Nr. 31
EESTI ELU reedel, 5. augustil 2022 — Friday, August 5, 2022
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Vale sõna viib valeni Juba kaua on PõhjaAmeerikas, kindlasti ka mit mes Euroopa riigis olnud nii, et avalike kõnede võtmine ei tähenda sugugi, et poliitik ise on laused loonud. Ei, USA presidentidel on kõnekirjuta jad olemas, ettekandjad loe vad teleesitustel nähtamatult ekraanilt sõnu, mida nõusta jad on heaks kiitnud. Päevikupidaja koolivend David Frum oli üks olulisema test hilismineviku sellistest kõnekirjutajatest. Konservatiiv sest perekonnast äärmiselt intel ligentne mees pani president George W. Bushile sõnu suhu. Mõni arvaks, et polnud teist valikut, vabariiklasest Bush ei hiilanud ex prompt vastustega. Ja kui demokraadid naudivad seda meenutada, siis tuleks neile meelde tuletada, et prae gune president Joe Biden pidi plagiaadiskandaali tõttu loobu ma oma eelmisest presidendiks soovivast kampaaniast. Ei osa nud originaalseid mõtteid esita da. Ka Biden ei hiilga etteval mistamata vastustega. Veel üks ajalooline näide. Richard Nixoni asepresident Spiro Agnew’le on omistatud kuulus lause, millega ta hävi tavalt toonase vabariiklaste rii gijuhtimiste kriitikuid kirjeldas. Loe: vasakpoolne peavoolumee dia. Raskesti tõlgitav lause
Kaitseminister Pevkur: Maakaitse suurendamine 20 000 inimeseni on hädavajalik Kaitseminister Hanno Pevkur külastas möödunud nädalal Kaitseliidu peastaapi ja koh tus Kaitseliidu ülema brigaa dikindral Riho Ühte giga, et saada ülevaade Kaitseliitu puudutavatest olulisematest arengutest, sealhulgas maa kaitse struktuuri suurendami sest. „Olen veendunud, et maa kaitse struktuuri suurendamine kaks korda, ehk 20 000 inime seni, on õige ja hädavajalik samm Eesti riigikaitse tugev
n attering nabobs of negativity ehk negatiivsuse virisevad/nuri sevad naabobid on ajalukku läinud. (Naabob on sõna In diast, kirjeldamaks kõrke amet nikke kõrgel kohal, eriti inglasi kolonialistlikul ajastul). Selle geniaalse lause kirjutas Ag new’le William Safire, möö dunud sajandi üks helgemaid ajakirjanduslikke päid. Safire oli kauaaegne New York Timesi poliitiline kommentaator, kes kirjutas ka keelest ja etümoloo giast (sõna päritolust, tähendu sest). Väga sobiv kõnekirjuta jaks. Negatiivseid naabobe on paraku meie maailmas ikka palju. Kanada kohta kõnedekirjuta jatest häid näiteid ei ole, pigem on ettevalmistajaid, aga ka need jätavad soovida. Praegune pea minister peaks paremaid leidma. Ka tema ei oska tasemel spon taanselt vastata küsimustele. Samuti ei tea ütelda Vatikani kohta. Paavst Franciscus jättis küll inimliku, hooliva mulje inimesena möödunud nädalal, kui ta poliitkorrektsuse survel Kanadas oli, vabandamaks mine viku eest. Kuid ta on ilustiskuju. Kuuria, Vatikani nõukogu on nii võimas, bürokraatia vohab, ei anna vabu käsi. Oleme seda korduvalt näinud. Ent paavst ütles küll valesti, lahkudes rii gist, pidades internaatkoolidesse sunniviisil viidud indigeenide lastega käitumist genotsiidiks. Kuigi neis koolides, põliselanike reservaate luues toimus paljutki, mida oleks pidanud märksa inimlikult tegema, on moodsa luubiga mineviku hindamine
