This newspaper was mailed on Friday, September 4, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 35, 2020
Reedel, 4. septembril — Friday, September 4
www.eestielu.ca
Tulenevalt koroonapiirangutest ei ole Torontos rahvarohked kokkusaamised praegu võimalikud. Sestap ühines VEMU Eestis toimunud Muuseumiööga ja pakkus oma kava. Osa materjali oli varem salvestatud, osa – uudiseid Toronto endiste ajalehtede Meie Elu ja Vaba Eestlane ning praeguse Eesti Elu 28./29. augusti numbritest lugesid kohapealsest „stuudiost“ ette Kati Kiilaspea, Piret Noorhani (projekti koostaja), Kaisa Pitsi ja Veiko Parming. Projekti tehnilise poole eest hoolitses Rasmus Rattas.
Tegelikult oli juubeldamiseks ikkagi põhjus olemas. Tartu College saab 50 aastat vanaks, kuid kokku tulla ja pokaale kõlistada pole võimalik. Ka neil mitte, kes söandaksid tõveohtu trotsida, sest kroonuvõimudega pahuksisse sattuda on sootuks ebatervislik. Tuli leiutada nipp nimega Muuseumiöö 2020 ehk VEMU ÖÖTV. Enam kui viis tundi kestnud programmi oli soovijail võimalik jälgida koduseinte vahel ja iseendaga kokku löömist pole seni veel suudetud ära keelata. Mõttes võis seda teha isegi kaugete sõpradega. Unustasin mainida, et programm oligi oma iseloomult kodu- ja väliseestlasi ühendav. Esimesed vaatasid seda õhtul, teised päeval. Esimene pool programmist, mida juhendas (ja vist ka koostas) VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, oli pühendatud Tartu College’i ja VEMU ning To ronto väliseestlaste tegevuse tutvustamisele. Piret võttis küla lised virtuaalselt käekõrvale,
kõndis koos nendega kõik ruumid Tartu College’is läbi ja andis seletusi. Seda vaheldumisi unustatud uudistega siinsetest ajalehtedest viimase viiekümne aasta vältel. Uudiste lugemisel abistasid teda Kaisa Pitsi, Kati Kiilapea ja Veiko Parming. Näidati ka jupike kunagist populaarset Telepeegli saadet OMNI TV vahendusel. Piret usutles Linda Karuksit, kes on olnud Tartu College’i teenistu ses kolmteist aastat, viimased kaks aastat mänedžerina. Teine pool oli pühendatud levimuusikale, kus rääkis ja musitseeris neli eripalgelist kollektiivi. Esimene kaheliikmeline kollektiiv oli maar jamaine. Vestlesid helilooja ja meeleolulaulja Vaiko Eplik ning ajaloolase ja ajakirjanikuna tuntud Maarja Merivoo-Parro. Nad on välja andnud kolmest CD-plaadist koosneva mee leolulaulude kogumikalbumi (Esto-muusika ehk ulgu-Eesti leviplaadid 1958-1988), mis kajastab väliseesti muusikute repertuaari. Nagu Vaiko tähendas, oli nende eesmärk ühendada kodu- ja väliseesti muusikat. Andres Raudsepa kollektiiv oli üsna suur, kuigi kõik peale ta enese jäid nähtamatuks. Andres vestles üksi, andes ülevaate oma pikaajalisest tegevuses meeleolulaulu valdkonnas. Ta saabus Torontosse 1966.
Üksiknumbri hind: $4.00
Eesti maja müük lõpetatud – seame sammud uue keskuse suunas!
Öös on väliseesti aega
29. august on kuupäev, millel eestluse kalendris seni polnud erilist tähtsust. Käesoleval aastal toimus selles küsimuses VEMU ja viiruse vahendusel muudatus. Olaf Kopvillemit parafraseerides: sest kuigi elu uppi lõi koroonakriisi raban dus, meil juubelduseks ikkagi peab leiduma üks vabandus.
Postal Agreement No 40013472
aastal, tegutses algul Enn Kiilaspea õhutusel mitmel pool teadustajana. Esimese laulugrupi moodustas ta tollal tegutseva segakoor „Leelo“ liikmeskonnast, oli pidevalt paralleelselt seotud koori- ja estraadilauluga. Ta laulis Ants Sulevi kapelliga pulmades. Teda hakati kutsuma esinema Ühendriikidesse, kust tekkisid sidemed Rene Uferi ja värsisepp Jyri Korgiga. Andis välja Reet Hendriksoni ja enda plaadid. Tema hinnangu kohaselt peegeldas plaadifirma Merit Co. tegevus Eestile vabaduse nõudmist lauluga. Vestluse lõpul võis kuulda lauluettekandeid peale Andrese enda Hille Ostratilt, Harry Verderilt, Olaf ja Peeter Kopvillemilt (esimeselt koos Leida Järviga). Järgmise kollektiivi moodustas populaarne Lindau õdede trio. Reet, Rosemarie (Roosi) ja Ellen jutustasid kordamööda, kuidas isa neid algul lastena juhendas, häälepartiid ette laulis ja siis Helmi Betlema stuudiosse õppima viis. Hiljem lauldi juba suuremas koosseisus – viis õde ja kolm venda, kõik neli häält oli ansamblis esindatud. Unustamatu elamuse andsid neile mitmed esinemised Eestis, millest hingelähedasimaks kujunes laulmine Kihel kon na kirikus, mille altari ees nende isa oli kunagi leeritatud. (Järgneb lk. 12)
