18
EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020
Nr. 50/51
AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS
Parimaid tervitusi jõuluks ja uueks aastaks!
TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4
Külmad ja soojad toidud peolaudadele, rahvuslikud toidud igasugusteks pidudeks, konverentsideks, MÕÕDUKAD HINNAD
Master’s Buffeteria Tartu College’is 310 Bloor Street W., Toronto, ON M5S 1W4 Tel. (416) 924-7651 Küsida MARY
TÕNIS LAAR B.Sc., LL.B ADVOKAAT – NOTAR 5140 Yonge Street, Suite 1510 Toronto, ON M2N 6L7 Tel: 416-250-7003 Fax: 416-250-7008 epost: tlaar@torontolaw.ca
SPECIALIZING IN CONDOMINIUM MANAGEMENT (416) 293-8978 • www.kung.ca
HÄID JÕULUPÜHI JA ÕNNERIKAST UUT AASTAT! From all of us at KÜNG Property Management
Enn Allan Kuuskne B.M., LL.B. ADVOKAAT—NOTAR 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 Tel. 416-480-9582 • Fax 416-480-2933
MIHKEL HOLMBERG HOLMBERG WATSON BUSINESS & ESTATE LAWYERS 129 Yorkville Avenue, Suite 200 Toronto, ON M5R 1C4 tel. 416 648 8499 • fax 416 222 5912 mihkel@holmbergwatson.ca • www.holmbergwatson.ca
Väike küla, tõhus ajalugu Port Hope’ist lääne poole sõites mööda Ontario järve kallast Lakeshore Roadil tuleb ette väike külake nime ga Wesleyville, asula on nii väike, et võib peaaegu et silmapilgutusega sellest ilma jääda koos kõige tema huvita va ajalooga, aga vana kirik ja koolimaja tõmbavad otseko heselt tähelepanu. Tegelikult jätkub eelmise artikli teema siingi selles mõttes, et Wesley ville on ka ghost town ehk tondiküla koos kahe kõrval asuva kohaga Port Britain ja Port Granby. Kuigi inimesi ikkagi elab asulas, ka mitme asutaja-perekonna järeltulijad, kelle pere rahupaiku võib näha kohalikus surnuaias, on originaalne küla keskus oma paari vana ehitusega tühi, kuigi ilusti korras hoitud. Keskuses võib aga käia vabalt ringi uudistamas ja hoitud ajalugu vaatamas! Asula ajalugu algas Huroni pärismaalaste külana sadu aastaid tagasi, kaua enne, kui Euroopa rändajad siiapoole jõudsid. Üle aastate ajasid irokeesidest pärismaalased huroonid mujale endale kodu leidma ja hiljem veel tulid mississaugad, kes olid viimased seal piirkonnas enne prantslaste ja inglaste kohale jõudmist ja üle võtmist. Varaste pärismaalaste töövahendite jäänuseid on leitud ja välja kaevatud piirkonnas asuvatest suurtest viljapõldudest hiljem üle aastate. 1793. aastal, üllatavalt samal aastal kui Toronto ehk tol leaegne York tõeliselt asutati, oli ka Wesleyville’i piirkonnas juba plaan hakata maad mõõtma, kuna sealt pidi hakkama mööda järvekallast käima ainuke tee, mis viiks Kingstoni, järgmisse suuremasse asulasse. Järgmiseks suveks oli maa mõõdetud, kuigi tee polnud veel valminud ja 1797. aastal tulid esimesed elanikud – Jonathan Brown koos oma perega, värs kelt Iirimaalt siia mandrile jõudnud. Browni perekonna maatükk oli kohe kaldale lähe dal, klaaritud paik tiheda metsa sees, kus on arvatud, et pärismaalastel oli kogunemispaik varem, kuna sealt on leitud mitmed ajaloolisi esemeid. Piirkonnas oli palju pöögi- ja vahtrapuid, mida sai kasutada palkmaja ehitamiseks ja ka sisustuse valmistamiseks. Toidust ka puudus ei olnud, kuna pereisa Brown ise ütles, et kalu oli nii palju kalda lähedal, et kui hoidsid mõned minutid suurt ämbri vees, oli see forelle varsti täis. Härra Brown olevat ka olnud Inglise sõjaväes rätsep ja kuna ta naine valmistas kodus riiet, tegi pereisa aastate jooksul ka teistele elanikele riided, kui nad asusid sinna. Brown, kes elas 103 aastaseks, on maetud koos oma abikaasa ja mõne pereliikmega oma talu maale, samuti ka mõned pärismaalased. Räägitakse, et Brown
Wesleyville United Church, ehitatud 1860. aastal.
Kiriku taga on kaunis kõrgetest puudest ümbritsetud kalmuaed, kus on puhkamas mitmed küla arengus olulised inimesed. Kalmistu- ja kirikumaa annetas Barrowclough pere, kelle talumaad asusid vahetus läheduses.
Esimene Wesleyville’i kool põles õnnetult maha, pildil on uuem kool, mis ehitati 1899. aastal.
ei lasknud kunagi oma juukseid lõigata, vaid kandis poole seljani ulatuvat patsi. 1812. aastaks oli juba ehita tud esimene saeveski. Sai val mis järvekalda äärne tee, mis läks läbi külast ja terve tee Kingstoni, kuna suur sõda oli käimas ameeriklaste vastu ja oli vaja põgenemisteed igaks juhuks. Üks jutt, mis räägitakse on, et kui Inglise sõjaväe kind ral Roger Hale Sheaffe evakueeris tolleaegse Yorki igaks juhuks lähenevate ameerika sõdurite tõttu, oli Sheaffe’i signaal, ühe püssirohumagasini õhkulaskmine, kuulda terve tee Wesleyville’i ja elanikud teadsid, et olla valmis võib-olla mõnele sõdurile öömaja pakkuma lähimal ajal. Küla aina kasvas ja varsti olid väikese teejupi ääres kolm pubi, postkontor, sepikoda ja isegi pruulikoda. Kuna pruuli kotta muidugi pumbati värsket allikavett, tahtsid kohalikud oma hobuseid tulla sinna joot-
ma, aga et seda teha, olevat pidanud iga hobusele vee soovija ostma endale tugevama napsu pruulikojast. Kohalikud lapsed käisid koolis naaberkülas Port Granbys, kuni asulale ehitati oma kool alles 1870ndatel aastatel, peaaegu sada aasta pärast seda, kui esimesed püsielanikud tulid asulasse! Kahjuks põles esi mene kool maha ja 1899. a püstitati teine asemele. See oli avatud kuni 1965. aastani. Korralik telliskivikirik endise puitehitise asemele ehitati 1860, mis teeb selle küla eriliseks, kuna harilikult, niipea kui koht asustati, olid varsti kirik ja kool valmis. Kirikuteenistusi peeti esialgu maaomanik Barrow clough kodus. Barrowclough’ perekond annetas ka kiriku- ja kalmistumaa. Kirik sulges uksed 1968. aastal. Esimeseks postkontoriülemaks 1875. aastal avatud kon toris oli John Barrowclough. (Järgneb lk. 19)
