Eesti Elu / Estonian Life No. 35 | September 4, 2020

This newspaper was mailed on Friday, September 4, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 35, 2020

Reedel, 4. septembril — Friday, September 4

www.eestielu.ca

Tulenevalt koroonapiirangutest ei ole Torontos rahvarohked kokkusaamised praegu võimalikud. Sestap ühines VEMU Eestis toimunud Muuseumiööga ja pakkus oma kava. Osa materjali oli varem salvestatud, osa – uudiseid Toronto endiste ajalehtede Meie Elu ja Vaba Eestlane ning praeguse Eesti Elu 28./29. augusti numbritest lugesid kohapealsest „stuudiost“ ette Kati Kiilaspea, Piret Noorhani (projekti koostaja), Kaisa Pitsi ja Veiko Parming. Projekti tehnilise poole eest hoolitses Rasmus Rattas.

Tegelikult oli juubeldamiseks ikkagi põhjus olemas. Tartu College saab 50 aastat vanaks, kuid kokku tulla ja pokaale kõlistada pole võimalik. Ka neil mitte, kes söandaksid tõveohtu trotsida, sest kroonuvõimudega pahuksisse sattuda on sootuks ebatervislik. Tuli leiutada nipp nimega Muuseumiöö 2020 ehk VEMU ÖÖTV. Enam kui viis tundi kestnud programmi oli soovijail võimalik jälgida koduseinte vahel ja iseendaga kokku löömist pole seni veel suudetud ära keelata. Mõttes võis seda teha isegi kaugete sõpradega.

Unustasin mainida, et programm oligi oma iseloomult kodu- ja väliseestlasi ühendav.

Esimesed vaatasid seda õhtul, teised päeval.

Esimene pool programmist, mida juhendas (ja vist ka koostas) VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, oli pühendatud Tartu College’i ja VEMU ning To­ ronto väliseestlaste tegevuse tutvustamisele. Piret võttis küla­ lised virtuaalselt käekõrvale,

kõndis koos nendega kõik ruumid Tartu College’is läbi ja andis seletusi. Seda vaheldumisi unustatud uudistega siinsetest ajalehtedest viimase viiekümne aasta vältel. Uudiste lugemisel abistasid teda Kaisa Pitsi, Kati Kiilapea ja Veiko Parming.

Näidati ka jupike kunagist ­populaarset Telepeegli saadet OMNI TV vahendusel. Piret usutles Linda Karuksit, kes on olnud Tartu College’i teenistu­ ses kolmteist aastat, viimased kaks aastat mänedžerina.

Teine pool oli pühendatud levimuusikale, kus rääkis ja musitseeris neli eripalgelist kollektiivi. Esimene kaheliikmeline kollektiiv oli maar­ jamaine. Vestlesid helilooja ja meeleolulaulja Vaiko Eplik ning ajaloolase ja ajakirjanikuna tuntud Maarja Merivoo-Parro. ­ Nad on välja andnud kolmest CD-plaadist koosneva mee­ leolulaulude kogumikalbumi (Esto-muusika ehk ulgu-Eesti leviplaadid 1958-1988), mis kajastab väliseesti muusikute ­ repertuaari. Nagu Vaiko tähendas, oli nende eesmärk ühendada kodu- ja väliseesti muusikat.

Andres Raudsepa kollektiiv oli üsna suur, kuigi kõik peale ta enese jäid nähtamatuks.

Andres vestles üksi, andes ülevaate oma pikaajalisest tegevuses meeleolulaulu valdkonnas. Ta saabus Torontosse 1966.

Üksiknumbri hind: $4.00

Eesti maja müük lõpetatud – seame sammud uue keskuse suunas!

Öös on väliseesti aega

29. august on kuupäev, millel eestluse kalendris seni polnud erilist tähtsust. Käesoleval aastal toimus selles küsimuses VEMU ja viiruse vahendusel muudatus. Olaf Kopvillemit parafraseerides: sest kuigi elu uppi lõi koroonakriisi raban­ dus, meil juubelduseks ikkagi peab leiduma üks vabandus.

Postal Agreement No 40013472

aastal, tegutses algul Enn Kiilaspea õhutusel mitmel pool teadustajana. Esimese laulugrupi moodustas ta tollal tegutseva segakoor „Leelo“ liikmeskonnast, oli pidevalt paralleelselt seotud koori- ja estraadilauluga.

Ta laulis Ants Sulevi kapelliga pulmades. Teda hakati kutsuma esinema Ühendriikidesse, kust tekkisid sidemed Rene Uferi ja värsisepp Jyri Korgiga. Andis välja Reet Hendriksoni ja enda plaadid. Tema hinnangu kohaselt peegeldas plaadifirma Merit Co. tegevus Eestile vabaduse nõudmist lauluga. Vestluse lõ­pul võis kuulda lauluette­kan­deid peale Andrese enda Hille Ostratilt, Harry Verderilt, Olaf ja Peeter Kopvillemilt (esimeselt koos Leida Järviga).

Järgmise kollektiivi moodustas populaarne Lindau õdede trio. Reet, Rosemarie (Roosi) ja Ellen jutustasid kordamööda, kuidas isa neid algul lastena juhendas, häälepartiid ette laulis ja siis Helmi Betlema stuudiosse õppima viis. Hiljem lauldi juba suuremas koosseisus – viis õde ja kolm venda, kõik neli häält oli ansamblis esindatud. Unustamatu elamuse andsid neile mitmed esinemised Eestis, millest hingelähedasimaks kujunes laulmine Kihel­ kon­ na kirikus, mille altari ees nende isa oli kunagi leeritatud.

(Järgneb lk. 12)

International Estonian Centre (IEC) pro­ jekt on jõudnud järgmisesse etappi: Toronto Eesti Maja (EH) ja Eesti Sihtkapital Kanadas (EFC) esindajatel on hea meel jagada eestlaste kogukon­ naga teadet, et Broadview kinnisvarad on müüdud DK Broadview Inc. Baashinnaks on 15,6 miljonit dollarit, mis võib suureneda olenevalt sellest, millise loa saab ostja uue hoone ehita­ miseks. Selle müügiga tähistab meie kogukond suurt verstaposti uue ja dünaamilise International Estonian Centre (IEC) loomisel Torontos.

DK Broadview Inc. alla kuuluvad partneritena kaks arendusfondi: DiamondCorp ja Kilmer Brownfield.

Mõlemad on kogenud kinnisvara aren­ dajad, kes on koos tegutsenud mitmete kõrgetasemeliste ja edukate projektide­ ga. Eesti kogukonna jaoks sai DK Broadview Inc. õigel ajal õigeks ost­ jaks. Protsess sai alguse, kui EH ja EFC sõlmisid müüjatena ostulepingu aprillis 2020. Lepingu kiitsid heaks EH ja EFC juhatused ning seda toetas projekti juhtkomitee kõik neli organisatsiooni: Toronto Eesti Maja, Eesti Sihtkapital Kanadas, Northern Birch Credit Union Limited ja Tartu College. 15. juulil allkirjastati vajalikud lisalepingud ning müügipäevaks sai 1. september 2020.

Otsus müüa kõik neli kinnistut üheskoos suurendas võimalikke ehi­ tuslahendusi ja realiseeritud netoväär­ tust nii EH ja EFC ning seega ka kogu­ konna hüvanguks.

International Estonian Centre on tunnustatud arhitekt Alar Kongatsi nägemus põhjamaisest Eestist. Hoone kerkib Madison Avenue’le Tartu College’i kõrvale. Sellest saab tugev elujõuline keskus ja kultuurimärk, mis tutvustab Eesti leidlikku meelt ja mit­ mekülgset pärandit. Uut keskust juhib IEC direktorite nõukogu, kelle valvsa silma all toimub kogu tegevus.

Estonian Arts Centre (EAC) on Eesti Maja müügitulu ,,beneficial“ omanik.

Heategevusorganisatsioonina regist­ reeritud EAC, mida juhib eraldi nõu­ kogu, vastutab ka uue keskuse kapi­ talikampaania ja üldise rahakogumise eest.

Käesoleva müügiga lõpule jõudmine tähendab antud lubaduste täitmist – mitte ainult EH aktsionäride vaid ka Eesti kogukonna ees. Ainult kolm aas­ tat on möödunud 25. aprillist 2017, kui EH aktsionärid hääletasid enam kui kahe kolmandiku häälteenamusega müügiotsuse poolt. Sellega anti luba müüa Eesti Maja, suunates saadud tulu uue keskuse ehitamiseks Madison Avenue’l.

Aastakümneid kestnud arutelud ja vaidlused selle üle, mida vananeva Eesti majaga peale hakata, on nüüd­ seks seljataga. Kätte on jõudnud aeg muutusteks ja ülesehitamiseks, aeg end kokku võtta ja keskenduda järg­ misele ehitus- ja üleminekuetapile.

Alates 1. septembrist jätkavad EH ja EFC üürnikena oma endiste kinnistute kasutamist ostjaga sõlmitud üürilepin­ gute alusel. Enamike praeguste Eesti maja üürnike ja kasutajate jaoks ei muutu midagi. Kõigiga võetakse eraldi ühendust, et selgitada, mida tähendab üleminekuperiood ja kolimine uude ­keskusesse 2022. aastal.

Eesti maja on olnud meie kogukon­ na armastatud kodu alates 1960. aas­ tast. Eesti Maja müügiga algab IEC ­arendamise ehk siis uue kodu loomise järgmine etapp. EH juhatuse esimees Veiko Parming kutsub kõiki üles ühe mütsi alla ühinema, et meie uus keskus valmis saaks ja arhitekt Alar Kongatsi tähelepanuväärne disain ellu ärkaks. ,,Oleme uuenemise teel. Meie eesti kogukond on väike ja mitte just alati ühte meelt, kuid olen ikka uskunud, et edasiliikumine toimub ainult siis, kui siht on seatud ja sellest kõvasti kinni peetakse. Täpselt samamoodi nagu meie eelkäijatel 50. ja 60. aastatel, on meilgi tekkinud ainukordne võimalus luua paik, mis innustab uusi eestlaste põlvkondi siin ja kogu mandril uhkust tundma oma pärandi, kogukonna ja meid ühendava eestluse üle.“ Enam kui 45 aasta jooksul on Eesti Sihtkapital Kanadas olnud meie kogu­ konna rahaliseks selgrooks. Registreeri­ tud heategevusorganisatsioonina on EFC ülesandeks olnud leida annetusi, et rahastada Eesti kultuuripärandiga seotud tegevusi kogu Kanadas.

Toetatakse eestikeelseid programme, koole, suvelaagreid ning muid olema­ solevaid ja uusi algatusi. Fond on olnud lahutamatu osa teavitustööst ja eestlaste ühendamisest kogu riigis.

Torontos pakub EFC rahalist toetust enamusele praegu Eesti Maja kasuta­ vatele gruppidele. EFC president Eva Varangu selgitab, miks fond on aasta­ kümneid toetanud aegajalt vastakate kogukonna huvide koondamist ühte kohta. „Meil on siin Kanadas kohustus tagada meie pärandi, keele ja kultuuri säilimine. Koondades oma energia, ra­ hastuse ja tegevused ühte kesksesse paika, astume meie kogukonna tuleviku tagamiseks suure sammu edasi. Kuna kogu maailmas on vähem kui kaks miljonit eestlast, on koostöö loomine ­ (Järgneb lk. 13)

2

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

Nr. 35

Rahvusvahelise Aatomienergia­agen­tuuri Euroopa regiooni tehnilise koostöö korraldust juhib eestlane

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Mürgine omavoli Poliitikateadlase Francis Fukuyama sulest ilmus aastal 1992 mõju­valdav ja kaua laineid tekitanud teos The End of History and the Last Man. Raamatu teesiks oli, et N. Liidu kokkuvarisemisega kadus viimane ideoloogiline alternatiiv liberalisimile. Seda sõna tarvitas autor kirjeldamaks Läänes üldiselt valitsevat riigikorda.

Demokraatia erinevaid vorme. Klassikalise liberalismi, nii nagu seda arendasid suured mõtlejad nagu Spinoza, Locke ja Kant vahe kommunismiga on nagu öö ja päev. Vladimir Putini – Venemaa riigijuht aastast 1999, kui Boris Jeltsini väljavalitud järg­lane – lükkas selle ümber. Karu jääb karuks.

26 aastat hiljem, 2008 a. ilmunud artiklis tunnistas Fukuyama, et ajalugu on ikka olemas. Venemaal valitsev süsteem, nime järgi demokraatia, ei erine sugugi punase terrori ajastust. Sel nädalal saime taas aru, et intriigid ja mõrvad ülivõimsate käsul pole sugugi olemas ainult põnevusromaanides ja -filmides.

Putini peamine oponent poliitilisel tandril on Aleksei Navalnõi, kelle salapärane mürgitamine on taas avanud Külma Sõja aeg­ seid debatte, muresid. Putini valjem kriitik haigestus sisevenemaisel lennul ning pärast esialgset haiglasse viimist seal toimetati Saksamaale. Kolmapäeval teatas Saksamaa valitsus, et Berliini kliinikus tuvastati mürgitus. Analüüs kinnitas, et tegemist on närvimürgiga Novitšok, mis töötati välja N. Liidus.

2018.a. üritati Inglismaal sama mürgiga surmata endist topeltagenti Sergei Skripali, kes jäi ellu. Navalnõi on hetkel koomas, ellu jäämine pole sugugi kindel. Kreml muidugi eitab osalust. Nii nagu ka Skripali afääris, kui ka seost 2006. a. toimund polooniumi mürgituse saanud, samuti Londonis, endise KGB agendi Aleksandr Litvinenko surmas. Mõlemaid mürgitati võõrsil, iseseisva riigi territooriumil. Eirates rahvusvahelisi konventsioone.

Seda oli kärme kinnitama Eesti välisminister Urmas Reinsalu, kes lisas, „eeldada võib Vene ametivõimude korraldatud operatsi­ ooni.”

Euroopa, kaua sõltuv Venemaa naftast ja maagaasist, ei ole vait. Briti välisminister Dominic Raab nõudis Kremlit seletust.

Saksamaa kantsler Angela Merkel on veendunud, et on tegemist sihiliku atentaadikatsega, lisades, et ainult Vene valitsus saab vastata tekkinud küsimustele – kes ja miks nii korraldas. Kuid Moskva eitab kategooriliselt: kõik olevat vaid „tühi lärm“. Teised Euroopa riigid, NATO peasekretär samuti nõuavad valgustamist.

Valge Maja pressiteade mõistis mürgitamise karmilt hukka.

Kanada aga, neljapäeva varahommikuks, polnud kommentee­ rinud ametlikult ega võtnud seisukohta.

Putini ülbus võimu hoidmise nimel pole üllatuseks ega ka Kremlipoolne jaanalinnumäng. Kas jubagi keerulisel aastal terav­ dab see vastuseisu ta valitsemismeetoditele jääb näha. Kui filmi­ linal lõppeb konflikt tavaliselt heade kasuks, ei luba antud olukord sellist loota.

TÕNU NAELAPEA

1. septembril alustas Rah­vus­ vahelise Aatomi­energiaagen­ tuuri (IAEA) tehnilise koostöö Euroopa regiooni direktori ametikohal välisministeeriumi pikaajaline diplomaat EveKülli Kala. Ta on esimene eestlane, kes Eesti peaaegu 30-aastase agentuuri liikme­ suse ajal nii kõrgele ametiko­ hale on jõudnud. „Tehniline koostöö on IAEA peamine mehhanism liikmesriikide, sealhulgas Eesti arenguprioriteetide toetamiseks,“ ütles Eve-Külli Kala. „Selle tõhustamise nimel tuleb uute suundadena edendada agentuuri partnerlussuhteid erafirmade, regionaalsete arengupankade ja teiste finantsinstitutsioonidega.“ Eve-Külli Kala on Eesti diplomaat. Välisministeeriumi asus ta tööle 1992. a. Ta on töötanud välisministeeriumi poliitikaosakonnas, Eesti esinduses Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis, aastatel 1999–

2001 oli ta välisministeeriumi Kesk- ja Põhja-Euroopa büroo direktor.

Aastatel 2002–2006 oli Kala Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Tšehhis, aastatel 2006–2011 välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor.

Aastatel 2011–2015 oli ta Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Austrias, Slovakkias, Kosovos ning ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioo­ nide juures Viinis. 2014. a juhtis Eve-Külli Kala Wassenaari Kokkuleppe organisatsiooni ning 2015. aastast oli ta Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik ja alaline esindaja Euroopa Julgeoleku- ja Koos­tö­ öorganisatsiooni (OSCE) juures Viinis.

Rahvusvaheline Aatomi­ener­ gia­agentuur (International Ato­ mic Energy Agency, IAEA) on 1957. aastal ÜRO egiidi all ­asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on

Eve-Külli Kala

edendada tuumaenergia rahumeelset rakendamist ning ära hoida selle kasutamine sõjalisel otstarbel. IAEA-sse kuulub 171 riiki ja selle peakorter asub Viinis. IAEA annab oma tegevusest aru nii ÜRO Pea­ ­ assambleele kui ka Julgeole­ kunõukogule. Eesti on IAEA liige 1992. aastast. Perioodil ­ september 2019–september 2021 kuulub Eesti ka IAEA 35 liikmesriigist koosnevasse juhtorganisse – IAEA nõukokku.

(VMPT/EE)

Eesti toetab EL-ile ühtsete reisireeglite kehtestamist Eesti ministrid pooldavad Prantsusmaa presidendi Em­ ­ manuel Macroni ettepanekut kooskõlastada Euroopa Liidu riikide koroonaviirusest tingi­ tud reisimispiirangud ja -reeg­ lid. Eesti on teinud ka oma ettepanekud.

Eesti ettepaneku kohaselt võiks olla EL-is ühtne skaala, mille alusel viiruse ­levikut hinnatakse ja meetmeid tarvitusele võetakse. Oluline on ka jätta avatuks piirid Schen­ g enisiseselt. Samuti peaks keh­ tes­ tama üleminekuaja, mis jätaks riikidele ja inimestele reageeri-

misaja plaanide muutmiseks ning tuleks luua karan­tiininõude kõrvale alternatiiv vabatahtliku testimise näol, nii nagu Eesti septembrist kehtestas.

Ka sotsiaalminister Tanel Kiik peab koordineeritumat tegutsemist mõistlikuks. ,,Puu­ du­ tab see siis testimise poliitikat, maskikandmist, eneseisolatsioo­ ni kohustusi. Ühene lähenemine aitaks nii ettevõtteid kui ka Euroopa Liidu riikide elanikke,“ ütles Kiik rahvusringhäälingule.

a­sjaolu, et nakatumine erineb riigiti kümnetes kordades, mis ­ muudab riikide arusaama turvalisest nakkustasemest erinevaks.

Välisminister Urmas Rein­ salu on nõus, et EL-i tasemel peab kehtima üks nakatunute arvu piirmäär, millest lähtuvalt piiranguid seada. Praegu on see paljudel Euroopa riikidel 16 ­nakatunut 100 000 kohta.

Ta tunnistas, et keeruliseks teeb ühtsete reeglite kehtestamise ja arusaamale jõudmise

Balti riigid jätkavad ka nn Balti reisimulli arutamist, sõltumata ülejäänud EL-i või­ mali­ kest piirangutest. Lätil on kol­ ­ mest riigist kõige madalam nakatunute määr. (ERR/EE)

Eesti lennupiirangud ei puuduta kuut sihtkohta

Välisministeerium soovitab vältida reisimist välismaale

kui kaks nädalat tagasi oli nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 16, siis nüüd on see Euroopas tõusnud 46-ni.

Eesti valitsus otsustas tühista­ da lennupiirangud kuude Eesti jaoks olulisse sõlmpunk­ ti. Teiste sihtkohtade puhul jäävad kehtima senised lennu­ piirangud, see tähendab, et nakatumine sihtriigis peab jääma alla 25 nakatunu 100 000 inimese kohta. ,,Põhimõtteliselt on otsus selline, et lennupiirangud sinna, kus on nakatumine suurem kui 25 100 000 kohta jäävad kehtima. Aga on kuus sihtkohta, mis on erandid, mille kohta see piirang ei kehti. Need sihtkohad jäävad avatuks isegi kui seal peaks olema või tõusma see number üle 25. Need lennujaamad on Frankfurt, London, Varssavi, Kopenhaagen, Riia ja Helsingi,“ ütles majandusminister Taavi Aas ERR-ile. ,,Linnade valikul lähtusime reisijate arvust ning ka sellest, millised sihtkohad on olulised sõlmpunktid, mis tagaksid Eesti ühenduse kogu maailmaga.

