4
EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021
Nr. 3
Pille Lill – naine nagu orkester (II) Pille Lillega vestles Mailis Sütiste-Gnannt (Algus EE # 2, 15.01.2021) Kuidas Sa jõudsid omanime lise – Pille Lille Muusikute Toetusfondi PLMF loomiseni 2003.a? See oli huvitav lugu. Üks austaja, kes käis mind ooperis kuulamas, oli inglise lord Carlisle. Ta tuli Eestisse ja tegi Eestis palju head, muuhulgas Laidonerile ausamba postitamisel ja aitas Viimsi mõisa taastada. Ühel kontserdil, kus laulsin, küsis ta, kuidas ta saaks mind aidata. Vastasin, et ma ise abi ei vaja, aga muusikud küll. 2003. aastaks oli selge, et muusikutel pole taasiseseisvunud Eestis pii savalt tööd. Mujal maailmas on agentuurid, kuhu lähed ja laulad ette ning agentuuri kaudu on võimalik saada tööd, kui oled andekas. Eestis agentuurid puudusid. Lord Carlisle soovitas teha fondi. Olin nõus. PLMF on Sul kujunenud omamoodi missiooniks. See ongi mu missioon. Esimesed kümme aastat tegin seda õppejõu töö kõrvalt täiesti missioonitundest ja nüüdseks olen olnud loov- ja tegevjuht kokku 18 aastat. Viimased kaheksa aastat olen täielikult pühendunud sellele tööle. PLMF on tõusnud erakontserdikorraldajatest kindlasti kõige suuremaks kontserdikorraldajaks Eestis. PLMF raames oled loonud 2017.a Academia Nova Talentide Keskuse ja 2015.a Pillifondi? Need on tegevused, mis vajavad veel arendamist. Riiklikult on õnneks 2015. aastal Pillifond loodud, seega suur vajadus on hetkel möödas. PLMF peaeesmärgiks on läbi aastate olnud nii noortele kui ka tippmuusikutele võimaluste leid mine, et nad saaksid olla järje pidevalt laval. Selleks korraldame ligikaudu 150-180 kontserti aastas, lisaks on meil viis
Pille Lill Annetekoja meistriklas sis.
festivali ja mitmed suvekoolid, mis on kõik loodud selleks, et muusikud saaksid end arendada ja säilitada tippvormi. Eesti riik on loonud võimaluse, et saame muusikutele nende loometegevuseks eraldada stipendiume ja selleks, et stipendiumi võimalus tekiks, kirjutame järjest erinevaid projekte. Nende projektide raames eraldatakse mitmetest allikatest toetusi, millega saame muusikuid aidata. Oled ellu kutsunud erinevaid festivale – Tallinna Kammermuusika Festival (sh iga-aastased preemiad noor tele muusikutele), Tallinna Talvefestival ja heategevusprojekt „Tõsta pilk ja ava süda“, Eivere Klaverifestival (sh Eivere Suvekool pianistidele), Väike-Maarja muusikafestival (sh Vabariiklik Vokalistide Konkurss), Virumaa Muusika festival, Rapla Kirikumuusika Festival (mille juures Rahvus vaheline Rapla Suvekool diri gentidele, keelpillimängijatele ja lauljatele). Lisaks tegeled palju heategevusega. Kuidas heategevusprojektid teoks saavad? Need lihtsalt kujunevad isee nesest. Näiteks Talvefestivali piletitulust eraldame juba aastaid peaaegu poole ,,Tõsta pilk ja ava süda“ kampaania raames annetusena erinevateks heategevusteks. Oleme aidanud Käo puuetega laste keskust, Saare maa Puuetega Inimeste Koda, SOS Lasteküla jpt. Oled Kultuuri Koja juha tuses ja laiemas mõistes kul tuurikorraldaja. Kuidas Sa kõiki neid erinevaid ameteid ühendad? Oled õnnelik ini mene, kellel elukutse ja hobi on ühendatud. Olen selles mõttes tõesti õnnelik inimene. Kui juba ühes valdkonnas tööle hakkad, siis uudishimu peab olema. Uudis himu on väga oluline võtme sõna. Ja huvi ümbritseva vastu. Olles muusikavaldkonnas ju ba pikki aastaid töötanud, huvitusin, kuidas on arengud teistes kunstivaldkondades ning astusin 2015. a MTÜ Eesti Kultuuri Koja liikmeks. Alates 2018. aastast olen Koja juhatuse liige. See organisatsioon annab võimaluse laiaulatuslikuks koos tööks. Minu visiooniks on Kul tuuri Koja arendamisel erinevaid valdkondi omavahel siduda. Alustatud on haridusega, korraldasime 2018. a hariduskon verentsi, sealt jõudsime kultuuri-hariduse kongressini. Seejärel huvitusime keskkonnatemaatikast. Järgmisena tuli majandus ning viimati oli väga huvitav konverents „Kultuur kui kapital“. Mind huvitab, kuidas viia ühiskonnani sõnum, et kultuur on väga suures osas kõikide asjade alus. Sa oled ka Pariisis laulmas käinud? Kuidas Pariis sulle meeldis? Olen mitmeid kordi Pariisis käinud ja ka laulmist õppinud. Prantsuse keelt ma siiski selgeks
Annetekoda 2021 meistriklasside läbiviijad 22.11.2020 Alexela kontserdimajas.
