2
EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 â Friday, August 14, 2020
MaarjamÀe Kommunismiohvrite memoriaal teeb lÀbi uuenduskuuri
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 âą Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca VĂ€ljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar TampÔld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspÀevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: âąâ Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. âąâ Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: âąâ 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ălemeremaadesse: âąâ 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.
Tallinnas MaarjamĂ€el asuv kommunismiohvrite memo riaal lĂ€bib 51 000 euro eest uuenduskuuri, mis peab val miÂma enne 23. augustil tĂ€ÂÂhis tatavat totalitaarsete reĆŸii mide ohvrite mĂ€lestuspĂ€eva. Remondi ajaks jÀÀb memo riaali kahe seina vaheline Teekonna ala suletuks. ,,Tööde kĂ€igus paigaldatakse tĂ€iendavad nimetahvlid ning pu hastatakse ja korrastatakse ole masolevad. Lisaks paigaldatakse betoonpinkide valgustite dim merid ning puhastatakse ja vĂ€r vitakse kahjustatud metall konstruktsioone,â selgitas Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) brĂ€n di- ja turundusjuht Mariaana
Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Ăksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ĂŒhel veerul:âleinakuulutused $13.00, Ă€rikuulutused $15.00, ĂŒrituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi vĂ”etakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapĂ€eva hommikul. Toimetusel on Ă”igus kaastöid lĂŒhendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ĂŒhtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide Ă”igsuse eest vastutab autor.
KĂ€rarikkus kontekstis MĂ€ratsetakse ja lĂ€rmitsetakse kĂ”ikjal, igas maailma nurgas. PĂ”hjendatult ja pĂ”hjendamata. Kuhu on jÀÀnud vÀÀrikad meeleavaldused? Ka need, kus skandeeriti kĂŒll, aga ei langetud lĂ”hkumiste, kivide viskamiste, eraomandi vandaliseerimiseni? August on eestlastele oluline kuu â mĂ”telge ometi, missugust mĂ”ju avaldas Balti kett â vaikselt nĂ”udes ĂŒhendatult, kĂ€si-kĂ€es, Ă”lg-Ă”la kĂ”rval iseseisvuse taastamist, enesevalitsemist, ausalt. Saavutatigi, ka augustis, eesmĂ€rk. On kohti, kus seda vabadust pole olnudki. Hongkongis on jĂ”hker punane Hiina surumas demokraatia nĂ”udmised vĂ€evĂ”imuga maha. NĂŒĂŒd siis Valgevene, kus demokraatiat ei tuntagi. Sealsete slaavi hĂ”imude ajalugu Ă”ieti algab nende asuala ĂŒhendamisegae Kiievi-Vene riigiga 10. sajandil. Mille killustudes sĂŒndisid vĂŒrsti riigid, tuntuim neist Polotsk (PoĆack). Valitsetud on neid Leedu ja Poola poolt, viimase jagunemistel taas ĂŒhendati praegust Valgevenet Vene riigiga. Ja 1917. a kehtestati seal nĂ”ukogude vĂ”im, mis kehtis N. Liidu varisemiseni. Kuulub tĂ€na SRĂsse asutajaliikmena, autoritaarne kord sellest ajast saadik silmakirjalike valimiste esitusega muule, vabale maailmale. Rahvad, kes pole vabadust maitsnud ehk ei oska ka seda nĂ”uda. Ehedamad nĂ€ited on just need rahvad, kus kommunism kinnitas kanda â venelased ja hiinlased. Et slaavi rahvad pole kĂ”ik venelaste moodi, kinnitavad Poola ja TĆĄehhi riigid. Poola ametÂ ĂŒhing Solidarnosc (Solidarnost) juhtis vabaduse nĂ”udeid, mis vii sid Berliini mĂŒĂŒri varisemiseni. TĆĄehhide sametrevolutsioon sĂŒndis tĂ€nu 1968. a. Ă”ppetunnile. TĂ€idetakse tĂ€na Varssavi ja Praha kĂ€ske, mis kuigi vahel karmid, ei ole vĂ”rreldavad Moskva ja Minski omadega. Aastast 1994 on Valgevene president Alaksandr ĆukaĆĄenka. Raudse