Eesti Elu / Estonian Life No. 3 | January 22, 2021

Page 11

Nr. 3

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

Ene Timmuski koduköögi värske ja tervislik rukkileib Rukkileib on teatavasti olnud ajast aega eesti peredes auko­ hal, olgu siis kodu- või välis­ maal. Isegi alati mitte auko­ hal, vaid lihtsalt loomuliku, igapäevase toidulaua koostis­ osana, ilma milleta paljud pered ei oskagi oma toitumist ette kujutada. See lihtsalt on ajast aega nii olnud, ja on alati olnud ka olemas, kas siis omaküpsetatuna või ostetuna. Suurema tähelepanu osaliseks on rukkileib ja selle küpseta­ mine tõusnud viimastel küm­ nenditel nii kodumaal kui mujal, soovist edasi viia esi­ vanemate traditsioone ja pak­ kuda perele seda ehedat tun­ net, mida tähendab ahjusoe leib ja muidugi sellele eelnev protsess, mis pole just kergete killast. Väljaspool Eestit elades on mitmed pered asunud koduse leivaküpsetamise juurde praktilisest eesmärgist lähtudes, kuna asukohamaadel ei pruukinud must leib alati kättesaadav olla või on soov teha seda just oma maitse järgi. Praegusel ajal on küll erinevates riikides elavate eestlaste jaoks eestimaine toit rohkem kättesaadavaks muutu­ nud, näiteks Torontos on juba aastaid olnud võimalik mitme­ test euroopa poodidest osta eesti tooteid, kaasa arvatud mitut sorti leiba, milleks paljud on ­ valmis isegi pikki autosõite ette võtma, kuid see pole võtnud mitmetelt küpsetushuvilistelt ­tahet leiba oma koduses köögis valmistada.

Üks neist on Ene Timmusk, kes juba enam kui kümme aastat on kodus regulaarselt ruk­ kileiba küpsetanud. Tegelikult enamgi, aga nagu ta ütleb, tundus see algul talle keeruline ja andis arvamuse, et ta seda teha ei oska. Siiski ei jätnud ta katsetamist ning tänaseks on leivategu nende kodus väga harjumuspärane tegevus, mida ­ ta on ka paljudele sõpradele-­ tuttavatele edasi andnud. Ene nõustus oma isiklikku kogemust jagama hiljuti ka VEMU kokkamisürituste sarjas, mis käesolevat olukorda arves­ tades ei toimunud mitte Tartu College’is, vaid Ene koduses köögis Lääne-Torontos. Ta loo­ dab, et see annab julgustust leiva valmistamist proovida ­ teistelegi: ta ise ei pelga kunagi katsetada erinevate uute asjade valmistamist, näiteks hakkas ta koduköögis ka verivorste tegema. Ene alustas videos juuretise tutvustamisega, mis on vajalik komponent rukkileiva valmistamiseks. Juuretis on nimelt sel­ line asi, mida kasutatakse ühest leivateost teise ja mida aeg-ajalt täiendatakse, aga kunagi täie­ likult ära ei visata, seda tuleb ­lihtsalt n-ö elusana hoida, et siis leivategu saaks regulaarselt jätkuda. Tema ise valmistas oma esimese juuretise (mida on mitmele ka edasi andnud) kunagi Eestist toodud leiva käärust ja seda on siis aastate jooksul turgutatud, isegi aegadel, kui pere on võtnud ette pikki reise. Olgu

tulnud läbi katsetamiste. Leib on valmis: ta on ilusa värvi võtnud, aga mitte veel söömiseks. Ene mähkis valmis leivapätsi ilusti rätiku sisse „järelküpsema“ – värsket leiba on ka pisut raske lõigata.

Ene oma köögis leiba valmistamas.