pole saanud, kuigi foneetikaga tegelesin süvendatult laulu õpingute ajal kõrgkoolides. Pariisiga on seotud üks huvitav kogemus ning imelise vaimse atmosfääriga PühaSüdame kirik (Sacré-Coeur) Montmartre’il on väga märgi line koht mu jaoks. Seal toimus hingeline äratundmine. Katoliku kirikus on erinevad altarid ringikujuliselt ja ma seisatasin iga altari juures veidi aega, kuni jumalaema altari juures kiriku sügavuses tundsin üksolemise tunnet. Möödusin altarist ja teadsin, et pean sinna tagasi minema. Muuseas, see oli palju aastaid enne PLMFi asutamist, aastal 1988 või 1989, viibisin tookord Pariisis koori solistina. Seal jumalaema altari juures sain aru, et mu elu suurim missioon on olla olemas ja aidata inimesi. Usun, et minus toimus seal vaimne pööre. Seega on Prantsusmaa spirituaalselt mulle väga oluline ja ka hilisematel kordadel seal viibides tunnen alati, et see on väga erakordne ja eriline riik, mis mulle väga sümpatiseerib. Kuigi Itaaliat ja Roomat ar mastan ma ka väga, ei ole Prantsusmaad ja Pariisi või malik üldse millegi muuga võrrelda. Milliseid keeli sa valdad? Valdan soome, inglise, vene keelt, veidi saksa keelt. Olin Saksamaal doktoriõpingute raa mes ja õppejõud, kelle pärast ma üldse läksin Karlruhesse, maailmakuulus professor Hart muth Höll, rääkis minuga ainult inglise keeles. Nii ei pidanudki saksa keelt õppima ning aru saamine saksa keelest jäi tagasihoidlikuks. Prantsuse keelest saan midagi aru, aga õppinud seda kunagi ei ole. Ka itaalia keelest saan väga palju aru. Sa kuulud erakond Isamaa ridadesse ja oled ka Isamaa volikogu aseesimees? Mida Sina arvad meie praeguse va litsuse tegemistest, kus on olnud ridamisi Eesti maine kahjustamist? See on valus teema. Sõbrad soovitasid mul erakonnast välja astuda. Aga ma ei ole jooksik. Otsustasin jääda. Olen Isamaa volikogu aseesimees ja Haa bersti osakonna juht. Ajal, kui koalitsioon tekkis,
oli põhiline põhjendus mu hin ges see, et kui EKRE oleks jäänud opositsiooni, oleks asi kujunenud ilmselt palju agressiivsemaks. Paljud olukorrad praeguses valitsuses on mulle vastuvõetamatud. Loodan väga, et Isamaa otsus olla valitsuses end õigustab. Ma hoian Isamaa väärtusi, kuuludes Isamaa kristliku ja perede ühenduse juhatusse. Olen õnnelik, et nimetus Isamaa on tagasi võetud. Miks ma üldse Isamaasse läksin? Sest ma usun loomis energiasse. Usun loomise alg kvaliteeti, sest Isamaa lõid need julged inimesed, kes uskusid oma maa tulevikku. Algushetkel loodud valgus võib küll vaibuda, kuid söed ei kustu ja neid on võimalik igal hetkel uuesti lõkkele ja valguseks puhuda. Usun, et see hetk on lähedal. Räägi veidi ka oma koge musest väliseestlusega. Elades Inglismaal valiti mind Välis-Eesti kogukonna juhatusse. See oli väga huvitav koge mus, sest tunnetasin, kuidas kõik muutus sel ajal, kuna Eesti sai taas vabaks. Olen erinevate Välis-Eesti kogukondadega olnud ühenduses päris palju. New Yorgi