2
EESTI ELU reedel, 2. septembril 2022 — Friday, September 2, 2022
Nr. 35
Eesti suursaadik ÜRO juures Rein Tammsaar andis üle volikirja ÜRO peasekretärile António Guterresele 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 E-mail:
eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca
Website:
www.eestielu.ca
Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja:
Kai Kiilaspea
Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Pinalid, krihvlid ja kriit Mäletame ju kõik vanust, mil taheti tagasi koolipinki nühkima minna. Suverõõmud peaaegu et ammendatud, ootas taaskohtumine sõpradega, uute ainete, teaduste omandamine, koolis oli ju tore! Ehk natuke kripeldasid kartused, ärevus, kas on ikka kõik meeles, mida kevadel sai tuubitud. Või kas uus õps on kuri, no kurjem kui möödunud õppeaasta heasüdamlik klassi korralekutsuja, haridusele viiv hea hing. Neid häid meenutusi jagub tänapäevalgi. Nagu ka neid teismelisi aastaid, kus tõesti ei soovinud taas vantsida iga aastaga pikemaks minevat kooliteed. Et oleks jälle suvi. Kõrgkooli ei osanudki siis karta ega oodata. Kuna just ülikoolis avaneb maailm tänu enese soovidele. Olgem ausad, tihti vanemate mõjutustel, aga siiski saab oma valikul kuulata loenguid, usinamad professorite kõnetundides käia. Mis on eriti tähtis tänapäeval, kus bakalaureusest enam ei piisa, et tasemel töökohta leida. Eile algas jutsidele Eestis kooliaasta. Neile, kes seda teretasid rõõmuga, on kahtlemata pealkirjas olevad sõnad vaid vanavanemate teada. Vististi kriitigi enam klassitoas ei rakendata, kõik käib kuvaritel, pliiatseid ei terita enam keegi. Arvutiajastu, tas kusse mahtuv infotehnoloogia on muidugi toonud oma probleeme – kuidas vältida siutsumist ja tekstimist tunni ajal, maha kirjutamine internetist on vist iga tänapäeva pedagoogi suurimaks mureks. Saab küll kontrolltöö kirjutamise eel kindlaks teha, et nutitelefon on mujal. Kuid lihtne see ei ole. Viimased aastad on lisanud koolipingetele. Virtuaalne haridus, nagu ka meditsiin, ei rahulda ju vajalikke nõudeid. Kontakt, nii õpetaja kui ka klassi, koolikaaslastega on lahutamatu osa edukast hariduskäigust. Eestis on mureks, näiteks Saaremaal, kuidas lõimuvad ukraina sõjapõgenike lapsed. Seda ka mujal. Keel pole ju ühine. Pealinnas on mured väiksemad, seal ehk ikka leiab slaavi keelt rääkija. Ent Kanadas on need mured alati olnud. Kes siin sündinutest, teatud põlvkonnast oskas kohalikku keelt, enne kooli astumist? Vähesed. Ning kellel ei olnud neil päevil klassikaaslast kas Ungarist või toonasest Tšehhoslovakkiast Punaarmee tankide eest põgenenud peredest? Toime aga tuldi, tullakse ka nüüd. Haridusel on omaette külgetõmbejõud. Mõni januneb selle järele, teine aga on eemale tõugatud nagu kahe vastasjõuga magnetiga. See on juba elu. Kuid teadmine, et mitte ainult lapsevanemad, aga paljud nende võsud, järglased rõõmustavad septembri tuleku üle, annab lootust, nagu alati, et tulevik on helgem kui tänane. TÕNU NAELAPEA
Teisipäeval, 30. augustil andis Eesti suursaadik ÜRO juures Rein Tammsaar üle volikirja ÜRO peasekretärile António Guterresele. Volikirja üleand mise tseremooniale järgnenud kohtumisel rõhutas suursaa dik Tammsaar, et Eesti seisab ÜRO-keskse reeglitel põhine va maailmakorra ja rahvusva helise õiguse eest, mis loovad tingimused ka Eesti julge oleku kindlustamiseks. Suursaadik Tammsaar kinnitas, et Eesti välis- ja julgeole kupoliitika keskmes on praegu toetus Ukrainale. „Ukraina igakülgse toetamise, sanktsioonide tugevdamise ja Venemaa rahvusvahelise isoleerimisega peame tõstma agressiooni hinna Venemaale nii kõrgeks, et ta on sunnitud selle sõja lõpetama. Me ei saa lasta tekkida sõja väsimusel, kui kaalul on meie ühised väärtused ja Ukraina omariiklus.“ Tammsaar tõi lisaks välja, et Venemaa agressiooni negatiiv sed mõjud ulatuvad üle kogu
Eestis läks kooli 5500 Ukraina last Eestis alustas või jätkab kooli teed ligi 230 000 last ja noort, nende hulgas on Hariduse infosüsteemi andmeil Eestis üldharidus- ja kutsekoolides ning lasteaedades 5500 Ukraina sõjapõgenike last. Kõik elanike registrisse kantud ukrainlased pole siiski Eestis kooli läinud. Kui palju neid lapsi on, pole aga teada. ,,Me ei oska seda täpselt öelda, aga neid praegu on. Tõe näoliselt on ka neid, kes loodavad, et nad saavad distantsõppel Ukraina koolides edasi käia. Samas meie näeme ette, et nad peaksid siiski kusagil Eesti koolides registreeritud olema,“ lausus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Minister Lukas ütles, et Ukraina lapsi õpetatakse küll Eesti õppekava järgi, kuid neile luuakse võimalus õppida ka emakeelt ja saada osa omakeelsest kultuurist. (ERR/EE)
Valitsus kinnitas avatud valitsemise tegevuskava Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil avatud valitsemise partnerluse tegevuskava järg miseks kaheks aastaks, mille eesmärk on ,,suurendada ava liku võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja sotsiaalset dialoogi“. Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on 2011. a USA president Barack Obama ettevõtmi sel loodud rahvusvaheline initsiatiiv. Eesti liitus sellega 2012.
