikme­ tele ingliskeelsele jumalateenis­ tusele tere tulemast Agricola soome kogudus ja õpetaja Matti Kormano.

Saksamaa kavandab uusi koroonameetmeid sügisel ja talvel Saksa valitsus teatas plaanist kehtestada sügisel ja talvel taas koroonapiirangud, kuna nakatumine külmaga eelda­ tavasti kasvab.

Oktoobrist aprilli alguseni on kohustuslik maski kandmine lennukites ja pikamaa rongi- ja bussireisidel. Samuti peab kand­ ma maski ja esitama negatiivse viirusetesti külastades haiglaid, hooldekodusid ja muid asutusi, kus on haavatavad inimesed.

Paljud teised reeglid jäävad 16 liidumaa enda otsustada sõl­ tuvalt sellest, kui laialt viirus neis levib. Sealhulgas maski kandmine ühistranspordis, koo­ lides ja avalikel üritustel sise­ ruumis.

Asutused nagu koolid, vang­ lad ja põgenikekeskused või­vad nakkusjuhtude kasvades läbi viia ka regulaarset viirusekon­ trolli, seisis Saksa tervishoiu- ja justiitsministri ühisavalduses.

(PM/EE)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 7. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 Jumala­ teenistus EHATARES. Pühapäeval, 14. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­­LAUAGA. Pühapäeval, 21. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MU­LAUAGA.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ 7. augustist kuni 4. septemb­ rini viibib pastor Lige korralisel puhkusel. Jumalateenistusi pas­ tori puhkuse ajal ei toimu. 11. septembril toimub järgmine vir­ tual-jumalateenistus.

Pühapäeval, 11. septembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutluse seeria ,,Mäejutlus“: ,,Kes on õnnis?“ Muusika TEBK Ansambel.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS 9. pühapäev pärast nelipüha Tõde ja eksitus Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasu­ guses headuses ja õiguses ja tões. Ef 5:8b,9 5. Moosese 13 1 Pidage hoolsasti kõike, mida ma teid käsin! Ära lisa sellele midagi juurde ja ära võta sellest midagi ära!

2 Kui su keskel tõuseb prohvet või unenägija ja ta lubab sulle tunnustähe või imeteo, 3 ja see tunnustäht või imetegu sünnib, millest ta sulle rääkis, öeldes: „Käigem teiste jumalate järel, keda sa ei ole tundnud, ja teenigem neid!“, 4 siis ära kuula selle prohveti või selle unenägija sõnu, sest Issand, teie Jumal, katsub teid, et teada saada, kas te armastate Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.

5 Te peate käima Issanda, oma Jumala järel, ja te peate teda kartma, pidama tema käske, kuulama tema häält, teenima teda ja hoidma tema poole!

1 Johannese 4.1-6 Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud

USA tappis droonirünnakuga al-Qaeda liidri Ayman al-Zawahiri Ameerika Ühendriikide relva­ jõud tapsid nädalavahetusel Afganistanis islamistliku ter­ roriorganisatsiooni al-Qaeda liidri Ayman al-Zawahiri, mis on organisatsiooni suurim kao­tus pärast selle tollase liid­ ri Osama bin Ladeni tapmist 2011. aastal.

Anonüümsed USA ametni­ kud rääkisid uudisteagentuurile Reuters, et Zawahiri sai surma pühapäeval kell 6.18 Kabulis USA korraldatud droonirünna­ kus.

Arstiharidusega egiptlane Zawahiri oli üks, kes aitas koor­ dineerida 2001. aasta 11. sep­ tembri terrorirünnakuid USA-s.

Ameerika Ühendriikide valitsus oli tema tabamise eest pannud välja 25 miljoni dollari suuruse preemia.

Zawahiri tapmist kinnitas ka USA president Joe Biden.

(ERR/EE)

välja maailma.

2 Te tunnete Jumala Vaimu sel­ lest: iga vaim, kes tunnistab Jeesust Kristust lihasse tulnuna, see on Jumalast, 3 ning ükski vaim, kes seda Jeesust ei tunnista, ei ole Jumalast, vaid see on antikris­ tuse oma, kellest te olete kuul­ nud, et ta tuleb, ja nüüd ta juba ongi maailmas.

