12
EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020
märkmik
Nr. 4
Tartu College… (Algus lk. 4)
Riina Kindlam, Tallinn
Juka ja jõulupuu ootasid kord bussi... Pealkiri kõlab küll andekdoodi sarnaselt, aga bussipeatus on tõepoolest nendele koos aega veetvatele igihaljastele sõpradele väga lähedal. Mil legipärast kihutab aga ühistranspordi sõiduk nendest pidevalt julmalt mööda. Tege likult ootab nulg (ladina Abies, kuusk on ladina Picea) siiski vastavat prügiautot, mis kaks nädalat tagasi teda millegipärast ei märganud. See nädal on viimane kord, kui tuleb eraldi jõulukuuseveok, mis viib nad kuuldavasti tükeldamisse ja noorte tule vaste jõulupuude juurtele tekiks peale. Mina, kes ma vahetasin Torontos elamise Tallinna vastu juba 17 aastat tagasi, ei jõua sealjuures ära imestada tääk liilate (yuccade) üle siinses suhteliselt põhjamaises linnas. (Nimes olev tääk, bayonet, on teravatest lehtedest tulenev.) Suviti on siinne ilm ,,põhjamaisusest“ ja Eesti kliimast muidugi kõvasti kuumem, aga näha jukat nõnda lumehanges on minu jaoks ikkagi imestamapanev. Memm ja Taat olid suured kohalikud aianduskatsetajad, aga see aspariliste (Asparaga ceae, nagu harilik aspar, toalill
asparaagus ja köögivili spargel) sugukonda kuuluv taim ei jõudnud kunagi nende aia kadakate ega rododendronigi kõrvale ning jäi mulle eksootiliselt kaugeks. Eksootika võimendub, kui nähes neid siin, meenub esi mene kokkupuude samasse sugukonda kuuluvate AGAA VIDEGA Madeira saarel. Seal nägin neid õitsemas ühe meele tult tugeva ja kuni 10 m kõrguse õisikuvarrega (nagu üksik puu) ja õppisin, et nad õitsevad elus ühe korra, tihti alles 10-30aastasena ning pärast seda taim sureb. Mingil määral sarnane ohvrimeelsus, kui jõulupuul... Agaavide (ingl. agave) leheääred on sakiliste või ogaliste servadega. Nad on sukulendid ehk lihaktaimed, ent pole kak tuste ega aaloede sugulased, vaid lähedased liilia ja amarüllise perekonnale. Tääkliiliatel (yuccadel, 47 liiki) on leheääred seevastu siledad ning aiavariandid võivad õitseda võimsalt pea igal aastal, hinge heitmata. On külmakartlikke ja karastunud liike, kes ei pelga jõulupuudega sõpruse loomist. Toataimena on Eestis tääk liilia tavaline, nende hulgas havisaba (snake plant) ja nüüd
Kümblus…
na, kes panustasid naljafestivali kordaminekuks.
(Algus lk. 1)
põhjal. Improteatri näitlejad külastasid laupäevahommikul ka Toronto Eesti Lasteaeda ja mängisid mudilastega mänge. 2017.a. olid koomikud Toronto eesti keskkooli noortel külas. Edasi liikusid mehed oma nalja tuuriga Floridasse ja lõpetavad oma ringreisi New Yorgis. FunniEst! naljalava teine õhtu oli stand-upi päralt Miina Yalle (NBCU teenistuja) avasõnade järel luges Liisbet Kalm-Valter ingliskeelse luuletuse Toronto eestlaste hoiu pangast, uuenenud nimega Northern Birch Credit Union. Komöödiafestivali korraldaja Ellen Valter tänas eelmise õhtu esinejaid ja programmi sponsoreid – Virve Aljas-Switzer (logo disain), korp! Filiae Patriae, ECU/NBCU, ESK, Tartu College/Estonian Studies Centre, Angels Gate Winery and Steam Whistle Brewing ja Paul Lillakas – kaaskorraldaja-
