12
EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020
Nr. 35
AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS
Ghost Towns ehk tontkülad Kui sõita põhja poole Airport Roadiga ja siis läände 10. Sideroadiga, jõuate mõne kilomeetri pärast kohta nime ga Whitfield, aga kuna ta nii väike on, peate tähele pane ma, et mitte läbi uhada sealt kiiruga. Koht asub Centre Roadi ja 10. Sideroadi ristmi kul ja seal näete ilusat väikest kirikut, ainuke ehitus, mis on ajaloolisest asulast järele jää nud, kuna nüüd on suuremas osas talunike põllud maakasu tus-piirkonnas. 1824. aastal hakkas valitsus plaanima anda välja maatükke senini metsikus Mulmuri piir konnas ja nii tulid perekonnad Lloyd, Graham, Holmes ja Whitely sinna 1832. aastal ning pioneeriküla sai alguse. Miks oli Whitfield hea koht asustuseks? Kahel tähtsal põhjusel: tal oli veekogule, spetsiifiliselt jõele juurdepääs, kuhu sai siis ehitada saeveski ja ta oli ka küllatki suurel ristmikul tollel ajal, kust tuli läbi kohalikku ja kaugemalt rahvast. Alguses oli küla kutsutud Beechnut Corners – oletatavasti sellepärast, et pöökpuid oli piirkonnas, aga 1854. aastal avati postkontor ja et post jõuaks kohale, oli vaja külale korralik nimi, niisiis pandi nimeks Whitfield. Asula aina kasvas ja 1870. – 1880. aastate vahel elas seal kogunisti 125 inimest, kõige rohkem, mis seal dokumenteeriti. 19. sajandi lõpus tegutsesid seal kolm poodi, kaks saeveskit, kolm kirikut, sepikoda, lubjakivi põletusahi, kool, vankrimeister ja puusepp. Aga nagu mitmete Ontario küladega, hakkas kohaliku postkontori kinnipanekuga ka ka hanemine ja elanikud liikusid suurematesse kohtadesse, kus oli rohkem võimalusi. Meto distikirik pandi kinni 1925. aastal ja võeti maha, koolimaja aga ikka seisab ja on nüüd era koduks tehtud. Anglikaanikirik,
kõrgem paik Ontarios ja ka Niagara Escarpmentil. 19. samis ikka veel kuulutab, kus jandi lõpus oli külas 25 ela küla keskpunkt oli, on ka veel nikku ja tegutsesid pood, kaks heas korras, kuigi sisse ei saa sepikoda, kool, postkontor ja minna vaatama. Kiriku kõrval saeveski. 1895. aastal ehitati on ka hiljuti korrastatud pionee sinna ka Temperance Lodge, rikalmistu, kuhu on originaal - kus said käia koos piirkonna perekonnad maetud. Mit med inimesed, kes ei toetanud alkotalupidajad piirkonnas aga on holi müüki, mis oli päris suur ikka veel nende perekondade liikumine sellel ajal ja 1908. järeltulijad, nii et küla elab läbi aastal loodi Orange Lodge pro testantide jaoks, kes toetasid nende edasi. Kui on himu ja uudistamis- Inglismaa kuninglikku ainuvaimu veel, on natuke põhja võimu. Täna on külast veel järel sõites Whitfieldist ja Terra Nova originaalpood, kaasa arvatud lähedal samasugune endine elumaja selle küljes ja ka üks väike asulakoht nimega Rusk originaalmaja puude sisse peidetud, arvatavasti Joseph view. Sinna saab jälle sõites põhjapoole Airport Roadil ja Lennoxi või ühe esimese peresiis lääne poole minnes County konna ehitatud. Minge ja avas Road 21ga, asulakoht on 2 Line tage unustatud kohti kodu East ja 21. ristmikul. 1848. lähedal! Tekst ja fotod KATI KIILASPEA aastal ostis Joseph Lennox riigi käest maalapi piirkonnas ja alustas endale talu ja maja ehitamisega. Varsti tulid pere- Juulis sündis Eestis konnad Rusk ja Newell ka uusi 1287 last võimalusi otsima ja kodu looma ning mõningaid teenuseid hakati Siseministeeriumi rahvastiku pakkuma uute elanike poolt. toimingute osakonna andme 1868. aastal ei olnud asulal tel registreeriti juulis Eesti ikkagi nime ja postikontori perekonnaseisuasutustes kok avamisega pandi nimeks Black ku 1287 sündi, neist 622 Bank naljaga, sest elanik Henry tütarlast ja 665 poisslast. Graham täitis ühte vormi kontoRahvastikuminister Riina ris ja seal, kus küsis koha nime, Solman kommenteeris sündide