Eesti Elu / Estonian Life No. 45 | Nov 8, 2019

This newspaper was mailed on Friday, November 8, 2019

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–12) Nr. 45, 2019

Reedel, 8. novembril — Friday, November 8

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $3.00

Elagu tegusad juubilarid vägeval Juubelisajul!

Meil on tekkinud uus sündmuse nimetus – Juubelisadu (JS), mida on raske inglise keelde tõlkida. Kas splash, explosion, blast?! Kõik sobiks, sest pühitseti viie juubilari aastapäevi Toronto Eesti Ma­jas 2. novembril. Saalid olid pidulisi täis.

Juubilare sai isiklikult tervitada, õnnitleda ja kallistada.

Meie juubilarid, kes te olete?

Kauakestev, alustala ja teera­ jaja Toronto Eesti Selts (TES) – 75!

Emakeelest hooliv ja säilitav, õpihimuline T.E.S. Täiendusalg­ kool (TETK) – juba 70, väsi­ musmärkideta!

Tarkust taga nõudev noorem veli ja sõsar T.E.S. Keskkool (TEK) – 55, kes puhkusele ei kavatse minna!

Noorus ja silmaterad T.E.S. Lasteaed (TEL) – 55, meie järel­kasv!

Sportlikult täpne Toronto Püssi- ja Püstoliklubi (TEPP) – 50!

Juubilarid on tugevad eesti organisatsioonid ja toimekate

Koolide sekretär Eda Oja koostas ja lavastas Juubelisajul ette kantud näidendi ,,,,Kevade“ jälgedes“.

Foto: Peeter Põldre

eestlastega, kes on kokku hoid­ nud, käed külge pannud mitme­ sugustele tegevustele, hoidnud ja edasi kandnud eesti kul­ tuuriruumi Kanadas. Need ei ole ainult pidulikud sõnad, vaid meie tegu ja nägu.

Kas taevast sadas midagi alla? Kas midagi särtsus ja müristas? Kõike juhtus Juubeli­ sajul: kostsid tormilised ap­ lausid ja noored lauluhääled kooridena, tugevad tantsusam­ mud põrandal ja särisesid säraküünlad peotordil.

Juubelisadu algas – avakõnega!

Eesti hümni järel tutvustasid end juubelipeo õhtujuhid Täien­ duskoolide vilistlased Elli Kipper ja Toomas Tammark, kel oli mitmeid eripalgelisi rolle õhtu jooksul. Juubelisaju vani­ ma organisatsiooni juht, kaua­ aegne TESi esinaine Anne Liis Keelmann meenutas seltsi tege­ vust 75 aasta jooksul nii: ,,Kas teadsite, et 75 aastat ta­ gasi elas Torontos umbes 200 eestlast, kellele selts kujunes ühiskondlikuks elu keskuseks?

Algaastatel käidi koos Soome Majas ja kirikute ruumides.

Seltsi koosolekul 1951. a. tõs­ teti üles eestlaste oma maja va­ jadus ja selts võttis edukalt osa rahakogumise aktsioonist Eesti Maja heaks.

Anne Liis Keelmann ja Elle Rosenberg (keskel) Toronto Eesti Seltsist koos õhtu juhtide Elli Kipperi ja Toomas Tammarkiga, viimane kehastas ka näidendi peategelast Tootsi.

Foto: Paul Kiilaspea

Lasteaia ja koolide noored juubelitortide lahtilõikamise ootuses.

Seltsist on kasvanud välja rida iseseisvaid huviringe. Näi­ teks rahvatantsurühm, teatriring, jahi- ja kalameeste ring ja kir­ jandusring. Huviringid muu­ tusid hiljem iseseisvateks organi­ satsioonideks. Samuti on seltsil teeneid Jõekääru laste su­ vekodu rajamisel, mille hoolda­ jaks oli TES-i naissektsioon (hiljem ümberorganiseeritud Toronto Eesti Naisselts).

Seltsi korraldusel on toimu­ nud rohkesti loenguid ja laud­ konnavestlusi mitmesugustel teemadel. Peetud on kontserte, pidusid, kevadpopurriisid, tulu­ õhtuid jm. Seltsi algatusel toi­ musid esimesed eesti kunsti üldnäitused. Valiti esindajaid Eesti Liit Kanadasse ja Eesti Abistamiskomiteesse.

Seltsi hoole all on tegutsenud elujõuliselt täienduskoolid ning lasteaed. Aastal 1964 pandi seltsi liikmete eestvedamisel käima korjandus kohviku ehita­ miseks Eesti Majja. Tol ajal töötas lasteaed Eesti Majas li­ saks laupäevahommikutele veel kahel hommikul nädalas. Aas­ tatel 1976-78 oligi Eesti Maja kohviku pidamine seltsi käes.

Kes mäletab seltsi raamatu­ kogu, üle 1500 köite ilu- ja teatmekirjandusteosega ning oli avatud aastaid Eesti Maja klubi­ ruumis neljapäevaõhtuti?

Lisaks täienduskoolidele ja lasteaiale on selts jaganud raha­ list toetust eriti noorte te­ge­­vu­­sele, näiteks gaidideleskautidele, ,,Kungla“ rahva­ tantsi­jatele ja väsimatu töö eest aupeakonsulaadile. Suuremate summadega on toetatud koo­ likoori reise Eestisse esinema laulupidudel. Selts on aktiivselt kaasa aidanud suurüritustele

Torontos, nt. Esto ’72, ’84 & 2000. Eelmisel aastal panime alguse T.E. Noorte Seltsile.

Selts jätkab sihikindlalt rah­ vuslikku tegevust. Alates 2007. aastast oleme saatnud jõu­ lurõõmu Eesti sõduritele, alul kinnaste ja mütside saatmisega, hiljem koolilaste kirjutatud jõu­ lukirjade ja kaartidega.

Seltsi tähtsamaks ürituseks on kujunenud EV aastapäeva korraldamine koos teiste organi­ satsioonidega. Eeskavades on esinenud laulukoorid, solistid,

Foto: Peeter Põldre

skaudid ja gaidid, lasteaia- ja täienduskoolide õpilased ning orkestrid. Aktusekõnelejateks on olnud eestlastest nimekad poliitika- ja seltskonnategelased Kanadast, USA-st ja Eestist.

Aktuseid, üritusi on peetud mit­ metes suuremates kohtades, nt.

Massey Hall, Ryerson Instituudi aula, Toronto Ülikooli aula, Roy Thomson Hall, Vana-Andrese kirik, viimastel aastatel ko­ duseks muutunud Toronto Eesti Maja suures saalis. EV100 (Järgneb lk. 8)

Eesti kirjanikud rambivalguses 40. Toronto rahvusvahelisel kirjanike festivalil Anneli Andre-Barrett Möödunud nädalal pakuti Toronto lugejatele mitut huvi­ tavat ja kaasatõmbavat või­ malust tutvuda tuntud Eesti kirjanike Kai Aareleidi ja Rein Rauaga Toronto International Authors Festival’il ehk TIFA’l

ja kohtumistel Tartu Col­ lege’is. Kirjanikud viibisid Kanadas tänu Estonian Studies Centre/VEMU, Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Kir­ janduse Teabekeskuse toele ja koostööle.

(Järgneb lk. 4)

Tartu College’is 3. novembril toimunud vestlusringis on Eerik Purje, Kai Aareleid, Rein Raud ja Urve Tamberg.

Foto: K. Kiilaspea

2

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

Nr. 45

Kaimar Karu nimetati ministriks

Published by Tartu College Publishing Committee 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 PAP Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College’i Kirjastuskomitee Asutaja: Elmar Tampõld Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad: Laas Leivat

Kaire Tensuda Reporter-toimetaja: Eerik Purje Toimetuse kolleegium:

Enn Kiilaspea

Jüri Laansoo

Tarvo Toomes

Tellimishinnad: Kanada: (GST arvestatud) • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00.

• Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00.

USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Novembris on tähelepanu keskmes meeste tervis Novembrikuud märgitakse paljudes maailma riikides meeste tervise kuuna, mil pööratakse tavapärasest suuremat tähelepanu just meeste tervisele ja vajadusele seda aeg-ajalt kontrollida. On üldteada fakt, et paljud mehed just väga tihti arstide juurde ei kipu, seetõttu võivad mõned haigused hiilivalt kulgeda ning kui neile õigel ajal jaole ei saa, siis võib asi vahel päris kurjaks minna.

Eestis on samalaadsed algatused sel kuul täies hoos. Eesti mehed on sageli just need, kes arstil käimist hea meelega edasi lükkavad.

Virumaa Teatajas ilmunud meeste tervise kuu teemat käsitlevas artiklis on juttu eesnäärmevähist, mis on Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeil alates 2004. aastast olnud meestel kõige sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja Eestis, ent selle õigeaegse avastamise korral on väljavaated tervenemiseks väga head: näiteks viimastel andmetel on viis aastat pärast diagnoosimist elus 92% kõigist eesnäärmevähki haigestunutest, milline näitaja on sarnane Põhjamaadega.

Kuigi meeste tervise kuu keskmes on just mehi ohustavad haigused, ei saa mööda vaadata ka teistest probleemidest, mis võivad kurvalt lõppeda ja saatuslikuks saada. Tervise Arengu Instituudi oluliste tegevuste hulgas on näiteks ka alkoholi liigtarvitamise enne­tamine, sest paraku kuulub Eesti enim alkoholi tarbivate riikide hulka Euroopas, ning alkoholist tingitud kahjud mõjutavad rahva tervist ning ka majandust.

TAI kodulehel ilmunud kirjutisest ilmneb, et 2017.a. tarvitati täiskasvanud inimese kohta 10,3 liitrit absoluutalkoholi ning hinnanguliselt on kõikidest alkoholitarvitajatest üks kolmandik alkoholi liigtarvitajad. Kuna alkoholi tarbimine levib palju just noorte hulgas, juhtub sellega seoses ka õnnetusi, mistõttu kaotab oma elu nii mõnigi noor inimene.

November on Eestis oluline kuu ka selle poolest, et siis tähistatakse isadepäeva, mis tänavu on sel pühapäeval, 10. novemb­ril. (Kanadas seevastu on isadepäev teatavasti juunikuus.) Eestis on tegemist alles suhteliselt uue tähtpäevaga, mida hakati tähistama mõnikümmend aastat tagasi, Põhjamaade eeskujul novembris. Nagu selgub Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaa­sist, on selle tähtpäeva sihiks süvendada isade ja laste suhteid, näiteks on paljud õppeasutused kuulutanud selle isaga sportimise päevaks. On ju siis kasutegur mitmekülgne: lisaks ühisele ajaveetmisele ka tegevus tervise heaks. Isadepäeval valib Eesti Naisliit ka esitatud kandidaatide seast aasta isa.

Muide, eelmisel aastal toimus EV100 ürituste raames kaitseväe korraldusel juubeliaasta isadepäeva tähistamine suure kontserdiga lauluväljakul, kus oli kõigil võimalik uudistada ka kaitseväe tehnikat. Tänavu kutsub kaitsevägi kõiki Rakvere spordikeskusesse, et üheskoos Eesti jõustruktuuridega isadepäeva tähistada.

Kuigi meeste keskmine eluiga jääb ikka naiste omale alla, võime nii Kanadas kui Eestis rõõmu tunda, et inimesed elavad üha kauem, ning oluline on, et ka tervena elatud aastaid oleks rohkem. KAIRE TENSUDA

Laupäeval, 2. novembril nime­ tas president Kersti Kaljulaid uueks väliskauban­ dus- ja infotehnloogiaminist­ riks Kaimar Karu.

Minister astub ametlikult ametisse pärast seda, kui ta on andnud ametivande riigikogu ees.

Karu ei kuulu EKREsse ega pole kuulunud varem ka ühtegi teise erakonda.

Kaimar Karu on IT-sektoris töötanud üle 20 aasta. Viimased kuus aastat on Karu elanud ja töötanud Londonis, kuhu ta kut­ suti juhtima tooteportfelli ja strateegiat Cabinet Office’i ning suurfirma Capita vastloodud

ühisettevõttes AXELOS. Ta on esinenud rahvusvahelistel kon­ verentsidel, igapäevaselt te­ge­leb strateegilise konsultat­s iooni ning juhtimiskoolitustega.

Karu on töötanud ka Põllu­ majanduse Registrite ja Infor­ matsiooni Ametis IT-osakonna juhataja asetäitjana, Rootsi koolitusfirma BiTA Service ­ Management Eesti tütarfirmas tegevjuhina, täitnud juhatuse liikme ning presidendi rolli mit­ tetulundusühingus itSMF Esto­ nia ning konsulteerinud Skype’i teenusehalduse protsesside ja praktikate parendamisel enne ja pärast Microsoftiga ühinemist.

Karule kuulub väikefirma

Riigikogu lubab kuni 160 kaitseväelasel osaleda rahvusvahelistel missioonidel

Riina Kionka Euroopa Liidu esinduse juhiks Lõuna-Aafrika Vabariigis

Riigikogus olid kolmapäeval teisel lugemisel kaitseminis­ teeriumi esitatud eelnõud, mis võimaldavad Eestil järgmisel aastal panustada rahvusvahe­ listesse sõjalistesse operat­ sioonidesse kuni 160 ja val­ midusüksustesse kuni 234 kaitseväelasega. Seejuures suu­ rendab Eesti oma osalust Prantsusmaa juhitaval ter­ rorismivastasel operatsioonil Barkhane Malis.

Kokku osaleb operatsioonil Barkhane kuni 95 Eesti kait­ seväelast, samuti panustab Eesti staabiohvitseridega ÜRO rahu­ valvemissiooni ning Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis.

NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissiooni Resolute Support Afganistanis osaleb Eesti kuni 46 kaitseväelasega.

Ameerika Ühendriikide juhi­ tava Daeshi vastase koalitsiooni operatsioonil Inherent Resolve Iraagis suurendas Riigikogu mandaati 10 kaitseväelaselt 20-le kaitseväelasele.

Järgmisel aastal on ka kavas osaleda kuni 210 kaitseväelase­ ga NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus soomusjala­ väekompanii (Balti pataljonis), erioperatsioonide üksuse, staa­ biohvitseride ja miinijahtija meeskonnaga ning kuni 24 kait­ seväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) valmiduskoosseisudes. Ülejäänud operatsioonidel jätkab Eesti suures osas senises mahus. (KMPT/EE)

Euroopa Liidu välispoliitika­ juht Federica Mogherini kuu­ lutas suvel välja 43 diplomaati, kes asusid sügisest juhtima Euroopa Liidu esindusi välis­ riikides ning nende hulgas on ka kaks eestlast, kaasa arva­ tud 2014. aastast Euroopa Ülemkogu presidendi Donald Tuski välispoliitika nõunikuna töötanud, Detroit’is sündinud ja sirgunud Riina Kionka.

Kionka nimetati Euroopa Lii­ du saadikuks Lõuna-Aafrika Vabariigis ja viimati välis­ ministeeriumi Euroopa Liidu küsimuste asekantslerina töö­ tanud Matti Maasikas sai uueks EL-i esinduse juhiks Ukrainas. Eesti diplomaat Aivo Orav jätkab EL esinduse juhina Montenegros, kus ta on töötanud 2016. aasta 1. septembrist.

Euroopa Liidul on 143 esin­ dust, mille hulgas on lisaks rii­ kidele ka esindused tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioo­ nide ja mõnede tunnustamata territooriumide juures.

Kionka sõnul on LõunaAafrika pealinn Pretoria, kus asuvad kõik riigi saatkonnad, New Yorgi ÜRO järel teisel ko­ hal välisesinduste võõrustamise arvu poolest. ,,Nii on kohal ka enamik EL-i liikmesriike, 24 praegusest 28-st. Kahjuks, kuid arusaadavalt ei kuulu Eesti nende hulka, ehkki mõned Eesti ettevõtted nagu näiteks sõidu­ jagamisettevõte Bolt, tegutsevad

Kaimar Karu. Foto: Siim Lõvi, ERR

Mindbridge OÜ. Ta kuulub Hariduse Infotehnoloogia Sih­ t­ asutuse nõukokku ja IT vald­ konna MTÜ ITSMF Estonia juhtkonda.

siin,“ kommenteeris Kionka ing­liskeelsele võrguväljaandele „Estonian World“ antud interv­ juus. (29.10.2019, autor Sten Hankewitz, rubriigis „Inime­ sed“. www.estonianworld.com) Kionka on varem öelnud, et sai „kogemata diplomaadiks“, olles esialgu plaaninud õppida muusikat, dirigeerimist või õi­ gusteadust. Ema Mall (Rebane) Kionka ja vanavanemate pagu­ laskogemuse tugeva mõju tõttu huvitasid teda aga juba noores eas ka rahvusvahelised suhted.

Isa on tal saksa päritolu ameerik­ lane.

Magistrikraadi saavutamise järgselt töötas Kionka Raadio Vaba Euroopa analüütikuna, asudes seejärel 1993. a tööle Eesti Välisministeeriumisse.

1996. a naases koos abikaasa, diplomaadi ja hilisema Eesti suursaadiku USAs Lauri Lepi­ kuga ning kahe väikse lapsega USA-sse, kus kaitses Eesti poliitika teemalist doktorikraadi.

Riina Kionka oli Eesti suursaa­ dik Saksamaal aastatel 20002004, 2005. aastal liitus Euroopa Liidu Nõukoguga, kus juhtis transatlantiliste suhete ja ÜRO üksust. 2007. a sai temast Javier Solana inimõiguste eri­ esindaja ning 2014. aastast Euroopa Liidu ülemkogu presi­ dendi Donald Tuski peanõunik välispoliitikas, olles seega kõige mõjukamal kohal eestlasest ametnik Euroopa Liidus.

Vahendas RIINA KINDLAM

Eesti kõrgeim kuusk kuivas ära Põlvamaal Räpina vallas Ootsipalus kuivas ära Eesti kõrgeim kuusk, millel kõrgust 48,6 meetrit.

Riigimetsa majandamise kes­ kuse (RMK) peametsaülem Andres Sepp ütles ERR-ile, et Ootsipalu kuuse kuivamise põh­ jus oli puu kõrge vanus.