kĂ€ega valitsenud. Ăsjastel valimistel kogus ta vĂ€idetavalt 80,23% hÀÀlest. Peamise oponendi Svetlana Tihhanovskaja saagiks vaid 9,9%, mida vaatlejad ei pea sugugi Ă”igeks. Vallandusid protestid. NĂ”utakse hÀÀlte ĂŒlelugemist. Rahutuste tĂ”ttu on Tihhanovskaja pagenud Leetu, kust palub vĂ€givalla lĂ”pe tamist ning toetajatelt, et need ennetaksid provokatsioone. Kuigi protesteerijatel on kahtlemata Ă”igus, vĂ”ib olla aga ka teisi pĂ”hjusi kui vastuhakk, mitte vaid maailmas toimuvat jĂ€lgides, mĂ€ratsedes, protestivaimus, kui mingi asi ei meeldi. Indrek Kiisler kommenteeris proteste ERRis, mĂ€rkides, et Valgevenes on koda niku vĂ€ljavaated ânii materiaalselt kui ka vaimses mĂ”ttes olematudâ. Protestid ei ole niisiis tingimata poliitiselt ajendatud kuid majanduslikult. Lisaks muidugi pandeemia pinged ja fakt, et ĆukaĆĄenka, nagu Putingi, eitab selle realiteete ning tarvitab politsei ja militaarvĂ”imu rahutuste taltsutamiseks. Vabaduse pĂŒĂŒdlused vĂ”tavad erinevaid vorme, nagu eestlastena teame. Teades sama hĂ€sti aga, et temperament ja ajalugu on Valgevenes Ă”iguste nĂ”udmistel takistuseks. Hoiame kaugelt pöialt. TĂNU NAELAPEA
Alkoholivaba Ă”lle mĂŒĂŒk Eestis on kasvanud KĂ€esolev aasta on olnud Eesti alkoholimĂŒĂŒjatele edukas. MĂŒĂŒki kasvatas muuhulgas kevadine COVID-19 pĂ”hjus tatud karantiiniaeg, kuigi baarid olid kinni. JĂ€rjest rohkem on Eestis hakatud tootma ja ostma ka alkoholi vaba Ă”lut, siidrit ja muud lahjat alkoholi, aga ka alko  holivabu piiritusjooke. ,,Ma ei rÀÀgiks mitte ainult alkoholivabadest Ă”lledest, aga rÀÀgiks alkoholivabadest Ă”lle dest, siidritest ja long drinki dest. Ja nende osakaal on olnud kogu aeg kasvav. See aasta on tĂ”us eriti suur â A Le Coqi mĂŒĂŒgiportfellis on olnud just alkoholivabade Ă”llede, siidrite ja long drinkide mĂŒĂŒgikasv 30
Ămaris valmis lennuraja arendus Ămari lennubaasis valmis Euroopa heidutusalgatuse (EDI) raames 10,8 miljonit dollarit maksma lĂ€inud aren dus, kus USA Ă”huvĂ€gi lĂ”i len nuraja, millel mahub parkima 12 hĂ€vitajat ning on ruumi transpordilennukile manöö verÂdamiseks. EDI investeeringu lĂ€bi loo dud lennuvĂ€lja arendus vĂ”imal dab Eesti Ă”hujĂ”ududel teha koostööd mitmete eri tĂŒĂŒpi hĂ€vitajate ja muude Ă”husĂ”idu kitega, mis NATO-s kasutuses on. Arendus suurendab Ămari lennubaasi valmisolekut NATO operatsioonideks, nagu nĂ€iteks on NATO Ă”ppused ja Balti Ă”humissioonid ja muud tree  ning lennud, teatas USA saat kond. Saatkonna teatel on USA panustanud koostöösse Eesti Ă”hujĂ”ududega 2015. aastast 190 miljonit dollarit ja osaleb igal aastal ĂŒle 80 sĂ”javĂ€elises pro grammis. Ămari lennubaas on NATO Balti Ă”huturbe ĂŒhe lennusalga baasiks, mille ĂŒlesandeks on vastu vĂ”tta liitlaste lennuva hendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sĂ”jaajal. Samuti on lennubaasi korraldada kogu kaitsevĂ€e lenÂ
Nr. 32
Torontos avaldati⊠(Algus lk. 1)
esindaja Peter Stano. EL teatas veidi hiljem ametlikult, et ei pea Valgevene valimisi vaba deks ega ausateks. Ăhtlasi ÂĂ€hvardas ĂŒhendus sanktsioonide kehtestamisega isikutele, kes kasutavad vĂ€givalda, ebaseadus likke vahistamisi ja valimis tulemuste vĂ”ltsimist. ,,Valgevenelased on valimiste ajal nĂ€idanud, et nad tahavad demokraatlikke muutusi. Nad vÀÀrivad paremat,â ĂŒtles Borell. Borell nĂ”udis ĂŒhtlasi meelaval Foto: EE arhiivist duste ajal vahistatud tuhandete SĂ”najalg. inimeste vabastamist. Hooldus- ja remonttööde Valimiste kĂŒsitava aususe ja kogumaksumus on 51 000 eurot, meeleavalduste julma maha millele lisandub kĂ€ibemaks. surumise pĂ€rast on vĂ€ljendanud Töid