2
EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020
Nr. 35
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri Euroopa regiooni tehnilise koostöö korraldust juhib eestlane
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Mürgine omavoli Poliitikateadlase Francis Fukuyama sulest ilmus aastal 1992 mõjuvaldav ja kaua laineid tekitanud teos The End of History and the Last Man. Raamatu teesiks oli, et N. Liidu kokkuvarisemisega kadus viimane ideoloogiline alternatiiv liberalisimile. Seda sõna tarvitas autor kirjeldamaks Läänes üldiselt valitsevat riigikorda. Demokraatia erinevaid vorme. Klassikalise liberalismi, nii nagu seda arendasid suured mõtlejad nagu Spinoza, Locke ja Kant vahe kommunismiga on nagu öö ja päev. Vladimir Putini – Venemaa riigijuht aastast 1999, kui Boris Jeltsini väljavalitud järglane – lükkas selle ümber. Karu jääb karuks. 26 aastat hiljem, 2008 a. ilmunud artiklis tunnistas Fukuyama, et ajalugu on ikka olemas. Venemaal valitsev süsteem, nime järgi demokraatia, ei erine sugugi punase terrori ajastust. Sel nädalal saime taas aru, et intriigid ja mõrvad ülivõimsate käsul pole sugugi olemas ainult põnevusromaanides ja -filmides. Putini peamine oponent poliitilisel tandril on Aleksei Navalnõi, kelle salapärane mürgitamine on taas avanud Külma Sõja aeg seid debatte, muresid. Putini valjem kriitik haigestus sisevenemaisel lennul ning pärast esialgset haiglasse viimist seal toimetati Saksamaale. Kolmapäeval teatas Saksamaa valitsus, et Berliini kliinikus tuvastati mürgitus. Analüüs kinnitas, et tegemist on närvimürgiga Novitšok, mis töötati välja N. Liidus. 2018.a. üritati Inglismaal sama mürgiga surmata endist topeltagenti Sergei Skripali, kes jäi ellu. Navalnõi on hetkel koomas, ellu jäämine pole sugugi kindel. Kreml muidugi eitab osalust. Nii nagu ka Skripali afääris, kui ka seost 2006. a. toimund polooniumi mürgituse saanud, samuti Londonis, endise KGB agendi Aleksandr Litvinenko surmas. Mõlemaid mürgitati võõrsil, iseseisva riigi territooriumil. Eirates rahvusvahelisi konventsioone. Seda oli kärme kinnitama Eesti välisminister Urmas Reinsalu, kes lisas, „eeldada võib Vene ametivõimude korraldatud operatsi ooni.” Euroopa, kaua sõltuv Venemaa naftast ja maagaasist, ei ole vait. Briti välisminister Dominic Raab nõudis Kremlit seletust. Saksamaa kantsler Angela Merkel on veendunud, et on tegemist sihiliku atentaadikatsega, lisades, et ainult Vene valitsus saab vastata tekkinud küsimustele – kes ja miks nii korraldas. Kuid Moskva eitab kategooriliselt: kõik olevat vaid „tühi lärm“. Teised Euroopa riigid, NATO peasekretär samuti nõuavad valgustamist. Valge Maja pressiteade mõistis mürgitamise karmilt hukka. Kanada aga, neljapäeva varahommikuks, polnud kommentee rinud ametlikult ega võtnud seisukohta. Putini ülbus võimu hoidmise nimel pole üllatuseks ega ka Kremlipoolne jaanalinnumäng. Kas jubagi keerulisel aastal terav dab see vastuseisu ta valitsemismeetoditele jääb näha. Kui filmi linal lõppeb konflikt tavaliselt heade kasuks, ei luba antud olukord sellist loota. TÕNU NAELAPEA
1. septembril alustas Rahvus vahelise Aatomienergiaagen tuuri (IAEA) tehnilise koostöö Euroopa regiooni direktori ametikohal välisministeeriumi pikaajaline diplomaat EveKülli Kala. Ta on esimene eestlane, kes Eesti peaaegu 30-aastase agentuuri liikme suse ajal nii kõrgele ametiko hale on jõudnud. „Tehniline koostöö on IAEA peamine mehhanism liikmesriikide, sealhulgas Eesti arenguprioriteetide toetamiseks,“ ütles Eve-Külli Kala. „Selle tõhustamise nimel tuleb uute suundadena edendada agentuuri partnerlussuhteid erafirmade, regionaalsete arengupankade ja teiste finantsinstitutsioonidega.“ Eve-Külli Kala on Eesti diplomaat. Välisministeeriumi asus ta tööle 1992. a. Ta on töötanud välisministeeriumi poliitikaosakonnas, Eesti esinduses Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis, aastatel 1999–
2001 oli ta välisministeeriumi Kesk- ja Põhja-Euroopa büroo direktor. Aastatel 2002–2006 oli Kala Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Tšehhis, aastatel 2006–2011 välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor. Aastatel 2011–2015 oli ta Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Austrias, Slovakkias, Kosovos ning ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioo nide juures Viinis. 2014. a juhtis Eve-Külli Kala Wassenaari Kokkuleppe organisatsiooni ning 2015. aastast oli ta Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik ja alaline esindaja Euroopa Julgeoleku- ja Koostö öorganisatsiooni (OSCE) juures Viinis. Rahvusvaheline Aatomiener giaagentuur (International Ato mic Energy Agency, IAEA) on 1957. aastal ÜRO egiidi all asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on
Eve-Külli Kala
edendada tuumaenergia rahumeelset rakendamist ning ära hoida selle kasutamine sõjalisel otstarbel. IAEA-sse kuulub 171 riiki ja selle peakorter asub Viinis. IAEA annab oma tegevusest aru nii ÜRO Pea assambleele kui ka Julgeole kunõukogule. Eesti on IAEA liige 1992. aastast. Perioodil september 2019–september 2021 kuulub Eesti ka IAEA 35 liikmesriigist koosnevasse juhtorganisse – IAEA nõukokku. (VMPT/EE)
Eesti toetab EL-ile ühtsete reisireeglite kehtestamist Eesti ministrid pooldavad Prantsusmaa presidendi Em manuel Macroni ettepanekut kooskõlastada Euroopa Liidu riikide koroonaviirusest tingi tud reisimispiirangud ja -reeg lid. Eesti on teinud ka oma ettepanekud. Eesti ettepaneku kohaselt võiks olla EL-is ühtne skaala, mille alusel viiruse levikut hinnatakse ja meetmeid tarvitusele võetakse. Oluline on ka jätta avatuks piirid Schen g enisiseselt. Samuti peaks keh tes tama üleminekuaja, mis jätaks riikidele ja inimestele reageeri-
misaja plaanide muutmiseks ning tuleks luua karantiininõude kõrvale alternatiiv vabatahtliku testimise näol, nii nagu Eesti septembrist kehtestas. Ka sotsiaalminister Tanel Kiik peab koordineeritumat tegutsemist mõistlikuks. ,,Puu du tab see siis testimise poliitikat, maskikandmist, eneseisolatsioo ni kohustusi. Ühene lähenemine aitaks nii ettevõtteid kui ka Euroopa Liidu riikide elanikke,“ ütles Kiik rahvusringhäälingule.