Erakordne puu ei kasvanud peametsaülema sõnul tegelikult juba mõnd aega. 2016. aastal mõõdeti kuuse vanuseks 202 aastat, nii et praeguseks on ta 205-aastane. (ERR/EE)

Euroopa Liidu uus suursaadik, Eesti diplomaat Riina Kionka kohtus 15. oktoobril Lõuna-Aafrika presidendi Cyril Ramaphosaga, et esitada oma volikirja.

Foto: Euroopa Liidu delegatsioon Lõuna-Aafrikas

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

3

Erakorraline liikmete koosolek Toronto Eesti Ühispank Eesti Maja, suur saal 958 Broadview Avenue, Toronto Kolmapäeval, 27. novembril 2019, kell 19.00 Käesolevaga teatame, et Toronto Eesti Ühispanga era­ korraline koosolek toimub Eesti Maja suures saalis, 958 Broad­ view Avenue, Toronto, Ontario M4K 2R6, kolmapäeval, 27. no­ vembril 2019, kell 19.00. Re­ gistreerimine algab kell 18.00.

Koosolekule järgneb väike koosviibimine.

Erakorraline päevapunkt erakorralisel liikmete koosolekul: 1. Kaaluda, ja kui jõutakse ühisele arusaamisele, vastu võtta vastavalt Credit Unions and Caisses Populaires Act, 1994 reeglitele, erakorraline otsus Toronto Eesti Ühispanga (ECU) poolt esitatud ettepanek liituda Läti Ühispangaga (LCU), ning peale seda töötada ühi­ nenud ühispangana, vastavalt ühinemislepingule, mis kirjutati alla ECU ja LCU poolt 21.

5. novembril 2019 Lugupeetud Toronto Eesti Ühispanga liige, Olete kutsutud ühispanga erakorralisele koosolekule 27. novembril 2019, kell 19.00.

Nagu hiljuti teatasime, Toronto Eesti Ühispank ja Läti ühispank on alla kirjutanud esi­ algsele ühinemislepingule kahe organisatsiooni liitumiseks.

Liitudes jätkab meie ühispank: • pangandustehingute pakku­ mist turvalises ja tuttavas kesk­ konnas nagu varem, • iga liikme rahalise heaolu eest hoolitsemist, • oma kogukonna toetamist. Ühinemine aitab tugevdada mõlemat ühispanka, et olla paremini valmis tuleviku digi­ taalpanganduseks ning kõige uuemate ja moodsamate panga­ teenuste ja -tehnoloogiate ra­ kendamiseks.

Koos oleme tugevamad • Kombineeritud varade suurus on umbes $200 miljonit dollarit.

• Liikmeskonna arv ligikaudu 6400.

• Liikmetele juba tuttavad teenistujad jätkavad teenuste pakkumist, kusjuures neile ava­ neb rohkem võimalusi karjääri edendamiseks; ühinemise tule­ musena ei kaota keegi oma töö­ kohta.

• Kokku kolm kontorit – üks Toronto Eesti Majas ning kaks Läti Majades asukohaga Toronto ja Hamilton – jätkavad endistes kohtades vähemalt samade lahtiolekuaegadega, mis varemgi. Anname endast parima, et võimalikult kiiresti alustada pangateenuste pakkumist mõle­ ma panga liikmetele kõigis kolmes paigas.

• Kõik arved, kontraktid (lae­ nud, kinnisvaralaenud, hoiused, investeeringud) kantakse üle ühinenud panga alla, säilitades kõik kehtivad tingimused.

2. Ainult need liikmed, kes vas­ tavalt ECU andmetele on 4.

Erakorraline otsus näeb ette: novembril 2019 liikmete nime­ 1. Läti Ühispangaga sõlmitud kirjas (,,Andmete kuupäev“ vas­ ühinemislepingu heakskiitmine, tavalt ECU põhikirjale), võivad kaasa arvatud uue üksuse uus hääletada erakorralisel kooso­le­ legaalne nimi, mis esitatakse kul, ja ainult kui nad on ECU liikmetele erakorralisel nimetatud kuupäeval vähemalt 18 aastat vanad. koosolekul.

2. ECU nõukogule antud õigus 3. ECU liikmed peavad tulema taganeda ühinemisest, ilma et koosolekule isiklikult kohale, et konsulteeritakse liikmeskonna­ nende hääled läheks arvesse. ga, kui leitakse, et ühinemis­ Ainult need liikmed, kes on ,,legaalsed isikud“ (näiteks kor­ lepingu tingimusi ei täideta.

3. ECU nõukogu liikmete ja poratsioonid, partnerettevõtted, ametnike õigus ja juhised ühi­ organisatsioonid) võivad hääle­ nemislepingu läbiviimiseks ECU tada volikirja alusel vastavalt nimel ja kohustuste täitmine ECU põhikirjale. Allkirjastatud volikirjad peab esitama hilje­ peale seda.

5. novembril 2019.aastal malt 26. novembriks 2019, kell 19.00.

Nõukogu nimel, 4. Ühinemisleping ja lisad on KORPORATSIOONI SEKRETÄR kättesaadavad kohal ülevaata­ Märkused: miseks koosolekul ja ECU kon­ 1. Ühinemise tingimuseks on toris 21 päeva enne koosoleku erakorralise otsuse vastuvõt­ toimumist tavalistel lahtiole­ ku­ mine ECU liikmete poolt. aegadel. augustil 2019.

• Anita Saar jätkab liitunud panga tegevjuhina, ja Andris Lagzdins, praegune Läti Ühis­ panga tegevjuht, läheb välja­ teenitud pensionile. Ta on tööta­ nud seal üle 30 aasta.

• Ühispanga nõukokku hakkab kuuluma üheksa Toronto Eesti Ühispanga ja kolm Läti Ühis­ panga nõukogu liiget, kajasta­ des varade hulka, mis kumbki pool ühinenud panka toob.

• Ühinenud pank on avatud kõigile, mitte ainult eestlastele või lätlastele. ECU liikmeks võib juba praegu saada iga Ontario elanik.

Natuke Läti Ühispanga kohta • Tegutseb alates aastast 1959, hetkel ikka rahvusel põhinev kinnine ühispank.

• Umbes 1600 liiget ja $50 mil­ jonit varasid • Kaks harukontorit, üks Torontos ja teine Hamiltonis: • 4 Credit Union Drive, North York, ON M4A 2N8 • 16 Queen Street North, Hamilton, ON L8R 2T8 Jääme truuks oma pärandile ja juurtele Erakorraliselt kokku kutsutud koosolekul esitatakse liitunud ühispanga uus nimi. Uuenenud kaubamärk teeb kummarduse meie pärandile ning toetab sa­ mal ajal meie kasvu ühiskonnas laiemalt. Nii liikmed kui mõle­ ma panga töötajad koos kogu­ kondade esindajatega aitasid läbi töö fookusgruppides ja küsitluste täitmisega kauba­ märgini jõuda. Need tulemused annavad suuna meie tulevikuks.

Oleme ühispank, kuhu kuuluvad meie teenistujad ja liikmed, kelle jaoks on väga tähtis, kes me oleme ja mida me teeme.

Me jääme alati truuks nendele väärtustele.

nuaril 2020, tingimusel, et mõlema ühispanga liikmed ja meie järelvalveasutus FSRA on andnud oma nõusoleku.

Millalgi 2020. aasta alguses võib esimesena näha muudatusi uuenenud ilmega kodulehel, kus määravaks saab uus kaubamärk, aga ka kasutajasõbralikum lähe­ nemine. Tasub hoida silma peal, millal täpselt see juhtub.

Järgmise paari aasta jooksul juurutame kaasaegse pangasüs­ teemi ja uuendame mobiilira­ kendust, mis lubavad meil nii kontorites kui internetipangas pakkuda paremaid tooteid ja teenuseid mitmetes erinevates valdkondades. Üleminekuperi­o­ odil võivad meie teenistujad ­teiega ühendust võtta või saata järelpärimisi, et kindlustada kõigi liikmete andmete õigsus.

Loodame teie mõistvale suhtu­ misele.

Ootame kõigi toetust selle uue ajaloolise etapi juures Jätkame väärtuste loomist kogukonna ülesehitamise prot­ sessis. Ühinemine samade väär­ tuste ja mõtetega ühispangaga on väga oluliseks sammuks sellel teel. Tulevik toob meile ­ kindlasti palju uut ja põnevat!

Igaühel on selles oma osa.

Tule novembri koosolekule ning nõustu meie plaanidega kind­ lustada tugev ja jätkusuutlik ühispank meie lastele ja laste­ lastele. Palume teiepoolset usal­dust ja toetust, hääletades ühinemise poolt. Kui tekib kü­ simusi, siis võib alati kontorisse helistada; meie teenistujad on valmis vastama ja selgitama.

Sa­ ­ muti on võimalus jälgida meie kodulehte, kust võib leida kõige uuemaid teateid: www­.es­ toniancu­. com/aboutus/media­ centre/merger.

Vaadates tulevikku Ühinemine toimuks 1. jaa­

ELLEN VALTER Nõukogu esimees ANITA SAAR President ja tegevjuht

Soomaal algas kolmas veetõus Soomaal on alanud selle sügise kolmas veetõus, koha­ like kõnepruugis kolmas küür.

Praegune on neist kõige suurem, jõed on üle kallaste ning veetõus jätkub.

Suvel saab Soomaa rahvus­ pargis kuiva jalaga kõndida, veetõusude ajal aga sõidaks nagu suurel järvel, ainukene vahe on see, et seal kasvavad puud veest välja.

Viimastel aastatel on ette tul­ nud ka suviseid üleujutusi. Siis saab kanuudega heinapallide ­vahel sõita.

Kevadine suurvesi ei tõuse üleöö, aga madalamates kohta­ des elavatele inimestele võib see vahel üllatusi pakkuda.

(ERR/EE)

Pärnu võeti Euroopa ajalooliste kuurortlinnade liitu Pärnust sai 10. oktoobril Euroopa ajalooliste kuurort­ linnade liidu (European His­ toric Thermals Towns Asso­ ciation – EHTTA) liige nende üldkoosolekul Spa linnas Belgias.

EHTTA loodi 2009. a Brüs­

Pärnu rannahotell.

S P ORT

Hamilton kindlustas enne hooaja lõppu kuuenda MM-tiitli Nädalavahetusel USA-s Aus­ tinis toimunud vormel-1 GP-etapil kindlustas teise koha saanud Mercedese piloot Lewis Hamilton (34) oma kar­ jääri kuuenda MM-tiitli.

Parima stardipositsiooni saa­ nud meeskonnakaaslane Valtteri Bottas lõpetas sõidu eimesena, kolmas oli Red Bulli pilot Max Verstappen.

Hamiltonist rohkem – seitse – on maailmameistritiitleid võit­ nud sakslane Michael Schu­ macher, viis MM-tiitlit võitis Argentiina legend Juan Manuel Fangio.

selis. Liitu kuulub üle 50 liik­ meslinna ja regiooni 16 Euroo­ pa riigist.

EHTTA osaleb igal aastal rahvusvahelistel messidel, kus esindab kõiki liidu liikmeid.

Pärnul tuli ühingusse pää­se­ miseks läbida põhjalik hinda­ mine, mille käigus uuriti koha­ likke spaatraditsioone, ajaloolist kultuuripärandit ja tänaste turis­ miteenuste valikuid ja kvali­teeti.

Foto: EE

4

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

Nr. 45

Lõikustänupüha Victoria eestlaskonnas Eestlased, kaaslased, lapsed ja Eestis ajutiselt elanud kana­ dalased kogunesid hommi­ kusele jumalateenistusele ning „pot luck“ lõunasöögile Victorias (BC) 19. oktoobril 2019.

Teenistust koos armulauaga pidas Vancouverist kohale sõit­ nud pastor Algur Kaerma. Teda saatsid EELK Vancouveri Peetri Luteriusu koguduse juhatuse liikmed Aarne ning Anne Tork.

Teenistuse kord ning laulusõnad olid selgelt kirja pandud selleks puhuks valmistatud voldikus.

Kaasas olid ka suured kirikulau­ luraamatud. Orelit asendas Aarne Torki kitarr. Üritus leidis aset Urmas ja Lynne Anniko lahkes kodus otse Juan de Fuca väina ääres. Puud, linnud, silma­piirini ulatav vesi ja vahe­ tuv sini-valge taevas, kõik nähtaval läbi laiade klaasuste, mõjusid rahustavalt usuteenis­ tuse ajal.

Lõunale tuli rahvast juurde pirukate, salatite, heeringa, kana, vorstide, sinkide, krevet­ tide, präänikute, juustu, küp­ siste, õunakoogi, värskete mar­ jade-puuviljadega ja muu maits­ vaga. Kõik paistis isuäratav Lynne Anniko poolt lõikuspüha teemal dekoreeritud laual. Algur Kaerma tõi Vancouverist läti eesti leiba, sihilikult valitud, et olla kaaskõlas teenistuse ajal peetud jutlusega. Victoria rah­ vas pidas sellest ka eriti lugu, kuna siin linnas ei ole sellist ­pagaritoodet saadaval. Pastor pi­ das söögipalve, millele järgnes söömine samas ilusa vaatega ruumis, kus varem teenistus oli peetud. Jutuajamine kestis mitu tundi. Väikesed lapsed olid õn­ nelikud mänguasjade kastist lei­ tud pisi-nukkude ja Lego osade­ ga. Kiitus Urmas ja Lynne Annikole, pastor Algur Kaer­ male ning Aarne ja Anne Torkile hästi õnnestunud korral­

Eesti kirjanikud…

tas saladuste tähtsusele ja tõe otsimise vajadusele oma romaa­ nis Linnade põletamine, mis jutustab sõjajärgses Tartus lahti rulluva perekonnaloo.

Eesti kirjanikke viidi muidu­ gi Niagara koske vaatama, aga neid kutsuti ka aukülalistena TIFA galale, kus nad jagasid oma muljeid, ideid ja kogemusi teiste rahvusvaheliste autoritega.

Aga võib-olla kõige mõju­ vam oli Kai Aareleidi ja Rein Raua osavõtt 27. oktoobril aset leidnud üritusest Europe on Tour: Reading and Reception.

Seda tutvustati TIFA program­ mis nõnda: No passport needed to meet, hear and learn from the European Union’s leaders on contemporary literature at this special event. Siin lugesid Kai Aareleid ja Rein Raud ette

(Algus lk. 1)

Kai Aareleidi ja Rein Rauda võis TIFA programmis näha mitmel päeval. Laupäeval, 26. oktoobril astus Rein Raud üles koos kahe teise autoriga – Mona Awadiga Kanadast ja Benedek Tothiga Ungarist. Rein Raud luges ette ühe salapära­ sena mõjunud katkendi oma ­romaanist Täiusliku lause surm ja osales enesekindlalt paneel­ dis­kussioonis, äratades nii huvi ohtliku ja põneva üleminekuaja vastu Eestis 1980. aastate lõpus.

Kai Aareleid esines 30. ok­ toob­ril koos Filipiini päritolu Ameerika kirjaniku Joanne Ramosega ja Cabriela Ybarraga Hispaaniast. Kai Aareleid osu­

Kirjanikud kohtumisel Tartu College’is eestlaste raamatuklubi liikmetega.

Foto: Piret Noorhani

Rein Raud ja Kai Aareleid Toronto Rahvusvahelisel Kirjanike Festivalil.

Foto: Piret Noorhani

Tänupüha koosviibimisel osalenuid söögilaua ümber.

Foto: H. Leesment

duse eest!

Oldi tänulikud oma elule an­ tud õnne ja külluse eest.

Koosviibimine umbes 20 osa­ võtjaga lõppes, kui kaugelt tul­ nud külalised siirdusid tagasi praamile Vancouverisse sõiduks.

HELGI LEESMENT

katkendeid oma romaanidest eesti keeles – ingliskeelseid tõlkeid näidati samal ajal nende taga suurel ekraanil. Nii ko­ halviibinud eestlased kui ing­ liskeelsed lugejad võisid kuulda meie ilusat eesti keelt ja nautida Eestist tulnud külaliste andekat loomingut. Nõnda tähistas ka Toronto rahvusvaheline kirja­ nike festival meie eesti keele aastat!

Pühapäeva, 3. novembri hommikul kohtusid kirjanikud Tartu College’is siinse eestlaste raamatuklubiga. Paaritunnise koosviibimise jooksul said kir­ janike teoseid lugenud klubi­ liikmed esitada küsimusi nii loetu kui kirjanike muude tegemiste kohta.

Sama päeva õhtupoolikul toi­ mus Tartu College’i saalis Eesti Õppetöö Keskuse/VEMU kor­ raldusel kohtumine kirjanikega, kus kõigil kohalikel kirjan­ dushuvilistel oli võimalik küla­ liste loominguga tutvuda ja nen­ dega kirjanduse teemadel vestelda. Mõlemad esitasid kat­ ke ülalmainitud teostest ja and­ sid lisaseletusi. Siduva värvilõn­ gana astusid nendega koos üles kohalikud kirjanikud Urve Tamberg ja Eerik Purje, kes end lühidalt tutvustasid ja jäid siis koos külalistega poodiumile istuma, moodustades koos ­ ­küllaltki arvuka publikuga ühise vestlusringi.

Mõttevahetus hakkas liikuma kahes suunas: esmalt kirjanike endi vahel, millest varsti naka­ tus ka saal, kust hakkas sadama küsimusi ja kommentaare. Kui suleseppi ergutas jutlema kol­ leege lahutav ajutiselt kuivanud ookean, siis saalipoolne huvi käsitles kirjanikuks hakkamist/ olemist: kuivõrd ajendab kedagi missioonitunne ja milline see täpselt on? Kuidas näeb välja kirjaniku argipäev – tööajad, -meetodid, -vahendid? Kust ammutatakse inspiratsiooni ja ­ mis juhtub, kui see kirjaniku ootamatult hülgab?

Selgus, et missioonitundest

Jumalateenistuse järgselt seisavad koos pastor Algur Kaermaga (vas): Helgi Leesment, Urmas Anniko, Peter Leesment, Barbara Mägi, Anne Tork, Jaak Mägi, Aarne Tork.

Foto: A. Tork

Tänupühalõunale võeti ka lapsed kaasa. Pildil Milvi Tiislar, Miku ja Aivi Rosenbluth, Melania Taylor ja Meelika Armitage, Sarah Taylor ja Orla Armitage.