teeb osaĂŒhing Haart muret ka USA valitsus, samuti Ehitus. (ERR/EE) Saksamaa, kirjutas AFP. Samas LukaĆĄenkat on Ă”nnitlenud Venemaa president Vladimir protsenti, rÀÀkis A Le Coqâi Putin ja Hiina liider Xi Jinping, ÂĂ”lletehase juhataja Tarmo Noop samuti AserbaidĆŸaani ja Ka uudistesaatele Aktuaalne kaa sahsÂtani juhid. TeisipĂ€eval kutsus Eesti vÀ mera. lisministeerium vĂ€lja Valgevene ,,Alkoholivabade Ă”llede seg suursaadiku VjatĆĄeslav KatĆĄa ment ĂŒldse on viimase kolme novi seoses presidendivalimis aastaga rohkem kui kolmekor distunud. Seda selle tĂ”ttu, et tele jĂ€rgnenud protestide vĂ€gi esi teks on nende kvaliteet valdse maha surumisega. Eesti kutsub Valgevene lĂ€inud oluliselt paremaks ja vĂ”ime ĂŒles koheselt lĂ”petama Âteiselt poolt on valikut oluliselt igasugune jĂ”ukasutus ja repres juurde tulnud,â ĂŒtles Saku sioonid rahumeelsete protesti Ălletehase juhatuse liige Jaan jate suunal. Eesti jĂ€lgib Valge HĂ€rms. ,,Ja kui me vaatame venes toimuvat tĂ€helepanelikult kogu turgu, siis suvekuudel ongi alkoholivabade Ă”llede ning avaldame lootust, et riigis osakaal Ă”lleturust nii seitse- saaksid toimuda demokraatlikud protsessid. kaheksa protsenti,â lisas ta. Riigikogu vĂ€liskomisjon aru Ălletootjate sĂ”nul peituvad tas neljapĂ€evasel erakorralisel alkoholivabade jookide eelista istungil olukorda Valgevenes mise pĂ”hjused nii kvaliteetse pĂ€rast 9. augusti presidendivali valiku suurenemises kui ka misi ning vĂ”ttis vastu samatee inimeste vastutustundlikumas ja malise avalduse. ,,Avaldus on tervislikumas kĂ€itumises. kahelauseline, ĂŒtles riigikogu (ERR/EE) vĂ€liskomisjoni esimees Enn Eesmaa. ,,Kaalukad tĂ”endid osutavad, et Valgevene presi  Eesti toetab Liibanoni dendivalimiste tulemusi on jĂ€medalt vĂ”ltsitud. SeetĂ”ttu ei plahvatuses saa Eesti Vabariigi Riigikogu vĂ€liskomisjon pidada ametlikult kannatanuid vĂ€ljakuulutatud valimistulemust VĂ€lisministeeriumi ettepane legitiimseks,â seisab avalduses. kul otsustas Vabariigi Valitsus Komisjon jĂ€tkab teema kĂ€sitle toetada 50 000 euroga misega teisipĂ€eval, 18. augustil. Rahvusvahelise Punase Risti NeljapĂ€eva Ă”htul toimus Föderatsiooni tegevust 4. au Tallinnas Vabaduse vĂ€ljakul ka gustil Beirutis toimunud toetusmeeleavaldus Valgevene traagilises plahvatuses kanna rahvale. tada saanute abistamisel. (Erinevate allikate pĂ”hjal EE) Lisaks annetab vĂ€lisminis teerium ĂRO Lastefondile huÂmaniÂtaarabina 50 000 eurot plahvatuses kannatada saa Ameerika⊠nud laste abistamiseks. (Algus lk. 1) VĂ€lisminister lisas, et lisaks esmasele abile peab kindlasti jĂ”udnud ning suursaadiku jĂ€tkuma ka poliitiline toetus Eestisse saabumise aeg pole Liibanoni stabiilsusele ja jul teada, ĂŒtles saatkonna esindaja geolekule ĂRO raames. Mark Naylor ERR-ile. ,,HĂ€rra Euroopa Liit on panustanud Graysoni Eestisse saabumise Liibanoni esmaste vajaduste aeg sĂ”ltub tema ja riigidepar katmiseks 33 miljonit eurot temangu otsustest. Lisaks ame ning lubanud annetada tĂ€ienda tissevannutamisele tuleb enne vad 30 miljonit eurot. tema Eestisse akrediteerimist Beirutis 4. augustil toimunud astuda veel mĂ”ned administ plahvatuses on viimastel and ratiivsed sammud,â selgitas metel saanud surma 171 ja viga Naylor, tĂ€psustamata nende 6500 inimest. Kodu on kaota sisu. nud kuni 300 000 inimest. USA suursaadiku positsioon (VMPT/EE) Eestis pĂŒsis vabana 2018. aasta kevadest, mil James D. Melville lahkus ametist rahuolematuse nundustegevust. LennuÂvahenÂdite tĂ”ttu Trumpi poliitikaga Vene esmane ĂŒlesanne on toetada maa, Euroopa ja NATO suhtes. (PM/ERR/EE) kaitsevĂ€e vĂ€ljaĂ”pet. (D/EE)