Oluliseks argumendiks oli ka see, et liinilendudega veetakse nii posti kui lennukaupa ning

Eesti välisministeerium laiendas neljapäeval reisihoiatust ning soovitab inimestel hoiduda reisimisest välisriikidesse, ütles välisminister Urmas Reinsalu.

Reinsalu põhjendas reisihoiatuse laiendamist viimase kahe nädala jooksul toimunud hai­ ges­ tumise kasvuga Euroopas –

Kui reisimine on vältimatu, palub välisministeerium täpsustada Eesti kodanikele kehtivaid reegleid vastava riigi ametkonna kodulehel, registreerida oma reisid veebilehel Reisi Targalt ning hoida silm peal olukorral ja piirangutel riigis, kuhu minnakse. (VMPT/EE)

Eestis läks kooli ligi 155 000 õpilast

Praeguseks on valmis Kind­ luse kooli esimene etapp, milleks on algkooli hoone.

Kokku asub seal õppima praegu 204 last.

Eestis alustas 1.septembril ligi 155 000 üldhariduskooli õpilast uut õppeaastat. See on paar tuhat last enam kui eelmisel aastal. Esimesse klassi astus ligi 14 200 õpilast. Neist neli klassitäit alustasid ainsas päris uues koolis – Rae vallas Järvekülas avatud Kindluse põhikoolis, mis tänavu avati. seetõttu on hädavajalik hoida valitud kuus lennuteed avatuna,“ ütles Taavi Aas. Praeguste piirangute kohaselt võivad lennuliinid nakatumiste

Kindluse kooli juht Annika Räim ütles, et novembri algu­ seks on valmis teine etapp, siis avatakse koolisöökla, aula ja peasissepääs. ,,Kolmas etapp on kogu põhikooli hoone ja spordikeskus. See valmib järgmise aasta kevadeks.“ (ERR/EE) arvu järgi korraldada lende lisaks eelnimetatud kohtadele ka Itaaliasse, Küprosele, Leetu, Norrasse, Slovakkiasse, Slo­vee­ niasse ja Ungarisse. (ERR/EE)

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

ral rahvatervise poolne tugevdatud juhuste ja kontaktide jälgimine, piirkondlikud meetmed viiruse leviku peatamiseks jpm., olles fokuseeritud taasleviku vähendamisele nii palju kui võimalik.

Kolmapäevaks oli Kanadas registeeritud COVID-19 hai­ gusjuhuseid 129.425.

Kanada kõrgeim terviseametnik dr. Theresa Tam ja tema asetäitja dr. Howard Njoo rääkisid teisipäeval COVID-19 vastase vaktsineerimise laiaulatuslikust vajalikkusest, kui see võimalikuks saab. Dr. Tam märkis, et laialdane vaktsiini kasutuselevõtt on kanadalaste jaoks parimaks eelduseks, saamaks tagasi seda, mis ollakse kaotanud: lähikontaktid perega, ühiskondlikud üritused jm., ilma et peaks tundma hirmu viirusesse nakatumise ees. ­ Missugune protsent elanikkonnast peaks olema vaktsineeritud, et tekiks laialdane immuunsus, ei oska arstid veel öelda, kuna COVID-19ga seonduvad uuringud on pidevas töös. Millal vaktsiin täpselt tuleb, pole teada; ekspertide sõnul võib see olla millalgi 2021. aastal, kuna vastavad katsetused käivad.

Ontarios oli kolmapäeval uusi haigusjuhte 133, märkimaks nädalajagu päevi, mil vastav arv taas kolmekohaline.

(Augusti algupoolel oli jälle terve nädal kahekohaliste arvudega.) Suur osa uutest juhustest olid Torontos (43) ja Peeli ­regioonis (34), Ottawas ja York regioonis olid vastavad arvud 12 ja 15. Paljudes provintsi terviseametite piirkondades polnud jälle üldse uusi juhuseid.

Provintsi üldarvuks oli selleks päevaks 42.554; ja terviseminister Christine Elliotti sõnul viidi

teste eelmisel päeval läbi enam kui 24.000 ning alates pandeemia algusest neid tehtud kokku enam kui kolm miljonit.

Palju pinget on seoses kooliaasta algusega, näiteks pro­ vint­si erimeelsused õpetajate ja haridustöötajate ametiühingutega. Provintsi peaminister Doug Ford kaitseb jätkuvalt, vaatamata kriitikale, provintsi soovitatud kooli tagasimineku plaani, öeldes esmaspäeval, et kui peaks tekkima puhang, ei kahtle ta hetkegi ja sulgeb kiiresti koolid taas. Provints on välja andnud detailsed juhised, kuidas tegutseda, kui kooliõpilastel või –töötajail diagnoositakse COVID-19 või esineb vastavaid sümptomeid. Kerge see sügis selles osas ilmselt ei tule, sest teatavasti sarnanevad hooajaliste külmetushaiguste sümptomid COVID-19 omadega.

Toronto linnaametnikud rää­ kisid esmaspäeval plaanist, kuidas toime tulla COVID-19 teise lainega, mis linna meditsiiniametniku dr. Eileen de Villa sõnul on vältimatu, vaadeldes teiste paikade kogemusi, samuti võttes arvesse koolide avamist ja seda, et enamusel inimestel linnas pole immuunsust viiruse suhtes. Ta märkis, et kuna lähiajal pole efektiivset ravi viirusele ja ka vaktsiin ei saa ilmselt võimalikuks niipea, peame leidma võimaluse elada linnas koos COVID-19ga. Vastav plaan hõlmab endas tegevust nii ­lastehoidude, hooldekodude, vaba aja veetmise, õiguskaitse, kodutuse, transiidi jmt. vald­ konda­ des, olles valmis erinevateks stsenaariumideks vasta­ vate meet­metega.

Linnapea John Tory sõnul on linna plaanide hulgas võimalike COVID-19 uute puhangute kor-

Saksamaa teatel mürgitati Navalnõi Novitšokiga

USA toob väed Valgevene piiri äärde Leedus

Vene hävitaja rikkus Läänemere kohal NATO õhupiiri

Saksamaal haiglas viibiva Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi analüüsid näitasid tema mürgitamist Nõukogude Liidu ajal välja töötatud närvimürgiga Novitšok, teatas kolmapäeval Saksa valitsus ning nõudis selle kohta Moskvalt selgitust.

Testid viis läbi Saksa sõja­ vägi, konsulteerides Berliinis asuva Charité kliinikuga, kus Navalnõid ravitakse.

Navalnõil (44) hakkas ootamatult halb lennul Tomskist Moskvasse ning lennuk tegi erakorralise vahemaandumise Omskis, kus teda esialgu ka raviti. Navalnõi liitlaste arvates võidi ta mürgi­tada Tomski lennujaamas joo­ dud teega, kuid teda esimesena ravinud Vene arstid ütlesid, et ei leidnud mingeid märke mürgist.

Saksa valitsus ütles, et teavitab oma järeldustest NATO ja Euroopa Liidu partnereid, et ühiselt juhtunule reageerida.

Saksa välisminister Heiko Maas ütles, et on kutsunud välja Vene suursaadiku.

Kreml kinnitas kolmapäeval, et Venemaa on valmis oposit­

USA sõjaväelased saabuvad koos tankidega reedel kaheks kuuks Leetu Valgevene piiri äärde. Leedu valitsuse sõnul ei ole tegemist sõnumiga Valgevenele.

NATO teatel rikkus Vene hävituslennuk möödunud ree­ del NATO õhupiiri, kui saatis Taani Bornholmi saare juures USA õhujõudude pommitajat B-52.

Leedu valitsuse teatel tuuak­ se Poolas asuvad USA s­õdurid Leetu seoses juba v­arem kavas olnud õppustega. Teates seisis, et tegemist on kaitseotstarbeliste õppustega ja see ei ole suu­natud ühegi naab­ri, sealhulgas Valgevene, vastu, vahendas Reuters.

„Vene Su-27, mis lendas välja Kaliningradist, järgnes B-52le Taani õhuruumi saare kohal, pannes toime NATO riigi ­õhupiiri olulise rikkumise,“ tea­ tas NATO õhuväejuhatus oma avalduses, vahendas CNN.

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Küll aga saabuvad USA väed Leetu plaanitust varem ja jää­ vad riiki kauemaks.

Lisaks USA sõduritele osaleb 14.-25. septembril igal aastal toi­muval õppusel kuni 1000 sõjaväelast ja sõjalennukit Prant­ susmaalt, Itaaliast, Saksamaalt, Poolast jt, ütles Leedu armee pressiesindaja. (ERR/EE)

sioonijuht Aleksei Navalnõi juhtumi asjas täielikku koostööd tegema. (ERR/EE)

3

Kõikidel inimestel soovita­ takse väga kinni pidada range­ test reeglitest tervisekäitumisel, kaasa arvatud mitte suurendada oma sotsiaalseid ringe, mille piirarvuks on ikka 10.

Quebecis oli kolmapäeval uute haigusjuhtude arvuks 132 ja provintsi üldarvuks 62.746.

Nagu Ontarios, on ka Quebecis näha taas uute juhuste tõusu.

Provintsi peaminister Fran­ çois Legault hoiatas esmas­ päe­ val, et ta on sunnitud taaskeh­ testama sulgemismeetmeid, kui inimesed ei hakka järgima ­tervisemeetmeid hoolsamalt. Ta märkis, et kuna inimesed naa­ sevad tööle ja ilma tõttu vee­ detakse järk-järgult enam aega siseruumides, on meie ees ­väljakutseid ning on tähtis olla rohkem distsiplineeritud. Pro­ vintsis on registreeritud haigusjuhuseid näiteks seoses baari külastamisega ja karaoke laulmisega. Inimesi hoiatatakse olema väga vastutustundlikud ­ eriti olukordades, kui tarvita­ takse alkoholi ja distantsimeet­ med võivad ununeda.

Kooliminekuga seonduvaid muresid on sealgi. Quebecis on juba avatud koolides esinenud haigusjuhtusid. Provintsi koole hakkavad külastama töötervise ametnikud, veendumaks, et koo­­lides järgitakse kehtestatud tervisemeetmeid, nagu maskide kandmine, sotsiaalse distantsi hoidmine, vajalik puhastamine jm. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Balti riikide õhupiiri valvab Saksamaa Augusti viimasel päeval toi­ mus Ämari lennubaasis Balti õhuturbe missiooni vahetus­ tseremoonia, kus Eestist Balti riikide õhuruumi valvanud Prantsusmaa õhuväelased andsid valvekorra üle Saksa­ maa õhuväelastele. „Liitlaste osalus Balti õhu­ tur­ b emissioonil näitab nii NATO liitlaste tugevat solidaarsust ja ka sõjalist võimekust, mida kellelgi ei tasuks proovile panna,“ ütles kaitseminister Jüri Luik oma tänukõnes ning lisas, et järgnevad kuud tulevad õhu­ turbel kindlasti töised, arves­ tades Venemaa õhujõudude ­aktiivsust Balti mere regioonis.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem tänas Prantsuse õhuväelasi professionaalse koostöö eest ning tervitas Saksa õhuväelasi, kes jäävad Eestisse järgmiseks kaheks rotatsiooniks ehk kaheksaks kuuks.

Jaanuaris vahetab praeguse üksuse välja teine Luftwaffe lennusalk.

Eestis õhuturbemissiooni alus­ tanud Saksamaa 71. tak­

Venemaa väitis, et hävitajad Su-27 ei rikkunud Taani õhu­ piiri ja lendasid Läänemere ­neutraalsete vete kohal.

USA pommitaja B-52 osales hiljutises missioonis, mille raa­ mes lendasid USA pommitajad solidaarsuse demonstratsioonina üle kõigi 30 NATO liikmesriigi.

Vene Su-27-d saatsid USA B-52 ka Musta mere kohal.

USA nimetas Vene hävitajate tegevust ohtlikuks ja ebaprofessionaalseks ning avaldas ka video, milles on näha, kuidas ­ Vene lennukid lendavad USA pommitaja nina eest umbes 30 meetri kauguselt läbi. (D/EE)

Foto: mil.ee

tikalise lennusalga kodubaasiks on Wittmundhafeni lennubaas. Õhuturvet hakkavad nad tagama hävitajatega Eurofighter Ty­ phoon. Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. Sak­ samaa on varem Ämaris õhu­ turbemissioonil osalenud kuus korda.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõu­ kogu Balti riikide õhuturbe ­missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennu­ salk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus 8. septembril alustavad õhuturbe rotatsiooni ­ Itaalia õhuväelased. Senikaua valvavad kogu Baltikumi õhu­ ruumi Saksa õhuväelased.

(KVPST/EE)

4

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

märkmik

Nr. 35

Riina Kindlam

1. septembri triptühhon „Ilu ja valu“ VASAKUL: See liikuv vikerkaarne lillepuhmas ei varja värskelt õnnistatud leerilast, vaid hoopis kooliõpetajat ning on tavaline nähtus 1. septemb­ril Eesti tänavapildis. Koolide avaaktuste järgselt, mida tänavu küll igal pool ei peetud, kingivad lapsed õpetajatele lilli ja niisiis on kõikjal näha liikumas taolisi „leerilapsi“. Neist suve­ lõpu sülemeist sirguvad kõige kõr­ gemale alati suursugused gladioolid. Õpetajate õitega ülekülvamine on kaunis tra­ ditsioon, lugupidamise väljendus, mida pedagoogid hetkel eriti vajavad ja hindavad. Miks mitte ka Kanadas? (Foto: Tuuli Mõistlik) KESKEL: Ilu, mida nauditi ja elu, mida vajati, rööviti. Mõt­te­ tu rööv toimus vahetult enne 1. septembrit Toronto Humberi („Ämbri“) jõe orus, meie pere maja vastas. Kaheharuliseks sirgunud, mõnusa puusanõksuga austria männi istutasid oma Magwood Courti maja ette 60-65 aastat tagasi Juta ja Kalju Ilves. Juta oli sünninimega Subbi ning tema vend oli legen­ daarne eesti maalikunstnik Olev Subbi, kelle loomingut saab hetkel imetleda lausa kahel suurel näitusel Tallinna kesk­ linnas. Näitusega „Värvidega ideaalmaailmade otsingul“ tä­­ histatakse kunstniku 90. sünni­ aastapäeva Adamson-Ericu muu­ seumis 25. oktoobrini ning kunstniku pärandile keskenduv ­ näitus „Olev Subbi. Maastikud aegade lõpust“ on kunstihoones nähtav 4. oktoobrini. Mõlemate näituste pealkirjad haakuvad huvitaval kombel ka kunstniku õe kaugel Torontos istutatud pärandipuu mahavõtmisega.

Adamson-Ericu muuseumi ko­­ dulehel on Subbi pere lastest Tartu koduaias tehtud foto pildikirjas mainitud: „Oma meenutustes ja kirjavahetuses pereliikmetega on kunstnik viidanud õe Juta suurele osale enda kujune­ misel ning kurssi viimisel kuns­ ti, muusika ja kirjandusega.“ Tallinnas toimuvale näitusele viidates, tekitati Torontos maastiku aja lõpp. Sundlõpetamine, tühjus, kus sirgus kunst. Sest mõni võimas, eriline puu suudab olla ainuisikuliselt üks maastik.

Ja elada mitmesaja aastaseks, kui lubatakse. (Foto: Anu Jõe) PAREMAL: Paljude lindude meelis-ööbimispaik ja söögilaud oli elu ja väge täis. Vana tõde, et tasub astuda sammu kaugemale, et suuremat pilti hoomata, kehtis ka siin. Puu esteetika meenutas hiljuti tänavale kolinud prantslasele tema lapse­ põlvemände Vahemere kaldal, mulle aga Group of Seven maalikunstnike tuule poolt voolituid ja Eestist tulnutele – Eestit.

Seda ma praegusele majaomanikule ka pajatasin, mõned päevad pärast seda, kui männi tüvele ilmus juulikuus kurjakuulutav punane täpp. (Foto: Riina Kindlam) Praegusele maja peremehele olevat pakkunud linna metsamajanduse osakonna töötaja, et

võivad männi maha võtta ja selle noore lehtpuuga asendada.

Meesterahvas, arvatavasti seitsmekümnetele lähenev kooliõpetaja oli sellest meelitatud. „They said they’d give me a new one.“ („Nad ütlesid, et istu­ tavad uue (puu) asemele.“) Valida saab paljude lehtpuude hulgast ja mehele tundus sümpatiseerivat nooruke tamm. ­ Hiljem arvas selle peale koolilaps: „Aga ta ju ei elagi nii kaua, et näeks, kui see suureks kasvab.“ Pihtisin tollele naabrile, et minu meelest on nende mänd meie tänava kaunim ja huvi­ tavam puu ning pealtnäha jõulisemaski seisus kui selle eakaaslastest liigivennad meie aias üle tänava. (See ei olnud pelgalt mesijutt.) Rääkisime händ-ruugetuvidest (mourning doves), kes meie mändidesse õhtuhämaruses tiivade vilinal magama kogunevad ja ka puukoristajatest (nuthatches) ning rähnidest, kes okaspuude koores elutsevate putukate jahil muudkui saalivad tüvedest krõbinal üles-alla. Mainisin ka Juta Ilvest ja tema kuulsat venda igaks juhuks ja mees kikitas ­ seepeale silmnähtavalt kõrvu.

Ta on haritud ja tore, töötab asendusõpetajana, Itaalia päri­ tolu ja minu rõõmuks ütles, et kaalub puu säilitamist. Et kui puumehed naasevad naabri pealetükkiva ja männist kolm korda kiiremini sama suureks kasvanud glediitsia (honey lo­ cust, Gleditsia triacanthos) oksi piirama, arutab ta nendega teemat uuesti. Mu kõrvu oli ­eelnevalt üle heki kostnud, kuis ta oma kõrvaltnaabriga rääkis: „I’m sad to see it go, but...“ Ühe kahetsus oli teise lootus­ kiir, ent...

Mida enamat oleksin saanud teha?! Kavatsesin helistada Toronto linna vastavale osakonnale ja pärida, mis mõttes pa­ kuti majaomanikule selle puu eemaldamist, kui ta ise seda ei küsinudki. Oleksin võinud ­naabrile saata fotosid tema õuel paiknevast kunstiteoselisest õnnistusest igas valguses ja iga ­ilmaga. Mul on neid palju. Aga ma ei jõudnud. Tulime Tallin­ nasse tagasi, kus ees ootas ka ilukaotuse valu. Meie tänava ja Lõime puiestee nurgalt on müstiliselt vahepeal kadunud üks vana suur lehis. Üksikeksempar tammede hõlma alt. Kas keegi teine on ka märganud? Kavat­sen uurida, mis juhtus. Ja kesklinnas, Kaarli kiriku ees, kus Luise tänav Toompuiesteelt alla kulgema hakkab (Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis!) on äsja lammutatud üks minu lemmikhoone, suisa tänavalõik 11 vana pärna ja pika sepisaiaga. 1928. a. ehitatud kunagine Tallinna Saksa Reaal­ kool (arhitekt Erich Jacoby, „sõdadevahelise Eesti üks peene­ tundelisemaid ja lugupeetumaid arhitekte“), okupatsiooniaja kalandustehnikum ning hilisem merekool – ja seda EV kaitsepolitsei soovil, et nad saaksid

sinna endale uue hoone ehitada.

Mõistmatu, mõttetu ilu-, ajalooja meeleolukaotus, vae­sestumise valu.

Torontos, meie viimasel ööl Magwood Courtil, hiilisin kuskil kella 2 ja 3 vahel üle tänava Ilveste männi manu, kui selgus, et selle all käib paras mürgel.

Seal tegustses pesukaru pere, seesamune trio, kes oli meie aias toreda lahkumisõhtu etenduse mõni tund varem maha pidanud ja tüdrukute pakutud maapähkleid peenekäpaliselt koorinud ja nautinud. Kolmele pesukarule lisaks tegutses lava perifeerias kaks skunki! Nüüd mind taas nähes tahtis üks maskeeritu kohe antud männi otsa põgeneda. Küüned juba krõbisesed puukoorel. Kaman­ da­sin tal tasa olla (ma ju hiilisin) ja maad mööda sääred teha.

Mul oli endal sihiks tüvi, kus

väikese naelakese abil katsin sinna pritsitud punase värvilaraka hõbedast südamega, mille oli teinud meie Anu-Memm.