4 Teie, lapsed, olete Jumalast ja olete nad ära võitnud, sest see, kes on teis, on suurem sellest, kes on maailmas.

5 Nemad on maailmast, seepärast nad räägivad nagu maailmgi, ja maailm kuulab neid.

6 Meie oleme Jumalast; kes on Jumala ära tundnud, see kuulab meid. Kes ei ole Jumalast, ei kuula meid. Sellest me tunneme ära tõe vaimu ja eksituse vaimu.

Matteuse 7.15 -23 15 Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lamba­ nahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!

16 Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju oha­ kailt?

17 Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja.

18 Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.

19 Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visa­ takse tulle.

20 Küllap te tunnete nad ära nende viljast!

21 Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!“, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.

22 Paljud ütlevad mulle tol

päeval: „Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?“ 23 Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ­ülekohtutegijad!

Palve.

Jumal, meie Isa, Sina val­ gustad oma Vaimuga meie pimedust. Sina näed, kui ­ kergesti me eksime ja teeme halbu valikuid. Anna meile tarkust teha vahet õige ja vale, tõe ja eksituse vahel, nõnda et me võiksime elada Sinu tahte järgi. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Jeesus ütles jüngritele: ,,Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lamba­ nahas, seestpidi aga on kisk­ jad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast.“ Mt 7:15-16 Eesti kiriklik mälestuspäev Alexander von Oettingen, usu­ teadlane, kirikuelu edendaja ja kristluse apologeet († 1905)

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022

Nr. 31

Tellige EESTI ELU! NOORTE NURK

Mõistatuste jätk Kui miski JÄTKUB, siis ta läheb edasi (continues). ,,Jätku leiba!“ öeldakse söö­ jatele, et leiba alati jätkuks (will last) söögi/laual. Jätku/ sõlm on sheet bend, millega kahte nööri hästi ühendada.

Nüüd siis läinud (möödunud) nädala mõista-mõista mõista­ tuse jätk: Möödunud nädala mõistatus­ tenurgas ilmunud lisa (addi­ tional) fotol oli ühe Eesti saare sauna välis/seinale riputatud metall/võrest (võrestik = grid, grate, lattice) kera. Või ütleme siis ,,kerajas“ (sphere-like) ese.

Sarnane ese on siinse foto taus­ tal (in the background), ehk taga pool, sauna/ahju müüri vastas. Sauna/kapp see pole – ei hoia vett! Kas olete proovinud sõelaga (sieve, colander) vett kanda? Viimases lehes oli lisa­ tud ka mõistatus: ,,Keha ümar, sada silma peas“. See oli meele­ ga eksitav (misleading). Eksitav asi võib viia EKSIMISENI. Kui sa EKSID – teed vea (make a mistake, misjudge), siis võiks öelda, et sa mingil määral EKSID ÄRA – (get lost), kas mõtetes või füüsiliselt.

Taga on sama ese (item), mis möödunud nädala lehes mõistatamiseks näidati – KORV. Ees on tema vanem sugulane, mis käsitsi tehtud – punutud vitsdest või juurtest. See on kindlasti natuke tuttavam, aga mida nendesse korjatakse?

Foto: Riina Kindlam

Rootsi lastelaager Metsakodus

Selle mõistatuse vastuseks ongi sõel, aga pildil ei ole traa­ dist tehtud sõel. See on hoopis KORV millegi kandmiseks, mis korvi/võre suurtest aukudest välja ei kuku. Marjad ja seened pudeneksid (kukuksid puruna / pudena) sellest välja. Vastus on, et tegemist on kartuli/korviga.

Sellega minnakse põllule vagude (furrows) vahele ja võe­ takse mulla seest kartuli/koogi (konksu) abil kartulid välja ning pannakse korvi sisse. Korv on natuke nagu kartuli-sõel, sest selles on võimalik kartuleid mullast puhtaks LOPUTADA (to rinse), neile vett peale lastes või kallates.

Pildi paremal pool olev kar­ tuli/korv on eriti ilus kätetöö.

See on punutud (woven) paju/ VITSTEST (thin willow branches). Võib-olla ka tugeva­ test kuuse (spruce, fir), männi (pine) või kadaka (juniper) juurtest. Korvide võrud (hoops) ja ribid olid aga tihti sarapuust (hazel), mis metsa/pähkleid ­kingib.

RIINA KINDLAM

Sündmuste kalender • Kuni laup., 6. aug.

