16
EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022
Nr. 31
Vaade Välis-Eesti Muuseumi esemekogule Kadri Vissel Möödunud talvel saabus Välis-Eesti Muuseumi (VEMU) peaarhivaar Piret Noorhanilt ERMi abipalve lennata mais kuuks ajaks Torontosse kor rastama sealse muuseumi ese mekogu. Kui muidugi maail mas valitsevad olud seda parasjagu võimaldavad. Töö ta d es igapäevaselt Eesti Rahva Muuseumi esemekogu dega, ei pidanud ma pakku mist pikalt kaaluma, seda enam, et elu polnud mind varem Kanadasse viinud ja võimalus tundus põneva seik lusena. Natuke enam kui kümne aasta jooksul on VEMU hoidla tesse kogunenud omajagu ese meid. Eks nende muuseumisse jõudmise lugu ja põhjused on vist küll sarnased kõigis muu seumides. Olgu selleks siis koli mine, inimeste maistelt radadelt lahkumine ja pärijate esemete kinkimine muuseumile või liht salt teadlik valik kinkida sobival hetkel oma kallisasjad muuseu mile, kus neid kindlasti hoitakse ja kus nende säilimine tulevas tele põlvedele on kindel. Kuna varasemalt polnud selle muuseumi esemekoguga eral diseisvalt tegeletud, sai minu töö põhieesmärgiks võimalikult palju VEMUsse jõudnud ese meid läbi vaadata, neile mu seaali number anda ja esemete kohta teada olev info registree rimistabelisse kanda. Kuna tööd
alustades oli võimatu hinnata, kui palju esemeid muuseumisse ikkagi kogunenud on ja kui palju kõigi seatud eesmärkide täit mine aega võiks võtta, tuli kätel käbedalt käia lasta. Seda enam, et soovisin võimalikult palju juba registreeritud ja museaali numbri saanud esemeid ka muuseaalidele kehtivate normide kohaselt pakendada. Nii saidki näiteks vööd ja heegeldatud pitsid sobivate rul lide peale rullitud, peakatetele ja jalanõudele vormi hoidmi seks papist toestused sisse tehtud, kõik esemed omaette siidpaberitesse pakendatud, jne. Esemed paigutasin eseme liigiti karpidesse. Näiteks said ühte kohta koondatud kõik kindad, õllekannud, suveniirtaldrikud, rinnamärgid. Selliselt on nende hoiustamine ruumi kokkuhoiu mõttes kõige optimaalsem ning ka nende kasutamine lihtne. Kui tulevikus keegi soovib näha või uurida ühte kindlat pilli või seinavaipa, leab selle vastava esemegrupi hulgast lihtsa vae vaga üles. VEMU esemekogu ühe suurema kogu moodustavad esemed Torontos tegutsevalt käsitööringilt Eesti Etnograa filine Ring Kanadas (EERK). Peamiselt on tegemist rahva rõivakomplektide, erinevate rah varõiva üksikesemete ning sisustustekstiilidega. Tekstiilese meid on arvukalt ka algselt EERK poolt Royal Ontario Muuseumile annetatud, kuid
Riina Reinvelt Tommy Tomsoni fotoarhiivi korrastamas. Foto: K. Vissel
Esemeid VEMU kollektsioonist.
Foto: K. Vissel
Politsei tabas üle Narva jõe Venemaalt Eestisse ujunud paari Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ametnikud tabasid naise ja mehe, kes olid ujunud üle Narva jõe Venemaalt Eestisse, vahendas Postimees. Politseinikud pidasid doku mentideta Venemaa kodanikud kinni ööl vastu teisipäeva Valga bussijaamas. Mehe ja naise endi sõnul olid nad riiki saabunud ebaseaduslikult üle Narva jõe ujudes, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.
Kadri Vissel VEMU esemekoguga tegelemas.
