Nr. 45
EESTI ELU reedel, 8. novembril 2019 — Friday, November 8, 2019
5
Kommentaarid ja arvamused
Eesti üldlaulupeod ja optimismi mõjuvõim Andres Raudsepp Kaks nädalat tagasi toimus Tartu College’i saalis loengarutelu Eesti laulupidude tee mal. Olin selle tegevuse juhedaja. Kui hakkas ilmet võtma kuulajaskonna poolne arutelu, mis oli ettekande peamiseks sihiks, tuli esile nii küsimusi kui ka tähelepane kuid. Kõige tõsisem väide, mis kuulajaskonnalt sõnastamist leidis, ilmus ettekande lõpus. See intelligentne hoiatus või nuks iseenesest tekitada oma korda uue diskussiooni, aga kuna sobiv aeg loengu pik kuseks hakkas lõppema, jäi see pakutud mõte lihtsalt valitsevalt kõrvus kajama ka pärast ette kande lõppu. Jäin mõtlema, et kõik minu poolsed positiivsed väited – lauljaskonna kõrge kvaliteet ja kuulajaskonna omavaheline empaatia – jäid kuidagi selle hoiatuse varju. Olid ju tõepoo lest liigijuhid ja dirigendid käinud mööda Eestimaad abis tamas ja kontrollimas laulu koore üle maa, tõstes sellega ka kooride taset. Ja kui ma veel tooks esile helilooja ja autori Mart Jaansoni väite, et laulu peol ,,suudetakse unustada argi päeva vimm ja suhtuda ligi
messe empaatiliselt“, peaksid need kaks tegurit tagama laulu peo tuleviku. Siiski jäi püsima lõpus tugevalt esitatud väide: Eesti rahva enda vabaks laulmine on tegelikkus, aga siinjuures on laulmisega kergem vabadust saavutada, kui vabadust hoida. Sellele manitsusele ei leitud saalis vastukaja, vaid pigem oli vaikne nõusolek. Ja kogu loeng-arutelu lihtsalt lõp pes siis vaid möödunud laulu peo rahva tunnete ja kõrge meele olu korduva kinnitamise ga. Rohkem ma ei suutnud pub likule pakkuda. Kerkib küsimus: kuidas hoida vabadust? Ja seda laulu ga! Katsun sellele vastata oma kogemuste alusel ja optimistli kult. Pilt, mida ma ei suutnud loengul kuulajaskonnale maali da, olgu see siis aja puuduse tõttu, oli seotud lastega. Laulu pidudel kaks nädalat varem Tartus ja üldlaulupeol Tallinnas oli see nii silmale kui kõrvale vaimustav. Tuhanded lastekoo ride noorliikmed ja ülinoored mudilased laulsid lihtsalt harul daselt. Juba see esitas tuleviku suhtes positiivse pildi, aga sa mas tõi esile olulise küsimuse: Kes neid lapsi õpetas? Ilmselt on meil, eesti rahval, vastavaid põhi- ja algkooli
Konverentsil Apimondia 2019 Montrealis Tänapäeva maailmas mõtleme üha sagedamini sellele, missu gune on meie toit ja kuidas seda saadakse. Üha olulise maks peetakse kvaliteetset ja mitmekülgset toitu. Selliste arutelude juures ei saa üle ega ümber mesilastest. Mesi lased kuuluvad lahutamatu osana marjade, puuviljade ja
mitmete põhiliste toiduainete saamise juurde. Puudulikult tolmeldatud õied ei anna üldse või annavad madalama kvaliteediga vilju. Mesilaste olukord aga on muutumas. Kasvava inimkonna ja väheneva kasutatava maa hulga tõttu on põllumajandus muutunud paiguti äärmiselt in
Montreali konverentsil osalenud Reet Karise, Margret Jürison, Sigmar Naudi ja Risto Raimets Eesti Maaülikooli (EMÜ) Taimetervise mesilaste töögrupist. Foto: erakogu
õpetajaid, kes suudavad meie lapsi muusika poolest heale tasemele tõsta. Need õpetajad on ka meie vabadusvõitlejad! Olen kuulnud ja lugenud, et kui need noored lapsed hakka vad teismelisteks saama, kaob neil laulmiseks ind ja tahe. Sellele väitele mul vastus puu dub, aga mainin, et pikki rong käike imetledes, nii Tallinnas kui ka Tartus, jäid mulle meelde just need vanemad noored, seal juures ka akadeemiliste – naiste ja meeste – organisatsioonidest. Siinjuures tahaksin lugeja silme ette tuua pildi, mis just peegeldab teismeliste hoogu ja vaimu, kui nad korduvalt laulu kaare all lehvitasid sini-mustvalgeid lippe. Ja seda hõisates. Nii juhtus pidevalt laulukooride vahetamise ajal neil hetkil, kui pakuti lühikesi vajalikke pause liikumiste momentidel. Kuulen veel kaebust, ja seda alles pärast käesolevat ettekan net, et noori koorijuhte Eestis ei tule juurde koorijuhatamist õp pima. Aga kui vaatan kava raamatut või jälgin internetis uuesti üldlaulupeo tegelaskonda, kerkivad silme ette suurel arvul noorte koorijuhtide näod. Laulude kaudu vabadust hoiavad ka noored heliloojad. See, mida Pärt Uusberg ja teised noored ilutegijad on
saavutamas, on ennekuulmatu. Jah, mõned laulud on rasked ja vajavad erikooride poolt ette kandmist, aga möödunud laulu peol kandsid ka ühendkoorid ette nõudvamaid helitöid. Hiljutises jutuajamises (emai li kaudu) tuntud koori dirigendi Heli Jürgensoniga tuleb välja sarnane hoiak – olgem optimistlikud! Ta mainib, et meie laulupidudel osaleb praegu rekordarv lauljaid ja lisab, et meil on tublisid noori ja laululapsi, kes praegu selle peo ,,pisikuga“ on nakatatud. Tõsisema teema juurde minnes, ta nimetab, et on tehtud palju tööd, et dirigentide töö tasusta
mist vääriliseks muuta. See juures ilmselt mõistab praegune kultuuriminister seda mõtteviisi ja on asunud tegutsema.