Laupäevaõhtusel naljashow’l kütsid kirgi eesti juurtega koomikud omakirjutatud nalja lugudega oma elust. Õhtujuhiks kutsutud hea huumorisoonega Tanya Henley meenutas oma noorusaegu Eesti Majas, kui tema ema Tiiu Henley pidas seal kohvikut. Noorte triost alustas Toronto koomik Paul Lillakas, kes haa ras publiku tugevasse haardesse oma üllatava otsekohesusega ja tema elu naljakate juhtumistega. See oli väga jõuline ja aus dialoog publikuga. Torontolanna Liia Kajak, kes töötab Ripley’s Aquarium’is, tegi naljaõhtul kuulsaks oma isapoolse ema, keda ta kutsus memmeks. Liia sai hiljem teada, et vanaema nimi oli Erika. Publiku kaasahüüdmise saatel luges esitaja oma vanaemast kümme parimat omadust, palu des igal korral numbreid 10-1ni kaasa hõigata. Ma arvan, et paljud unistaksid, et nende lapselaps ka neid nii huvitavalt
Improteatri näitlejad Erki Aule, Rauno Kaibiainen ja Maarius Pärn koos Marta Kivikuga, kes trupi Tartu College’i esinemisel kaasa tegi. Foto: E. Oja
Lõunamaine yucca, eestlase argikeeles juka ehk TÄÄKLIILIA on kaks nädalat olnud seltsiks teisele igihaljale (evergreen), hoopis kõrgema test laiuskraadidest pärit kuusele, täpsemini balsamnulg. Siit nurgast ja sealt nurgast, Kanada keskpõrandale kokku. Foto: Riina Kindlam
sain üllatuse osaliseks, sest Tallinna Botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo kirjutab: ,,Ees tis ka avamaal üsna talvekindel madalakasvuline puhmas kiu line tääkliilia (Yucca filamentosa) vajab õitsemiseks pikka sooja suve ja tuulte eest varja tud kasvukohta. Samuti on oluline, et taim ei kannataks liig niiskuse käes. Seepärast sobib tääkliiliale aias paremini lõuna poolne nõlv, keldrikatus või spetsiaalselt talle ehitatud küngas.“ Nonii, tääkliilia palun kartulikeldri katusele Hiiumaale! Maailm kipub aina ahenema, oma kapsaaeda kokku jooksma.
Niigi kardame kliimasoojemist (kas teate, et Eestis pole sel talvel peaaegu üldse miinus kraade olnud, lumest rääkimata) ja kui Kesk-Ameerika või Vahe mere puhkustega seonduvad kuivade alade rosett-puhmad juba meie maile ilmuvad... on see tegelikult kaunis küll ja näide nende kohanemisest ja aiandusturu mitmekesistumisest, aga samas miks mitte ühtlasi omamoodi hea ja mõtlemapanev hoiatuslipp. Olgem ikka valvsad ja võimalikult keskkonnasõbralikud. Võtkem jõulupuult eeskuju ja eelistagem ühistransporti.
kirjeldaks, kui tegi seda Liia Kajak. Artistlikule esinemisjoo nele lisandus ka Liia musikaalsus, sest tema omaloodud laulu esitus ukulelel oli nii südamlik. Noorim vestja Helle Wich mann, kes on sündinud USAs, elab nüüd Torontos, jutustas naljanumbreid oma eestipära sest eesnimest. Tal oli kaasas 10-aastaselt kantud T-särk kirjadega Hell Hunt, sest seal oli tema nime hääldusvariant. Oli jäänud veel üks kõditavalt põnev kohtumine maailmas palju ringi seigelnud püstijalakoomiku Andy Valvuriga. Ta tuli Tartu College’i lavalauda dele ja viskas tabavalt naljakilde igal teemal ja igasse kanti. Saime teada tema eesti juurtest, praegusest elust Saksamaal (sündinud USAs, elanud noorena Jaapanis, tagasi Ameerikasse Californiasse), tema vanemate soovist, et ta õpiks inseneriks, tema abiellumisest ja Euroopast kui suurperest, kel on palju lapsi ja sugulasi. Mängleva kergusega jutustas Andy Valvur oma Eesti reisidest ja oma keeleoskusest. Koomik võttis oma elu kokku – ühesõnaga. Nii tuleks ka tema show’d pealkirjastada. Nalja kui palju! Naera end ribadeks! Neid ribasid keegi ei soovinud muidugi näha! Ikka näolihaste pingutamist, head meeleolu ja nakkavat naeru kapaga! Nagu saunas – publik sai keha ja hinge puhastavat toimet tunda jaanuarikuu pimedal õhtutunnil. Meenuta naljaõhtut ja naera jälle neid nalju! Naljavõtmes ja naeruduuris edasi! EDA OJA
