Nr. 35
EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020
13
Kaugelt Kooskõlas Täpsemalt, toredast muusika lisest elamusest ühiselt teiste ga, mida kaua pole saadud. Praeguse aja põhimõtetega sai olla harmoonias nii distantsi jälgides – ühele osalejale oli vahemaa peaaegu 8 000 kilo meetrit km linnulennul, len nukiga isegi enam kui 15 600 km – kui ka paradoksaalse malt ühte hoides, austraalia eestlaste eeskujul. Lõikuskuu viimasel pühapäeval, kell 14.30 sealse aja järgi, To rontos aga 0.30, toimus Sydney Eesti Majas segakoor Kooskõlas eestvedamisel ühis laulmine Zoomi virtuaalsel vahendusel. Kooskõlas loodi 2014. a. üldlaulupeole mineku eesmärgil, mida saavutati. Lauldi samuti viis aastat hiljem XXVII või 150.aasta juubelilaulupeol. Siis oli kooris 70+ lauljat, kõikjalt üle Austraalia. Pooled on Sydneyst, teised aga kaugemalt, käiakse kas Melbourne’is või Adelaide’is, mujal, harjutustel, mõni isegi võtab ette vajadusel kuni 10-tunnise autosõidu Sydneysse, et eesti keeles laulda. Sihikindlus oli tiivustuseks ühele eesti koorilaulu hindajale Vahralehemaalt, viies nendega kaasa lööma. Osavõtt oli tehni liste tegurite tõttu piiratud. Zoomi järgi oli 39 inimest kohal kaugelt, lisaks Sydney Eesti Majas olevatele. Mainida tuleb, et mitte ainult Austraaliast – Rootsist laulis kaasa Raivo Hansen, Soomest Sirje Perendi, kes hiljem ekraani kaudu ka tervitas oma Austraalia sõpru, lauluõdesid, -vendi. Ürituse nimeks anti Kooskõ las Kontakt COVID-19 ajastul. Juhendasid kaks noort, Felix ja Ella, kes alustasid, sobivalt kehasoojendustega, esiteks las tele tuttava „Hommiku võim lemislauluga“ koos liigutusega, siis „Lapaduu“, eelmiselt laenates käte asetust. Silmnägu võis küll katsuda, kindlasti pärast laulmist pesti käed puhtaks… Juhtimine anti siis kooridirigent dr Naomi Cooperile, kes viis Kooskõlas Tallinna. Cooper
on Austraalias tuntud ja nõutud muusik ja kooripedagoog, noor ja energiline, eesti keelt hääldas hästi, kuigi olude sunnil pidi mõnusas „aussie murrakus“ lauljaid õpetama. Klaveri saatel seati, nagu peaks, enne laulma asumist häälepaelad helirede li tega, huuled liigutustega timmi. Valiti mulluse juubelilaulupeo kavast kaks pala, esimeseks Karl August Hermanni muusika ja tekstile Raimo Kangro & Kristo Matsoni seades „Puud ma laulan haljusesse“. Kor raldajad olid elektrooniliselt saatnud noodid registreerinuile, hõlpsamaks tehes ühislaulu (mis kõlas küll vaid omas toas, targalt otsustati Zoomi mikrofonid kinni keerata, ehk arvestades sooviga häälepuhtust tagada). Kooskõlas kooriliikmed Eesti Majas juhtisid teed. Seejärel tutvustas Cooper Kuusalu rahvaviisi ainetel Tauno Aintsi helindit, sõnad Urve Tinnurilt, „Üksi pole keegi“ kui ajastule sobivat põhimõtet. Kaunis laul. Vii ma seks õpetati rootslase Mónica Aslundi „Kom!“ või ,,Tule!“, lõbus silplaul neljale häälele, mida Toronto kooridki võiks kaaluda oma repertuaari lisada. Ella, nüüd saime teada, et perenimega Scott, on ka kohaliku rahvatantsutühma Virmalised liige, osales mitme teise kookaburra- ja koaalamaalasega mullusel rahvatantsupeol. Noor neiu õpetas veetlevalt Zoomijatele tänapäevast „Kaera-Jaani“, mida naljatledes nimetas koroonajaaniks. Liikumine oli kõigile huvitav, kinnitus ekraanidel leida. Üritus lõpetati populaarse „Kikilips“ lauluga, mis vist kõigil selge. Allan Johansonil oli isegi kikilips ette näidata. Loodetavasti ei pea koori lauljad kaua ootama „päris“ harjutust. Seniks aga, kuni olukord ülemaailmselt stabilisee rub, on Kooskõlas laulmine, nende noorte esindajate ja energilise koorijuhiga eeskujuks kõikjal, kus hinges ja rinnas pakatab soov ja tahe lasta laul valla. Teeks ka Torontos nii. Kuidas oleks, Lauljate Liit? TÕNU NAELAPEA
Kooskõlas eelmise aasta juubelilaulupeol Tallinnas.