Eesti Majas olen mitmel korral käinud laulmas ja rääkimas, samuti Lake woodis ja Rootsis. See oli kokkupuude fantastiliste inimestega. Need, kes olid siit läinud ja oma elu üles ehitanud uuel kodumaal. Ma isegi ju olin, aga ma teadsin, et saan alati Eestisse tagasi tulla. Nemad pidid omal ajal oma kodudest põgenema. Ma tunnetasin nende hingetugevust. Emad-isad olid üle elanud selle väga keerulise aja ja oma väega hoidsid nad eestlust elus ja andsid edasi ka oma lastele. Loomulikult lapsed väga paljud segunesid, kuid kõik said enda hinge eestluse juured. Ma tunnetasin seda võõrsil olles kogu aeg, isegi siis, kui osa neist enam ei rääkinud eesti keelt, tundsid nad end ikkagi südamepõhjas eestlastena. See on erakordne tunne, kuidas Välis-Eesti kogukonnad on eesti kultuuri sellega aitamas, et kutsuvad eesti kunstnikke, lauljaid, luuletajaid oma kogukondadesse esinema. See on väga suur toetus. Nad ise võib-olla ei loegi
Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!
seda väga suureks asjaks. Nad ehk ei teadvusta seda, kui oluline on loomeinimestele esineda väljaspool Eestit, et saab Eestist väljaspool oma annet esitleda. Loodan, et koostöö igal erineval moel kõikide eestlaste vahel maailmas areneb aastast aastasse ja et järjest enam leiame erinevaid projekte, kuidas arendada koostööd nii siin- kui sealpool. Praegu on käimas konkurss Annetekoda 2021, et leida ta lente igal elualal. Sa lõid selle konkursi 2019. aastal. Vestluse toimumise ajal (22.11.2020) toimusid Alexela kontserdimajas meistrikursu sed kolmes valdkonnas: muu sikaline eneseväljendus, sõna kasutus, suhtlemine publikuga, mida juhendasid kontserdi korraldaja ja ooperilauljana Sina. Teiseks lavaline liiku mine, riietus, meik, mida ju hendas rahvusvahelise koge musega modell ja baleriin Eliisa Rääts ning kolmandaks salvestustehnika kasutus ja video tegemine, mille juhen daja oli audio-visuaalekspert Aleksandr Tavgen. Räägi veidi oma meistrikursusest, muusikalisest eneseväljendu sest ja suhtlemisest publikuga. Laval on vaja end mõelda suureks. Armastus ja rõõm peab olema südames, siis kiirgad seda ka publikule, kelle ees sa oled nagu alasti. Ettevalmistus algab juba lava taga. Igaüks peab endale leidma ise õige mooduse. Näiteks Madonna kasutab meditatsiooni, et end õigesse seisundisse viia. Mõtle ma peab kindlasti nii, et ma olen suur looja ja meeldin publikule. Kuigi 50%-le publikust sa nagunii ei meeldi. Osa publikust istub saalis puhtast viisa kusest, kuna abikaasa on ostnud piletid. Pooltele ehk meeldib sinu kunst. Ja ainult 10% on neid, kellele sa tõesti meeldid, kes sinu kunsti mõistavad ning kelle hinge sa puudutad ja paned neil sipelgad mööda keha jooksma. Lavale tulles peab looma kontakti publiku ja kõigi nendega, kellega koos esined. Sisendage endale, et Mina oskan. Peegli ees on vaja lavale tulekut harjutada. Kõik liigne on vaja jätta tegemata. Klave (Järgneb lk. 13)
