Eesti Elu / Estonian Life No. 7 | February 19, 2021

This newspaper was mailed on Friday, February 19, 2021

Eesti Elu õnnitleb oma lugejaid Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul!

Alates / since 2002 Nr. 7, 2021

Reedel, 19. veebruaril — Friday, February 19

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Illustratsiooni autor EVA OJA

2

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

Eesti ja Venemaa saadavad vastastikku diplomaadi riigist välja 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Vaimusilmas Nii mõnigi meist on viimasel aastal mitte arvutiekraani taha olnud lii­ mitud, vaid neid leitud tunde, mida peale surutud isolatsioon on toonud, tarvitanud lugemiseks. Kas uuesti lemmikteoseid või raama­ tuid, milleni kiire elu pole lubanud jõuda. Ajaloo ja elulugude huvilis­tele on olemas rikas allikas materjali just Eesti Vabariigi välja kuulutamise ajast ning ka selle saavutamisest, võideldes Vaba­ dussõjas omariikluse ja rippumatuse välja. Kui töised tunnid on olnud virtuaalsed, Zoomi ja muude selliste ühenduste kaudu, siis aga on muidu olnud võimalus vaimusilmas olla kohal minevikus.

Meie hulgas on küll arvukalt olemas neid, kes mäletavad Vabariiki enne okupatsiooni, ka neid hirmsaid aastaid, kui meie pisike armastatud Eesti oli ahnete totalitaarriikide kiskuda ja laastada. Palju rohkem muidugi neid, kes paguluses sündisid ja üles kasvasid, kellele vanemad õpetasid isamaa-armastust, emapiimaga keelt ja kultuuri.

Ning nende järeltulijaid, kes ikkagi, aastakümneid kestnud okupatsi­ ooniajal hindasid ajalugu ja ühendust kauni maaga, kus meri ja manner on sülitsi koos ja eestlased elanud tuhandeid aastaid.

Loodi eesti koolid, kultuursed organisatsioonid – seltsid, koorid, rahvatantsurühmad. Skautlus ja gaidlus tagasid eestikeelse väärtuste olemasolu. Kogudused andsid usku tulevikule, et Eesti saab taas vabaks. Saigi, eestlase moodi laulus, mis tõusis helinal taevasse, ürgset vabadusnõuet, palvet kinnitades. Mälulaegastes on kindlasti meil kõi­ gil need aastad, kui Eesti Vabriigi aastapäeva tähistasime siin arvukalt.

Tänavune eriolukord seda ei paraku luba. Oleme aga tänulikud, et inimkonna areng tehnoloogia vallas on olnud selline, et saame ena­ mat, kui üleaedsega, aia juures seistes, aastapäeva märkida. Enamat, kui üksi lauldes nostalgiliselt „Meil aiaäärne tänavas“, kaunis kodu­ armastuslaul, mida muidu kuuleks aktusel koorilt.

Eesti Vabariik, pärast taasiseseisvumist pole enam sugugi lapse­ kingades. On olnud käike üle kivide ja kändude, tõsi küll. Ja ega edaspidine teekond vabade rahvaste liikmena luba olla kerge, kuna põline vaenlane vaatab himuralt ikka läände. Ent kogutud kogemused, olulis­ tesse demokraatilistesse ühendustesse kuulumine tagab turvalisuse.

Kui oskame vaid selle kilbi taga ka vabadust hoida.

Oskame, kui mõtelda sellele, et on kõige kiuste korraldatud siin virtuaalne aktus. Oskame, kui need juba enam kui keskealised, kes lapsepõlves vaimusilmas võtsid puust toikaga vaenlase kirbule, kodu kaitstes hoiavad loodut. Oskame, kui loeme kangelastegudest Vabadussõjas – ning ka vapralt põlvkond hiljem üle mõistuse kohustust vabatahtlikult vastu võttes, üritades punast laviini hoida teispool Peipsit. Oskame, kui nüüd, tänu Kõigevägevamale, enam mitte poliitilises maapaos, vaid võõrsil, olla eestlased. Hinnata vabadust.

Sõltumatust. Elagu Eesti Vabariik!

TÕNU NAELAPEA

Moskva saatis Eesti diplomaadi välja vastuseks Eesti teatele Venemaa saatkonna ametniku persona non grata’ks kuulutamisele, teatas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.

Zahharova märkis, et Eesti uus valitsus saatis Vene diplo­ maadi riigist välja täiesti aluse­ tult. Zahharova ütles, et see Venemaa saatkonna töötaja tegeles kultuuri- ja haridusküsi­ mustega, vahendas ria.ru. Vene propagandakanali Sputnik and­ metel käib jutt Vene suursaat­ konna nõunikust Dmitri Lits­ kaist.

Eesti välisministeerium ei kommenteeri kummagi diplo­ maadi väljasaatmist.

Endine välisminister Urmas Reinsalu teatas, et Vene diplo­ maadi väljasaatmise otsus lan­ getati tema ametisoleku ajal. ,,Diplomaat saadetakse välja ebakohase tegevuse eest asuko­ hariigis ja paraku pole see lähiajalugu vaadates mingi pret­ sedent. Rahvusvaheline praktika on ka see, et sellele vastab diplomaadi lähetajariik süm­ meetrilise sammuga. Eesti on iseseisev riik ja peab kaitsma oma suveräänsust kõikehõlma­ valt,“ ütles Reinsalu. (ERR/D/EE)

EKRE ei nõustu Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisega Välisminister Eva-Maria Lii­ mets kinnitas teisipäeval oma aastakõnes valitsuse valmiso­ lekut liikuda edasi Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega.

Välisminister Liimetsa sõnul võiks Eesti astuda esimese sammu ja välja öelda, et on valmis ratifitseerima EestiVene piirilepingu. Edasi on tema sõnul oluline, et protsess käiks käsikäes Vene poolega.

EKRE aseesimehe ja riigi­ kogu väliskomisjoni liikme Mart Helme sõnul kavatseb EKRE mobiliseerida kõik oma toetajad, et riigikogu ei kiidaks heaks lepingut, millega Eesti riik loovutab vabatahtlikult Venemaale Tartu rahulepingu järgsed alad.

Mart Helme sõnul tekitab hämmingut valitsuse initsiatiivi ajastus. ,,Olukorras, kus Euroo­ pa Liidu ja Venemaa suhted on madalseisus ja arutatakse Vene­ maale uute sanktsioonide keh­ testamist, kavandavad meie ministrid idanaabrile kingitust.

Eesti ei saa sellest mingisugust poliitilist, majanduslikku ega moraalset kasu,“ ütles Helme. ,,Vastupidi, lepingut ratifit­ seerides nõustub Eesti Vabariik Kremli seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse ­ kaotanud. See nõustumine omakorda legaliseerib alatiseks ­ Venemaa jätkuva okupatsiooni

Nr. 7

Eesti Vabariigi 103. aastapäevaks Vabariigi aastapäev liidab meid rõõmus ja mures. Ta lii­dab meid ühise mineviku meenutustega ja tuleviku soovidega. Ta liidab meid vaatamata kaugustele ja ümbritsevale väljakutsele.

Me oleme võõrsil alati tähistanud seda sünnipäeva nii palju ning just sellises miljöös ja toonis, kuidas võimalik. Vabaduses olime õn­ nistatud sellega, et mitte keegi kusagilt kõrgelt ja kaugelt ei saanud meid keelata.

Paraku on pandeemiast tingitud eriolukord ülemaailmselt rängalt piiranud meie võimalusi aastapäeva pühitseda. Kuigi virtuaalsed koosolemised on ajutiselt asendanud meie reaalsed kokkutulekud, kas tõesti tehnilised vahendid suudavad pakkuda seda sama ühtsus­ tunnet, mis päris koosolemine saavutab?

Oleme väikese rahva väikeste kogukondadena laiali ülemaailm­ selt. Kas saame ,,eesti tunnet“ säilitada ainult perekondade kaupa, teistest perekondadest eraldatud? Lihtsalt ei saa seda lubada, et kaome multiühiskonna ühtlasse massi.

Sellel raskel ajal, hoolimata suhtlemisdistantsi hoidmise kohus­ tustest, oleme siiski leidnud võimalusi ühendust pidada. Eestlased on karmidel aegadel olnud ühtehoidvad, lootusrikkad ja visad.

Julgeme ennustada, et need omadused tulevikku vaadates tiivus­ tavad meid ühiselt eestluse elujõulisuse tugevdamisel edasi liiku­ ma.

Kuigi me igapäevaselt ei taju ega maini seda, isegi ei mõtle sell­ ele, on ,,eesti tunne“ kõigis sügavalt olemas. Sellele toetudes vaba­ duse aastapäeval saame koos, kuigi lahus, usku ja motivasiooni koguda.

Tajugem Vabariigi Aastapäeval, et meil on olemas küllaltki tervet mõistust ja edasipürgivat vaimu edaspidiseks hüvanguks. Sellega saame taas palju ära teha.

Soovin kõigile jätkuvat teotahet, visadust ja eriti eestilikku jonni Eesti sünnipäeva puhul.

LAAS LEIVAT, aupeakonsul

Kallid kaasmaalased, sõbrad!

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nimel soovin kõigile eestlastele Kanadas ja mujal ning meie toetajatele ja sõpradele head vabariigi aastapäeva!

Aasta tagasi saime oma kogukondades kokku tulla, et tähistada meie eesti kultuuri, pärandit ja identiteeti. Sel aastal, pandeemia olukorras, leiame loomingulisi viise, kuidas virtuaalselt ühenduses püsida ja siiski Eesti Vabariigi aastapäeva tähistada.

Today we celebrate the freedom and independence that our na­ tion won, against all odds, 103 years ago. Me võime täna edasi uh­ ked olla meie esivanemate ja meie kõigi saavutuste üle Kanadas, et hoida meie eestlust, meie ajalugu ja identiteeti Kanadas.

Kanada eestlaste nimel meie õnnitleme kõiki, kes töötavad ühi­ sel eesmärgil, tõhustades meie eneseteadvust ja kogukonda Kanadas.

See „virtuaalne elu“ on meile pakkunud ainulaadset võimalust kergemini suhelda üleilmselt eestlaste ja teiste sõpradega. Kuigi sel korral jäävad jumalateenistused, kontsertaktused ja peod kahjuks ära, heiskame ikka lipud! Meenutame ja austame koos neid, kes andsid oma elu meie vabaduse eest ja kõiki, kes meie Kanada eestlaskonda on siin loonud ja kes edasi kindlustavad eestluse tule­ vikku Kanadas meie noortele koolides, laagrites ja mujal.

Elagu Eesti!

KAIRI HEMINGWAY Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esinaine

Tartu rahu järgse Eesti aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast. Leppe ratifit­ seerimine võtab meilt ära igasu­ guse õiguse nõuda okupeeritud alade eest vähimatki kompen­ satsiooni. Need, kes arvavad, Eesti riik peaks olema prag­ maatiline ja Tartu rahust tagane­ ma, unustavad, et Putini Vene­ maa ei ole igavene. Eestil ei ole kiiret.“ Helme sõnul annaks piiri­ eppe ratifitseerimine heakskiidu

ka Venemaa tegevusele Gruu­ sias ja Ukrainas.

Välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi sõnul ei ole näha ühtki märki, et Venemaa sooviks Eesti-Vene piirilepingut ratifitseerida. Vseviov ütles sel nädalal ETV saates ,,Esimene studio“, et Eesti poliitiline valik on soov Eesti-Vene piirilepingu­ ga edasi minna. Samas tõdes ta, et Venemaa sellest huvitatud pole ja ühepoolselt seda teha ei saa. (ERR/EE)

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

3

Teade aastapeakoosoleku kohta Northern Birch Credit Union Limited Kolmapäeval, 10. märtsil 2021 kell 19.00 Osalejad võivad liituda alates kell 18.00 Toimub elektrooniliselt Zoomi veebiseminari kaudu vastavalt Public Health poolt COVID-19 tõttu ettekirjutatud piirangutele.

Eelregistreerimine on kohus­ tuslik ja see lõppeb esmas­ päeval, 8. märtsil kell 15.00 Eelregistreerimise ja kogu koosolekuga seotud teabe saa­ miseks (sealhulgas tehnilised nõuded ja ettevalmistus), külas­ tage http://www.northernbirch­ cu.com/annual-general-meeting Koosolekul käsitletavate kü­ simuste hulka kuulub nõukogu liikmete valimine, välisreviden­ tide määramine ja ühispanga põhikirja muutmine. Ühispanga põhikirja järgi peab nõukogu koosnema kaheteistkümnest liikmest. Vastavalt ettevõtte üld­ juhtimise parimatele tavadele teeb nõukogu ettepaneku vähen­ dada nõukogu suurust kahe­

teistkümnelt üheteistkümnele, pa­ran­damaks töö efektiivsust.

Muudatus hakkab kehtima 2022. aasta aasta peakoosolekul toimuvatel valimistel arvestades 31. detsembril 2021. lõppeva eelarve aastaga. Ühispanga nõu­ kogu on sellekohase põhikirja muudatuse heaks kiitnud ja see esitatakse liikmetele kinnita­ miseks eelseisval koosolekul – vt allpool.

Koosoleku päevakord on järgmine: 1. Sissejuhatus 2. Avamine 3. Päevakorra kinnitus 4. Nõukogu esimehe aruanne 5. Tegevjuhi aruanne 6. Revisjonikomisjoni aruanne 7. Revidendi aruanne 8. Uued asjad: a) Põhikirja muudatuse vastu­ võtmine b) Valimised c) Revidentide määramine d) Muud koosoleku punktid, mis on varasemalt nõuete koha­

selt esitatud nõukogule 9. Küsimused ja vastused 10. Lõpetamine Finantsaruannete koopiad ning revisjonikomisjoni ja revi­ dendi aruanded on võimalik enne koosoleku toimumist telli­ da ülevaatamiseks aadressilt: info@northernbirchcu.com.

Põhikirja muudatus Northern Birch Credit Union Limited Lühendatult inglise keelest: Käesolevaga on ühispank otsus­ tanud muuta oma põhikirjas punkti, kus on määratud liik­ mete arv nõukogus. Muudatus hakkab kehtima 2022.aasta pea­ koosolekuks arvestades eelarve aastaga, mis lõppeb 31.det­semb­ ril 2021. Punkt 4.01 määrab ära, et nõukogu liikmete arv on üksteist.

Otsus võeti vastu nõukogu koosolekul 12.veebruaril 2021.

Euroopa inimõiguste kohtu otsus nõuab Reformierakond ja EKRE koguvad Navalnõi vabastamist Euroopa Inimõiguste kohus otsustas, et Venemaa peab kohe vabastama Kremli kriitiku Aleksei Navalnõi.

Inimõiguste kohus viitas 39. reeglile, mille kohaselt kehtes­ tatakse ajutine meede riigi vastu, kui vastaspoolele on tõsise ja pöördumatu kahju oht.

Venemaa vahistas Aleksei Navalnõi jaanuari keskel, kui ta pöördus Saksamaalt tagasi ko­

Vene saatkond: Eesti uus valitsus ei taha parandada suhteid Moskvaga Venemaa saatkond Eestis tegi teisipäeval avalduse EestiVene suhete kohta, milles avaldas kahetsust, et uus va­ litsus ei soovi parandada suhteid Moskvaga.

Saatkond viitas president Vladimir Putini hiljutisele kõnele Maailma Majandus­ foorumil, milles too kutsus üles ,,vabanema mineviku foobia­ test“ ja vaatama tulevikku.

Putini sõnul olevat Venemaa vastuoludest hoolimata valmis positiivseks etapiks suhetes Euroopaga.

Saatkonna hinnangul käib Vene presidendi öeldu täiel määral Vene-Eesti suhete kohta. ,,Uue valitsuskoalitsiooni loo­ mine Eestis loob ilmselt võima­ luse üleminekuks just sellisele tegevusloogikale, et taastada kontaktid eesmärgiga lahendada kuhjunud probleeme,“ märgiti avalduses. ,,Kahjuks on aga juba uue valitsuse esimestest päevadest alates kõlanud väljaütlemised, et Venemaaga suhete paranda­ miseks puudub alus, mida saa­ davad klišeelikud argumendid Venemaalt lähtuvast ohust.“

(ERR/EE)

dumaale pärast pikka taastus­ ravi. Kohus mõistis ta kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks van­ gi varasema karistuse tingi­ muste mittetäitmise eest.

Aleksei Navalnõi vahistamise järel postitas tema meeskond sotsiaalmeediasse ka kahetun­ nise video, mis räägib eliidi korruptsioonist Venemaal.

(ERR/EE)

Jaanuaris sündis Eestis 947 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti jaanuaris Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ ku 947 sündi, neist 497 poisslast ja 450 tütarlast.

Kaksikuid registreeriti 13 paari, neist kuus paari poisse, kaks paari tüdrukuid ja viis se­ gapaari. Tallinnas registreeriti 293 sündi, Harjumaal 138, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 67, Jõgevamaal 15, Järvamaal 24, Läänemaal 9, Lääne-Virumaal 44, Põlvamaal 17, Pärnumaal 61, Raplamaal 30, Saaremaal 22, Tartumaal 141, Valgamaal 17, Viljandimaal 33 ja Võru­ maal 32 lapse sünd.

Populaarsemad eesnimed tüd­ rukutele jaanuaris olid Emily, Mia, Amelia, Johanna ja Mirtel ning poistele Lukas, Robin, Sebastian, Hugo, Sander ja Lucas.

toetust

Ühiskonnauuringute Instituu­ di tellitud Norstat Eesti viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,3 prot­ senti, Keskerakonda 19,3 prot­ senti ja Eesti Konser­ vatiivset Rahvaerakonda 18,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 14 protsendiga, Sotsiaal­ demok­ raatlik Erakond (SDE) 6,3 protsendiga ning Isamaa 5,3 protsendiga. SDE toetus on madalaimal tasemel alates ­ 2019. aasta algusest.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 52,6 protsenti ja oposit­ sioonierakondi 30,2 protsenti.

(ERR/EE)

Kaitseväe juhataja Martin Herem ülendati kindralleitnandiks Vabariigi President allkirjastas neljapäeval käskkirja, millega said uue ohvitseri­ auastme 171 tegev- ja 80 reservväelast.

Teiste seas ülendas riigipea kindralleitnandi auastmesse kait­ seväe juhataja Martin Heremi, brigaadikindrali auastme sai Õhuväe ülem Rauno Sirk.

Koloneliks ülendati Kaitseväe Peastaabi logistikaosakonna ülem Taivo Rõkk ning sõja­ väepolitsei ülem Meelis Sara­ puu. (VPK/EE)

Jaanuaris sõlmiti 251 abielu, neist 21 notarite ja 8 vaimulike poolt. Lahutati 167 abielu, neist 32 notarite poolt. Jaanuaris ­registreeriti 1671 surma.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1143 sündi, 1363 surma, 272 abielu ja 196 abielu­ lahutust. (SiMPT/EE)

Martin Herem.

Foto: välisministeerium

Jaan Krossi kirjandusauhinna sai Krista Aru Jaan Krossi kirjandusauhinna sai Krista Aru monograafia ,,Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem“ eest. Möödu­ nud aastal vääristati Krossi preemiaga Viivi Luike.

Monograafia on põhjalik käsitlus ühest Eesti ajaloo suur­ mehest, kelle vaated olid süm­ paatsed ka Jaan Krossile. Kross on Tõnissoni kohta leidnud lausa ülivõrdes: ,,Jumala abiga ­ mitte ju ainus, kuid olemasole­ vate seas kõige ilusam inimlik juhtum tõestamaks, et määrdu­ matu mainega mehed on Maarjamaal võimalikud.“ Aru teos annab detailse pildi nii sellest määrdumatu mainega mehest kui ka muutlikest ae­ gadest tema ümber, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eesti poliitilisest ja kultuurielust.

Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat Krista Aru märkis, et mõlema Jaani elus oli väga pal­ ju sarnast, kuid tema enda jaoks on olulisim olnud see, et nad

Eestis alustati päästjate ja politseinike vaktsineerimist Esmaspäevast alustati Pääs­ teameti ning Politsei- ja Piiri­ valveameti (PPA) teenistujate, vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike vaktsineerimisega.

Päästeameti peadirektori ase­ täitja Andreas Anvelti sõnul on äärmiselt oluline, et Eesti ela­ nike ohutuse eest seisjate endi tervis oleks kaitstud ja ohutus tagatud.

Vaktsineeritakse AstraZeneca 2-doosilise COVID-19 vaktsii­ niga. (SiMPT/EE)

Krista Aru.

Foto: Lauri Kulpsoo, Vikipeedia

mõlemad olid eesti mehed, kelle usk oma rahvasse ja riiki on olnud vääramatu ning kin­ del.

Aru rääkis, et nii nagu Jaan Tõnisson, väärtustas ka Jaan Kross väga eesti keelt, eesti oma kultuuri, rahvuslikkust, omariiklust ja selle kõigega tegelemist, hoidmist ja nägemist erilise väärtusena, mis eestlas­ tele on antud. ,,Ühelt poolt on see väärtuse­ line baas, mis oli väga sarnane.

Teiselt poolt, kui vaadata elukäiku, siis näeme ka palju sarnasusi – mõlemad õppisid õigusteadust, mõlemad olid Eesti ise- ja eneseteadvuse toetajad ja seda meelt, et ei saa langeda ei vene ega saksa mõju alla, vaid tuleb ikka ise enda asja ajada ja ise oma asja nimel tööd teha.“ ,,Minu jaoks on siiski kõige tähtsam, et nad mõlemad on olnud Eesti jaoks eesti mehed ­ suure algustähega, kelle usk oma rahvasse ja riiki on olnud vääramatu ning kindel.“ Žürii koosseisus olid Tiit Aleksejev, Toomas Haug, Jani­ka Kronberg, Johanna Ross ja Jaan Undusk. Auhind antakse üle 19. veebruaril, Jaan Krossi sün­ niaas­ tapäeval kirjanike maja musta laega saalis. Jaan Krossi kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liit. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

Nr. 7

Harta 77 ja Läänemere Liit – kaks ilmekat näidet ,,vastupanust Tšehhi moodi“ (Vt ka artiklit ,,Juubeli­ hõn­ gu­ line aasta“ eelmises Eesti Elu numbris #6, 12. veebr 2021, lk 4) Harta 77 ilmumine 1970. a-te Tšehhoslovakkia poliitikas oli valitsevale kommunistlikule režiimile proovikiviks ning tähistas pärast 1968. a reformi­ liikumise, nn Praha kevade lüüasaamist riigi arengus uut ­algust.

Tšehhoslovakkias tekkis 1970. aastail mitu opositsioo­ nilist rühmitist.

Silmapaistvaim ning tuntuim on kodanikualgatus Harta 77 (tšehhi- ja slovakipäraselt: Char­ta 77).

Harta 77 põhimõte oli vaba­ duse jagamatuse ning üldiste inim- ja kodanikuõiguste kehti­ vuse tunnistamine, sellest sai radikaalne väljakutse totalitaar­ sele kommunistlikule režiimile.

Rühmitise poliitiline siht oli ko­ danikuühiskonna, demokraatia ja õigusriigi taastamine. Koda­ niku kaasvastutus riigis toimuva ning Harta 77 tegevuse eest tähistas põhimõttelist, omamoo­ di moraalset revolutsiooni ning viis kodanikuühiskonna alge tekkimisele.

Harta protokolli kirjutamise ajendiks sai underground-an­ sambli The Plastic People of the Universe liikmete vahistamine.

Tekst valmis 1976. a detsembris ning avaldati 6.–7. jaanuaril 1977 – tolleaegse režiimi vastu­ seisust hoolimata! – Tšehhis ja ka Lääne ajakirjanduses, k.a. sellistes mainekates päevaleh­ tedes nagu ,,Le Monde“, ,,Frankfurter Allgemeine Zei­ tung“, ,,The Times“ ja ,,New York Times“.

Et Tšehhoslovakkia oli Helsingi nõupidamise lõppaktile alla kirjutanud, kritiseeris Harta 77 poliitilist riigivõimu ning inim- ja kodanikuõiguste eira­ mist, sidudes seda Tšehho­ slovakkia põhiseadusega ning muudes allakirjutatud dokumen­ tides antud lubadustega.

Allakirjutanud rõhutasid, et tegu pole organisatsiooniga, sest Harta 77-l ei ole põhikirja ega organeid ning ta ei viljele ak­ tiivset opositsioonilist poliitikat.

Viimati öeldu oli katse hoida hartat tollaste Tšehhoslovakkia seaduste raames, mis keelasid organiseeritud opositsiooni.

