6
EESTI ELU reedel, 4. septembril 2020 — Friday, September 4, 2020
Nr. 35
Helilooja Arvo Pärdi sünnipäeva tähistatakse Eestis festivaliga Järgmisel nädalal peab oma 85. sünnipäeva meie aja kuulsaim eestlane maailmas – helilooja Arvo Pärt. Ta on helilooja, kelle looming on oluliselt muutnud maailma arusaamist muu sikast. 1976. aastal võttis Pärt kasutusele originaalse helikeele tintinnabuli (tintinnabulum on ladina keeles ‘kelluke’), milles ta komponeerib tänaseni. Arvo Pärt oli kaheksa aastat järjest maailma mängituim kaasaegne helilooja. Üle Eesti algas sel nädalal suur muusikafestival – Nargen festival: Arvo Pärdi päevad 2020. Pärdi ja ka teiste heliloojate muusikat kuuleb paljudes kirikutes, kontserdisaalides ja Arvo Pärdi Keskuses. Dirigent Tõnu Kaljuste on Nargen festivali idee autor ja peakorraldaja. (Nargen on Naissaare saksapärane nimi. Dirigent Kal juste suvekodu asub Naissaarel ning ta on seal korraldanud erinevaid muusikaprojekte juba alates 2004. aastast.) 2. septembril oli Tallinnas Jaani kirikus festivali avakontsert. Esinesid Eesti Filharmoo nia Kammerkoor, kammerkoor Collegium Musicale ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Koos Brahmsi ja Beethoveni loominguga esitati ka Arvo Pärdi teosed: Silhouette, Kui Bach oleks mesilasi pidanud… (see oli uue versiooni esiettekanne Eestis) ja In principio. Silhouette on oma nime saanud Eiffeli torni järgi ning Pärdile andis selle kirjutamiseks
tõuke Paavo Järvi nimetamine Pariisi orkestri peadirigendiks 2009. Arvo Pärt on ise selle kohta öelnud: „Mis puutub minu teosesse „Silhouette“, siis see on saanud lühike ja kerge, nagu tants, valss, natuke peapööritust tekitav, võibolla samamoodi nagu need tuuled, mis läbi selle hiiglasliku pits kolossi puhuvad.“ (Esiettekande kavaleht, www.arvopart.ee) 1976. aastal kirjutatud Kui Bach oleks mesilasi pidanud … märgib Pärdi uue loomestiili algust. Selles teoses kordub helindatud Bachi nimemotiiv b–a– c–h. Arvo Pärt on teoses kasutanud ka Bachi ühte prelüüdi, mida täiendanud oma tintin nabuli-stiilis helidega. In Prin cipios kasutab helilooja tekstina Johannese evangeeliumi. Selles teoses koor ja orkester justkui sekundeeriksid üksteisele. Avakontsert läks täissaalile (õigemini küll kirikule) ja publiku aplaus ei tahtnud lõpus sugugi vaibuda. Üle Eesti toimub Arvo Pärdi juubeliks veel palju erinevaid kontserte, kus esinevad Eesti muusikute kõrval ka külalised välismaalt. Muusika kõlab Tallinnas, Tartus, Rakveres, Paides, Raplas, Viljandis, Viim sis, Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal, Kärdlas, Kures saares, Haapsalus ja Pärnus. Pärdi festivali kõrghetkeks on helilooja Arvo Pärdi sünipäeva tähistamine 11. septembril. Tekst ja foto: LEA KREININ
,,Vanamehe film“ võitis Kanadas parima täispika animatsiooni preemia Eestis kiiresti populaarseks saanud ,,Vanamehe film“ (režissöörid Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa) sai hiljutisel Kanadas toimunud Fantasia filmifestivalil parima täispika animatsiooni auhinna. Animatsioonižürii liige Han Han Li ütles preemiat välja kuulutades, et ,,Vanamehe film“ paistab silma jõulise energia ja stop-motion animatsioonitehni kaga. ,,Imeliselt toores ja tõeli-
selt metsik film mässumeelse huumoriga.“ Fantasia filmifestival on Põhja-Ameerika suurim žanrifilmidele keskenduv festival, mis on toimunud alates 1996. aastast. Varem on ,,Vanamehe filmi“ tunnustatud ka Brüsseli rahvusvahelisel animafilmide festivalil, kus Mägi ja Lehemaa linateos pälvis publiku lemmiku pree mia. (ERR/EE)
Foto: Kaader filmist
Tallinnas Jaani kirikus avati 2. septembril Arvo Pärdi 85. sünnipäeva festival.