Foto: H. Leesment

pole kirjanikud vabad kummalgi pool ookeani ja see mission on küllaltki samanäoline, siinpool mõistetavalt ehk tugeva­ mini rõhutatud. Urve Tambergi ing­ liskeelne romaan The Darkest Corner of the World käsitleb esi­ mese nõukogude okupatsi­ ooni aega. Eerik Purje ainsa elusoleva pagulaskirjanikuna (kui mitte arvestada mõningaid noo­ remaid, kelle maapakku siirdu­ mine polnud nende endi otsus) on kogu oma toodangus paguluse teema külge ahelda­ tud. Kuid ka mõlema külaliskir­ janiku esitatud teostes kajastu­ vad sõjajärgsed sündmused ja okupat­siooniga seostuvad prob­ leemid.

Ka töömeetodid on põhiliselt sarnased, väikeste isikupäraste variatsioonidega. Eelistatuim aeg kirjutamiseks on varahom­ mikune vaikus. Enamasti toi­mub

kirjutamine arvuti vahendusel, kuid mitte tingimata alati. Rein Raud näiteks tunnistas, et ta ei põlga vajaduse korral ka pliiat­ sit ja on äkkmõtete jäädvusta­ miseks isegi diktofoni seljakotis kandnud. Inspiratsioon on mui­ dugi tujukas, võib ootamatult ilmuda ja sama ootamatult kaduda. Vaimse loominguga tegeleja peab olema valmis nii soovimatuks tööseisakuks kui ka intensiivseks rabamiseks, kui inspiratsioonitulv otsustab rün­ nata.

Osteti-müüdi-kingiti vestlu­ ses osalenud kirjanike teoseid, vahetati kollegiaalseid käesur­ veid ja sooviti jätkuvat loomin­ gulist edu. Kodumaise kirjarahva külaskäik päädis kauni ühen­ dava lõpuga.

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesti üldlaulupeod ja optimismi mõjuvõim Andres Raudsepp Kaks nädalat tagasi toimus Tartu College’i saalis loeng­arutelu Eesti laulupidude tee­ mal. Olin selle tegevuse juhedaja. Kui hakkas ilmet võtma kuulajaskonna poolne arutelu, mis oli ettekande peamiseks sihiks, tuli esile nii küsimusi kui ka tähelepane­ kuid.

Kõige tõsisem väide, mis kuulajaskonnalt sõnastamist leidis, ilmus ettekande lõpus.

See intelligentne hoiatus või­ nuks iseenesest tekitada oma­ korda uue diskussiooni, aga kuna sobiv aeg loengu pik­ kuseks hakkas lõppema, jäi see pakutud mõte lihtsalt valitsevalt kõrvus kajama ka pärast ette­ kande lõppu.

Jäin mõtlema, et kõik minu­ poolsed positiivsed väited – lauljaskonna kõrge kvaliteet ja kuulajaskonna omavaheline empaatia – jäid kuidagi selle ­ hoiatuse varju. Olid ju tõepoo­ lest liigijuhid ja dirigendid käinud mööda Eestimaad abis­ tamas ja kontrollimas laulu­ koore üle maa, tõstes sellega ka kooride taset. Ja kui ma veel tooks esile helilooja ja autori Mart Jaansoni väite, et laulu­ peol ,,suudetakse unustada argi­ päeva vimm ja suhtuda ligi­

messe empaatiliselt“, peaksid need kaks tegurit tagama laulu­ peo tuleviku. Siiski jäi püsima lõpus tugevalt esitatud väide: Eesti rahva enda vabaks laulmine on tegelikkus, aga siin­juures on laulmisega kergem vabadust saavutada, kui vabadust hoida. Sellele manitsusele ei leitud saalis vastukaja, vaid pigem oli vaikne nõusolek. Ja kogu loeng-arutelu lihtsalt lõp­ pes siis vaid möödunud laulu­ peo rahva tunnete ja kõrge meele­ olu korduva kinnitamise­ ga. Rohkem ma ei suutnud pub­ likule pakkuda.

Kerkib küsimus: kuidas hoida vabadust? Ja seda laulu­ ga! Katsun sellele vastata oma kogemuste alusel ja optimistli­ kult.

Pilt, mida ma ei suutnud loengul kuulajaskonnale maali­ ­ da, olgu see siis aja puuduse tõttu, oli seotud lastega. Laulu­ pidudel kaks nädalat varem Tartus ja üldlaulupeol Tallinnas oli see nii silmale kui kõrvale vaimustav. Tuhanded lastekoo­ ride noorliikmed ja ülinoored mudilased laulsid lihtsalt harul­ daselt. Juba see esitas tuleviku suhtes positiivse pildi, aga sa­ mas tõi esile olulise küsimuse: Kes neid lapsi õpetas?

Ilmselt on meil, eesti rahval, vastavaid põhi- ja algkooli

Konverentsil Apimondia 2019 Montrealis Tänapäeva maailmas mõtleme üha sagedamini sellele, missu­ gune on meie toit ja kuidas seda saadakse. Üha olulise­ maks peetakse kvaliteetset ja mitmekülgset toitu. Selliste arutelude juures ei saa üle ega ümber mesilastest. Mesi­ lased kuuluvad lahutamatu osana marjade, puuviljade ja

mitmete põhiliste toiduainete saamise juurde. Puudulikult tolmeldatud õied ei anna üldse või annavad madalama kvaliteediga vilju.

Mesilaste olukord aga on muutumas. Kasvava inimkonna ja väheneva kasutatava maa hulga tõttu on põllumajandus ­ muutunud paiguti äärmiselt in­

Montreali konverentsil osalenud Reet Karise, Margret Jürison, Sigmar Naudi ja Risto Raimets Eesti Maaülikooli (EMÜ) Taimetervise mesilaste töögrupist.

Foto: erakogu

õpetajaid, kes suudavad meie lapsi muusika poolest heale tasemele tõsta. Need õpetajad on ka meie vabadusvõitlejad!

Olen kuulnud ja lugenud, et kui need noored lapsed hakka­ vad teismelisteks saama, kaob neil laulmiseks ind ja tahe.

Sellele väitele mul vastus puu­ dub, aga mainin, et pikki rong­ käike imetledes, nii Tallinnas kui ka Tartus, jäid mulle meelde just need vanemad noored, seal­ juures ka akadeemiliste – naiste ja meeste – organisatsioonidest.

Siinjuures tahaksin lugeja silme ette tuua pildi, mis just peegeldab teismeliste hoogu ja vaimu, kui nad korduvalt laulu­ kaare all lehvitasid sini-must­valgeid lippe. Ja seda hõisates.

Nii juhtus pidevalt laulukooride vahetamise ajal neil hetkil, kui pakuti lühikesi vajalikke pause liikumiste momentidel.

Kuulen veel kaebust, ja seda alles pärast käesolevat ettekan­ net, et noori koorijuhte Eestis ei tule juurde koorijuhatamist õp­ pima. Aga kui vaatan kava­ raamatut või jälgin internetis uuesti üldlaulupeo tegelaskonda, kerkivad silme ette suurel arvul noorte koorijuhtide näod.

Laulude kaudu vabadust hoiavad ka noored heliloojad.

See, mida Pärt Uusberg ja teised noored ilutegijad on

saavutamas, on ennekuulmatu.

Jah, mõned laulud on rasked ja vajavad erikooride poolt ette­ kandmist, aga möödunud laulu­ peol kandsid ka ühendkoorid ette nõudvamaid helitöid.

Hiljutises jutuajamises (e­mai­ li kaudu) tuntud koori­ dirigendi Heli Jürgensoniga tuleb välja sarnane hoiak – ­ ­olgem optimistlikud! Ta mainib, et meie laulupidudel osaleb praegu rekordarv lauljaid ja ­lisab, et meil on tublisid noori ja laululapsi, kes praegu selle peo ,,pisikuga“ on nakatatud.

Tõsisema teema juurde minnes, ta nimetab, et on tehtud palju tööd, et dirigentide töö tasusta­

mist vääriliseks muuta. See­ juures ilmselt mõistab praegune kultuuriminister seda mõtteviisi ja on asunud tegutsema.

tensiivseks ning seetõttu on vähenenud mesilastele loodusli­ kult kättesaadavate toidutaimede ressurss ja pesitsuspaikade kät­ tesaadavus. Looduslike tolmel­ dajate kõrval on ülimalt olulised inimese poolt majandatavad ­mesilased.

Mesilaste pidamine nõuab palju oskusi ning kogemusi, kuid ka loovat suhtumist tek­ kivate probleemide lahenda­ misse. Mesindusega seotud ­teabe levitamisel on oluline roll konverent­ sidel, mille hulgas APIMONDIA on üks pikema traditsiooniga ning eriline seetõttu, et toob kokku nii tead­ lased kui praktikud. Selle aasta 8-12. septembrini toimus Kanadas Montrealis juba 46.

Apimondia – rahvusvaheline mesinduskongress. Samaaegselt toimuvad mesindusmess ning teaduskonverents. Selline lähe­ nemine on väga oluline mõle­ male poolele. Teaduskonverent­ sidelt ei pruugi info mesinikeni piisavalt kiiresti jõuda. Api­ mondiat külastavad mesinikud võivad aga kuulata just neile konkreetselt huvi pakkuvaid teemasid ning seeläbi olla kur­ sis uusimate teadussaavutustega.

Sel korral oli Eesti Maa­ ülikooli (EMÜ) Taimetervise mesilaste töögrupi liikmetel võimalus nimetatud kongressil osaleda. Lisaks EMÜ esindu­ sele olid Eestist konverentsil veel teadlane Tartu Ülikoolist ja mitmed mesinikud. EMÜ esin­ dajad vanemteadur Reet Karise ja doktorandid Margret Jürison, Sigmar Naudi ning nüüdseks

juba doktorikraadi kaitsnud Risto Raimets esinesid kõik endi uurimistöödega kas stendi­ ettekannete näol või suulise ettekandega.

Eesti Maaülikooli mesilaste uurimise töögrupp on aktiivselt tegutsenud alates 1990. aastate teisest poolest. Esialgu pühen­ dati tähelepanu pigem loodus­ likele mesilastele (kimalastele).

Praeguseks on töögrupi liikmete hulka tulnud ka noored mesini­ kud, keda huvitab eelkõige meemesilaste olukorra uurimine ning nende olukorra paranda­ mine.

Eesti töörühma ettekanded jaotusid erinevate valdkondade vahel. Reet Karise tutvustas, milliseid pestitsiidide jääke Eesti mesilastarudest leida võib ning väitis, et hoolimata üldle­ vinud arvamusest, ei ole nende hulk otseselt seotud ühe pea­ mise suvise toidutaime, rapsi, osatähtsusega maastikus. Risto Raimetsa uurimisteema võttis aluseks tarudest leitud mõnede pestitsiidide jääkide kogused ning selgitas, kuidas need mõju­ tavad mesilasemade arengut.

Sigmar Naudi uuris ühe olulise­ ma mesilashaiguse, nosematoo­ si, levikut Eestis ja Lätis ning Margret Jürison tutvustas katset, milles uuriti, kuidas see suhteli­ selt leebe mõjuga haigus mesi­ lasi mõjutab, kui üks ja sama pere on korraga nakatunud kahe erineva nosematoositekitajaga ning on samal ajal sunnitud toi­ tuma pestitsiidiga saastunud söödast.

Kõik need uurimisteemad on

aktuaalsed ning iga valdkonna kohta olid kongressil eraldi ses­ sioonid. Viie päeva jooksul jagus kuulamist ja uue teadmise otsi­ mist palju. Lisaks tundsid me­ sinikest doktorandid elavat huvi ka Apimondia praktilise poole – mesindusmessi vastu. Mesin­ dusmessil reklaamivad mesini­ kud endi tooteid, tutvustavad uusi tehnoloogilisi lahendusi ning sõlmivad koostööleppeid.

Konverentsi lõpus oli soovi­ jatele korraldatud mitmeid eks­ kursioone Montreali ümbruse mesindusettevõtetesse. Ekskur­ sioo­ nil külastatud mesilates nägid noored nii mõndagi uut, kuid hea meelega tõdesid, et ka Eestis on mesindusettevõtteid, mis on väga kaasaegsed. Kaa­s­ aeg­ sed ja sarnased on kahjuks ka probleemid. Peamiseks me­ sinike mureks on praeguseks kujunenud väga invasiivne me­ silaste kahjur – Varroa lest.

Paljud töögrupid üle maailma tegelevad selle kahjuri tõrjumise võtete, mesilaste vastupidavuse ja mesindusviiside arendamise­ ga. Mesinduskonverentsil pöö­ rati just sellele kahjurile väga palju tähelepanu.

Olles konverentsil neljaliik­ melise meeskonnaga, oli meil hea võimalus kuulata paralleel­ seid sessioone ning panna tähele võimalikult palju uut in­ formatsiooni. Loodame, et ka järgmisele Apimondiale on meie töögrupil võimalik sõita.

Lõpetaksin seda optimismiga kaetud argumenteerimist taas Mart Jaansoni väitega, aga konkreetselt. See, mida ma viimasel üldlaulupeol kogesin puht tunnete poolest, oli midagi haruldast. Üks kodumaine lau­ luvend ühest kvaliteetsest laulu­ koorist – kahe lapse isa – tuli mind nähes mu juurde ja liht­salt embas mind erilises ­ tunnete avalduses. Selline on laulupeo mõju, mis viib meid ka vaba­ dust hoidma.

REET KARISE Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut vanemteadur

6

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

Nr. 45

Puuluup: „Meie lauludes kõlab eesti, vene, inglise, soome ja pudikeel“ Puuluup on Eesti nu-folk bänd, kus vana traditsioonilist rahva­ pilli hiiu kannelt mängivad Ramo Teder (kunstnik ja muusik, tuntud ka kui Pastacas) ning Marko Veisson (antropoloog ja muusik). Oma vahvalt ebatraditsiooniliste laulude loo­ misel kasutavad nad fantaasiat ja luuperit. Puuluup võitis selle aasta Eesti pärimusmuusika auhinna Etnokulbi nii parima artisti kui parima loo kategoorias.

Lähete esinema Torontosse.

Mida te Kanadast teate? Kas olete seal varem käinud?

Me oleme väga elevil. Teame, et seal on palju head muusikat ja väga tugev Eesti kogukond.

Olete palju reisinud. Esi­ mene riik, kuhu sattusite, oli Ungari. Aga kus te veel käinud olete?

Läti, Leedu, Tšehhi, Soome, Rootsi, Saksamaa, oleme kaks korda käinud ka Ukrainas ja ongi kõik. Enne Kanadat me läheme veel Pekingisse. Kõige­ pealt läheme Hiinasse, siis len­ dame Kanadasse ja sealt edasi Saksamaale. Selline väike tuur.

Teie muusikas on palju mõjutusi eri stiilidest, räpp ja reggae jne. Mis või kes on teid muusikutena kõige rohkem mõjutanud?

Ramo: Mind mõjutab see, et sa võid ise luua ja ise olla heli­ looja. Heli loomisel ei ole piire, seal ei pea olema süsteem või orkester või bänd. Võib olla üks inimene või kaks inimest, mis iganes. Helilooming ei küsi tingimusi, see on vaba ja kõik on oma otsustada. Stiilidest on kõik olemas – Bachist kuni Pärdini. Bachist kuni pungini.

(Naeravad.) Sinna sisse mahub popmuusika ja kõik muud asjad.

Muusika on meil tõesti, sulam erinevatest stiilidest. Võib-olla see mingil moel peegeldab seda, mida oleme kunagi kuu­ lanud. Mulle väga stiilipuhas muusika ei olegi kunagi meeldi­ nud. Meeldib, kui on natuke nagu sulamit sees. Stiilipuhtus on olnud nagu sünonüüm iga­ vusele. Loomulikult on sellel ka erandeid, aga tihti stiilipuhtus viib tupikusse, see on nagu sul­ gunud luuk, nagu kinnine karp.

Marko: Võib ka öelda seda, et stiilipuhtuse kõrval ühine taust on see, et mängime mõle­ mad hiiu kannelt ja selle män­ gumeetodid ja traditsioonilised

lood on Vormsi saarelt. Neid oleme mänginud ja ka jämmime vabal ajal koos teiste mängijate­ ga. Me ei ole tüüpiline rahva­ muusika-ansambel ja see pool ei ole meie loomingus esil, aga tsitaate sealt leiab ja see on mingis mõttes teatud selgroog.

Ramo: See ei ole ainult Vormsi saar, vaid ka Karjala piirkond. Praegu ei ole ühtegi hiiu kandle ega jouhikko (Soo­ mes selle pilli nimi) mängijat, kes ei oskaks selle pilli tradit­ sioonilisi lugusid mängida.

Tavaliselt õppimine algab läbi traditsiooniliste lugude õppi­ mise. Kitarrimängijate seas võib leida miljoneid, kes ei oska ühtegi traditsioonilist kitarrilugu, aga mängivad ainult oma lugu­ sid.

Te saitegi siis tuttavaks seda pilli õppides?

Marko: Täpselt nii. Meie mõlema esimesed pillid on teinud Raivo Sildoja. Minu õpetaja oli Meelika Hainsoo ja hakkasin temalt tunde võtma, kui see pill mind ära võrgutas.

Mul oli palju tööd ja oli tarvis kõrvaltegevust – prokastineeri­ da. Siis oli hiiu kannel selleks hea – lähen koju, internetti ei olnud mul sel ajal kodus, võtsin pilli välja ja ei pidanud tööd tegema, sest pidin harjutama pilli.

Aga miks just hiiu kannel?

Marko: Sellel on sahisev, ise­loomulik kõla. See eristus ja oli ühtaegu selline ürgne, samas tundus kuidagi paljulubav – mulle tundus, et sellega saab igasugu asju teha ja et tahaks ­ seda osata. Töötan Viljandi Kultuuriakadeemias ja oli või­ malus võtta samast klassist hiiu kannel ja teisest ruumist õpetaja ja paluda, kas ta võiks mulle pilli õpetada. Põhiliselt oli ikka selle pilli kõla, mis mind võlus.

Ka see perspektiiv (kuna mul pole professionaalset muusiku­ tausta), et on okei kuulmise järgi õppida. See toimis ja oli ­ meeldiv asendustegevus töö kõrvalt.

Kuidas te ikkagi kokku saite? Tundsite ära, et olete mõlemad parajad krutskiven­ nad, kes tahaksid koos muusi­ kat teha?