nüüd ringiga tagasi VEMUsse jõudnud kogus. Nagu ka Salme Kolki kinnaste kogus ja veel mitme lahke annetaja kogus. Muuseumis on nii Kanadas kui Ameerikas kohapeal valmista tud ja soetatud esemeid, kodu Eestist kaasa viidud esemeid ning ka põgenikelaagris val mi nuid. Kokku jõudsin selle piiratud aja jooksul registreerida ja pakendada 1168 eset, kuid on tõenäoline, et umbes sama palju museaale jäid järgmist korda ootama. Kõige arvukamalt on muuseumis praeguseks regist reeritud esemete hulgas kindaid, kilekotte, rahvarõivastes nukke, rahvarõivaseeliku triibustike näidistükke ja rinnamärke. Küllap koguneb esemeid aja jooksul juurde, sest inimeste soov endale väärtuslikku vara muuseumile annetada ei näita raugemise märke. Seda tehes tu leks aga silmas pidada asja olu, et ükski hoone pole kummist ja kõiki pakutavaid esemeid muu seumid paraku oma kogusse vastu võtta ei saa. Muuseumil tuleb hinnata, missugused ese med juba kogus olemas on ja kas lisanduv ese on kollektsioo nile vajalikuks täienduseks. Mitut ühesugust eset pole tihti peale võimalik säilitada, sest eks iga lisanduva esemega tuleb ka tööd juurde. Muuseumi ülesanne on lisaks kogumisele ja säilitamisele ka jälgida ja vajadusel parandada esemete säilitamistingimusi, need üles pildistada, kirjeldada ja eks lõpuks võiks ju kogu see info ka interneti kaudu ligipääse tavasse andmebaasi jõuda, et seeläbi muuseumikogud võima likult laiale huviliste ringile in teraktiivselt kättesaadavad olek sid. Eesti Muuseumidele on Eesti Kultuurim inisteeriumi eestvedamisel tehtud andmebaas nimega MuIS (Muuseumide Infosüsteem, www.muis.ee), eks aeg näitab, kas ka VEMU oma esemekoguga sellega liitub. Sellest jutust ei tasu nüüd ära heituda ja esemeid võib muu seumidele pakkuda ikka. Küll vastavad spetsialistid esemed üle vaatavad ja siis saab juba koos arutada, mis neist edasi saada võiks. Muuseumile on väga oluline teada ka eseme kohta tausta infot. Muuseumitöötajad ise kutsuvad seda legendiks. Teine kord on päris kurb tõdeda, et
Foto: R. Reinvelt
Bussijaamast tabatud naine ja mees toimetati menetlustoi minguteks ja täpsemate asja olude selgitamiseks Võru polit seimajja. (PM/EE)
Täienduseks linnulaulust huvitatuile
Mõningaid puidust valmistatud esemeid VEMU esemekogus. Foto: K. Vissel
Eesti Elu numbris #29 kirjutas ERMi peavarahoidja Riina Reinvelt oma tööst Tommy Tomsoni fotode arhiivi korrastamisel, juuresoleval pildil on terve pikk rida Tommy fotoalbumeid, mis tuli kõik läbi vaadata. Osa lugejaist mäletab kindlasti Tommy albumeid Toronto Eesti Maja kohvikust, kus need olid riiuleil kõikidele sirvimiseks. Foto: R. Reinvelt
Eelmisel nädalal ilmunud Eesti Elus (EE # 30, 29.7.2022) ilmus lugu, milles Karl Adami andis nõu, kuidas linnulaulu ära tunda. Peeter Põldre saatis täiendu seks oma kogemusi, millest võiks abi olla Kanadas, eriti Ontarios linnulaulude äratund misel. Peeter Põldre kirjutab: ,,Minu isiklik linnulaulu ära tundmine algas mitu aastat tagasi, kui hakkasin kasutama Chirp äppi. Selle äpiga valid asukoha, näiteks Ontario provints. Siis on näha, nimesti ku järjekorras, pildid kõikidest lindudest selles rajoonis, kaasa arvatud nende linnulaulud. Chirp valmistab huvilist, enne kui ise on lindusid näinud. Kui oled juba väljas linnulaulu kuu lamas, kas kodus või kaugemal, tuleb abiks Merlini äpp. Kui valid Sound ID nuppu, äpp salvestab laulu iPhone’ile ja kohe näitab selle linnu pilti. Äpp salvestab mitu lindu korra ga. Näiteks 27. juuli varahom mikul kahe minuti jooksul oli kuulda seitse erinevat linnulaulu minu kodu ligidal.“
mõne eseme kohta polegi muud teada kui inimese nimi, kes selle muuseumile annetas. Pari mal juhul võiks aga teada olla palju enamat: kellele ese on kuulunud ja mis asjaoludel see ese temani on jõudnud. Kas tegemist on ostetud või kingitud esemega või on see hoopis tema enda või kellegi pereliikme teh tud? Millal ja kus need sünd mused on toimunud? Kas ese mega seostub mõni lugu või mälestus? Kui nendele küsimus tele vastused kirjas on, võib pealtnäha tagasihoidlik ese tänu läbitud seiklustele ja lopsakale lengendile kunagi hoopis mõne näituse staarobjektiks saada.
Chirp app.