Harta poliitiline mõju Harta autorid, organisaatorid ning esimesed allakirjutajad (koos allkirja ja elukoha aadres­ siga) olid Václav Havel, Jan Patočka, Zdeněk Mlýnař, Jiří Hájek ja Pavel Kohout. Hartaga nõusolekule – ,,olen nõus Harta 77 avaldusega 1. jaan 1977“ – kirjutas eraldi avaldustel alla veel 242 kodanikku (http://lib­ pro.cts.cuni.cz/charta/). Nende allkirjade originaalid leiti 2006. a Riiklikust Julgeolekupolitseist (StB) (http://www.mvcr.cz/min­ isterstvo/oabs.html). Et piirata dokumendi levitamist, arreteeri­ ti 6. jaan. 1977 Václav Havel, Ludvík Vaculík ja näitleja Pavel

Landovský. Seetõttu ei saadud kavatsetud manifesti Föderaal­ sele Rahvuskogule üle anda, kuid see ei takistanud Harta 77 dokumendi avaldamist ja üld­ susele tutvustamist.

1980. a-te lõpus, kui kom­ munistlik režiim lagunes, hak­ kas Harta 77 aktiivsemalt tegut­ sema. Pärast 1989. a nn samet­ revolutsiooni said Hartale alla­ kirjutanuist uute liikumiste ja parteide (kaas)loojad, eelkõige Kodanike Foorumi hilisema nimetusega Kodanikuliikumise liikmed. Václav Havel valiti Tšehhoslovakkia presidendiks.

Harta poliitiline mõju pikka­ mööda vähenes. Suuremaid põhjusi selleks võis olla Koda­ nikuliikumise võimetus läbi lüüa 1992. a valimistel. 3. no­ vembril 1992 lõpetas Harta 77 ametlikult oma tegevuse.

Illegaalne Läänemere Liit 1970. aastail tekkis Tšeh­ hoslovakkias teisigi oposit­ sioonilisi liikumisi, teiste seas Läänemere Liit (LL). Selle väikese organisatsiooni erilisus seisneb Eesti, Läti ja Leedu rah­ vale osutatud kaudses ja otseses toetuses. Tegutsesin rühmitises 1983. aastast, seetõttu käsitlen LL tegevust rohkem seestpoolt vaadates.

Läänemere Liidu asutamise idee sai alguse kahe hea sõbra, Vladimír Macura ja Vladimír Novotný kohtumisel. Kas mõte tekkis tuntud eesti tšehhofiili­tõlkijat Leo Metsarit külastades või oli selle taga midagi muud, kes seda teab! Igatahes läks 14. jaanuar 1974 Läänemere Liidu ajalukku sellega, et ka kõik järgmised konverentsid toimusid alati jaanuarikuu teisel nädala­ vahetusel. Leo Metsar tõi Prahasse mitu eesti keele õpikut ning Vladimír Macura asus õppima seda tšehhidele väga ­ rasket keelt ja innustas teisigi.

Läänemere Liidul oli oma põhikiri, ajakiri ja hümn. Rüh­ mituse väljaande Terekäsi (Zdravice) 1991. a veebruari­ numbrist võib lugeda, et liit tek­ kis ,,rangelt illegaalse organisat­ sioonina“ ning oli nii salajane, et tänapäevani ei ole täpselt tea­ da, kes sinna on kuulunud. Oma osa mängis kindlasti ka nn sõprade ringi müstifikatsioon, mida Vladimír väga armastas.

Tõesti on väga raske dešifreeri­ da kõiki varjunimesid, mida kandsid 10 esimest liiget, kelle hing oli Vladimír Macura, var­ junimega Kreutzwald.

Kreutzwaldile lisandusid suur ja tark Aavik, Terenaine, Mesilane ja Sitikas, Vana-Tigu, Ilmarine ja Öökull! Lisaks Kalevitütar ja Kaarditark (Naděžda Slabihoudová), kelle nimel kutsuti kokku kongress ning kelle ülesanne oli esitada seal peaettekanne. Kohal oli opositsioon Venepagana näol (,,Kalevipojast“ pärit Vana­ pagana analoog). Liikmeiks olid tõlkijad, kirjandusteadlased, filo­ soofid ja kõigi kolme oku­ peeritud Balti riigi poole­

CEK-TEK Eesti päevad Prahas. Poistekoor Pueri gaudentes.

hoidjad, kes valdasid ka nende rahvaste keeli.

Rühmituse tegevuses osa­ le­ sid ka slovakid ja selle tegevust ergutas erinevate külaliste osa­ võtt kokkutulekutest. Seal oli tuntud tšehhi kirjandustegelasi, mõnikord eestlasi kodumaalt (nt Jaan Kaplinski), kohalikke eesti päritolu inimesi (pr Nadja Tanska, kelle isa oli eestlane).

Hiljem, 1990. a-il olid kongressi külalised ka Tšehhi kõrg­ koolides õppivad noored.

Läänemere Liit alustas kong­ ressi alati hümniga ,,Kui Tálina järv täitub veega“ (Tálinanimeline järv asub LõunaTšehhis). Heisati kolme oku­ peeritud Balti riigi rahvuslipud ning seejärel lauldi rah­ vushümne originaalkeeltes, s.o eesti, läti ja leedu keeles. Eesti Vabariigi hümni laulmine LL liikmete esituses puhtas ­ eesti keeles üllatas kohtumisel isegi ametireisil (1995) olevat EV presidenti Lennart Merit.

Polnud ju LL talle tundmatu ka eelnevail aastail. Meri, kes 1991. a algul, veel välisministri­ na, oli maininud häid suhteid Läänemere Liiduga Raadio Vaba Euroopa tšehhikeelses saates, vaikis tookord liigutatult, öeldes lõpuks, et Kesk-Euroo­ pas Eesti hümni oma keeles kuulda on tõesti haruldane.

Pärast põranda alt väljatulekut Kongressidel räägiti põhili­ selt kolmest Baltimaade rahvast, reisimuljetest, kirjandusest ning olemasolevaist ja võimalikest tõlgetest tšehhi keelde. Kor­ raldati kirjandus- ja luuleõhtuid ning arutati, kuidas vältida kolme väikese rahva unustuse­ hõlma langemist. Tolleaegne ametlik poliitika pani kõik N. Liidu rahvad ,,ühte patta“ ning LL ülesanne oli kõigile meelde tuletada toimunud sündmusi.

Alates 1990. a, pärast n-ö põranda alt väljatulekut, hakkas Läänemere Liit korraldama suuremaid avalikke poliitilisi üritusi, meenutades kõigile, et Eesti, Läti ja Leedu olid Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) allakirjutamiseni iseseis­ vad vabad riigid. Üks niisugune mõjus ettevõtmine toimus 1. ja 2. veebruaril 1991 Praha Rea­ listlikus Teatris ,,Res Baltica“ nime all. Mõlemal korraldatud õhtul räägiti avalikult ikka veel N. okupatsiooni võimu all ole­ vatest eestlastest, lätlastest ja leedulastest. Näitlejad esitasid stseene N. Liidu sõjaväebaaside pealesurumisest Balti riikidele, jutuajamistest Stalini ja Molo­ toviga ning MRP salajasest lisaprotokollist 1930. aastate ­

Foto: Eesti Suursaatkond Prahas

Näituse avamine Tšehhi Rahvusmuuseumis.

­lõpus.

Sügavale mällu on sööbinud pealtvaatajate reaktsioon, sest niisugusest N. Liidu asjaajami­ sest polnud enamik kohalolijaist loomulikult palju kuulnud.

Ajaloolist tõsiasja täiendasid värsked videolõigud Vilniuses 1991. a jaanuaris toimunud ­veresaunast. Äsjane videofilmilt nähtud N. Liidu juhtkonna jõukasutus relvitu rahva vastu ­ suurendas pahameelt ning mõ­ jutas kokkutuleku edasist õhk­ konda. Õhtu teises osas tulid ­lavale Läänemere Liidu liikmed ja algas elav debatt publikuga.

Põhiline arutlusküsimus oli, kuidas kõige tõhusamalt kaasa aidata kolme väikese rahva võitlusele iseseisvuse taastami­ sel. Poliitilisel taustal korralda­ tud teatriõhtul olid kohal ka Harta 77 esindajad ning Tšehhi Vabariigi toonane välisminister Jiří Dienstbier (üks Harta 77 ­allakirjutanuist). Läänemere Liit pöörduski esimesena välis­ ministri poole, kes omakorda soovitas pöörduda just valitsus­ väliste organisatsioonide poole, kelleks võiksid olla üritusel viibivad Harta 77 esindajad.

Hiljem selgus, et õhtu üheks tulemuseks sai toetusallkirjade kogumine Balti rahvaste iseseis­ vumisele Harta 77 abil. Mee­ nub, et paar kuud hiljem istu­ sime Vladimír Macuraga Bedřich Smetana nim teatri klu­ bis, kus tõdesime rahuloluga, et olime kogunud suure hulga allkirju kolme Balti riigi taas­i­seseisvumiskatsete toetuseks.

Allkirjad toimetati Vladimír Macura sõnul Helsingisse. Õhtu teine tulemus olid kutse esineda meedias, kus arutati Eesti, Läti ja Leedu võimalikku iseseis­ vumist. Tol ajal polnudki see nii iseenesestmõistetav, Tšehho­ slovakkia oli ise alles hiljuti ­vabanenud totalitaarsest ülevõi­ must ning N. Liidu sõjavägi oli ikka veel riigis.

Seniajani aktiivselt tegevad Läänemere Liidu toetus jät­

kus pärast kolme rahva iseseis­ vumist, jätkati kirjandus- ja luuleõhtute korraldamist, kuid nüüd juba teistes tingimustes.

Meile pöörasid tähelepanu mitmed institutsioonid. Näiteks võiks tuua Tšehhoslovakkia föderaalse parlamendi välisosa­ konna esimehe Miroslav Sychra (ODS) tehtud huvitava abi­ pakkumise, toetamaks ja abista­ maks Eestit.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et omapärase opositsioonilise Lää­ nemere Liidu tegevus hoogustas eesti, läti ja leedu keelest tõlgi­ tud raamatute ilmumist ning nende rahvaste lähemat tutvus­ tamist Tšehhoslovakkias. Vla­ dimír Macura (†17.04.1999), tõeline Eesti fänn, pühendas suure osa oma energiast eesti keelele ja kõigele muule Eestiga seotule. Igasse töösse püüdis ta sisse kirjutada mingit teavet Eesti kohta. Tänu tema osutatud pidevale survele loodi ka Tšehhi-Eesti Klubi (1.–2. veeb­ ruaril 1991 „Res Baltica“ õhtul), mille liikmeks astus enamik LL liikmeid. Baltikumi rahvaste keeltest tõlgitud teoseid oli ­kokku ligikaudu sada. Arvukalt toimus kirjandus- ja luuleõhtuid ning 2003. a septembris täitus unistus korraldada eesti keelest tõlgitud kirjanduse näitus Lää­ nemere Liidu ja Tšehhi-Eesti Klubi liikmete ühiste jõupingu­ tustega. Läänemere Liidu sarna­ selt püüab klubi korraldada aastas vähemalt ühe suurema ­ Eesti-teemalise ürituse laiemale huviliste ringile.

Lõpetuseks: nagu Harta 77 on ka Läänemere Liit oma senise tähenduse kaotanud, kuid enamik mõlema rühmitise liik­ meid on seni aktiivselt tegevad, Läänemere Liidu liikmete puhul kõigis neis valdkonnis, mis on seotud Eesti, Läti või Leeduga.

IIVI ZAJEDOVA

Kasutatud kirjandus Blažek, P. (2007). Tentokrát to bouchne. Edice dokumentů k organizaci a ohlasům kampaně (Järgneb lk. 5)

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Tobeduse tipp Elame tõepoolest kummalistel aegadel, mil paistab valitsevat kui mitte ohmudekari, siis tulevikule mittemõtlevad ini­ mesed. Seda on eriti märgata avaliku arvamuse esitamisega, mis kipub poliitilise korrektsuse huvides absurdumini mi­ nema. Ent selmet käed puusale panna, olla nördinud, on märksa kasulikum nõmedustest nalja leida. Kuna naer on ju terviseks, millest ena­ mus meist kümne küünega kinni hoides jälgib ühiskondlikku selget mõistust.

Päevikupidaja sai möödunud nädalal naerda, nii et vats vap­ pus. Just poliitilise korrektsuse, ogaruse tõttu, mitte selle pärast mis selle esile tõi. Paljud luge­ jad on kindlasti teadlikud Rootsi hiidmööbli, -sisustus­ kontserni IKEA kombest paku­ tavat nimetada inimeste järgi.

Näiteks odavad, aga head riiulid esinevad Billy nime all. Seda omapärast turustamisstrateegiat on ka teised firmad omaks ­võtnud, Kanadas Structube.

Troonipärija valis õige aja vanemate katuse alt minema lennata, ajal kui äritegevuse lukkupanemist, tarbijatele uste­ sulgemist riigi nõudel ei ­olnud veel toimunud. Millen­ niaalina on tal ka hea maitse – ning IKEA ei tulnud kõne a­llagi.

Vaid Structube kõlbas. Ülekanadaline ettevõte, 70 poo­ di on aga nüüd suletud. Tuleb

Harta 77…

(Algus lk. 4)

proti signatárům Charty 77.

Praha: Univerzita Karlova v Praze, Filozofická fakulta: Odbor archiv bezpečnostních složek MV Č.R. Conference on Security and Co-operation in Europe. Final Act. Helsinki, 1975.

Jičínský, Z. (1995). Charta 77 a právní stát. Praha: Doplněk.

Památník národního písemnict­ ví: V. Macura loodud Lääne­ mere Liidu arhiiv ning Iivi Zájedová isiklik arhiivimaterjal.

Podpisy. Prohlášení Charty 77 (1977–1989). –http://libpro.cts. cuni.cz/charta/ Prečan, V. (1977). Kniha Charty. Hlasy z domova 1976– 1977. Kolín nad Rýnem.

Zájedová, I. (2006). Baltic Studies in the Czech Republic.

An Overview of the Main Publications Since 1990. – Journal of Baltic Studies, Vol 37, No 4, Winter. Reviews, pp 488–492.

Zájedová, I. (2006). The Baltic Sea Union in Prague. A Soviet Era Underground Organization Supporting the Baltics. – JBANC Chronicle, No 33, November, pp 14–15.

ka ikka mööblit ise kokku ­panna, aga see ju enam-vähem tavaline, kui just tõesti kallist poest ei otsustata riiulite ja kummutite kasuks. Korrates, ka Structube on otsustanud igale asjale, kas toolile, söögilauale või muule nime anda. (Mõtelge, kui eestlastel oleks selline kom­ me. Saate osta Vambola nime­ lise voodi. Lembitu laua – oh neid võimalusi…)

Oma uut pesa vooderdades otsustas järeltulija diivani ka­ suks, mil nimeks Arnold. Isegi tema muigas, kui keegi lõõpis – vaene Arno, pead üle elama seda, et päeviti su peale istu­ takse, ehk isegi tukutakse, ei lasta sul hingata. Ning mine tea, ehk lastakse näkku pussu kah.

Aga juba oodatakse sellist huumorit, põlvkondade vahe ­ selline. Arnoldi kasuks sai ot­ sustatud ajal, kui veel sai oma silmaga teda näha, tuharaid kin­ nitada, proovida, kas on mugav.

Jah on küll, nägus teine kah, jalgade jaoks on ka otoman, mida saab vasakult paremale liigutada, sõltuvalt toa kujun­ ­ dusest ja huvidest. Ühele raa­ matulugejale ideaalne, peab tunnistama, et kiusatus oli keld­ risse vana sohva asendamiseks Arnoldi vend varuda. Kuid mõistus jäi peale.

Kuid Structube astus poliitili­ selt ebakorrektse sammu, otsus­ tades suurematele tubastele prüginõudele nimeks anda Wassim ja Walim. No kui nör­ dinud vähemus seda avastas, läks kisa ja kära lahti. Kin­ nitades, kuidas vasakpoolsete

ajud on loputatud. Et see on ju muslimite mõnitamine! Etnili­ sed nimed! (Kuid keegi ei pro­ testeeri tooli Magda nime kohta – Euroopas mitmel rahval naisenimi. Või tooli Kiowa nime valiku üle. Indigeenide ­suguharu. Isegi Arnold on sak­ sa/hollandi nimi.) Firma pidi avalikult vabandama, pressi­ teates alandlikult tunnistama, et nii ei oleks pidanud tegema.

Nende kiituseks oskasid nad sellest nimede tagapõhjast möö­ da minna, öeldes, et ühegi inimese nime ei tohiks prüginõu külge kinnitada. Täitsa õige, läksid oma inklusiivuses üle parda. Sestap saigi naerda, et astuti nimedega ämbrisse. Aga et protesteerida?

Nojah. Aga oleks ta olnud Donald, poleks vist keegi prääksunud. Kuid mine tea, ehk oleks mässajad Montréali sõit­ nud ja Structube’i peakorteri põlema pannud…

Näide kinnitab, kuivõrd hel­ lad ja tundlikud mõned ini­ me­ sed on. Solvuvad asjata. Neid on kõikjal. Muidugi, praegusel isoleerimisajal on paljudel aega rohkem, kodus olles, kui neid reegleid jälgitakse, on ainult nii palju teha, kas koristad, keedad või küpsetad, ikka ollakse jõude, isegi kui ka kodus arvuti vahendusel saab töökohustusi täita. Kadunud on ju vajadus autosse või bussi istuda, töö­ kohta end toimetada. See aeg ju kokku hoitud. Ning võimalus teistega suhelda kas baaris, kohvikus või mujal, on samuti ära võetud. Nii et uuritakse

i­nternetti, astutakse agregaat­ portaalide lugejaks. Reddit, muide, mis on nooremate hul­ gas eriti populaarne, on ka eesti keeles olemas ja isegi üks vana­ mees käib suurest igavusest seal surfamas.

Kui sai noormehele teatatud, et ta eelistatud mööblifirma on turmtule all, saadetud link mei­ liga, infovahendaja oli Narcity sait (mõtelge, kui lihtne on tänapäeval vimma nii jagada), siis oskas ka temagi naerda ­lustakalt. Perekondlik viga vist.

Muidu kutsutakse tihti korrale kui mõne kahtlase nalja või arvamusega esinetakse, olevat ­ vanema põlvkonna komme. Aga need on ikka praegused ajad.

Ning kui on tõesti rassismiga tegemist, siis on ju see arusaa­ dav.

Teadagi on oluline muuta mineviku mõtlemist. Me oleme kõik Jumala silmis võrdsed.

Naha pigmentatsioon, usk, sugu – ei miski õigusta diskriminat­ siooni. Ega rassismi. Kuid pen­ del liigub paraku liialt vasakule.

Kokkusattumus ehk ei ole, et see toimus küünlakuul, mis on Kanadas suvaliselt valitud „Mus­tade ajaloo kuuks“. Huvi­ tav mainida, et toda „n tähega“ algavat eestikeelset sõna, ka ­ingliskeelset sõna ei tohi teised pruukida, isegi kui need omava­ hel pilluvad seda lausetesse tihti. Kuid mustal on ju kaks ­ tähendust maakeeles, on üks naljahammas kaua ütelnud.

Jaanuaris märgitakse USAs Martin Luther King’i päeva, ta sünnipäeval. Vaid päev, mitte

Eestis on seakatku nakatunud loomade arv vähenenud

Euroopa vanim inimene paranes koroonast

Esimest korda tähistati Eestis päeva „Naised teaduses“

Janauaris tuvastati sigade Aafrika Katku (SAK) viiruspositiivne metssiga Rapla­ maal. Antikeha positiivseid oli Tartumaal 5, Viljandimaal 4.

Raplamaal, Järvamaal, Jõge­ vamaal, Harjumaal ja Saare­ maal oli üks nakatunu.

Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakon­ na nõunik Maarja Kristian sel­ gitas, et võrreldes eelmise aasta jaanuariga on seda üheksa võrra rohkem, kuid protsentuaalselt võrreldes on positiivsete arv langenud. Üleüldiselt on SAK positiiv­ sete arv oluliselt vähenenud võrreldes 2014-2017. aastatega, kui haigus metssigade hulgas alguse sai ja levima hakkas.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade vii­ ­ rushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletiku­ lised muutused elundites ja suur suremus, mis võib küündida kuni 100% loomadest.

Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad ­viirust edasi kanda.

Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast EL referentlaborist saa­

Euroopa vanim inimene, Prantsusmaal elav nunn õde Andre tähistas vaid paar päeva pärast koroonaviirusest paranemist oma 117. sünni­ päeva.

Eestis peeti 11. veebruaril esimest korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille eestvedajad on Archemy uurimisrühm Tartu Ülikoolist ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. „Naised teaduses“ päeva tähistamist alustati ÜRO eest­ vedamisel 2015. a ja selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus.

Tartu Ülikoolist on päeva korraldamisega seotud Archemy uurimisrühm. „Päevaga „Naised teaduses“ väärtustame ja tun­ nustame naisteadlasi nii aka­ deemias kui ka ühiskonnas,“ selgitas Tartu Ülikooli arheoloo­ gia ja analüütilise keemia kaas­ professor, Archemy uurimis­ rühma juht ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Ester Oras. „Tahame, et naisteadlase roll oleks atraktiivne, akadee­ milised naised võrdväärselt kaa­ satud ja õiglaselt tunnustatud.

Samuti soovime aidata kaasa soostereotüüpide murdmisele ning julgustada noori naisi ja tüdrukuid teadlaskarjääri vali­ ma“.

Rahvusvaheliselt on päeva „Women and Girls in Science“ tä­ histamise eestvedajad UNES­ CO ja ÜRO Soolise Võrd­õi­gus­

Õde Andre, sünninimega Lucile Randon andis positiivse koroonaproovi 16. jaanuaril, ent tõdes, et ei saanud ise arugi, et ta haige on, kirjutab BBC. Nunn sõnas, et ta ei tundnud koroonat põdedes kartust, sest mõte surmast teda ei hirmuta.

Pime ja ratastoolis liikuv õde Andre viibis seejärel Toulonis vanadekodus isolatsioonis ja on nüüdseks täielikult tervenenud.

Eelmisel neljapäeval tähistas ta oma 117. sünnipäeva. Õde Andre sündis 11. veeb­ ruaril 1904. aastal. Lisaks sellele, et ta on Euroopa vanim ini­ mene, on ta kogu maailmas vanimate inimeste järjestuses teisel kohal. (ERR/EE)

bus kinnitus Valgamaal Hum­ mulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel ­diagnoosis Veterinaar- ja Toi­ duamet 21. juulil 2015.a.

(ML/EE)

terve kuu. Ja ei oska vastata küsimusele, kuidas baptistist ­ kirikuõpetajal oli ühe olulisema usureformaatori Lutheri nimi.

Või miks. (Ta ristiti küll Michael Lutheriks, aga ise muutis täiskasvanuna selle Martin Lutheriks). Selle pähkli jätaks aga nende järada, kel pole muud paremat teha.

Pidagem meeles – nagu King, oleme meie eestlased ju ka orjade järeltulijad, meil kõi­ ­ gil vaarvanemate hulgas on need, kes tsaari ahelates pidid saksa mõisnikke teenima, ilma mingi vabaduse, õiguseta, isegi oli käsk pühapäeval, ainsal ­puhkepäeval, kirikus käia.

Ka see viimane on meilt võetud. Kuid lõkerdamist ei saa keegi piirata, erakodus öeldut tsenseerida. Peaasi, et avalikult ega kirjas ei võta sõna teema­ del, mis igale muule inimesel on süütud. Ei pea paksu nahaga olema, aga üllatab, kuidas neid õrnakesi, lumehelbekesi nii palju on olemas, kes reageeri­ ­ vad vihaselt, kui hea sõnaga saavutaks märksa rohkem.

Huumorimeel on asendatud pa­ hatujulisusega. Mis valitseb pea igal päeval sotsiaalmeedias. Ka ajalehtedes lugejakirjade ning arvamuste näol. Selline tegevus on paljuski donkihotlik (mis oli ju Cer­ vantesel huumoriga põi­ mitud ühiskondlik kriitika), tõepoolest tühine ja mõttetu.

Kuid mida teha, kui inimene ei oska naerda. Ka enese üle.

TÕNU NAELAPEA

Obama kinkis Ilvesele oma raamatu President Toomas Hendrik Ilves jagas sotsiaalmeedias toredat uudist. Nimelt kinkis USA 44. president Barack Obama Il­ ­ vesele oma raamatu, milles pühendus.

Oma raamatus ,,A Promised Land“ (,,Tõotatud maa“), kirju­ tab USA endine president Obama eelkõige sellest perioo­ dist, kui sai USA presidendiks.

likkuse ja Naiste Õiguste Eden­ damise Agentuur. UNESCO sündmuste keskmes on sel aas­ tal naiste olulisus koroonakrii­ sile reageerimisel.

