Nr. 50/51
EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020
Tere, härra Ants Vomm! Nii sai CNE-l, Toronto suvelõppu märkival väljanäi tusel kunagi kaugminevikus öeldud seal vaid mõneks nädalaks olevale tuntud kari katuuride joonistajale. (Neid kiirskitse tegi Ants Vomm pal judes kohtades üle ilma, mitte ainult CNE-il.) Maakeelne tema teretamine ega ta tähelepanek aga ei viinud teda tööst eemale. Naeratus aga oli olemas, kas või suunurgas. Et teda ära tunti. Ja hiljem, tagasi tulles, ka et ah Sina! Ants Vomm oli tõesti suur kuju, nii saavutustelt kui füüsiselt. Loominguline natuur pole lihtne. Oli vahel raske temast aru saada. Tundlik, ja läks ka vahel vihale. Kuid tema sõbralik naeratus oli pool võitu. Ega Ants Vommi elu kerge olnud, sõjatuultest pääsenuna sattudes paikadesse, kus ainus keel, mida ta tahtis rääkida, oli kuns tikeel. Mis tema perekonnas oli suurelt olemas. Mitte õpitud võõrkeel, millega ta ka hästi toime tuli. Kunst oli ainus keel, kuidas ta teistega tahtis saavutada ühendust, kontakti. Joonistas, voolis, tahus, maalis, kirjutas – nii on nii, nagu mina, Ants, sellest kõigest aru saan. Ants Vommi õepoeg Jaak Järve kuulub samuti tegijate kategooriasse. Ta võttis ette mammutprojekti, suure, sobi valt, onu Antsu saavutusi kaante vahele võtmaks. Pole näinud seda veel, aga kirjutan ootuses, et näha. Toronto Eesti Maja ühel koridoriseinal on geniaalne kollaaž, Ants Vommi pintslist nõiutud. Kus ta ka ise ühes nurgas figureerib, kes teda tundsid, leiavad ta üles. Näod ja näod, kuid mitte skisofreeniliselt – vaid et siin me oleme. Otsige
TÕNU NAELAPEA
Arvo Pärdi Keskuse hoone jõudis raamatusse Hispaania arhitektide ning Arvo Pärdi Keskuse koostöös on valminud foto- ja esseeraa mat Arvo Pärdi Keskuse hoo nest „Arvo Pärt Centre & Nieto Sobejano Arquitectos. A Common Denominator. Ühine nimetaja“. Teose väljaandja on Saksamaa arhitektuurikir jastus ArchiTangle ja raama tut esitleti 7. detsembril Arvo Pärdi Keskuses. Raamatu idee autori Michael Pärdi sõnul sai mõte alguse soovist esile tuua Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano loodud silmapaistvat arhitektuuri, mis on samal ajal täielikult looduse ja muusika teenistuses. „Väljaanne avabki hoone seoseid Arvo Pärdi muusika, ümbritseva looduskeskkonna, helilooja vaimsete põhimõtete ja keskuse ideega. See näitab ühtlasi, millise põhjalikkuse ja pühendumise tulemusel sünnib arhitektuurne kunstiteos,“ ütles Michael Pärt. Foto- ja esseeraamatus avaneb Arvo Pärdi Keskuse hoone
Ukraina soovib Tšernobõli lisada UNESCO pärandinimekirja
Ants Vomm 16 aastasena Saksa maal 1947.a
end. Või endeid. Seda sõna õiges mõistes. Vommi luulekogu, „Minu hing,“ on kopsakas teos. Nalja ei tee, telliskiviks võiks nimetada. Usun, et Vommile see kirjeldus oleks meeldinud. Pealkirigi juba ütleb palju. Tiraaž olevat olnud väike, olen ainult mujal olles sealt lugenud ning ei ole kellegi luulekriitik. Kuid hin ges tust tunneme me vist kõik, seda Vommil oli, jällegi, üle pakkumata, kuhjaga. Tolles luulekogus leidus, nagu siis lugesin, tundliku laiahaardelise inimese enesepaljastust. Kellest paljud aru ei saa nud. Ei see ta ande vähendanud. Ants Vomm elas Barkeri tänaval siin Torontos. Küsisin kunagi talt, kas valis olla seal, kuna haugub niivõrd. Vastuseks oli – ja kuidas. Eks mälestusraamat täpsustab. Vajalik ja oluline. Ei me kõik ole poliitikud ega panga presidendid. Lisainformatsiooni pakub Jaak kindlasti. Tellida saab online www.tevag.ca raamatute ja videote galeriist. Kirjalikult: Jack Lake Productions Inc., 4936 Yonge Street #601, Toronto, Ontario M2N 6S3.
üheksa fotograafi pilgu läbi, kelleks on Roland Halbe, Tõnu Tunnel, Arne Maasik, Paco Ulman, Birgit Püve, Kaupo Kikkas, Priit Grepp, Kris Moor ja Riho Kirss. Lisaks fotodele on teoses ka tundlikku dialoogi muusikaliste käsikirjade ja arhitektuurijooniste vahel, sümboolse silla Arvo Pärdi loo mingu ning Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano arhitektuuri vahel loovad peatükkide alguses paiknevad mõtted helilooja päevikutest. Viis esseed (autorid Michael Pärt, Enrique Sobe jano, Fuensanta Nieto, Cova donga Blasco Veganzones, Kristina Kõrver ja Nikita Andrejev) heidavad valgust muusika, arhitektuuri, looduse ja teoloogia kokkupuutepunktidele sellel loomingulisel teekonnal. Raamatu minimalistlikku kujundust (Angelika Schneider) täiendavad läbipaistvale paberile kantud arhitektuurijoonised, mis teevad sellest erilise väljaande nii sisult kui ka vormilt.