Selline on siis minu lein. Ja see ei ole paraku veel lõppenud, vaid jätkub teisel pool tänavat, aias, kus sirgub kolm Ilvese männi eakaaslast, Jõe mändi.

Aga nendegi saatuse üle ei saa meie pere kahjuks varsti enam otsustada. Saab vaid paluda ja loota loodustarmastavate ini­ meste mõistusele ja ilumeelele.

Leinake teiegi avalikult kui vaja! Ja parem veel, kui lasete enneaegselt kuulda oma rahulolematust ebaõiglase kaotuse või kahjuväärse tegutsemise korral.

Alati tasub loota ja proovida, kui süda nõuab ja tsikaadide kaebekisas protestinooti ära ei tunta. Vahest on vaja teisi silmi ja teise koputust südamele, et sünniks ime. Mul on kahju meie

Tere tulemast, perekond Lige!

Möödunud kolmapäeval saa­ bus Torontosse Toronto Eesti Baptisti koguduse uus pastor Timo Lige koos abikaasa Monika ja poeg Johannesega.

Kui pastor Jüri Puusaag otsustas pärast 30 aastat tee­ nimist pensionile jääda, esitas kogudus ametliku kutse Timo Ligele asuda selle aasta sügi­ sest koguduse pastoriks. Tol ajal ei osanud keegi ette kuju­ tada millised takistused ja piirangud COVID-19 pandee­ mia sellele võib seada. Otsiti abi Kanada parlamendi liik­ metelt ja mitmetest teistest asutustest ning tänu Jumala imelise juhtimisele ületati mit­ med tõkked. Paljud võima­ tused said võimalikkusteks ja tänaseks on perekond Lige nende jaoks ette valmistatud Toronto kodus, läbimas oma kahenädalast karantiinipe­ rioodi.

Timo on 1997. aastast töötanud Kärdla koolide muusikaõpetajana. Käesoleval aastal valiti Timo Hiiumaa aasta õpetajaks. Lisaks õpetajatööle teenis ta pastorina Hiiumaa Kristlikus Misjonikoguduses. Ta on kogemustega videote ja raadio­ saadete toimetaja. Praegusel piirangute ajal on see eriti suur eelis, kuna selle kaudu saab ta ka interneti ja sotsiaalmeedia

kaudu Toronto kogukonnale läheneda. Timo on tuntud heli­ looja ja muusik. Ta on loonud umbes 1000 laulu. Mitmetel plaatidel ja internetis on salvestatuna säilinud neid 300-400 ringis. Ilmunud on üheksa plaati ja üks noodiraamat. Timo muu­ sika on kuulatav nii YouTube’is kui Spotify’s. Peamiselt on tema loodud muusika kristliku sisuga, kuid on ka koolimuusika tarbeks loodud laule. Timo on esinenud ja salvestanud nii sooloartistina kui koos pere­ -

Foto: erakogust

naabrionust. Aiman, et ta tunneb ennast hetkel enneolematult kaitsetuna.

65-aastane elav skulptuur, loodusvaatluse sammas versus üks õlbuke ritv teeb selle tänava, meie maailma, palju vaesemaks.

Omanäoliste, rõõmu- ja kasutoovate, meelirikastavate näh­ tuste (korralike elumajade) mõt­ tetu lammutamine, keskkondade pikalt arenenud ilu likvideerimine, kuna see ei ole sinu ehitatud, istutatud, loodud või ­ varutud. Kohatine ahnus ja ru­ malus, lühinägelikkus ja lugu­ pidamatus on jahmatav. Kas lõppu on näha? Seitse korda mõõda, seitse korda mõtle, seitsekümmend korda mõtle ja üks korda lõika. Sest tagasiteed enam ei ole. „Töö“ järgi sügelevate käte vahele võiks kähku asetada lapse.

an­sambliga.

Monika on lõpetanud Usu­ teaduse Instituudi hingehoiu ­erialal, jätkates seal täna hingehoiu magistriõpinguid ning ta on sellest aastast Kõrgema Usuteadusliku Seminari hingehoiu õppejõud. Esimesed loengud jõudis ta tudengitele ära anda paar päeva enne Toron­ tosse lendu. Edasine töö toimub distantsilt. Monika töötas Hiiumaal kristliku hooldekodu juhi ja juhatuse liikmena. Enne Torontosse tulekut töötas ta Hiiumaa Sotsiaalkeskuse eri­ (Järgneb lk. 14)

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Rahulolematuse kultuur Aastal 1999, pärast XXIII laulupidu, asus TEM, Toronto Eesti Meeskoor järjekordsele kodumaisele kontsertring­reisile.

Seekord tutvustamaks värskelt üllitatud CD plaati, salvestatud koori eeloleva e­simese juubeli, 50, tähistamiseks. Rakveres esitati haruldase poolehoiuga vastu võetud kontsert, järgmine toimus Narvas, ajaloolises, 13. sajandil ehitatud linnuses. Mille tagahoovis avastasid lauluvennad Lenini kuju. Nurgas, prügianumatega koos. Sobivalt.

Kõrvaldatud, aga peaaegu ka­heksa aastat ­pä­­rast taasiseseisvumist ikka püsti, ikka kätt rahvamasside poole sirutamas.

TEMi lauluvend Arved Plaks Texasest pildistas ning kirjutas sellest hiljem inglise keeles Estonian Life’i.

Möödunud nädalalõpul tuli 21 aastat tagasi vapustav nähtu meelde hoopis teises kontekstis.

Kanadas tõmmati laupäeval riigi esimese peaministri John A. Macdonaldi Montréalis seisev kuju maha protesteerijate poolt.

Loata, politsei oli kohal, kuid ei takistanud. Peaministri pea murdus küljest, ajakirjanduses oli näha fotot nii kujust kui ­eemale veerenud peast.

Siis pühapäeval tungiti Torontos ususümboli kallale.

Parkdale’is asuva liibanonlaste

katoliku kiriku ees olevalt Neitsi Maarja kujult tiriti samuti pea otsast. Pühakujult, kujutage ette. Vähemalt ei vandaliseeritud grafitiga – nagu näiteks Pierre Trudeau kujul silmnägu mustaks värvides mõne nädala eest (vihje ta poja, praeguse peaministri tembule, draama­ õpetajana keskkoolipeole mustanahalisena ilmudes) ja siis pjedestaalile kirjutades sõimu­ sõna, mis ehk või mitte, oleneb allikast, vastab tõele.

Meenus taas austraallasest ülihea kunstikriitik Robert Hughes. Kes juba kaks põlv­ konda tagsi hoiatas olemasoleva ülinõudliku, enesekeskse kaeb­ luse kultuuri kasvu eest ja ­osutas selle võimalikele taga­jär­ gedele. Teoses ,,The Shock of the New“ (1980) käsitles ta võikaid kunstivorme, mida taidurid vaid šokeerimise ees­ märgil rahva ette tõid. Tänaseni tehakse nii, viies debati, mis on kunst, absurdumiteni. ,,Culture of Complaint“ (1993) juba rõhutas, et halisemine, kurtmine, kui miski asi ei meeldi, on omaks võetud juba vanemate hulgas, ennem oli see pigem noorte pärushaigus. Ammu ma­ nalamees Hughes poleks sugugi üllatanud, jälgides tänapäeva tühistamiskultuuri elik cancel culture, mis eriti Inglismaal levib nagu metastaseerunud vähkkasvaja.

Ning nagu näited kinnitavad, levib brittidelt haigus siia. Seal on tõsise põlu all Henry Dun­ das, kes puikles orjapidamise

lõpetamise vastu. Torontos on üks peatänavaid, Ontarios lin­ nake selle nimega – nõutakse selle muutmist. Mõtlemata praktilisele tõigale – inimeste eluaegsed aadressid, maakaardid, tänavasildid, isegi Google vajavad kapriisi tõttu ümberkorraldamist.

Miks siis ei tühistata, kaotata ära monarhiad? Madalmaadel – Belgias, Hollandis istuvad troo­ nil regendid, kelle eelkäijad kogusid tänu kolonialismile ­ käsi-käes käiva orjamüügi, ­ -pidamisega tohutut varandust. ­ Inglismaal samuti, ka nende pärand Indias pole sugugi kiita.

Ent sümboolselt troonil edasi kui riigipead, isegi kui valitsused on demokraatlikud.

Kukutame ka kuningad ja ­kuningannad!

Just ajaloo sellise eitamisega, mida Anno Domini 2020 – jah Jumala Aasta, mitte CE, Common Era, samuti võigas poliitkorrektne termin, kõikjal on kohata, astutakse ebainim­ likke samme. Kui juba ausambal asuvad kujud, mis selle koha said märkimisväärse pa­ nuse eest oma ajal, kaotavad pead, siis miks lihtsamad inimsed piltlikult ka nii? Peata kanade kaagutamine ei vii kusagile. Teada on ju, et see suleline pärast kirvehoopi jookseb veel natuke aega kanala ees ringi. Sobiv metafoor.

Mis ometi on inimestega lahti? Ajalugu muuta ei saa. ­ Kõike, mis toimus, tuleb võtta kontekstis. Macdonaldi halbade

turniir, sest Wimbledoni nurjas koroonaviirus ja Prantsusmaa lahtised lükati oktoobri algusse.

ENN HALLIK Ameerikassegi kõik tugevad ei sõitnud, aga Eesti kaks esivõimalust reeglitepäraselt tes- mängijat Anett Kontaveit (WTA Nädalavahetus tuleb tikilomeetreid koguda, masinaid 21.) ja Kaia Kanepi (WTA rallirütmis häälestada ja end võistlus­ 100.) on kohal ja alustasid Juba sel nädalavahetusel 4.-6. kiirusega taas kurssi viia. Ott võidukalt. septembril on Eesti kõigi Tänak andis rivaalidele tormiKontaveit kohtus avaringis spordisõprade ja ilmselt ka hoiatuse, mida raske valesti Danielle Collinsiga (WTA 53.) kogu maailma autorallifännide mõista – ta võitis kaheksast ja võitis 5:7, 6:2, 6:2, Kanepi pilgud Tartumaa ja Lõuna-Eesti kiiruskatsest seitse ja kogu lausa hävitas alla tunni kestnud ­ teedel, kus esimese suure ralligi (Eestis elava) noore mängus 6:1, 6:2 Katarina ­ koroo­ nalaine järel taaselustub soomlase Kalle Rovanperä, Siniakova (WTA 57.). autoralli 2020. aasta MM-sari. kuuekordse maailmameistri Se­ Kui tippmängija kohta juba Viirus pole Eestiski kuhugi bastien Ogieri ja teiste tipp-­ eakas ja vigastustele aldis kadunud, pigem tõstab pead, pilootide ees.

Kanepi piirdus US Openi eel aga ralli toimumine ja publiku MM-ralli keskus on Tartus vaid treenimisele, siis kümme 16 000 kolmepäevast rallipassi Eesti Rahva Muuseumi imaastat noorem Kontaveit osales on jõus. Rallitiimid on kohal, posantse peahoone juures, ralliesmalt ühel WTA turniiril teevad Covid-19 teste ja püsivad teed on suuresti remonditud ja Euroopas, kus jõudis finaali isoleerituina, loodetavasti igatkohati koguni uueks ehitatud. ning seejärel aklimatiseerus setud suurvõistlus uut katas­ t­ Ogier, Thierry Neuville ja Ameerikas Cincinnati WTA roofi ei sünnita. teised absoluutsed tipud väidaturniiril. Kolme võiduga jõudis MM-etapil on võimsaimas vad, et nii kiireid ralliteid pole ta veerandfinaali, kus kaotas WRC-klassis favoriidiks kodunad mujal kogenud.

Tegemist pika võitluse endisele maailma teid hästi tundev maailmameison kruusaralliga, mille planeeriesireketile Naomi Osakale 6:4, ter Ott Tänak koos kaardilugeja misel ilmnes huvitav probleem 2:6, 5:7. Nii on Kontaveit nüüd Martin Järveojaga. Neil on hea – kuna Eestis kaetakse järjest koroonapausi järel võitnud võimalus kolme seni toimuda rohkem kuivaga tolmavaid ja kümnest turniirimängust kaheksaanud etapi viiendalt kokkuvihmaga poriseid teid mustkatte sa, näidanud head füüsilist ja võtterealt kõrgemale tõusta. Aga ehk asfaldiga, pole enam ralliks vaimupoole vormi.

MM-il on ka madalamaid klasse põnevaid kruusateid võtta!

Nii nagu WRC2, WRCJ jt ning nii Eesti jalgpalliklubid kaabuga läheb Eesti esimesel maailma­ tuligi neid MM-etapiks juurde vehkida ei saa ehitada. meistrivõistluste etapil starti koguni 14 eestlaste ekipaaži! ­ Jalgpalliklubide rahvusvaheKontaveit ja Kanepi alustasid Pidu! liseks väljundiks olevatesse US Openit võidukalt Enne MM-rallit kasutas eurosarjadesse sai pääsme neli ­ enamik maailma ralliässasid ­ US Open on tänavu alles Eesti vutiklubi, aga millegi ühepäevasel Lõuna-Eesti rallil teine tennise Grand Slam rõõmustavaga, mis tähendaks

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

külgede juurde kuulus topsi­ sõbra kuulsus ning ka see, et ta pidas vajalikuks indigeenide koolitamist ja eraldamist eu­ roo­ p­ lastest. Ei keegi tea täna, kas ajendas peaministrit tõeline rassism või soov euroopa kultuuri tuua pärismaalastele, neid kogukonnast eraldades ehk nii andes võimalusi omadega olla.

Täna­päeval see mõte kõne alla ei ­tulekski.

Kui juba Macdonaldi sajan­ dist juttu, siis selle alul, 1801. aastal astus kolmandana USA presidendi ametisse Thomas Jefferson. Inimõiguste eest võit­ leja, aga samuti ka orjapidaja.

Kui Ameerika kodusõja kaotanud lõunariiklased püstitasid hiljem oma kindralitele, juhti­ dele ausambaid, siis neid on hiljuti kas vandaliseeritud või ­ eemaldatud. Enamuses väärikalt, mitte nii köitega nagu Macdonaldi oma. Või sada­ masse visatud, nagu Inglismaal tehti ühe kuulsa orjakaupleja ausambaga.

Veel peade maha raiumisest.

Hilismineviku üks kurjem eba­ inimlikum hirmuvalitseja, des­ poot oli Pol Pot. Valitses Kambodžas peaministrina vaid neli aastat, aga hävitas vastaseid uisapäisa. Vastastel raiuti pead maha, puhastati kolju liigsest ning asetati koos Pol Poti austavate pisikeste kujudega ladu­ desse. Täpne ohvrite arv on teadmata, aga nagu inim­konnal kombeks, et sellised võikused uuesti ei toimuks, on olemas Phnom Penhis memoriaal, kus

riiulitel asub umbes 5 000 sel­ list kinnitust. Ei tea, kes küll omavolil taolist eksponaati külastaks, piisab teadmisest.

Ilmselt aga vähestele.

Pol Poti ajastu on taas uu­ distes, tema ajastu peatimukas, vanglate ülem suri sel nädalal haiglas. Teda mõisteti 30 aastat (!) pärast režiimi langemist eluks ajaks rahvusvahelise kohtu poolt vangi. Pidi vaid 11 aastat olema trellide taga.

Enamus türanne hilisajaloost – Stalin, Pinochet, Kim Jong Il – ei jõudnudki kohtuniku ette, ­surid mitte hukatult, vaid kõrges eas – nagu vanad inimesed ikka. Maailm ei suutnud neid karistada. Tekib küsimus – miks protesteerijatel omavoliliselt lu­ batakse tegutseda – ei see ju sündinut muuda. Macdonaldi ausamba rüvetamine on eriti vale, kuna politsei, ei tea kas heidutatuna rahva teistest nende vastatest protestidest, lubas nii juhtuda. Kas ühelgi teisel maal on riiki ühendanu austavat mälestusmärki nii inetult lõhu­ tud? Isegi Leninil lubati Narvas kõiges hiilguses, aga rahva silmist eemal, hoovi nurgas seista. Muu väljavisatu keskel.

Mullu püstitati Novosibirs­ kis, Venemaa suuruselt kolmandas linnas tuliuus ausammas märkimaks Stalini „saavutusi“.

Kus olid protesteerijad siis? Ei iitsatanudki. Hughesil oli ja on õigus. Eilset ei saa ümber tõugata, maha tirida. Sellised mõttetud teod olevikku ei suuda ka muuta. TÕNU NAELAPEA

publikule lehvitamist, ei saanud hakkama ükski.

Euroopa meistrite liiga esimeses eelringis kaotas Eesti kullameeskond Tallinna Flora 1:1 lõppenud mängu järel penaltitega Leedu Marianpole ­ Suduvale ja kukkus euroliiga teise eelringi, kus kohtutakse Islandi Reykjaviki klubiga. Ette rutates on see Eesti jalgpalliklubide ainus šanss võit võtta ja kõrgemale trügida.

Tallinna Levadia kaotas väikeste Fääri saarte (kus annab jalgpalliväljakuks tasast platsi otsida ja kus meeskonna moodustavad päästjad, pagarid jt) Torshavnile 0:1, esimest korda euromängudele (ja UEFA suure toetuse manu) pääsenud Paide linnameeskond Vilniuse Žalgiri­ sele 0:2. Päris paha lugu on Nõmme Kaljuga, kelle euro­ mäng Sloveenia Mura klubiga lükati esmalt edasi, kuna kummastki meeskonnast üks mängija andis positiivse koroona­ proovi. Aga see polnud veel kõik – selgus, et Nõmme Kalju ilmselt eksis isolatsioonireeglite vastu, praeguseks on positiiv­ seid juba vähemalt seitse ja mäng tulevikus või kusagil neutraalsel väljakul on väga ­ suure kahtluse all.

Aga üks suur jalgpallimäng on siiski tulemas, nimelt alustab Eesti rahvusmeeskond laupäeval UEFA rahvuste liiga turniiri ­kodukohtumisega Gruusia vastu.

Sellele järgneb reis Armee­ niasse sealseid katsuma ja siis tuleb veel mängida PõhjaMakedooniaga. Turniir on kaheringiline ja kätkeb endas võimalust tõusta rahvuste liiga madalaimast astmest väärikamasse seltskonda. Eestlaste peatreener Karel Voolaid usub ­ sellesse, kinnitades, et iga tule­ mus alla võidu oleks kurvastav.

S P ORT

Ainulaadne regatt lõppes Ruhnu saarel Augusti lõpus toimus Saa­ remaa Merispordiseltsi ja Läti Avamerepurjetamise As­sotsatsiooni poolt korralda­ tud ,,24 tunni regatta“, mille teeb eriliseks see, et ette on määratud vaid finiši asukoht.

Reeglite järgi võib iga jaht startida enda valitud kohast, mis peab jääma Riia lahe piiresse.

Seejärel purjetatakse 24 tundi järjest ning võitja on see, kes on läbinud Ruhnu saarele jõudes kõige rohkem meremiile.

Selline formaat on maailmas ainulaadne.

Võistluse võitis Masu mees­ kond, teise koha sai RTS Baltic ja kolmanda Katarina Jee. Klassikute kategoorias ehk jahtidel, mis on ehitatud enne 1990. aastat, võitis meeskond Liliann. (ERR/EE)

6

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

Nr. 35

Helilooja Arvo Pärdi sünnipäeva tähistatakse Eestis festivaliga Järgmisel nädalal peab oma 85. sünnipäeva meie aja kuulsaim eestlane maailmas – helilooja Arvo Pärt. Ta on helilooja, kelle looming on oluliselt muutnud maailma arusaamist muu­ sikast. 1976. aastal võttis Pärt kasutusele originaalse helikeele tintinnabuli (tintinnabulum on ladina keeles ‘kelluke’), milles ta komponeerib tänaseni. Arvo Pärt oli kaheksa aastat järjest maailma mängituim kaasaegne helilooja. Üle Eesti algas sel nädalal suur muusikafestival – Nargen­ festival: Arvo Pärdi päevad 2020. Pärdi ja ka teiste heliloojate muusikat kuuleb paljudes kirikutes, kontserdisaalides ja Arvo Pärdi Keskuses. Dirigent Tõnu Kaljuste on Nargen­ festivali idee autor ja peakorraldaja. (Nargen on Naissaare saksapärane nimi. Dirigent Kal­ juste suvekodu asub Nais­saarel ning ta on seal korraldanud erinevaid muusikaprojekte juba ­ alates 2004. aastast.)