(Allikas Tartu Ülikool)

6

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

Ilmus raamat Ludvig Juhtist Hiljuti ilmus Eestis Eesti Ajaloomuuseumi kirjastusel raamat Ludvig Juhtist, mille koostas tunnustatud helilooja ja muusikateadlane Alo Põld­ mäe.

Ludvig Juht (ka Ludvig Aleksander Juht; 24. juuli 1894 Väägvere – 20. jaanuar 1957 Boston) oli eesti kontrabassi­ mängija.

Noorukina mängis ta Vääg­ vere puhkpilliorkestris ja võttis Tartus (Adolf Helderilt) kontra­ bassitunde. Aastatel 1916–1918 mängis Helsingi linnaorkestris ja aastatel 1918–1921 Estonia orkestris. 1918. aastal alustas kodumaal sooloesinemisi.

Aastatel 1921–1927 õppis ta Berliini muusikaülikoolis (Uni­ versität der Künste Berlini eelkäijas) Paul Juoni käe all kompositsiooni ja mängis mit­ mes Berliini orkestris. Aastatel 1930–1932 mängis ta Londonis

Savoy orkestris, 1932–1933 oli ta õppejõud Riia konservatoo­ riumis.

1934. aastal siirdus ta USAsse, kus hakkas mängima Bostoni sümfooniaorkestris (ka solistina). 1945. aastal sai te­ mast Bostoni Ülikooli kontra­ bassiõppejõud, 1946. aastal oli ta Uus-Inglismaa ülikooli kont­ rabassiõppejõud. Kultuurilispoliitiliselt oli tähtis põhiliselt eesti pagulastele mõeldud esi­ nemiste sari Rootsis. Rahvus­ vahelise tunnustuse saavutas ta virtuoosliku ja intonatsiooni­ puhta mänguga.

1936. aastal asutas ta Bos­ toni Eesti Seltsi. 1937. aastal sai temast Välis-Eesti Ühingu usaldusesindaja Bostonis.

Raamatu tutvustuses on kir­ jas alljärgnev: ,,• Ludvig Juhti kohta on kasu­ tatud väljendit unicum. Selle põhjustas eelkõige tema visadus

Beethoven ja Kotzebue Estonia kontserdisaalis oli 12. veebruaril kultuurilooliselt äärmiselt põnev kontsert, mida dirigeeris Olari Elts. Beetho­ veni austajatele mõjus lausa sensatsioonina, et Beetho­ ven on olnud kirjavahetuses Tal­ linnas tegutsenud näitekirja­ niku ja teatrijuhi August von Kotzebue’ga, kes oli kuulsa baltisaksa maadeavastaja Otto von Kotzebue isa.

Kõik sai alguse Pesti kuning­ liku linnateatri avamispidustus­ test Ungaris, praeguses Buda­ pestis, mis 1811. aastal koosnes veel kahest eraldi linnast Pestist ja Budast. Pesti linna sakslased otsustasid luua oma teatri ja pa­ lusid avamispidustusteks kirju­ tada muusikalised näidendid saksa kultuuriruumi tollastel ­superstaaridel August von Kot­ zebue’l ja Ludvig van Beetho­ venil. Kotzebue kirjutas oma näidendid Tallinnas ja saatis need Beethovenile Viini.

Kolmeosalisest tsüklist on elama jäänud eelkõige Beetho­ veni muusika – eelmäng ,,Ateena varemed“ ja järelmäng ,,Kuningas Stefan“, mida män­ gitakse kontserdisaalides siiani.

Seda ennustas juba Kotzebue 1812. aastal oma kirjas Beethovenile, kus ta ütleb: ,,Ma ei usu, et ,,Ateena varemed“ ja ,,Ungari esimene heategija – kuningas Stefan“ saavutavad edu väljaspool Ungarit või kui, siis ainult tänu Teie meisterli­ kule muusikale.“ Tallinna kontserdi esimeses pooles kõlas Kodaly ja Gilde­ manni teoste kõrval Ferenc Liszti Fantaasia Beethoveni ­näidendimuusika ,,Ateena vare­ med“ motiividel. Solistiks oli Sven-Sander Šestakov, kes õpib Eesti Muusikaakadeemias Ivari Ilja klaveriklassis. Perfektne, ,,sädemeid pilduv“ tehnika ja suurepärane partnerlus nii Olari Eltsi kui orkestriga vallandas lausa aplausitormi. Uus täht meie muusikamaastikul on sündinud, mõtlesin vaheajale minnes.

Kontserdi teises osas tehti aga juba lausa ajalugu. Esi­ette­ kandele Eestis tuli BeethoveniKotzebue muusikaline näidend ,,Kuningas Stefan“. See on lugu Stefani kroonimisest Ungari kuningaks 1001. aastal. Teema võib tunduda üllatavana, aga

püüdlemisel seatud eesmärkide poole. Erakordne oli Juhti tahe tõestada maailmale, et kontra­ bass on sooloinstrument. Edasi­ viivaks jõuks sai jonn teha kõr­ gel tasemel seda, mida tavaliselt peeti võimatuks – virtuooslik ja puhas mäng kontrabassil.

• Sõnapaar „Kalevipoeg kontra­ bassiga“ sobib igati iseloomus­ tama jõulist ja hiiglasliku füü­ sisega Ludvig Juhti, kes kehas­ tas veenvalt eestlaste teotahet, sihikindlust ning püüdlust vaba­ duse poole ja sobis hästi kokku kontrabassi mõõtmetega.

• 34 aastat Juhti elust möödus välismaal – Soomes, Saksa­maal, Inglismaal, Lätis ja USA-s.

Tema laiahaardeline ja mitme­ külgne tegevus moodustab kaa­ luka peatüki maailma 20. sajan­ di esimese poole muusikaelus.

Sellega seisab ta väärikal kohal meie muusika suurkujude kõr­ val.“

Pesti sakslased käsitlesid end 1811. aastal administratiivselt ungarlastena. ,,Ungari mineviku ja tänapäeva ülistamine oli nende jaoks vägagi asjako­ hane,“ kirjutab Kristel Pappel kavalehel.

Kotzebue-Beethoveni muusi­ kalise näidendi ettekanne oli mitmes mõttes tähenduslik, sest maikuus tähistatakse Kotzebue 260. a juubelit. Lavastaja Marta Aliide Jankovski manas orkestri ette pantomiimilis-staatilise vaatepildi, kus kuningas Ste­ fanit (Hardo Adamson) ja tema kaaskonda etendasid lavakunsti­ kateedri XXX lennu tudengid.

Muusikapoolel oli kaasatud orkestri kõrval ka Eesti Filhar­ moonia kammerkoor. Tulemu­ seks oli suurejooneline etendus – oli tõesti tunda, et Ungari on ,,võimas lüli rahvaste ketis“, nagu Kotzebue oma näidendis kirjutab.

Olari Eltsil oli varuks veel üks üllatus. Lisapalana kõlas Sibeliuse näidendimuusika ,,Ük­­ sik suusarada“, kus tekstiosa esitas Mark Erik Savi. See tõi ­ meid temperamentsete ja patee­ tiliste ungarlaste juurest tagasi endassesüvenenud, karmi loo­ dusega Põhjamaale.

SIRJE VIHMA-NORMET

BLINDSIDE James Patterson ja James O. Born. 2021, pehme köide

August von Kotzebue.

Foto: Vikipeedia

Dirigent Olav Roots, helilooja Eduard Tubin ja Ludvig Juht Stockholmis 1947. aastal.

(Vikipeedia)

(Allikas: Vikipeedia; Rahva Raamat)

Põnevusraamat, mille tegevus toimub osaliselt Eestis

Ludwig van Beethoven 1820. aastal Joseph Karl Stieleri maal.

Foto: Vikipeedia

Nr. 7

Maailmakuulsate kirjanike James Pattersoni ja James O. Borni järjekordse raamatu tege­ vus toimub New Yorgis ja Tallinnas. New Yorgi linnapea on palunud ühel detektiivil minna Tallinnasse ja päästa ta tütart küberkuritegevuse (cyber crime) organisatsioonist. Seik­ lusi on palju ja tegevustik toimub üle Tallinna – Lennart Meri lennujaam, sadam, vana­

Huvilisteni jõuab regilaulu podcasti uus hooaeg Veebruariskuus ilmus Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt ellu kutsutud projekti ,,Regilaulu podcast“ uue hooaja eeimene osa. Eelmise aasta juulikuus alustanud sari on ellu kutsutud, et pakkuda kuulajaile ning lauljatele ehedas esituses Eesti iidseid regilaule, juhtida tähelepanu nende laulude poeetilisele vormile ja laulukõlale ning taskuhäälingu (podcasti) vor­ mis leida lauludele tänapäeval uus funktsioon. „Regilaulu podcasti“ teisest hooajast leiab taas kümme ­laulu, nii nagu esimesestki. Kui esimese hooaja avaldas Eesti

linn, Ida-Tallinna keskhaigla, Toit kohvik, Pae park ja järv j.t. ,,The streets were filled with tourists, and among them I heard a number of American accents. My cab driver had told me Estonians greatly preferred to hear English to Russian, if someone wasn’t going to speak Estonian.“ Miks lugeda? Autorid on maailmakuulsad ja nende luge­ jaid on miljoneid. See tähendab, et tohutu palju inimesi saavad, isegi pealiskaudselt, teada Tal­ linna kohta. Jagame seda koge­ must teistega ja loeme ise ka.

MAIKI ANDRE LUPP

Pärimusmuusika Keskus kohe tervenisti ehk kõik kümme lugu ühe korraga, siis teine hooaeg avalikustatakse lugude kaupa nelja nädala jooksul. Teise hooaja lõpetab Viljandi Päri­ musmuusika Aidas toimuv Regilaulu Podcastide esitlus­ kontsert.

Regilaule esitavad Liisi Koikson, Peeter Tooma, Anne Türnpu, Andreas Kalkun, Kärt Johanson, Lauri Õunapuu, Margus Põldsepp, Mari Lepik, Tuule Kann ja Jaak Johanson.

Esimesel hooajal aitas regi­ laulu tekstide tähendust avada kirjanik Indrek Koff, teise hooa­ ja mõtestaja on kirjanik Hasso Krull.

Regilaulu Podcaste saab kuu­ lata folk.ee ja viljandifolk.ee leheküljelt, Soundcloudist ning ­ Spotifyst. (KU/EE)

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1041 1

2

3

4

12

5

8

16

22

23 26

32

24

34 38

28 35

39

42 47

43

48

29

40 44

49

45 50

56

57

58

59

60

61

(lüh.).

4. Karjumine, kisamine.

8. T eatud asjaga identne, ühesugune.

12. Seeme, tera.

13. Üksiklane.

14. Teat. alasid eraldav joon (kaardil).

15. Maskipidu.

17. Varandus.

18. Income Tax Return.

19. Islamiusuliste paastukuu.

21. Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal.

24. ____s, kõht (rahval.).

25. Hõõruma (ingl.k.).

26. ______- sak.

28. Laadoga järvest algav ja Läänemerre suubuv jõgi.

32. S_____, askelda­ mine, sagimine.

34. Pähkel (ingl.k.).

36. Tulekeel.

37. Laevade kodu.

39. Iseseisvalt, ilma abita.

41. ______remo, linn Itaalias, tuntud oma

53

lauluvõistluse poolest.

42. Internetiteenuse­ pakkuja.

44. Tutvusta!

46. Rikas teaduse, kunsti ja kirjanduse toetaja.

50. ____i, kreeka tähestiku täht.

51. Teat. kange alkohol.

52. Piirkond Eestis.

56. Eesti naiskirjanik (1860-1927).

57. Meri Euroopas.

58. Agricultural Land Reserve.

59. Teat. seen.

60. Venemaa haldus­ üksus.

61. Also known as.

ALLA:

1. _____ - tak.

2. Naisenimi.

3. Üldnimetus saartele Kariibi meres.

4. Vedeliku, õhu vm. keerlev liikumine.

5. Irvitus.

6. Maa keset vett.

7. Valga Lätis (tagurpidi).

8. Kaheotsaline labidake.

9. Mitmuse vorm sõnast ,,aed“.

Eesti filme Oscarite eelnimekirjas ei ole Ameerika filmikunsti ja -teaduste akadeemia avaldatud Oscarite üheksa kategooria eelnimekirjas sel aastal ühtegi Eesti filmi ei ole, kuigi kandideerima oli esitatud neli Eesti filmi.

Naljanurk Kohtunik süüalusele: ,,Kui tunnistate üles, kuhu te varastatud briljan­ did peitsite, siis sate kerge­ ma karistuse.“ ,,Aga härra kohtunik – mulle paistab see sulaselge väljapressimisena.“

31

41

52

1. Toronto Eesti koolid

30

36

51

PAREMALE:

11

20

27

33

37

10

54

Volli veste

T

Priius, kallis anne

Paremale: 1. Kask, 5. Mula, 9. Tal,

17 19

25

9

S

Ristsõna nr. 1040 LAHENDUS

14

18

46

7

13

15

21

6

I

7

55

10. ______akel, ime.

11. _______g, arenemine.

16. National Training Rinks.

20. Mees (ingl.k.).

21. Tärganud vili.

22. Jäme hari; (harv) kamm.

23. Patt (ingl.k.).

27. Sidesõna.

29. Ajalooline piirkond Põhja-Eestis.

30. Vasikaliha (ingl.k.).

31. Vinnid, vistrikud nahal.

33. Tööriist aukude tegemiseks.

35. _______e, c-tähe nimetus.

38. Piiritusetehas Eestis.

40. Vaimukus, terav­ meelsus.

43. Levimine; levimus.

45. Sama, mis 39. par.

46. Auaste mereväes.

47. Mordvalaste rahvusrühma liige.

48. Lint, kleeplint (ingl.k.).

49. Must (pr.k.).

53. Ühest otsast terav metallvarras.

54. Merelind.

55. Vorm sõnast ,,arg“.

Eesti Filmi Instituudi (EFI) kokku kutsutud komisjon esitas võistusele Veiko Õunpuu põhja­ maise vesterni ,,Viimased“, German Golubi lühimängufilmi ,,Mu kallid laibad“ (võitis tu­ dengi-Oscari), Kerli Kirch Schneideri lühimängufilmi ,,Virago“ ja Eeva Mägi lühido­ kumentaali ,,Süda Sõrve sää­ res“.

Eesti filme eelnimekirja ei pääsenud, kuid parima origi­ naalheliriba kategooria eelnime­ kirjast leiab Läti sõjadraama ,,Blizzard of Souls“ ja sellele heliriba teinud Läti-Ameerika helilooja Lolita Ritmanise ning osaliselt Tallinnas filmitud Christopher Nolani ,,Tenet“ (Warner Bros), muusika Ludwig Göransson.

12. Arvi (Kork), 13. Urin, 14. Are, 15. Kral(l), 16. Saak, 17. Raa, 18.

Koiott, 20. Rutt, 22. Aal, 24. Rauma, 27. Eriline, 31. SMOV, 32. Magu, 33. GNT, 35. Eaka(s), 36. Isan(e), 37. Kalmaar, 39. Sevan, 41. VLA, 42.

Erus, 44. London, 49. Eks, 51. Kali, 53. Arva (ära), 54. Ait, 55. Kaan, 56.

Aaaa, 57. Tai, 58. (H)elin, 59. Talk.

Alla: 1. Kakk, 2. Arro, 3. SVAI, 4.

Kilo, 5. Mustang, 6. Ura, 7. Liar, 8.

Ankur, 9. Tartumaa, 10. Ara, 11. Lea, 19. Tai, 21. Tasem, 23. Lenk, V., 25.

Moka, 26. Avar, 27. Emis, 28. Rase, 29. Igavesti, 30. Lunar, 34. Tallinn, 38.

Lao, 40. Nukke(r), 43. Saal, 45. Naat, 46. Draa, 47. Oval, 48. Naak, 49. Eat, 50. KIA, 52. Lai.

Nädala retsept

Jõmpsikana ei osanud hinnata seda, et olen eestlane, et meil om oma Wabariik, oma erakordne keel ja kultuur. Nihelesin rahvuslikel üritustel, memm pidi tihti korrale kutsuma. Aga sain varakult aru Wabariigi aastapäeva tähtsusest – kuna isegi vanematel inmestel olid silmad märjad. Hümni õppisin päris noorelt pähe, seisin uhkusega seda lauldes.

Vanalell oli üks neist, kes oma eeskujuga tegi kindlaks, et saan aru, kui oluline meie riik on rahvale. Olin ju sõjasuve­ del Kanepil tal „abiks“. Vanalellel oli aastaid piisavalt, ei teda mopp ähvardanud. Ta oli ise keskealisena Vabadussõjas relva kandnud ning ütles, et oleks jälle valmis, isegi ku selg ja neerud ei luba kõike, mida toona. Kord võttis mu käe kõr­ vale – seda oluliselt pärast kerkos käiku ja ütles: vaat, Volli, kui sa meheks sirgud, kaitse ikke oma kodumaad.

Sündmused viisid Saksamaale, täiskasvanuks sain alles Kanadas. Kuid vanalelle sõnu meeles pidades ei puudunud ma vist üheltki Eesti Vabariigi aastapäeva pühitsevalt aktu­ selt. Mäletan, kuidas Massey Hallis olin tuhandete kaasmaa­ lastega. Kui austati Vabadusristi kavalere – ning neid oli siin päris mitu. Kuigi aktused venisid vahel liialt pikaks noortele skautidele, ei pannud mina kunagi pahaks isamaalisi kõnesid, tervitusi poliitikutelt ja naabritelt lätlastelt. Eriti nautisin koo­ rilaulu. No olid alles võimsad, meeskooris oli inämp kui 100 meest, kes laulsid kodumaale võimsalt ja hingestatult.

Segakoorid – oi, kui kaunid hääled! Ning muidugi, nagu lapsepõlveski, ei olnud hümni ajal mud, kui hääl värises ja silmad niisked. See oli alles eesti armastus paguluses.

Sel sajandil on kahjuks vikatimees oma töö teinud.

Aktustel vähe rahvast. Kuigi peab ütlema, et rae ees toimu­ nud 100 a juubeli märkimine oli uhke ja rahvarohke. Aasta hiljem, mitte just nii.

Ahjus röstitud loomaliha kartulitega Kaire Tensuda Võimalusi ahjus röstitud looma­ liha valmistamiseks on rohkesti, igaüks peaks katsetades leidma selle, mis sobib endale ja perele, arvestades nii lisatud maitseainete hulka kui liha pehmus- ja küpsusastet.

Kõige kindlam viis taga­ maks, et liha on õigesti läbi küpsenud, on kasutada liha-ter­ momeetrit, juhindudes instrukt­ sioonidest.

Valmistusained: umbes 2,5naelane tükk looma­ liha 3-4 spl oliiviõli 1 tl soola 1 tl pipart 1 tl kuivatatud rosmariini 1 tl kuivatatud hakitud oreganot või ka muud soovikohast mait­ seainete segu paar küünt küüslauku; hakitud paar suuremat kartulit; kooritud ja sektoriteks lõigatud Valmistusviis: Lasta esmalt lihatükil seista toatemperatuuril umbes tund, et see küpseks ühtlasemalt. Eel­ soojendada ahi 425F kraadini.

Segada väikeses kausis oliiviõli soola, pipra, kuivatatud mait­ seainete ja hakitud küüslauguga ning määrida lihatükk saadud seguga igalt poolt sisse.

Asetada lihatükk küpsetus­ nõusse (sobib kasutada ka ühe­ kordset suurt tugevat foolium­ nõu), lisades põhja natuke vett, ja küpsetada ahjus 20 minutit, kuni liha hakkab ker­ gelt pru­ unistuma, seejärel alandada kuumust 350F kraadini, ­ lisada kartulisektorid, raputada neile pisut maitseaineid ning küpseta­ da praadi veel umbes tund ja 15 minutit. Kuumust võib veelgi

Tänavu, esmakordselt siin, pole võimalik koguneda.

Kodumaal suured üritused jäävad ära. Ent meie Kertuga lähme ikke aktusele. Virtuaalsele. See oli Etsi idee, ja kutse.

Saame kartsast isegi riigi käsu vastaselt lahkuda. Ets tuleb oma automobiiliga järele. Tal on suur tele-ekraan, kuhu ta os­ kab mingi maagiaga arvuti ühendada. Ja sohvale mahume mõnusalt, samas mullis tohib olla kõrvuti.

Pühapäeval toimubki nii EV 103. aastapäeva tähistamine.

Ootame huviga, saame osaleda tänu noorsandile. Ning kuigi rae ette ei saa 24ndal lipuheiskamisele ega samal päeval Niagara Fallsi, kus koske kaunistatakse rahvusvärvidega, on juba ette teada, et rahvuslikku tunnet ei saa keegi ära võtta.

Teadmises, et eestlane olla on uhke ja hää. Jah, virtuaalselt, võõrsil, aga kõige tähtsamalt me kik oleme vabaduses.

VABARNA VOLLI

Sõnaleid J

H M A N

I

E

S

T

V

I

S A M A

A R B

E

E

A Q

S

V

I

A

L

L

E

A U K

S

J

V G M

R

F

E N O D P

Ä

T

S B G H R S Ü U S A

X

E

A L

E

A

L

L

I

K

S R

I

R

E M O A N

I

U

E

K N

S

I

T

I

I

A

P

K

V

U P

V

I

Ü D N

I

P O C

L

P

Ä

E

E

S

T

I

K

R

S A R S Õ B R

K

L

Ä

E N

U K Ü D

T

Ü U S

K

N E

A R

U T

U R A H U D U Leia sõnad:

EESTI, HÜMN, ILVES, ISAMAA, ISESEISVUS, KALJU­ LAID, LAIDONER, LIPP, MANIFEST, MERI, MUST, POSKA, PÄRNU, PÄTS, RÜÜTEL, SININE, TARTU RAHU, VABARIIK, VALGE (lahendus lk. 23) alandada, näiteks 325F peale, kui tundub, et liha või kartulid hakkavad liigselt pruunistuma.

Ka küpsemisaeg võib olla varieeruv.

Küpsetamise lõppedes tõsta praad ahjust ja katta enne serveerimist umbes 15 minutiks fooliumiga, et lihamahlad pare­ mini sisse imbuks.

8

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Nr. 7

Usutlus mehega, kes on niisama väärikas eas kui Eesti Vabariik 103!

Tehnikateaduste doktor, opti­lise elektroonika professor emeritus ENDEL UIGA. Tead­ lane, leiutaja, fotograaf ja autor; Eesti Rooma Klubi liige.

Elab Hope’is, New Jersey’s.

2010.a ilmus tema foto­kunstialbum „Mindscapes“ koos pikema autoritutvustusega.

2020.a ilmus tema biograafia „Where The Light Comes From.

One hundred years looking back“.

Kirja pandud koostöös G. Meredith Betz’iga. Pearl Buck Writing Center Press, Perkasie, Pennsylvania.

Eesti Vabariigi aastapäevaks tervitab

Toronto Eesti Maja Elagu Eesti ja eesti meel

Jää vabaks Eesti… tervitab

SEEDRIORU ...leiad sõpru hulgana www.seedrioru.com

Palju õnne, Endel Uiga, 103. sünnipäeva puhul, mis langeb peaaegu kokku Eesti Vabariigi 103. aastapäevaga.

Te sündisite 3. märtsil 1918 ja kasvasite üles iseseisvas Eesti Vabariigis. Millised on Teie esimesed mälestused lapsepõl­ vest kodumaal vabas Eestis?

Endel Uiga: Minu esimene mälestus on tüüpiline, mis näi­ tab minu tehnilist meelsust. Kui see võiks olla mõni mänguasi võin kink, siis minul on see meeles, kui arst tegi minu ven­ nale süsti, siis ta pigistas süst­ last välja natukene arstimit. Mul on meeles selgelt, kuidas see süstlast suures kaares välja prit­ sis. Mulle oli see tehniline tähelepanek. Kahjuks see minu venda ei päästnud. Teiseks oli mul lapsena kindel veendumus rongijuhiks saada. See oli selle aja tehnika suurim väljendus.

Kuidas tekkis huvi tehni­ kateaduste ja täpsemalt inse­ neriteaduse vastu?

Endel Uiga: Ma usun, et tehniline huvi ja võimed olid minu geenides. Ma arvan, et pärisin selle oma ema perekon­ nast.

Millised on mälupildid 1940. aastast, mis olid Eestile nii saatuslikud?

1940.a kaotasime oma ise­ seisvuse. 1934.a Päts võttis üle võimu ja lõi tugeva diktatuuri.

Tema majandus- ja rahvuspolii­ tika oli edukas. 1940 olime kasvanud toekaks majanduseks ja olime kindlad oma tulevi­ kule. Seetõttu peetakse Pätsi ja Laidoneri meie riigi loojateks.