Eesti parim rockbänd Tallinna kesklinna on Vennaskond soovitakse ERRi Kultuuriportaali ja kontserdikeskust plaadifirma Vaiguviiul koos töös on suve jooksul läbi viidud küsitlust, et selgitada välja Eesti rockmuusika sära vamad hetked. Üheksandal ja viimasel nädalal selgus parim rockbänd ja parim rock album. Parimaks bändiks valisid vastajad bändi Vennaskond (alust.1984), järgnesid Ruja (1971–1988) ning alates 1987. aastast tegutsev Ultima Thule. Parimaks rockalbumiks valiti Vennaskonna ,,Usk. Lootus. Armastus“ (1993, millel on mh palad ,,Insenser Garini hüperboloid“ (A. Vainola/ T. Trubetsky, A. Tolstoi) ning ,,Lili Marleen“ (H. Leip/ N. Schulze)). Teist ja kolmandat kohta jäid aga ja gama Metro Luminali ,,Ainult rottidele“ (1995) ning J.M.K.E ,,Külmale maale“ (1989). (ERR/EE)
ERM tahab rajada Viljandimaale Anu Raua keskuse Riigikogu kultuurikomisjonile esitati 29 taotlust riiklikult tähtsate kultuuriobjektide korrastamiseks või ehitami seks. Eesti Rahva Muuseum tahab Heimtali kunagisest vallakeskusest Viljandimaal kujundada Anu Raua kes kuse. Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis ütles ERR-ile, et helilooja Arvo Pärt ja teks tiilikunstnik Anu Raud on Eesti kultuuriruumis võrreldavad suurused. Anu Rauale kuuluv Kääriku talu on rahvakultuuri tutvustanud ja olnud loomeini meste praktikabaas juba aasta kümneid. ,,Siin lähedal on Viljandi kultuuriakadeemia, siin on Eesti rahvakultuuri keskus, siin on pärimusmuusika keskus, koos Anu Raua keskusega looks
Eesti Riiklik Sümfooniaorkes ter (ERSO) ja Eesti Filhar moo nia Kammerkoor soovi vad Tallinnasse Kaarli puiestee äärde ehitada uut kontserdi keskust nimega Helioru kont serdimaja, milles oleks täna päeva nõuetele vastav kont serdisaal. ERSO peadirigendi Olari Eltsi sõnul ei hakata ehitama praegu midagi, vaid neil on huvitav mõte, millele arhitekt Villem Tomiste on andnud huvitava nurga ning neil on olemas koht, mis nõuab laiemat arutelu. Kontserdimajja on kavandatud kaks saali: suur saal (1500– 1700 istekohta) ja kammersaal, mida liikuva seina abil on võimalik suvisel ajal kasutada ka vabaõhulavana. Lisaks on hoones arvukalt suuri ja väikeseid ruume, mis on kohaldatavad vastuvõttude, ürituste, väiksemate konverentside ja muu jaoks, mida saab kontserdimaja halduskulude katmiseks välja rentida. Kontserdikeskust soovitakse Eltsi sõnul sellepärast, et ei ERSO-l, Filharmoonia kammer kooril ega Muusika Infokes kusel pole oma kodu ning Tallinnal pole sellist muusikakeskust vanalinna lähedal. Estonia kontserdisaal on Eltsi sõnul väga hea, aga see on väga väikeseks jäänud. Eltsi sõnul ei soovi nad mingit hoonet renoveerida, vaid nende mõte on, et Harjuorus, kus praegu on peamiselt parkimisplats, võiks olla täiesti uus hoone. Uus hoone paikneks Eltsi sõnul okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu vastas. (ERR/EE)
see väga selge loomingulise õhustiku Viljandimaale,“ ütles Karis. (ERR/EE)
Sofi Oksanenilt ilmus romaan ,,Koertepark“ Kirjastuselt Varrak ilmus kir janik Sofi Oksaneni uus ro maan ,,Koertepark“. Raamatu tõlkis Kadri Jaanits, toimetas Kai Nurmik ja kujundas Britt Urbla Keller. „Koertepark“ on mitmel ajatasandil kulgev romaan tänapäeva Helsingist, Ukraina iseseisvusaastatest ja ‘90ndate Eestist, elust ida ja lääne puutepunktis, ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Romaanis kirjeldatud 10–11 aasta tagune Ukraina viiks lugeja justkui tagasi nõukogude aega: sama meeleolu, samad punased nelgid. Oksanen ei jää siiski selle juurde pidama, ta kirjutab ka pärast taasiseseisvumist ja eel kõige oranži revolutsiooni ajal riigis toimunud muutustest, uuest leheküljest Ukraina ajaloos. Kogu selle taustal toob Oksanen selgelt ja vahedalt lugeja ette uue maailma: majandusharuks muudetud lastevab riku, kunstliku viljastamise ja surrogaatemaduse ning õigus test ilmajäetud, armutult ärakasutatud doonorid. „Koertepark“ on loetav kui Euroopa lähiajalugu vaatlev realistlik romaan ja ühtlasi ka kui psühholoogiline põnevik. Eelkõige on see aga inimlik lugu lojaalsusest ja armastusest, oma lapsed kaotanud naisest ja valede jõust.