2. septembril oli Tallinnas Jaani kirikus festivali avakontsert. Esinesid Eesti Filharmoo­ nia Kammerkoor, kammerkoor Collegium Musicale ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Koos Brahmsi ja Beethoveni loominguga esitati ka Arvo Pärdi teosed: Silhouette, Kui Bach oleks mesilasi pidanud… (see oli uue versiooni esiettekanne Eestis) ja In principio.

Silhouette on oma nime saanud Eiffeli torni järgi ning Pärdile andis selle kirjutamiseks

tõuke Paavo Järvi nimetamine Pariisi orkestri peadirigendiks 2009. Arvo Pärt on ise selle kohta öelnud: „Mis puutub minu teosesse „Silhouette“, siis see on saanud lühike ja kerge, nagu tants, valss, natuke peapööritust tekitav, võibolla samamoodi nagu need tuuled, mis läbi selle hiiglasliku pits­ kolossi puhuvad.“ (Esiettekande kavaleht, www.arvopart.ee) 1976. aastal kirjutatud Kui Bach oleks mesilasi pidanud … märgib Pärdi uue loomestiili algust. Selles teoses kordub helindatud Bachi nimemotiiv b–a– c–h. Arvo Pärt on teoses kasutanud ka Bachi ühte prelüüdi, mida täiendanud oma tintin­ nabuli-stiilis helidega. In Prin­ cipios kasutab helilooja tekstina Johannese evangeeliumi. Selles teoses koor ja orkester justkui sekundeeriksid üksteisele.

Avakontsert läks täissaalile (õigemini küll kirikule) ja publiku aplaus ei tahtnud lõpus ­sugugi vaibuda. Üle Eesti toimub Arvo Pärdi juubeliks veel palju erinevaid kontserte, kus esinevad Eesti muusikute kõrval ka külalised välismaalt. Muusika kõlab Tallinnas, Tartus, Rakveres, Paides, Raplas, Viljandis, Viim­ sis, Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal, Kärdlas, Kures­ saares, Haapsalus ja Pärnus.

Pärdi festivali kõrghetkeks on helilooja Arvo Pärdi sünipäeva tähistamine 11. septembril.

Tekst ja foto: LEA KREININ

,,Vanamehe film“ võitis Kanadas parima täispika animatsiooni preemia Eestis kiiresti populaarseks saanud ,,Vanamehe film“ (režissöörid Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa) sai hiljutisel Kanadas toimunud Fantasia filmifestivalil parima täispika animatsiooni auhinna.

Animatsioonižürii liige Han Han Li ütles preemiat välja kuulutades, et ,,Vanamehe film“ paistab silma jõulise energia ja stop-motion animatsioonitehni­ kaga. ,,Imeliselt toores ja tõeli-

selt metsik film mässumeelse huumoriga.“ Fantasia filmifestival on Põhja-Ameerika suurim žanrifilmidele keskenduv festival, mis on toimunud alates 1996. aastast.

Varem on ,,Vanamehe filmi“ tunnustatud ka Brüsseli rahvusvahelisel animafilmide festivalil, kus Mägi ja Lehemaa linateos pälvis publiku lemmiku pree­ mia. (ERR/EE)

Foto: Kaader filmist

Tallinnas Jaani kirikus avati 2. septembril Arvo Pärdi 85. sünnipäeva festival.

Eesti parim rockbänd Tallinna kesklinna on Vennaskond soovitakse ERRi Kultuuriportaali ja kontserdikeskust plaadifirma Vaiguviiul koos­ töös on suve jooksul läbi viidud küsitlust, et selgitada välja Eesti rockmuusika sära­ vamad hetked. Üheksandal ja viimasel nädalal selgus parim rockbänd ja parim rock­ album.

Parimaks bändiks valisid vastajad bändi Vennaskond (alust.1984), järgnesid Ruja ­ (1971–1988) ning alates 1987. aastast tegutsev Ultima Thule.

Parimaks rockalbumiks valiti Vennaskonna ,,Usk. Lootus.

Armastus“ (1993, millel on mh palad ,,Insenser Garini hüperboloid“ (A. Vainola/ T. Trubetsky, A. Tolstoi) ning ,,Lili Marleen“ (H. Leip/ N. Schulze)). Teist ja kolmandat kohta jäid aga ja­ gama Metro Luminali ,,Ainult rottidele“ (1995) ning J.M.K.E ,,Külmale maale“ (1989).

(ERR/EE)

ERM tahab rajada Viljandimaale Anu Raua keskuse Riigikogu kultuurikomisjonile esitati 29 taotlust riiklikult tähtsate kultuuriobjektide korrastamiseks või ehitami­ seks. Eesti Rahva Muuseum tahab Heimtali kunagisest vallakeskusest Viljandimaal kujundada Anu Raua kes­ kuse.

Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis ütles ERR-ile, et helilooja Arvo Pärt ja teks­ tiilikunstnik Anu Raud on Eesti kultuuriruumis võrreldavad suurused. Anu Rauale kuuluv Kääriku talu on rahvakultuuri tutvustanud ja olnud loomeini­ meste praktikabaas juba aasta­ kümneid. ,,Siin lähedal on Viljandi kultuuriakadeemia, siin on Eesti rahvakultuuri keskus, siin on pärimusmuusika keskus, koos Anu Raua keskusega looks

Eesti Riiklik Sümfooniaorkes­ ter (ERSO) ja Eesti Filhar­ moo­ nia Kammerkoor soovi­ vad Tallinnasse Kaarli puiestee äärde ehitada uut kontserdi­ keskust nimega Helioru kont­ serdimaja, milles oleks täna­ päeva nõuetele vastav kont­ serdisaal.

ERSO peadirigendi Olari Eltsi sõnul ei hakata ehitama praegu midagi, vaid neil on huvitav mõte, millele arhitekt ­ Villem Tomiste on andnud huvitava nurga ning neil on ­ olemas koht, mis nõuab laiemat arutelu.

Kontserdimajja on kavandatud kaks saali: suur saal (1500– 1700 istekohta) ja kammersaal, mida liikuva seina abil on võimalik suvisel ajal kasutada ka vabaõhulavana. Lisaks on hoones arvukalt suuri ja väikeseid ruume, mis on kohaldatavad vastuvõttude, ürituste, väiksemate konverentside ja muu ­jaoks, mida saab kontserdimaja halduskulude katmiseks välja rentida.

Kontserdikeskust soovitakse Eltsi sõnul sellepärast, et ei ERSO-l, Filharmoonia kammer­ kooril ega Muusika Infokes­ kusel pole oma kodu ning Tallinnal pole sellist muusikakeskust vanalinna lähedal.

Estonia kontserdisaal on Eltsi sõnul väga hea, aga see on väga väikeseks jäänud.

Eltsi sõnul ei soovi nad mingit hoonet renoveerida, vaid nende mõte on, et Harjuorus, kus praegu on peamiselt parkimisplats, võiks olla täiesti uus hoone. Uus hoone paikneks Eltsi sõnul okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu vastas. (ERR/EE)

see väga selge loomingulise õhustiku Viljandimaale,“ ütles Karis. (ERR/EE)

Sofi Oksanenilt ilmus romaan ,,Koertepark“ Kirjastuselt Varrak ilmus kir­ janik Sofi Oksaneni uus ro­ ­ maan ,,Koertepark“. Raama­tu tõlkis Kadri Jaanits, toimetas Kai Nurmik ja kujundas Britt Urbla Keller. „Koertepark“ on mitmel ajatasandil kulgev romaan tänapäeva Helsingist, Ukraina iseseisvusaastatest ja ‘90ndate Eestist, elust ida ja lääne puutepunktis, ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Romaanis kirjeldatud 10–11 aasta tagune Ukraina viiks lugeja justkui tagasi nõukogude aega: sama ­ meeleolu, samad punased nelgid. Oksanen ei jää siiski selle juurde pidama, ta kirjutab ka pärast taasiseseisvumist ja eel­ kõige oranži revolutsiooni ajal riigis toimunud muutustest, uuest leheküljest Ukraina ajaloos. Kogu selle taustal toob Oksanen selgelt ja vahedalt lugeja ette uue maailma: majandusharuks muudetud lastevab­ riku, kunstliku viljastamise ja surrogaatemaduse ning õigus­ test ilmajäetud, armutult ärakasutatud doonorid. „Koertepark“ on loetav kui Euroopa lähiajalugu vaatlev realistlik romaan ja ühtlasi ka ­ kui psühholoogiline põnevik.

Eelkõige on see aga inimlik lugu lojaalsusest ja armastusest, oma lapsed kaotanud naisest ja valede jõust.

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1018 1

2

3

4

5

12

6

7

16

22

19

26

30

20

27

31

46

47

37

39

40

41

42

43

48

49

50

51

52

53

Reformierakonna tunnusloom.

5. Toronto _____, Torontos ilmuv ajaleht.

9. Tamm, pais (ingl.k.).

12. Balti riigi pealinn (ingl.k.).

13. Meri Euroopas.

14. Ühesugused vokaalid.

15. Toronto Eesti Maja juhatuse esimees (eesn. täht+perek. nimi).

17. Seeme, tera.

18. Ikka, üha.

19. ____-Ants, Vanapagana vaenlane.

21. Täht, kuulsus.

24. _____on, Eesti kellabränd.

25. Talvine sõiduvahend.

26. Teener.

28. Lugupidamist väljendav märge kirjal.

30. Lühend nimest Samuel.

31. Spordivahend.

32. Endise lennufirma Sabena lühend.

33. See tähendab (lüh.).

34. Kesk-Aasiast pärinev teravilja­taim.

29

35

36

PAREMALE:

28 32

34

1. Metsloom,

11

24

25

44

45

35. Inetu.

36. Auaste mereväes.

37. Lõigatud (pool) vääriskivi, millel on kõrge reljeefiga piltkujutis.

38. Eesti Elu kirjasaatja Ottawas.

40. Pikka aega, kestev.

42. Light-emitting diode.

43. Eesti president.

48. Tava (ingl.k.).

49. Soololaul ooperis (ingl.k.).

50. Vorm sõnast ,,uni“.

51. Eesti Orienteerumisliit.

52. Üks šoti klann.

53. Tehing, äri (ingl.k.).

ALLA:

1. Seinatühe, nišš.

2. Requiescat in pace (lüh.).

3. Sidesõna.

4. Teat. soomuseliste seltsi kuuluv roomaja.

5. _____ ja seal.

6. Pehme metall.

7. Kartlik.

8. Rhode Island.

9. Kuulus näitlejanna või lauljanna.

10. Aina, üha.

11. Teat. tsitruseline (tagurpidi).

16. Maailm; rahu (vene k.).

Tervise teemal

Uute geenitestidega saab hinnata vähiriski Eesti ettevõte Antegenes toob esimesena Euroopas tervis­ hoius kasutusele innovaati­ lised vähktõve ennetuses kasutatavad geenitestid. Esi­ algu on saadaval nelja paha­ loomulise kasvaja genee­ tilise riski testid: rinnavähk, ees­ näärmevähk, jämesoole­vähk ja naha melanoom.

Ettevõte on välja arendanud uudsed polügeensete riski­ skooride tehnoloogial põhinevad geenitestid, mis hindavad patsiendi isiklikke vähiriske ning sisaldavad arstlikke soovitusi edasisteks uuringuteks ja

T

Paremale: 1. (K)urat, 5. Sik(-sak),

17

23

33

10

S

Ristsõna nr. 1017 LAHENDUS

14

18

38

9

13

15

21

8

I

19. _____el, keedu­ aparaat.

20. Artificial general intelligence.

21. Ühesugused kaashäälikud.

22. Vana mees, (vana) isa.

23. Vaat, tünn.

24. A____, teat. pinna­ ühik.

26. Kaupluse müügilaud.

27. Also known as.

28. Mitte tõde.

29. Katoliku vaimulik.

31. Masti rõhtpuu.

32. Somaalia maatähis.

34. Kanada kõrgeim rahvatervise­ ametnik.

35. Sodiaagimärk.

36. Täpne vähendatud koopia.

37. Taevakeha.

38. Sinine (ingl.k.).

39. Õhu-, lennu-.

40. Seemnekest.

41. Praokil (ingl.k.).

43. ____m, soengu tegemise vahend.

44. Mõistus, taip.

45. RS K____, eestlas teenindav matusebüroo Põhja-Torontos.

46. M____, enese­ kohane asesõna.

47. Klahv arvuti klaviatuuril.

tervisekäitumise valikuks. En­ ne­­tavad geenitestid on mõeldud kõikidele täiskasvanutele, kes soovivad konkreetse haiguse riski teada saada. ,,Geneetilise eelsoodumuse teadmine ja arvestamine või­ maldab meil ennetust ja terviklikku tervisekäitumist paremini korraldada. Vähi varajane avastamine võimaldab õigel ajal raviga alustada ja seeläbi elusid päästa,“ ütles Antegenesi asu­ taja, onkoloog doktor Peeter Padrik, kelle sõnul on vähktõbi algpõhjustelt geenirikete haigus.

Teadusuuringud on näidanud, et mitmete pahaloomuliste kasvajate geneetiline eelsoodumus tuleneb muutustest paljudes geenides ehk on polügeenne.

Antegenesi testid hindavadki inimese riski haigestuda vähki,

8. Kena, 12. Salasõna, 14. ELEN, 15.

Alavainu, 16. Eatu, 17. ERM, 18.

Nelgid, 20. Taara, 23. (K)evla(r), 24. Tarn, 25. Triibud, 28. Trn, 29. Kalli, 30. REL, 32. Loterii, 34. Kala, 35. Erin (O’Toole), 36. Drahm, 37. Krokii, 40. (K)ura, 41. Sass, 42. Fanaatik, 47.

ISTA, 48. Istanbul, 49. Isad, 50. Des, 51. (K)aarm(a).

Alla: 1. USA, 2. RAL, 3. Ala, 4. Tavern, 5. Sõim, 6. Inn, 7. Kaunvili, 8. Keelab, 9. Elag, 10. Neti, 11. Anud, 13. Sara, 19. Elii(t), 20. Ttt, 21. (S) aarl(ane), 22. Arno, 23. (M)erlin, 25. Tariifid, 26. Uraa(n), 27. Delh(i), 29. Keri, 31. LAM, 33. Teksad, 34.

Kraana, 36. Draa, 37. Ksii, 38. Rass, 39. Osta, 40. Unts, 43. Ase, 44. Tba, 45. (K)iur, 46. KLM.

Nädala retsept

Salat, mille põhikomponendiks on arbuus Kogused ja isegi koostisained selles salatis polegi väga olulised – vahel on hea vaadata, millist värsket kraami on lähiajal külmkappi kogunenud ja vastavalt sellele ka tegutseda.

Olgu siis n-ö salatipõhjaks arbuus – viljaliha tükeldatud – ja ülejäänud lisandid võiksid olla näiteks järgnevad: salatilehed, rebitud väikse­­ma­teks tükkideks spinat, kergelt hakitud punane sibul, viilutatud kirsstomatid, poolitatud värske kurk, tükeldatud mustikad maasikad, viilutatud oliivõli fetajuust, tükeldatud Laduda kõik koostisained laiapõhjalisele sügavale vaagnale, mitte segada. Niristada peale oliivõli ja raputada fetajuustu, lisaks veel soovikoha­ seid maitseaineid.

Naljanurk Mees sättis end pärast hommikusööki mugavalt laua äärde, võttis ajalehed lugemiseks ette ja kohvi­ tassi kõrvale. ,,Kas sa täna tööle ei lähegi?“ tundis naine huvi. ,,Mis?“ ehmatas mees. ,,Ma arvasin, et olengi kontoris.“

kasutades tervishoius uuena polügeensete riskiskooride tehnoloogiat. Polügeensetel riskiskooridel põhinevad geenitestid aitavad täpsustada inimeste geneetilisi eelsoodumusi kasvajate tekkeks ning võimaldavad ra­ kendada täpsemad haiguste ennetuse ja varase avastamise meetmed.

Testidega ei ennetata vähi teket, aga haiguse varasel avastamisel saab seda efektiivselt ­ravida. (PM/EE)

7

Volli veste

Posti Peet pajatab Meil on vedanud kirjakandjaga. Tubli ja täpne teine, saab ommukuti pea et kella seada tema tuleku järgi. Jõuab natuke enne kümmet kohale, tavaliselt oleme Kertukesega kohvid joonud, pudrud söönud, aias madistamas. Vahetame enamat ku tere-teresid ja ilma kohta märkusi. Seda sellest ajast saadik, kui saime sinasõpradeks.

Tore mees on kohusetruu ning tähelepanelik. Mõne hea aasta eest, siis kui võis veel käest-kätte posti anda, lausus ta, et mister Vabarna, good mail today, no bills and your Estonian newspaper. Ehmatasin – kuda ta teab, et Eesti Elu on maakeelne? Ta märkas mu hämmingut, naeris, et ju esi­ lehel on ka väiksemas kirjas olemas Estonian Life. Lisas aga, et paistab keeruline keel olevat, ei ta seda vist õppima hakka.

Ning et hernesupisööjana too teine riigikeel on tal hällist peale omane. Tutvustas end siis, olevat Pierre, aga sõbrad kutsuvad teda Postie Pete’iks. Viskasin talle viis pihku, ja ütlesin, et mina olen Volli, angliski semud aga ütlevad Wally.

Jälle ta naeris, ütles, et teismelises eas, on praegu nigu Karlsson katuselt – mees parimates aastates, nii neljaküm­ nene või nii, oli Wally halvustav kirjeldus. Olevat levinud kut sellise noore inemese kirjeldus, kes on seltskondlikult kohmakas, kobakäpp tööl, neidude silmiski pisut hädavares.

Mulle üllatuseks, aga eks ma Pierre’ist ole inämp ku kaks korda vanemp. Ütlesin siis, et omal ajal meie rahva tõusikud tarvitasid peent prantsakeelset sõna – postiljon. Neil ju postillon.

Maarahvas – nigu vanalell – tegid selle kohe Posti-Jaaniks.

Lisasin, et meie Pete on Peet, selleks ta nüüd saabki. Et kui temake kaua magab, mis vahest juhtub, akkan ütlema, et Posti Peet tõi täna seitungi, saad ristsõnu lahendada. Nüüd ongi nii, et Peet ütleb tere Volli, ei ta mind Wallyks tembeldada ep soovi.

Ta oli suure osa heinakuust ja lõikuskuu alguse puhkusel.

Asendaja põlnd midagi väärt. Tuli, kui suvatses, tihti naabrimuti arved meie omadega miksatud. Peet ütles, et jah, onupoja-poliitika tõttu on asendajad tihti kellegi suure tuusa sugulased, kes eriti oma tööst ei hooli.

Tema puhkuse ajal olid seitungid visad tulema, nr 30 oli nigu essin linnu, kik ilmalaanen laiali. Peet aga tõi kohale. Üttel, et mõni kardab posti sorteerimist, et kandvat viirust, jätavad kastid mitmeks päevaks tuulutama. Säh sulle kooki moosiga. Peet sorteerib kohalikus harupostkontoris ise, aga ainult aadressi järgi, mitte postikoodeksi, seda tehta mujal.

Jälle targemaks saanud. Vist jõulunädalal saab Pierre ümb­ riku asemel, kui temake ei näe, hoopis hundijalavett, tänu sõbraliku ja tasemel töö eest.

VABARNA VOLLI

Vastseliinas avati Tallinna lennujaama ainulaadne hokiväljak läbis augustis Võrumaal Vastseliinas avati ligi 84 400 reisijat eriline jäähoki mänguväljak, mida saab tänu uudsele katte­ materjalile kasutada suvel rull- ja talvel jäähoki mängi­ miseks. Teist sarnast spordi­ väljakut Eestis pole. ,,Hoki on rohkem infrastruktuurikeskne spordiala kui paljud teised. Seda enam on sellise väikese keskuse teke siia Eesti kagunurka äärmiselt-äärmiselt oluline,“ ütles Eesti jäähokiliidu president Rauno Parras.

MTÜ Vastseliina Hokiklubi tegevjuht Taavi Tuvike ütles, et uue platsi teeb eriliseks kate. ,,Kate on Durflex kate, millel on väike liiva passiivkiht, mis ei lase rullidel, ratastel libiseda.

Jäähokiplatse portidega on paigaldatud üle Eesti, aga sellist spetsiaalset rullhoki katendiga platsi Eesti minu teada ei ole,“ lausus Tuvike.