Ilmus Robert Burnsi laulude eestikeelne plaat
RIINA KINDLAM
Eesti Šoti Kultuuriseltsi eest vedamisel sai teoks maailma kuulsa šoti luuletaja Robert Burnsi laulude eestikeelne CD-plaat. 18. sajandil elanud Robert Burnsi peetakse šoti rahvuspoeediks. Eesti Šoti Kultuuri seltsi eestvedaja Eike Urke ütles uudistesaatele ,,Aktuaalne kaa mera“, et Burnsi loomingu üks võlusid on, et selle üldinimlikud teemad kõnetavad ka mitu sajandit hiljem. ,,Ta on šotlaste jaoks midagi sellist nagu Lydia Koidula on eestlaste jaoks, kui peaks mingi paralleeli tooma. Aga nende lauludega on nii, et ühtekokku on temalt üle 450 laulu. Kui mõelda, et siia plaadile sai 12, siis on tööd küll ja veel, kui tahaks teisigi välja anda,“ ütles Urke. Plaadil esinevad muusikud Ilona Aasvere, Tiit Kikas, Peeter Rebane ja Marko Mat vere. Luuletuste tõlkimisel oli abiks Kullo Vende.
aja lugemisvarast on nt Karl Ristikivi ,,Hingede öö“ ja Urmas Vadi ,,Ballettmeister“. Kõigi nende programmide tulemuseks on rikkalik tegevuste ja ürituste program, mis pakub huvi eestlastele, aga üha sagedamini ka neile, kelle soontes eesti verd ei voola. Et Tartu College’i panus siin se ühiskonna elu rikastamisse on väga suur, näitab ülaltoodu. Sellegipoolest, et mõista, kui suur on Tartu College’i panus tegelikult, peaks seda demonst reerima ka rahanumbritega. 2018. aastal olid Tartu College’i toetused nt järgmised: Toetus International Estonian Centre’ile – $740,000 Iga-aastane toetus Estonian Studies Centre’ile – $190,000 Iga-aastane toetus Eesti Õp petooli Sihtasutusele – $30,000 Akadeemilise Kodu korruse ülalpidamine – $125,000 Eesti Elu puudujääkide katmine – $69,000 Estonian Studies Centre’i töö liste palgad ja hüvitused – $164,000 Kokku – $1,318,000 Need numbrid aitavad mõista, kui suur on olnud Tartu College’i panus eestlusse 50 viimase aasta jooksul. 50 aastat tagasi nägi Elmar Tampõld selgelt Tartu College’i potentsiaali ja rolli olulisust. Tartu College on eesti kultuuri alalhoidmiseks ja selle majanduslikuks toetamiseks oskuslikult ära kasutanud võimalusi, mida on pakkunud nii Kanada ühiskond kui siinne eestlaste kogukond. Tartu College on edukas ja elujõuline eestlaste ettevõtmine, mida kinnitavad kõik need 50 aastat. Oleme lootusrikkad ka tuleviku suhtes ning kindlad oma võimes olemasolevaid võimalusi jätkuvalt kasutada nii meie liikmeskonna kui kogu eesti ühiskonna hü vanguks. PEETER EINOLA Tartu College’i nõukogu abiesmees Elmar Tampõllu nimelise Eesti Õppetooli Sihtasutuse nõukogu esimees.
Kunstiakadeemia rektorina jätkab Mart Kalm Neljapäeval valiti Eesti Kunsti akadeemia rektoriks ühe hääletusvooruga akadeemik professor Mart Kalm. Valimiskogu 70st liikmest oli kohal ja hääletas 58 isikut. Kalm pälvis 50 häält, seitse hääletussedelit olid täitmata ja üks sedel oli rikutud. Eesti Vabariigi president inaugureerib Mart Kalmu ametisse 6. aprillil ja tema valitsemisaeg kestab viis aastat. (D/EE)
Varem on šoti rahvuspoeedi loomingul põhinevat muusikat Eestis teinud veel Kukerpillid. (ERR/EE)
Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
Mart Kalm College’is.
esinemas Tartu Foto: K. Kiilaspea