SEEDRIORU SUVEKODU. • Pühap., 21.–laup., 27. aug.

METSAÜLIKOOL “METS MEIS KÕIGIS” Kotkajärvel.

• Reede, 9.–pühap., 11. sept.

TANTSULAAGER “NOU POIS ÄLÄUD” Jõekäärul Eesti

Ikka sellesama sauna välis/seinal ripub ka see riista/puu (thingamajig). Samuti metall/traadist kerega ja suurte aukudega ning kaks poolt on lausa lahti ehk avatud. Fotol on ülaltvaade (view from above) käe/ pidemega (with the handle). Selle võre sisse saab kahelt poolt pista pikki kütte/puid (firewood) või tule/hakatiseks (firestarter) oksi või pilpaid. PILBAS on pikk õhuke puu/kild, mis hästi tuld võtab. HALG on kirvega (ka puu/lõhkuja või halu/masinaga) parajaks raiutud või lõhutud puu/paku jupp ehk osa.

Foto: Riina Kindlam

Kunstide Keskuse korraldusel.

• Pühap., 11. sept. kl 1– 3.30 pl MEMORIAL DAY LUNCHEON Läti Majas, 4 Credit Union Dr, vajalik eel­ registreerida 7. septembriks.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON. • Laup. 1. okt. LÕPUPIDU Eesti Majas.

31. juulil algas Rootsis Jönköpingi lähistel Tidani jõe kaldal rootsieestlaste laste­ laager SUVEKODU Metsa­ kodus. Laagris on käesoleval aastal 60 last. Enamik lastest (42) on koolikaaslased Stock­ holmi Eesti Koolis, 9 last on Eestist, ülejäänud erinevatest Rootsi piirkondadest. Eesti keeles ja kultuuris kümmel­ dakse 12 päeva. Laager on nutiseadmete vaba ja pühen­ datud teemale ,,Reis ümber maailma“. ,,Meie SUVEKODU sai al­ guse 73 aastat tagasi 1949 Gotlandil Ojamaal. Selleks ajaks oli eesti suvekodude kor­ raldamise traditsioon juba üle Rootsi hoo sisse saanud, sest põgenike hulgas oli palju harit­ lasi ja lapsed vajasid kosumist ning hoolt, kui vanemad tööl olid. Eesti keele ja meele säili­ tamiseks ning laste vaimse ja füüsilise tervise tugevdamiseks on suvekodu jätkuvalt üks suurepärane võimalus. Oleme õnnelikud, et rootsieestlaste kogukond on suutnud säilitada oma laagrikeskused. Siia Met­

Eestlanna vallutas K2 tipu Krisli Melesk vallutas 22. juulil maailma kõrguselt teise mäetipu K2, mis asub Hiina ja Pakistani piiril.

K2 mäetippu on võimalik vallutada 13-t erinevat marsruuti mööda ning retki tippu võetakse ette vaid suviti. Kokku on K2 mäetippu jõudnud vaid 377 inimest ja 91 inimest on seda üritades hukkunud. (ERR/EE)

Foto: Sirle Sööt

sakodusse kolis Suvekodu Gotlandilt 26 aastat tagasi, kui Ojamaa hooned liiga kehva seisu jäid. Tänaseks oleme ­ ainus püsima jäänud eestlaste lastelaager Rootsis. Sarnased laagrid on säilinud ka Kanadas ja USA-s ning Inglismaal,“ räägib laagrijuhataja Sirle Sööt.

Laste vanusepiir on 8-14 aas­ tat. Laagripäevi sisustab 22-liik­ meline meeskond põnevate mängude, spordi, käelise tege­ vuse, teatrimängu, saunatamise, diskode ja paljude muude tore­ date tegevustega. Enamus per­ sonalist on rootsieestlased, kuid kogenud juhendajaid on ka Eestist. Sellel aastal on eriti palju noori praktikante, kelle ­ koolitamine toetab laagri jätku­ suutlikkust. Laagris hoitakse alal nii väliseesti kultuuripäran­ dit kui ka tutvustatakse uue­ maid kultuurisuundi Eestis.

Suvekodu korraldab Stock­ holmi Eesti Huvikool Erik ja Lia von Sydowi Fondi ja Rootsi Eestlaste Liidu kultuurfondi toetusel.

Parimate tervitustega, SIRLE SÕÖT