Suursaadik ÜRO juures Rein Tammsaar andis üle volikirja ÜRO peasekretärile António Guterresele. Foto: ÜRO/VM
maailma. „Toidukriis, energiahindade tõus ja nüüd ka tuuma katastroofi oht on vaid mõned näited sõja laiemast mõjust. Peame koos võitlema väärinfo ja võltsnarratiivide vastu, millega Venemaa üritab süüd enda kaelast ära veeretada.“ Rein Tammsaar on sündinud 1968. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1992. aastal Tallinna Peda googilise Ülikooli, on saanud magistrikraadi rahvusvaheliste suhete erialal, õppinud Tartu Ülikoolis doktorantuuris ning lõpetanud Eesti ja Hispaania Diplomaatide kooli. Rein Tammsaar on töötanud välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel alates 1994. aastast.
Aastatel 2004–2009 töötas Tammsaar ELi välis- ja julge olekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana poliitikaüksuses ja aastatel 2011–2015 Euroopa Liidu esinduses Moskvas. 2015.–2017. aastal oli Tamm saar peaministri välisnõunik ja 2017–2018 välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektor. Aastail 2018–2019 esindas ta Eestit Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitees (PSC) ning oli 2020. aastal Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures. Enne kui Tamm saarest sai Eesti alaline esindaja ÜRO juures, töötas ta välis ministeeriumi poliitikaküsi muste asekantslerina. (VMPT/EE)
Eestisse saabunud Vene kodanike arv on tunduvalt kasvanud
eelmisel kahel suvel, kuid ligi kaks korda vähem, kui Covidieelsel perioodil,“ märkis ta. 2018. a sisenes Eestisse 1 636 9067 Vene kodanikku, neist Eestisse sisenenud Vene 671 144 olid Eesti elamisloaga kodanike arv on aprillist ning 2019. a olid samad näitaalates iga kuu suurenenud jad vastavalt 1 642 201 ja 606 ning kasv on peamiselt tulnud 430, järgnevatel aastatel on viisaga saabujate arvel, va saabunute arv olnud mitu korda hen das politsei- ja piirivalve väiksem. ameti (PPA) andmeid ERR. 2020. a tuli Eestisse 392 269 Kui aprillis saabus Eestisse Vene kodanikku, neist 137 121 40 300 Vene kodanikku, kellest elamisloaga, 2021. a 238 750, 24 124 olid Eesti elamisloaga, neist elamisloaga 136 079 ning ehk nemad viisat ei vaja, siis selle aasta seitsme kuuga saabus juulis tuli üle idapiiri 71 143 312 734 Vene kodanikku, neist Vene kodanikku, neist elamis 167 810 elamisloaga. loaga 30 969. PPA piirivalveosakonna juhi ,,Viimase poole aasta jooksul sõnul on tänavu alanud tulijate on Venemaalt Eestisse sisenerohkuse taga mitu tegurit: ,,Esi vate Venemaa kodanike arv olteks katkes Putini alustatud sõja nud mõõdukalt, aga stabiilselt järel lennuühendus Venemaaga kasvav. Seda vaatamata tõsiasjaning need Venemaa kodanikud, le, et Eesti on lõpetanud viisade kes tahavad reisida näiteks väljastamise ning üldjuhul ei Prantsusmaale, Itaaliasse või luba ka varasemalt antud viisaHispaaniasse, kasutavad nende dega Eestisse siseneda,“ ütles riikide väljastatud Schengeni PPA piirivalveosakonna juht vii sasid Eestisse sisenemiseks, Egert Belitšev. et siit hiljem edasi reisida.“ Eesti lõpetas turismiviisade Kasvu kiirendas ka see, kui väljastamise Vene kodanikele Venemaa lõpetas juuli keskel seoses Venemaa agressiooniga koroonakriisi ajal kehtestatud Ukrainas alates 10. märtsist väljasõidupiirangud. ning alates 18. augustist ei luba ,,Kindlasti on kasvu taga ka ka enam varem Eesti väljastatud aktiivne suvepuhkuste periood,“ turismiviisadega Vene kodaniktõdes Belitšev. ke riiki. Piirivalvejuhi sõnul on PPA Belitšev ütles, et praegu tuleb Eestisse keskmiselt 2500 suvel tõkestanud keskmiselt Venemaa kodanikku päevas, umbes 200 korral kuus Vene neist ligi pooltel on Eesti ela- kodanike Eestisse tuleku. misluba. ,,Seda on rohkem kui (ERR/EE) aastal. ,,See on oluline just rahvusvaheliselt, suure tunnustusena on Eesti valitud 76 riigi poolt selle ettevõtmise eestvedajaks,“ ütles peaminister Kaja Kallas. Tegevuskava koosneb viiest
tegevusest, mis ,,aitavad suu rendada poliitikakujundamise koos loomelisust ja teadmistepõhisust, et Eesti oleks uuendusmeelsem, usaldusväärsem ja inimkesksem riik,“ teatas valitsus. (ERR/EE)