Uuel väljakul peeti kohe maha esimene võistlus kohaliku hokiklubi Vapsikud ning küllakutsutud Kohtla-Järve klubi Everest vahel. (ERR/EE)

Augustis läbis Tallinna lennu­ jaama 11,5 protsenti rohkem reisijaid kui juulis, kokku ligi 84 400 reisijat. Samas oli selle aasta augusti reisijate arv ainult 26 protsenti eelmise aasta sama kuu näitajast.

Augusti algus oli nii reisijate arvu kui avatud liinide osas positiivse trendiga. Kuu lõpu poole hakkas reisijate arv seoses koroonaviirusesse nakatu­ mise tõusuga ja uute lennu­ piirangutega langema.

Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe rääkis, et lähitulevikku pole praegu võimalik ennustada, kuid kuude linna – Frankfurti, Helsingisse, Riiga, Kopenhaagenisse, Vars­ savisse ja Londonisse – jääb lennuliiklus igal juhul alles.

Läti võimalik otsus viia Eestist ja Leedust tulijaile sisse karantiininõue Air Balticu lende Tallinnast esialgu ei mõjuta.

(ERR/EE)

8

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

Nr. 35

Estonia bars entry to Belarusian president, 29 other high-ranking officials ERR, 1 September 2020 English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian aggressiveness and the Western far-right, a mutually beneficial meeting of the like-minded Moscow and European ultra- operating with Russia in on any right nationalists have some issues undermining Estonian core interests in common: a ­interests. In fact EKRE opposes, weakened European Union as do all the other parties repreplagued with inner conflicts; sented in Estonia’s parliament, an autocratic approach to the lifting of international sancgoverning; a stranglehold on tions against Russia, imposed any critical media; a xenopho­ for the assault on Georgia, the bic attitude towards foreign­ annexation of Crimea and its ers; the use of populist rheto­ military involvement in Ukraine. ric that has traction for those But EKRE has been noted to disenchanted with liberal-­ have trustworthy relationships democracy. with some high profile, RussiaContact between Russian ac- friendly, far right political figures in Europe and leading tivists and representatives of the ­ Western far right can be traced EKRE members have partici­ back to the early 1990s. But pated in the European far right these initial relationships had deliberations and forums. low public visibility and were The links between Russia mainly between people not en- and the Western far right have joying any political clout. The been growing not only in links have grown, as Moscow Europe but have also burgeoned has ­assumed a more intense and with US publicists, ideologues active anti-Western stance, and and politicians. Most notable is ­ developed undisguised relation- the cozy relationship that forships at a much higher political mer Trump chief strategist level.

Steve Bannon has with Russian Initially Russia’s goal was to actors. In 2018 he established a gain legitimacy for its actions new coalition, The Movement, both abroad and at home. Now headquartered in Brussels, with it’s concentrating its efforts the goal of boosting the co­ through its Western proxies, operation among the various particularly among far right groups providing a conduit for groupings, to weaken the the Kremlin’s influence opera­l­iberal-democratic underpinnings tions in the West. of the West and to increase its Even though he has worked influence in European politics. in Wall Street investment bankMoscow’s inroads, both overt ing, Bannon has referred to and covert, can be seen in himself as a “Leninist” – pro­ ­numerous ethnic-nationalist and bably a designation for his populist movements, and regis- ­revolutionary brand of extreme tered political parties in Europe: right conservatism – he has Finland’s True Finns; Den­ praised Vladimir Putin and a mark’s Danish People’s Party; breed of Russian mystical consia­ Bulgaria’s Ataca; the Greek servatism known as “Eura­ Golden Dawn; Sweden’s Swe­ nism”. The latter promotes a den Democrats; Spain’s Vox; grand empire of Slavic and Belgium’s Vlaams Belang; Turkic peoples which glorifies Hungary’s Fidesz and Jobbik; Russian leadership. A common Italy’s Lega Nord; Norway’s aspiration shared by Bannon Progress Party; the Netherlands’ and Russian nationalists is a Dutch Freedom Party; Nor­ weakened European Union, a way’s Progress Party; Austria’s development that Trump has Party for Freedom; France’s never opposed. In fact many National Rally; Germany’s critics perceive his confrontaAlternative fur Deutschland; tional behaviour with European leaders to be obvious evidence France’s National Rally.

Although the international of this. media has characterized Esto­ Even though the political nia’s Estonian Conservative honeymoon between Putin and Peoples’ Party (EKRE) as having Trump seems to be over, they a somewhat similar political still adhere to the same political profile as the Russia-supported agenda for the European Union European parties, especially as does the European far right. with respect to the European This surely emboldens Putin’s Union and immigration, EKRE Kremlin in supporting anti-EU has not been identified as co­ candidates for the European

The Ministry of Foreign Affairs has issued a list of Belarusians barred from entry to Estonia, in the wake of the controversial presiden­ tial elections in that country earlier in August. President ­ Alexander Lukashenko him­ self is on the list, along with several other figures in the Belarus’ leadership.

The list has been drawn up in conjunction with the Inter­ national Sanctions Act, and the individuals, the ministry says, played a central role in both election rigging and violent crackdowns against protestors which followed the 66-year-old Lukashenko’s return to office for a sixth term, on August 9.

The ban comes into force on Monday, August 31, and will remain in place until August 30 2025, the ministry says. The move was made concurrently with similar entry bans issued

by Latvia and Lithuania, and sanctions against Belarus are also being drafted at EU level.

“With these sanctions, we are demonstrating that we are addressing the human rights violations in Belarus with ut­ most seriousness. At the same time, we consider it important not to punish the people of Belarus,” foreign minister Urmas Reinsalu said via a press release, stressing that Estonia supports the free will of the people of Belarus and their aspirations for democratic change.

The five-year prohibition of entry to the Republic of Estonia (in force from 31 August 2020 until 30 August 2025) applies to Belarusian President Alexander Lukashenko, his son and security adviser Viktor Lukashenko, the minister of the interior, the minister of justice, the prose­ ­ cutor-general, officials of from president’s administration, members of the election committee, and law enforcement representatives.

Jesse Markin.

Photo: Elis Jaansoo

We’re Listening with EMW: Tallinn Music Week 2020 Elis Jaansoo and Vincent Teetsov From Thursday August 27th to Sunday August 30th, the streets of Estonia’s capital were astir with the movement of musicians, industry profes­ sionals, and live music lovers attending the 11th Tallinn Music Week. It’s a distinctive festival in the way audiences see many brief concerts, from a vast range of genres, in unorthodox venues across the city.

With Elis Jaansoo there reporting on behalf of Eesti Elu and Estonian Music Week, we could just about reach out from the front row, see the swirling stage lights, and feel the resonant rhythms.

On opening day, I Wear* Experiment rolled out energetic electronic soundscapes. To follow, rapper and singer-songwriter Jesse Markin came over with his band from Finland, to engulf the audience with cavernous synth pads and ­ guitar. His lyrics and vocal ­ delivery had many stories to ­

tell. The evening finished strong with Anna Kaneelina and her raw, vulnerable set of ethereal pop.

On the TIKS Records stage on day two, jonas.f.k (Jonas Kaarnamets), who founded Frankie Animal and who also plays guitar with NOËP and Erki Pärnoja, started things up with songs from his swaggering new solo EP buda.01. His songs weave neatly between alternative dance music and elements of sophisti-pop.

Vera Vice opened the IDA Radio night at the new Kai Art Centre, which felt so fitting for the duo’s poetic ambient sounds and hypnotic vocals.

Right after, Jarek Kasar, also known as Chalice, brought a presence to the stage that can only be described as muhe in Estonian. His special DJ set “Põhjad” took the audience on a journey of instrumentals that made us smile, head bob, and

The Belarusian government will take appropriate mea­ sures in response to the sanc­ tions imposed on a number of high-ranking Belarusian offi­ cials by the Baltic countries, the Belarusian Foreign Minis­

try said on Monday.

Foreign Ministry spokesperson Anatoly Glaz said in a statement: “Our Baltic neighbors have also launched a sanction spiral. We have said before that Belarus will have to take proper countermeasures against the initiators of such steps. And this will be done.”

On Monday, Estonia, Latvia and Lithuania imposed an entry ban on 30 Belarusian officials, including President Alexander Lukashenko, for falsifying elec-

tion results and using violence against peaceful protesters.

In addition to the president, the blacklist includes officials from his administration, the Central Commission of Belarus on Elections, the Ministry of Interior and the Ministry of Justice, the Prosecutor Ge­ neral’s Office, the State Security Committee, the In­ vestigations Committee, the Security Council, the State Audit Committee and the Minsk city government.

Union parliament throughout Europe.

Prior to the 2019 election of the EU parliament, the convergence of three interests was such an in-your-face presence,

that French President Em­ ma­ nuel Macron, directly a­ccused the European Union’s enemies to be far-right nationalists, foreign (Russian) political ac­ tors and someone “close to the

American power” structures.

Steve Bannon was then in Paris, lending his support to the extreme right anti-EU election ­ campaign. (to be continued)

Minsk vows proportional response to Baltic countries’ sanctions BNS, ERR, September 2020

(Continued on page 9)

LAAS LEIVAT

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

9

Former Foreign Policy Institute director: EU policy on Belarus has failed Toomas Sildam, ERR, September 2020 Political studies professor and former long-term director of the Estonian Foreign Policy Ins­ ti­ tute Andres Kasekamp says the European Union’s policy regarding Belarus has failed.

Kasekamp told ERR journalist Toomas Sildam that Europe can only support a legitimately elected president, but not bring Belarus peace themselves.

Who is President of Bela­ rus?

Still [Alexander] Lukashen­ko.

The Estonian government stated on August 18: “The government’s position is that due to election fraud, Lukashenko has lost his man­ date.” How do you see this, does it mean Estonia no lon­ ger recognizes Lukashenko as president?

I think the statement was made… prematurely. If we look at, for example, what has h appened in Syria with ­ President Assad – when a civil war broke out there, all Western countries said that Assad has lost his legitimacy. Yet, he is still the president. He is a butcher to his own people but there is no other president there.

I certainly hope it will not go that way in Belarus.

Or Venezuela?

Yes, or Venezuela. It might be a better comparison because the power crisis there has so far been relatively peaceful.

If the Estonian government says Lukashenko has lost his mandate, then who are we communicating with in Belarus?

That is a complicated question. There is no government in exile there, the other candidate (Svetlana Tikhanovskaya – ed.), who is now in Lithuania, was not elected president.

She does not want to run again.

Indeed.

Was our Riigikogu more resourceful when it said in Tuesday’s statement that it does not recognize the elec­ tions on August 9 because they were not “free, fair or democratic”, but left Lu­ ka­ shenko’s status untouched?

It certainly gives us more space to play with, which is always reasonable when it comes to diplomacy.

Were you surprised by the violence used by Belarusian forces against protesters of official election results on August 9?

I was not surprised because it has all happened before.

Lukashenko has been re-elected repeatedly, falsifying the election results each time. There have always been protests that have been suppressed violently.

The use of violence this time is more extensive, protests are also larger than usual and our attention is directed toward Belarus more than ever before.

“Lukashenko will remain

in power and the regime will get even worse.” That is what MEP Yana Toom told ERR on Monday. Could she be right?

She could be right. But also might not be. If Lukashenko ­remains in power, he is weakened and owes his position to the President of Russia. If he remains in power, it is because of Russia, meaning he must certainly give Russia certain ­ leeway he has not wanted to give before. In terms of infrastructure, energy and military bases. He will owe Russia if he implements violence against his people and relies on Russia. He will remain in power but will be weak, his legitimacy damaged.

How can a dictator be managed and people peace­ fully protesting helped at all?

It is one of the toughest questions that Western countries have had to deal with and they have changed their strategy on many occasions. There have been situations where they very actively tried to take human rights and democracy into other countries but that has not succeeded too well if the people can not stand for their own rights and freedom sufficiently.

As for Belarus, Europe can not bring Belarus freedom. Bela­ rusians must fight for it themselves and only then can the EU help a legitimately elected Belarusian government. But to intervene now in support of the opposition – I consider that unlikely. As I understand, ­ Belarusian opposition leaders have said they do not want the West or Europe to intervene.

Lukashenko would use that against them immediately. He is trying to construct a narrative that Western influence and the danger is coming from the West…

And NATO forces from behind the border…

That was one of the first things that seemed absurd.

Protests were in Minsk but he directed his army to the Western border. But it does fit the narrative of having to protect Belarus’ sovereignty and there are external forces en­ dangering it.

So will it be as U.S. officials said? That the people of Belarus must be given a chance to decide their fate without external intervention?

That this means that the West should remain a spectator?

I feel like it is the correct stance. Western states will not remain as spectators because the EU has promised to imple-

ment sanctions [against Bela­ rusian officials] but they have not yet agreed on the list of people affected. On the one hand, it seems like the EU ­reacted to the events in Belarus faster than ever but sanctions have not been established at all.

Firstly, legal analyses must be conducted and secondly, agreements on who belongs on the list must be reached. Sanctions might come into effect in a few months when the situation in Belarus has completely turned.

What are Estonia’s tools to handle this dictator?

There are not many of these tools, we can only go through the EU. It is possible to do something alone, or together with the other Baltic states, but it would not have much effect.

The only way is through the EU. But sanctions have been implemented before because Lukashenko has repeatedly falsified election results and each time, the EU implemented some form of sanctions and they have not had any effect. EU has ­always relaxed them once there has been any hint of cooperation from Minsk. Or if political prisoners have been freed...

President Ilves said that the EU’s policy regarding Belarus has failed.

I think he is correct.

At the same time, Estonia is now a member of the UN Security Council. We could look for support for a resolu­ tion that would maintain Belarus’ territorial wholeness from not only the U.S., but also from Russia, forcing Lukashenko to exercise peace against the peaceful protests.

It is very difficult to agree on such initiatives at the UN Security Council. Russia and China, permanent members [with veto powers] never like interventions into other nations’ internal issues. And for Russia, Belarus is a critical neighbor. I do not believe a UN initiative would bear fruit.

Does it mean anything to say a dictator has lost his mandate?

It shows the attitude of the Western world. But it does not change much.

The EU does not recognize, Russia does – what does that mean in our region?

As it has always been in our region – Russia has its interests and vision and that crosses with the EU. But Russia holds the cards when it comes to Belarus.

If there is competition, Russians have power because their in­ terests are far greater and more determining.

What would a fruitful Belarus policy look like for the EU? It would be fruitful if Lukashenko agreed to new ­elections with foreign observers involved. That would be a ­positive result currently.

Deputy chairman of the foreign affairs committee Marko Mihkelson thinks

DJ Heidy Purga with young attendees of the festival conference.

Photo: TMW

We’re listening…

(Continued from page 8)

of course laugh, as Kasar does in every live show – even ­without much talking!

Viljandi Folk Music Festival was whisked up to the Viljandi Folk Stage at Telliskivi Square on Saturday. Mari Kalkun opened the evening with her sentimental, powerful vocals and Southern Estonia-inspired songs. Arno Tamm and Tintura dedicated their concert to the music of Siberian Estonians – remembering their traditions and moving forward with them through their contemporary ­vision.

From the jazz stage, you could hear the entire spectrum of the genre. At one point, Pillikud’s three singers lifted spirits with their bright and ­exuberant voices. But then, the Nordic tornado that is free jazz trio The Meat blew through with bold piano, drums, and double bass.

Even from afar, there was a comprehensive program of broadcasted videos from the festival’s conference, accessible through the DigiPro pass that was on offer. All manner of topics were discussed in rela­ tion to the ecosystem of live music and three key themes: Music Industry 2.0, Sustainable Development Goals, and Neigh­ bours.

Thinking about the current state of the music industry, music supervisor Nis Bøgvad ­ said “Nowadays we know the price of everything, but we don’t know the price of music.”

File sharing and online streaming of music has made it difficult for recording artists to

Belarus has two choices – either to maintain its indepen­ dence and build a democratic state based on the rule of law on the foundation of a self-­ conscious civil society or lose its sovereignty and become a province in the Russian em­ ­ pire. Is it really that s­ imple?

Those are two black-andwhite extremes. Lukashenko has been able to achieve a third up until now – Belarus is a sovereign nation, but still un­ democratic. It is likely that it will continue as such. Of course, it can happen that Lukashenko needs Russia more than ever

make a living. However, there is hope in the production of films and TV series. Bøgvad spoke about the system in which ­music is found by music supervisors so that it can be licensed for use in movies and popular shows.

Later, Giacomo Bottà and Harri Homi gave some Finnish perspectives on the gentrification process and the ways urban planning can take into consi­ deration the desires of multiple stakeholders across a city. The panel talked about Tallinn’s neighbourhood of Telliskivi, as a local counterpoint.

In another talk, photography, fonts, fashion, parlance, and colour schemes were scruti­ nized as identity defining features for musicians, by Effi ­ Summers. People like David Bowie come to mind when you think of artists who have capitalized on visual “eras” to ­ create a story surrounding their music, but it was engaging to see so many other contemporary examples that you might overlook otherwise.

2020 has been a rough year so far for anyone in the performing arts sector, performers and venues alike, but the biggest take-away from these dialogues was the genuine de­ sire to persist and respond intelligently to long-standing music industry dilemmas that need solutions. Watch out for potential lengthier discussions of these conference topics in the coming weeks.

We hope you were able to enjoy highlights of this festival online. Tallinn Music Week was a refreshing few days and reminder of what we can all enjoy next June, here in Toronto, at Estonian Music Week.

and has to make concessions, give up some strategic interests like infrastructure, weakening his own position and Belarus’ sovereignty. But the first option, Belarus becoming this… … A democratic civil so­ ­ ciety of Europe, based on the foundation of a self-conscious civil society…

A beautiful dream. It has not happened in other countries where protests have taken place and new leaders come into power as a result of democratic elections. Like Ukraine.

Or Georgia?

(Continued on page 11)

10

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

Closing of Estonian House sale enables community move to IEC! The International Estonian Centre Project (IEC) has entered its next phase: Estonian House in Toronto Ltd. (EH) and Estonian Foundation of Canada (EFC) are pleased to update the Estonian community that their Broadview group of properties has been sold to DK Broadview Inc. of Toronto for a base price of $15.6 ­million with a possible upward adjust­ ment depending on the final density achieved by the purchaser on its pro­ posed rezoning of the properties. With this sale, our community marks a major milestone in the creation of a new and dynamic International Estonian Centre in Toronto.

DK Broadview Inc. is a partnership of DiamondCorp and Kilmer Brownfield Development Fund, two experienced and prominent developers who have previously partnered on a number of high profile and successful develop­ ments. For the Estonian community, DK Broadview Inc became the right buyer at the right time. The process began when EH and EFC, as vendors, conclud­ ed an Agreement of Purchase in April, 2020. The Agreement was approved by the EH and EFC Boards of Directors and supported by the project Steering Committee of all four founding organi­ zations; Estonian House in Toronto Ltd., Estonian Foundation of Canada, Northern Birch Credit Union Limited and Tartu College. A Waiver and Amending Agreement was signed July 15 and the transaction closed on September 1, 2020. By agreeing to sell all four properties together, EH and EFC expanded the development footprint of the properties and increased the net value realized by both organizations and for the community.

The International Estonian Centre has been designed by acclaimed archi­ tect Alar Kongats to capture an Estonian Nordic aesthetic. It will be built on Madison Avenue next to Tartu College, an established and vibrant in­ stitution creating a new cultural land­ mark showcasing Estonian ingenuity and heritage. The new Centre will be governed by the IEC Board of Directors,

which will oversee operations of the Centre. Estonian Arts Centre (EAC) is the beneficial owner of the proceeds of the Estonian House sale. As a regis­ tered charity governed by its own Board, EAC is also responsible for the Capital Campaign and general fundrais­ ing for the new Centre.

The completion of this sale delivers on the promise made – not only to EH shareholders but to the Estonian com­ munity. Only three years have passed since April 25th, 2017 when EH share­ holders voted with a 2/3 supermajority in support of a shareholder Resolution.

That Resolution authorized the selling of Estonian House with the proceeds going toward the building of a new Centre on Madison Ave. With decades of discussion and de­ bate about what to do with an ageing Estonian House now behind us, it is time for renewal and rebuilding. It is time to regroup and focus on this next phase of construction and transition.

As of September 1, EH and EFC contin­ ue to occupy their respective former properties for a period as tenants un­ der separate leases from the purchas­ er. For most existing Estonian House tenants and licensees it will be busi­ ness as usual. All tenants will be con­ tacted to understand the upcoming planning for an orderly transition peri­ od and move to the new centre antici­ pated in 2022.