kirjutas ta huupi siis Black arvu öeldes, et juuli rõõmustas Bank ühe küla järgi Iirimaal, oma suure sündide arvuga. kust ta oli pärit ja mida ta ise „Juuli on selle aasta kõige las vihkas. terohkem kuu, mil sündis 76 Seletuseks see, et Grahamil last rohkem, kui juunis ja lausa olevat olnud omapärane nalja- 332 last rohkem kui veebruaris. soon ja postkontori omanik Kokku on aasta esimese seitsme Henry Allen ei saanud naljast kuuga sündinud 7777 last,“ üldse aru, aga ei viitsinud ka ütles Solman. nime muuta, nii et selleks ta Kaksikuid registreeriti 21 jäigi mitu aastat. 1875. aastal paari, neist neli paari poisse, nimetati üks teine asula lähe üksteist paari tüdrukuid ja kuus duses Black Bankiks ja siis pidi mõtlema välja uue nime, lõpuks pandi selleks Ruskview enne mainitud tähtsa perekonna järgi Öös on… piirkonnas ja ka sellepärast, et (Algus lk. 1) sealt on imeilusad vaated Georgian Bay poole. Kahjuks oli isa ise selleks ajaks Ruskview on üks kõige juba lahkunud. Ka nende hästi kokku sulavate neidudehäälte salvestusest esitati mitu näidet. Viimasesse kollektiivi kuulus viis teismelist noorukit, kes moodustasid ansambli nimega Megapop. Grupp oli õieti rahvusvaheline, sest üks liige polnud eesti päritolu. Nad alustasid tegevust aastal 1993 ja jõudsid teha vaid ühe rockmuusika plaadi. Teise jaoks on materjal salvestatud, kuid ansambel lagunes. Kõik viis meest –
Whitfieldi kiriku taha on kokku koondatud endises kalmuaias puhkajate hauaplaadid, mis uude kohta paigutatud suuruse järgi. Aga üllatusena tuli, et lisaks vanadele hauatähistele olid seal ka mõned üsna uued hauakivid.
Teede ristumiskohal künkal asub Whitfieldi kirik, kus enam teenistusi ei peeta ja aknad on vineerplaatidega kinni naelutatud, kuid ümbrust hoitakse siiski korras.
Ruskview teede ristumiskohas peatudes avanes imeline vaade ümbruskonnale – kaugusse viiv teelint, mida mööda võis mõtted lasta lendu – kuhu küll siit saab minna…..
segapaari. Tallinnas sündis 467 last, Harjumaal 173, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 81, Jõgevamaal 27, Järvamaal 29, Läänemaal 26, Lääne-Virumaal 55, Põlva maal 16, Pärnumaal 92, Raplamaal 36, Saaremaal 27, Tartumaal 186, Valgamaal 18, Viljandimaal 31 ja Võrumaal 20 last. Kõige rohkem pandi eelmi
ses kuus tüdrukutele nimeks: Alisa, Sofia ja Eva, poiste nimedest olid lemmikud Robin, Rasmus ja Sebastian.
Marcus Kolga, Mart Leppik, Jaan Silmberg, Markus Saks ja Paul Nanuwa – võtsid aga vestlusest osa, viimane inglise keeles. Ja kõik meenutasid mõnuga oma kunagise tegevuse kõrgpunkti, milleks oli esine mine Tallinnas Õllesummeril ’90ndate lõpus. Isegi Paul tervitas oma kunagist koolivenda Markust ilusas eesti keeles: „Quidos kese gabe?“
kodueestlased, et aastal 1953 püüdis keegi Six Mile Lake’ist haruldase kala, et aastal 1969 avati Seedriorul laskerada, et aastal 1975 pidutsesid eesti sõjavereranid koos lätlaste ja leedulastega ja et aastal 2000 tõstatas Osvald Piil küsimuse, kas me vajame Eesti Maja. Kahtlemata olnuks üritus veel muljetavaldavam, kui viietunnine jutu- ja laulumaraton oleks jagatud umbes pooleks tosinaks üksiksaateks nädalase vahemaaga. Ka Eesti Vabariigi suurjuubelit tähistasime ju terve aasta. Kes ütleb aga, et selline moodus olnuks läbiviidav.
Jah, selles öös (ja päevas) oli võimas portsjon väliseesti aega. Unustatud uudised said korraks elustatud ja uuesti unustatud, kuid 29. august sai mitmekordselt kuulsaks: nüüd teavad ka
Eelmisel kuul sõlmiti 920 abielu, neist 91 notarite ja 102 vaimulike poolt. Lahutati 274 abielu, neist 38 notarite poolt. Juulis registreeriti 1256 surma. (SimPT/EE)
EERIK PURJE
Niisugune väike „stuudio“ oli sisse seatud Tartu College’i allkorruse suures saalis, sealt toimus unustatud uudiste ettelugemine ja mängiti maha varemsalvestatud materjal.