asjaolu, et nakatumine erineb riigiti kümnetes kordades, mis muudab riikide arusaama turvalisest nakkustasemest erinevaks. Välisminister Urmas Rein salu on nõus, et EL-i tasemel peab kehtima üks nakatunute arvu piirmäär, millest lähtuvalt piiranguid seada. Praegu on see paljudel Euroopa riikidel 16 nakatunut 100 000 kohta.
Ta tunnistas, et keeruliseks teeb ühtsete reeglite kehtestamise ja arusaamale jõudmise
Balti riigid jätkavad ka nn Balti reisimulli arutamist, sõltumata ülejäänud EL-i või mali kest piirangutest. Lätil on kol mest riigist kõige madalam nakatunute määr. (ERR/EE)
Eesti lennupiirangud ei puuduta kuut sihtkohta
Välisministeerium soovitab vältida reisimist välismaale
kui kaks nädalat tagasi oli nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 16, siis nüüd on see Euroopas tõusnud 46-ni.
Eesti valitsus otsustas tühista da lennupiirangud kuude Eesti jaoks olulisse sõlmpunk ti. Teiste sihtkohtade puhul jäävad kehtima senised lennu piirangud, see tähendab, et nakatumine sihtriigis peab jääma alla 25 nakatunu 100 000 inimese kohta. ,,Põhimõtteliselt on otsus selline, et lennupiirangud sinna, kus on nakatumine suurem kui 25 100 000 kohta jäävad kehtima. Aga on kuus sihtkohta, mis on erandid, mille kohta see piirang ei kehti. Need sihtkohad jäävad avatuks isegi kui seal peaks olema või tõusma see number üle 25. Need lennujaamad on Frankfurt, London, Varssavi, Kopenhaagen, Riia ja Helsingi,“ ütles majandusminister Taavi Aas ERR-ile. ,,Linnade valikul lähtusime reisijate arvust ning ka sellest, millised sihtkohad on olulised sõlmpunktid, mis tagaksid Eesti ühenduse kogu maailmaga. Oluliseks argumendiks oli ka see, et liinilendudega veetakse nii posti kui lennukaupa ning
Eesti välisministeerium laiendas neljapäeval reisihoiatust ning soovitab inimestel hoiduda reisimisest välisriikidesse, ütles välisminister Urmas Reinsalu. Reinsalu põhjendas reisihoiatuse laiendamist viimase kahe nädala jooksul toimunud hai ges tumise kasvuga Euroopas –
Kui reisimine on vältimatu, palub välisministeerium täpsustada Eesti kodanikele kehtivaid reegleid vastava riigi ametkonna kodulehel, registreerida oma reisid veebilehel Reisi Targalt ning hoida silm peal olukorral ja piirangutel riigis, kuhu minnakse. (VMPT/EE)
Eestis läks kooli ligi 155 000 õpilast
Praeguseks on valmis Kind luse kooli esimene etapp, milleks on algkooli hoone. Kokku asub seal õppima praegu 204 last.
Eestis alustas 1.septembril ligi 155 000 üldhariduskooli õpilast uut õppeaastat. See on paar tuhat last enam kui eelmisel aastal. Esimesse klassi astus ligi 14 200 õpilast. Neist neli klassitäit alustasid ainsas päris uues koolis – Rae vallas Järvekülas avatud Kindluse põhikoolis, mis tänavu avati. seetõttu on hädavajalik hoida valitud kuus lennuteed avatuna,“ ütles Taavi Aas. Praeguste piirangute kohaselt võivad lennuliinid nakatumiste
Kindluse kooli juht Annika Räim ütles, et novembri algu seks on valmis teine etapp, siis avatakse koolisöökla, aula ja peasissepääs. ,,Kolmas etapp on kogu põhikooli hoone ja spordikeskus. See valmib järgmise aasta kevadeks.“ (ERR/EE) arvu järgi korraldada lende lisaks eelnimetatud kohtadele ka Itaaliasse, Küprosele, Leetu, Norrasse, Slovakkiasse, Slovee niasse ja Ungarisse. (ERR/EE)