Ramo (naerab): Mina tulin Pärnust ja Marko tuli Viljandist ja Kilingi-Nõmme bussipeatuses saime kokku. Küsisin suitsule tuld, Marko ei andnud, pakkus

Võrokesed esitlesid eksitus-sõnastikku

selline sõnaraamat suur abi.

Paljud eksitussõnad on võru keele põhisõnavaras. Nii et seda raamatut kokku pannes olen ma mõelnud just koolilaste ja noorte peale,“ kommenteeris Võru instituudi keelespetsialist Urmas Kalla uudistesaatele ,,Aktuaalsele kaamerale“ raa­ matu sündi.

Võru keele nädala peamine mõte on tuletada võro keele

Võrokesed tähistavad võro keele nädalat. Sel puhul esit­ leti ,,Võru-Eesti eksitus-sõnas­ tikku“. Raamatusse on kogu­ tud sarnaseid kirja- ja võru keelseid sõnu, millel erinev tähendus. ,,Keele õppimise juures on

hoopis õlut. Saime kuidagi ju­ tule ja hakkasime koos pungilu­ gusid mängima. (Naeravad.)

Siiamaani mängime neid vabal ajal ja kutsume teisi ka mängi­ ma.

Milline oleks reklaamlause, miks hakata mängima just hiiu kannelt?

Ramo: Vanasti käis õppi­ mine kuulmise järgi. Hiiu kandle traditsioon katkes, pill põhi­ mõtteliselt suri välja 1800. aas­ tate lõpus. Selle pilli õppimis­ meetod ongi kuulmise järgi. Tal ei ole kaela, sõrme ja käe tagaküljega puudutatakse keeli.

Teist sellist pilli ei ole. Kuskil Mongoolias, Tiibetis ja Indias on küll sarnaseid mängumeeto­ deid – nad teevad seda nä­ puotstega, natuke kontrollitu­ malt.

Marko: Üks reklaamlause võiks olla, küll teatud liialduse­ ga, aga samas päris tõsiselt: „Poole tunniga maailmas tipp 200 parima Hiiu kandle mängija hulka!“ Ramo: Ühe teooria järgi on see pill arenenud välja Kreeka lüürast. Lüürale prooviti poog­ nat ja siis vähendati keeli. 3-4 keelt on poognaga mängides kontrolli all. Näpuga keelt puudutades see lüheneb – siis tuleb kõrgem heli. Kuna see pill suri välja, siis me ei tea, kuidas see edasi oleks arenenud, selle pilli areng jäi katki. Võib-olla oli tal veel mõni teine nimi, mida me praegu ei tea. Vormsi rootsi keeles on see talharpa.

Materjali hiiu kandle kohta on väga vähe.

Kuidas te lugusid kirju­ tate?

Ramo: Ega me väga ei kirju­ tagi neid. Me lihtsalt jämmime ja lindistame kõik üles, pärast korjame neist jämmisalvestus­ test parimaid hetki välja.

Marko: Ootame, kui tuleb ilmutus. Tavaliselt tuleb ilmutus neljapäeval, aga vahel ka kol­ mapäeval. (Naeravad). Osa teksti on improvisatsiooniline ja kui seal tähendust pole, siis järeli­ kult ta on proovis sündinud. Üks on öelnud ühe ja teine teise fraasi. Ramo jaoks on sõnade puhul olulisem rütm, ta ei mõtle sisu ega narratiivi peale....

Ramo: Mõtlen küll, kogu

mõistjatele meelde, et nad räägiks rohkem võro keelt. ,,Meil on väga palju täis­ kasvanud võrukesi, kes oskavad võro keelt rääkida, aga lastega rääkides kasutavad nad auto­ maatselt eesti keelt. Võru keele nädalaga tahame neile meelde tuletada, et lastega tasub rääki­ da võru keeles,“ ütles Võru Instituudi juht Rainer Kuuba.

(ERR/EE)

Puuluup – Ramo Teder ja Marko Veisson.

aeg mõtlen!

Marko: Meil oli üks üles­ anne, kus pidime etteantud sõnadest luuletuse tegema. Ma ei saa kunagi aru, mida Ramo mõtleb, aga see on väga OK! (Naeravad.) On tekstid, mis on klassikalised laused, need olen mina kirjutanud. Ja siis tulevad mingid sellised nagu: „kus on minu kasekesed“, see on pigem Ramo stiil. Kolmas tase on „pu­ dikeel“, kus sõnad ei tähenda midagi, seal ma tunnen end ka vabalt ja julgelt. Siis ei pea muretsema, mida see kõik tähendab. Ühes loos on sageli kõik kolm kihti olemas. Meie lauludes kõlab eesti, vene, ing­ lise, soome ja pudikeel. Vahel tuleb mõni kuulaja ütlema, et tundis ära veel mõne keele – näiteks keegi, kes on olnud Tšehhis sõjaväes, või keegi, kes on pärit Portugalist... (Naera­ vad.) Need on ühendkeeled! Sa mõtled mingile emotsioonile ja mõtled ennast mingisse keelde, vaatamata sellele, kas see on olemas või mitte. See on ka väga odav meetod, ei pea maks­ ma sõnade kirjutajatele. Saad alati iseennast sõnade autoriks panna.

Kas tahaksite öelda midagi Kanada publikule, kes teid kuulama tuleb?

Marko: Estonian Music Weekil on igasugust muusikat, aga Eestis on traditsioonilise

Draamateatris tuleb lavale ,,Linnade põletamine“

Foto: Andres Teiss

muusika ehk folgi või etno positsioon hästi tugev viimasel ­ ajal. See on muutunud viimase 20 aasta jooksul osaks peavoolu muusikast. Kui välismaal esine­ mas käime, imestatakse sageli selle üle. Seal tegeleb folk­ muusikaga väiksem, obskuur­ sem seltskond, aga Eestis on see stiilide sulandumine ka teiste etnobändide juures üsna levinud. A-kategooria staaride hulgas võib leida selliseid päris palju – näiteks TradAttack!, Curly Strings, Mari Kalkun.

Viljandi koolkonna mõju on ol­ nud hästi tugev. Inspiratsioon tuli Skandinaaviast – sellest, kuidas seal rahvamuusikasse suhestutakse. Mingit asja ei ­imiteerita, vaid see ongi muusi­ ku eneseväljendusvõimalus – kas ta tahab siis autentsemat stiili mängida või asju kokku miksida. Ta lähtub traditsioo­ nist, aga väljendub nii, nagu ta tahab.

Puuluupi küsitles LEA KREININ

••• Puuluup esineb 15. novembril k 7 õ Torontos Artscape Sand­ box’is (301 Adelaide Street West) ja 16. novembril k 7 õ Hamiltonis Cotton Factoris (270 Sherman Ave). Hamiltoni kontsert on osa EMWCC ­programmist. Liik­metel pa­­ lume registreerida: vemu@ tartucollege.ca Mõle­ma kont­ serdi piletid ja info: https:// www.estonianmusicweek.ca

ühiskonnas laiemalt. ,,Teadmatus mõjub minu meelest alati kuidagi miinus­ märgiliselt. Kõik tahavad alati teada, aga sellega võib-olla ei Oktoobris-novembris To­­ron­ arvestata, et teadmine võib tuua tos kirjanike festivalil osale­ ka kannatusi. Ma olen palju nud Eesti kirjaniku Kai mõelnud selle peale, et kumb Aareleidi kolm aastat tagasi on siis olulisem – kas teada ja ilmunud romaan ,,Linnade olla õnnetu, või siis mitte teada põletamine“ jõuab nüüd la­ ­ ja olla õnnelik,“ märkis Tiina vale. osatäitja Teele Pärn. (ERR/EE) Raamat sai kohe ilmudes nii lugejate kui ka kriitikute tähelepanu. Praktiliselt ilma dia­loogita romaanist kirjutas au­ tor Draamateatri jaoks näidendi, mis esietendub novembri teisel nädalal teatri väikeses saalis.

Näidendi autor Kai Aareleid on öelnud, et ehkki tegemist on fiktsiooniga, oli selle loo kirju­ tamise algtõuge mõned vasta­ mata küsimused ja lood tema enda perekonnast.

Lugu jookseb läbi varateis­ melise Tiina silmade, kes peab Kai Aareleid 3. novembril Tartu hakkama saama raskete sala­ College’is esinemas.

Foto: Kai Kiilaspea dustega nii oma perekonnas kui

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 977

I

S

T

1. Piimaandja.

5. Eesti Laste Organisatsioon.

8. Tugikepp kõndimisel.

12. ______m, Estode asutaja (19232006).

13. Karel Čapeki ulmenäidend.

14. Samoa pealinn.

15. Maailmajagu.

17. Viitab teatud ajajärgule.

18. Kuum jook.

19. Keemiline element.

21. Voolav, pehme.

24. Akadeemilised Kanada Eesti Naised.

25. Armastusjumal vanarooma mütoloogias.

26. (Riikide) liit, ühendus.

30. Erakorralise meditsiini osakond.

31. M_____as, teat. putukas.

32. Kaer (ingl.k.).

33. Läänimehed.

35. _____m, parvlaev.

36. ______ling, tradits.

Saksamaa ja Alsace’i valge viinamarjasort, samanimeline vein.

37. Kaameli taoline loom.

38. Teat. ahv.

41. _____ avion, lennu­postiga (pr.k.).

42. Aaria (ingl.k.).

43. Alalõpmata, aina, pidevalt, väga kaua.

48. Rööbas, raudtee (ingl.k.).

49. Kolm ühesugust vokaali.

50. Remembrance Day lill.

51. Meri Suurbritannia ja Iiri saare vahel.

52. Kolm ühesugust kaashäälikut.

53. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

ALLA:

1. Luure Keskagen­ tuur (lüh.).

2. Eesti Rahva Muuseum.

3. I mestust v. üllatust väljendav hüüd­ sõna.

4. Pikkusmõõt.

5. Järv PõhjaAmeerika Suur­ järvistus.

6. ____k, Eesti suursaadik Kanadas.

7. Ettekuulutajad.

8. Maastikukaitseala Tõstamaa lähedal.

9. Sama, mis 14. par.

10. Balti riigi pealinn.

11. Teat. pakkimis­ vahend.

16. Rootsi Eestlaste

Ettevaatust: petukõnede tegijad esinevad politseinikena Politseiamet hoiatab uute petuskeemide eest, kus maksu­ ameti nimel tehakse petukõne­ sid ja helistajad väidavad end olevat politsenikud. Toronto politsei on väljastanud hoiatuse seesuguste skeemitajate eest, kuna on andmeid, et heausk­ likelt kodanikelt on nii välja petetud tuhandeid dollareid.

Liit.

20. Asjaolu.

21. Häda, kannatust valmistav tunne.

22. Jane Austini romaan.

23. Annus.

24. Vastuvõtlik.

26. Koomiline kuju itaalia commedia dell’arte’s, naljahammas.

27. Henrik Ibseni näidend.

28. Teat. soome-ugri rahvas.

29. ______r, täht.

31. ______s, teise nimega.

34. Mere nime kandev umbjärv KeskAasias.

35. Etema.

37. Lõuna-Aafrika Vabariik.

38. Naisenimi.

39. Tuntud kiivrite tootja, bränd.

40. Rätsepmeister O. Lutsu ,,Kevades“.

41. Valu (ingl.k.).

44. Kadakamarjaviin (ingl.k.).

45. Rahvusvaheliselt tuntud appihüüde-kutsung.

46. Helilooja ja koorijuht (1916-2018).

47. T______, kasuta­ takse õnnevalamiseks.

Petjad on isegi kasutanud kõne-/numbrituvastust, nii et kõne vastuvõtjale paistab, nagu kõne tehakse politseinumbrilt.

Politseiamet tuletab meelde, et politsei ei tegele kodanikelt maksuametile võlgu olevate summade sissekasseerimisega.

Samuti tuleb meeles pidada, et maksuametist helistades ei ähvardata, ei kasutata ebavii­ sakaid väljendeid, ei küsita krediitkaartide andmeid, eposti, tekstisõnumite, SIN-kaardi, pangainformatsiooni ega muid isiklikke andmeid. (CP/EE)

Volli veste

Ristsõna nr. 976 LAHENDUS

Närilised

Paremale: 1. Kava, 5. Vaap, 9. Son,

12. Agaa, 13. Ulla, 14. TSO, 15. Sau, 16. Sulas, 17. Aab, 18. Äike, 19.

Terve, 21. Trään, 24. Leer, 25. Sorr, 26. Prees, 28. TH, 30. Esi, 31. Merit, 32. Are, 33. EE, 34. Ostab, 35. Kiil, 36.

Prii, 37. Iisop, 38. Kriit, 40. Visa, 42.

Auk, 43. Taara, 45. Kai, 48. Sin, 49.

Ogar, 50. Mesi, 51. Tee, 52. Wale(s), 53. Esil.

Alla: 1. Kas, 2. Aga, 3. Vau, 4. Aa, 5.

Vuuk, 6. Alle, 7. Ala, 8. Pasteet, 9. Starr, 10. Osav, 11. Nobe, 16. SIN, 18. Äär, 20. Ees, 21. Tsee, 22. Rose, 23. Äri, 24. Leib, 26. Peti(s), 27. RRA, 28. Trio, 29. Help, 31. M. Sittow, 32. Ais, 34. Ori, 35. KIA, 36. Pikne, 37. Isa, 38. Kast, 39. Ruie, 40. Vaal, 41. (K)irre, 44. Aga, 45. Kes, 46. Asi, 47. Iil, 50. Me.

Nädala retsept

PAREMALE:

7

Sees ja väljas. Metsas, suvilas, on nad sindrinahad toas.

Hiired. Naabritel samuti, ep saa kuidagi neist lahti. Seal aga saab sellega leppida, on ju nemad ka Jumala olendid ja kui nad just öösel sängi ei roni, üle sihverplaadi jookse, siis mi­ nusugune neid talub. Temake, nigu stereotüüp, ronis kord kil­ jatades tooli otsa, kui päise päeva ajal Miki ronis seina pidi üles – kuidas hiired seda teevad, ei saa aru – ja siis jõllitas pikemat aega kardinapuult. Ühel naabril oli ebameeldiv ülla­ tus. Asus salatikastet tegema, oliiviõli pudelis oli surnud hiir.

Nad oskavad isegi pudelisuust sisse pugeda, ei neil paraadnat tarvis, pisikesest august aitab.

Linnas aga on jultunumad võllaroad. Miks neid just näri­ liste hulgas on, ei tea. Hiired võivad isegi kuidagi armsad olla, miks Disney valis Miki maskotiks, on mõneti selge. Sai kirjutatud varasuvel needustest, pesukarudest. Kaevasid vaklu otsides minu Tuileriesi muru üles, jätsid visiitkaarte kõikjale.

Saime aga oma arust lahti neist ,,jamaika lahendusega“.

Kuid oli vara juubeldada. Talve eel otsivad need maskiga röövlid soojemat pesapaika. Öösiti kuuleme, kuidas nad tatsavad katusel, otsides sissepääsu. Üks nupukam asus sindleid lahti tirima, katuselaastude tükke on peenardest lei­ da. Veel pole nad pööningule jõudnud, aga on vist aja küsi­ mus. Kunagi varem nende aastakümnete jooksul, kui oleme oma kodus elanud, pole olnud sellist muret.

Neid bandiite on, nigu varem kirjutatud, tänavu suurlinnas eriti palju. Ning meie mureks on see, et taga-aiast pääseb parki. Kus neil vaba liikumine. Loomulikke vaenlasi, kisk­ jaid, kes neid hävitaks linnas ei ole. Koiotte on jõeorgudes, jäärakutes nähtud, naabrimees kohtas üht isegi pargis. Aga ka preeriahundid ei julge suure isase pesukaruga tülli minna, rääkimata teda maha murda.

Salsa verde – roheline salsa Oma esimestest isekasvatatud tomatillodest otsustasin teha rohelise salsa, mida hea pesa­ palli vaadates maisikrõpsudega süüa. Retsept: Jaane Orav Valmistamise aeg: 30 min Kogus: 2-3 tassi

Mida sa hing teed? Küsisime kahjurite tõrjumise eksper­ tidelt nõu. Nad kehitasid õlgu. Põle mingit rohtu. Need nee­ dused suudavad mööda telliskiviseina katusele jõuda, just nigu hiired meil metsas, toas. Nii öelda vaikne lärm hüdrolokaa­toriga, soonariga, ei aitavat. Soovitati asetada top­ sikutega koi­oti uriini ümber maja. No kust ma seda leian? ,,Jamaika lahendus“, piprad, aitasid suvel, aga sügisvihmad uhavad ju nad katuselt.

Endise kalamehena tunnistasin, et olen Looja elajad tap­ nud. Aga jahimees pole kunagi olnud. Linnas haavlipüssist tulistamine on arusaadavalt keelatud. Olen aga nõutu, keegi ei oska lahendust pakkuda. Taas võidutsevad neetud neljajalg­sed, kes soovivad pööningule kontvõõrastena kolida.

Kahejalgne vaid vibutab rusikat.

VABARNA VOLLI

Ained: • 1.5 naela tomatillosid, kesta­ dest puhastatud ja pooleks lõi­ gatud • 1 keskmine sibul, sektoritena • 2 jalapeno pipart ja 1 habanero pipar, poolitatud ja seemned eemaldatud (võib ära jätta, kui vürtsikust ei soovi). Ettevaatust, et mahl silma ei satu, võiks kasutada kummikindaid!

Vene võimud testivad ülemaailmsest internetist eraldumist

2. Laota tomatillod, sibul ja piprad ahjupannile, sega õli ja veidi soola-pipraga.

Vene võimud testivad alates 1. novembrist oma siseriiklikku võrku RuNet, et selgitada välja, kuidas riik saab hakka­ ma ilma ülemaailmse inter­ netita.

Valitsuse teate kohaselt hak­ kab test toimuma vähemalt kord aastas, võimaluse korral sage­ damini, vahendas ERR mee­ diaallikate Defense One, RBK ja Meduza teadet.

Kriitikute hinnangul on tegemist järjekordse osaga teh­ noloogilistest ja poliitilistest sammudest, millega Venemaa valitsus soovib oma kodanikke muust maailmast eraldada.

3. Küpseta 15-20 minutit ja lase umbes sama kaua jahtuda.

Naljanurk

• 1-2 supilusikat oliiviõli • ½-1 tass värskeid cilantro lehti • 1 laimi mahl • ½-1 teelusikas soola Valmistamine: 1. Eelsoojenda ahi 425F.