minidetailideni välja tänapäeva haigus, mitte realiteedile kes kendumine. Paraku on nii, et sõna, kui seda vääralt tarvitatakse kaotab oma tähenduse. Näiteid on palju, eriti USAs, kus laveerivad mitte ainult poliitikud, vaid ka pro testeerijad, need, kes ehk siiralt (või mitte) arvavad, et nad suudavad status quod muuta. Genotsiidi Kanadas pole ol nud. Paavst või siis keegi ta õukonnast, kes talle selle sõna suhu asetas, vähendas selle sõna tähendust. Genotsiid on rah vatapp, eesmärgiks selle osaline või täielik hävitamine. Tava liselt etniliste, rassiliste või usuliste ühenduste vastaste poolt tegu, pea alati riigi poolt juhitud. Ning pea alati relvaga. Pärismaalastest laste surmad nendes koolides ei olnud relva ga saavutatud, teada ei ole põh juseid, aga arvata võib, et eurooplaste haigused murdsid hapraid kehi. Kui genotsiidi sõna õieti rakendada, vaataks hoopis kol mele näitele lühidalt. Armeenia ja Rwanda genotsiidid olid tõeliselt sellised, holokaust kuu lub samuti sellesse kategoo riasse. Türklased tegid ülima, et Esimese ilmasõja ajal hävitada ajaloolisi oponente. Küüdita mistega ja tapmistega. Süste maatiliselt. Hukkunute arvu hinnatakse umbes 1,5 miljonile. Kui lugeda kirjeldusi, kuidas tapeti, siis võbiseme. Naisi ja lapsi tapeti sadistlikult, mehi lõigati pooleks. Sellist barbaar sust ei oska keegi uskuda, niivõrd võigas. Ka praegugi on
damiseks. Maakaitse roll meie kaitsestruktuuris on ülioluline suurendades tervikuna reservar mee valmidust ja võimekust vastasele vastu seista,“ ütles Pevkur pärast kohtumist Kaitseliidu ülemaga. Kaitseliidu ülem brigaadi kindral Riho Ühtegi märkis, et viimastel kuudel on Kaitseliidu liikmeskond tuntavalt kasvanud ja läheneb 30 000. „Meie male vad ja Naiskodukaitse ringkon nad teevad praegu tublit tööd uute liitujate koolitamisega, et neist saaksid täisväärtuslikud kaitseliitlased ja naiskodukaits jad. Meie suurenenud liik meskond tähendab, et Kaitseliit suudab lähiajal riigikaitsesse panustada ligi viiendiku võrra rohkem kui siiani,“ lisas Ühtegi. (KMPT/EE)
Eesti kodanike Eesti valitsus soovib abistamine Venemaal punamonumendid on raskenenud avalikust ruumist Välisministeeriumi teatel on kiiresti eemaldada
Foto: kaitseministeeriumi kodulehelt
seoses Ukraina agressiooni ja Vene-lääne suhete pinges tumisega kaasnenud diplomaati de vastastikuse välja saatmise tõttu kannatanud ka seal elavate Eesti kodanike abistamine. ,,Venemaal on alles vaid üks Eesti konsulaaresindus, suur saatkond Moskvas, seega kon sulaarabi saamine pole enam nii lihtne kui varasemalt, kui tegut sesid Eesti peakonsulaat Peter buris ja selle kantselei Pihkvas,“ ütles välisministeeriumi pressi esindaja Anna Tisler-Lavrentjev ERR-ile. Ta selgitas, et Moskvas on konsulaartöötajate ametikohti sama palju kui enne sõda, aga Peterburist ja Pihkvast saatis Venemaa Eesti diplomaadid välja. Praegu on Moskvas kohal kaks diplomaati, kes vastutavad konsulaartöö eest. Peterburis oli varasemalt kuus diplomaati ja Pihkvas kolm. Samas on Eesti kodanikel konsulaarabi saamiseks võima lik pöörduda ka mistahes teise Euroopa Liidu liikmesriigi esin duse poole Venemaal, näiteks Peterburis võtta ühendust seal asuvate Soome, Rootsi, Itaalia või Saksamaa peakonsulaati dega, ütles Tisler-Lavrentjev.
