Nr. 32
EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Sallivusest türanniani Toronto linna raamatukogu süsteem (TPL) on haruldane, eriti kui võrrelda paljude suurlinnade omadega. Enam kui 100 haruga, nii suurte kui väikeste, ka liikuva raamatu koguga, furgoonautodega, mis külastavad vanadekodusid või ostukeskuseid, võimaldades neil, kel kohalik raamatukogu on kaugel, materjale kohale tellida. TPL oli ka esimesi linnavalitsuse haldusosakondi, mis pandeemia tõttu uksed sulges. Arusaadav – seal käivad tihti nii öelda margi naalsemad inimesed, kodutud, sõltlased, kel on TPL näiteks ainuke koht, kus arvuti juurde pääseda, talvel soojas olla, WCd leida. TPL tööliste palk on jooks nud märtsi algusest saadik, aga kodust ju nad tööd teha ei saanud. Seoses teise faasi aeglase avanemisega, kui lubati jälle mõnele teenusele, juuksu rile näiteks, taas ligi pääseda, on TPL mitte kõigis, aga ena mikus oma harudes lubanud lugejale raamatulaenu. Ent mis suguse ettevaatusega. Hindame kõik maskikandmise vajadust, distantsi hoidmist, saame val davalt toidukaupluses toime. Kuid TPL süsteem on kumma line. Arvutiühendusega saab raamatuid kinni panna, ootejär jekorda pääseda, kui on tege mist eriti populaarse teosega.
Kuid sealt edasi on elu tehtud keeruliseks. Eks ole süüdi lin napalgaliste ametiühingud. Arvutiga tuleb, andes kõik võimalikke kontaktandmeid, kaasa arvatud elektronpost ja mobiiltelefoni number, reser veerida aeg, kui ukse taga tuleb maskiga, vabas õhus, kahe meetri kaugusel punase joone taga seista. Kümneminutiliste vaheaegadega, alul pidi näda lapäevi ootama. Selleks, et 30 sekundiga saada raamatuid kätte. Mis tuuakse käruga, raa matukoguhoidja lükkab, tagades distantsi. Jubagi õues olles. Kindlaks teeb turvatööline. Milline paranoia! Tolle üle jäänud ajaga saaks, kes kodunt interneti kaudu asju uurinud, siseneda, olles seal üksi, dis tantsi hoida nagu toidupoes ja valida, millest muidu ei oleks teadlik, kuna riiulit ei näe. Aga võimalus on olemas. Vabandage torisemast, aga kui juba peab natuke üleliigselt tegutsema, siis jubagi olema solevad pinged kasvavad. Selle tõttu ongi oluline keskenduda hiljuti saadud ja läbi loetud teosele, tänu TPL teenustele. Ajaloolane ja ajakirjanik Erna Paris on kanadalane, kelle sulest ilmus intrigeeriva pealkirjaga raamat Long Shadows: Truth, Lies, and History (Pikad varjud: tõde, valed ja ajalugu), mis va liti kõikide aegade Kanadas ilmunud raamatute saja tähtsa ma-olulisema hulka. Saavutus missugune, kui arvestada Vaht ralehemaa autorite ampluaad ja arvu üle sajandite. Kuid just pandeemia tõttu
huvitas teos, mis leidub ka päeviku pealkirjas – From Tolerance to Tyranny. A Cau tionary Tale from Fifteenth Century Spain. Katkend katkua jast (andestage eestlaslikku sõnade nautimist) sellest ilmus mais Toronto Staris. (Juuli lõpus ilmus Globe and Mailis ta sulest huvitav lugu, kuidas hoolimatus ei erine eriti kirest, mõlemad on surmavad!, hinnates äsjast SS vanglavalvuri kohtu protsessi Saksamaal. Peegelda des tänapäeva realiteete. Külas tage mõlema lugemiseks ta võrgulehte, ernaparis.com.) Ent tagasi TPLst laenatud teose juurde. Vähesed teavad, et Hispaania oli – ja seda just mauride ajastu tõttu – Euroopa tolerantsemaid ja arenenumaid riike kuni Musta Surma, kat kuni. Maurid, Lääne-Aafrika berberid, araablased, kes asusid Pürenee (tollal Ibeeria) pool saarele aastal 711 elasid, kui just mitte harmoonias, siis rahu likult õlg õla kõrval kristlaste ja juutidega. Kaliifid ei diskrimi neerinud, kõik alamad olid võrdsed. Kuid katk, mille levi kus süüdistati juute, ning krist laste hirm, muutsid kõike, viies Hispaania kuulsa inkvisitsioo nini. Hullemaid asju, mida ris tiusu nimel, isegi arvestades ristisõdade ja –retketega, on tehtud. Sunniti alul juute krist laseks, usku muutma. Teadagi aga olid nemad just poliitikas ning ärimaailmas valitsejatele asendamatud. Neid tunti his paania keeles kui conversosid. Maure, mosleme ei kiusatud niivõrd taga.