4. Vala pannilt kõik köögikom­ baini (food processor) või kann­ mikserisse (blender), lisa ko­ ­ rian­der (cilantro), laimimahl ja ½ tl soola ning peenesta para­ jalt.

5. Kui esiti tundub segu vedel, siis seistes muutub see tomatil­ lodes sisalduva pektiini toimel paksemaks.

Head snäkkimist!

Juku helistab kooli ja üt­ leb peene häälega: ,,Juku on täna haige ja ei saa kooli tulla.“ ,,Aga kes räägib?“ küsi­ takse teiselt poolt. ,,Minu ema.“

Samuti proovib Venemaa paran­ dada oma sõltuvust Lääne inter­ netist ja tehnoloogiast.

Seaduse kohaselt peab kogu veebiliiklus Venemaal käima läbi ametlike punktide, mis omakorda võimaldab võimudel veebilehti blokeerida, veebi­ liiklust monitoorida ning vaja­ dusel ka eraldada Venemaa veeb ülejäänud maailmast. (ERR/EE)

Mittesuitsetav korralik 60a mees soovib Torontos

ÜÜRIDA TUBA Tel. 416-802-4855

8

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

Nr. 45

JUUBELISADU Elagu tegusad…

(Algus lk. 1)

suurejooneline juubelipidu toi­ mus Sheraton Centre hotelli suures ballisaalis.’’

Koolijuubelil näidend kingituseks!

Särtsu ja mürtsuga esitasid juubelipeol Täienduskoolide noo­ red (miks mitte tulevased) lauljad ja näitlejad armastatud eesti kirjaniku Oskar Lutsu ,,Kevade“ (1912) ainelise lavas­ tuse „,,Kevade“ jälgedes“, käsikiri ja lavastus koolide sekretärilt Eda Ojalt. Etenduse 1. vaatuses põimusid Lutsu dia­ loogid sobilike laulude ja tant­ suga. Teises vaatuses mängisid koolinoored humoorikalt ise­ endid ja oma õpetajaid. Toredad laulud-tantsud valisid ja õpeta­ sid selgeks Heli Tenno ja Piret Osso, abiks Katrin Sõmermaa ning rahvatantsuõpetaja Elin Marley. Peategelast Tootsi ke­ hastas peojuht Toomas. ,,Kevade” lavakujunduses oli kasutatud asju suvilatest ja ko­ dudest, isegi vanakraami­ kauplusest ja tee äärde jäetud riiulist. Palju tänu kiirreageerin­ gu ja asjade kohaletoimetamise eest: Tiiu Bradley, Piret Komi, Henn Kurvits, Ellen Leivat, Ilo Maimets, Eda Oja, Elle Ro­ senberg. Tehnilise teostuse, val­ guspiltide ja valgustuse eest hoolitsesid (duo A!) Allan Eistrat ja Allan Meiusi. Tänu eriliste mikrofonide kasutamise eest Margus Jukkumile. Kum­ mardus lastevanematele ja klas­ sijuhatajatele Erika Kessale, Kai Kiilaspeale ja Emma Soolepale abi eest noortel tekstide pähe õppimise ja esinejatele riietuse korraldamise eest. Rambi­ val­

guses õpilased teenisid tormilise aplausi ,,braavo” hüüetega.

Lõpu­laul ,,Kantrimees” (P. Vint) tuli kordamisele: ,,Ah-oi, ma olen kantrimees, ah-oi, mul kantri süda sees, kui laulad sina kaasa minuga, siis kantrimees saab sinust ka.“ Õhtusöögi pidulik menüü!

TESi laekuri, kauaaegse koolide komitee esimehe, väsi­ matu energiaga Elle Rosenbergi eestvõttel valmistati peo õh­ tusöök. Elle peakokana koostas menüü ,,Üle maade ja merede” – meenutamaks 75 a. ajalugu: isuäratamiseks ,,Kodukandi” Ees­ ti rukkileib tillivõiga, ,,Es­ tonian” vorst tillihapukurgiga, salatid, Geislingeni saksa hapu­ kapsad (Tõnu Järve retsepti jär­ gi), Rootsi “Hasselbackspotatis” ahjukartulid küüslauguvõi ja meresoolaga, röstitud porgandid Eesti meega ja Gala õunaviilud kaneeliga ning röstitud sealiha sisefilee Põltsamaa kange sinepi ja vahtrasiirupi glasuuriga.

Laud on kaetud!

Abilised eesti koolist Eve Järve, Kai Kiilaspea, Ilo Mai­ mets ja Monika Kolga tegutse­ sid juba hommikust saati köögitoimkonnas. Vello Ehvert, David Hogg, Tarvo Puust, Kersti Toomik ja mitmed teised abilised hoolitsesid, et peosöök oleks juubilaride tasemel.

Hapu­ kapsa valmistasid Jaak Järve, Ilo Maimets, Valia Rein­ salu, Väino Keelmann, Silvi Verder. Kati Kiilaspea, Kai ja Paul Kiilaspea, Maaja Uukkivi, Sirje Pungar, Lembitu Ristsoo, Kristiina Valter, Leena Ro­ senberg, Tiiu Bradley, Raol Martjak, Ingrid Laar, Matti Temiseva tegutsesid nii köögis

Õpetaja Laur (Thomas Osso) uurib, miks Toots (Toomas Tammark) koera kooli kaasa võttis. Foto: Peeter Põldre

kui saali ülesseadmise ja koris­ tamisega. Aime Nurmse, Erika Jõgi, Pia Hessi, Kay Tülli, Linnea Sootsi kaasabil serveeri­ ti toidud 25 peolauda, seati üles kohvilaud ja pesti nõud. Keele viis alla see õhtusöök! Oi, jäi mõistatuseks, kuidas me ühis­ laule (ilma keeleta!) saime laul­ da Piret Osso, Heli Tenno ja Liina Purje-Lepiku juhtimisel?!

Sind tervitan, armas juubilar!

Nagu laulusõnades ,,Sind ter­ vitan, armas juubilar!“ tulid õn­ nitlema mitme organisat­ siooni esindajad.

Koolide vilistlane, äsja­ loo­ dud Toronto Eesti Noorte Seltsi (TENS) esindaja Kati Kiilaspea tervitas viit organisatsiooni vääriliste edusammude eest ees­ ti kogukonnas, lootes kindlasti kaasa tõmmata noori eestluse hoidmisel Kanadas.

Eesti kooli lugu Torontos: algkool 70 ja keskkool 55!

Erinevate kooliastmete ja lasteaia tervituse tõi emeriit­ juhataja Silvi Verder, meenuta­ des koolide saa­mislugu.

24. oktoobril 1949. a toimus esimene kooliõhtu St. Johni kiriku kõrvalruumides Concordi tänaval. Peetri kiriku õpetaja Oskar Puhm oli kooli asutaja.

Aastast 1960 tegutses täien­ duskool Eesti Majas esmaspäe­ va- ja teisipäevaõhtuti ja Keele tänaval neljapäevaõhtuti.

Alustades 1949.a oli õpilasi 32, 1965 – 477 (suurim arv), 1975 – 255, 1985 – 105, 1995 – 158, 2015 – 45 ja algkoolis tänavu ka 45 õpilast.

T.E.S. Täienduskool (“Alg­ kool”) oli mitu aastat tegut­ senud, kui leiti, et kooliaeg oli liiga lühike. Nii alustas 2. okt.

1964 tegevust Keskkool.

Keskkoolil olid oma tant­ suõhtud bändidega. Populaar­ sem oli muidugi Kaja orkester – Allan Liik, Mihkel Liik, Paul Kiilaspea, Arno Kiilaspea ja Eddy Kungla. Kooli tantsuõh­ tuid oli tore ja kerge korraldada, kuna koolis oli sel ajal kõvasti üle 100 noore.

Keskkooli noortele korraldati kooliaasta lõpus väljasõite, nt Montreal, Quebec, Ottawa, Sault Ste Marie, New York, Washington jne. Edgar Marten koolijuhatajana oli ekskursioo­ nide peakorraldaja ja reisijuht.

Edgari järel korraldas reise Elle Rosenberg.

Pärast Eesti taasiseseisvumist asutati Toronto Eesti Koolikoor, kelle juhiks oli Reet LindauVoksepp ja saatjaks Aino Uus, hiljem dirigent Charles Kipper.

Koolikoor osales üld- ja noorte laulupidudel 2004–2017 ning esines Lääneranniku Eesti Päevadel 2005.

Väikestel lastel oleks vaja tegevust ja eesti sõpru – lasteaed 55

Kaugelt külalised: haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Andero Adamson ja konsul Eesti Vabariigi Suursaatkonnast Ottawas Anne-Ly Ader.

Foto: Kai Kiilaspea.

Samal aastal, kuid pool aas­ tat varem kui keskkool alustas tegevust, otsustas grupp eesti emasid, et väikestel lastel oleks vaja tegevust ja eesti sõpru. 19. jaan. 1964 asutati TES Laste­ aed. Juhatajaks Alice Kul­lango.

Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi liikmeid juubelipeol.

Foto: Peeter Põldre

Pr. Liitoja kirjutas lasteaiale laulu. ,,Laupäeval rõõmuga lasteaeda tuleme. Töötades, mängides päeva siin veedame.

Kõikidel lastel tore siin on olla.

Eesti keeles räägin ma. Eesti keeles laulan ka. Sõpradeks saan siin ma teiste eesti lastega.

Tahan siia alati rõõmuga ma tulla.“ Nüüd on mitu aastat tegut­ senud ka mudilaste rühm.

tänas õpetajaid: saame olla uh­ ked, et 70 aastat siinpool ookeani kostub meie kogukon­ nas ilus emakeel. Anne-Ly Ader, EV konsul suursaatkon­ nast Ottawas andis üle õnne­ soovid juubilaridele. Külalisena viibis peol Andero Adamson, keeleosakonna nõunik EV Ha­ ridus- ja Teadusminis­tee­riumist.

Video­ tervituse saatis Eesti välisminister Urmas Reinsalu.

Arvude keeles…

Tegevust kuhjaga!

Lasteaia on lõpetanud umbes 700 mudilast, algkooli esto klassi 30 last, algkooli ema­ keele 1700 õpilast, keskkooli esto klassi 22 noort, keskkooli emakeele klassi 754 noort, gümnaasiumi esto klassi 9 õpi­ last ja gümnaasiumi ema­ keeleklassi 282 noort.

Sportlikus vaimus TEPP – 50!

Toronto Eesti Püssi- ja Püs­ toliklubi poolt õnnitles juubilare esimees Markus Alliksaar.

TEPP asutajaliikmeteks olid 1969. a II maailmasõja taustaga mehed, kes isiklikult mäletasid Argentiina karika võitmise vai­ mustust Eestis 1937. a. Sooviti, et võistluse hing püsiks pagu­ luses edasi. TEPPi liikmete reas on olnud mitmeid maailma tase­ mel laskjaid: Evald Gering, Karl Trei, Edgar Tiilen. Asu­ tajaliige Arvi Tinits oli pikka aega Ontario püstolilaskmise meister.

Sünnipäevatordid ratastel!

Suur elevus tekkis, kui juubi­ laride logodega kaetud tordid saabusid ratastega laual suurde saali. Lauldi sünnipäevalaulu ja noored süütasid säraküünlad tortidel. Fotoaparaatide välgu­s­ähvatuste saatel tegi iga juubi­ larorganisatsioon pildi oma tordiga. Suu sai magusaks ja trükitud riisipaberilogo (mood­ ne tordikaunistustehnika) maits­ tud. Õnnesoovide sadu jätkub!

Eesti Sihtkapital Kanadas president Eva Varangu õnnitles seltsi, kooli, lasteaeda ja laskeklubi juubeli puhul, mär­ kides suurorganistasioonide tähtsat rolli eesti kultuuri ja keele hoidmisel. Eestlaste Kesk­ nõukogu Kanadas esindaja Kairi Taul-Hemingway soovis õnne juubilaridele ja tänas peokorraldajaid. Alberta Esto­ nian Heritage Society presiden­ di Kelly Schuleri tervituse luges ette Helgi Leesment. Toronto Eesti Maja juhatuse poolt esines esimees Veiko Parming, tänades juubilarorganistasioone pika­ ajalise tegutsemise eest. Ta

Publik elas kaasa Kungla rahvatantsijate esinemisele – lõpu­tantsuks traditsiooniline Tuljak. Vaikse oksjoni an­ netatud esemetest korraldasid Janne Laanemaa ja Ene Migur.

Fotokioski, näomaalingu ja hüp­ pelossi tegevuse eestvedajateks olid lasteaia lapsevanemad, lau­ luõpetaja Katrin Sõmermaa, lastevanemate komitee esimees Tiiu Bradley ja juhataja Ingrid Laar. 50/50 loteriid korraldasid eesti koolist Kristina ja Kosta Nearchou, Linda Soolepp.

Baari korraldasid Ilmar Kütt, Kaido Nipernado, Mihkel Kütt, Jaak Järve ja abilised. Palju tänu Peeter Põldrele ja Tauno Mölderile fotode ja videode eest. Saali kaunistused meister­ das Erika Didzbalis. Muusikat tantsuks, mis kestis üle südaöö, valis diskor Sylvi Oja (TENS lii­ge, eesti kooli vilistlane) koos abiliste koolivilistlaste Victoria Hutchingsi ja Aleks Meiusiga.

Tantsutegevust toetas EERO. Täname südamest kõiki korraldajaid ja vabatahtlikke abilisi!

Eriline tänu TES üldkorral­ dajatele Markus Alliksaar, Epp Aruja, Anne Liis Keelmann, Piret Komi, Allan Meiusi, Anne Orunuk, Elle Rosenberg. Üllatusesinemine oli ka!

Enno Agur akordionil ja Anne Liis Keelmann laulsid Jaak Kiviku sõnadele kirjutatud laulu viisil ,,Rahvahulgad tulge kokku“. Kas oled seda laulu kuulnud ja laulnud (vt tekst kõrvallehel).

Pidulised arvasid, et sellist pidu võiks iga kuu teha.

Kahjuks ei teatud, et Juubeli­ sadu ettevalmistus kestis terve aasta. ,,Ma õnnesoove saan häid ja sooje“, laul Heldur Karmo sõnadele, tervitab ja kallistab kõiki viit organisatsiooni jätku­ suutlikkuse, kindlameelsuse ja suure tahte eest. Elagu juubila­ EDA OJA rid, elagu eestlus!

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

JUUBELISADU

Fotod: Peeter Põldre, Jaak Järve, Paul Kiilaspea, Kai Kiilaspea

9

10

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

Nr. 45

ECU special meeting

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publishing Committee Founding Chairman: Elmar Tampõld Editorial Board: Enn Kiilaspea, Jüri Laansoo, Tarvo Toomes Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca

Russian trolls revisited Russian trolls, they are also known as web brigades, troll farms, Russia’s troll army, Russian bots, troll factory, Putin’s bots and Kremlin bots.

They were detected in April 2003, when Vesnik Online post­ ed the article “The Virtual Eye of Big Brother” by French jour­ nalist Anna Polyanskova who had been a former assistant to an assassinated Russian opposi­ tion politician, and two other authors Andrey Krivov and Ivan Lomako.

Their article stated that up 1998-1999 comments and ob­ servations on the Russian inter­ net supported liberal and demo­ cratic views. After 2000 the vast majority of these postings were of a anti-democratic, totalitarian nature.

This radical shift was seen to be he handiwork of the Russian state security services. It was thought that the security ser­ vices at the time saw a huge surge of Russians having access to these forums, whereas before only certain sectors of society could visit these sites.

In January of 2012 a group calling itself the Russian Arm of the Anonymous sent an enor­ mous collection of emails thought to belong to the pro­Kremlin and Putin-supported youth organization called Nashi.

(The undersigned had the ­honour in 1998 to be among a list of approximately 10 Esto­ nians who the Nashi wanted Russian officials to declare as persona non grata.)

It was discovered that the pro-Kremlin youth movement had paid commentators to post favourable comments to the regime. Members of the “bri­ ­ gades” were paid 85 rubles (about $3.00 US) or more for each comment depending on whether the comment generated response. Others, however were paid up to 600,000 rubles ­(approx. $21,000 US) for leaving hundreds of comments as per instructions on the internet. As a bonus they were given iPads.

“Elite” bloggers were com­ pensated for promoting Nashi activities and the government.

The Federal Youth Agency, headed by Vasily Yakmenko, formerly the head of Nashi, was the highest ranking individual

in the brigades’ campaign.

Also in 2013 Russian journalists investigated the ­ Internet Research Agency in St. Peters­ burg, which employs at least 400 individuals. Young people were hired as “Internet operators” and paid to write pro-Kremlin postings and com­ ments. Targeted were US poli­ tics and culture, and Alexei Navalny, a prominent opposi­ tion leader.

The work load consisted of each commentator writing at least 100 comments per day.

Other people would up to write four postings per day. These would then be passed on to another working group whose ­ job it was to post them on social networks for maximum ­ reach.

During Russia’s takeover of Crimea, the beginning of the Russian invasion of Ukraine in 2014-2015 and the killing of Boris Nemtsov, the pace and intensity of the brigades was ­ ­record high.

Employing “troll armies” to further Putin’s policies is said to be a multi-million dollar operation. The deluge of pro­­ Russian commentary is the base of a systematic “informational­psychological warfare” cam­ paign. One Twitter bot network is known to use more than 20,500 Twitter accounts to flood the internet with pro­-Kremlin comments. The US president has ‘retweeted’ at least one tweet from an account operated by the trolls.

The brigades not only post hundreds of comments criticiz­ ing Russia’s political opposition and supporting Kremlin policies but also present seldom covered topics such as murdered jour­ nalists and defected intelligence operatives, relations with coun­ tries that Russia is convinced are in their political domain such as Ukraine, Georgia, with Estonia and whose histories the Kremlin has radically distorted.

The aim here is not neces­ sarily an attempt to convince the audience, but rather to con­ fuse it. Censorship is not their main aim. But surrounding the reality with rumours and con­ spiracy theories is their favourite tool. (to be continued) LAAS LEIVAT

November 5th, 2019 Dear Member, We invite you to join us at our Special Meeting of Members on November 27th, 2019 at 7:00 pm.