Samal ajal ta hävitas oposit­ siooni ja demokraatia, mis olid

vajalikud kriitilistes olukorda­ des. Stalin lõi abistamise pakti ja nõudis baase Eestis. See tähendas meie iseseisvuse kao­ tust ja oleks pidanud nõudma ka riigikogu otsust. Meil täieli­ kult puudus opositsioon, kes oleks arutanud meie võimalusi.

Tegelikult ei olnud meil mingit väljapääsu sellest olukorrast, kuid me olesime pidanud olema võimelised seda olukorda hin­ dama ja meile parima olukorra valima. Seda ei juhtunud ja meie rahvas langes kuni viimse lapseni Stalini kätte.

Teine küsimus oli, kuidas kulges elu sellel perioodil. Kõi­ gepealt oli meil oli lõpmatu usk president Pätsi. Täitsime tema käsud uskumatult ja tema sai oma juhtnöörid nõukogude ku­ bernerilt. Kahe nädalaga lik­ vi­ deeriti Kaitseliit, korjati kokku relvad ja meie sõjaväe juhtkond saadeti Venemaale, kuhu nad kadusid. Olime nüüd absoluut­ selt kaitsetud. Riigikogu aeti laiali ja korraldati valimised, kus oli ainult üks kommunistlik kandidaat. Tallinnas olid vene tankide kaitse all demonstrat­ sioonid, kus korraga oli äärmi­ selt näruseid töölisi. Paneb imes­tama, et seal ei olnud ühtegi Eesti lippu ega vahele segamist.

Täitsime Pätsu käsku. See on uskumatu, kuidas iseseisev ja uhke Eesti rahvas oma riigi ära andis, Pätsi käsul. Olime algu­ ses väga üleolevad. Venelaste riietumine ja käitumine oli masendav ja naeruväärne, kuid aasta jooksul kaotasime oma iseseisvuse ja meist said hir­ ­ munud ja kuulekad nõukogude (Järgneb lk. 9)

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

Usutlus…

(Algus lk. 8)

kodanikud. Üks on kindel, et meil ei olnud võimalust sellest olukorrast pääseda, kuid me oleksime võinud olla paremad oma saatusest, päästa paljude inimeste elusid ja näidata lääne­ riikidele, et meie ülevõtmine ei olnud vabatahtlik.

Miks kaotas Eesti toona iseseisvuse? Mida me peaksime-võiksime sellest ajast õppida?

Olime truud Pätsi ülieestla­ sed. Meil puudus opositsioon, mis oleks taganud vajaliku krii­ tika, eriti ohtlikes olukordades.

Soome võttis vastu otsuse vastu hakata, mida tehti ka kommu­ nistliku partei koostöös.

Milline oli Teie saatus sõja ajal?

Sõda algas 1941. aastal. See oli meile väga teretulnud. Mind värvati Punaarmeesse, kuid ka­ dusin põranda alla. Saksa oku­ patsioon oli tüüpiline, kus meilt võeti nii palju kui võimalik.

Sain siiski lõpetada ülikooli, abiellusin, sündis tütar. Mind ­ värvati Eesti sõjaväkke. Kui vene rinne läbi, saatsin naise lapsega Saksamaale ja mind ­viidi Läti poolsaarele Kuramaa kotti, kus ligi veerand miljoni mehe suurune vägi pidas vastu kuni sõja lõpuni. Ma olin üks väheseid, kes sealt Saksamaale välja pääses.

Kuidas põgenesite vabasse maailma? Milline oli Sinu teekond sõjajärgsetel rasketel ­ aastatel?

Saksamaal sattusin Briti sõja­ vangi, kust põgenesin, et oma perekonda leida. Saime kokku Baieri põgenikelaagris, kus oli võrdlemisi hea elu. Olin 27-aas­ tane ja otsustasin, et pean tege­ ma midagi oma tuleviku heaks.

Otsisin üles ühe tuntud saksa professori ja apelleerisin dokto­ ri-kandidaadiks. Ta võttis mind vastu ja kolme aastaga sain doktorikraadi. 1949.a avanes võimalus tulla Ameerikasse aedniku abilisena ja see tõi minu pere siia.

Millega hakkasite tegelema USAs, uuel kodumaal?

Varsti, kui keelt natukene ­õppisin, sain tehnilise koha väi­ keses firmas Ballantin Labora­ tories, kus töötasin 18 aastat, jõudes selle firma tehniliseks juhiks.

Mida peate oma erialal kõige suuremaks saavutuseks?

Meie firma oli tuntud ees­ rindliku pinge mõõtmise instru­ mentidega. Loen oma saavutu­ seks, et koostöös riigi Standardi Instituudiga tegime instrumente, mis olid selle aja tehnilises esirinnas. Samuti pean teatud ­ saavutuseks, et peale Eesti ühis­ konna lõin häid suhteid paljude ameerika kolleegidega, kes minu sõprust hindasid.

Mida soovid oma sünnikodumaale, väärikale eakaasla­ sele sünnipäevaks?

Soovin, et Eesti riik oleks mitte ainult rahvusriik, vaid ikka eeskätt õigusriik, kus on esmatähtsad inimõigused ja demokraatia põhimõtted.

Usutles: SIRJE KIIN

,,Eesti filmivaramu“ sarjas ilmus ,,Sügise“ DVD ,,Eesti filmivaramu“ DVDsarjas ilmus Eesti Filmi Instituudi filmiklassika sarja ,,Eesti filmivaramu“ teine DVD – Arvo Kruusemendi mängufilm, restaureeritud ,,Sügis“. ,,Sügis“ on järg Oskar Lutsu teoste ainetel varem valminud Arvo Kruu­ semendi filmidele ,,Kevade“ ja ,,Suvi“. Eriline on see, et kõigis kolmes filmis on põhi­ rollides samad näitlejad, muidugi erinevates eluetappides. ,,Arvo Kruusemendi ko­möö­ dia ,,Sügis“ valmis ning linastus erakordselt põneval, dramaatili­ sel ning pingelisel ajal,“ meenu­ tas filmiloolane Jaak Lõhmus. ,,Ka Eesti filmindus elas sellal üle suuri muudatusi seoses riigi taasiseseisvumisega, erastami­ sega, turumajandusele ülemine­ kuga ning Eesti krooni taaska­ sutusele tulekuga,“ selgitas ta ja lisas, et tagasi vaadates on põh­ just imetleda ,,Sügise“ tegijate elurõõmu ning huumorimeelt. ,,Seda suudeti säilitada isegi olukorras, kus naaberriikides valati verd ning võtteplatsil jalutasid mõnikord ringi naaber­ riigi mundrimehed.“ Filmi režissöör on Arvo Kruusement, stsenarist Mats Traat, operaator Valeri Blinov, kunstnik Toomas Hõrak, heli­ looja Veljo Tormis ja toimetaja Lauri Kärk. Filmis mängivad Margus Lepa, Liina Tennosaar, Anne Reemann, Aare Laane­ mets, Riina Hein, Kaljo Kiisk jt.

Tänavu möödub ,,Sügise“ esilinastusest 30 aastat. 1991. ­ aasta 22. veebruaril kinoekraa­ nile jõudnud ,,Sügis“ on Arvo Kruusemendi viimane, järje­ korras seitsmes filmilavastus.

Eesti filmivaramu on filmi­ pärandi sari, mis koondab endas armastatud kullafondi. Eesti filmivaramu avafilm oli Arvo Kruusemendi lavastatud ,,Suvi“ (1976). 2021. aastal ilmuvad sa­ mas sarjas režissöör Grigori Kromanovi filmid ,,Viimne reliikvia“ ja ,,Huk­ku­nud Al­ pinisti hotell“.

LÜ H I DALT K ANADAST

KANADA. Canadian Real Estate Association’i sõnul lõid kodude müügid jaanuarikuus taas uue rekordi, olles 35,2% võrra kõrgemal kui aasta tagasi jaanuaris. Ka võrreldes 2020. a. detsembrikuuga olid tänavuse jaanuarikuu müügid 2% kõrge­ mad. (Lüh. CP24) • ONTARIO. Mississauga endine kauaaegne linnapea, populaarne poliitik Hazel McCallion tähis­ tas 14. veebruaril oma 100.a. sünnipäeva. Õnnesoovijad tervi­ tasid juubilari tema kodu­ maja ees nn. möödasõidu (drive­-by)sünnipäevaga, kus osalejate hul­ gas ka Ontario peaminister Doug Ford ja Mississauga prae­ gune linnapea Bonnie Crombie.

McCallion oli Mississauga lin­ napea kokku 36 aastat, kuni aastani 2014. (Lüh. CP24)

9

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Narva Aleksandri kirik saab maaaluse juurdeehituse

Tervitusi VABALE EESTILE!

Toronto Finnish-Canadian Seniors Centre 795 Eglinton Avenue East

Alanud on Narva Aleksandri kiriku projekteerimistööd. Ki­­ rik-kontserdisaal saab laien­ damise järel uue peasissepääsu ja maa-alused abiruumid.

Praegu on varisemisohtlik kuppelsaal külastajatele suletud, kuid rekonstrueerimise lõppedes avatakse seal 500 istekohaga kontserdisaal, kus saab ka ­jumalateenistusi pidada.

Suurimaks muutuseks on kiriku kõrvale rajatav maa-alune juurdeehitis abiruumide ja uue sissepääsuga publikule. Alek­ sandri kiriku kuppelsaali väli­ s­ ilme praktiliselt ei muutu. ,,See ruum on ise ka väga ilus ja muljetavaldav ja seal on näha need ajaloolised kihis­ tused. Ühesõnaga sellistel estee­ tilistel põhjustel, aga ka akusti­ listel põhjustel, me jätame saali siseviimistluse selliseks, nagu ta on, ainult konserveerime seda.

Meie eesmärk on eksponeerida seda väga ägedat, aja jooksul niimoodi kulunud viimistlust,“ sõnas OÜ Kaos arhitektid vas­ tutav arhitekt Margit Aule.

Varasema hinnangu järgi võiks Aleksandri kiriku rekonst­ rueerimisele kuluda kuni neli miljonit eurot. (ERR/EE)

seniorscentre@suomi.koti.ca

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

EESTI KODU INC. 50 Old Kingston Rd., Scarborough, Ont. M1E 4Y1

Südamlikud õnnesoovid EV aastapäevaks.

Elagu vaba Eesti!

Hamiltoni Eesti Selts

Hamiltoni Eesti Pensionäride Klubi

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

10

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

Nr. 7

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Parimad õnnesoovid Eestile!

KANADAN SANOMAT VENNASRAHVA AJALEHT KANADAS 308–191 Eglinton Ave. E. Toronto, ON M4P 1K1 Tel. 416-321-0808 Web-leht www.finnishcanadian.com

Õnne Eesti rahvale Eesti Kunstnike Koondis Torontos

Akadeemilised Kanada Eesti Naised õnnitlevad Eesti riiki ja rahvast EV103 puhul...

Elagu sini-must-valge Eesti Vabariik in aeternum!

Kuigi on märgata uute viirusjuhtude vähenemist ja eeldatakse vaktsineerimistempo kiirenemist lähiajal, tekitavad muret viiruse muteerunud variandid, mis võivad senist progressi ohustada; räägitakse ka viiruse võimalikust kolmandast lainest. Eelmise nädalalõpu seisuga oli nakkavam viiruse variant jõudnud kõikidesse kümnesse Kanada provintsi. Kanada kõrgeim terviseametnik dr. Theresa Tam rõhutas taas rahvatervise meetmete ning individuaalse tervisekäitumise tähtsust.

Teisipäeval lõppes 27 Ontario regioonis stay-at-home korraldus ja liiguti erineva vär­ vikoodiga tähistatud kategooria­ tesse, mida kasutati enne 26. detsembril alguse saanud üle­provintsilist lockdowni. Erine­ vad värvid tähistavad erinevaid piiranguid ning taasavamise võimalusi. Mõnes regioonis, nende hulgas Toronto, jäi esialgu kehtima stay-at-home korraldus.

Ontario päevaste uute viirusjuh­ tumite arvud on olnud järgmi­ sed: neljap., 11. veebr. 945, reedel 1076, laupäeval 1300, pühapäeval 981, esmaspäeval 964, teisipäeval 904, kolma­ päeval 847 (madalaim alates oktoobri lõpust). Mõnel päeval on viidud teste läbi rohkem kui teisel ning see mõjutab ka positiivsusnäitajat, mis oli näi­ teks teisipäeval 3,3%, reedel aga 2,2%, madalaim mitme kuu jooksul.

Ontario aktiivsete juhtude arv langes kolmapäevaks 10,985le; nädal varem oli see 13,270.

Hospitaliseerituid oli kolmapäe­ vaks 719, neist intensiivravis 298 isikut. Terviseminister Christine Elliotti sõnul oli teisi­ päevaõhtuse seisuga provintsis manustatud 489,484 vaktsiini­ doosi.

Provintsis viimasena algas teisipäeval koolitee taas ka Toronto, Peeli ja York regiooni õpilastel, kuid Lõuna-Ontariot tabanud suure lumetormi tõttu

tuli viimases kahes piirkonnas teisipäevane kool ära jätta.

Eelmisel nädalal teatati ka, et märtsikuine koolivaheaeg lük­ kub Ontarios edasi ja algab 12. aprillil.

Seoses koolide ja äride järk­ järguliste taasavamistega ning inimeste suurema liikuvusega on avaldatud muret võimalike juhtumite tõusu osas lähiajal; provintsi peaminister Doug Ford on öelnud, et ta ei kahtle vajaduse korral kasutada „es­ maabi-pidurit“.

Quebecis registreeriti es­ maspäeval 728 ja teisipäeval 669 uut viirusjuhtu. Teisi­ päe­ vase seisuga oli provintsis haiglaravil 771 inimest (33 vähem kui päev varem), neist 134 intensiivravis. Provintsis leiavad samuti aset järkjärgu­ lised taasavamised.

Albertas lisandus teisipäeval 263 uut viirusjuhtu, haiglaravil oli 365 inimest, kellest 56 inten­siivravis. Provintsis on mu­ r­ ettekitav viiruse variandi ju­ huste kasv.

Manitobas registreeriti teisi­ päeval 167, Saskatchewanis 136 uut juhtumit. Briti Ko­ lumbias registreeriti nelja päeva jooksul (alates eelmise nädala reedest) 1533 uut juhtu.

Atlandi-äärses Kanadas on olukord järgmine: Newfound­ land ja Labradoris, kus on viimasel ajal täheldatud tõusu uute juhtude arvus, teatati tei­ sipäeval seitsmest uuest naka­ tumisest, aktiivsete juhtumite arv provintsis oli 297 ja haigla­ ravil üks inimene. New Bruns­ wickis oli teisipäeval uusi juhte kolm (aktiivsete juhtude arv selleks päevaks 130), Nova Scotias samuti kolm (aktiivseid 12) ja Prince Edward Islandil mitte ühtegi (aktiivseid 2).

Kanada põhjapiirkondadest: Nunavutis teatati teisipäeval viiest uuest juhtumist, territoo­ ­ riumil oli aktiivsete juhtude arv 23. Yukonis ja Northwest Territories alal teisipäeval uusi nakatumisi ei registreeritud (ak­

Egiptusest leiti kuldse keelega muumia Arheoloogid leidsid Egiptusest Taposiris Magna leiukohast 2000 aasta vanuse muumia, kelle suus on kuldne keel, vahendab Live Science.

Eesotsas Dominikaani Vaba­ riigist pärit arheoloogi Kathleen Martinezega avastas uurimis­ rühm kõnealuse muumia ühest Taposiris Magna 16 matmispai­ gast. Taposiris Magnas on olemas nii Osirisele kui ka tema naisele ja õele Isisele pühenda­ tud templid. Varem leidsid ar­ heoloogid sealt aarde, mille müntidele oli vermitud Kleo­ patra VII nägu. See viitab, et neid templeid kasutati kuning­ anna valitsusajal. Ülejäänud 15 matmispaika pärinevad samuti umbes 2000 aasta tagusest ajast ja on täis märkimisväärseid aardeid. Ühes hauas kannab naise muumia surimaski, mis katab enamiku ­ tema kehast ja kujutab teda naeratavana peakatet kandmas.

Kahe muumia juurest leiti kirjarullide jäänuseid, mida teadlased analüüsivad ja dešif­ ree­ rivad. Üht neist kahest muumiast katab krohvitud ­ümbris, millel on kuldsed Osi­ rist kujutavad kaunistused, tea­ tas Egiptuse muististeministee­ rium.

Arheoloogid pole muumiate surmaajas veel täpselt kindlad.

Nii palju on siiski juba selge, et maetud elasid kas Ptolemaioste dünastia ajal ehk aastail 304 e.m.a kuni 30 e.m.a või Rooma keisririigi ajal, mis haaras Egiptuses ülemvõimu pärast Kleopatra VII surma 30. aastal e.m.a. (ERRnovaator/EE)

tiivsete juhtude arv vastavalt 2 ja 6). Üle Kanada oli 16. veebruari seisuga registreeritud 831,577 uut COVID-19 viirusjuhtu, ak­ tiivsete juhtude arv oli selleks päevaks 35,669.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

11

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Õnnitlused Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Eesti Majandusklubi Kanadas

Ühine janu kustutamine Kristiina Ehiniga Praegusel pandeemia ajal tasub meeles pidada rah­­ vatarkust ,,elu on võitlus, mida võit­ lema peab“, et tulla toime raskustega ja leida uut lootust.

Kristiina Ehin on just selline lootuse andja oma uue luule­ koguga ,,Janu on kõikidel üks“.

See on Kristiinal juba üheksas luulekogu ja selles isiklikus ­ajalookroonikas segunevad fak­ tid ja fantaasia läbi muistsete aegade kuni oleviku karantiini­ kevadeni välja.

Kotkajärve Metsaülikool teatab, et Kristiina jagab meiega virtuaalselt oma luulet püha­ päeval, 28. veebruaril kell 13.00 (1 pl EST) ja on valmis küsimustele vastama pärast seda.

Need, kes on huvitatud osa­ lema, palun jälgige Metsaüli­ kooli veebilehekülge, Facebooki ning Instagram lehekülge.

Osalemiseks on vaja ennast registreerida eelnimetatud koh­ ­ tades või kasutades eposti­aadressi: maimu@molder.ca või tel 416 421 3812.

Kristiina Ehin on kirjanik, kelle sulest on ilmunud üheksa emakeelset luulekogu, neli

proo­ saraamatut ning mitmeid tõlketeoseid nii Euroopas kui USAs. Ta on tuntud lauluteks­ tide nagu ,,Puudutus“, ,,Aasta ema“ ning ,,Kauges külas“ sõnade autor ning on ansambli ,,Naised Köögis“ liige, kus ta laulab ning mängib karmoškat.

Kristiina on lõpetanud TÜ kir­ janduse ning eesti ja võrdleva rahvaluule erialal ning kirju­ tanud magistritöö naise enese­ tunnetuse peegeldustest eesti uuemas ja vanemas rahvalaulus.

2016. aastal valiti ta Tartu Ülikooli vabade kunstide pro­ fessoriks ning 2017. aastal nimetati Ehin esimeseks Tartu linnakirjanikuks. Ta elab Tartus ja töötab vabakutselise kirjani­ kuna.

Kui soovid äsja välja antud luulekogu ,,Janu on kõikidel üks“ endale saada Toronto piir­ konnas, võta ühendust Maimu Mölderiga telefonil 416-4213812.

Palun märkige ka kalendrisse Metsaülikooli järgmine Zoom kohtumine pühapäeval, 21. märtsil teise andeka luuletaja Jürgen Roostega (Jürgenist pikemalt ühes järgmises lehes).

Nii mõnedki on temaga tuttavad 2019. a. Estost alates, kui ta

TÕNIS LAAR B.Sc., LL.B.

ADVOKAAT - NOTAR 5140 Yonge Street, Suite 1510 Toronto, ON M2N 6L7

Tel: 416-250-7003 Fax: 416-250-7008 epost: tlaar@torontolaw.ca

Marten Liiv tuli kiiruisutamise MMil 5. kohale

Londoni olümpiamängudel kreeka-rooma maadluses hõ­­ bemedali võitnud ja kahel korral maailmameistriks tulnud Heiki Nabi andis aasta alguses positiivse dopingu­ proovi.

Alates kolmapäevast esialg­ set võistluskeeldu kandva maad­ leja dopinguproov sisaldas kee­ latud ainet letrosooli, mis aitab suurendada lihaste kasvu ja arengut. ,,Olin ja olen siiani šokis!

Ma siiralt ei kujuta ette, kuidas sai selline aine mu organismi sattuda. Teadmatus on sellises olukorras kõige valusam ja hul­ lem. Käsi südamel – olen alati teinud sporti ausa mängu reeg­ litest kinni pidades,“ lausus Budapestis treeninglaagris vii­

Möödunud pühapäeval tegi Eesti kiiruisutaja Marten Liiv supertulemuse. Ta saavutas Heerenveenis (Holland) kiirui­ sutamise maailma-meistrivõist­ lustel (MM) 1000 m distantsil ülikõrge 5. koha 24 sportlase hulgas. See on Marten Liivi parim tu­­lemus läbi aegade.

biv Nabi Eesti Maadlusliidu pressiteate vahendusel.

Nabil on 23. veebruarini aega teatada soovist avada ja ana­ lüüsida B-proov ja 3. märtsini, et saata Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele (EADSE) seletuskiri. Maadleja sõnu plaanib ta nõuda B-proovi avamist. (ERR/EE)

Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas liikmeskoorid Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoor Estonia Koor Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor Portlandi Eesti Seltsi Segakoor

luges ette väliseestlaste kirjutisi.

Teil on võimalus Jürgeni proo­ saga tutvuda, võttes osa VEMU tõlkevõistlusest, mille tähtaeg on märtsi lõpus.

Järgmiste kuude jooksul kor­ raldab Metsaülikool ka keele­ teadlase Indrek Pargiga Viki­ peedia talgud, kus Indrek annab nippe ja juhiseid Vikipeedia ­lugude kirjutamiseks.

Metsaülikoolil on veel palju kavas, millest kirjutame lähe­ mas tulevikus pikemalt. Veebi­ lehekülg on www.eesti.ca/mu, Facebookis on ka MÜ-lehekülg, samuti Instagramis lehel @ metsa­ulikool. (MÜ)

Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik Toronto Eesti Meeskoor

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4

LÄTI KULTUURIKESKUS KANADAS

S P ORT

Heiki Nabi andis positiivse dopinguproovi

Tervitusi Eesti Vabariigi 103. aastapäevaks soovivad

tervitab eestlasi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Marteni aeg 1000 meetris oli 1.08,922. Võitis Kai Verbij Hollandist, võiduaeg 1:08.052, teine oli maailmarekordi oma­ nik, neutraalse lipu all võistel­ nud Vene­ maa sportlane Pavel Kulizhni­ kov (1:08.313) ja kol­ mas oli kanadalane Laurent Dubreuil (1:08.569).

Päev varem saavutas Marten Liiv 500 meetri distantsil ajaga 35,125 15. koha. Tulemus jääb tema enda jaanuarikuu lõpus välja sõidetud Eesti rekordile alla 0,215 sekundiga. Maail­ mameistriks krooniti üllatus­ likult kanadalane Laurent Dubreuil, kelle võiduajaks oli 34,498 sekundit. Ta edestas Pavel Kulizhnikovi 0,14 ja hol­ landlasest MK-sarja üldliidrit Dai Dai N’tabi 0,23 sekundiga.

Kaks aastat tagasi pälvis Liiv maailmameistrivõistlustel 1000 m sõidus 24. ja sprindimit­ mevõistlusel 20. koha.

ELAGU VABA EESTI

LATVIAN CANADIAN CULTURAL CENTRE 4 Credit Union Drive, Don Mills, Ont. M4A 2N8 Telefon (416) 759-4900

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks! unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

12

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

NOORTE NURK Vastla liu/lask(umine) Te kõik ilmselt tunnete seda paika laulu/pidudest, aga lumega muutub Laulu/väljaku nõlv kelgu/mäeks. Ja vastla/päeva (Shrove / Pancake Tuesday) aegu on vana eesti komme lasta liugu. Siis kasvavad pikad linad. Ei, mitte voodi/linad, vaid flax, millest

Vastla/kuklit on päris raske süüa.

Nagu suurt „burksi“ (burgerit).

Võib ka tükke küljest rebida, kui häbened, et nina võib kreemiseks saada. Kahvli ja noaga jändamine on vist veidike liig. Söömist näitab ette 5. klassi Suvi Mari. Eestis teeb iga pagari/äri enne vastlaid kukleid ja kooli/lõuna osana pakutakse neid vastla/päeval pärast seda, kui herne/supp on söödud.

Nr. 7

Eesti noored tulid telelahingust välja võitjatena

tehakse linast riiet (linen).

