6
EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021
Kaameraga Kremlis Tiit Made: Eesti rahvasaadikud Kremli võimukoridorides. MTÜ Eesti Vabaduse Eest, Tallinn 2020. 230 lk.
Taassündinud Eesti Vabariigi kolmekümnenda aastapäeva künnisel on majandusteadlasest autor üllitanud veel ühe oma pärase ajaloolise dokumendi oma poliitikupäevist. Ta meenutab murrangulisi aegu ja sündmusi, mille keerises otsustati Nõukogude Liidu ja paljude selle koosseisu kuulunud rahvaste saatus, ning jäädvustab umbes kolmeaastase ajavahemiku pil dis ja sõnas. Just selles järjekorras. Miks selline ebaloogilisena tunduv järjekord? Igatahes mitte ajendatuna kulunud käibefraa sist „üks pilt on väärt tuhat sõna“. See väljend kuulub reklaamivaldkonda, kus ta on igati omal kohal. Kirjamehe eesmärk peaks olema kirjutada nii, et iga ta sõna oleks väärt tuhat pilti. Võimas liialdus muidugi, kuid eesmärgid tulebki seada nii kaugele/kõrgele, et neid iial kätte ei saa. Antud juhul on tõepoolest tegemist eeskätt pildiraamatuga, kus teksti vaid nii palju kui häda pärast tarvis. Asi seisab selles, et kõik need tuhanded sõnad, mis piltidest kaalukamad, on autor juba varem ära öelnud teoses „Kremlis iseseisvust toomas“ (Argo 2011). Väljend „pildiraamat“ võib tunduda halvustavana. Korri geerigem seda siis ja tunnis
Graafiline romaan Pärdist ilmus saksa keeles Arvo Pärdi Keskuse välja antud graafiline romaan Arvo Pärdist „Kahe heli vahel“, mille autor on kunstnik ja illustraator Joonas Sildre, on nüüd avaldatud ka saksa kee les. Berliinis ja Dresdenis tegutseva kirjastuse Voland & Quist väljaandel ilmunud raamatu „Zwischen Zwei Tönen. Aus dem Leben des Arvo Pärt“ on saksa keelde tõlkinud Maxi milian Murmann. Raamat „Kahe heli vahel“ jutustab Arvo Pärdi muusikalis test otsingutest alates tema lapsepõlvest kuni 1980. aastani, mil helilooja pere oli sunnitud Eestist lahkuma. Sellesse vahemikku jääb ka uue komposit sioonitehnika – tintinnabuli – sünd. Raamatu autor Joonas Sildre uuris helilooja elu- ja loominguloosse süvenedes paljusid arhiiviallikaid ning sai nõu ja abi ka Arvo ja Nora Pärdilt. „Asjaolu, et Arvo Pärdi koomiksivormis kujunemislugu ilmus eesti keele järel järgmise-
tagem, et tegu on ulatusliku autentse ja kvaliteetse ajalooliselt tähtsa fotomaterjaliga. Kõne all oleva raamatu lehekülgede silmitsejal avaneb võimalus visuaalselt läbi kõndida kogu ajaperiood, mis algas 28. juunil 1988 NLKP XIX parteikon verentsiga konstitutsiooni muutmiseks ja lõpeb Eesti iseseisvumise tunnustamisega. Fotode juurde on lisatud ilmekad kirjeldused ja konspektiivsed vahe tekstid. On huvitav vaadelda kongressi kõiki viit istungjärku ja sündmuste arengut nende vältel. Rahvasaadikud, kelle hulka autor kuulus, vabastati kongressi ajaks muudest ülesannetest. Leidsid aset esimesed vabad