Estonian House has been a beloved home to the community since the 1960s. With the sale of Estonian House complete, the next phase of the IEC development for a new home be­ gins. Veiko Parming, President of EH says it is time for the community to come together, build this Centre and bring architect Alar Kongats’ spectacu­ lar design to life.

“We are in a time of renewal. Our Estonian community is small and not always of one mind, but I’ve always believed that the way we move for­ ward is by setting a course and stick­ ing to it. Like our forbearers in the 1950’s and 60’s, we have a once-in-alifetime opportunity now to build a

Nr. 35

Estonian Central Council letter published in Ottawa’s The Hill Times

place that will inspire new generations of Estonians here and across the conti­ nent to be proud of our heritage, our community and our shared love of eestlus.”

For more than 45 years, Estonian Foundation of Canada has formed the financial backbone of our community.

As a registered charity, EFC’s mission is to solicit donations and bequests in order to fund Estonian cultural and ­ heritage initiatives across Canada. ­ Support is provided for Estonian lan­ guage programs, heritage schools, summer camps and other existing and new initiatives. The Foundation has been integral to informing and connect­ ing with Estonians across the country.

In Toronto, EFC also provides financial support to most of the groups currently using Estonian House. EFC President Eva Varangu explains why the Foundation has for decades supported consolidating, at times competing com­ munity interests, to one location.

“We have a responsibility here in Canada to ensure the survival of our heritage, language and our culture. By consolidating our energies, finances and activities to one location we take a great step forward in ensuring our community’s future. With fewer than 2 million Estonians worldwide it is important more than ever to work ­ ­together.“ The International Estonian Centre will be the meeting place for all generations of Estonians to connect ­ with each other and to showcase our culture to our neighbours and friends from around the world.

Despite the pandemic, construction planning for this exciting next phase has continued. Project Manager David Kalm has already submitted the appli­ cation for a building permit to the City

of Toronto, is finalizing the Site Plan Agreement and continuing with sub­ missions to the TTC. Design drawings by architect Alar Kongats are almost complete. The team is ready to hire a Construction Manager within weeks in order to get the job done expertly and on time. A Request For Proposals (RFP) for a Construction Management firm has been completed and will be issued shortly. David Kalm anticipates that construction will start before the end of 2020.

“We have been anticipating this moment. It’s taken a lot of work to fo­ cus on being prepared to move quickly to construction once the Estonian properties on Broadview were sold. ­ Now the focus is on getting shovels in the ground on Madison Ave. I am ­excited for the community – let’s get together and get going!”

As construction gets underway and transition planning begins in earnest it will be time to engage more members of our community. The Estonian com­ munity has a wealth of talent and ex­ pertise which the project team will be seeking to engage. All four founding organizations, Estonian House in Toronto Ltd., Estonian Foundation of Canada, Northern Birch Credit Union Limited and Tartu College remain champions of the new Centre. The key to a successful transition is planning, preparation and stamina. It is time to move forward. As a community.

Keep in touch with project news • Visit our website www.estonian­ centre.ca for regular updates • Sign up for our monthly email news­ letter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

On August 26, 2020, the Hill Times published an op-ed by Scott Taylor, titled “Putin should take assassination les­ sons from U.S.” Mr. Taylor’s opening line admits that until last week, Taylor “had never heard of Alexei Navalny.” Mr. Taylor should be thanked for the honesty of his disclaimer.

But that ought also to dis­ qualify him from writing anything credible about Mr. ­ Navalny.

Mr. Navalny has, since at least 2011, been a leading ­figure in Russia’s strangled and persecuted opposition. Navalny is the leader of the “Russia for the Future” party and has been a strong anti-corruption advocate who has worked tirelessly – while under constant threat – for the cause of freedom of speech and democracy in Russia. Navalny’s is one of just a few remaining voices that counter the Putin regime’s authoritarian narrative and repressive actions. The woeful fate of Russian dissidents and opponents of the Putin regime is no secret.

The author’s disparaging tone and ignorant claims make a tasteless mockery of a poisoned man who is, to millions of Russian citizens, a symbol of hope and reform. Mr. Taylor’s comparison of Mr. Navalny to the murderous Qassem Solei­ mani is nonsensical and ugly; this conspiratorial column discredits your newspaper.

Estonian Central Council in Canada KAIRI HEMINGWAY, President

Hard to translate emotions During these trying times, support from others is always greatly appreciated. Following is a selection from what Psychology Today’s Septem­ ber/October issue called “gifts of insight into what it means to be human”. (Found as a sidebar to the article “A World of Emotions” by Dr. Marianna Pogosyan, lecturer in cultural psychology at the University of Amsterdam’s Politics, Psychology, Law and Economics college in The Netherlands, “The Untrans­la­ tables”.)

These expressions are paraphrased, modified somewhat by the undersigned, not the translation but in meaning, with thanks for their publication, respecting copyright, acknowledging where they first appeared. Quotation marks denote direct translation, as provided in the original.

• From Armenian: Tsavd tanem “Let me take away your pain”.

Said to show that one cares about the other.

• From Dutch: Gezellig adj. A shared intimate experience,

somewhat like mõnus in Estonian, which is an enjoyable, pleasurable feeling in common.

• From Zulu: Ubuntu noun.

Kindness due to a common humanity.

• From Norwegian: Hygge noun; also hyggelig adjective.

Deep friendship, contentment and warmth.

• From Danish: Arbejsglæde noun. “Work gladness”, a deep satisfaction from something well done.

• From Thai: Kreng-jai noun.

“Deferential heart”. The desire to not trouble others, considering their feelings and not wishing to burden them with one’s own.

• From German Waldeinsamkeit adj. The feeling endgendered by a solitary walk in the woods.

From personal experience, being able to utter such words to others in their native language is of great use in forming bonds and indicating that necessary quality of understanding our shared predicament. Espe­ cially so when words in a shared language (English) sometimes are insufficient.

TÕNU NAELAPEA

Supporters of democracy in Belarus protest in Toronto.

Photos: A. Seim

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

The Madison Project will not work and the sale of our Estonian House will hurt our community in our Estonian House. The Madison Project, if it ever hapOpen Letter To: Toronto pens, will not be anywhere near Estonian House Directors and as good of a community centre Shareholders as our Estonian House. Shame on those who are working so EM Board of Directors hard to sell and destroy our Veiko Parming, Chair Estonian House without even Raivo Remmel, Vice-Chair having a feasible replacement!

Laas Hess, Glen Leis, I do not believe that the Robert Kubar, Rein Kuris, Estonian House Board has kept Eric Sehr, Blake Royer, the shareholders properly inUrve Tamberg, Markus Viirland, formed. In an article dated July and Peter Viitre.

28, 2020, the shareholders were informed that the development Re: Sale of Our Toronto deal with Revera had fallen Estonian House and the through, “some months ago”. It Madison Project should not have taken months I have heard that people in the to inform the shareholders. As know now say that the Madison well, a new secret deal with Project costs over 30 million ­another development group has dollars. That is not feasible and been started, signed and comthis situation is out of control! pleted? The shareholders were Two years ago, we were not told about this until months informed that it would cost 18 later. The shareholders still have million, last year it was 25 mil- not been given the details about lion... now it is over 30 million this deal, let alone the sale dollars, and more in the future? price. All we have been told is The cost estimates just keep that a deal is closing in Sep­ growing and we have no idea tember. This kind of backroom what the upper limit is. We dealing where the shareholders were told that the sale price for are left unaware about their our Estonian House with main asset is not appropriate.

Revera was about 15 to 17 mil- The Estonian House Board has lion dollars. Since that fell informed us that they are through and another deal has ­selling our Estonian House and quickly developed with a possi- they do not have a reasonable ble closing this month, it is replacement. Sadly, this can be likely that the sale price is considered negligent and not in nowhere near what is needed the best interests of the Share­ for the Madison Project. The holders or the Toronto Estonian Revera deal fell through, a new community. Very disappointing. deal is being rammed through Please remember that, during and the Shareholders are not the Estonian House Community being kept informed. This is not Meetings, the option to stay and in our community’s best inter- renovate our Estonian House est. was to cost about 4 million dolWhen the Revera deal fell lars. That seemed to be expenthrough, the Estonian House sive back then, but now, that Board should have stepped back sounds like a very good idea. If and looked at the options. we add in another 1 or 2 milSelling our Estonian House, lion, we can include some very with the three houses owned by impressive upgrades. That is the Foundation (Sihtkapital), for feasible. It is time to step back 17 million dollars (or much and look at the mess we are in less) will barely cover half of and stop the losses. That is in the projected cost for the the best interest of the Estonian Madison Project. Where will House Shareholders and the the remaining millions of dol- Toronto Estonian Com­munity. lars come from? This is not the The Madison Project is far feasible plan we were told too expensive, has restrictions about years ago – other options because of the subway tunnels need to be considered. and will likely never succeed.

Our parents and grand-­ The City has not yet approved a parents would not have agreed building permit for the Madison to a Madison Project deal we Project. As of today, the TTC could not pay for. Our kids and has not even given permission grand-kids deserve a better to build over their subway lines. ­future with the benefits we had That permission is very hard to

get, will take more time and will add even more delay and costs to the Madison Project.

The Estonian House Directors need to realize that the Madison Project is no longer viable and is not in the best interests of the Estonian House shareholders or the Toronto Estonian commu­ nity. The huge amounts of ­money being spent everyday for planning and activities around the Madison Project need to be stopped. Those losses are not in our community’s best interest.

The Madison Project was a challenge in the beginning, and it has just gotten worse and worse. I remember when the Madison Project was first discussed – I was the Vice­ President of the Estonian House and many thought that the idea would never work. Odd that the Estonian House Board are now pushing for that option and not considering any others. Very disappointing.

I remember that, at one of the recent AGMs, the Estonian House President said that the Estonian House is in horrible shape and is not salvageable.

First of all, that does not say much for those who have been managing our Estonian House for the past many years; and second, that is not true. Our Estonian House has a very solid structure and is an excellent candidate to be renovated and modernized. Our Estonian House means a lot to our community and should not be so easily discarded. Renovating and ­ modernizing heritage facilities ­ like our Estonian House is commonly done and not ­ ­demolishing the Estonian House would mean a lot to so many in our Estonian community.

I am a Professional Engineer and, over the past 25 years, have been involved with many building evaluations, renovations and upgrades. My Envi­ron­men­ tal Engineering Company just had its 20-year anniversary and has been successfully working with many large property management companies with their revitalization plans. It is disappointing that some gave up on our cherished Estonian House so easily. Shame on them.

Based on the many conversations I have had with fellow Toronto Estonians; the majority of Toronto Estonians want to

emotions hit you?

The message was he will fight until the end, no compromises. It makes me worried. A positive result would be a compromise between Lukashenko and the opposition, that they would have some discussions, finding a mutually satisfactory solution. It seems this signal from Lukashenko rules that out.

Doing that would damage his image of being a tough guy and he would never do that.

MEP Yana Toom fears

Lukashenko can not hold back his desire for payback.

What could happen with Belarus going forward? Ar­ ­ rests continue, proceedings initiated, opposition support­ ers detained etc.

It is the logical sequence. If it seemed a week or two ago that protests are continuously getting larger and Lukashenko is losing support, then now it looks like he is restoring his power. No sign of him leaving.

So, he has two roads open –

02 September 2020

Former Foreign…

(Continued from page 9)

Or Georgia. They have moved toward democracy and rule of law, but it is still halfway and we can also see it ­slipping to the other side.

Looking at shots of Luka­ shenko on TV, stepping out of a helicopter along with his 15-year old son, both wearing a bulletproof vest and carry­ ing a Kalashnikov – what

keep our beloved Estonian House! Staying and renovating is a much better option as compared to the Madison Project and economically it is much more feasible. We can stay and renovate for about SIX TIMES LESS than what the Madison Project is projected to cost now.

With visionary thinking and a “broader view”, our Estonian House could also be expanded to become a sustainable community centre for both Esto­nians and the Broadview community.

That would be something great and even more would be able to benefit from our Estonian House! I am interested in what my fellow Estonians think – please send comments to the following email address: SaveOurEstonianHouse @gmail.com Is saving our Estonian Hose something that you would want to happen? In particular, I would like to hear from those who are Shareholders in our Estonian House – your voice is important! I do not think that the present Board of Directors are doing what is in our best ­interests or the best interests of the Toronto Estonian Com­ mu­ nity. If we get enough momentum, we can stop this horrible mistake! If it helps, I would be willing to run as a candidate to become an Estonian House Director again and take a lead role in helping to renovate and save our beloved Estonian House. We need to get our community back on the right track.

Some might say that it is too late to stop or turn back, but that is not true. There is always time to correct our course, it is not too late to fight for what is best for our community. The Revera development deal fell through just a few months ago – there is time to have the ­courage to stop and admit that the Madison Project plan is not working – that time is now!

Odd that the last development deal fell through months ago and the Estonian House Shareholders were not informed until another group (who wants to profit from our community’s losses) stepped in. The Share­ holders should have been told about the Revera deal falling through much sooner. I hope there are not any other details kept from Shareholders that will come out to haunt our community later on. Serious pressure may have led to this fast deal

starting discussions with the ­opposition but it does not look like he would ever want that or implementing violence through his power structures. One solution is what happened in Romania in 1989. People from the dictator’s own inner circle came and opposed him. It did not end well for [Romanian dictator 1965-1989] Nicolae ­ Ceausescu but the regime remained. Those were his close ones who seemingly joined the people but instead maintained

11

making behind closed doors.

That is never good – and likely not in the best interests of the Toronto Estonian Community or the Estonian House Share­ holders.

We cannot have the Madison Project become a “WHITE ELEPHANT” where a few bad decision makers end up running our Toronto Estonian Com­ mu­ nity into the ground. What is left of our community if we do not have a home? SHAME ON THOSE that do not realize the risk!

IMPORTANT NOTE TO THE ESTONIAN HOUSE DIRECTORS: Certain people on the Estonian House Board have said that the Estonian House Directors have nothing to fear with their decisions – that the Directors’ Insurance would cover them. As a pre­ vious Estonian House Director and as a Professional Engineer, I feel it is important for me to caution the present Estonian House Directors – if any director fails to act or votes in a way that is NOT in the best interests of the Estonian House Share­ holders, that insurance could be null and void and would not cover them. Present ESTO­ NIAN HOUSE DIRECTORS: PLEASE BE CAREFUL. I know you joined the Estonian House Board to help our ­community, as did I a number of years ago. But if you do not do your own diligence or if you vote for ideas that are not (or you think are not) in the best interests of the Estonian House Shareholders, you could be found to be negligent and liable.

Again, please be careful! We need to stick together and do what is in our community’s best interest.

I hope that there are many other Estonians that care about our history in our Estonian House, and do not want to give it up. Our Estonian House does need upgrading but it is very salvageable. We should not ­discard it. Our Estonian House, like our history, is important.

Please share your views with me. Let’s work together and save OUR Estonian House!

Best regards, TONU PETERSOO Estonian House Shareholder and previous Estonian House Vice-­President SaveOurEstonianHouse@gmail.com

power for a long time and started playing the democratic game.

Could Belarus?

that

happen

in

I would not rule that out.

Andres Kasekamp was director of the Estonian Foreign Policy Institute for 13 years, 20002013. He is also a professor of Baltic Politics, having worked at the University of Tartu (TÜ) from 2007 to 2015. Currently, Kasekamp teaches at the Uni­ versity of Toronto.

12

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

Nr. 35

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Ghost Towns ehk tontkülad Kui sõita põhja poole Airport Roadiga ja siis läände 10.

Sideroadiga, jõuate mõne kilomeetri pärast kohta nime­ ga Whitfield, aga kuna ta nii väike on, peate tähele pane­ ma, et mitte läbi uhada sealt kiiruga. Koht asub Centre Roadi ja 10. Sideroadi ristmi­ kul ja seal näete ilusat väikest kirikut, ainuke ehitus, mis on ajaloolisest asulast järele jää­ nud, kuna nüüd on suuremas osas talunike põllud maakasu­ tus-piirkonnas.

1824. aastal hakkas valitsus plaanima anda välja maatükke senini metsikus Mulmuri piir­ konnas ja nii tulid perekonnad Lloyd, Graham, Holmes ja Whitely sinna 1832. aastal ning pioneeriküla sai alguse. Miks oli Whitfield hea koht asustuseks? Kahel tähtsal põhjusel: tal oli veekogule, spetsiifiliselt jõele juurdepääs, kuhu sai siis ehitada saeveski ja ta oli ka küllatki suurel ristmikul tollel ajal, kust tuli läbi kohalikku ja kaugemalt rahvast. Alguses oli küla kutsutud Beechnut Corners – oletatavasti sellepärast, et pöökpuid oli piirkonnas, aga 1854. aastal avati postkontor ja et post jõuaks kohale, oli vaja külale korralik nimi, niisiis pandi nimeks Whitfield. Asula aina kasvas ja 1870. – 1880. aastate vahel elas seal kogunisti 125 inimest, kõige rohkem, mis seal dokumenteeriti. 19. sajandi lõpus tegutsesid seal kolm poodi, kaks saeveskit, kolm kirikut, sepikoda, lubjakivi põletusahi, kool, vankrimeister ja puusepp.

Aga nagu mitmete Ontario küladega, hakkas kohaliku postkontori kinnipanekuga ka ka­ hanemine ja elanikud liikusid suurematesse kohtadesse, kus oli rohkem võimalusi. Meto­ distikirik pandi kinni 1925. aastal ja võeti maha, koolimaja aga ikka seisab ja on nüüd era­ koduks tehtud. Anglikaanikirik,

k­õrgem paik Ontarios ja ka Niagara Escarpmentil. 19. samis ikka veel kuulutab, kus jandi lõpus oli külas 25 ela­ küla keskpunkt oli, on ka veel nikku ja tegutsesid pood, kaks heas korras, kuigi sisse ei saa sepikoda, kool, postkontor ja minna vaatama. Kiriku kõrval saeveski. 1895. aastal ehitati on ka hiljuti korrastatud pionee­ sinna ka Temperance Lodge, rikalmistu, kuhu on originaal­ - kus said käia koos piirkonna perekonnad maetud. Mit­ med inimesed, kes ei toetanud alkotalupidajad piirkonnas aga on holi müüki, mis oli päris suur ­ ikka veel nende perekondade liikumine sellel ajal ja 1908. järeltulijad, nii et küla elab läbi aastal loodi Orange Lodge pro­ testantide jaoks, kes toetasid nende edasi.

Kui on himu ja uudistamis- Inglismaa kuninglikku ainuvaimu veel, on natuke põhja võimu. Täna on külast veel järel sõites Whitfieldist ja Terra Nova originaalpood, kaasa arvatud lähedal samasugune endine elumaja selle küljes ja ka üks väike asulakoht nimega Rusk­ originaalmaja puude sisse peidetud, arvatavasti Joseph view. Sinna saab jälle sõites ­ põhjapoole Airport Roadil ja Lennoxi või ühe esimese peresiis lääne poole minnes County konna ehitatud. Minge ja avas­ Road 21ga, asulakoht on 2 Line tage unustatud kohti kodu East ja 21. ristmikul. 1848. lähedal!

Tekst ja fotod KATI KIILASPEA ­aastal ostis Joseph Lennox riigi käest maalapi piirkonnas ja alustas endale talu ja maja ­ ehitamisega. Varsti tulid pere- Juulis sündis Eestis ­ konnad Rusk ja Newell ka uusi 1287 last võimalusi otsima ja kodu looma ning mõningaid teenuseid hakati Siseministeeriumi rahvastiku pakkuma uute elanike poolt. toimingute osakonna andme­ 1868. aastal ei olnud asulal tel registreeriti juulis Eesti ikkagi nime ja postikontori perekonnaseisuasutustes kok­ ­ avamisega pandi nimeks Black ku 1287 sündi, neist 622 Bank naljaga, sest elanik Henry tütarlast ja 665 poisslast.

Graham täitis ühte vormi kontoRahvastikuminister Riina ris ja seal, kus küsis koha nime, Solman kommenteeris sündide kirjutas ta huupi siis Black arvu öeldes, et juuli rõõmustas Bank ühe küla järgi Iirimaal, oma suure sündide arvuga. kust ta oli pärit ja mida ta ise „Juuli on selle aasta kõige las­ vihkas. terohkem kuu, mil sündis 76 Seletuseks see, et Grahamil last rohkem, kui juunis ja lausa olevat olnud omapärane nalja- 332 last rohkem kui veebruaris. soon ja postkontori omanik Kokku on aasta esimese seitsme Henry Allen ei saanud naljast kuuga sündinud 7777 last,“ üldse aru, aga ei viitsinud ka ütles Solman. nime muuta, nii et selleks ta Kaksikuid registreeriti 21 jäigi mitu aastat. 1875. aastal paari, neist neli paari poisse, ­ nimetati üks teine asula lähe­ üksteist paari tüdrukuid ja kuus duses Black Bankiks ja siis pidi mõtlema välja uue nime, lõpuks pandi selleks Ruskview enne mainitud tähtsa perekonna järgi Öös on… piirkonnas ja ka sellepärast, et (Algus lk. 1) sealt on imeilusad vaated Georgian Bay poole.