29
Ants esindab Kanadat karikaturistina Kanada Paviljonis Osaka Jaapanis EXPO 1970.
Andres Raudsepp ja Ants televisioonis.
KANADA UUDISED
TORONTO. Mõned Toronto Transiidikomisjoni (TTC) bussid kujundatakse ümber mobiilseteks COVID-19 testimiskoh tadeks ja need hakkavad teenindama Toronto piirkondi, kus on selle järele kõige suurem vajadus – näiteks pole lähedalasuvat testimiskeskust. Testimist neis korraldab Toronto Paramedic Services ja bussiroolis on TTC juhid. Linnapea John Tory märkis, et parameedikute tee nistuse sõnul saab neis bussides testida kuni 100 inimest vahe tuse jooksul. (Lüh. CP24)
Arvo Pärdi Keskuse hoone on saanud mitu auhinda, sh pälvis see eelmisel aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuurivaldkonna peapreemia. Hoone valiti ka maineka Mies van der Rohe nimelise arhitektuuripreemia 40 parima hulka, millega tunnus tatakse arhitektuuri tipptaset. (Allikas: Arvo Pärdi Keskus)
Tall ships regatt tuleb järgmisel aastal Tallinna Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on The Tall Ships Race toimumine mitmel põhjusel oluline. Ühelt poolt toob ta välja majandus liku mõju, näiteks 2017. aas tal neljaks päevaks Turus pea tunud regatti külastas üle poole miljoni inimese, millega kaasnes enam kui 35 miljoni eurone suurune turismitulu. Teiselt poolt annab see nii linnale kui ka riigile head reklaami. Õpperegati eesmärk on kaa sata ja õpetada noori, juhtides seejuures kõigi osalejate ja külaliste tähelepanu merekeskkonna hetkeolule ja loodus säästlikkusele. Belobrovtsevi sõnul on The Tall Ships Races regati jõudmine Tallinna võrreldav 40aasta taguse olümpiaregati toimu mi sega Pirital. „Nii suurejoonelise purjelaevastiku vastuvõtmine paigutab Tallinna veelgi tugevamalt Euroopa merelinnade kaardile. Järgmisel suvel Vana sadamasse, Lennusadamasse,
Tšernobõli tuumakatastroofist on möödunud üle 30 aasta ja nüüd soovivad ametnikud, et tuumajaam kantakse UNES CO maailmapärandi nimekir ja. ,,Tšernobõli tsoon on juba maailmakuulus atraktsioon,“ üt les giid Maksõm Polivko AFP-le. ,,Praegu pole sel alal mingit ametlikku staatust,“ ütles giid keelutsooni kohta, kus metsik loodus on võtnud üle Nõuko gude Liidu ajast pärit rajatised. Ametnikud loodavad, et vastava staatuse saamine ÜRO kultuuriagentuurilt muudaks selle veel suuremaks turismiatrakt siooniks ja aitaks kaasa ümbritsevate lagunevate hoonete säilitamiseks. Eelmisel aastal külastas Tšernobõli 124 000 turisti, sealjuures 100 000 välismaalast pärast seda, kui oli linastunud populaarne HBO minisari ,,Tšernobõl“. Katastroofi järel hülgasid sajad tuhanded inimesed regioonis kümned külad ja linnad, kuid enam kui sada inimest elavad terviseriskist hoolimata piirkonnas edasi. Ukraina võimude sõnul pole keelutsoonis ohutu elada veel ilmselt 24 000 aastat. Pärast 1986. a plahvatust jätkasid tööd Tšernobõli kolm ülejäänud reaktorit, kuni jaam suleti lõplikult 2000. aastal. 15. detsembril on elektrijaama sulgemise 20. aastapäev. Ukraina ehitas 2016. a hiig lasliku metallkatte Tšernobõli tuumajaama neljanda reaktori ohutuse tagamiseks mitme põlv konna vältel. (ERR/EE)
Noblessneri sadamalinnakusse, Kalaranna sadamasse ja Patarei merekindlusesse silduvad sadakond laeva pakuvad võimsa vaatemängu nii tallinlastele kui ka selleks puhuks pealinna tulnud tuhandetele külalistele.“ Järgmise aasta kesksuvel võõrustab Tallinn rahvusvahelist purjeõppe regatti The Tall Ships Races 2021, mis toob pealinna sadamatesse maailma suurima purjelaevastiku. Regatt peatub Tallinnas 15.-18. juulil. Õpperegati muudab oma näoliseks meeskondade koosseis – vähemalt pooled meeskonna liikmetest on eri riikidest pärit 15-25-aastased noored. Eesti noorte avalduste vastuvõtt algab septembrist. Lisaks noortele on igal purjelaeval ka professio naalne meeskond, kes tagab turvalisuse ja kvaliteetse purje õppe programmi. (ÕL/EE)