tensiivseks ning seetõttu on vähenenud mesilastele loodusli kult kättesaadavate toidutaimede ressurss ja pesitsuspaikade kät tesaadavus. Looduslike tolmel dajate kõrval on ülimalt olulised inimese poolt majandatavad mesilased. Mesilaste pidamine nõuab palju oskusi ning kogemusi, kuid ka loovat suhtumist tek kivate probleemide lahenda misse. Mesindusega seotud teabe levitamisel on oluline roll konverent sidel, mille hulgas APIMONDIA on üks pikema traditsiooniga ning eriline seetõttu, et toob kokku nii tead lased kui praktikud. Selle aasta 8-12. septembrini toimus Kanadas Montrealis juba 46. Apimondia – rahvusvaheline mesinduskongress. Samaaegselt toimuvad mesindusmess ning teaduskonverents. Selline lähe nemine on väga oluline mõle male poolele. Teaduskonverent sidelt ei pruugi info mesinikeni piisavalt kiiresti jõuda. Api mondiat külastavad mesinikud võivad aga kuulata just neile konkreetselt huvi pakkuvaid teemasid ning seeläbi olla kur sis uusimate teadussaavutustega. Sel korral oli Eesti Maa ülikooli (EMÜ) Taimetervise mesilaste töögrupi liikmetel võimalus nimetatud kongressil osaleda. Lisaks EMÜ esindu sele olid Eestist konverentsil veel teadlane Tartu Ülikoolist ja mitmed mesinikud. EMÜ esin dajad vanemteadur Reet Karise ja doktorandid Margret Jürison, Sigmar Naudi ning nüüdseks
juba doktorikraadi kaitsnud Risto Raimets esinesid kõik endi uurimistöödega kas stendi ettekannete näol või suulise ettekandega. Eesti Maaülikooli mesilaste uurimise töögrupp on aktiivselt tegutsenud alates 1990. aastate teisest poolest. Esialgu pühen dati tähelepanu pigem loodus likele mesilastele (kimalastele). Praeguseks on töögrupi liikmete hulka tulnud ka noored mesini kud, keda huvitab eelkõige meemesilaste olukorra uurimine ning nende olukorra paranda mine. Eesti töörühma ettekanded jaotusid erinevate valdkondade vahel. Reet Karise tutvustas, milliseid pestitsiidide jääke Eesti mesilastarudest leida võib ning väitis, et hoolimata üldle vinud arvamusest, ei ole nende hulk otseselt seotud ühe pea mise suvise toidutaime, rapsi, osatähtsusega maastikus. Risto Raimetsa uurimisteema võttis aluseks tarudest leitud mõnede pestitsiidide jääkide kogused ning selgitas, kuidas need mõju tavad mesilasemade arengut. Sigmar Naudi uuris ühe olulise ma mesilashaiguse, nosematoo si, levikut Eestis ja Lätis ning Margret Jürison tutvustas katset, milles uuriti, kuidas see suhteli selt leebe mõjuga haigus mesi lasi mõjutab, kui üks ja sama pere on korraga nakatunud kahe erineva nosematoositekitajaga ning on samal ajal sunnitud toi tuma pestitsiidiga saastunud söödast. Kõik need uurimisteemad on
aktuaalsed ning iga valdkonna kohta olid kongressil eraldi ses sioonid. Viie päeva jooksul jagus kuulamist ja uue teadmise otsi mist palju. Lisaks tundsid me sinikest doktorandid elavat huvi ka Apimondia praktilise poole – mesindusmessi vastu. Mesin dusmessil reklaamivad mesini kud endi tooteid, tutvustavad uusi tehnoloogilisi lahendusi ning sõlmivad koostööleppeid. Konverentsi lõpus oli soovi jatele korraldatud mitmeid eks kursioone Montreali ümbruse mesindusettevõtetesse. Ekskur sioo nil külastatud mesilates nägid noored nii mõndagi uut, kuid hea meelega tõdesid, et ka Eestis on mesindusettevõtteid, mis on väga kaasaegsed. Kaas aeg sed ja sarnased on kahjuks ka probleemid. Peamiseks me sinike mureks on praeguseks kujunenud väga invasiivne me silaste kahjur – Varroa lest. Paljud töögrupid üle maailma tegelevad selle kahjuri tõrjumise võtete, mesilaste vastupidavuse ja mesindusviiside arendamise ga. Mesinduskonverentsil pöö rati just sellele kahjurile väga palju tähelepanu. Olles konverentsil neljaliik melise meeskonnaga, oli meil hea võimalus kuulata paralleel seid sessioone ning panna tähele võimalikult palju uut in formatsiooni. Loodame, et ka järgmisele Apimondiale on meie töögrupil võimalik sõita.
Lõpetaksin seda optimismiga kaetud argumenteerimist taas Mart Jaansoni väitega, aga konkreetselt. See, mida ma viimasel üldlaulupeol kogesin puht tunnete poolest, oli midagi haruldast. Üks kodumaine lau luvend ühest kvaliteetsest laulu koorist – kahe lapse isa – tuli mind nähes mu juurde ja lihtsalt embas mind erilises tunnete avalduses. Selline on laulupeo mõju, mis viib meid ka vaba dust hoidma.
REET KARISE Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut vanemteadur