Kahjuks oli isa ise selleks ajaks Ruskview on üks kõige juba lahkunud. Ka nende hästi kokku sulavate neidudehäälte salvestusest esitati mitu näidet.

Viimasesse kollektiivi kuulus viis teismelist noorukit, kes moodustasid ansambli nimega Megapop. Grupp oli õieti rahvusvaheline, sest üks liige polnud eesti päritolu. Nad alustasid tegevust aastal 1993 ja jõudsid teha vaid ühe rockmuusika ­plaadi. Teise jaoks on materjal salvestatud, kuid ansambel lagunes. Kõik viis meest –

Whitfieldi kiriku taha on kokku koondatud endises kalmuaias puhkajate hauaplaadid, mis uude kohta paigutatud suuruse järgi. Aga üllatusena tuli, et lisaks vanadele hauatähistele olid seal ka mõned üsna uued hauakivid.

Teede ristumiskohal künkal asub Whitfieldi kirik, kus enam teenistusi ei peeta ja aknad on vineerplaatidega kinni naelutatud, kuid ümbrust hoitakse siiski korras.

Ruskview teede ristumiskohas peatudes avanes imeline vaade ümbruskonnale – kaugusse viiv teelint, mida mööda võis mõtted lasta lendu – kuhu küll siit saab minna…..

segapaari. Tallinnas sündis 467 last, Harjumaal 173, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 81, Jõgevamaal 27, Järvamaal 29, Läänemaal 26, Lääne-Virumaal 55, Põlva­ maal 16, Pärnumaal 92, Raplamaal 36, Saaremaal 27, Tartumaal 186, Valgamaal 18, Viljandimaal 31 ja Võrumaal 20 last.

Kõige rohkem pandi eelmi­

ses kuus tüdrukutele nimeks: Alisa, Sofia ja Eva, poiste nime­dest olid lemmikud Robin, Rasmus ja Sebastian.

Marcus Kolga, Mart Leppik, Jaan Silmberg, Markus Saks ja Paul Nanuwa – võtsid aga vestlusest osa, viimane inglise keeles. Ja kõik meenutasid ­ mõnuga oma kunagise tegevuse kõrgpunkti, milleks oli esine­ mine Tallinnas Õllesummeril ’90ndate lõpus. Isegi Paul tervitas oma kunagist koolivenda Markust ilusas eesti keeles: „Quidos kese gabe?“

kodueestlased, et aastal 1953 püüdis keegi Six Mile Lake’ist haruldase kala, et aastal 1969 avati Seedriorul laskerada, et aastal 1975 pidutsesid eesti sõjavereranid koos lätlaste ja ­ leedulastega ja et aastal 2000 tõstatas Osvald Piil küsimuse, kas me vajame Eesti Maja.

Kahtlemata olnuks üritus veel muljetavaldavam, kui viietunnine jutu- ja laulumaraton oleks jagatud umbes pooleks tosinaks üksiksaateks nädalase vahemaaga. Ka Eesti Vabariigi suurjuubelit tähistasime ju terve ­aasta. Kes ütleb aga, et selline moodus olnuks läbiviidav.

Jah, selles öös (ja päevas) oli võimas portsjon väliseesti aega.

Unustatud uudised said korraks elustatud ja uuesti unustatud, kuid 29. august sai mitmekordselt kuulsaks: nüüd teavad ka

Eelmisel kuul sõlmiti 920 abielu, neist 91 notarite ja 102 vaimulike poolt. Lahutati 274 abielu, neist 38 notarite poolt.

Juulis registreeriti 1256 surma.

(SimPT/EE)

EERIK PURJE

Niisugune väike „stuudio“ oli sisse seatud Tartu College’i allkorruse suures saalis, sealt toimus unustatud uudiste ettelugemine ja mängiti maha varemsalvestatud materjal.

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

13

Kaugelt Kooskõlas Täpsemalt, toredast muusika­ lisest elamusest ühiselt teiste­ ga, mida kaua pole saadud.

Praeguse aja põhimõtetega sai olla harmoonias nii distantsi jälgides – ühele osalejale oli vahemaa peaaegu 8 000 kilo­ meetrit km linnulennul, len­ nukiga isegi enam kui 15 600 km – kui ka paradoksaalse­ malt ühte hoides, austraalia eestlaste eeskujul. Lõikuskuu viimasel pühapäeval, kell 14.30 sealse aja järgi, To­ ­ rontos aga 0.30, toimus Sydney Eesti Majas segakoor Kooskõlas eestvedamisel ühis­ laulmine Zoomi virtuaalsel vahendusel.

Kooskõlas loodi 2014. a. üldlaulupeole mineku eesmärgil, mida saavutati. Lauldi samuti viis aastat hiljem XXVII või 150.aasta juubelilaulupeol. Siis oli kooris 70+ lauljat, kõikjalt üle Austraalia. Pooled on Sydneyst, teised aga kaugemalt, käiakse kas Melbourne’is või Adelaide’is, mujal, harjutustel, mõni isegi võtab ette vajadusel kuni 10-tunnise autosõidu Sydneysse, et eesti keeles laulda. Sihikindlus oli tiivustuseks ühele eesti koorilaulu hindajale Vahralehemaalt, viies nendega kaasa lööma. Osavõtt oli tehni­ liste tegurite tõttu piiratud.

Zoomi järgi oli 39 inimest kohal kaugelt, lisaks Sydney Eesti Majas olevatele. Mainida tuleb, et mitte ainult Austraaliast – Rootsist laulis kaasa Raivo Hansen, Soomest Sirje Perendi, kes hiljem ekraani kaudu ka tervitas oma Austraalia sõpru, ­ lauluõdesid, -vendi. Ürituse nimeks anti Koos­kõ­ las Kontakt COVID-19 ajastul.

Juhendasid kaks noort, Felix ja Ella, kes alustasid, sobivalt kehasoojendustega, esiteks las­ ­ tele tuttava „Hommiku­ võim­ lemislauluga“ koos liigutusega, siis „Lapaduu“, eelmiselt laenates käte asetust. Silmnägu võis küll katsuda, kindlasti pärast laulmist pesti käed puhtaks…

Juhtimine anti siis kooridirigent dr Naomi Cooperile, kes viis Kooskõlas Tallinna. Cooper

on Austraalias tuntud ja nõutud muusik ja kooripedagoog, noor ja energiline, eesti keelt hääldas hästi, kuigi olude sunnil pidi mõnusas „aussie murrakus“ lauljaid õpetama. Klaveri saatel seati, nagu peaks, enne laulma asumist häälepaelad helirede­ li­ tega, huuled liigutustega timmi.

Valiti mulluse juubelilaulupeo kavast kaks pala, esimeseks Karl August Hermanni muusika ja tekstile Raimo Kangro & Kristo Matsoni seades „Puud ma laulan haljusesse“. Kor­ raldajad olid elektrooniliselt saatnud noodid registreerinuile, hõlpsamaks tehes ühislaulu (mis kõlas küll vaid omas toas, targalt otsustati Zoomi mikrofonid kinni keerata, ehk arvestades sooviga häälepuhtust tagada).

Kooskõlas kooriliikmed Eesti Majas juhtisid teed.

Seejärel tutvustas Cooper Kuusalu rahvaviisi ainetel Tauno Aintsi helindit, sõnad Urve Tinnurilt, „Üksi pole keegi“ kui ajastule sobivat ­ põhimõtet. Kaunis laul. Vii­ ma­ seks õpetati rootslase Mónica Aslundi „Kom!“ või ,,Tule!“, lõbus silplaul neljale häälele, mida Toronto kooridki võiks kaaluda oma repertuaari lisada.

Ella, nüüd saime teada, et perenimega Scott, on ka kohaliku rahvatantsutühma Virmalised liige, osales mitme teise kookaburra- ja koaalamaalasega mullusel rahvatantsupeol. Noor neiu õpetas veetlevalt Zoomijatele tänapäevast „Kaera-Jaani“, mida naljatledes nimetas koroonajaaniks. Liikumine oli kõigile huvitav, kinnitus ekraanidel ­leida. Üritus lõpetati populaarse „Kikilips“ lauluga, mis vist kõigil selge. Allan Johansonil oli isegi kikilips ette näidata.

Loodetavasti ei pea koori­ lauljad kaua ootama „päris“ harjutust. Seniks aga, kuni olukord ülemaailmselt stabilisee­ rub, on Kooskõlas laulmine, nende noorte esindajate ja energilise koorijuhiga eeskujuks kõikjal, kus hinges ja rinnas ­pakatab soov ja tahe lasta laul valla. Teeks ka Torontos nii.

Kuidas oleks, Lauljate Liit?

TÕNU NAELAPEA

Kooskõlas eelmise aasta juubelilaulupeol Tallinnas.

Setomaa vald avas kultuurisaatkonna Neljapäeva keskpäeval heisati Imavere lähistel Paia ristis Setomaa lipp ja avati Seto (kultuuri) saatkond, kust saab teavet Setomaal toimuvate kultuurisündmuste kohta, osta seto käsitööd ja meeneid ning toidukraami.

Seto saatkond asub Tikupoisi restorani taluturu müügikioskis, mille tunneb ära seto rahva­ rõivais mehe ja naise kujutise järgi. ,,Seto kultuuri püsimajää­ mi­ seks on väga oluline, et vanavanemad elaksid lastelastega. See tähendab seda, et kui Setomaal on töökohti, siis inimesed ei rända sealt välja ja lapselapsed saavad olla vanavanemate juures,“ rääkis Setomaa liidu juhatuse esimees Margus Timmo. ,,Kuna töökohad on Seto­ maal, siis me katsume luua neile müügivõimalusi, et teki­ tada neile teenimisvõimalus.

Teine pool on olla avatud infopunkt ja jagada turistidele ­ infot sündmustest Setomaal – seto kostipäevast, toitudest.

Kõike seda, mis meil väärtuslikku on,“ lisas ta.

Seto saatkonna pühitses Miikse ja Luhama koguduse preester Peeter Uibo, setode punavalge ristilipu heiskas vallavanem Raul Kudre. (ERR/EE)

Peaminister Ratas oli haiglaravil Stenbocki maja teatel viibis peaminister Jüri Ratas lühia­ jalisel haiglaravil Põhja-Eesti regionaalhaiglas, kus talle tehti operatsioon.

Põhja-Eesti regionaalhaigla arstide kinnitusel teostati operatsioon põletikulise sei­ ­ sundi tõttu soolestikus. ,,Midagi hullu ei ole, lihtsalt tekkis väike põletik, millele tuli kirurgiliselt sekkuda,“ ütles ERR-ile pea­ministri büroo juht

Johannes Merilai.

Häkkerid ründasid Norra parlamenti

mest korda pisut enam kui nädal tagasi ja nüüdseks võetud vastumeetmed on olnud tõhusad.

Politseile on esitatud avaldus.

Veebruaris avaldatud ohuhinnangus hoiatas Norra luureteenistus PST, et arvutivõrgus toimuvad operatsioonid on Norra jaoks püsiv ja pikaajaline oht.

Luureteenistus hoiatas siis tundliku teabe varastamise ja sellega manipuleerimise eest, samuti taristu võimaliku kahjustamise eest. (PM/EE)

Teisipäeval teatas Norra par­ lament ulatuslikust küberrün­ nakust, mis andis häkkeritele ligipääsu mõne parlamendi­ liikme elektroonilistele kirja­ dele. ,,Mõne parlamendiliikme ja ametnike e-kirjadesse on sisse tungitud. Meie analüüs näitab, et erinevaid andmekogusid on alla laaditud,“ seisab avalduses.

Parlamendi haldusdirektori sõnul avastati anomaaliad esi­

Eesti Maja müük…

(Algus lk. 1)

olulisim kui kunagi varem.“ International Estonian Centre saab olema kohtumispaigaks eestlaste erine­ vatele põlvkondadele omavaheliseks suhtluseks ning kultuuri tutvustamiseks naabritele ja sõpradele terves maailmas.

Vaatamata pandeemiale on jätku­ Šveitsi linnas Oltenis asuvas nud järgmise põneva ehitamisetapi šokolaaditehases toimunud ­kavandamine. Projektijuht David Kalm rikke tõttu ,,sadas maha“ on juba esitanud Toronto linnale ehi­ kakaokiht. tusloa taotluse, on lõpetamas asendi­ Mitmed Olteni elanikud olid plaani lepingut ja jätkab planeerimist äärmiselt üllatunud, kui nägid TTC-ga. Arhitekt Alar Kongatsi joonised on peaaegu valmis. Meeskond on pruuni värvi osakesi taevast alla valmis järgmise mõne nädala jooksul sadamas. Selgus, et tegu oli ka- palkama ehitusjuhi, et töö asjatund­ kaopulbriga, mis langes linnas likult ja õigeaegselt valmis saaks. asuva šokolaaditehase lähedusse Ehitushalduse ettevõtte ettepaneku laiali. Osakeste levimisele aitas taotlus (RFP) on lõpule viidud ja see kaasa ka tol päeval esinenud väljastatakse peagi. David Kalm tugev tuul, kirjeldab The eeldab, et ehitustööd algavad enne 2020. aasta lõppu.

Guardian. ,,Oleme seda hetke oodanud. Palju Ettevõte Lindt & Spruengl tööd ja energiat on kulutatud, et niipea kinnitas hiljem, vabriku sellel kui Broadview’l asuvad kinnistud on alal, kus valmistatakse röstitud müüdud, oleme valmis kiiresti ehituse­ kakaopulbrit, tekkis jahutusven- ga alustama. Nüüd on tähelepanu tilatsioonis rike. Talitlus­häire tõt- kesk­ mes labidate mulda torkamine tu lendlesid tehasest välja Madison Avenue’l. Olen kogukonna peened kakaoosakesed, millest nimel väga põnevil – tuleme kokku ja valmistatakse šokolaadi. (ÕL/EE) teeme ära!“

Šveitsi linnas oli maa kaetud kakaokihiga

,,Ma soovin väga tänada Põhja-Eesti regionaalhaigla arste kiire tegutsemise eest ja nende professionaalselt tehtud töö eest,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Vastavalt valitsuse ministrite asendamise korrale asendas peaministrit tema äraolekul ra­ handusminister Martin Helme.

(ERR/EE)

Niipea kui ehitus algab ja ülemineku planeerimine võtab tõsisema pöörde, on aeg kaasata rohkem meie kogukonna liikmeid. Eesti kogukonnas on palju andekaid inimesi, kelle asja­ tundlikkus ja teadmised on tähelepanu­ väärsed ning mida projekti meeskond sooviks hea meelega võimalusel ära kasutada. Kõik neli asutavat organisat­ siooni – Toronto Eesti Maja, Eesti Sihtkapital Kanadas, Northern Birch Credit Union Limited ja Tartu College jäävad uue keskuse toetajateks. Eduka ülemineku võti on planeerimine, ettevalmistus ja vastupidavus. On aeg edasi liikuda. Kogukonnana.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.esto­ niancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru veebilehel uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @Eesti­ Keskus

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

14

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

LAHKUS MEIE KALLIS ABIKAASA, ISA, VANAISA JA VANA-VANAISA

Elmar Gelzins sündinud 5. jaanuaril 1931 Liepajas, Lätis surnud 26. augustil 2020 Woodbridge’is, Ontarios

Nr. 35

Lahkus meie armas

Elmar Gelzins

ja avaldame sügavat kaastunnet abikaasa HELELE ja tütar ELVALE koos perega Mälestame kurbuses

Mälestavad sügavas leinas abikaasa HELE (LAARNE) tütar ELVA ja KULDAR lapselapsed R ANDEL ALEKSANDRA, JUSTIN ja MILA HEILI LINDA-MARIE KAI

Puhka rahus!

Tere tulemast…

Filateelia. Uus postmark

100 aastat Eesti esimesest olümpiavõidust Omniva (Eesti Post) lasi 28. augustil käibele hõbepostmar­ gi ,,100 aastat Eesti esimesest olümpiavõidust“, mille kujun­ das Indrek Ilves. Mark on nominaalväärtusega 13.00 €, selle kaal 1,2 g ja sulam: hõbe 999/1000. Margid trükkis Cartor Security Printing.

Eesti riigi olümpiadebüüt 1920. aastal oli edukas, VII olümpiaadi mängudelt Antwer­ penis naasti kolme medaliga.

Esimese eestlasena pälvis olümpiavõidu au Valgast pärit Alfred Neuland (1895 – 1966), kes võitis kuldmedali tõstmise kergekaalus (alla 67,5 kg meeste hulgas) tulemusega 257,5 kg. Võit oli ülekaalukas, sest Neulandi tulemused olid parimad kõigis kolmes tõsteviisis: 72,5 kilo ühe käega rebimises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises.

Ka Alfred Neulandi edasine karjäär oli silmapaistev: 1922. aastal tuli ta Tallinnas Estonia kontserdisaalis kodupubliku ees maailmameistriks ning püstitas karjääri jooksul kokku kümme

Lugeja kirjutab

Mõtteid kannatusprobleemist ,,Eesti Elu“ 31. juuli ja 14. augusti numbrid avaldasid nelja eesti vaimuliku – Jüri Puusaag, Algur Kaerma, Kalle Kadakas ja Mart Salumäe – vastused ühe lugeja küsi­ musele: miks on Jumal luba­ nud praegust Covid-19 viiruse levikut, hoolimata miljonite palvetest? Olgu pastorid sõna­ võttude eest tänatud; neis oli häid mõtteid.

Antud teema toob meid aga laiema probleemi juurde: kannatuste ja traagika eksistents üldiselt, eriti nende hulgas, kes oma elu igati püüavad Jumala käskude järele seada. Pruugib vaid mõelda 11,000-le küüditamisohvrile aastal 1941. Nende inimeste hulgas oli palju usk­ likke, kes küll palvetasid ja abi palusid, kuid sellest hoolimata surid neist Venemaal ligi 60%.

Ei antud armu isegi väikestele lastele.

Enne kui jätkan, lubage en-

olümpia- ja maailmarekordit.

Neuland on ühtlasi esimene kahekordne eestlasest olüm­ piamedalimees, sest 1924. aastal Pariisis võitis ta hõbemedali tõstmise keskkaalus. Lisaks sportlikele tulemustele hinnati teda ka tõstespordi uuendajana ja tõstetehnika täiustajana.

Alfred Neuland võttis osa I maailmasõjast ja Vabadussõjast, tegutses ärimehe, tõstetreeneri ning spordikohtunikuna ning avaldas tõstespordialaseid artikleid. Sünnilinnas Valgas on talle püstitatud mälestussammas ning korraldatakse tema mälestusvõistlusi. Tänavu möödub ­esimese eestlasest olümpiavõitja sünnist 125 aastat.

(Allikas: Omniva)

nast tutvustada. Olen sündinud 1928.a Tartus. Peale raskeid elamusi 1941-45 ja põgeniku­ ­ põlve Saksamaal, jõudsin koos vanematega USA-sse aastal 1950. Siin sai minust insener.

Töötasin sellena kuni 1992.

Mu usuline teekond algas lapsena pühapäevakoolis, kuid palvetama õppisin 1945, kui sõjalõpu keerises pidin isa ­ kaotama (ta siiski pääses). Juba põgenikelaagris hakkasin Piiblit lugema. Kunagi ’70-s aastates lugesin Piibli kaanest kaaneni.

See polnud kõik. Koostasin iga raamatu kohta (39 VT-s ja 27 UT-s) registri temas leiduvate oluliste mõtete/faktide kohta.

Lisaks olen uurinud Piibli ajalugu: millal, miks ja kelle poolt on antud raamat kirjutatud. See kõik ei tee mind eksperdiks, kuid aitab siiski Piiblit paremini mõista.