Setomaa vald avas kultuurisaatkonna Neljapäeva keskpäeval heisati Imavere lähistel Paia ristis Setomaa lipp ja avati Seto (kultuuri) saatkond, kust saab teavet Setomaal toimuvate kultuurisündmuste kohta, osta seto käsitööd ja meeneid ning toidukraami. Seto saatkond asub Tikupoisi restorani taluturu müügikioskis, mille tunneb ära seto rahva rõivais mehe ja naise kujutise järgi. ,,Seto kultuuri püsimajää mi seks on väga oluline, et vanavanemad elaksid lastelastega. See tähendab seda, et kui Setomaal on töökohti, siis inimesed ei rända sealt välja ja lapselapsed saavad olla vanavanemate juures,“ rääkis Setomaa liidu juhatuse esimees Margus Timmo. ,,Kuna töökohad on Seto maal, siis me katsume luua neile müügivõimalusi, et teki tada neile teenimisvõimalus. Teine pool on olla avatud infopunkt ja jagada turistidele infot sündmustest Setomaal – seto kostipäevast, toitudest. Kõike seda, mis meil väärtuslikku on,“ lisas ta. Seto saatkonna pühitses Miikse ja Luhama koguduse preester Peeter Uibo, setode punavalge ristilipu heiskas vallavanem Raul Kudre. (ERR/EE)
Peaminister Ratas oli haiglaravil Stenbocki maja teatel viibis peaminister Jüri Ratas lühia jalisel haiglaravil Põhja-Eesti regionaalhaiglas, kus talle tehti operatsioon. Põhja-Eesti regionaalhaigla arstide kinnitusel teostati operatsioon põletikulise sei sundi tõttu soolestikus. ,,Midagi hullu ei ole, lihtsalt tekkis väike põletik, millele tuli kirurgiliselt sekkuda,“ ütles ERR-ile peaministri büroo juht
Johannes Merilai.
Häkkerid ründasid Norra parlamenti
mest korda pisut enam kui nädal tagasi ja nüüdseks võetud vastumeetmed on olnud tõhusad. Politseile on esitatud avaldus. Veebruaris avaldatud ohuhinnangus hoiatas Norra luureteenistus PST, et arvutivõrgus toimuvad operatsioonid on Norra jaoks püsiv ja pikaajaline oht. Luureteenistus hoiatas siis tundliku teabe varastamise ja sellega manipuleerimise eest, samuti taristu võimaliku kahjustamise eest. (PM/EE)
Teisipäeval teatas Norra par lament ulatuslikust küberrün nakust, mis andis häkkeritele ligipääsu mõne parlamendi liikme elektroonilistele kirja dele. ,,Mõne parlamendiliikme ja ametnike e-kirjadesse on sisse tungitud. Meie analüüs näitab, et erinevaid andmekogusid on alla laaditud,“ seisab avalduses. Parlamendi haldusdirektori sõnul avastati anomaaliad esi
Eesti Maja müük… (Algus lk. 1)
olulisim kui kunagi varem.“ International Estonian Centre saab olema kohtumispaigaks eestlaste erine vatele põlvkondadele omavaheliseks suhtluseks ning kultuuri tutvustamiseks naabritele ja sõpradele terves maailmas. Vaatamata pandeemiale on jätku Šveitsi linnas Oltenis asuvas nud järgmise põneva ehitamisetapi šokolaaditehases toimunud kavandamine. Projektijuht David Kalm rikke tõttu ,,sadas maha“ on juba esitanud Toronto linnale ehi kakaokiht. tusloa taotluse, on lõpetamas asendi Mitmed Olteni elanikud olid plaani lepingut ja jätkab planeerimist äärmiselt üllatunud, kui nägid TTC-ga. Arhitekt Alar Kongatsi joonised on peaaegu valmis. Meeskond on pruuni värvi osakesi taevast alla valmis järgmise mõne nädala jooksul sadamas. Selgus, et tegu oli ka- palkama ehitusjuhi, et töö asjatund kaopulbriga, mis langes linnas likult ja õigeaegselt valmis saaks. asuva šokolaaditehase lähedusse Ehitushalduse ettevõtte ettepaneku laiali. Osakeste levimisele aitas taotlus (RFP) on lõpule viidud ja see kaasa ka tol päeval esinenud väljastatakse peagi. David Kalm tugev tuul, kirjeldab The eeldab, et ehitustööd algavad enne 2020. aasta lõppu. Guardian. ,,Oleme seda hetke oodanud. Palju Ettevõte Lindt & Spruengl tööd ja energiat on kulutatud, et niipea kinnitas hiljem, vabriku sellel kui Broadview’l asuvad kinnistud on alal, kus valmistatakse röstitud müüdud, oleme valmis kiiresti ehituse kakaopulbrit, tekkis jahutusven- ga alustama. Nüüd on tähelepanu tilatsioonis rike. Talitlushäire tõt- kesk mes labidate mulda torkamine tu lendlesid tehasest välja Madison Avenue’l. Olen kogukonna peened kakaoosakesed, millest nimel väga põnevil – tuleme kokku ja valmistatakse šokolaadi. (ÕL/EE) teeme ära!“
Šveitsi linnas oli maa kaetud kakaokihiga
,,Ma soovin väga tänada Põhja-Eesti regionaalhaigla arste kiire tegutsemise eest ja nende professionaalselt tehtud töö eest,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Vastavalt valitsuse ministrite asendamise korrale asendas peaministrit tema äraolekul ra handusminister Martin Helme. (ERR/EE)
Niipea kui ehitus algab ja ülemineku planeerimine võtab tõsisema pöörde, on aeg kaasata rohkem meie kogukonna liikmeid. Eesti kogukonnas on palju andekaid inimesi, kelle asja tundlikkus ja teadmised on tähelepanu väärsed ning mida projekti meeskond sooviks hea meelega võimalusel ära kasutada. Kõik neli asutavat organisat siooni – Toronto Eesti Maja, Eesti Sihtkapital Kanadas, Northern Birch Credit Union Limited ja Tartu College jäävad uue keskuse toetajateks. Eduka ülemineku võti on planeerimine, ettevalmistus ja vastupidavus. On aeg edasi liikuda. Kogukonnana. Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.esto niancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru veebilehel uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @Eesti Keskus
Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