As recently announced, the Boards of Directors of Estonian Credit Union (ECU) and Latvian Credit Union (LCU) have entered into an amalgama­ tion agreement to pursue a merger of the two organizations.

By joining together, our credit unions will continue to: • provide the security and com­ fort of our very own banking institution, • care for the financial well-be­ ing of each and every member, • give back to our community.

The merger will strengthen both credit unions to meet the future of digital banking head on and provide the scale to implement the latest modern ­ banking services and technology.

Together we are stronger • Combined assets will be approximately $200 million.

• Total membership will be approximately 6,400.

• All the staff you know will continue to be there to serve you and will have more oppor­ tunities for career development; there will be no job losses as a result of the merger.

• The existing three branches will continue operations with at least the same hours of service; the Estonian House in Toronto and the Latvian Houses in both Toronto and Hamilton. We will work as quickly as we can to make all banking services avail­ able to all members across all three branches.

• Your accounts and contracts (loans, mortgages, savings, investments) will be transferred to the amalgamated credit union retaining the existing terms.

• Anita Saar will be the CEO of the merged credit union, and Andris Lagzdins, CEO of the Latvian Credit Union is taking a well-deserved retirement after over 30 years at LCU. • The Board of Directors will be composed of 9 representa­ tives from ECU and 3 from

Ratas: The Three Seas Initiative opens up new opportunities for Estonia Government of Estonia, October 2019 Prime Minister Jüri Ratas assured recently at a meeting with the US Secretary of Commerce Wilbur Ross and James Risch, the Chairman of the Senate Committee on Foreign Relations, that the United States of America is and will be an irreplaceable ally and partner for Estonia, with whom the country has a strong connection and great cooperation. The Three Seas

Free admission! Estonian film, The Little Comrade. 6:00 pm, Friday, November 15, The Royal Cinema, 608 College. EUFF Film Festival.

LCU, reflecting the proportion of assets brought to the amalga­ mation.

• The amalgamated credit union will be open bond, mean­ ing membership will not be restricted to members of the Estonian and Latvian communi­ ties only. ECU is already open bond.

Some details about Latvian Credit Union • Operating since 1959; cur­ rently closed bond.

• Approximately 1,600 mem­ bers and $50 million in assets.

• Two branches, one in Toronto and one in Hamilton: - 4 Credit Union Drive, North York, ON M4A 2N8 - 16 Queen Street North, Hamilton, ON L8R 2T8 We remain firmly grounded in our heritage and roots At the Special Meeting of Members we will introduce an exciting new name for the amalgamated credit union. The new brand honours our heritage and supports our future growth in the wider community. Mem­ bers and staff from both credit unions, as well as the larger community, helped explore our brand through focus groups and surveys. This input guides us forward. We are a credit union with a community of staff and members who care deeply about who we are and what we do.

We will stay true to these values.

Looking forward to the future Pending approval by our members, the Latvian Credit Union members, and our regu­ lator FSRAO, we expect the merger will be effective January 1, 2020.

In early 2020, you’ll see changes to our website with a refreshed look and feel, repre­ senting the new brand, and a more dynamic, user-friendly display. Stay tuned for more ­details about the website launch.

Over the next couple of years, we will implement new state-of-the-art banking systems and an updated mobile app that will allow us to provide im­ proved products and services in all branches and to all members online. As we work on this tran­ sition, you may be contacted by a staff member or by mail to verify your personal informa­ tion.

We ask for your support on this next chapter in our history We will continue building value as we build our commu­ nity. Merging with a like-minded credit union partner is a major step forward in this plan. The future promises great things for us!

We are all in this together.

Come out to our November meeting and join us as we con­ tinue to build a vibrant credit union for our children and grandchildren. We ask for your trust and support with a “yes” vote this November. If you have any questions, please call us in branch; all staff are prepared to answer your ques­ tions. You can also check our website for regular updates: www.estoniancu.com/aboutus/ mediacentre/merger.

Sincerely,

Initiative is an excellent opportunity to expand this cooperation, open up new possibilities and involve more countries. The Prime Minister also met with Deputy Secre­ tary of the Treasury Justin Muzinich.

Baltic Sea and Black Sea, with the aim of promoting financial cooperation.

“The goal of the initiative, which connects 12 European Union Member States and the United States of America, is ambitious. I am convinced that constructing new energy, trans­ port and digital connections on the North-South Axis of Europe injects new energy into the economies of Central and Eastern European countries, and contributes to raising the com­ petitiveness of the European Union through this,” Ratas ­assured.

The Prime Minister wel­ comed the active interest of the United States towards the initia­

“Estonia and the US are countries that share the same values and have a similar un­ derstanding of challenges the world faces,” said the Prime Minister at the meeting with Secretary of Commerce Wilbur Ross. Speaking of new oppor­ tunities to strengthen the trans­ atlantic relationship, Ratas highlighted the Three Seas Initiative, which is a format of cooperation between countries surrounding the Adriatic Sea,

ELLEN VALTER Chair, Board of Directors ANITA SAAR President & CEO

(Continued on page 11)

Nr. 45

Laila Biali interview Latitude 44 and Estonian Music Week are quickly approaching and will be taking place from November 14 to the 17th along with two concerts at the end of the month! Estonian Music Week Culture Club is presenting two shows on November 29th and November 30th where Laila Biali, a fantastic homegrown jazz vocalist, will be performing along with Kadri Voorand, famed Estonian jazz vocalist for nights filled with top tier musicianship and talent. These concerts will be taking place at the Westdale Theatre in Hamilton and at the Royal Cinema in Toronto respectively. Laila was very kind to sit down with me for a short interview to introduce herself to the reader.

Did you grow up with music around your home?

When did you first know that you wanted to be a musician?

I grew up in North Van­ couver, British Columbia. We had a piano in our home which my mom would play casually – church hymns, Christmas carols, and that sort of thing. ­ She was a busy housewife with four daughters to manage, and I remember well the feeling I

Ratas: The Three…

(Continued from page 10)

tive and the opportunities arising from it. “Estonia has decided to take the next Three Seas Initiative Summit upon them­ selves. Our goal is to increase the interest of participating countries and partners, and to achieve tangible results in dis­ cussions,” he asserted.

The Prime Minister and the Secretary of Commerce also spoke about transatlantic trade relations and the opportunities of Estonian companies on the

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

would get when she would ­occasionally go to the piano to play. It filled our home with peace, and I was drawn to the warmth of it. As the age of three and a half, my mom tells me I went up to the piano my­ self, crawled up onto the bench and started to figure out the theme from Sesame Street, the popular children’s TV show.

She knew then that I had an ear for music, and shortly thereafter they enrolled me in piano ­lessons.

What do you listen to your­ self? Who are some of your favourite artists/bands?

I have broad and eclectic taste when it comes to music – everything from Anton Rubenstein’s interpretations of Chopin to Radiohead, Joni Mitchell and Björk.

Who would you say are your inspirations, both musi­ cally and just in general?

I love the contemporary singer, bassist and composer ­ Esperanza Spalding. She is ­creatively fearless. She goes in many different directions, but there is always a cohesion and concept to her music. She’s sophisticated, playful and ex­ ­ citing to listen to. For lyrics, Joni Mitchell is the best. She

US market.

Discussion topics at the meeting with James Risch, Chairman of the Senate Com­ mittee on Foreign Relations, in­ cluded issues related to Russia and security policy. Speaking of security- and defence-related cooperation, Ratas highlighted the close alliance between the two countries. “The USA’s commitment to the security of Estonia and other Baltic states, and to the development of their defence capability, has been in­ valuable. I confirm that Estonia takes the strengthening of inde­ pendent defence capability very

Photo: Rockie Nolan

spins the most incredible stories and narratives, and she has a marvelous turn of phrase – so many rich images and detailed descriptions of life.

Have you ever had the chance to work with Esto­ nians, in any sort of context, before Estonian Music Week?

Have you ever been to Esto­ nia?

This will be my first ex­ perience working alongside an Estonian musician, and I am very excited it will be Kadri Voorand! I hear she has a unique and contemporary ap­ proach to Jazz, which I think will work well with what I do.

Someday, I dream of perform­ ing in Estonia myself!

What’s your song writing process like? Where do you take inspiration from for your songs?

As a songwriter, I find inspi­

seriously, and we will continue to contribute at least two per cent of GDP into national ­defence.”

At the meeting with Deputy Secretary of the Treasury Justin Muzinich, Ratas talked about Estonia’s activities in the fight against money laundering. “We are committed to the safety of our financial sector and the security of the economic envi­ ­ ronment,” the Prime Minister assured. In addition, the future of the financial sector and the prevention of possible new risks was also discussed at the meet­ ing.

ration in many places – my own experiences, what my friends and family go through, stories I hear in the news. Life is rich and filled with both pain and beauty. I’m fascinated by the way we experience both, and I believe that, even in the ­shadows, light and hope can be found. In that sense, there is ­always a spirit of optimism in my writing.

What have been some of your favourite places to per­ form, both nationally and internationally?

I can’t think of anywhere in the world I’ve been that I haven’t enjoyed, but I have ­ especially loved touring across ­ Europe and in Japan.

You’ve toured with other great artists such as Chris Botti, Paula Cole, and Sting.

What has that been like? Do you have a favourite ex­ peri­ ence or memory from one of those tours?

Sting was always a hero of mine, so working with him has been the fulfillment of a dream.

Even though he’s an interna­ tional superstar, his work ethic and love of music are still so evident. At rehearsals in Tus­cany and Durham, he was always the first to show up and the last to leave. He’s also a kind and thoughtful human being, a won­ derful example of grace amidst fame.

What’s the greatest thing about being a musician?

Estonian opera singer Mirjam Mesak wins a Bavarian Art Prize

she has been a member of the Opera Studio at the Bavarian State Opera in Munich.

The young Estonian soprano has performed as a soloist in several of London’s renowned concert halls, such as the Barbican Hall, the Milton Court Concert Hall and the Wigmore Hall. Her current season at the Bayerische Staatsoper includes roles such as Juliette (Die Tote Stadt), Taumannchen (Hänsel und Gretel), Esmeralda (Die verkaufte Braut), Xenia (Borid Godunov), Mignon (Mignon) and Gianetta (L’elisir d’amore).

Her concert highlights include Beethoven’s 9th with the Nu­ remberg Symphony Orchestra and Kahchun Wong.

The Bavarian Art Prize has been awarded annually since 1965; this year’s awards will be presented in Munich on 19 November.

Silver Tambur, Estonian World, October 2019 The Munich, Germany-based Estonian soprano, Mirjam Mesak, has been awarded with the Bavarian Art Prize 2019 in the “Performing Arts” category.

The Bavarian Art Prize is awarded by the Free State of Bavaria, an influential federal state of Germany, in the fields of fine arts, performing arts, music and dance and literature on the proposal of juries. The prize is awarded to artists up to the age of 40 who shine for special artistic achievements.

Actress Isabel Kott, actor Nils Strunk and another opera singer, Sara-Maria Saalmann, also re­ ceived the award in the same category.

“Words cannot describe how grateful and honoured I am as an Estonian to receive such a high award from the Bavarian Minister of Education and Culture, Science and the Arts,” Mesak said in her Facebook page.

A career in the UK and Germany

Estonian women’s academic society korp! Indla in the USA marked the 75th anniversary of Estonians escaping from the advancing Soviet Red Army, in the fall of 1944, as it invaded and continued the occupation Estonia for the next 50 years. From the back, left: vil!! Jaane Orav, Helena Otsa, reb! Debora Klepp, Arnold Smits, vil! Lya Karm, Joe Laukaitis, vil!! Maria Pedak-Kari, Kaia Kirchman, külalised Karl Kirchman, Marju Rink-Abel, Jaak Pedak, Kersti Linask and vil! Tiiu Kera. Missing Norman Wolfe and Rein Abel.

Photo: korp! Indla

11

Mesak was born in 1990 in the Estonian capital, Tallinn, where she studied at a local music school. She received both her bachelors’ and master’s degrees in voice from the ­ Guildhall School of Music & Drama in London. Since 2018,

My favourite thing about b­ eing a musician is touring the world and sharing music with people of all cultural back­ grounds. Music is an interna­ tional language that transcends borders, and it’s an extraordi­ nary privilege to participate in the exchange of music and ­culture all around the globe.

What are you looking for­ ward to most while perform­ ing within the framework of Estonian Music Week?

I’m especially looking for­ ward to hearing Kadri Voorand perform live, and collaborating with her for a song on stage. I also hear that Estonian listeners are passionate and intelligent. It will be a great treat to share my music with the Estonian com­ munity in Toronto!

If you had to give one piece of advice to a young, aspiring musician, what would it be?

My advice to young musi­ cians is to find their own voice.

It’s a useful tool to copy and emulate the musicians you ad­ mire, but at the end of the day, I believe the world wants to hear whatever it is that makes you unique. Find the qualities that distinguish you from other artists, dream big, and follow KATI KIILASPEA your heart!

Quotes You can drag my body to school but my spirit refuses to go.

Bill Watterson I drive way too fast to worry about cholesterol. Steven Wright In this horrible time, let us at least be bolstered by small miracles like finding out your ­ ex moved to a different city.

Aparna Nancherla The human brain is special. It starts working as soon as you get up and it doesn’t stop until you get to school. Milton Berle I could tell that my parents hated me. My bath toys were a toaster and a radio.

Rodney Dangerfield

12

Donor Profile: Viru Vanemad Raivo and AnneMari Remmel Raivo and Anne-Mari Remmel are proud of what Estonians have accomplished in Canada and excited about the possibilities for even more growth with the development of the new International Estonian Centre (IEC).

“It’s very important to have a facility that instills pride in the coming ­generations – if we don’t do this, then we won’t have a future for our community,” Raivo said.

This is why Raivo and Anne-Mari have stepped forward as “Viru Vanemad” donors to the new centre’s Capital Campaign.

The couple have been involved in Estonian communities since they were both children growing up in Toronto: Estonian school, folk dancing, summer camps, guides/scouts and gymnastics.

They are delighted that the tradition lives on, as their four year-old granddaughter Kalli (daughter of son Tarmo and daughter-in-law Tiiu) has just started going to her first folk-dancing classes.

“She loves it!”

Their son Esko and daughter-in-law Lisa have two children: Aelwen, 8, and Rowan, 6. They’ve attended Estonian summer camps, which were established over 50 years ago by the generation that first settled here.

Raivo, a chemical engineer and owner of specialty chemical companies Nortek Inc. and Aqua-Tek Inc., jokingly says he has spent half his life in the Estonian House on Broadview Avenue in Toronto, and stepped inside the building for the first time as a rookie scout. Raivo is the former president of the board of the Estonian House and

Donor Profile: Merike Remmel and Eric Jakobson For Merike Remmel and Eric Jakobson, the reason they have stepped forward with a donation to the new International Estonian Centre (IEC) is simple: they want to be part of the palpable excitement that this new ­ gathering place presents and help make it a reality.

“This whole project captures the imagination, it’s exciting and will breathe new life into the community,” said Merike.

Merike, who is Director of Admissions at the University of Toronto and Eric, a contractor, live in Toronto.

Both grew up in the city’s Estonian community and participated in nu­ merous events and organizations such as folk dancing, Estonian schools, summer camps, gymnastics and scouts.

They remain active in their respective sorority and fraternity and Merike continues to sit on a number of ­ Estonian boards.

The couple have two children: Liis, 26 and Hendrik, 23.

“We continue to feel very involved in the community. We go to and enjoy the many Estonian events that go on in Toronto,” Eric said. “The new centre gives us a focus – it will also provide a place for people to get together, to ­socialize informally and meet up with friends.”

The IEC vision is very appealing to Merike and Eric.

“It’s a live vision, not just bricks and mortar,” Merike explains. “We have such a feeling of pride in what we are doing as a community.”

The couple say they are also very

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

Nr. 45

Canada, Wexit, and the federal election targeted in Russian disinformation campaign, academics say Zach Laing, Calgary Herald, November 2019 What academics are calling a Russia-backed propaganda campaign targeted last month’s Canadian election, focusing on divisive topics served in that role for over two including an Alberta secession ­decades – he has seen first-hand how movement. Sputnik, a news the community has evolved.

The way the new IEC is shaping up agency sponsored by the reflects the strong vision of the board, Russian government and cited by the New York Times of he says.

“We created objectives for our new engaging in sharing disinfor­ home over ten years ago. We wanted a mation, sent a correspondent dynamic centre that would meet to Canada to cover some ­community needs, that would make us aspects of the country’s 43rd proud and attract all ages and general election. generations, have flexible space, re­ One such article, released the flect our culture and heritage and have day before the Oct. 21 election a modern and striking design that that saw Prime Minister Justin ­incorporates energy efficient features.”

Trudeau retain office via a mi­ “This is exactly how the IEC is coming together, and the go-ahead nority Parliament, highlighted a ­ was supported by a majority Estonian separatist movement led by House shareholder vote.”

Albertan Peter Downing dubbed Anne-Mari, a business graduate Wexit. Marcus Kolga, a Cana­dian from Ryerson University, says the family expert in Russia and disinfor­ is very much looking forward to becom- mation, said it was an article ing frequent users of the new centre. likely commissioned by the “We envision holding family celeRussian government. brations there, and attending the many “These are agencies that are Estonian events that go on in the directly linked to the Kremlin – ­community,” she said. “It will also be a and if they’re linked to the place where we can invite our non-­ Estonian friends to share our culture Kremlin, they’re directly linked and heritage.” to Vladimir Putin and the presi­ The couple say that Estonia has ac- dent’s office in Russia,” said complished a great deal in the last two Kolga. “(It’s) to break us apart, decades and that it’s time we think to divide us … to push the left ­beyond just our community in Toronto and right further apart from and reflect, connect with and be a vital each other, so that the divide part of what it means to be a “global becomes bigger and bigger. And Estonian”.

“It will be wonderful for all of us to it’s not just Canada where they say that ‘it’s part of me, I belong try to do that.” here.’”

Kolga said this is just another example of what Russia does by targeting foreign countries, citing similar efforts to disrupt the 2016 U.S. Presidential elec­ tion, as well as the Brexit pro­ cess in the U.K., among others.