Vastlapäev ise laseb ka liugu, ta on nii öelda liikuv püha ja oleneb sellest, millal tulevad liha/võtted (Easter). Millal lihavõtted tulevad oleneb aga täis/kuust. Kõik on seotud kuuga!

Vastlapäeva nimetus on pärit alam/saksa/keelsest sõnast vas­ tel/avent – vastla- ehk paastuõh­ tu, alg/sõnast vastel. Rootsi kee­ les on see fast/lagen ja siin paistab inglise keelest tuttav sõna fast ehk paastumine. Eesti ranniku/aladel elas vanasti palju rootslasi. Sealt ilmselt need vahu/koorega KUKLID! Enne seda nimetasid vanad eestlased seda päeva, kui sai veel rammu­ sat toitu süüa enne seitsme/ nädalast paastu, PUDRU/PÄE­ VAKS ja ka LIU/päevaks. Kiri­ ku käsk oli paastuda ja eks tal­ vised toidu/varud olid pea/aegu otsas ka.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Vastla sea/kondi/üdist ins­ pireeritud luuletus. Luu/üdi on bone marrow. Aga mis on selles luules viltu?

Populaarses telemängus Family Feud olid teisipäeval 16. veebruaril võistlustules Toronto eestlastele hästi tuntud noored, kes võistlesid perenime Põldma all. Tegelikkuses võistkond õe ja venna perede nooremast generatsioonist Kristina ja Paul Lillakas ning Mihkel, Aleksander (Sass) ja Markus Põldma.

Eesti noored hoidsid meie lippu kõrgel ja tulid perekond Riga vastu mängides lõbusast ja meeleolukast heitlusest välja välja võitjana. Küllap aitas kaasa ka paljude kaasmaalaste pöidlahoimine, sest sel õhtul vaatas seda Gerry Dee juhtimisel läbiviidavat CBC-s eetris olevat telemängu ka väga suur hulk eestlasi, kes tavaliselt sel ajal telerite ette ei satu. Ka Eestis pole see telemäng tundmatu, seal kannab see nimetust Rooside sõda ja saatejuhiks mitu korda vaatajate lemmiksaatejuhiks valitud Kristjan Jõekalda. Aga siin eetris olnud telemängus osalemise telgitagustest on osalejad lubanud rohkem pajatada ka Eesti Elule. Hoidke silmad lahti!

Täna on meil maius/pala, söögiks valas/kala/jalad!

märkmik

Homme aga kõhu/kõdi – e­ levandi londi/kondi/üdi.

Riina Kindlam

Looduse peegel

Hoidsin vastla/päeval pöialt, et kõik kiirus/katseid armastavad kelgu(luge), skeletoni- ja bobi/sõitjad (bobsledders) pääseksid tervetena.

See väga populaarne jäine rada Laulu/väljaku nõlval meenutas nimelt pigem tali/olümpia masti sõitu. Ise jäin lumisele, laugjamale nõlvale.

Järsu (steep) vastand on laugjas (gentle slope). Üks sõber kommenteeris seda fotot: „Siit mäe/nõlvalt paistab Laulu/kaar nii väike, kõik on suhteline (relative)!“ Foto: Riina Kindlam

Herne/supp võib olla ka lihata, aga kombe/kohane (traditsiooniline) vastla hernesupp oli ikka suitsu- või soola/lihaga ja tihti keedeti sea/jalgadest, mida siis pärast supi kõrvale söödi. Fotol oleva supi tegi Norras eestlanna Külli. Keskel on näha kondiga liha.

Siit veel üks vastla/komme – laste rõõmuks tehti kondist vurr – augud kondi sisse, nöör läbi ja tõmmati nii, et see keerlema ja vurisema hakkas. Norras kutsu­ takse vastlakukleid faste/lavns/ boller. Sarnased kuklid on ka naaber-Põhja/maades veidi teiste nimedega, Rootsis näiteks semlor, ainsuses semla.

Foto: Külli Valdre Huseby

Tormi/linnu skaut/rühm käis vastla/püha/päeval, ehk pühapäeval enne vastlapäeva Laulu/väljakul kelgutamas ehk VASTLA-LIUGU LASKMAS. See ei ole ainult hea mägi laulu/pidude nautimiseks, vaid ka kelgutamiseks. Eestis üldiselt inimesed õues olles MASKE praegu ei kanna, küll aga sise/ruumides ja ühis/ transpordis. Ka on selles kambas mitmed ühe pere liikmed ja klassi/õed, kes iga päev koos. Vähemalt viis inimest sellel fotol pidid ka läinud augustis Kotkajärvele suurlaagrisse sõitma. Loodame, et kõik laabub nii, et Eestist ikka gaide ja skaute Kanadasse Pikksilma suurlaagrisse tuleb. Praegu vaadatakse pikksilmaga suve 2022. Teid tervitavad vasakult: (ees) Neleri, Piret, Heidi, Herdis, Vanessa, Merili, Monika, Karli, Meelis ja Markus. Taga Evelin ja skautrühma juht Jaan Silvet.

Foto: Tormilind

Tihti õnnestub parasvöötme talvises looduses näha Eesti lipu värve. Kõige enam kipub avalduma trikoloor sinises taevas, mustavas metsaviirus ja valges lumeväljas. 13. veebruaril veidi pärast kella kuut õhtul sai suhteliselt kogemata jääd­ vustatud selline trikoloori moodustav merevaade Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi lähedal Pirital teel Tallinnas. Taevas kumas veel sinkjalt, peaaegu rukkilille-sini­ selt, meri Tallinna reidil oli juba sünkjaks mustaks tõmbunud ning rannajoon oli palistatud tihkelt valge jää ja lumega.

Esialgu jäi see kooslus märkamatuks, silma jäid hoopis mus­ tas helendavad valged täpid – lainetel hüplevad luiged ja lii­ kumatud jäämütsidega kivimürakad. Hiljem, fotoka ekraanilt vaadatuna kumas selgelt vastu Eesti lipp. Lipu musta värvi­ laiu vasakus servas sädelesid Kalamaja, Karjamaa ja Paljassaare tuled.

Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, ,,Vironia“ osakonna (prae­ gu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. Otsustati, et värvid pidid: kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid; tähis­ tama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone; peegeldama Eesti ilmastikku ja loodust; olema omavahel kooskõlas.

Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles.

Tänavu 4. juunil möödub 137 aastat esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepää kirikus ning selle esimese lipu ­koduks on 2016. aastast Eesti Rahva Muuseumi püsieksposit­ siooni lipusaal. Kõik sellele järgnevate lippude värvid peegel­ davad Eesti ilmastikku ja loodust, on omavahel kooskõlas ning rõõmustavad ootamatu ilmumisega üleelusuuruses just praegusel aastaajal.

Foto ja tekst: RIINA KINDLAM

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

13

HÄLL Kui teate kedagi, kes on hiljuti abiellunud või saanud lapse, julgustage neid seda rõõmu laiali pillutud kaasmaalastega jagama. Nad võik­sid anda teada oma soovist nende rubriikide koostajale Riinale (riina.kindlam@ gmail.com), kes pa­­neb kokku nende loo.

Õed Katariina ja Annika.

Annika Herta Talvet Tere, minu nimi on Annika Herta Talvet. Ma olen 11 kuud vana ja ikka hällis.

Proovin oma vanemate abil seletada oma elulugu siiani.

Sündisin 1. märtsil aastal 2020 Lauren ja Jaan Talvetile, mu armsad ema ja isa, kes ela­ vad Holland, Pennsylvanias.

Nad hoolitsevad minu eest ja armastavad mind väga. Mul on ka vanem õde Katariina Mari, kes on kolm aastat vana ja kes ka mind väga armastab ja hoo­ litseb minu eest. Ta pidevalt õpetab mulle häid asju nagu roomamist, kuidas ennast käte­ ga kusagile üles tõmmata ja ­ilusa naerunäo tegemise kunsti, millega ema ja isa kohe juurde meelitada saan.

Mul on ka võrratud vanava­ nemad Urmas ja Leslie Talvet Moorestown, New Jerseys. Kui ma rääkima hakkan, siis kut­ suks neid Vanaisa ja MomMom. Mu toredad ja armsad emapool­ sed vanavanemad on Leon ja Margaret Stanisz, kes elavad Montvale, New Jerseys ja ma kutsuksin neid Grandpa ja Grammy, samuti siis, kui otsus­ tan rääkima hakata.

Mu õde Katariina on pajata­ nud legendaarsetest aegadest, enne Covidit, kui kõik vanaisad ja vanaemad pidevalt tulid siia koju külla ja mängisid päevad läbi temaga. Nüüd näeme neid peaaegu ainult interneti kaudu.

Küll on kurb. Olen täitsa tüdi­ nenud sellest pahast Covidist!

Annika on kelgumäe vallutami­seks valmis.

Mu vanavanaema Herta (Tilk) Talvet sündis Üti talus Palupera vallas Otepää lähedal.

Tema esivanemate kodu on Viira talu Pärnu maakonnas.

Vanavanaisa oli diplomeeritud insener Olaf Aleksander Talvet, kes sündis ja kasvas Tallinnas.

Mu eesnimi Annika valiti Talvetite sugupuust. Keskmine nimi Herta on antud minu kalli vanavanaema Herta (Tilk) Talveti mälestuseks, kes läks Jumala juurde vähem kui poolteist kuud enne minu sündi­ mist. Ta oli 101 aastat vana!

Kujuta ette! Õnneks sain temast pisut kalli tunda iga kord, kui mu ema Lauren teda tugevasti kallistas. Eks taevas saan ise päriselt kallistada? Küll Kati selgitab mulle neid asju.

Alles see oli, kui mu isa tõi tuppa maailmatu suure pika ro­ helise asja, mida püstitas seina äärde. Lõhnas nii hästi ja oli kaetud ilusate vilkuvate jubi­ natega. Mulle ja Katariinale meeldis vaadata seda nii väga.

Ei tea, milleks see asi on, küsin Kati käest, ta on ju kogenud inimene. Loodan väga tema peale, et õpetaks mulle vaja­ likke teadmisi.

Mul on väga kahju, et vana­ vanaemaga ei saanud kunagi mängida. Aga õnneks sai mu õde Katariina temaga mitu kor­ da lõbusasti mürada. Nad olid väga head sõbrad omavahel.

Küll Katariina mulle ükskord ka nendest aegadest räägib.

Tervitades, ANNIKA

••• Toimetaja lisa: Eesti värske nimedestatistika (01.01.2021 seisuga) annab teada, et Annika nimelisi tüdrukuid ja naisi on Eestis hetkel päris palju, lausa 2746! Neid jagub igasse vanu­ serühma, kuid kõige enam on neid vanuses 40-44. Mõju aval­ das kahtlemata 1968. a. rootsi keelest eesti keelde tõlgitud Astrid Lindgreni „Pipi Pikk­ suk“, kus Pipi suured sõbrad on Tommy ja Annika. Herta on väga huvitav nimi, sest seda kannavad kas päris väärikas eas prouad või siis plikatirtsud, kokku 143 naisterahvast. Kata­ riinasid on hetkel Eestis 321 ja Mari nime kannab 1881 tüdru­

Kes sündis? Taivi Raffellini Millal ja kus sündis? 28. novembril 2020, kell 7.13, Massas, Toscanas, Itaalias Kellele sündis? Mamma Kiiri Sandy ja Papà Alfredo Raffellini Vanem õde: Leili (6 aastat vana) Vanem vend: Kaev (4 aastat vana) Vanavanemad: Vanaema Kadri Tamme, grandpa Neal Sandy ja kasuvanaisa ,,Blabla“ Silver Holmberg Torontos, ning nonna Lucia Dellamano ja nonno Giovanni Raffellini Cinque Terres, Itaalias.

Kuidas laps endale nime sai?

Kirjeldab ema Kiiri: „Ma jäin lapseootele märtsis 2020, just pärast seda, kui Itaalia läks koroona pandeemia tõttu esi­ mest korda üleriigiliselt „luk­ ku“. Ma olin alati soovinud kolme last, kuid olin selleks ajaks juba 44 aastane ja ei helli­ tanud lootust, et selline ime enam sündida võib. Nii et olime päris jahmunud, kuid mõistagi õnnelikud, kui rasedustest osu­ tus positiivseks.

Kui asusin Interneti abil sün­ nikuupäeva arvutama, saabus järgmine šokk. Kuupäev, mis ilmus, oli 27. november – päev, millal mu õde Liivi oli lahku­ nud siit ilmast kaks aastat taga­ si. Tundus uskumatu, et kõi­ kidest võimalikest päevadest just nimelt see, ja veel, kui lapseootele jäämine minu vanu­ ses oli juba paras ime.

Paratamatult tekkis tunne, et Liivi käsi oli kuidagi selles sündmuses mängus.

Kui saime teada, et ootame tüdruk-last ja hakkasime nime­ sid arutama, siis mulle meenus, et Liivi oli mulle aastaid tagasi rääkinud, et kui tal kunagi sün­ niks tütar, siis ta sooviks talle panna nimeks Taivi. Pakkusin Freddyle selle nime välja ja talle see otsekohe meeldis. Tal oli olnud sama entusiastlik reakt­ ­ sioon, kui olin esmakordselt ­pakkunud välja Leili nime meie

kut ja naist Eestis. Nimede kohta saab teavet võrgulehel www.stat.ee/nimed/.

Siinkohal vabandame, et ühes hälliteates (22. dets.) sat­ tus kogemata võrguaadressi üks eksitav lisatäht; õige on stat.ee.

Kaev ja Leili kaisutamas imelist õeraasukest, kes sai nimeks Taivi.

vanimale lapsele, aga ta oli leigelt reageerinud kõikidele ­ teistele tüdrukute nimedele, mida olin vahepeal välja pak­ kunud. Nii et see tundus olevat ilmselgelt õige valik.

Kui lapse sündimise aeg juba lähenes, hakkasin muretsema, et võib-olla Taivi sünnibki 27. kuupäeval. Mulle ühest küljest meeldis, et ennustatav sünni­ kuupäev austas mu õde, kuid samas arvasin, et oleks väga raske üle elada kahte nii konf­ liktset meeleolu igal aastal ­sellel päeval. Soovisin, et Taivil oleks omaenda päev; päev, mis oleks tema ja rõõmu päralt. Ja justkui võluväel nii see kuju­ neski. Taivi sündis kell 7.13 hommikul 28. novembril Itaalia aja järgi, mis oli 1.13 Torontos – seega järgmisel päeval mõlemas paigas.

Mu abikaasa Freddy ja meie lapsed Leili ja Kaev ei saanud tutvuda Taiviga kuni ta oli kahenädalane. Mitte ainult ei ­ saanud me teada minu lapseoo­ tusest esimese karantiini ajal, vaid mul diagnoositi koroona tavatestimise käigus kaks päeva enne Taivi sündi, nii et me saime täieliku 2020. aasta koge­ muse! Õnneks olid viiruse

­ õjud mu tervisele väga mini­ m maalsed ja Taivi osutus nega­ tiiv­ seks, kuid ma pidin teda sünnitama oma abikaasa toeta ja olime seejärel beebiga kahekesi karantiinis. Oleme nüüd juba mõnda aega kõik koos ja raske on ette kujutada elu Taivita. Ta on meie perekonna täiuslik lisa ja õnnistus.“ ••• Eesti Statistikaamet, mis saab kohe 100-aastaseks, annab teada, et 2021. aasta 1. jaa­ nuari seisuga on eesnimi Taivi 99 naisterahval Eestis. Vanim Taivi on vanuserühmas 80–84 ja noorim vanuserühmas 5–9.

Kõige populaarsem on see ees­ nimi hetkel nende seas, kellel aastaid 50–54. (www.stat.ee/ nimed) „Vennasnime“ Taivo kannab neil päevil Eestis 926 noor- ja vanemat meest.

Taivi õe Leili nimega naisi ja tüdrukuid on Eestis hetkel 1419.

Noorim Leili on vanuserühmas 0–4, aga kõige enam on neid siiski vanusegrupis 85+. Kaev ­ on nii vahva kõlaga, ent oma­ pärane nimi, et teisi selliseid Eestis ei ole.

14

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

Nr. 7

Estonian-Canadian experience inspires writers in the EFC Short Story Competition

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian terrorists abroad (II) Is it significant that the terror­ist-designated Russian Imperial Movement is Rus­ sian? It’s been known for some years that the Kremlin has been a financial sponsor and political supporter of Europe’s far right groupings, especially the latter’s ideological attacks against coalitions such as the European Union.

The European groups reciprocally admire Putin’s authoritarian rule and his international ambition of weakening the EU. But is the Russian Imperial Movement somehow directly sponsored or approved by the Kremlin? Observers don’t iden­ tify any visible ties with the Russian government. Seemingly the RIM’s goal of a Tsarist state does not align with the ambi­ tions of Putin and his followers.

But this observation has a caveat. When and if RIM’s activities help to further Mos­ ­ cow’s foreign policy objectives, the Kremlin wouldn’t hesitate to sponsor or co-opt the Move­ ment. Moscow is not known to back off from its ‘active mea­ sures’ capabilities if needed, in­ cluding assassinations and poi­ sonings which are in the RIM’s skill-set.

Russian interference in Western politics is ideologically flexible. It reaches across the Russian political spectrum to various different sectors of so­ ciety and business. And these relationships have not yet been adequately confirmed by in­ vestigative journalists or aca­ demics.

The RIM is but just one many of which espouse some form of monarchical rule. The Monarchist Party of Russia is the only legal party of that ilk in Russia since the 1917 Revolution. It was established in 2012 with the aim of restor­ ing the monarchy, but based on a constitution that protects “democratic procedures and current laws”. It vowed to pro­ mote monarchism domestically and advocate for it internation­ ally.

It has also stated that Vladimir Putin is not a monar­ chist and that party only sup­ ported a “constitutional monar­ chy, not monarchic autocracy”.

The monarchist idea actually enjoys some popular support. A 2013 study conducted by the All-Russian Center for Public

opinion showed that nearly one third of the population favour the restoration of a monarchy.

Observers have noted that monarchists also have some sympathy from within the Russian Orthodox Church, but in its own twisted form: that Putin ought to become “royal emperor” of Russia. This might explain the numerous photo-ops of Putin that place him with Orthodox priests or position him in church settings.

It’s known that what started as a mere flirtation with the ­extreme right has grown, fed by expediency and Putin’s feeling of regime insecurity. The 2011– 2012 riots spurred by Putin’s return to power and called by established opposition groups and fringe elements such as nationalists, triggered a crack­ ­ down on the far right in Russia.

But while nationalist groups subservient to the Kremlin ­survived, most of the leaders of the far right, who were per­ ceived to promote ideas similar to Western colleagues, were ­arrested or fled abroad.

Some analysts have conclud­ ed that it has been American and European white suprema­ cists who have been vigorously spreading their ideology across borders and attracting the far right in Russia who are also inclined to be receptive to an­ ­ ti-Semitic notions. It’s well known that both Lyndon LaRouche and David Duke, pushing anti-Semitic Nazi ideology, have spent consider­ ­ able time in Russia meeting with Duma members, scientists and community leaders. It’s noted that perhaps Americans have spent more effort in spreading their message of white supremacy and ultra-nationalism among their potential Russian counterparts than has been the reverse. It seems that a recep­ tive audience isn’t difficult to find in Russia.

But, as has been previously stated in the wake of Crimea’s annexation, Kremlin policy­makers again recruited ultra-­ nationalists and monarchist groups to support the idea of a ‘greater Russia’ and mobilized volunteers for battle in Eastern Ukraine. In other words, the crucial international situation ­ instigated Putin to twist his ideological preference by insi­ diously reaching out to the far right.

In case there was any doubt, Estonians really are creative.

When everyone found them­ selves at home without the usual activities, the Estonian Foun­ dation of Canada offered up a welcome distraction – a short story contest.

Stories could be fiction or non-fiction, but entries had to have a tangible connection to the Estonian-Canadian ex­ perience. The goal of the contest was to celebrate the experience of our Estonian roots here in Canada – and to encourage ­individuals in the community to think about this connection in new ways.

The contest and the idea of exploring the Estonian-Cana­ dian experience resonated strongly, and 20 stories were submitted by children, youth and adults from across Canada.

Thanks to everyone who sub­ mitted a story. A panel of 3 judges carefully read, weighed and debated the merits of each entry in a blind competition to select the winners. Special thank you to Anneli AndreBarrett, Kati Kiilaspea and Karin Marley for generously contributing their time and ­expertise.

Winning entries can be read at https://estonianfoundation.ca/ en/efc-short-story-contest and

To some analysts it’s evident that the Kremlin’s priorities have been realigned and that the previous relationship with ultra­nationals was merely one of ­political convenience. But others perceive a more relevant de­ velopment. Though the RIM was founded some two decades ago, it only gained momentum since 2014, with its deployment of fighters in Ukraine and in­ volvement of Crimea’s annex­ ation.

It’s probably significant that Russia shields the RIM even ­after the US, Canada and others have assigned it as a Specially Designated Global Terrorist or­ ganization. Among other typical ultra-right positions, RIM holds a rabid anti-Ukrainian view and is involved in regions that are key to the Kremlin’s interests. It is actively establishing trans­ national networks with like­minded neo-Nazis and white supremacists that Moscow ­ ­considers beneficial.

For years, extremism on both the left and right of the political spectrum has been acknowl­ edged as dangerous for coun­ tries everywhere. In the US, especially after Mr. Trump’s ­ term in office, the debate deter­ mining which extreme is more sinister and insidious is at a fever pitch. A conclusion (at ­ least partial) wouldn’t just be a philosophical exercise. Govern­ ment resources in combating a danger to democracy and its congruent rights surely must be optimally prioritized.

LAAS LEIVAT

will be printed in Eesti Elu. Judges overall commentary “It was an honour and plea­ sure to read all the contest ­entrants this year – there was a lot of variety in terms of topics, styles and language, and we learned from everything we read. In judging the stories, we looked at several criteria: strong characters and an engaging plot, well drawn and convincing ­settings, and smooth and engag­ ing language and style. But we put a particular emphasis on the connection with the EstonianCanadian, on our distinct culture we have built here over the ­decades.”

The 2020 EFC Short Story contest results: Child (18 and under) Winner: “Stage Fright” by Imbi Uukkivi Honorable Mention: “Mesi­ puu” by Häli Puust Judges: To those of us who grew up going to an Eesti Kool here in Canada, with the com­ pulsory performances at every holiday, the story told in “Stage Fright” definitely hit a nerve.

But the romantic element made this such a lovely twist.

The evocation of the back­ stage nerves was strong, and two main characters felt like they belonged in a young adult novel. The setting was well drawn, and there was a lot of emotion packed into a tight scene and setting.

Youth (25 and under) Winner: “Kärbes” by MarjaLeena Kiik Honorable Mention: “Prints, The Biscuit Baker” by Monika Hutchings Judges: There were very strong contenders in this category, and the winner could easily find a place in a published short story collection. “Kärbes” [Flies] was a delightfully creepy story, with strongly drawn main characters, a setting that’s ­ familiar to a lot of us here in Canada, and an evocative plot.

We particularly loved the ­dialogue, with its very relatable mix of English and Estonian – the Estish so many of us speak.

The slightly cranky Vanatädi [old aunt] who is difficult to relate to until she starts telling tales is a familiar character. And the image of the flies crawling out of the hiiglane [giant] made the skin crawl – in the best way!

Adult Winner: “Like Always” by Elmar Maripuu 2nd Place: “The Estonian Pompeii” by A. Christina Tari 3rd Place: “The Staff of Life”

by A. Christina Tari Honourable Mention: “Killu­ kesed Antsla lapsepõlvest. My Mother’s Story.” by Ruth Patterson Judges: “Like Always” – This was a simple, evocative, youth­ ful story told with nice dialogue and humour. It best fit the defi­ nition of a short story, with a strong plot, distinct well drawn scenes and characters, and a contained scenario with a beginning, story arc and ending.

There was a good tension ­between the charm of the kids and their questions about Santa Claus, about the differences between Estonian and English ­ culture, even about god – but the bigger stresses weighing on the adults were there in the background too.

Canadian-Estonians can re­ late to the oddity of having our own Christmas traditions, where we see Santa Claus in person – and can prove wrong the Canadian kid – “smarty-pants Fraser” in this case – who says Santa Claus doesn’t exist.

We’ve seen him!

“Estonian Pompeii” – This piece of creative memoir has a strong beginning, with a mother who always worries her family every March 9 – a date in 1944 (Continued on page 15)

Niagara Falls to be lit blue, black and white for Estonian Independence Day The Estonian Central Council in Canada has organized the lighting of Niagara Falls in blue, black and white to commemorate the 103rd anniver­ sary of Estonian independence. The lighting will occur at 10 pm and can be viewed online here: https://www.cliftonhill.com/niagara-falls/livecam The CN Tower will also be lit blue, black and white at the bottom of each hour on February 24th in honour of National Estonian Heritage Day in Canada and can be viewed here: https://www.earthcam. com/­world/canada/toronto/cn­ tower/?cam=towerview “The Estonian community is

thankful that these two impor­ tant Canadian landmarks will be part of our national celebration of Estonian heritage in Canada on February 24th,” said EKN president Kairi Taul Heming­ way. “I hope that Canadians from coast to coast will join us virtually online to celebrate with us.”