valimised teatud reservatsioo nidega. Kerkis esile hulk uusi inimesi, kes ei allunud kompartei kontrollile ja esindasid teistsugust ideoloogiat. Agres siivne kuulekas enamus valvas aga hoolikalt, et demokraatlikud tuuled liialt puhuma ei pääseks. Balti saadikutel olid omad eesmärgid, mille saavutamiseks kaasati vene demokraate. Tuli käibele mõiste „reguleeritav turumajandus“. Nagu öeldud, leidub raamatus vähe teksti. Ei saa ega oska teha palju sõnu ka seda teost tutvustades. Julgen aga soovitada kui visuaalset ajalugu. Oma silm on kuningas. Aju on kuninganna, kes silmaga nähtut analüüsib ja lahti mõtestab. EERIK PURJE
na saksa keeles, on omamoodi sümboolne. Teose tegevustik lõpeb hetkel, mil Pärtide pere emigreerub läände, jäädes see järel kolmekümneks aastaks elama just Saksamaale Ber liini,“ ütles saksa tõlke toimetaja Nele Meikar. Raamatu saksa keelde vahendanud Maximilian Murmann on keeleteadlane ja tõlkija, kes on õppinud fennougristikat Mün cheni, Budapesti ja Helsingi ülikoolis. 2020. a nomineeriti ta Karl Ristikivi „Hingede öö“ saksa keelde tõlkimise eest Kultuurkapitali ilukirjanduse tõlkeauhinnale. (Allikas: Arvo Pärdi Keskus)
Ainulaadne sõna – kirstuvõti Sõna ,,KIRSTUVÕTI“ on eesti keeles ainulaadne, kuna selles on kuus kõrvutiasetsevat tähte tähestikulises järjekorras – RSTUVÕ. Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et see kehtib ainult ilma võõrtähtedeta eesti tähestiku puhul (23-tähega variandis), mitte täieliku 32-tähelise tähestikuvariandi puhul. (ERR/EE)
Nr. 3
Filmiajakirjanikud valisid aasta parima Eesti filmi
Jaan Kaplinski 80 Tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Jaan Kaplinski tähistab 22. jaa nuaril oma 80.a sünnipäeva. Jaan Kaplinski sündis 1941. aastal Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski pojana. Ta õppis 1958–1964 Tartu Riik likus Ülikoolis prantsuse filo loogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Kaplinski oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses ta poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 1992– 1995 Riigikokku. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Jaan Kaplinskilt on ilmunud üle kümne luulekogu, neist esimene ,,Jäljed allikal“ 1965. aastal, proosateoseid, millest seni viimane ,,Latsepõlve suve“ 2019.a. Kaplinski näidend ,,Neljakuningapäev“ lavastati 1977.a Draamateatris ja 1987. Noorsooteatris. Temalt on ilmu nud ka lasteraamatuid ning hulgaliselt artikleid ja esseid. Jaan Kaplinski teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tšehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõl giti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kap linski ,,Kusagil maailma äärel“. Jaan Kaplinskist on valminud 2011.a Eesti-Prantsusmaa koos töös Raphaël-Gianelli Meriano portreefilm ,,Kaplinski süsteem“.