rahvaste vahel pingeid. Rwandas olid tapatalgud, tapeti etnilist vähemust, tutsisid. Valitsevad hutud tegid ülima, et neid, esmalt majanduslike hu vide tõttu, hiljem veeretati kõik Rwanda probleemid tutside kaela, riigist just tapmise kaudu eemaldada. Propagandana oma rahvale oli see ühiskonna pu hastamine kõigest halvast. Ning kujutage ette, see toimus vähem kui 30 aasta eest. Kanada kindral Roméo Dallaire juhtis ÜRO sinikiivrite üksust Rwandas. Ta mälestused toovad kananaha ihule. Mida kõike tehti – võsakirvega käsi, jalgu maha raiudes. Tihti olid tapjad hutu lapsed. Dallaire’i elutööks on kujunenud sõjavas tane võitlus, eriti selle vastu, et laps-sõdureid kunagi ei raken dataks. Dallaire elas raskeid päevi üle, kuna ÜRO abi oli puudulik Rwandas, ei jõudnud kohale arstimeid, olulist, kinnitades jälle, et ÜRO on hambutu tiiger. Dallaire mälestusi peaks lugema iga inimene, kes soovib kasuta da sõna genotsiid. Vapustatud kindral ei suutnud Vahtralehe maale naastes eluga toime tulla, muutus alkohoolikuks ja viis isegi läbi enesetapukatse. Õn neks on ta abi ja ravi leidnud, on rahvusvaheliselt hinnatud inimõiguste kaitsja. Holokaustist on nii palju kir jutatud, et ei ole tarvis leheruumi sellele pühenda. Ning genotsiidi näiteid on mujaltki. Aasiast eriti. Lausuda, et Kanadas toimus genotsiid, on vale. Ei toimunud
Peaminister Kaja Kallase sõnul leppis valitsus kokku, et punamonumendid, sealjuures Narva tank, tuleb eemaldada avalikust ruumist nii kiiresti kui võimalik, täpsem ajastus sõltub logistilisest korraldu sest. ,,Põhiline asi on meil otsus tatud, punamonumendid tuleb avalikust ruumist teisaldada ja seda me teeme kiiremas kor ras,“ ütles Kallas. ,,Konkreetne aeg ja järjekord sõltub kohalike omavalitsuste valmisolekust ja logistilisest plaanist, see logisti ka nõuab täpselt samamoodi läbimõtlemist, korraldamist ja erasektori kaasamist,“ vahendas ERR. Monumente on üle Eesti hin nanguliselt kokku 200 kuni 400. Kallas märkis, et kõik need, kelle eraterritooriumil sellised monumendid on, võivad need ise teisaldada, nagu seda tehti Auvere elektrijaama haubitsa Samas on kõikides EL-i liik mesriikide esindustes töötajate arv vähenenud tulenevalt diplo maatide riigist väljasaatmisest või muudest piirangutest. (ERR/EE)
tapmisi, küll sooviti assimilat siooni, seda ehk sinisilmselt. Aga ei olnud soovi rahvuseid, suguharusid sugugi hävitada, vaid euroopalikult neid harida. Kui võrrelda Euroopa kultuurset taset ajal, kui Kanada põlisrah vaid kirjeldati kui metsikuid ini mesi, on see mineviku konteks tis ehk arusaadav. Pole teada indigeenide Shakespeare’ist, da Vincist, Michelangelost, Kep lerist või Newtonist. On seleta vaid põhjuseid, mis pole elit listlikud, selles, et Kanada põlisrahavad olid loodusega seotud, Euroopa aga linnastus kõikide nende eelistega ja pahe dega, muidugi – mis see tõi. Pärismaalased olid kütid, kalu rid ja ka maaharijad mõnes kultuuris. Huronitel näiteks oli agraarkultuur küttimise ja sõja pidamise kõrval. Nende ajalugu on huvitav, aga oli toona eurooplastele arusaamatu. Et 21. sajandil ikka ei kohaneta tolerantse riigi seisukohtadega, on kurb. Pärismaalastele on kas süütunde või inimlikkuse tõttu tohutuid summasid suunatud. Ent mineviku, väga väiksemate pattude eest vähemuse poolt, tegude, mitte organiseeritult riigi poolt, nagu Rwandas ja Armeenias tehti, kirjeldada Kanadas toimunut, kuritarvita des genotsiidi sõna, ei sobinud sugugi lepituskäigul. Paavst sai üüratult palju meedia tähele panu möödunud nädalal. Kahju, et tema või ta kõnekirjutaja ei tea seda, et punast lehma mus taks ei saa värvida. TÕNU NAELAPEA
puhul. ,,Eraldi teema on Narva tank, millest on palju juttu olnud. Praegu see tank kuulub Narva linnale ja praeguses õigusruu mis on olnud see keeruline, aga kuna on selge, et Narva seda ise ei tee, seal on tekkimas ka pinged, siis on selge, et Eesti riik ja valitsus peab selle otsuse ise tegema, et teisaldama nii selle kui teised sümbolväärtuse ga monumendid,“ ütles Kallas. ,,Oluline on üle rõhutada see, et hukkunute mälestamine ei ole kuidagi keelatud ja ei saa olema keelatud, aga seda peaks tegema seal, kus on õige koht ja see on kalmistul, kus saab seda vääri kalt teha,“ ütles Kallas. ,,Tank on taparelv, see ei ole mälestusobjekt ja nende samade tankidega tapetakse praegu Ukraina tänavatel inimesi,“ ütles Kallas. Täpsemat ajakava monumen tide teisaldamiseks Kallase sõnul hetkel avaldada ei saa. ,,Me liigume sellega nii, nagu on võimalik logistiliste ülesan netega lõpule jõuda. On oluline, et pinged ei eskaleeruks ei seal ega mujal. On selge, et Vene maa agressioon Ukrainas on re binud meie ühiskonnas lahti haavad, mida punamonumendid meelde tuletavad ja seetõttu nende avalikust ruumist teisal damine on vajalik täiendavate pingete vältimiseks,“ sõnas ta. (ERR/EE)