Downing, the founder of the Wexit movement, said he was contacted by Sputnik reporter Denis Bolotsky about a month impressed with the calibre of the before their interview. “He was ­people who are involved in guiding the easy to talk to … He’s obviously project – from the design and construc- knowledgeable about geopoliti­ tion to the legal and financial aspects. cal issues,” said Downing, who “We really appreciate the complexity added he’s also spoken with of the project and the way things are journalists from Spain, the U.K. being managed in such a competent and elsewhere. “We have had and professional way,” Merike said. quite a bit of a reach and Developing the new IEC is also a obviously people take quite a ­ way to pave the way for future generabit of interest. tions.

“I knew that Sputnik was a “As parents you want to do the best for your children. This project will Russian news outlet. Everybody help give them a strong future as knows the reputation that Estonians,” Eric said.

Russia has – I didn’t fall down “It elevates us as a community, and dead poisoned, I’m still here. broadens our connection with each I’m not doing business with other, locally and globally. It’s inspir- Russia, I just took an interview. ing.”

I knew a little bit about Russian culture, so I dropped the phrase Get involved and help ‘the birth of the western republic support our future being the heart cry of Albertans The International Estonian Centre’s capital campaign donor categories and Western Canadians’ just for are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. The Kungla Rahvas campaign will launch in early 2020.

To make a donation, please contact Urve Tamberg at donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Keep in touch and find out what’s happening!

• Check out our website – it is updated regularly with all the latest news and information: www.estoniancentre.ca • Please sign up for our email newsletter on our website and get the latest news right to your inbox.

• Follow us on Facebook, too: @ EestiKeskus

their readers back home to ­realize we are people, too.”

Two other articles were writ­ ten by Sputnik: one highlight­ ing the Liberal party’s troubles in gaining ground in Western Canada, and another looking at the People’s Party of Canada’s from their headquarters on elec­ tion night.

On election night, Wexit rocketed into the spotlight after the term began trending on Twitter – but public relations company H+K Strategies told CTV News Edmonton the push was partially generated by bots.

Roughly 72 per cent of real users were tweeting about it, ­ H+K Strategies told the outlet, but that while not all of the ­accounts were new, they all at one point pushed other conser­ vative messages in the past.

When contacted by Post­ media for comment and clarifi­ cation on the bots’ origins, H+K Strategies spokesperson Jillena Oberparleiter said the firm was “unable to share data at this time” and did not give a reason for it. The timing of the Wexit article, published the day before the election, was likely no coin­ cidence, said Benjamin Decker, lead analyst at the Global Disinformation Index.

“What the Russians will ­often do via RT and Sputnik is to highlight and amplify fringe voices that are not accepted by either mainstream research, or mainstream politics,” he said.

“And by amplifying them, it in turn creates a perception that something is more popular than it actually is.”

The ultimate goal isn’t just to influence an election, Kolga said, but rather to undermine democratic processes and free speech in Western society.

“That’s the deal with all of this, which is far more terrifying

than just affecting a few votes in the election,” he said.

“Vladimir Putin himself has shut down all free speech, all free democratic processes within his own country. Russian state media – because all media in Russia is state-controlled – take the images of the chaos and make it worse, and they feed it to the Russian people.”

Ahead of the 2019 election, a protocol overseen by five ­senior civil servants was estab­ lished to inform Canadians about potential incidents that could threaten the country’s ability to have a free and fair election. “The Panel did not observe any activities that met ­ the threshold for public an­ nouncement or affected Cana­ da’s ability to have a free and fair election,” Government of Canada Privy Council Office spokesperson Stephane Shank said in a statement.

When asked if this meant there was some activity that occurred, Shank said further ­ information could not be pro­ ­ vided. Sergey Sukhankin, a University of Alberta lecturer on Russian foreign and security policies, said he sees Russia trying to gather information on divisive topics in Canada to dis­ rupt the country in future years.

“Russian disinformation isn’t as homogeneous, as universal, as one may think,” said Sukhan­ kin, who wrote a policy paper in September warning of poten­ tial political interference from Russia in the recent election. “I think that the potential infor­ mation confrontation between Russia and Canada might drop in 10 to 15 years, when in­ terests of two countries cross in the Arctic region.”

Sputnik’s Denis Bolotsky has yet to respond to a request for comment.

Ministry preparing to regulate lobbying

Corruption (GRECO) require­ ments would have the guide­ lines cover ministers and politi­ cal advisers. “But we aim to ex­ pand it to also include state and local government officials who are authorized to make indepen­ dent decisions and/or can affect the decision-making process,” Tuulik explained.

GRECO found in its 2018 assessment that Estonian minis­ ters’ meetings with interest groups should be public in the future, which is something some ministries are complying with,” head of Transparency International Estonia Carina Paju wrote on ERR’s news ­portal last week.

Former justice ministers Kristen Michal and Urmas Reinsalu have promised to ­create a register of lobbyists.

Head of the Riigikogu AntiCorruption Select Committee Katri Raik told ERR on Mon­ day that the committee plans to tackle the subject matter of po­ litical lobbying after concluding outstanding work.

ERR, October 2019 The Ministry of Justice is making preparations for regu­ lating lobbying in Estonia and aims to have guidelines by summer.

“We plan to take it step-bystep. First, we want to have guidelines for high-ranking offi­ cials on how to avoid conflicts of interest and communicate with interest groups and lobby­ ists next summer,” the minis­ try’s spokesperson Maria-Elisa Tuulik told ERR. She said the ministry will propose disclosing officials’ contacts with interest groups and their representatives (lobby­ ists). For this purpose, informa­ tion including the lobbyist’s name and contacts, the interest groups they represent and topics discussed, as well as a summary of proceedings, would be pub­ lished on a website after the meeting.

Group of States Against

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

Foto: Kogu Me Lugu

TadžikistaniUsbekistani piiril hukkus 17 inimest

Ago Ambre 90 Vähe on neid, kes 90. eluaas­ tani jõudes ühiskonna töös ikka veel aktiivselt osalevad.

Selline mees on Estonian American Fund’i asutaja ja kauaaegne esimees Ago Ambre.

Ago sündis Tartus 10. oktoob­ ril 1929. Treffneri güm­ naasiumis sai alguse tema hari­ dustee, mis jätkus Saksamaa DP laagrites, kuni gümnaasiumi ­lõpetamiseni Geislingenis.

Saabudes USA-sse 1949. a. kevadel, jätkusid õpingud New Yorgis majandusteaduse alal City College’is ja Columbia University Graduate School’is.

Sellesse ajastusse langes ka abielu Aade Kivijärvega 1955 ­ (tütar Karin ja poeg Mark). Alul töötas Ago erafirmade juures, kuid siis järgnes pikaajaline karjäär 1959-89 majandustead­ lasena Washingtonis: U.S. Bureau of Economic Analysis, Office of the Secretary of Commerce jt.

Ago Ambre side eestlusega jäi aga tugevaks, sest kui aastal 1950 loodi Eesti Üliõpilaste Toetusfond, oli ta seal sekretär ja alates 1956. a esimees. Siit saadud kogemused aitasid palju, kui tema juhtimisel asutati Esto­n ian American Fund (EAF), mis inkorporeeriti jaa­ nuaris 1990 Maryland’i osarii­ gis kui Charitable Orga­ni­zation.

Agost sai selle Chief Operating Officer – amet, mida ta aasta­ kümneid pidas ja mis hiljuti üle anti noorematele. Hetkel on ta tiitliks Chairman of the Board.

Kuidas EAF alguse sai?

Teatavasti oli 1989-90 nn. perestroika ajastu, kus Nõu­ ­ kogude Liit lagunes ja Eesti taas­vabanemine horisondile ker­ kis. Tookordse Eesti toetamine polnud aga lihtne, sest mõnedki kartsid, et ametlik suhtlemine okupeeritud Eestiga tähendaks nõukogude režiimi tunnusta­ mist. Ometi tegid paarsada väliseestlast julge otsuse Eestit ­ abistada, organiseerides toeta­ jaid ja kogudes vajalikke sum­ masid. EAF-i põhiline idee oli selgitada Eesti vajadused ja siis arendada projektid, mida USA eestlased koos kodueestlastega saaksid rakendada nende vaja­ duste rahuldamiseks.

Tänaseks on EAF teinud Ago Ambre juhtimisel suure töö.

Edukaid projekte hariduse, ter­ visliku hoolekande, lastekodude, raamatukogunduse jt. aladel on olnud rohkelt. Seda kõike soo­ vitan vaadata internetis ,,Esto­ nian American Fund“ all.

Aitäh, Ago, kõige eest! Õnnitlus ja parimad soovid uueks eluaastaks! RAUL PETTAI

Tadžikistani võimude teatel ründasid äärmusrühmitust ISIS esindavad võitlejad ööl vastu kolmapäeva üht piiri­ punkti ning selle käigus toi­ munud tulevahetuses hukkus 17 inimest.

Väidetavalt langes lahingus Tadžikistani-Usbekistani piiril 15 äärmuslasest ründajat ning kaitsjate poolel said surma polit­seinik ja piirivalvur, vahen­ das Reutersi ja Meduza teadet ERR. Tadžikistani julgeolekukomi­ tee teatel võeti Afganistanist saabunud viis ründajat elusalt kinni. Äärmusrühmitus ISIS pole juhtumit kommenteerinud ega selle eest vastutust võtnud.

ISIS on ka varem Tadžikis­ tanis tegutsenud. Tadžikistani peetakse endistest liiduvabarii­ kidest kõige vaesemaks ja on seetõttu eriti haavatavas olukor­ ras, kuna omab pikka ühist piiri rahutu Afganistaniga. (ERR/EE)

Araabia Ühendemiraadid teatasid suurest nafta- ja gaasileiust Nädala alguses teatasid Araa­ bia Ühendemiraadid suurest nafta- ja gaasileiust ning käi­ vitasid uue hinnastamismeh­ hanismi kohalikule toornaf­ tale. Ühendemiraatide (AÜE) kõrgema naftanõukogu (SPC) teatel leiti seitse miljardit barre­ lit toornaftat ja 1,6 triljonit kuupmeetrit gaasi.

See tõstab riigi naftareservi 105 miljardi barrelini ja teeb AÜE-st naftareservi poolest maailmas kuuenda riigi, edesta­ des Kuveiti, teatas naftafirma Abu Dhabi National Oil Co (ADNOC).

Maagaasireserv tõusis 7,7 triljoni kuupmeetrini.

AÜE pumpab päevas maast välja umbes kolm miljonit bar­ relit naftat ja 297 miljonit kuup­ meetrit gaasi, märkis ADNOC. ADNOC plaanib suurendada toornaftatootmist järgmisel aas­ tal nelja miljoni barrelini päevas ja 2030. aastaks viie miljoni barrelini. (ERR/EE)

Rebane tordivaras Linnas elavad metsloomad on muutunud üha julgemaks ja kavalamaks. Tartus proovis rebane ühe kabanduskeskuse juures toidukaupade mahalaadi­ mise ajal sealt tervet torti kätte saada. Lugu postitati sotsiaal­ meediasse ja videost oli näha, kuidas töötaja parasjagu kaubi­ kust tordikarpe välja tõstis. Sel ajal hiilis ligi näljane rebane, kes omalegi ühe tordikarbi hambusse võttis ja sellega eemale jooksis. Rebane väga kaugele ei jõudnud, ta pillas tordi maha ja kaupu laadinud mees sai kraami tagasi. (ÕL/EE)

13

Pirita klooster saab isa Vello Salo mälestustoa Roomakatoliku kiriku vaimu­ likule, teoloogile, ajaloolasele, vabadusvõitlejale, literaadile, tõlkijale ja kirjastajale Vello Salole (05.11.1925-21.04.2019) on kavas rajada Pirita kloost­ ri ettepanekul mälestustuba. „Isa Vello Salo oli üks ak­ tiivsemaid üleilmse eestluse edendajaid ja alalhoidjaid. Ta on jätnud oma elutööga meie kiriku-, kirjandus- ja kultuuri­ lukku pärandi, millest oleme küll raamatute, artiklite, loen­ gute ja intervjuude kaudu aimu saanud, kuid mille maht ja mõõtmed vajavad veel kindlasti selgitamist,“ märgib rahvastiku­ minister Riina Solman, kelle sõnul eraldab siseministeerium Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Kloostrile nende taotlusest tulenevalt mälestustoa jaoks 5000 eurot. „On väga oluline toetada Pirita kloostripere algatust – seada sisse isa Vello mälestustu­ ba, kus oleks eksponeeritud ka­ sutamiseks mõeldud arhiiv ja raamatukogu ning välja pandud talle omistatud teenetemärgid ja muud autasud. Mul on hea meel, et Pirita klooster, kus isa Vello viimased 18 aastat

S P ORT

Eesti curlingupaar teeb koostööd Kanada treeneriga Segapaaride MM-võistlustel curlings edukalt mänginud Marie Turmann ja Harri Lill püüavad olümpiapääset koos­ töös Kanada tipptreeneri Allan Moore’i abiga.

Moore aitas Šveitsi naiskon­

p­reestriks oli, sellise algatuse tegi,“ ütleb Solman.

Vello Salo avaldas uurimus­ likke materjale eesti kultuuri kohta, ülevaateid okupatsioo­ nivõimude repressioonidest Eesti territooriumil ja tegeles ka mitmesuguste, peamiselt vaimu­ liku sisuga, raamatute kirjasta­ mise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega. Samuti on Vello Salo tõlkinud itaalia keel­ de oluliste Eesti luuletajate loomingut ning Piibli vanadest algtekstidest eesti keelde vaimu­ likku luulet.

1998. aastast oli Vello Salo Eesti Kirjanike Liidu liige.

Lisaks oli ta paljude teistegi kultuuriorganisatsioonide, seal­ hulgas Soome Kirjanduse Selt­si, Balti Uuringute Edendamise Ühingu, Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi (Root­ sis) liige ning Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane. Salo oli ka Okupatsioonide Repressiiv­polii­ tika Uurimise Riikliku Komis­ joni esimees aastast 1996 kuni komisjoni töö lõppemiseni aas­ tal 2005.

Ta oli Helsingi Ülikooli au­ doktor ja Tartu Ülikooli vabade

na MM-il kullale 2014. ja 2016. a ning Šveitsi segapaari kuld­ medalile aastatel 2012. ja 2014.

Marie Turmanni ja Harri Lille juhendavad ka Šveitsi treener Nicole Strausak ja roots­ lane Kristian Lindström, kellele lisandus nüüd Moore. Viimaselt oodatakse just tehnilise poole tõstmisele kaasaaitamist.

Kuna kõik treenerid elavad välismaal, teevad igapäevast tööd Turmann ja Lill kahekesi, juhendajad jagavad tarkust video

Vello Salo.

kunstide professor.

Isa Vello Salo oli autasus­ tatud riiklike teenetemärkidega: Riigivapi II klassi teenetemärgi­ ga ja Valgetähe II klassi tee­ netemärgiga, samuti siseminis­ teeriumi hõbeteenetemärgiga, Soome Valge Roosi rüütliristiga ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Teeneteristi III järgu or­ deniga.

Ta oli pälvinud Eesti Taas­ sünni Auhinna, Eesti Rahvus­ kultuuri Fondi elutöö preemia ja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna, samuti Pirita aasta inimese tiitli. (PT/EE)

vahendusel. Detsembris toimub ühine laager Moore’iga Kana­ das.

Esimesed olümpiapunktid ja­ gatakse aprillis MM-il. Sega­ paari MM-il on koht Eestile kindel, Turmann ja Lill saavad sinna sõita juhul, kui võidavad kodused meistrivõistlused või kvalifikatsiooniturniiri.

Eelmisel segapaari MM-il sai Eesti paar kõrge viienda koha.

(ERR/EE)

Vana-Andrese koguduse rikkalik loterii Pühapäeval, 3. novembril toi­ mus traditsiooniline tore ja oodatud sündmus VanaAndrese koguduses: iga-aas­ tane loterii, mis kutsus kohale rohkesti koguduseliikmeid.

Agricola kiriku allsaalis oo­ tas ees kaunis lõunalaud, mille oli korraldanud naiskomitee.

Söögipalve ütles koguduse ju­ hatusest Jüri Silmberg, misjärel asuti einestama. Seejärel algas loteriivõitude loosimine; loosi­ ratast keerutas Piret Komi, numbreid hüüdis välja Silvi Verder ja piletite numbrite vas­ tavust kontrollis Anne Orunuk.

Pileteid oli ostetud rohkesti!

Annetatud loteriivõitude laud oli pikk ja rikkalik, seal leidus nii maitsvat söögi-joogipoolist kui lilli ja muud dekoratiivset.

Leidus neid õnnelikke, kes läksid koju lausa rohkete tore­ date võitudega. Ent võitudest olulisem oli kindlasti tore pärastlõuna kaasmaalaste seltsis oma koguduse heaks. Ürituse lõppedes tänas juha­ tuse esinaine Riina Klaas kõiki ning andis edasi koguduse teateid.

Fotod: EE

Foto: P. Põldre

14

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

Ylo Mark Saar

Nr. 45

Mälestame kurbuses meie kauaaegset armsat ja head sõpra

Ylo Mark Saar’t

23. november 1925 Paide 30. oktoober 2019 Lakefield, ON

Südamlik kaastunne abikaasa LEILILE ja tütar ELYNALE perekonnaga

Jääd armastavalt meie südamesse igavesti

abikaasa LEILI tütar E LYN – PETER ROSS, HAYLEY

KAUPO ja SIIRI HOLLAND perekonnaga

Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra

Ylo Mark Saar’t Avaldame kaastunnet abikaasa LEILILE ja tütar ELYNILE perega

MÄLESTAME KURBUSES MEIE KALLIST ONU

VÄINO EINOLA ja LINDA KOLGA

Ylo Mark Saar’t Mälestused Sinu headusest meie südames ei kustu iialgi.

Puhka rahus, armas Onu.

Mälestame kurbuses armast vilistlast Leinavad REIN ja PATRICIA SAAR JULIA SAAR ELIZABETH HARALABAKOS perega

KAI ja RICHARD WHALLEY BENJAMIN, GEOFFREY, MATTHEW peredega

Ylo Mark Saar’t sündinud 25. novembril 1925 Järvamaal surnud 30. oktoobril 2019 Lakefieldis

SÜGAVAS LEINAS MÄLESTAME

KORPORATSIOON ROTALIA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Agnes Soosalu sündinud 1. novembril 1919 surnud 5. novembril 2019

poeg TIIT pojapoeg ERIK pojapoja tütar TALIA

Puhka rahus!

