2
EESTI ELU reedel, 31. jaanuaril 2020 — Friday, January 31, 2020
Nr. 4
Eesti suursaadik Uus-Meremaal andis üle volikirja
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Ardo Hansson. Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Uus viirus on mureks üle maailma Teatavasti on hetkel üheks suuremaks mureks maailmas koroonavii rus ja selle kiire levik. Tegemist on viirusega, mis võib põhjustada erineva raskusastmega haigussümptomeid. Maailma Tervise organisatsiooni (WHO) andmetel võivad haigustunnuste alla kuuluda respiratoorsed sümptomid, palavik, köha, hingamisraskused jm., tõsisematel juhtudel võib tekkida kopsupõletik, neerude kahjustus vm. ning haigus võib isegi lõppeda surmaga. Neljapäeval kuulutas WHO koroonaviiruse puhanguga seoses välja rahvusvahelise eriolukorra. Respiratoorse haiguse puhang sai alguse Hiina linnas Wuhanis nädalaid tagasi. Selgus, et tegemist on uut tüüpi koroonaviirusega. Tasapisi tõusis haigestunute arv ning tekkisid ka esimesed surma juhtumid, iga päev on toonud teateid muutunud olukorrast. Enamus haigusjuhtudest on registreeritud Hiinas, kuid viirus on jõudnud ka teistesse maadesse; CBC kirjutas neljapäeval, et infektsiooni on raporteeritud 17 teises riigis umbes 100 juhtumiga, kuid surmasid pole väljaspool Hiinat olnud. Viirus on jõudnud ka Euroopasse mõne registreeritud juhtumiga ja nende riikide seas on ka Soome: kol mapäeval kirjutas Õhtuleht, et Wuhanist pärit turist paigutati Lapi haiglasse ning analüüsidest selgus, et ta on nakatunud koroonavii rusega. Eesti Terviseamet hindab Eestisse nakkuse sissetoomise ris ki siiski madalaks. Olukord on pidevalt muutumas, nagu teated nakatunute arvust ja surmajuhtumeist. Neljapäevaks oli surmade arv 170, nakatunuid aga enam kui 7700. Enamus surmadest on toimunud Hiinas Hubei provintsis, kus asub linn Wuhan, mis on praegu haiguse leviku tõkestamiseks n-ö suletud, linna sisse ega välja ei toimu liiklust. Tarvitusele on võetud tugevaid meetmeid nagu reisipiirangud jm. Mitmed suurfirmad on peatanud oma tegevuse Hiinas, lennufirmad on tühistanud oma Hiina lende ja mitmed riigid evakueerivad oma kodanikke Wuhanist. Ontarios oli neljapäeva hommikuks kaks kinnitatud koroonavii ruse juhtumit (abielupaar, kes oli hiljuti saabunud Wuhanist) ning 27 inimest oli uurimise all võimaliku infektsiooni suhtes. Üks haigusjuh tum registreeriti ka Briti Columbias. Terviseametnike sõnul on risk Kanadas siiski madal. Hetkel pole veel selle viiruse vastu kaitsvat vaktsiini. Toronto Public Health soovitab inimestel viirusega kokkupuutumist vältida, ja kaitsemeetmete hulgas, nii nagu ka teiste viiruste leviku vältimise mooduste seas on näiteks sagedane käte pesemine või kätepuhas tusvahendi kasutamine; mustade kätega näo mitte katsumine, haigete inimestega kontakti vältimine ja haigena koju jäämine, aga ka köhimine ja aevastamine nõnda, et nakkused ei leviks. Terviseametnikud jälgivad olukorda ning teavitavad elanikke pide valt. KAIRE TENSUDA
Foto: Vikipedia
President Kaljulaid kuulutas välja teenetemärkide saajad President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi aasta päeva eel riigi teenetemärgid tänuks 114 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Teenetemärkidega tunnusta takse Eesti inimesi ja meie toetajaid välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele. Vabariigi President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Noblessneri valukojas Tallinnas. Riigipea allkirjastas teenetemärkide otsuse digitaalselt Antarktikas purjelaeva Admiral Bellingshausen pardal. Presi dent Kaljulaid on seal töövisiidil, kus osaleb Eesti Meremuu seumi ja MTÜ Thetis korraldatud ekspeditsioonil, mis on pühendatud Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistamisele. Nagu