Foto: A.M. Mõistlik, Vikipedia
Filmikriitik Tõnu Karjatse tõdes kultuurilehes Sirp, et lõppenud aasta oli erakordne mitmeski mõttes: koroona kriis sulges kinod, peatas filmivõtted, lükkas segi esili nastuste ja festivalide plaanid ning tõi esile voogedastusplat vormid. Samas oli kodumaine filmi tööstus läinud aastal edukas – valmis 11 täispikka mängufilmi, 21 dokumentaalfilmi koos ,,Eesti lugudega“, neli lühimängufilmi ja üks täispikk animafilm. Koos tudengifilmide ja vähemuskaastootmistega oli filme ligi 40. Kasvas kaastootmisprojektide ja erarahastusel valminud filmide hulk. Koostöö Eesti filmitööstusega tõi läinud aastal kinodesse Christopher
Nolani ,,Teneti“ ja kui koroona poleks vahele seganud, siis oleks andnud koostöövõimaluse kinolegendi Kim Ki-dukiga. Aastast 1993 välja antav Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind Neitsi Maali on Eesti vanim järjepidev filmiauhind. Sel korral pälvis Priit Tenderi voolitud pronkskujukese Veiko Õunpuu ,,Viimased“, mis oli algselt mõeldud puhtalt Soome filmina ja mis on esitatud ka võõrkeelsete filmide Oscarile. Nominatsioonini jõudsid ka Jaan Tootseni portreedokk ,,Fred Jüssi. Olemise ilu“; Margus Paju menukas spioonifilm ,,O2“; Janno Jürgensi debüütdraama ,,Rain“; Margit Lillaku dokk ,,Südamering“. (ERR/EE)
,,Ööülikooli“ loengute põhjal valmib raamatusari
mene raamat on pühendatud Jaan Kaplinski 80. sünnipäevale. Tootseni sõnul on ta ,,Ööüli kooli“ raamatusarja tehes jälginud seda, et inimese hääl, tema keelerikkus ja omapära jääks alles, nii et lugedes kõlaks kõrvus autori hääl. Esimene teos ilmub aprillis. Kui Hooandjaga kogutakse pii sav toetus, loodab Tootsen luua raamatusarjale tervikliku visuaalse identiteedi ja alustada ka järgmiste raamatute ette valmistusega. Raadio Ööülikool on Jaan Tootseni toimetatud saatesari, mida saab kuulata Eesti Raa dio kahel kanalil: Viker- ja Klassikaraadios. Alates 2000. aastast on toimunud üle saja kohtumise Eesti õppejõudude ja mõtlejatega. (ERR/EE)
ERRi portaal vahendas teadet, et ,,Ööülikooli“ eestvedaja Jaan Tootsen alustab raamatusarjaga ,,Ööülikooli raamatukogu“. Sarja välja andmiseks on alustatud kam paaniaga Hooandjas. Uue sarja esimene teos on ,,Vaimu paik“, mis koondab Jaan Kaplinski loengud. ,,Raa matu teeb eriliseks Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski kirjavahetus ,,Kahekõne üle jõe“, mis on valminud spetsiaalselt sellesse raamatusse, kahe klassiku soe ja isiklik, üksteise vaimuilma ja hetkeolu vaatlev tekst,“ kirjutas Jaan Tootsen Hooandjas ja lisas, et sarja esi
Filateelia. Uus postmark.
Voldemar Panso 100 Möödunud aasta 30. novemb ril oleks Eesti teatrikorüfee Voldemar Panso tähistanud 100.a juubelisünnipäeva. Seda märgiti mitmel moel, muu hulgas lasti Eestis sel puhul käibele ka siseriiklikuks ka sutamiseks mõeldud 90-euro sendise nominaalväärtusega postmark. Juubelipostmargi kujundas Lembit Lõhmus ja margid trükiti trükikojas AS Vaba Maa. Lavastaja, näitleja ja teatri pedagoog Voldemar Panso (30. XI 1920 – 27. XII 1977) on üks legendaarsemaid nimesid Eesti teatriloos. Ta ei olnud mitte ainult silmapaistev lavastaja, sarmikas näitleja, viljakas kirjanik ja visiooniga teatrijuht, kelle käe all tegutsesid aastatel
Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!
1965–1970 ENSV Riiklik Noorsooteater (tänane Tallinna Linnateater) ja 1970–76 TRA Draamateater, vaid ka pühen dunud õppejõud ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi lava kunstikateedri (praeguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli) asutaja. „Lava kat“, kust on sirgunud suurem osa tänaseid Eesti näitlejaid, nimetatakse Panso kooliks tänaseni ning igal aastal antakse tema sünniaastapäeval ühele lava kunstikooli üliõpilasele üle Voldemar Panso preemia. (Allikas: Eesti Post/Omniva)