Eestlaste loodud iglumajad Inglismaal hinnatud Reisiportaal Host Unusual valis välja kümme kõige paremat aastaringseks kasuta­ miseks mõeldud Suurbri­ tan­ nia kämpingut, mille hulgas oli ka Eestis toodetud Iglu­ crafti väikemajadega Lydcott Glamping.

Iglucrafti juhatuse liige Priit Kallas kinnitas, et iglukujulised kämpingud on Ühendkuning­rii­ gi puhkajate seas väga hästi vastu võetud. Edela-Inglismaal Cornwallis asuv Lydcott Glamp­ing toodi välja luksuslike väikemajade ja imelise mere­ vaate tõttu. Väikemajad mahuta­ vad 2-4 inimest.

Iglucrafti edule Inglismaal on kaasa aidanud ka see, et Suurbritannia superstaarid David Beckham ja Gordon Ramsay soetasid endale hiljuti Eestis toodetud iglukujulised saunad.

Eestlaste Iglucraft toodab Viljandimaal Leie külas nii iglu­ saunu kui ka väikemaju.

Aastas müüakse ligikaudu 100 väikemaja ja 75 sauna. (D/EE)

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra ja naabrit, kes oli meile Tädi Aksi.

Agnes Soosalu neiuna PIIR 1. nov. 1919 Abjas – 5. nov. 2019 Torontos Avaldame kaastunnet perekonnale: TIIT, ERIK ja TALIA

Agnes Soosalu ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Mälestame kurbuses meie kauaaegset perekonna sõpra

Agnes Soosalu Südamlik kaastunne TIIDULE ja perele

MERIKE KOGER THOMAS KOGER perega

Lahkus meie kallis sugulane

Aleksandra Piibe (neiuna ROSENFELT) * 10.07.1934 – †20.10.2019 Los Angeles Mälestavad kurbuses MAIA PIIBE KITVEL REIN ja ODE PIIBE CAROL, PHILIP, SAM ja JAMES CHAMPAGNE MARK ja JENNIFER PIIBE

VEERA ENDE REIN ENDE perega

Mälestame kauaaegset liiget

Agnes Soosalu HAMILTONI EESTI PENSIONÄRIDE KLUBI

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Pühapäeval, 10. novembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 17. novembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 15.00 Palvus Soome Kodus.

Kolmapäeval, 20. novembril kell 15.00 Piiblitund EHATARES. Pühapäeval, 24. novembril kell 11.30 SURNUTEMÄLES­TUS­ PÜHA JUMALA­TEE­NIS­TUS ARMULAUAGA. Laulab kogu­ duse vokaalansambel.

EELTEATED: 1. detsembril toimub Peetri kirikus ühine jumalateenistus koos Päästearmeega kell 10.30.

8. detsembril järgneb kell 11.30 algavale jumalateenistusele koguduse jõulupuu. Palume eel­ registreerida osavõtust kontoris telefoni või eposti teel.

Leerikooliga saab liituda veel ka detsembrikuu jooksul. Täpsem info koguduse õpetajalt tel: 647 273 5858 või email: mart. salumae@eelk.ee Jõuluõhtu jumalateenistus 24. detsembril kell 14.00.

I Jõulupüha jumalateenistus armulauaga 25. detsembril kell 12.00.

Vana-aasta jumalateenistus armulauaga 31. detsembril kell 16.00.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokku­ saamised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 10. novembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. M. Wilbiks, J. Puusaag. Koor.

Kolmapäeval, 13. novembril kell 15.00 PIIBLITUND EHA­ TARES. J. Puusaag.

Pühapäeval, 17. novembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. J. Puusaag, külalispastor Eestist H. Puu. Solist H. Puu. Pühapäeval, 24. novembril kell 11.00 LAHKUNUTE MÄ­ LESTUSPÜHA JUMALA­TEE­ NISTUS. K. Süld, J. Puusaag.

Solist M. Wilbiks.

Pühapäeval, 24. novembril kell 15.00 LAHKUNUTE MÄLES­ TUSPÜHA JUMALA­TEENIS­ TUS EHATARES. K. Süld, J. Puusaag. Solist M. Wilbiks.

Pühapäeval, 1. detsembril kell 11.00 ESIMESE ADVENDI JUMALATEENISTUS. A. Lii­ vandi, J. Puusaag. Koor. Issanda surma mälestamine.

AASTALÕPU PIKEM TÖÖ­ KAVA MEIE KOGUDUSE KODULEHEKÜLJEL: www. tebk.ca

Niagara jões asuv laeva vrakk hakkas liikuma Sel nädalal vahendasid erine­ vad uudistekanalid teadet, mille kohaselt USA-Kanada piiril asuvas Niagara jões sada aastat tagasi karile sõit­ nud laev on Niagara joale lähemale nihkunud.

Niagara Pargi komisjoni teatel tõmbas nädala alguses ­olnud tugev torm vraki karidelt lahti ja keeras selle ümber.

Laevavrakk asub kärestikel vähe maad kosest ülalpool voolu ja on olnud üks Niagara vaatamis­ väärsustest.

Esialgu jäi vrakk uude kohta pidama, kuid pargi töötajate sõnul võib see uuesti liikuma hakata ja joast alla kukkuda.

Laev sõitis karile 1918. aas­ tal vähem kui 600 meetri kau­ gusel Niagara kosest. Kaks meremeest õnnestus köite abil aluselt päästa. (CP/EE) OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu

15

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 10. novembril kl 11 h JUMALATEENISTUS Eha­ tares.

Pühapäeval, 10. novembril kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 17. novembril kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 24. novembril kl 1.30 pl. Kirikuaasta viimane pühapäev. SURNUTE MÄ­LES­­ TUSPÜHA JUMA­LA­TEE­NIS­ TUS ARMULAUAGA. Laupäeval, 30. novembril kl 1.30 pl ESIMESE ADVEN­ DIPÜHA KONTSERT PAL­ VU­ SEGA. Segakoor ,,Estonia“. Diri­ gent Ingrid Silm.

KOGUDUSE JÕULULAUD eesti rahvus-jõuluroogade ja jõulu­lauludega.

Osavõtust palume eelnevalt teatada Heli Koptile, tel 416 752 7788.

Pühapäeval, 1. detsembril EESTIKEELSET JUMALA­ TEENISTUST Agricola kirikus ei toimu.

Pühapäeval, 1. detsembril kl 4 õhtupoolikul PALVUS Soome kodus.

1. novembril tähistas Agnes Soosalu (sünd. Piir) 100-aasta sünnipäeva Ehatares. Juubilar on Abjas sündinud, põgenikutee viis Rootsi kaudu Kanadasse, kus elas aastaid Hamiltonis. Pildil juubilari taga lapselapselaps Talia, poeg Tiit ja pojapoeg Erik.

Kahjuks lahkus juubilar siit ilmast rahulikult mõni päev hiljem, teades, et soov 100ni elada läks täide.

Peterburis avati mälestusmärk prof.

Martensile Peterburi luterlikul Volkovi kal­ mistul avati 23. oktoobril Pärnus sündinud rahvusvaheli­ selt tuntud õigusteadlase, pro­ fessor F.F. Martensi matmispai­ gas hauatähis. Tseremoonial osalesid Venemaa ja Eesti välis­ ministeeriumi, diplomaatilise korpuse, Peterburi Ülikooli, Peterburi linna ja mitmete hea­

tegevusorganisatsioonide esin­ dajad.

Friedrich Fromhold von Martens (snd 27. augustil 1845 Pärnus, srn 19. juunil 1909 Peterburis) oli Eesti päritolu Venemaa keisririigi õigustead­ lane, diplomaat, vahekohtunik ja ajaloolane.

Martens andis suure panuse tänapäevasesse rahvusvahelisse õigusse.

1901. aastal nimetati ta Pärnu linna aukodanikuks.

Baltimore’i koguduse teated Baltimore Markuse koguduse järgmine jumalateenistus on pühapäeval, 17. novembril kell 14.00. Teenib vikaarõpetaja Markus Vaga. Jumalateenistusel mängib Renata O’Reilly. Järg­ neb kohvilaud seltskondlikus saalis.

Jõuluõhtul 24. detsembril on kaks jumalateenistust, kell 13.30 Washingtonis ja kell 16.30 Baltimore’is.

Washingtoni jumalateenistus toimub Calvary Lutheri kirikus, 9545 Georgia Ave, Silver Spring, MD 20910, 301-5894001. Püha Markuse kiriku aadress on St. Marks Evangeli­ cal Lutheran Church, 1900 St. Paul St., Baltimore, MD 21218, 410-752-5804.

Täiendavat informatsiooni koguduse esimehelt Agu Etsilt, tel 301-526-3327 ja aguets23@ gmail.com.

Foto: J. Trei eraarhiiv

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $150.—; Poolaastas $80.—; Veerandaastas $43.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: Aastas $180.00, poolaastas $95.00 ja veerandaastas $52.00. USA-s: aastas $200.00; poolaastas $108.00; veerandaastas $62.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $275.00; poolaastas $140.00; veerandaastas $75.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatshekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca

Tellimine saata

2425 Bloor St. West

EESTI ELU

416-604-4688

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Matusebüroo Aastakümnete kogemused eestlaste teenindamisel.

Oskuslik nõuanne ja mõõdukad hinnad.

Kim R. Hunter President and Owner

Wayne Hamilton Funeral Director

1403 Bayview Avenue, Toronto, Ontario M4G 3A8 south of Davisville Avenue 416-487-4523 • Fax 416-487-4395

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019

Nr. 45

Tellige EESTI ELU!

Möödunud nädalavahetusel, 2. novembril pühitsesid viis Eesti Majas tegutsevat organisatsiooni oma ümmargusi sünnipäevi. Üks viiest, vanim, on Toronto Eesti Selts, kelle alla kuuluvad ka täienduskoolid ja lasteaed. Juubelipeol olid Eesti Vabariiki esindavateks külalisteks teiste hulgas konsul Anne-Ly Ader Eesti Suursaatkonnast Ottawas, aupeakonsul Laas Leivat ning Andero Adamson, Eesti haridus- ja teadusministeeriumi nõunik. Anderol oli võimalik jääda paariks päevaks Torontosse ja külastada ka täienduskooli 5. novembri kooliõhtul, näha silmast silma õpilasi ja õpetajaid. Kohtumisel kooli juhtidega sai arutada ka täienduskooli vajadusi ja seda, milliseid võimalusi on Eesti poolel, et aidata jätkuvalt eesti keele õpetamise läbiviimise korraldamist.

Aitäh Haridus- ja Teadusministeeriumi saadetud raamatute eest, mida saab kooli kava rikastamiseks kasutada. Pildil T.E.S. Täienduskooli juhataja Monika Roose-Kolga, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Andero Adamson ja T.E.S. Täienduskooli esinaine Linda Soolepp 5. novembri kooliõhtul Eesti Majas.

30 aastat Berliini müüri langemisest Sel nädalal möödub 30 aastat Berliini müüri langemisest.

Tegemist on suurima rahu­ meelse revolutsioonilise sünd­ musega kaasaegse Euroopa aja­ loos, mis mitte ainult ei ühen­ danud kaht Saksamaad taas ühtseks riigiks, vaid tõmbas käima iseseisvusliikumise kogu Euroopas, kirjutab ERR uudi­ sed. Müüri langemise aastapäe­ va tähistatakse Berliinis suure­ jooneliste rahvaüritustega lau­

Tallinnast avati lennuliin Münchenisse Sellest nädalat peale pääseb Tallinnast lennukiga Mün­ chenisse. Uue lennuliini avas

Esmaspäeval, 11. novembril on Remembrance Day, mil meenutatakse Esimese maailmasõja lõppemist ning avaldatakse au veteranidele. Üle riigi toimuvatel mälestus­ tseremooniatel meenuta­tak­ se austusega neid, kes andnud oma elu ning teeninud riiki vaprusega.

päeval, 9. novembril.

Konrad Adenaueri Fondi Eesti esindus, Eesti Mälu Instituut ja Avatud Eesti Fond korraldavad sel puhul 8. ja 9. novembril Tallinnas konverentsi väärikate esinejatega. Konve­ rentsil saab sõna hulgaliselt esi­ nejaid, kelle seas on nii ajaloolasi, ühiskonnateadlasi kui vabakondlasi Eestist, Saksa­ maalt, Poolast, Belgiast ja USA-st. (Lüh. ERR)

Saksa lennuettevõte Luft­han­sa.

Lufthansa otselennud 126­­ko­ halise lennukiga Airbus 319 toimuvad Münchenisse kolm korda nädalas – esmas­ päeval, neljapäeval ja laupäeval, teatas Tallinna lennujaama pressi­ esindaja. ,,Lufthansa opereerib Eestis juba alates 1992. a ning selle perioodi jooksul on lennu­ rei­ sijate arv ja nõudlus uue lennu­ liini järele pidevalt kasvanud.

Lisaks sellele, et Münchenist on mugav reisida edasi Saksamaale ning Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikidesse, avab see võimaluse lennata Lufthansaga edasi veel 214 sihtkohta 75 riigis,“ sõnas Lufthansa Balti riikide ja Soome piirkonna müügijuht Christo­ p­ her Zimmer. (ERR/EE)

Esmaspäeval teavitas USA amet­ likult ÜRO-d Pariisi klii­ maleppest lahkumisest. Ühend­ riigid on sellega ainus globaal­ sest kliimapaktist kõrvale jääv suurriik. Trump teatas USA lah­ kumisest kliimaleppest 2017. aasta juunis.

Lahkumine muutub ametli­ kuks ühe aasta pärast, st pärast 2020. aasta USA presidendivali­ misi. Uus president võib lep­ pega taasühineda.

Täpsustus ,,Eesti Elu“ 25. okt. 2019 numbris lk. 5 kirjutab Eda Sepp Eesti Maja kunstikomi­ tee tegevusest.

Pisitäpsustus: esialgne ,,Eesti Maja Kunstikomitee kodukord“ ja ,,Kokkulepe Eesti Maja juha­ tus-esindaja ja Eesti Maja Kunstikomitee vahel“ valmis 16. jaan. 1990 ja selle koostas Emil Eerme. Tolleaegses kok­ kuleppes punkt #5 ütleb, et ,,EMKK’l ei ole iseseisvat ma­ janduslikku arvepidamist. Kulu­ tused esitatakse Eesti Maja ­juhatusele-laekurile tasumiseks.

Suuremate kulutuste osas, üle $50 on vajalik Eesti Maja juha­ tuse eel-nõusolek“. Hilisematel aastatel on kodukorda muude­ tud ja avati ka iseseisev pan­ gaarve, nagu oli kirjas artiklis.

Sündmuste kalender • Reede-pühap., 8.-10. nov.

ESTDOCS. GALAÕHTU reedel, 8. nov. kl 6 õ Eesti Majas.

• Neljap., 14.–pühap.,17. nov.

MUSIC + TECH: ESTONIAN MUSIC WEEK ja KONVERENTS LATITUDE 44 WE: Global Learning Centre’is ja erinevates esinemispaikades. Piletid ja info: estonianmusicweek.ca.

• Estonian Music Week üritused toimuvad järgnevalt: - Neljap., 14. nov. Ensemble U (WE: Global Learning Centre); Avaüritus (Archeo) - Reedel, 15. nov. Puuluup, Kaili Kinnon, Mari Sild (Art­ scape Sandbox) - Laup., 16. nov. NOËP (The Hideout), Puuluup (Cotton Factory, Hamilton) - Pühap., 17. nov. lõpupidu: Vaiko Eplik, Tiina Kiik (Tartu College) - Reedel, 29. ja laup., 30 nov. lisakontserdid: - Kadri Voorand ja Laila Biali (reedel Westdale Theatre, Hamilton ja laup. Royal Cinema, Toronto).

• Laup., 23. nov. kl 1 pl Toronto Eesti Maleklubi MALE­ TURNIIR Toronto Eesti Baptisti kirikus.

• Neljap., 5. dets. kl 12.30 pl LÕBUS PÄRASTLÕUNA ,,JÕULUDE OOTEL“ Eesti Majas.

• Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

KANADA UUDISEID

Kanadalased plaanivad jõulukinkidele vähem kulutada Äsja pühitsetud Halloweeni­ kaunistused on majadelt maha võetud, et teed teha peatselt saabuvatele jõuludeks ülespan­ davatele dekoratsioonidele. Hil­ jutine uuring Equifax Canada poolt aga näitab, et rohkem kui pooled kanadalased kavatsevad olla oma jõulukulutustes seni­ sest tagasihoidlikumad. Põhju­ seks tuuakse mured oma isik­ like võlgade ja krediitkaardi­ maksetega toimetulekul. Nii ütles 61% küsitletud naistest ja 48% küsitletud meestest, et piiravad oma jõulukinkideks plaanitavaid kulutusi.

Alla 55 aasta vanustest vasta­ sid 46%, et muretsevad püha­ dekulutuste üle, kõige suuremat stressi liigsete kulutuste pärast aga tunnevad 33-45aastased vastajad, selgus küsitlusest.

(CP/EE)

Elizabeth May astus Green Party liidrikohalt tagasi Pärast 13 aastat tegutsemist partei liidrina, astus roheliste partei juht Elizabath May esmaspäeval oma kohalt tagasi.

May aga ei lahku poliitikast, vaid jätkab hiljuti valitud uues parlamendis, kus jätkab rohe­ liste partei kolmeliikmelise fraktsiooni eesotsas. May teatas, et on juhtinud rohelisi alates 2006. aastast ja leiab, et praegu, kui parteil läheb hästi, on õige aeg lahkuda. Tema asendajaks kuni uute valimisteni saab Jo-Ann Roberts. (CP/EE)

Teadaanne – tähtraamat 2020 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2020 Tähtraamat/Kalender.

Palume teie abi, et kalender/täht­raamatus ilmuvad orga­ni­ satsioonide/institutsioo­­ni­de ni­­med, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatus­test/parandus­test „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. no­­vembriks k.a.

Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või oluli­ semate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tegevus­kalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koor­ dineerida, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks samadele aegadele.

Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel.

416-733-4550; fax 416-733-0944.

Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühen­ dust Eesti Elu kon­­­to­riga või Ilme Lillevars, tel. 416-9945748, epost: ilillevars@sympatico.ca

Foto: wikipedia

Täienduskoolil külas….

USA teavitas ÜRO-d ametlikult Pariisi kliimaleppest lahkumisest