Oluliseks sündmuseks mu elus oli, kui 1990 paiku kaotasin kaheksa aasta jooksul kuus perekonnaliiget, nende hulgas kaks abikaasat. Nüüd ei aidanud enam tavaline piiblisalmide tsiteerimine. Koostasin pikema ­

SÕBRAD LÄTIS SUGULASED EESTIS SÕBRAD EUROOPAS

Armast kauaaegset EKKT liiget

Elmar Gelzins’it leinab sügavas kurbuses

(Algus lk. 4)

EESTI KUNSTNIKE KOONDIS TORONTOS

vajadustega laste tugiteenuste juhina. Monika on pakkunud Hiiumaal ka hingehoidu, leinaja perenõustamist.

Monika ja Timo elavad Hiiumaal Kärdlas ja tähistasid vahetult enne Torontosse sõitu oma hõbepulma. Neil on kolm last. Vanemad tütred on loonud juba oma pered. Mirjam on abielus olnud kolm aastat ja ­ Hanna abiellus sellel suvel.

Poeg Johannes (14) on koos ema ja isaga Torontos, kust püüab koolitöid teha koduõppel.

Timo mainib, et ,,pastoritöö on väga laia ampluaaga, sisaldades hingehoidlikku tööd, ­suhtlemist, uute kontaktide loomist, kohalikus kultuurielus ­ osalemist, jne.“ Selleks kõigeks on abielupaar Lige väga hästi varustatud nende hingehoidlike iseloomude ja kogemustega.

Nad loodavad Ehatares kaasa aidata, kui see võimalikuks muutub. Samuti on Timo on valmis võimalusel kaasa aitama eesti kooli töös.

Tänaseks on Timo valmistanud Torontos juba kaks video­ sõnumit, mida on võimalik vaadata baptisti koguduse ­ ­veebilehelt www.TEBK.ca Lõpuks anname sõna perekond Ligele: „Oleme väga tänulikud võimaluse eest saada veidike osa lapsepõlvemälestuste kaudu omamoodi muinasjutumaaks saanud välis-Eesti maailmast ja kogukonnast. Lapse- ja nooru­ kieast mäletan, kui palju elevust tekitasid Asta ja Peeter Kaupsi, Erich Tõkke, Kaljo Raidi või mõne teise välis-Eesti külalise Eestis käigud. Tol ajal tunduski see kõik meie jaoks kättesaa­ matu unistuste maailm. Oleme kogenud ja kogemas Torontos äärmiselt palju armastust ja soojust (nii otseses kui kaudses mõttes). Loodame kas või natuke olla õnnistuseks ja rõõmuks Toronto Eesti Baptisti

Avaldame sügavat kaastunnet abikaasa HELELE ja tütar ELVA PALOLE perega

Kogudusele ja laiemalt koha­ likule eesti kogukonnale. Olgu see siis läbi muusika, jutluste või suhete. Ootame uusi tutvusi ja kohtumisi nii jumalateenis­ tustel kui kogukondlikel kogu­ nemistel, kui kokku saamiseks võimalused jälle avanevad.“ Pühapäeval, 13. septembril

koguneme esimesele sügis-­ jumalateenistusele baptisti kirikus. Kirikusse tulijatel palume arvestada kõigi COVID-19 ees­ kirjadega. Jumalateenistust on võimalik näha järgmisel päeval koguduse veebilehelt ja koguduse TEBK Facebooki lehe­ küljelt. (M.W.)

(15 lk.) Piiblile baseeruva aru­t­ elu kannatuste ja kurjuse olemasolu kohta, nii nagu seda nägin. Saatsin ta tosinale kiriku­ õpetajale, eestlased ja ameerik­ lased, neid juba ette tänades nende abi eest. Ma ei oodanud kõikehaaravat vastust, küll aga lootsin sisukat dialoogi ja.kannatuste teema asjalikku arutlust.

Vaimulikkonna reaktsioon oli ootamatu. Enamus õpetajaid

vaikis ja pööras selja. Kas põhjuseks oli Matt. 10:14 ja Ap. teod 18:6? Mõtlemapanev oli ühe vaimuliku seisukoht, et ,,Jumal ei pane inimesele suure­ mat koormat, kui ta kanda jõuab.“ Kui ma talle meenutasin miljoneid, kes Stalini ja Hitleri surmalaagrites hukkusid, jäi ta ikka oma väite juurde.

Ainus erand oli ühe benediktiinlaste kloostri ülem, kes oma

sõbralikus vastuses tunnistas kannatuste probleemi kohta: ,,At the global level, I have no ­answer“. Temale olen ma ta otsekohesuse eest tänini tänulik.

On aeg lõpetada. Mu kirjutise mõte pole kedagi halvus­ tada, sest Jumala suuruse ees taanduvad meie mõtted. Siiski, ­ maise eksistentsi üht suurimat küsimust kergelt võtta ei saa.

Mälestame kurbuses kallist sugulast

Ilme Paar’i Südamlik kaastunne HILLOLE perega ANNE TIIU ja LARRY perega SIIM ja MARY perega KRISTINA ja SCOTT perega

Armast kooliõde ja Esto Lingi vabatahtlikku

Ilme Paar’i Mälestavad leinas ja avaldavad kaastunnet HILLOLE perega

Puhka rahus!

MAIE LEES ja KUNAGISED ESTO LINGI VABATAHTLIKUD

Lahkus meie kauaaegne armastatud organist Hamiltonis

Eva Rammo Mälestavad leinas SINAIDA ja ALLAN PERTENS HILDA ja HEINO SEPP

RAUL PETTAI

Nr. 35

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pühapäeval, 6. septembril PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 13. septembril kell 2 pl VANA-ANDRESE KO­­ GUDUSE SURNUAIAPÜHA York kalmistu N. osas. Jutlustab koguduseõpetaja Kalle Kadakas. Lau­ la­ vad Liina ja Ilmar Lepik.

Elektriorelil Juha Tikkanen.

See on koguduse esimene Jumalateenistus pärast Covid19 eriolukorda. Oleme jõudnud eriolukorra leevenemise kolmandasse astmesse. Teenistus toimub York matusemaja loal. Teenistusele tulles palume kanda kaitsemaske.

Toolide paigutamisel järgime 2m + 2m reeglit. Olukorra muutumi­ sest anname teada esimesel võimalusel.

Pühapäeval, 20. septembril kell 10.30 PALVUS EHATARES. Pühapäeval, 20. septembril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­ NIS­ TUS. Pühapäeval, 27. septembril kell 1.30 p.l. KODUMAALT LAH­ KUMIST MÄLESTAV JUMALA­ TEENISTUS. EELTEADE Agricola kirikus VanaAndrese koguduses algab leeriaeg, mis kestab novembrist juunini. Igas kuus kaks tunniajast kohtumist. Leeri­ tunnid vahetud ja virtuaalsed. Huvi­ tatud, palun jälgige teateid ja helistage õpetajale.

Leeriteenistus 2021.a juunikuu esimesel pühapäeval. Lee­ ritunde korraldades järgime praeguse aja elureegleid.

Air Balticu kahjum esimesel poolaastal oli 185 miljonit eurot Läti riikliku lennuettevõtte Air Baltic käive vähenes 2020. aasta esimesel poolel koroona­ viiruse tõttu 63,6 protsendi võrra 78,713 miljoni euroni, aga ettevõtte kahjum seitsme­ kordistus, ulatudes 184,77 miljoni euroni.

2019. aastal oli Air Balticu käive 503,281 miljonit eurot.

Selle aasta käibeks ennustatakse vähem kui 200 miljonit eurot.

Läti riigile kuulub 80 prot­ senti Air Balticust, 20-protsendiline osalus on Taani ettevõt­ jale Lars Thuesenile kuuluval firmal Aircraft Leasing 1.

(ERR/EE)

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Juhatuse esimees Paul Wilbiks tel. 416-712-4211 Pastor Timo Lige tel. 416-287-7760, epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 13. septembril kell 11.00 VIRTUAALREAAL JU­­M A­L ATEENISTUS. Teenib pas­ tor Timo Lige. Tere tulemast isiklikult osa võtma! Jumala­ teenistust salvestatakse ja see on nähtaval järgneval hommikul TEBK.ca koduleheküljel.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus viibi­ des palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähemalt kahemeetrist füüsilist distantsi.

Jumalateenistused on kuni COVID-19 nakkusohu vaibumiseni ilma armulauata.

Pühapäeval, 6. septembril kirikus avalikku jumalateenistust EI TOIMU. Videopalvust võib jälgida koguduse FB grupis aadressil: https://www.facebook. com/groups/ 15456914514 Pühapäeval, 13. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 15.00 Jumalateenistus Eha­ tares.

Pühapäeval, 20. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 13.00 Palvus Soome Kodus.

Pühapäeval, 27. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 12.30 KOGUDUSE TÄISKOGU KOOSOLEK.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Vancouveri Peetri koguduse õpetaja ALGUR KAERMA

Olles eluga rahul „Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on“ ­ (1Timoteose 6:6) Kui tunned, et elu pole sind piisavalt raputanud, siis on mul sinule hea uudis. Kui sul on soov hüüda: „Nii pole aus!“ hüüa seda Jumalale. Ta on kuuldel. Ta on olemas, et armastada. Kui sind koormab mure või kohutav meeleheide, ulatab Jeesus Kristus sulle naeltest armilised käed.

Nüüd kuulevad mõned Püha Pauluse sõnu jumalakartlikust ja rahulolevast elust ning tunnevad juba saabuvat meeleheidet.

Näiteks keegi ütleb: „Kuna ma ei ole jumalakartlik, sellepärast ma ilmselt rahuolev olla ei saa.“ Kui aga püha Paulus räägib jumalakartlikkusest, viitab ta sellele, et meis elav Jeesus Kristus annab meile rahulolu, mida oma elus otsime. See pole midagi, mida me teeme oma tegudega. See on usk Jeesusesse Kristusesse ja sellesse, mida Ta on meie heaks teinud.

S P ORT

Eesti purjetaja võitis juunioride MM-il hõbemedali Prantsusmaal Canet en Rous­sil­ lonis peetud purjetamise olümpiaklassi Finn juunioride maailmameistrivõistlustel saavutas Eesti purjetamiskoondist esindanud Taavi Valter Taveter teise koha.

Ei saa öelda, et kaotusvalu jääb elus täiesti ära, kuna usud Jeesusesse Kristusesse. On olukordi, kus isegi kõige tugevam kristlane tunneb end rahulolematuna, pahameelsena või seab elu paljude probleemide tõttu Jumala enda küsimuse alla.

Niisiis, kus on rahulolu nendes olukordades? Ilma Jumalata on see küsimus küps spekulatsioo­ nideks. Kahjuks vaatavad paljud inimesed sellise rahulolu leidmiseks maailma, eriti raha poole.

Siinkohas seob Püha Paulus ‘jumalakartuse ja rahulolu’ raha teemaga ning näitab, kuidas ­rikkus võib eksitada. Ta jätkab: „Ei ole me ju midagi toonud maailma, nii ei suuda me ka midagi maailmast ära viia. Kui meil on aga elatist ja ihukatet, siis olgu neist meile küll. Kes tahavad aga rikastuda, need langevad kiusatusse ja lõksu, paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis vajutavad ini­ mesed sügavale hävingusse ja hukatusse. Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha ihaldades on mõnedki eksinud ära usust ja on ise endale valmistanud palju valu“ (1Timoteosele 6: 7–10). Maailm on palju inimesi, kes on rahulolu nimel pöördunud rikkuse poole ja on viimaks pettunud. Tõeline ra­ hulolu ei tulene asjadest, mida me omame. See tuleb Jeesuse Kristuse ristil võidetud lunastuse imest ja sellesse usku jäämisest.

Püha Piibel ütleb meile, et meie elu peaks olema jumalakartlik, et me peaksime taot­ lema

„... õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust!“ (1Timoteosele 6:11b) Need on omadused, mis tulenevad suhtest Jeesuse Kristusega.

Usu kaudu teame, et ükskõik mis – „vedelas või paksus“ –, on Jumala õigus meie poolel.

Ta on kohal kõigis meie olukordades. Ta annab meile rahulolu, mida me siin maailmas igat­ seme.

Nii et kas oleme rikkad või mitte nii väga rikkad, peaksime lootuse panema Jumalast saadavale kindlustundele, mitte elu mööduvale varandusele. Usal­ dada Jumalat tähendab varuda endale „ ...vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust“ (1Timoteosele 6: 19b). Ja see elu on Jeesus Kristus. Temas leiame tõelise rahulolu ja suure kasu, mis on kättesaadav Tema elu, surma ja ülestõusmise kaudu.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Viie päeva jooksul peetud 12 võistlusõidu kokkuvõttes kogus Taveter 32 punkti.

Juunioride maailmameistriks tuli kolmandat korda soomlane Oskari Muhonen, kes kogus 12 punkti. Pronksmedalile purjetas end 34 punktiga prantslane Guillaume Boisard. (D/EE) OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020

Nr. 35

Tellige EESTI ELU! Muusikute fond PLMF noore laulja auhinna sai Martin Karu

Läti suursaadik Ottawas Kārlis Eihenbaums andis 31.augustil Toronto Eesti Majas üle saatkonna poolse tunnustuse ajakirjanikule ja aktiivsele ühiskonnategelasele Marcus Kolgale, märkimaks kahepoolset head koostöõd ning tunnustamaks Marcust tema tegevuse eest Balti ja kogu Kanada Ida- ja Kesk-Euroopa kogukondade huvide esindamisel.

Algab 13. rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus Algab rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest ­looduslikest pühapaikadest.

Võist­ luse eesmärk on väär­ tustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.

13. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad.

Sellistes kohtades käisid juba meie esivanemad palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pida­ mas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas. Oodatud on nii Eestis kui ka mujal maailmas jäädvustatud ülesvõtted. Hõi­ murahvastele mõeldes toimub võistlus tänavu lisaks eesti keelele ka vene ja soome keeles.

Uuendusena saab tänavu võistlusele saata ka liikuvaid

kuvasid ehk kuni pooleteise minuti pikkuseid videoid. Foto­ sid ja videoid saab võistluse ­l­eheküljel üles laadida kuni 15.10.2020.

Rahvusvahelise looduskaitse­ liidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad loo­ duskaitsealad. Looduslikke pü­ hapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning nendega seotud traditsioonid moodustavad olulise osa soome-ugri rahvaste pärandist.

Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja veekogu ning sadu ristipuid. Enamik meie püha­ ­ paiku on ohustatud ja kadumas unustamise ja majandustegevuse, eriti aga ohjeldamatu metsaraie tõttu. Eesti suurimad ja tuntuimad pühapaigad on Võhandu Pühajõgi, Otepää Pühajärv, Tamme-Lauri tamm, Saula Siniallikad, Panga pank, Kaali Pühajärv, Lehmja hiie­ tammik jt.

Võistluse lehekülg: https:// www.hiis.ee/kuva/2020 Hiite kuvavõistluse korraldaja on Hiite Maja sihtasutus.

AHTO KAASIK ahto@hiis.ee www.hiis.ee

,,Noor Laulja 2020“ preemia anti üle kontratenor Martin Karule 28. augustil toimunud XVI Tallinna Kammer­muu­ sika Festivali pidulikul galal Jaani kirikus. Traditsioonilise preemia Marje ja Kuldar Singi mälestuseks on pannud välja Mari-Ann ja Tunne Kelam juba 15 aastat järjest. ,,Kammermuusika Festival on alati toetanud noori andeid“, ütleb Muusikute fondi PLMF juht Pille Lill. ,,On heameel tõdeda, et eelmiste aastate noore muusiku preemia saajad on tänaseks kõik tipptasemel interpreedid pakkudes rõõmu ­ kontserdikülastajatele meil ja mujal“.

Martin Karu on õppinud G. Otsa nim. Tallinna Muusika­

Uus-Meremaad sattus küberrünnakute tulva alla Kolmapäeval teatas UusMere­m aa justiitsminister Andrew Little, et riiki on tabanud seninägematu küber­ rünnakute tulv, sihikule on võetud kõikvõimalikud objek­ tid börsist ilmateenistuseni.

Minister ütles intervjuus ­uudisteagentuurile Associated Press, et viimastel nädalatel aset leidnud rünnakute sooritajaid on väga raske kindaks teha, sest rünnakuid on tehtud tuhandetest arvutitest.

Küberrünnakud peatasid eel­

Henrik Hololei sai maineka rahvusvahelise auhinna Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraati 2015. aastast juhtinud Henrik Hololeid tunnustati rahvusva­ helise lennundusauhinnaga.

Hololei nimetati aasta juhiks. „Ma olen väga tänulik aasta juhi tiitli eest, minu silmis on see tohutu tunnustus kõigele sellele, mis me oleme nii Euroopa kui kogu maailma lennunduses viimastel aastatel ­ teinud. See on ühtlasi suur tunnustus ka sellele suurepärasele meeskonnale, kes mu ümber on,“ märkis Hololei auhinda saades.

koolis klassikalist laulu Risto Joosti ja Eha Pärgi juhenda­mi­ sel ning täiendanud end Paolo de Napoli meistrikursustel Itaalias. 2020. aasta septembris asub ta omandama bakalaureuse kraadi maailma ühes mainekamas muusikakõrgkoolis Guild­ hall School of Music and Drama Londonis. 2016. aastal konkursil ,,Võluhääl“ omistati talle tulevikulootuse eripreemia.

Muusikute fond PLMF loodi 2003. aastal missiooniga toetada klassikalise muusika talente ning on siiani ainus mittetulunduslik ühing, mis on abiks järjepidevalt mitmete Eesti an­ nete käekäigule, pakkudes neile esinemisvõimalusi erinevate riikide kontserdilavadel, täien­ ­ dõpet nii eesti kui maailma tipp-pedagoogide juhendamisel jpm. (PLMF)

misel nädalal neljal päeval mitmeks tunniks kauplemise ­ aktsiabörsil.

Toris kirikus tähistati vaba Eesti päeva

Little’i sõnul leidsid ründajad börsitoimingutes nõrga koha ning see innustas neid jätkama ja ka teisi organisatsisoone ­ründama.

Eesti sõjameeste mälestuskiri­ kus Toris tähistati esmas­ päeval Nõukogude okupat­ sioo­nivägede riigist lahkumise 26. aastapäeva.

Piduliku tänujumalateenistuse korraldas Kaitseliidu kap­ laniteenistus, mängis Kaitse­liidu Pärnumaa maleva puhk­ pilli­ orkester Saxon.

Tori kiriku taastajate ühenduse esimees Jüri Kask ütles, et kõnealune kuupäev toob mõt­ tesse Eesti diplomaatia suure võidu, mis tipnes 1994. aastal Vene vägede väljaviimisega.

Sisuliselt tähendas see teise maailmasõja eel Eesti-Vene baaside lepinguga alanud Nõu­ kogude okupatsiooni lõppe­mist, millele lõikuskuu viimasel päeval pani punkti Toompea lähedal asunud mereväebaasi üleandmine Eesti Vabariigile.

Omariikluse taastamise ajal 20. augustil 1991 oli Eestis hinnanguliselt 25 000 Vene ­ ­sõjaväelast ja 1600 sõjalist objekti. Vene vägede väljaviimise lepingu sõlmimise ajal 26. juulil 1994 oli meie koduriigi territooriumil ligikaudu 7000 võõrväe sõdurit. (PPM/EE)

Teisipäeval rünnati TSB p­anka, kuid selle juhi Donna Cooperi sõnul ei suudetud palju kahju teha, sest nad olid valmis ja reageerisid kiiresti.

Sel nädalal võeti sihikule i­lmateenistus MetService, mis oli sunnitud veebi jäämiseks ­kodulehte oluliselt kärpima.

Little’i sõnul on rünnakud märguandeks kõigile klientidele mõeldud kodulehtedega organisatsioonidele. (PM/EE)

2020. a lennundusauhindade Air Transport Awards saajate nimistusse jõudsid lisaks aasta juhi tiitli saanud Henrik Hololelile veel KLM-i tegevjuht Pieter Elbers, Genfi lennujaam – mis valiti aasta lennujaamaks –, aga ka Eurocontrol, mis ­vastutab Euroopa lennunavigatsiooni ohutuse eest. Viimane sai aasta rahvusvahelise organisatsiooni auhinna. Aasta lennufirma tiitli pälvis KLM. Air Transport Awards on ainus rahvusvaheline tunnustus, mida antakse välja kõikides peamiste lennundusega seotud kategooriates. (ÄL/EE)

www.eestielu.ca

Sündmuste kalender • Laup., 26. sept. EGO 24.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. Registreerimise täht­aeg: 15. aug. 2020, tel.: 416-222-9445 ja/ või epost: jaakjarve@aol.com • 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.