Kuid käsikäes paavstide tülit semisega, oli ju sel ajal neid kaks (ühel ajastul isegi kolm!), üks Roomas, teine Avignonis, kirikulõhe või skisma kestis kaua, oli olukord ebastabiilne. Rooma kirik oli korrumpeeru nud ja ahne. Kuni areenile astusid Hispaania maa-alade Kastiilia ja Aragóni ühendamise huvides abielu kaudu Fernando ja Isabel. Võib vaielda, et aja loos polnud sellist pahatahtlikku valitsejatepaari enne nähtud. Isabel oli vaga ja harras kato liiklane, äärmuseni. Ta nõunik Tomás de Torquemada, keda tunneme kui Suurt Inkvisiitorit, kasutas olukorda ära. Kõik juu did, kes olid conversoks astu nud, lasknud ristimisveega usku muuta, olid luubi all. Et ehk kodus harrastavad ikka juudiusu kombeid. Paris toob võikaid näiteid esile, valesüüdistusi ja karistusi. Tu handeid põletati tuleriidal ink visitsiooni tõttu. Need, kellega preestrid ei soovinud tegeleda, anti ilmalike võimude kätte, kellel tavaliseks karistuseks oli pea maha raiumine, kiirem lõpp aga kui tuleriidal. Pagendati ja põgeneti, varandus aga jäi ku ningakotta. Millega majandasid sõdu ja ka Kolumbuse ekspedit siooni Indiat otsides. Teadagi, mis tulemused olid, mis saatus Põhja-Ameerika indigeenidel. Hispaanlaste pärand on võigas. Lõppnöögina vallutati Granada, Ibeeria-aegne ja viimane mau ride kalifaat. Juutide käest vägi valdselt võetud rahadega. Paris esitab võrdlusi möö dunud sajandi juuditapjate nati
Vaade praegusele poliitilisele seisundile USA-s Kas on Raul Pettai Et saada enam-vähem õiget pilti käesolevast sisepoliiti lisest seisundist Ameerikas, tuleb vaadelda inimkonna ruumilise ja ajalise eksistentsi laiemat tagapõhja. Esiteks: laienev globaalsus ja infotehnika, lisaks suurenev automatiseering. Ehk lihtsas keeles: kui ma New Jersey’s köhatan, siis kümme minutit hiljem teab sellest Beijing ja teeb vastavad järeldused… Privaatsus on kadunud. Teiseks: maailm võitleb suure epideemiaga COVID-19, mis Ameerikas on senise elu alusmüüre otsustavalt mõjuta nud, kuid millele efektiivset vastuabinõu pole veel leitud. Jah, ta levikut saab karmi karantiini abil kontrollida, kuid siis variseb kokku ka tihedas sõltuvuses olev tänapäeva ma jandus. Ka kui viirus viimaks taandub, jäävad praegusest krii sist püsivad jäljed nii majanduskui eraelus, mis mõjutavad olu liselt miljonite eksistentsi. Kolmandaks: osalt viiruse probleemi tõttu on USA-s aktiviseerunud rassiprobleem. Tänu senisele majanduslikule arengule ja näilisele heaolule on ta hoitud tagaplaanil, kuid prae
gune katastroof on seda eriliselt esile tõstnud. Nii on mõistetav, miks ini mesi valdab ebakindlus- ja hir mutunne. Seda süvendab veelgi praegune isolatsiooni nõue, sest just hädas vajatakse teiste lähedalolekut, millest nüüd tu leb aga hoiduda. Ja nii saavad alguse äärmuslikud reaktsioo nid: (a) Kihutatakse üles sotsiaal sed/rassilised/rahvuslikud vas tuolud. (b) Tavalised protestiavaldused muudetakse korrapäratuteks mässudeks. (c) ,,Vabaduse, demokraatia ja õigluse“ ettekäändel antakse vaba voli piiramatult tappa, purustada ja põletada. Siiski leidub ka vastupidist: (a) Olenedes juhtkonnast, mo biliseeritakse vajalik riigivõim, et see oma autoriteedi ja sea duspäraste vahendite abil korra taastaks. (b) Asjasse sekkuvad vastu tustundlikud eraisikud, kes ennastsalgavalt püüavad aidata hätta jäänud kaasinimesi. (c) Püütakse rahulike protes tiavalduste kaudu toetada ühis kondlike probleemide – näiteks rassiprobleem – lahendamist. Siiski on praegune seisund