International Estonian Centre (IEC) pro jekt on jõudnud järgmisesse etappi: Toronto Eesti Maja (EH) ja Eesti Sihtkapital Kanadas (EFC) esindajatel on hea meel jagada eestlaste kogukon naga teadet, et Broadview kinnisvarad on müüdud DK Broadview Inc. Baashinnaks on 15,6 miljonit dollarit, mis võib suureneda olenevalt sellest, millise loa saab ostja uue hoone ehita miseks. Selle müügiga tähistab meie kogukond suurt verstaposti uue ja dünaamilise International Estonian Centre (IEC) loomisel Torontos. DK Broadview Inc. alla kuuluvad partneritena kaks arendusfondi: DiamondCorp ja Kilmer Brownfield. Mõlemad on kogenud kinnisvara aren dajad, kes on koos tegutsenud mitmete kõrgetasemeliste ja edukate projektide ga. Eesti kogukonna jaoks sai DK Broadview Inc. õigel ajal õigeks ost jaks. Protsess sai alguse, kui EH ja EFC sõlmisid müüjatena ostulepingu aprillis 2020. Lepingu kiitsid heaks EH ja EFC juhatused ning seda toetas projekti juhtkomitee kõik neli organisatsiooni: Toronto Eesti Maja, Eesti Sihtkapital Kanadas, Northern Birch Credit Union Limited ja Tartu College. 15. juulil allkirjastati vajalikud lisalepingud ning müügipäevaks sai 1. september 2020. Otsus müüa kõik neli kinnistut üheskoos suurendas võimalikke ehi tuslahendusi ja realiseeritud netoväär tust nii EH ja EFC ning seega ka kogu konna hüvanguks. International Estonian Centre on tunnustatud arhitekt Alar Kongatsi nägemus põhjamaisest Eestist. Hoone kerkib Madison Avenue’le Tartu College’i kõrvale. Sellest saab tugev elujõuline keskus ja kultuurimärk, mis tutvustab Eesti leidlikku meelt ja mit mekülgset pärandit. Uut keskust juhib IEC direktorite nõukogu, kelle valvsa silma all toimub kogu tegevus. Estonian Arts Centre (EAC) on Eesti Maja müügitulu ,,beneficial“ omanik. Heategevusorganisatsioonina regist reeritud EAC, mida juhib eraldi nõu kogu, vastutab ka uue keskuse kapi talikampaania ja üldise rahakogumise eest. Käesoleva müügiga lõpule jõudmine tähendab antud lubaduste täitmist – mitte ainult EH aktsionäride vaid ka Eesti kogukonna ees. Ainult kolm aas tat on möödunud 25. aprillist 2017, kui EH aktsionärid hääletasid enam kui kahe kolmandiku häälteenamusega müügiotsuse poolt. Sellega anti luba müüa Eesti Maja, suunates saadud tulu uue keskuse ehitamiseks Madison Avenue’l.
Aastakümneid kestnud arutelud ja vaidlused selle üle, mida vananeva Eesti majaga peale hakata, on nüüd seks seljataga. Kätte on jõudnud aeg muutusteks ja ülesehitamiseks, aeg end kokku võtta ja keskenduda järg misele ehitus- ja üleminekuetapile. Alates 1. septembrist jätkavad EH ja EFC üürnikena oma endiste kinnistute kasutamist ostjaga sõlmitud üürilepin gute alusel. Enamike praeguste Eesti maja üürnike ja kasutajate jaoks ei muutu midagi. Kõigiga võetakse eraldi ühendust, et selgitada, mida tähendab üleminekuperiood ja kolimine uude keskusesse 2022. aastal. Eesti maja on olnud meie kogukon na armastatud kodu alates 1960. aas tast. Eesti Maja müügiga algab IEC arendamise ehk siis uue kodu loomise järgmine etapp. EH juhatuse esimees Veiko Parming kutsub kõiki üles ühe mütsi alla ühinema, et meie uus keskus valmis saaks ja arhitekt Alar Kongatsi tähelepanuväärne disain ellu ärkaks. ,,Oleme uuenemise teel. Meie eesti kogukond on väike ja mitte just alati ühte meelt, kuid olen ikka uskunud, et edasiliikumine toimub ainult siis, kui siht on seatud ja sellest kõvasti kinni peetakse. Täpselt samamoodi nagu meie eelkäijatel 50. ja 60. aastatel, on meilgi tekkinud ainukordne võimalus luua paik, mis innustab uusi eestlaste põlvkondi siin ja kogu mandril uhkust tundma oma pärandi, kogukonna ja meid ühendava eestluse üle.“ Enam kui 45 aasta jooksul on Eesti Sihtkapital Kanadas olnud meie kogu konna rahaliseks selgrooks. Registreeri tud heategevusorganisatsioonina on EFC ülesandeks olnud leida annetusi, et rahastada Eesti kultuuripärandiga seotud tegevusi kogu Kanadas. Toetatakse eestikeelseid programme, koole, suvelaagreid ning muid olema solevaid ja uusi algatusi. Fond on olnud lahutamatu osa teavitustööst ja eestlaste ühendamisest kogu riigis. Torontos pakub EFC rahalist toetust enamusele praegu Eesti Maja kasuta vatele gruppidele. EFC president Eva Varangu selgitab, miks fond on aasta kümneid toetanud aegajalt vastakate kogukonna huvide koondamist ühte kohta. „Meil on siin Kanadas kohustus tagada meie pärandi, keele ja kultuuri säilimine. Koondades oma energia, ra hastuse ja tegevused ühte kesksesse paika, astume meie kogukonna tuleviku tagamiseks suure sammu edasi. Kuna kogu maailmas on vähem kui kaks miljonit eestlast, on koostöö loomine (Järgneb lk. 13)