öeldud, et juuretis ei taha pikka aega kasutuna seista, seda tuleb ikka iga paari nädala tagant ­kasutada ehk siis peaks leivategu toimuma just mitte harvemini kui iga mõne nädala tagant. Juuretise tutvustamise järel näitas Ene, kuidas seda vee ja jahuga segades saab alguse leivateo esimene kerkimine – ­ see võtab oma 8-12 tundi, kuni see hakkab mullitama ning tähendab, et on aeg edasi minna. Edasi lisab Ene soovitud aineid – soola, pruuni suhkrut, jahu, segades taignat käsitsi (võib ka masina abil). Tähtis on ka õigel ajal uus juuretis võtta! Järgneb lisandite panek taignasse, milleks võivad olla näiteks erinevad seemned, kuidas kellelegi meeldib. Ene sõnul võib kasutada oma fantaasiat, tema näiteks paneb palju erinevaid seemneid (lina-, seesami-, kõrvitsa-, päevalille- jm.). Ka maitseainete lisamine on omal kohal, miks mitte lähtuvalt ­aastaaegadest (jõuluperioodil

Ajaloomälu hoidjad Tartus Tähtvere pargis Kliimasoojenemine saatis meile 14. jaanuaril krõbeda talveilma ja koheva lumevai­ ba, aga Tartu ajaloo austajad ei lasknud end sellest heiduta­ da. Koroonapiirangud ei lubanud toime panna tavapärast rahva­ rohket kogunemist, aga maskid ning kaks pluss kahe reegli järgimine ei seganud Tartus Tähtvere pargis väärika mälestusürituse korraldamist. Jutt on Tartu vabastamisest 102 aastat tagasi punakaartlaste hirmuva­ litsusest. Jäi mulje, et osaliste arv ei jäänud varasematele eriti alla. Vabastajate mälestussam-

bale tõid pärgi, lilli ja küünlaid ning ütlesid päevakohaseid sõnu linnavalitsuse esindajad, kaitse­ liitlased, pitkapoisid, vabadus­ võitlejad, üliõpilased, ekrelased, isamaalased, mementolased jt. Paljude lippude kõrval lehvisid Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liikmete kätes Petseri- ja Ingerimaa lipp. Tänu Memento ühingu, Tartu Rahu Põlistamise Seltsi jt. varasemate aastate tegevusele, ei unustanud tartlased seda tähtpäeva. Tänusõnad selle traditsiooni hoidjatele, eesotsas väsimatutele veteranvabadus­ võitlejatele Enn Tartole eile ja Osvald Saskole täna.

Vaade mälestusambale ja lippuritele.

11

Meile pajatati pool sajandit muinasjutte tööliste ja talupoegade paradiisist, mida taheti sajand tagasi Eestis ehitada, aga kodanlikud natsionalistid koos välismaa palgasõduritega nurjasid selle. Valel on lühikesed jalad, aga kui seda toetab kuuendik maailmast, elab see rahulikult pikkadel jalgadel edasi. Töölised on need, kes lähevad hommikul vabrikusse ametisse ja peaksid vähemalt mõttes tänama neid, kes suudavad tootmist püsti hoida. Kust tuleb toor­ aine, kes korraldab transpordi ja kes ostab kauba, tööline ei pea selle pärast

Foto: Erwin Pari

Just selline on ahjust tulnud värske rukkileib!

näi­teks riivitud muskaatpähkel). Millise paksusega taigen peab olema, sellele polegi ühest vastust: aja jooksul kujuneb igal küpsetajal välja just temale ­sobiv taigen ja selle omadused. Taigen leivavormi – Ene silub seda veel märja käega ­ ning teeb esiemade kombel kolm auku sisse, raputab ka natuke jahu – ja paneb rätiku alla mõneks tunniks kerkima. Sellele järgneb ahjus küp­ setamise osa. Temperatuurid võivad siin ka erinevad olla: Ene räägib oma kogemustest nii ahju kuumuses kui ajas, mis on