The Estonian Central Coun­ cil is a nationally elected Esto­ nian organization representing all Canadians of Estonian ­heritage.

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

15

Notice of Annual Meeting Northern Birch Credit Union Limited

Photo: Taavi Bergmann

What is the significance of the Finno-Ugric Capital of Culture?

Vincent Teetsov On Saturday February 13th, Abja-Paluoja, a town in the historic Estonian region of Mulgimaa, was awarded the title of Finno-Ugric Capital of Culture for the year 2021.

Though these cultural identities may at times be spoken of as though they are gone, the day’s gathering and parade of colourful and finely-crafted folk costumes down the town’s streets display these cultures’ vitality.

It was a frozen afternoon to meet outside, but the crowds were kept warm by their wool garments (such as the traditional long black cloaks and felt hats worn by men from Mulgimaa), squeezebox music floating through the air, the singing of the crowd, and the two MCs’ cheery introductions. With ­cameras at the front edifice of Abja Paluoja’s Culture House, those from around the FinnoUgric world, and beyond, cele­ brated heritage together.

Within Estonia, Mulgimaa is well-known for its abundant and independent spirit. After locals became free from serf­ ­ dom in 1819, they bought farm­ land to grow flax and became some of the wealthiest people in Estonia. This affluence gave energy to the local folk culture.

From one end of the FinnoUgric world to another, however, what happens in a town with a population of 1,124 could blow by without being noticed if it weren’t for communities putting effort into connecting with each other.

There were a few visual mo­ tifs found throughout the event, such as in the aforementioned folk costumes. Loops of red ­accentuated the cloaks, with the same details seen on the Mulgi flag of blue, white, red, and black. But the most prominent visual element was the symbolic wooden sculpture of a bird with its wings spread wide. This bird, referred to as the Tsirk, leads back to an ancient tale of the birth of the world. Accord­ ing to Finno-Ugric Capital of Culture 2021, it goes like this: “a bird lays three eggs and starts to lay out the nestlings – one becomes [the] Sun, one becomes [the] Moon and one ­ becomes the Earth.” The sculp­ ture, made by artist Pavel Varunin, has 26 feathers that represent Finno-Ugric nations.

The image of a bird is em­ powering. It sees from high

above, from the Baltic Sea to the slopes of the Ural Moun­ tains. It sees the past and future of Finno-Ugric peoples.

Part of the ceremony was to bring the Tsirk and place it in the heart of town, a bookstore, for all to see. The sculpture was brought a long way from 2020’s capital, the town of Mishkino in the Republic of Bashkortostan, Russia. While Bashkortostan is primarily Bashkir and Tatarspeaking, 60% of Mishkino’s residents are of the Mari people.

Each year, a new town is cho­ sen by a jury with representa­ tion from across Finno-Ugric cultures.

The title of “Capital of Culture” benefits awarded towns by instigating even more events centred around that region’s own culture. The title ­ circulates global visibility of re­ gional knowledge. For example, Nadezhda Gainetdinova, a dele­ gate from Mishkino, described how “The flagship event of the Finno-Ugric Capital of Culture 2020 year will be a bear festival in the autumn – given that the village name both in Mari and Russian refers to the bear, and due to the significance of [bears] in the mythology and identity of many Finno-Ugric peoples.” Organizational co­ operation expands the know­ ledge of these ideas and rein­ forces that these cultures are living, not extinct.

These values were reflected by dignitaries attending the ceremony, including President ­ of Estonia Kersti Kaljulaid, the Minister of Culture Anneli Ott, a representative from Mishkino, and Former President Toomas Hendrik Ilves. Based on an ERR report, President Kaljulaid voiced her desire for the title’s benefits to extend to language.

“I would so like to see that we would have not only textbooks for the Võru and Setu dialects, but for all other Estonian ­dialects as well...”

The original organizer of the Finno-Ugric Capitals of Cul­ ture, in 2013, was the Youth Association of Finno-Ugric Peoples. Now, they work along with the URALIC Centre for Indigenous Peoples, formed by Oliver Loode in 2017. With the latter organization, there is a foundation of cultural activism.

The organization’s mission is “to protect and promote rights and sustainable development of indigenous peoples in accor­ dance with international law

Wednesday, March 10th, 2021 at 7:00 PM Admission begins at 6:00 PM To be held electronically via Zoom Webinar in compliance with Public Health restrictions due to the COVID-19 pandemic Pre-registration is required and closes on Monday, March 8th at 3:00 PM For pre-registration and all AGM related information, in­ cluding technical preparation required, visit http://www.north­ ernbirchcu.com/annual-gener­ al-meeting Matters to be dealt with at the meeting include the election of directors, the appointment of external auditors, and the amendment of by-laws of the Credit Union. The Credit Union’s by-laws require the board to be comprised of twelve members. In accordance with corporate governance best prac­ tices, the Board of Directors is proposing to reduce the size of the board from twelve to eleven to improve the effectiveness of the Board, effective 2022 elec­ tions to be held at the AGM for the fiscal year ending December 31, 2021. A By-law amendment

to this effect has been approved by the Credit Union’s Board of Directors and will be presented to the membership for confir­ mation at the upcoming Annual General Meeting – see below.

The agenda for the meeting will be as follows: 1. Introduction 2. Opening 3. Adoption of the Agenda 4. Report of the Chair, Board of Directors 5.

Report of the Chief Executive Officer 6. Report of the Audit Com­ mittee 7. Report of the Auditor 8. New Business: a) Adoption of By-law amend­ ment b) Elections c) Appointment of the Auditors d) Other Business that is proper­ ly brought to the atten­ tion of the Board of Directors 9. Q&A 10. Termination Copies of the financial state­ ments and the reports of the ­audit committee and the auditor will be available for inspection upon request via email to info@ northernbirchcu.com at any time before the date of the meeting.

BY-LAW TO AMEND THE

BY-LAWS OF THE NOR­ THERN BIRCH CREDIT UNION LIMITED (the “Credit Union”) WHEREAS the Credit Union finds it expedient to amend its by-laws to reduce the size of its Board of Directors to take effect for elections to be held at the 2022 Annual General Meeting of Members with respect to the fiscal year ending December 31, 2021.

NOW THEREFORE BE IT ENACTED, and it is so enacted as a by-law of the Credit Union as follows: By-law No. 1 of the Credit Union (the “By-laws”), be and are hereby amended effective 2022 AGM by repealing section 4.01 (a) thereof, and replacing it with the following: Number of Directors and Quorum 4.01 (a) Number – The Board shall consist of eleven (11) directors.

••• PASSED by the Board of Directors of the Credit Union at a meeting duly held in Toronto, Ontario this 12th day of February 2021.

Estonian-Canadian…

(Continued from page 14)

that the narrator doesn’t know the significance of when she’s young. The story strongly re­ flects the refugee experience of living with parents whose trau­ ma we may not know or under­ stand, and trying to learn more about it as an adult. In a story with a lot of tragedy, the author still manages to mix in humour, as well as very strong symbol­ ism, with the shoes her mother lost on the night Tallinn was bombed.

“Staff of Life” – This creative memoir strongly re­ ­ flects part of the universal expe­ rience of the children of immi­ grants – through the image of Estonian leib. The parents’ generation has a nostalgia for ­ the bread, leib they ate back in the old country – a bread that can’t be bought or made quite the right way in their new home. The story is told with ­humour and is very relatable for Estonians abroad.

Honourable Mention: “Killu­ kesed Antsla Lapsepõlvest” – a touching memoir of a child­ hood in Estonia nearly a century ago. We enjoyed reading it and thank the author for taking the time to share their story with us!

and norms, and specifically the UN Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP).”

These titles benefit the breadth of Finno-Ugric people because they can work together to continue passing their cul­ tural knowledge on to future generations.

Donor profile: Raivo and AnneMari Remmel Increased donation helps ignite a bright future for Estonian community When Raivo and Anne-Mari Remmel think of the next generation of Estonians, they envision a flame burning brightly for the future.

Not only is this their hope, the Toronto couple decided to help make it very much a re­ ality. That’s why they have generously in­ creased their donation to the International Estonian Centre (IEC) Capital Campaign from the Viru Vanemad level to become members of the Kalevipoja Laud for $100,000.

With the construction ground-breaking of the new IEC about to take place at its down­ town Toronto location on Madison Avenue, ex­ citement is mounting among the Estonian community.

“We feel good about it,” Raivo and AnneMari said. “It’s the right thing to do, and giving to the centre to the best of our ability so the future of our community is strong is very much in our hearts.”

“Watching this project evolve has been in­ credible,” said Raivo, who is a chemical engi­ neer and owner of specialty chemical compa­ nies Nortek Inc. and Aqua-Tek Inc. Raivo has been involved first-hand in how the Toronto Estonian community has evolved.

He has been on the board of the Estonian House for over 20 years, most of the time as president, and was recently re-elected as vice president for another three-year term.

“Our youth are very proud of their heri­ tage, and this is so positive,” remarks AnneMari, who is a business graduate from Ryerson University.

“The new centre gives them a meeting point, a place where they can celebrate their roots and make lifelong connections.”

Raivo points out that Estonia is a small country that has always “punched above its weight,” and that it needs to stay strong and visible to protect its integrity and ­in­dependence.

They believe the new centre will help ac­

complish this goal.

The couple say there is no question that staying connected to the Estonian commu­nity is one of the most important things in their lives – and they strongly believe e­veryone’s support will keep the spirit ­burning bright.

“The more we give as a community, the better it can be!”

Get involved and help support our future Are you interested in helping build this spectacular new home for the global Estonian community? Please join our growing list of capital campaign donors! The International Estonian Centre’s donor ­ c ategories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (in­ cluding naming rights for ­specific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2021.

To make a donation, please contact donations@estoniancentre.ca. Donations may ­ be made as a family gift, or in honour of an in­ dividual or family. All Canadian and U.S. dona­ tions will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.estoniancentre. ca for all the latest news • Sign up for our monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @EestiKeskus

16

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

Nr. 7

Growing deep roots; growing Seedrioru’s future!

The Covid-19 virus has wreaked havoc and has reached all corners of our world, but with every catas­ trophe, there is always a ­silver lining!

For Seedrioru, it has given our new Board the opportunity to press the “RESTART” but­ ton: first to honour our rich past as a laager and as a community.

Our Heartfelt Thanks

Map from jakubmarian.com

Language Lounge: What fuels Estonian multilingual abilities?

Vincent Teetsov On a map created by Czech data scientist Jakub Marian, the average number of languages spoken by citizens of countries across the EU is shown. The highest numbers shown include Luxembourg (3.6 languages), the Nether­ lands (3.2), and Slovenia (3.0).

Slightly lower down, but among the higher averages, are all three Baltic countries.

According to the map, the average Estonian speaks 2.7 languages. Using the same data, from the Eurobarometer 386 survey of 2012, the median number of languages spoken by the typical Estonian is two and a half.

The survey data sourced to make this map was based on participants self-reporting their language abilities instead of more precise testing. So, some individuals may have down­ played their linguistic abilities while others may have been boasting. These variables aside, however, the map is a provo­ cative conversation starter.

In comparison, most statisti­ cal data in Canada centres around the distribution of bilin­ gualism in French and English.

According to the last Canadian census, from 2016, 17.9 percent of the population is bilingual.

Most of the population (75.4 percent) speaks English as their first official language and 22.8 percent speak French as their first official language. It goes without saying that the ability to speak languages beyond English and French abounds in Canada. If a similar Euro­baro­ meter-style survey was done in Canada, I would predict the average number of languages ­ spoken by Canadians to be around 1.8, due to languages spoken at home with family and immersion school programs.

The factors that create a multi­ lingual populace vary, though. Languages can be tools we take for granted, springing from one’s cultural background and peers, as in the case of speaking Estonian at home or at community events. Hearing a combination of languages may

result in variants like “Estong­ lish”, thought it wouldn’t be re­ garded as a separate language.

Fragments of a language may enter our minds with less planning when we travel some­ where new and need to commu­ nicate for survival. For example, if you learn Greek to order meals when on a vacation.

People seek to learn languages deliberately for social reasons, like getting closer to your sig­ nificant others’ family members.

Professional reasons are a form of language fuel, too. In Canada, think about how many job board postings a new gra­ duate will come across that show favour to applicants with French-English bilingual abili­ ties. If you didn’t realize you would need that skill before, it could impede the advancement of your career. Likewise, cobb­ ling together phrases for a business meeting can leverage ­ better business negotiations abroad. These kinds of skills enable us to build rapport with customers and clients, but it’s really not easy to gain them the fuller your plate gets as you grow older. It’s no wonder some kids are given headphones to listen to audio language courses as toddlers. As we get older, speaking other languages becomes a badge of pride for how clever or productive you are. This comes back to educa­ tional systems’ admiration for memorization. If you memo­ rized it, you must have put in the sweat equity to keep it there and your brain must be well ­organized.

Speaking to relatives and friends in Estonia, there is a casual demeanour surrounding ­ the ability to speak Estonian, Russian, and English. It’s like the language “starter pack.” On top of that, they may have learned a fair bit of Latvian when on a road trip, a bit of Finnish after that camping trip one summer, or German from high school. I wonder if Esto­ nians all agreed to be modest for language surveys and under­ state their skills...

Beyond tests like the Com­ mon European Framework of Reference for Languages

We want to publicly thank all of our volunteers, both past and present who have put in many hours quietly working away and always leaving Seedrioru better than they have found it.

It warms our hearts to see all of the people that come out EVERY year; young and old working side by side to keep the property in good working order.

For laager we continue to have a bevy of dedicated volun­ teers who come back year after year to infuse Eestlus into every kind of activity so that our future generations are able to ­ learn about and appreciate our extremely rich and vibrant ­culture.

For all of the staff who have come (Directors of the Board included) we are so grateful for your time, your guidance in crea­ting such memorable weeks of camp for all of the campers.

I for one, have many vivid memories of all of the fun times spent every summer as I would attend for every week offered, and would cry all the way home sad for all of the fun to endand start counting down for next year! And I know that I am not the only camper (past and present) that feels this way!

We thank our 4 societies;

(CEFR) exam, the gauge of fluency is wishy washy. Our ­ perception of what “acquiring” a language looks like has changed, and that can have an influence on survey results.

30 years ago, it would be easy to use the label of Estonia as a crossroads to explain the country’s multilingualism. Slo­ venia could also be used to push this idea, being between Austria, Croatia, Hungary, and Italy. Luxembourg is bordered

by Belgium, France, and Ger­ many. Scrutinizing the highest numbers on Jakub Marian’s map, I wish Switzerland were added (even though it’s not part of the EU), to see how German, French, Italian, and Romansh would rack up their average.

The ubiquitous nature of English as an international lan­ guage of commerce and tourism likely reduces the multilingual abilities of a country like Esto­ nia, because it makes it easier to speak with the whole world than with any other language.

There are less opportunities to speak and practice other lan­ guages. However, Estonia’s geographical position is only (Continued on page 17)

namely Kitchener Estonian So­ ciety, Hamilton Estonian So­ ciety, London Estonian Society and the St. Catharines Estonian Society for their continued sup­ port supplying wonderful meals for work weekends or in-kind donations – we couldn’t survive without your support!

We also want to extend our thanks to the Estonian Foun­ dation for their years of ­generosity. They have been the greatest source of our camps programming offering financial support for years – but we need your help so that they can con­ tinue to support us. Please visit estonianfoundation.ca and direct your donation to Seedrioru.

planning not only of this year’s laager, but to set a 5 year plan in motion so that we are con­ sciously planning and re-eva­ luating each year to ensure that we are on target for our goals.

Staffing camp: Day Camp or Overnight camp?

We are actively recruiting for counsellors who speak Estonian with working fluency, enjoy working with children aged 4-15 and who will make every effort to expand their know­ ledge of the Estonian Language and further their understanding of their unique Estonian culture.

Laager

Please send your resume by March 31 to Karen Must Board camp co-ordinator to seedrioru­@ seedrioru.com Need more information: no problem! Email Karen at kamustie@gmail.com As for day camp or over­ night camp – STAY TUNED! That will be dictated by the spread of Covid-19 – the Pro­ vince, and specifically by Wellington Centre Public Health Department. We are busy planning for both sce­ narios!

So this pandemic pause has given us the opportunity to review laageri operations speci­ fically: • our laagri mission statement • job descriptions • hiring practices and subse­ quent training for incoming staff • review of staff handbook • review of safety standards and practices for laager • review and prioritize up­com­ ing projects to enhance pro­ gramming Parent Involvement A parent survey went out the first week of January 2021 to all of our past and present ­families and closed Jan 29. We have formed a Parent committee consisting of a cross-section of parents from a variety of cities (Kitchener, Burlington, Grims­ by, Toronto, Hamilton-Dundas) and are meeting to discuss the results of the survey and in­ volve them proactively in the

Meet the new MES President

Come and grow Eestlus with us!

Tentatively camp will run from July 5–29, 2021 Stay tuned for monthly up­ dates of exciting projects and tegevused being added to the laagri experience!!!!

Karen Must (writer) and Team Seedrioru’s Board of Directors): Lia Hess Helle TormNewland, Rutti Yalle, Ken Ahlberg, Toomas Aasa, Rein Pertens, Madis Tambre ja Karen Must

Grete for the job. Her high energy, super organizational ­ skills and network of contacts among younger Estos in Mont­ Grete Mugu was born in Tõrva real bring a new vitality to the in southern Eesti. At the age of MES. 19 she moved to Germany in It has been a challenging order to learn German, met first year for the new president. future husband Nick, and to­ ­ Despite this year’s pause due to gether they landed in Montreal Covid-19, Grete has still chaired in 2010. One of the first things numerous online executive Grete did on arrival was to meetings and overseen the up­ search for local fellow Esto­ keep of Lättemäe. She is look­ nians. This brought her to the ing forward to the time when MES website and her introduc­ the MES can resume its activi­ tion to the Montreal Estonian ties. Her goal, she says, is to community. She quickly be­ bring together multiple genera­ came involved in our activities, tions of Estonians and their and soon after became a friends, both in Montreal and at ­member of the executive.

Lättemäe.

MES A competitive runner in her teenage years, these days Grete is a busy mom to Henry, 7, and Logan, 9. In the little spare time she has, Grete loves to do the Estonian crosswords that her mother sends her from Eesti.

Her entire family likes spending time at Lättemäe and on week­ ends you can often find them there.

When the position of MES president became vacant at the end of 2019, the executive was unanimous in its support of

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Kaili Vesik Kaili Vesik is one of two Esto­ nianCanadian graduate students who re­ ceived a 2020 EFC Scholarship with funding from the Vilma and Heinrich Blum Scholarship Fund. Kaili is a PhD student in Linguistics at UBC, where her research focuses on the Estonian language. Currently, Kaili is investigat­ ing the ability and flexibility of Estonian native speakers to perceive vowel length differences (short or long vowel) in sung rather than spoken Estonian. In an upcoming project, she will focus on the process of an Estonian speaker learning a dialect other than the one they speak natively – e.g. how a speaker from Tallinn learns to communicate accu­ rately and effectively as someone from Kihnu.

Kaili spent 11 years teaching high school math and com­ puter science with a side of Estonian folk dancing in the Vancouver area, having completed a BSc/BEd in Mathematics and Com­puter Science from UBC and a Master of Mathematics for Teachers from Waterloo. She hopes to complete her PhD in 2025 and pursue work as a computa­ tional linguist or as a post-secondary educator and r­ esearcher.

After growing up in the Van­couver Estonian Com­mu­nity, including attending Estonian School, Kaili continues to sing in choirs and dance in Kilpla­sed, attending the last two dance festivals.

On being Estonian The treasures [our elders] painstakingly brought with them to Canada: material ones, certainly, but the language, songs, dances, and stories that were even more carefully kept are a valued part of my heritage and my identity as an Esto­nian…

Preserving and revitalizing the cultural elements that Estonians have clung to in times of oppression and adversity, such as maintaining use of the language and singing songs … make me feel most strongly Estonian. These experiences … bind us together as a commu­nity and construct the social web in which we thrive.

On EFC The Estonian Foundation of Canada is important to the community in that it provides a strong foundation to foster Estonian culture in Canada. My identity as an EstonianCana­dian has been reinforced by the arts, language, and cul­ tural a­ ctivities that I have had the o­ pportunity to participate in. It is hugely important to provide space for people of Estonian heritage – no matter their age, time of arrival to Canada, or language background... The EFC is a crucial ele­ ment in this framework.

Thanks to the generosity of our donors, Estonian Foun­ dation of Canada has granted 150 scholarships to CanadianEstonian students since 2003. See www.estonianfoundation. ca for details on eligibility and ­application dates or to make a donation to help support youth in our community.

Estonians in space Vincent Teetsov In 1962, the Estonian town of Põltsamaa, in Jõgeva county, produced the first metal tubes of space food, which would be consumed by cosmonauts working for the Soviet space agency. As these cosmonauts floated above our blue and green planet, munching on space paste, I wonder if they ever thought about the ingredients that nourished them. I wonder if the farmers who grew and tended to those ingredients ever looked up at the night sky and thought about those primitive spacecraft soaring in orbit around the curvature of the earth, eating those ingredients.

We know that Estonian academics have been looking ­ up and theorizing in the fields of astronomy, and cosmology more specifically, since before the 1800s. Construction of Tartu Tähetorn, the city’s observatory, was completed in 1810, signal­

ling a formalization of this study, initially as part of the Imperial University of Dorpat (now the University of Tartu).

But, it was this production of space food that took the Esto­ nian study of the universe in a more physical direction, where Estonians would be involved in people going to space. Borscht, marmalade, and liquid oxygen fuelled early space missions.

Salyut 1, the very first space station, was sent into Earth’s orbit in April 1971, with the ­ addition of the Estonian-built ­ Mikron, a device that observed noctilucent clouds. With the use of Mikron, astronauts could view ice particle formations that appear at twilight. Space pro­ gram collaboration did not always have perfect results, as ­ evidenced by the eventual fall of Salyut 1 in February 1991.

Without enough fuel to carry out a controlled landing, pieces of the nearly 40,000 kilogram station scattered across Argen­ tina.

As an independent nation,

What fresh hell is this?

Such an appropriate phrase for our troubled and confusing times. It was coined by the poet and social commentator Dorothy Parker, almost a century ago. Not by the screenwriters of The Big Bang Theory who purloined the expression, making it one of Sheldon’s famous responses to an unexpected situation.

In 2021 these words are very applicable. The lockdown, while it may prove to temper the third wave of the pandemic, is economically a disaster. Not only for the poor entrepreneurs who are being discriminated against. (Example – Walmart is allowed to operate, sell lamps.

Specialty lighting stores have to provide curb service, if that).

Same goes for light bulbs.

Canadian Tire – only curbside service. Some stores have a minimum order of $25. That is an awful lot of light bulbs. But couldn’t you argue that having a well-lit home in the dead of winter is important to peace of mind? Hence light bulbs should be an essential product. Not like alcohol, which will get you lit indeed, but to no joy the next day in sunlight. Declared essen­ tial, though.

Then there is something as simple as windshield wiper fluid. Essential for drivers in ­ Canadian winters. Again, the only place to get it without ­ordering on line, shivering out­ side a store, wasting precious time is at the gas station – where a premium price is being charged. Not only are people out of work, consumers are ­being gouged.

Fine, these are picayune examples. But what about ­ clothing? Need to see it, try it on for fit. Online delivery is the only option. What about re­ turns? Have to wait. Personal grooming is also not essential.

The undersigned has had two haircuts in the last 12 months.

Both more expensive than ever, and also the worst ever. For

Estonia has continued to colla­ borate in astronomical advance­ ments, especially since it joined the European Space Agency in September 2015, after eight years of cooperation with the agency. During those early years of ESA cooperation, the first Estonian satellite, ESTCube-1, was launched from French Guiana into space in 2013. The ESTCube-1 miniature satellite was the first satellite to be de­ ployed with a solar wind sail, though this equipment was not able to be used successfully.

However, the satellite operated over a year longer than originally anticipated.

As far as people in space, NASA astronaut Nicole Aunapu Mann will be the first North American of Estonian heritage in space, when she and her crew test the Boeing CST-100 Starliner.

17

with a mask – how do you trim around the ears?

Other necessities such as furniture are backordered, for ­ factories are either closed or understaffed thanks to the lock­ down. Forget about imported goods.