igal aastal, on teenetemärkide saajate hulgas inimesi erinevatelt elualadelt. Val ge täge V klassi teenetemärgiga vääristatakse teiste hulgas eest luse hoidjat Ameerikas REIN LUNING’it, keda Eesti Elu lugeja tunneb kui viimaste KLENK-IEP kruiiside peakorraldajat. Samuti vääristatakse Chica gos sündinud ja Kanada lääne rannikul üles kasvanud ARDO HILLAR HANSSONit, kellele president annetab Riigivapi III klassi teenetemärgi. Ardo Hansson töötas aastatel 2012– 2019 Eesti Panga presidendina. (Täielik nimekiri teenetemärgi saajatest www.president.ee) (VPK/EE)
Suursaadik Kersti Eesmaa ja Uus-Meremaa kindralkuberner Patsy Reddy. Foto: välisministeerium
Eesti suursaadik Uus- Mere maal Kersti Eesmaa andis kind ralkuberner Patsy Red dyle üle oma volikirja. Suursaadik resideerib Aust raalias Canberras. Volikirjade üleandmisel rõ hu tati, et vaatamata suurele vahemaale on Eestil ja Uus Meremaal palju ühist – olles mõlemad väikeriigid väärtus tame kõrgelt multilateraalseid lahendusi, riikide koostööd, samuti jagame samu eesmärke digitaalse riigi ülesehitamisel, olles mõlemad D9 grupi asutajaliikmed. Kersti Eesmaa on töötanud
välisministeeriumis aastast 1996, mil ta asus tööle välismajanduspoliitika osakonna atašeena. Ta on töötanud ka Eesti alalises esinduses Genfis, Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures, välisministeeriumi personaliosakonna ja konsulaarosakonna peadirektorina. Alates möödunud aastast on Eesmaa Eesti suursaadik Aust raalias. Kaasakrediteeringud on tal lisaks Uus-Meremaale Fid žil, Indoneesias, Paapua UusGuineas, Vanuatul ja KaguAasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) juures. (VMPT/EE)
Meenemedal Tartu rahu 100. aastapäevaks 2. veebruaril möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmi misest, mille auks andis kollektsioonimüntide ja -me dalite vermimisega tegelev Eesti Mündiäri välja meenemedali ,,Tartu rahu 100. aastapäev“. Tartu rahulepingu juubeliaastale pühendatud medali esiküljel on kujutatud Peipsi järv ning lepinguga kindlaks määratud piir Eesti ja Nõukogude Vene maa vahel, lisaks Tartu rahu lepingu algussõnad: ,,Eesti ühelt poolt ning Venemaa teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha…“. Medali serval on sõnad ,,Tartu rahu 100. aastapäev“.
Tagaküljel on tammeokstest ümbritsetud vapikilp, millel tagajalgadel seisev lõvi ning medali vermimisaasta. Piiratud tiraažiga meene medal ,,Tartu rahu 100. aasta päev“ on Eesti kollektsionää ridele tasuta. Iga majapidamise kohta saab tellida ainult ühe tasuta medali. Eesti Mündiäri on ka varasematel aastatel pööranud tähele panu Eesti ajaloole ning on välja andnud mitu ajalooteemalist medalite ja müntide kollekt siooni, viimati andsid nad välja laulupeo 150. aastapäevale pü hendatud mälestusmedalid. (Allikas: ERR)
ERM-is näeb mõne päeva jooksul Tartu rahulepingu originaali Tartu rahu juubelinädal avati Eesti Rahva Muuseumis 30. jaanuaril, mil püsinäitusel ,,Kohtumised“ pandi välja rahulepingu originaal. Püsinäituse ruumis ,,Rahvas ja riik“ saab lepingut silmitseda ja kogu selle teksti ekraanil sirvida kuni 2. veebruarini. See järel naaseb ürik, mille allkirjastamine lõpetas 431 päeva kestnud Vabadussõja, oma hoiu paika rahvusarhiivis. Erilise sündmuse puhul on
ERM-i lipukogust näitusesaali toodud Vabadussõja lõunarindel võidelnud vabatahtlike üksuse Sakala partisanide esimene lipp. Selle kõrval on vabadusristi aumärk, mis kuulub Anna Vare sele. Anna läks 18-aastasena vabatahtlikult sõtta ja on üks kahest eesti naisest, keda au märgiga tunnustati. Juubelipidustuste ajal ilmub temaatiline postmark ja vermitakse münt. Lisaks toimub muuseumis mitu konverentsi: rah-
vusvahelise küberõiguse kon verents ja Tartu rahu välispoliitika konverents. (ERR/EE)