muretsema. Kui üldse, siis liiga pika tööpäeva puhul, aga selle lühendamist ­annab rahumeelselt nõuda. Talupoeg kasvatab loomi ja harib põldu. Tema töösaadustel on igavene turg ja nii elu kulgebki. Kes olid aga need, kes tööliste ja talupoegade sildiga end varjates Narva Kommuuni nimel naaberriigi Punaarmee tääkide toel maailma revolut­ siooni arvasid teostavat? Need olid haritud kutselised mõrt­ sukad, kes tapsid nende elu ­seganud inimesi lähtudes nende elukutsest ja seisusest. Uue maailmakorra vundament taheti aastavahetusel 1918-1919 korraldatud veresaunades Narvas, Rakveres, Tartus ja Võrus ehitada sadade hukatud inimeste luudele. Teame paljude ohvrite nimesid ja räägime neist austuse ja kaastundega. Vaja on kõnelda ka neist, kelle käed olid verised ja kelle mõttekaaslaste õrna ­hingeelu säästes kiputakse targu sellest vaikima. Ei ole nii, et ajaloos on ainult ohvrid, aga süüdlasi pole. Tõsi. Paljud roimarid langesid ise neid lähe­ tanud riigis punase terrori käigus. Sedakorda moodustas ku­ riteo koosseisu aga rahvuslik kuuluvus. Ehk nad küll ena­ masti rehabiliteeriti, ei saa neilt keegi võtta vastutust Eestis ­toimepandud veretöö eest.

Video lõpus rääkis Ene ka mõnest leivaküpsetamisega seotud teemast, mida temalt on küsitud, nagu erinevad jahud, kust neid saada jne. Ta kõneles ka oma pere maitse-eelistustest leivavalmistamisel ja rääkis, et kui ta üles kasvas, oli leib nende kodusel laual nii loo­ mulik asi, et sai oli üpris harul­ dane, mida sai sõprade juures. Leiba söödi tihti ka kalaga – tema ema oli pärit Hiiumaalt, kus kalal oli oluline koht ini­ meste igapäevasel toidulaual. Ene lohutas neid, kes mures, et kindlasti ei oska ise õigesti leiba valmistada: siin polegi reeglit, milline see õige leib olema peab: see on lihtsalt igaühe sisetunde küsimus ja ­ mõnel võtab selle ,,õige“ saa­ vutamine pisut enam ega kui teisel. Ta lisas ka, et kui abikaasa Toomas on olnud Eestis ja seal rohkelt kohalikku rukkileiba söönud, on ta ikka öelnud, et ükski pole olnud nii hea, kui Ene kodus teeb. Ene val­ mistatud leivapäts on jõudnud ka kodumaile! Isikliku noodina lisaksin, et olen ka ise Ene poolt leiva­ küpsetamise inspiratsiooni ja head nõu saanud. Video on järelvaadatav VEMU YouTube’i kanalil. KAIRE TENSUDA

Baieris avastati uus koroonaviiruse mutatsioon Saksamaa Baieri liidumaal Garmisch-Partenkirchenis avastati 35 värskelt nakatu­ nud patsiendil koroonaviiruse uus mutatsioon, mis on erinev Suurbritannia tüvest. Arstid ei tea veel, kas see on tavatü­ vest nakkavam. Koroonaviiruse uus variant avastati Lõuna-Saksamaal 35 haiglapatsiendil esmaspäeval, vahendab Deutsche Welle. Proovid on saadetud edasi­ seks uurimiseks Berliini Charité haiglasse. Uus mutatsioon erineb Suur­ britannia ja Lõuna-Aafrika va­ riantidest. Viimased on nakkavamad, aga suremust ei ole suurendanud. Ekspertide teatel ei vähenda uued variandid praegu saadaval olevate vaktsiinide mõju, märgivad eksperdid. (D/EE)

Kummardus vabastajatele, kelle surmapõlgus ja ohvrimeelsus võimaldas õiglases välksõjas purustada masendavas arvulises ja relvastuslikus ülekaalus olnud punase agressori ja Tartust ning meie riigist välja kihutada. ALDO KALS


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.