The lockdown demands only essential movement – grocery (and cannabis) shopping, phar­ macies and doctors’ appoint­ ments. Shoppers Drug Mart, our local pharmacy, is a horror show. Narrow aisles with pro­ motional displays blocking the passage. Nobody honours the two-metre distance rule. Only obedience is standing on the circles at the cashier line-up.

While others pass within two feet with their shopping carts.

Absurd.

Then there are medical ­appointments. Heaven forfend if one relies on public transporta­ tion. The TTC, especially the 501 streetcar, has been taken over by the non-masked home­ less. It is warm there, and a place to sleep, also gain free entrance. Fresh hell most defi­ nitely. Where are the special constables? Shirkers, because they fear the virus. And some live in the fear of being accost­ ed on narrow sidewalks (again – try to keep two metres apart in the city) or being asked by law enforcement the reason for being outdoors. How do you prove that you are going to the doctor? One older friend, who lived through the two occupa­ tions of Estonia during WW II likens the present situation to nascent totalitarianism. We are not far from it, what with Québec’s evening curfew. When does one get the needed exer­ cise then?

But back to Parker. There is a wonderful biography of her available at the Toronto Public Library. With the same title as this article. The author is Marion Meade. At least the TPL system of booking (pardon the pun) reading material online and picking it up curbside has been well thought out. They have had the time, after all.

Recommended for those with a sense of humour, something

that Parker had in spades.

The poet, satirist, writer was one of the founders of the famed Algonquin Round Table, where the gatherings meant discussion of serious intellec­ ­ tual issues as well as poking fun at the world. Something that Parker achieved to great success as a cultural, mostly of theatre, critic at Vanity Fair. The Roaring 20’s were a time of ­debauchery, the world of party­ ing seemed permanent, as if it would never end. After all, hadn’t New Yorkers survived the Spanish flu? And weren’t the Huns forced into submis­ sion after their arrogant aggres­ sion? The world was, at least for Parker, her oyster.

Her fame grew, and Holly­ wood beckoned. Radio and scriptwriting of movies ensured a steady income to fund her growing alcoholism. But her mind remained as sharp as ever.

It was during a panel dis­ cussion, on air, that Parker came up with her most famous utterance. The challenge was to use a word provided by the moderator in a sentence. Parker was assigned horticulture. In seconds flat she said, “you can lead a horticulture, but you can’t make her think.” No cen­ soring in those days, but if you break down the word into three parts you get an understanding of the quick wit.

Alas, Parker’s life became that hell referenced. The Great Depression was no fun for any­ one, and unpleasant surprises, including philandering hus­ bands (not that Parker herself remained true to the vows) led to a steady decline. We are certainly not in the Hades of ­ her time, but one does wonder what she would have been able to do in our age of social me­ dia, immediate reaction and the desire for indolent and entitled self-gratification.

History does repeat itself.

Let us hope that our present hell will soon be tempered. A sense of humour, a quick repar­ tee and to the point social com­ mentary can only be of benefit.

Estonia’s efforts to go to space have so far been limited by budget, requiring exploration and experiments to be shared with other space agencies. For example, the flight that took Estonia’s first satellite to space had two other satellites aboard: PROBA-V and Vietnam’s VNREDSat-1.

Language Lounge…

Going into space is no­ toriously expensive. NASA has stated that the average cost of launching a space shuttle is around $450 million US dollars (roughly 631 million Canadian dollars). That’s not too much of a stretch for a country like the United States, with a gross ­domestic product of 20.54 tril­ lion USD, or Canada, with 1.713 trillion USD. Recent developments indi­ cate that cooperation with the European Space Agency is Estonia’s intended course of

TÕNU NAELAPEA

(Continued from page 16)

part of what fuels Estonian multilingualism. Estonia and Canada’s PISA educational at­ tainment rankings of fifth and sixth place in the world in 2018 show an overall high quality of schooling that would promote multilingualism. More than any­ thing from the past, striving for intellectual curiosity and litera­ cy in all nations would make these numbers high.

a­ction for making advance­ ments in space research. It’s one of the best ways of giving bright minds the chance to apply their knowledge. Maybe ­ one day, Estonians will look to the sky and see an Estonian rocket on its way into Earth’s orbit.

18

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

Nr. 7

Nädala portree

Raimo Raag – keeleteadlane, soomeugri keelte professor Uppsalas, eestlane Rootsis ja rootslane Eestis (2) Küsitles Aili Salve Ilmunud väljaandes „Rahvuslik Kontakt“ (Algus EE # 6, 12. veebr. 2021) Sa räägid eesti keelt paremini kui Eestis elavad eestlased.

Milline on viimane eestikeelne sõna, millest sa kohe aru ei saanud?

See oli küll väga kena kompli­ment, aitäh, aga päris nii see ikka ei ole.

Viimane eesti keele sõna, millest ma kohe täpselt aru ei saanud, oli pöördsõna oistuma.

See esineb vähemalt kolm korda ühes mälestusteoses, ­ mida õhtuti enne uinumist loen.

Kontekstist sain umbkaudu aru, mida sõna tähendab, aga aima­ mine on ebamäärane asi, tead­ mine midagi muud, eriti veel kui oled keeleinimene. Eesti Keele Instituudi ühendsõnasti­ kust (sonaveeb.ee) ei leidnud seda sõna – kuigi Sõnaveeb üldiselt on sümpaatne ja kasulik keeleline abivahend, mida võib kõigile soojalt soovitada; see täieneb pidevalt. Seevastu kuue­ köiteline „Eesti keele seletav sõnaraamat“ (2016) ja eriti Andrus Saareste võrratu „Eesti keele mõisteline sõnaraamat“ panid asja kenasti paika. Oistu­ ma on murdesõna, millega tähistatakse näiteks hommikuse härmatise, õhukese lumekorra või külmunud maa kerget sula­ mist. Sõna on levinud peamiselt eesti keele keskmurde kirdeosas ja rannikumurde lääneosas.

Levikuala läheb täpselt kokku mälestusteose autori eluloo and­ metega, ta oli sündinud ja üles kasvanud Ambla kihelkonnas.

Tihti muretsevad kakskeelsete perede vanemad, et lastel võib tekkida identiteediprobleem. Mida ütleksid neile?

Seni, kui vanemad ise on oma identiteedis kindlad ja las­ tele on kindlustatud stabiilne ja hooliv kasvukeskkond, pole muretsemiseks vähematki põh­ just. Põhimõte „üks vanem – üks keel“ toimib suurepäraselt.

Eestikeelne lapsevanem peaks

oma lastega rääkima eesti kee­ les, rootsi- või muukeelne omas keeles. See nõuab aga meele­ kindlust. Lihtne see ei ole, tean seda omast käest.

Kaks- ja mitmekeelsusega kaasnevad identiteediproblee­ mid ei ole tingitud keelest.

Probleemid osutavad hoopis sotsiaalsetele põhjustele. Seda on oluline endale teadvustada.

Mitut keelt räägitakse sinu peres? Kas lapselapsed oskavad ka eesti keelt?

Abikaasaga räägime omava­ hel ikka eesti keeles. Laste ja kahe vanema lapselapsega sa­ muti. Kaks nooremat lapselast on veel nii väikesed, et ei räägi üldse, üks sündis eelmise aasta veebruaris, teine aprillis.

Tütre kaks vanemat poega räägivad meie ja oma emaga eesti keeles, mängukaaslastega rootsi keeles ning oma saksla­ sest isaga lisaks veel saksa keeles. Igat keelt räägivad nad ­ ladu­ sasti. Liigutav oli paar aastat tagasi näha, kuidas ­ vanim, siis alles kolmeaastane tütrepoeg tõlkis mulle eesti keelde, mida ta minu juures­ olekul oma isaga saksa keeles rääkis. Peab ütlema, et ta sai tõlkimisega suurepäraselt hak­ kama. See oli veel enne, kui temani lõpuks jõudis, et oskan ka saksa keelt.

Räägime eesti keelest Root­ sis. Kõne all on olnud idee eesti keelele vähemuskeele staatuse nõudmine. Kui kaua on siin räägitud eesti keelt?

Oi, see teema on niivõrd lai, et sellest võiks terve loengusar­ ja maha pidada. Aga püüan lühidalt vastata.

Eesti keelt on Rootsis räägi­ tud väga kaua, sajandeid. Esi­ mene veidi suurem rändevoog Eesti aladelt jõudis Läänemere läänekaldale Põhjasõja ajal.

Järgneval sajandil toimus mõi­ saorjuse eest pagejate „vaikne imbumine“ kuni XVIII sajandi lõpuni: aastast 1797 hakati noori eesti poisse võtma liisuga Vene sõjaväkke nekrutiks. Kuna

sõjaväekohustus oli pikk, kaks­ kümmend viis aastat (hiljem lühendati „ainult“ viieteistküm­ nele aastale), eelistas nii mõnigi, keda ähvardas nekrutiks võt­ mise oht, hoopis pageda Soome või Rootsi. Selline pagemine kestis 1860. aastateni, mil nekrutikohustus kaotati ära.

Mõningane eestlaste ränne Root­si jätkus siiski pärast seda ja eestlaste arv kasvas. Esimene eesti seltskondlik ühendus loodi Stockholmis 1904 või 1905.

Veidi suuremal hulgal tuli neid, kes põgenesid seoses 1905. aasta rahutuste ning mõisate põleta­ mise ja rüüstamise mahasuru­ misega Eestis. Maailmasõdade vahelisel ajal tuli eestlasi (ja ­eestirootslasi) vähehaaval juurde, nii et 1930. aastatel võis Stock­ holmis edukalt tegutseda eesti selts. Teise maailmasõja lõpus saabusid kümned tuhanded eesti põgenikud ja pärast Eesti taa­s­ ise­ seisvumist on hoogu võtnud uutmoodi ränne, mitte võimas, aga pidev.

Meie keeltes on palju ühis­ sõnu?

Eks ikka. Eesti keeles leidub päris palju rootsi keele laen­ sõnu. Neid on üle võetud igal ajal, alates vanarootsi perioodist ning lõpetades tänapäevaga.

Omaette kategooria moodus­ tavad need laensõnad, mis päri­ nevad eestirootslastelt ja mis põhiliselt esinevad eesti keele saarte ja läänemurdes. Üksikud eesti keele sõnad on nähtavasti ka jõudnud rootsi keelde, vist peamiselt Ojamaa murdesse. Aga seda teemat pole süstemaatiliselt uuritud.

Siis on veel võõrsõnad, mis on mõlemale keelele ühised nii vormilt kui tähenduselt. Nende puhul maksab aga meeles pida­ da, et on olemas ka virvasõnad.

Need on sõnad, mis kahes kee­ les näevad-kõlavad enam vähem ühte moodi, aga mis erinevad tähenduse poolest. Nagu tõeli­sed virvatuled, mis metsas uitajat õigelt teelt eksitavad. Klassi­ kaline näide on konkurss, mis

Stockholmi Eesti Algkool 1. klass 1960 Poisslaps valge särgi ja kikilipsuga (vasakul ees) on Raimo Raag.

Foto: Harald Perten

Raimo Raag ja Virve Raag lapselaste Adriani ja Ludwigiga Uppsala Ülikooli ees.

Foto: Merike Vink

eesti keeles tähendab võistlust mingil alal parima selgitamiseks või õppeasutusse pääsemiseks.

Rootsi keele konkurs tähendab aga hoopis muud: maksejõue­ tust, pankrotti.

Virvasõna on enamasti võõr­ sõna, aga lähedaste sugulas­ keelte puhul alati mitte. Ilus näide on eesti–soome sõnapaar hallitus. Mis eesti keele hallitus on, teab iga eestlane, aga soome keeles tähendab sama sõna ­hoopis valitsust.

Kas põgenike eesti keelt mõjutab rohkem kolmeküm­ nendate keel Eestis või rootsi keel?

Pagulaste ja nende võõrsil sündinud järglaste keele nii-öel­ da ajalooline alus on muidugi see keel, mida põgenikud Teise maailmasõja lõpus endaga kaa­ sa tõid. Sellele on aastakümnete vältel lisandunud asukohamaa põhikeele, Rootsi puhul rootsi keele mõjud. See on vältimatu, asjade nii-öelda loomulik käik.

Pärast Eesti taasiseseisvumist on tulnud mängu kolmas tegur, mis siinse eesti keele arengut mõjutab: eesti keel Eestis. Elav, vahetu suhtlemine Eesti eest­ lastega, mida soodustavad mitte ainult reisid Eestisse, vaid ka internet ja igasugused sotsiaal­ võrgustikud, avaldavad kahtle­ mata oma mõju. Missuguses suhtelises omavahelises vahe­ kor­ras need tegurid kujundavad

inimese keelekasutust, on indi­ viduaalne ja sõltub inimese üldisest keeleoskuse tasemest, keeleteadlikkusest ja tahtest oma keelt arendada.

Kui peaksid valima, kas Veski või Aavik, mida ütlek­ sid?

Kui õppisin ülikoolis eesti kirjakeele ajalugu ja eesti õige­ keelsust, siis tekkis mul teatud tõrjuv hoiak mõlema „keele-­ Johannese“, see tähendab nii Johannes Voldemar Veski kui Johannes Aaviku suhtes. Veski puhul ei meeldinud tema korra­ pärasuse ja järjekindluse taotlus.

Erandeid, näiteks sõnavormide moodustamisel, tahtis ta ära kaotada. Sellega läks ta minu arvates liiale, sest talle polnud võõras tuua normkeelde kunstli­ kult loodud, tegelikus keele­ pruugis mitteesinevaid, aga reeglipäraselt moodustatud sõ­ ­ na­ vorme. Veskit tuleb aga ­mõista: tema arusaamist keelest ja keelearendamisest kujundas tema loodusteaduslik haridus, ta polnud hariduselt keeleteadlane.

Aaviku puhul hakkas vastu peenutsemine ja originaalsuse ­ tagaajamine.

Hulga sümpaatsemana tun­ dus mulle ja tundub seniajani Tartu ülikooli esimese eesti keele professori Jaan Jõgeveri joon. Jõgever oli igasuguse (Järgneb lk. 19)

• Sündinud 1953 Torshällas. Ema rootslanna, isa eestlane.

• Abikaasa: Virve Raag, dotsent, filosoofiadoktor.

• 1976 Uppsala ülikool soome-ugri, vene ja põhjagermaani keeled.

• 1977 Tallinna pedagoogiline instituut ja ENSV teaduste akadeemia keele ja kirjanduse instituut, Rootsi instituudi ­stipendiaadina.

• 1978–2020 töötanud Uppsala ülikoolis.

• 1982 doktorikraad väitekirjaga „Lexical Characteristics in Swedish Estonian“.

• Eesti keelt õpetanud Uppsala, Örebro, Stockholmi, Vaasa ja Aarhusi ülikoolis (Taanis).

• Teosed: sõnaraamatute koostaja, üle 300 teadustrükise ja õppematerjali. Paljude teoste seas: „Eestlane väljaspool Eestit. Ajalooline ülevaade“ (1999), „Talurahva keelest riigi­ keeleks“ (2008, rootsi keeles 1999), „Estniska från grunden“ (2014), „Välis-Eesti 100 aastat“ (2018), „Sõida tasa üle silla.

Raamat eesti keelest ja meelest“ (2018, kaasautor ja toimetaja koos Jüri Valgega), „Basfakta om Estland“ (a-st 2005 jaa­ nuarikuus ilmuv umbes sajaleheküljeline õppevahend Eesti geograafiast, rahvastikust, riigikorrast, sotsiaalelust ja kultuu­ rist).

• Eesti-rootsi ja rootsi-eesti tõlk.

• Autasud: Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärk 2001 Uppsala Ülikooli aasta õppejõud 2008 Rootsieestlaste Liidu kultuuriauhind 2012 Haridus- ja teadusministeeriumi aumärk 2013 Välisministri rahvadiplomaatia edendaja aunimetus 2017 För nit och redlighet i rikets tjänst • Eesti Teaduste Akadeemia välisliige 2019

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

Raimo Raag…

(Algus lk. 18)

teadliku keelearengu suunamise vastane ja rõhutas keele (see tähendab keelekasutajate) isee­ nesliku arengu põhimõtet. Ta väitles ägedalt eriti Aavikuga, aga kuna Jõgever ootamatult suri kuuekümne nelja aastaselt sügisel 1924, ei olnudki edas­ pidi enam agaratele keelere­ formijatele Aavikule ja Veskile autoriteetset ja tasakaalustavat jõudu. Aaviku ja tema keele­ uuenduse hiilgeaeg hakkas siis küll ka läbi saama ja Veski oli asunud hoopis eesti keele os­ kussõnavara välja töötama.

Veski isiklik panus sel alal oli võrratu, maailma mastaabis vist isegi ületamatu.

Aga mõlemad, nii Veski kui Aavik olid ülipõnevad keeleme­ hed, omamoodi fenomenid.

Veidi lihtsustatult võiks öelda, et Aavik arendas eesti keele kõrgstiili, Veski oskuskeeli.

Nende tegevuse tulemusi pole sugugi võimalik eirata ega ­ala­hinnata.

Kuidas suhtud levima hakanud väljendisse „suured tänud“?

Tundub, et tegemist on ing­ lise keelest tõlgitud tänamis­ vormeliga. Inglise keeles võib öelda, kui ma ei eksi, big ­ thanks, vist isegi great thanks.

Tänusõna on inglise keeles mit­ muses, mitte ainsuses nagu eesti keeles: suur tänu, palju tänu, tuhat tänu, südamlik tänu, sügav tänu. Tänada võib eesti keeles ka teisiti: tänan, tänan väga, ole tuhandeks tänatud, ole tuhandest tänatud või liht­ salt ole tänatud, ole terve, ole meheks, siis veel muidugi aitäh ning vanamoelise maiguga aitü­ ma ja aituma.

Käibefraasidega on tihti nii, et need võivad hakata tunduma kulununa, lausa äraleierdatuna.

Kui soovitakse vaheldust ja kui oma keelevaist ei suuda midagi värskemat välja mõelda, siis võib, nagu antud juhul, võõr­ keelne väljend olla eeskujuks uudsele väljendusviisile. Ise ma ei ütleks „suured tänud“, aga teisi keelama ka ei hakka.

Olen kindel, et sinust ei saa jõudeistuv pensionär, on sul tulevikuplaanid tehtud?

Käed rüpes istuma ei kavatse jääda. Plaane on igasuguseid, aga ma ei taha hakata neist praegu heietama.

Mida sulle soovida järgmisteks aastateks?

Vastsele pensionärile võiks ehk ikka tugevat tervist soovida. Ükski inimene ei taha ju ter­ visehädadega maadelda.

19

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

EELK Põhja-Ameerika Praostkond

Toronto Eesti Baptisti Kogudus

EELK Hamiltoni Kogudus

Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu Kogudus

Montreali Jaani Kogudus

Toronto Vana-Andrese Kogudus, nõukogu ja õpetaja

EELK Toronto Peetri Kogudus

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri Kogudus

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

Montreali Eesti Selts Taaskasvamist ja õitsemist iseseisvale Eestile!

Suusamäed taasavati, talverõõmud jätkuvad ONTARIO. 16. veebruar oli paljude jaoks kauaoodatud päe­ vaks, kui Ontarios lubati taa­ s­ avada mäesuusakuurorte, mis suleti üle-provintsilise lock­ downiga alates 26. detsembrist.

Simcoe-Muskoka piirkond, kus asub mitmeid populaarseid

suusamägesid, avati 16. veeb­ rua­ril lockdownist värvikoodi­süsteemi.

Taasavamisega on seotud teatud piirangud ja meetmed ­ viiruse leviku vältimiseks, näiteks on limiteeritud kohalole­ vate inimeste hulka, piletid tu­ leb osta ette, samuti tuleb kanda näokatet, hoida distantsi jne.

Eeldatavalt on tänavusel järele­ jäänud suusahooajal huviliste seas mäesuusatamise ja lume­ lauasõidu järgi suur nõudlus – seda näitas juba ka avamispäev.

(Lüh. CTVNews)

Eesti Liit Kanadas Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca Raimo Raag Torontos 2011.

Foto: EE arhiiv

Vaade veel tühjadele Blue Mountaini suusamägedele, kus praegu aga kindlasti aktiivne tegevus käimas.

Foto: EE

20

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Nr. 7

Liulask balli asemel

Tervitus Eesti Vabariigi aastapäevaks

KALEV ESTIENNE VÕIMLEJAD RÜTMILINE VÕIMLEMISKOOL Telefon 905-889-7889 e-mail: koop@kalev.net • www.kalev.net

Rütmilise Võimlemise Klubi

RITMIKA

Tänavu saab Eesti Vabariigi 103. aastapäeval tõmmata uisud jalga ja lasta koeral end tõmmata mööda merejääd. Juuresoleval fotol tõmbab võimas vedaja Diablo oma perenaise ema Piret (Puust) Jaanikivi 6,2 km uisurajal, mis loodud Soome lahe jääle Lõuna-Soomes Espoo lähedal Suvisaaristos. Igal pool Eesti rannikutel on ka meri jääs ning kõikjal Eestis on kelgu- ja suusalund – imeline võimalus!

www.ritmika.ca • ritmika@ritmika.ca

Tervitus Eesti Vabariigi aastapäevaks

TORONTO EESTI PÜSSIJA PÜSTOLIKLUBI

Mida ei saa tänavu teha, on panna frakki või „pardikleiti“ selga ja minna ballile või presidendi vas­ tuvõtule nagu siinne paar – Jänes koos saatja Proua Porgandiga tegid 2015. aastal Jõhvi kontserdima­ jas. Tol aastal oli vastuvõtu-seltskond äärmiselt kirju ja lõbus, kuna ürituse kunstnik Marko Mäetamm oli loonud inimese-suurusi pidulisi, sealhulgas loomi, tulnukaid ja isegi väljapeetult riietatud esemeid.

Meenub näiteks mutrivõti. Keegi ei keela sel aastalgi oma väikeses pereringis sabakuue ja maani klei­ di selga panemist. Võib alustada liulaskmisega ja lõpetada laua taga, mis liudade all lookas. LIUD on nimelt vaagen või suur kauss toidu lauale asetamiseks. „Karumamma käis järjekordselt ümber laua, liud käe peal.Vahest ehk kellelegi veel praadi?“ Äkki saab ka liua peal liugu lasta! Liud, liua; liug, liu.

Need ei ole idamaised, vaid puhtalt oma maa ehedad p­ eo­rõõmud!

RIINA KINDLAM, Tallinn

FILATEELIA – UUED POSTIMARGID

Thomas A. Koger, B. COMM, CA, CBV

CHARTERED ACCOUNTANT Tel./Fax (416) 690-7717

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Hanuman Contracting Inc.

Pearu Tamm

Tel. (705) 228-8356, Fax (705) 228-8105 (Udoras)

Töid tehakse Torontos, Udoras ja Muskokas

Eesti Etnograafia Ring Kanadas Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Letipea tuletorn Omniva/Eesti Posti tänavuse aasta esimene postmark ilmus 21. jaanuaril ja on tuletornide sarja 33. mark ning kujutab Põhja-Eesti rannikul asuvat Letipea tuletorni.

Siseriiklikuks kasutamiseks mõeldud 0,90€ nominaalväär­ tusega margi kujundas Roman Matkiewicz. Margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Värske postmark on osa tule­ tornide magisarjast, mis on populaarne nii filatelistide kui ­ ka tuletornifännide seas.

Tuletornide sarjas järjekorras 33. margil on kujutatud Letipea tuletorni ning selle paiknemist Põhja-Eesti rannikul.

Tuletorne kujutav margisee­ ria sai alguse 1995. aastal Pakri tuletorni margiga ning 26 aasta jooksul on koos Letipea margi­ ga välja antud 33 tuletorni ­marki. Sellega on tuletorni mar­ giseeria ka enim marke sisaldav margiseeria, mille Eesti Post on aegade jooksul välja andnud.

Tänavu 70-aastaseks saav Letipea tuletorn asub Kunda lähedal Letipea neemel ning märgistab põhjarannikul ette­ ulatuvat Letipea poolsaart ja ­aitab merel orienteeruda.

Esimese puidust tuletorni (eksisteeris aastatel 1815–1816) ehitas kaupmees Šerbin. 1936. aastal ehitati neemele raudbe­ toonist 16 m kõrgune ja kahe­

meetrise läbimõõduga tüüptule­ torn, mis varustati automaatse atsetüleenilaternaga ja sektor­ tuledega. Merepinnast 17 m kõrgusel asuva tule nähtavus­ kaugus oli 12 miili. Tuletorn purustati 1941 Teises maailma­ sõjas ja 1945. a paigaldati ­automaatne atsetüleenilatern ajutiselt vana kordoni varemete mantelkorstna otsa.

1951. a ehitati uus 15 m kõr­ gune nelja tahuline kivikbetoo­ nist tüüptuletorn. Tule iseloom ja tulesektorid jäid endiseks.