Ameerikas tõsine. Nüüd aga lisandub eelnenud teguritele sügisene USA presidendivali mine, mis sel korral on eriliselt keeruline. Esikohal on viiru seepideemia, mis raskendab va limise tehnilist läbiviimist nagu kõnekoosolekud, paraadid ja aktused. Mõelgem lisaks ras kustele tegelikul hääletamisel – kas otsene või kirja teel? Segadust suurendab terav vasak-/parempolarisatsioon vali jaskonnas ja asjaolu, et soovida jätavad mõlemad kandidaadid, nii praegune president Donald Trump kui ta vastane, endine asepresident Joe Biden. Ehkki president Trump on oma ame tiajal mõndagi positiivset korda saatnud, paneb väga mõtlema ta irratsionaalne isiksus ja käitu mine. Tuuakse küll ette kõlavat hüüdlauset ,,Make America Great Again!“, kuid ei see ega Trumpi parempoolsuse rõhuta mine ei garanteeri veel midagi. Vastaskandidaadi Joe Bideni miinuseks omakorda on eba määrane, vasakule kalduv vali misprogramm ning ta vanus (78). Viimane pole vanaduse halvustamine, vaid tõsiasi, et nagu lennukikapteni ametikoht, nii ka USA presidendi oma nõuab erakordseid võimeid,
linnukesel muret? Kas on linnukesel muret, kust ta saab, mis ta sööb? Kas ta nälga sureb? Tema loodab Looja pääle, hüppab seal oksa peal, rõõmsalt tõstab hääle. Nii lauldakse kirikulaulus (nr 357 „Miks kui pagan, ini mene“). Linnu ülesandeks oleks justkui vaid oksal istudes rõõm salt siristada – rõõmustada ini mesi oma kauni lauluga. Küll kõige muu eest hoolitseb loodus /Looja. Tegelikult see muidugi nii ei ole. Ühe linnukese elu on täis muret ja ohte. Umbes 90% Eesti lindudest on rändlinnud, kes veedavad meil ainult teatud osa aastast. Talvel tullakse Eestisse põhja ja ida poolt, kus on veelgi kül
mida aastad ei soodusta. Jääme siiski lootma, et ameeriklaste pragmaatilisus ühiskondlikes küsimustes ka seekordse tormi vaigistab. Eel kõige aga tuleb loota võitu COVID-19 viiruse üle, et taas tuks enam-vähem normaalne elu ühiskonnas. Alles siis saab ajaga jagu ka teistest problee midest.
sonaalsotsialistidega. Kahjuks ei tule esile teise totalitaardiktaa tori kuriteod – ehk selle tõttu, et paljud Stalini käsilased olid ise juudid. See aga ei muuda fakti, et Hispaania eeskuju jälgiti mu jal ja seal riigis kuni Francisco Franconi välja. Pidage meeles, et Franco jäi pärast võitu Hispaania kodusõjas, kommu nistide ponnistustele vaatamata, diktaatoriks riiki Caudillona juhtima kuni surmani 1975. aas tal. Kui taastati monarhia kaas neva parlamentaarse valitsusega nagu Inglismaal. Teos on paeluv isegi tava lugejale, mitte ainult ajaloo lasele. Huvitavalt julgeb aja loolane Paris võrrelda USAd ja Kanadat, seda muidugi 2015. aasta kontekstis. Kuidas Kana das ollakse tänu multikulturalis mile palju tolerantsemad, immi grantidega leppivad inimesed kui selles kuulsas sulamipotis, Ühendriikides on olnud. Prae guse pandeemia käigus on see, eriti raamatu pealkirjaga arves tades, tabav coda. Et valikuliselt sallivust oma huvides suunatakse, on paraku pandeemiate tulemusi. Vähemu sed türanniseerivad valjult vas taseid. Minevikus ja nüüd. Kõik muidugi, kes näiteks Black Lives Matter liikumist toetavad, ei ole sellised. Kuid katsu sa, hing, ütelda, et iga elu on tähtis – oled rassist. Loogika puudub. Tänu Rooma kirikule kanna tasid paljud – nii usu kui naha värvi tõttu. Õnneks moodsa inkvisitsioonini pole liigutud, kuid mõnel päeval on tunne küll, et palju sest ei puudu. TÕNU NAELAPEA
mem. Kevadel lendavad linnud siia pesitsema ja poegi kasvata ma ning külmade tulekul lahku takse tagasi lõuna poole. Mitte külma ilma pärast, vaid see tõttu, et lindude toidulaud (pu tukad, konnad, taimed) hakkab sügisel kaduma. Mõni linnupaar jõuab suvega suureks kasvatada mitu pesakonda poegi. Ellu jäävad neist aga vähesed. Rändamine on riskantne ja vae valine, kuid erinevad ohud varit sevad linde ka siinsamas Eestis. Liiklusõnnetuste ohvrid Eesti Ornitoloogiaühing (eoy. ee) kogus andmeid 2019. a Eesti teedel hukkunud lindude kohta. Siis registreeriti 770 linnu surm, tegelikult hukkus muidugi kordades rohkem tiivulisi. Ornitoloogiaühingu ülevaatest saab teada, et enim linde huk kub Eesti teedel juunis ja juulis. Umbes pooled on noorlinnud, kes ei tunne veel ohte ega oska autode eest kõrvale hoida. Asfalt tõmbab ka ligi putukaid, mida linnud sinna sööma tu levad. Eestis on uuritud lindude hukkumist teedel alates 1990. aastate algusest, kuid viimasel ajal on liiklus palju tihedamaks läinud ning selle mõju loo dusele järjest kasvab. (Järgneb lk. 12)