1980. aastatel viidi tuletorn üle tuumapatarei toitele. Pärast nende seadmete eemaldamist 1993. a ei põlenud tuli kuni 1995. aastani. 1995. aastal ­paigaldati päikese-tuuleenergial töötav automaatne süsteem, mis töötas endise laternaga EMN500 (ЭMH–500).

2007. aastal uuendati valgus­ seade ringsektoriga valgus­ dioodlaternaga E 8274 ja võeti ära värvilised tulesektorid.

Valge tule nähtavus on 7 miili.

Hiina uus aasta – härja aasta Veebruaris lasi Omniva (Eesti Post) käibele uue postmargi, mis märgib uue – härja – aasta algust hiina kultuuri­ ruumis.

Postmargi, mille nominaal­ väärtus on 1.90 €, kujundas Triin Heimann.

Alates 2011. a ilmub Hiina uuele aastale pühendatud post­ markide sari. Tänavune on sarja 11. mark, mis on pühendatud 12.veebruaril alanud härja aas­ tale. Hiina astroloogias on kaks­ teist loomamärki ja härg on neist teine. Ühe legendi koha­ selt korraldas müstiline Nefriit­ keiser 12 looma vahel võidu­ jooksu Taevaliku Mere ühest ­otsast teise. Härg liikus kindlalt esimesena finiši poole, aga här­ ja seljas ratsutanud kaval rott hüppas enne finišijoont härja seljast ning härg jäi teiseks.

Hiina kultuuris sümboliseerib härg töökust, visadust ja ausust.

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

NOORTE NURK

Milline on sinu sünnimaa?

Johann, Olivia, Feliks, AilaMari, Lukas, Roland, Heidi, Leo on oma kodus ja õpivad eesti keelt koos õpetaja Elli Kipperiga, kes on ka oma kodus. Nii just kaugõpe toimubki – arvuti ees ekraa­ nikaaslaste seltsis.

On tore valjuhäälselt lugeda häälikukaarte, mida õpetaja näi­ tab ekraanil. Eks need häälikud lähe segamini inglise keelega.

Mis on tähe ,,e, i, o“ hääldus?!

Lapsed hääldavad hoolega. Õpetajal on huvitav 7-minu­ ti­ line video Eesti rahvuspar­ kidest nagu Vilsandi, Karula, Soomaa, Lahemaa, Alutaguse, Matsalu. Loodusvideost kantuna viib koolitunni edasi Enn Vetemaa luuletus ,,Laul Põhja­ maast‘“. Luuletus on tuntud eesti muusikalavateoste ja filmi­ muusika helilooja Ülo Vinteri (1924-2000) loodud lauluna, mis algselt oli kirjutatud muusi­ kalile ,,Pipi Pikksukk“, 1969. a. koostöös helilooja Ülo Raud­ mäega. Seda laulu on soovitatud isegi uueks Eesti hümniks.

Koorilauljad armastavad seda laulu väga esitada lisapalana. Õpetaja Ellil on lastega ees oluline tegevus: igale luule­

Suri muusik ja näitleja Jaak Johanson Perekonna teatel suri 14. veeb­ruaril 61-aastaselt näitleja ja pärimusmuusik Jaak Johan­ son, võidelnud aastajagu aega leukeemiaga.

Foto: Jaan Tootsen, Eesti Teatriliit

sõnale tähendus leida. Mis on Põhjamaa, mis sünnimaa?

Olivia leiab, et sünnipäev on sarnane sõnale sünnimaa.

Tunnis olevad lapsed ja õpetaja tõdevad, et nad ei ole sündinud Eestis ega Põhjamaal.

Nende sünnimaa on Kanada, mõnel lapsel ka Ameerika Ühendriigid.

Mis on tuisk ja tuuled? Mis tähendab range ja kange maa?

Kas keegi on näinud virmalisi?

Mis on laaned, mis ranna maa?

Mis on hellad kerkokellad, mis muudeti aisakelladeks hilisemas lauluvariandis?

Lapsed said õpetaja näidatud fotodelt aru, mida luuletuses nii eriliselt kirjeldati. Nad oskasid ekraanilehel ühendada sama­ tähenduslikke sõnu – nagu rah­ vas ja inimesed, õrn ja hell.

Südantsoojendav on laulda oma sünnimaast. Praegu ongi tuuled ja tuisuööd, lumme up­ pun’d metsasalud, vaiksed ­taliteed.

Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma.

Video- ja laulusilla vahendusel oli T.E.S. Täienduskooli tunnis EDA OJA

15. detsembril 1959.a sündi­ nud Jaak Johanson lõpetas Tallinna Riikliku Konserva­ tooriumi lavakunstikateedri 1982. a­astal. Ta oli 1982–87 Noorsoo­teatri ja 1987–92 Pirgu Aren­duskeskuse näitetrupi näit­ leja, hiljem Vanalinna Muu­ sikamajas õpetaja ja program­ mijuht.

Ta oli abielus pärimusmuusi­ ku Krista Citra Joonasega.

Jaak Johanson moodustas koos vendade Mardi ja Antsuga ning õe Kärdiga ansambli Johansonid (ka Johanson ja Vennad). Ansambel andis välja albumid ,,Põhja vahemäng“ (1993), ,,Päevakera“ (2000) ja ,,Külm“ (2012). Ansambli üks tuntumaid laule on ,,Lahti­ lükkamine“.

Jaak Johanson on Pirgu Aren­duskeskuse näitetrupiga ­esinenud ka Torontos.

2010. aastal sai Jaak Johanson presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. (ERR/EE)

Kirjavõistlus „Kiri küüditatule“ Eesti Mälu Instituut ja Postimees kutsuvad noori vanuses 16-21 eluaastat osalema märtsiküüditamise mälestuspäevale pühendatud kirja­ võistlusel „Kiri küüditatule“.

Parimatele auhinnad ja nende tööd avaldatakse koos autori nimega Postimehes.

Märtsis 1949 küüditas Nõu­ kogude okupatsioonivõim Ees­ tist üle 20 000 inimese, nende seas nii maa- kui linnainimesi, nii vanu kui noori. Süütud inimesed tembeldati vaenlas­ teks. Paljud surid ebainimlike tingimuste tõttu teel Siberisse või asumisel. Enamusel küüdi­ tatuist õnnestus aastate pärast siiski Eestisse tagasi pöörduda, kuid mälestused kogetud eba­ õiglusest elavad edasi pere­ ringis, raamatutes ja muuseu­ mides. Austame ja mälestame ohvreid, et sellised kuriteod enam kunagi ei korduks.

Kutsume noori üles kirjuta­ ma kaasaegse Eesti inimesena mõttelist kirja minevikku – küüditatule, kes viibib kaugel kodumaast ning kannatab nälja, hirmu ja külma tõttu. Ta ei tea, et Nõukogude Liit variseb 1991. aastal kokku ja Eesti saab taas vabaks. Ta ei tea, kas ta kunagi vabastatakse ning mis saab tema perest, kodumaast, kogu Euroopast. Sina aga tead!

Milliste mõtete ja emotsioo­ ni­ dega sooviksid pöörduda mi­ nevikku selle küüditatu poole?

Mida jutustaksid talle Eesti ajaloost, Eesti arengust ning ­ tulevikust, mis on Sinu jaoks ­ olevik?

Kuidas kirjutada?

Võid kirjutada oma sugu­ lasele, kes oli küüditatu ja kelle elulugu Sa vähemalt üldiselt tunned.

Kui peres sellist lugu ei ole või sa ei tea sellest piisavalt, võid kirjutada ka „tundmatule küüditatule“, kes ei oska seda oodatagi.

Nõukogude võimu ohvrite saatuseid saad kontrollida Eesti kommunismiohvrite e-memo­ riaalist, sisestades otsingusse nime (www.memoriaal.ee). Tee­ masse sisse elamiseks saad lugeda memoriaali kodulehel olevaid infotekste või kasutada teisi allikaid, nt videomälestuste portaali www.kogumelugu.ee (sisesta otsingus „märtsiküüdi­ tamine“).

Kiri peaks olema vormistatud isikliku pöördumisena ja jääma 6000 tähemärgi piiridesse (koos tühikutega). Tööde esitamise tähtaeg on hiljemalt 20. märts 2021, e-posti aadress: info@ mnemosyne.ee. Kirjale peab olema lisatud kirjutaja ees- ja perekonnanimi, vanus, e-post, telefon, kool ning juhendaja või nõustaja nimi (kui on).

Töid hindab Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe žürii.

Tulemused selguvad hiljemalt 25. märtsil – märtsiküüditamise mälestuspäeval.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

21

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Heinsoo Insurance Brokers Ltd. EESTI MAJAS 958 Broadview Avenue, ruum 202, Toronto, Ontario M4K 2R6

www.heinsooinsurance.ca Telefon 416-461-0764

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

PÕHJAKOTKA SKAUTLIPKOND Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

EESTI SKAUDID JA GAIDID KANADAS ESTONIAN SCOUTS AND GUIDES IN CANADA Informatsiooniks: Skm. Enno Agur Tel. 416-485-9889

Annetused ja pärandused tulumaksuvabad fondi kaudu

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

Royal LePage Real Estate Services Ltd. Brokerage

Põhja-Ameerika suuremaid kinnisvaravahendusfirmasid Esindaja

EHA KAJAK Tel. kontoris 416-762-8255 või 416-762-2720 ext. 311 1-866-335-1900 (Toll free) 2320 Bloor St. West, Toronto, Ont. M6S 1P2 e-mail: ehkajak@trebnet.com

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Lia H. Hess

B.A., CWM, EPC.,

Certified Wealth Manager • Elder Planning Counselor

911 Golf Links Rd. Suite 308, Ancaster ON L9K 1H9 • Tel: 905-541-1900

www.liahess.com • Lia.hess@manulifesecurities.ca Kokkuleppel kohtume teile sobival ajal kontoris, kodus või Eesti Majas.

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

22

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

MÄLESTAME LEINAS KAUAAEGSET PERESÕPRA

Taavo Virkhaus’i

Nr. 7

Lahkus armas ristiisa, klassivend ja koolivend Geislingeni Gümnaasiumi päevilt

Taavo Virkhaus 29.06.1934 – 10.02.2021 Avaldame kaastunnet abikaasa NANCYLE PAUL KIILASPEA IVI ja ENN KIILASPEA

Puhka rahus

ANTS ja INGA TOI

Armastatud lektorit

Taavo Virkhausi TEATAME SÜGAVA KURBUSEGA, ET LÜHIKESE HAIGUSE JÄREL LAHKUS MEILE VÄGA ARMAS

Oudi Lillioja

mälestab KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOLI PERE

nee KALM 22. juuni 1936 Valga – 14. veebruar 2021 Toronto Kanadas sai Oudi tuntuks teatri- ja filminäitlejana nii siinses Eesti ühiskonnas kui Kanada teatri­ ringkondades. Alati säravat ja glamuurset Oudit jäävad meenutama perekond ja sõbrad Eestis ja Kanadas.

Oudi oli abikaasaks varemlahkunud HARRILE, armastavaks emaks THOMASELE ja ANDYLE (KAREN) ning armastatud vanaemaks OLIVIALE.

Lahkus helilooja ja dirigent ning sõber algaastailt

Taavo Virkhaus

Oudi ärasaatmine toimub privaatselt pereringis. Lillede asemel võib teha annetusi Oudi nimele Eesti Sihtkapitalile Kanadas.

Taavo Virkhaus

Lehti Merilo

1934-2021

02.07.1929–17.02.2021

USAS lahkus 10. veebruaril 2021 dirigent ja helilooja Taavo Virkhaus.

Taavo Virkhaus sündis 29. juunil 1934 Tartus muusika­ õpetaja, koori- ja orkestrijuhi Adalbert Wirkhausi pojana ning teise, kolmanda ja neljanda üld­ laulupeo üldjuhi ja Väägvere pasunakoori rajaja David Otto Wirkhausi pojapojana.

Ta alustas oma kooliteed Tartu õpetajate seminari algkoo­ lis. Augustis 1944 põgenes pere Saksamaale. Alates 1949. aas­ tast elas Taavo Virkhaus Ameerika Ühendriikides. 1951. aastal lõpetas ta Fort Lauder­ dale’i keskkooli Floridas ja sai stipendiumi õpinguteks Miami ülikoolis, mille lõpetas 1955.

Magistrikraadi sai ta Rochesteri ülikooli Eastmani muusikakoo­ list 1957. aastal.

Pärast kuuekuulist sõjaväe­ teenistust töötas Taavo Virkhaus muusikaõpetajana Rochesteri äärelinnas Penfieldis ning alus­ tas doktoriõpinguid Eastmani muusikakoolis. 1960. ja 1961. aastal õppis ta dirigeerimist Pierre Monteux’ meistriklassis ja 1963. aastal asus ta õppima Kölni konservatooriumisse Sak­ samaal. 1967. aastal sai Taavo Virkhaus doktorikraadi ja ta kutsuti Rochesteri ülikooli muu­ sikadirektoriks. Aastatel 1977– 1994 oli ta Duluthi sümfoonia­ orkestri muusikadirektor ja diri­ gent ning töötas ka Hunts­ville’i, Minnesota ja Alabama süm­ fooniaorkestrite dirigendina.

Taavo Virkhaus võttis osa 1969. aasta Eesti juubelilaulu­ peo ja Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertidest Torontos. 1976. aastal oli ta ESTO muusikadi­ rektor, ühtlasi ESTO laulupeo korraldaja ja üldjuht. Selle aasta ESTO päevadel esitas Balti­

Meie seast on lahkunud eest­ luse hoidja ja rahvakultuuri arendaja USA läänerannikul Portlandis, Lehti Merilo.

Portlandi viis noore eestlan­ na sõjakeeris Saksamaa pagu­ laslaagrite kaudu nii nagu tuhan­ detel teistel saatusekaas­ lastel. Aktiivse eestlasena asutas ta 1950. aastal Eesti kooli, kuhu ta jäi õpetajaks pikkadeks aas­ tateks. Ta oli Portlandi Eesti Seltsi esinaine ja pikaajaline ­juhatuse liige.

Samal 1950. aastal lõi Lehti Merilo Portlandi rahvatantsu­ rühma Tulehoidjad, mille juhiks jäi ta 1985. aastani. 1953. aas­ tal, kui said alguse Lääneran­ niku Eesti Päevad, oli just Lehti Merilo selle algatajate ja orga­ niseerijate seas. Aastaid oli just tema ookeanitaguste tantsu­ peokontsertide lavastaja ning Lääneranniku Eesti Päevade ­esinaine.

Kõrge eani oli Lehti Merilo kauge Eesti kogukonna hing ja kooshoidja. Tulihingelise rahva­ tantsu ja rahvakultuuri hoidjana oli ta iseseisvuse taastanud Eesti kultuuriinimestele külalis­ lahke võõrustaja, kes aitas neile esinemisi korraldada. „Ameeri­ ka ema“ – nõnda teda tantsu- ja muusikakogukonnas kutsuti.

Lehti Merilo oligi ema. Tema peres on üles kasvanud kuus last, kellest kolm oli kasulap­ sed. Neist kõigist – tuntuim neist tantsujuht Liina Teose – on saanud aktiivsed eestluse

more’i sümfooniaorkester tema juhatusel Taavo Virkhausi esi­ mese sümfoonia ja Eduard Tubina 10. sümfoonia. Ta on juhatanud orkestreid ja koore ­ Lääneranniku Eesti päevadel.

Pärast sünnimaalt lahkumist õnnestus Taavo Virkhausil Neeme Järvi kutsel kodumaale tulla 1978. aastal, kus ta ERSO ees juhatas oma I viiulikont­ serti, solistiks Mati Kärmas. Ka edaspidistel Eesti külaskäikudel juhatas Taavo Virkhaus ERSOt ning Estonia ja Vanemuise süm­ fooniaorkestrit. 1990. aastal oli ta Eesti üldlaulupeo puhkpilli­ orkestrite üldjuht, Tartu ja Tallinna laulupidudel juhatas orkestreid ka 1994., 1999. ja 2004. Aastal 2004 andis ta oma 70. sünnipäeva puhul kontserdi Vanemuise sümfooniaorkestri­ ga. 80. a juubelit märkis ta Esto­ nias peetud kontserdil Neeme Järvi ja ERSO külalis­ dirigendina: „Suur suvine koh­ tumine. Sõbrad.“, kus juhatas omaloodud viiulikontserti nr 2 1995. aastast.

Taavo Virkhausi heliloomin­ gusse kuulub kuus sümfooniat, kaks viiulikontserti, ,,Kalevi­poja avamäng“, ,,French Over­ ture“, muusika filmile ,,Tiina“ ja orkestriteos ,,Fanfare ad Astra“.

Kanadas Kotkajärve Metsa­ ülikoolis oli Taavo Virkhaus ak­ tiivselt tegev aastatel 1969 – 2008, pidades loenguid 25 kor­ ral. Taavo on pälvinud ka

Metsaülikolli tiitli.

2004. a. autasustas Tartu lin­ navalitsus Taavo Virkhausi Tartu medaliga tema panuse eest väliseestlaste muusikaelu eden­ ­ damisel ning teenete eest Eesti ja Tartu laulupidude ajaloos.

Mälestab ANDRES RAUDSEPP

Südamlik kaastunne ELMALE ema

Valentine kaotuse puhul HELGE

hoidjad ja kandjad, ema elutöö jätkajad. Oma eeskuju ja tege­ vusega innustas Lehti Merilo kõiki Eesti kogukonna noori ning andis noortele koreograafi­ dele ja muusikutele edasi oma kogemusi ja oskusi.

Lehti Merilo hing jäi alati Eestisse. Kui piirid olid avane­ nud ja raudne eesriie langenud, armastas ta jagada oma elu ning olemist kahte aega, elades pool aastat Portlandis ja pool aastat Eestis. Aktiivse ja rõõmsana osales ta kõigil tantsusünd­ mustel ning lõi kaasa Salme Kultuurikeskuse lauluklubis.

Teda ümbritsev sõpruskond oli suur ja tema koduuks oli neile alati avatud.

2015. aastal tunnustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Lehti Merilod aumärgiga.

Eesti Vabariigi President tun­ nustas Lehti Merilod 2018. aastal Valgetähe V klassi tee­ ­ netemärgiga.

Lehti oli, on ja jääb meie ­südametesse.

KULTUURIMINISTEERIUM EESTI RAHVATANTSU ja ­RAHVAMUUSIKA SELTS LAULU- ja TANTSUPEO SA TANTSUPEOMUUSEUM EESTI TANTSUJUHTIDE RAH­ VATANTSURÜHM

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 EELK Toronto Peetri kirikus alustame taas jumalateenistuste pidamist alates pühapäevast, 21. veebruarist.

Pühapäeval, 21. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 28. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Jumalateenistusele veebrua­ ris saame vastu võtta kuni 10 inimest. Palume end hiljemalt pühapäevale eelnevaks neljapäevaks registreerida koguduse kantseleis emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com või jätta sõnum telefonile: 416 483 5847.

Pühapäeval, 7. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MUALAUAGA. Pühapäeval, 14. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMUALAUAGA. Pühapäeval, 21. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MUALAUAGA. Pühapäeval, 28. märtsil kell 11.30 PALMIPUUDEPÜHA. Videopalvusi saab vaadata koguduse Facebook grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

Huvitav teada

Kassiga suheldes pilguta aeglaselt silmi Paljud kassiomanikud väidavad, et oma kassile aeglaselt silmi pilgutades vastab kass rõõmsalt samaga. Briti teadlased näitasid katsetega, et aeglane pilgutamine mõjub tõepoolest kassidele justkui soe naeratus.

Kassikeelse naeratuse jaoks peaks inimene silmi kissitama ja neid aeglaselt pilgutama.

Kasside ja inimeste vahelist suhtlust jälgides leidsid Briti teadlased, et aeglane pilguta­ mine muudab nii inimesele tut­ tavad kui ka võõrad kassid tema suhtes sõbralikumaks.

Kasside käitumist ja suht­ lusvalmidust on näidatud va­ remgi. On leitud, et kassid suh­ tuvad hästi avatud inimestesse, nad peegeldavad endaga koos elavate inimeste iseloomu ning saavad aru, kui omanik on kurb.

Teatakse ka, et kassid teavad oma nime küll, kuid eelistavad sellele mitte reageerida. Kassi­ del tekib samas omanikuga seni arvatust tugevam side.

Miks kassid aga omanikele aeglaselt silmi pilgutavad, pole täpselt teada. Pilgutamist

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 21. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL OIKUMEE­ NILINE EESTI VABARIIGI AASTA­PÄE­VA JUMALATEE­NIS­ TUS. Vir­tu­aalne ühendkoor. Tõnis Mägi.

Pühapäeval, 28. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Mikaela Boutilier.

Pühapäeval, 7. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika TEBK Ansambel. Issanda surma mälestamine.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Jeesus – kiusatuste võitja Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b Me oleme elamas katkises ja vale poole kaldu maailmas.

Selleks, et oma elu raisata ja hävitada ei pea me kuigi palju tegema. See on lihtne. Piisab vaid diivanil lesimisest ja tele­ viisori valimatust vaatamisest ja me mandume vaimselt ja füü­ siliselt üsna kiiresti. Selleks, et meie elus midagi head, iga­ vikulise väärtusega, loovat ja tähendusrikast sünniks, selleks tuleb alati liikuda vastusuunas selle maailma vooluga. See maailm ei ole paradiis ja selleks ei suuda seda ka ükski inimene ega organisatsioon luua. Selle õhuvalla vürstina nimetab Piibel hoopis saatanat. Ja tema ees­ märk on alati hävitada ja lõhku­ da. Selle saavutamiseks kasutab ta inimese puhul nii üürikest edu, meelelahutust ja naudin­ guid kui ka kannatust, hirmu ja õnnetust. ,,Eesmärk pühitseb abinõu!“ Jumal on sekkunud sellesse patu ja katkisuse paratamatu­ sesse, saates oma Poja, kes läbi oma surma ja ülestõusmisega võttis saatanalt Tema peamise relva, millega Ta sai inimesi or­ jastada – patusüü. Iga inimene on patune ja süüdi Jumala täius­ liku pühaduse ees. Jeesus võttis selle süü ja maksis hinna oma surmaga ristipuul. Igaveses kohtus kõlas haamrilöök, mis kuulutas süüasja lõpetatuks ja inimese õigeks.

Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports. (ERR/EE)

Usun, et mitmed Kanada eestlased vaatasid mõned päe­ vad tagasi Kanada ,,Family Feudi“, kus hoidis eestlaste lippu kõrgel perekond Põldma. ­ Mulle jäi sealt kõrva ja silma aga üks küsimus: ,,Nimeta midagi halba, mille tegemine ­ tekitab hea tunde.“ Populaarse­ mad vastused, mida 100 kana­ dalast olid küsimusele pakku­ nud olid minu mäletamist mööda alkohol, narkootikumid, ­ abielurikkumine ja varastamine.

Miks me inimestena teeme asju, millest teame, et need on hal­ vad? Vastus on, et me oleme selles maailmas elades vale poole kaldu.

Jeesus tuli, et pöörata meie maailm taas hea ja õige poole kaldu, et anda meile süda, mis igatseb ja januneb õige ja puhta järele. Ta tuli, et maksta kinni meie mineviku võlg. Aga veel enam. Jumala arm mitte ainult ei pese ära ja mata meresüga­ vusse meie mineviku patte, vaid see muudab meid tahteliseks ja suutlikuks astuma oma järgmi­ sed sammud õiguses ja puhtu­ ses.

Kord küsiti ühelt tüdrukult, kes tahtis koguduse liikmeks ­astuda, kas Jumala juurde tule­ misega on muutunud tema elus midagi seoses patuga. Tüdruk vastas, et patuga puutub ta ikka kokku, mille peale kirikujuhid küsisid: ,,Aga tütreke, mille poolest su elu siis vanast elust erineb?“ Selle peale vastas tüd­ ruk: ,,Kui ma enne jooksin patu poole, siis nüüd jooksen selle eest ära!“ Jeesus tuli, et purustada ku­ radi teod ja võtta talt ära relvad

inimeste orjastamiseks. Apostel Paulus kirjutab: „Surm on neelatud võidusse! Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?“ … Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse ­ Kristuse läbi!“ (1. Kr 15:5455) Sellest võidust saab osa see, kes lubab Jeesusel muuta enda südant. Me saame võtta Jeesuse oma isiklikuks Päästjaks ja Kuningaks ning saada osa uues­ tisünni salasusest, mis paneb meid koos John Newtoniga laulma: ,,Oo, arm võrratu, sind kiidan ma, mind õnnetut pääst­ sid Sa. Kord olin kadunud, nüüd leitud jällegi ja valgust uut ma näen.“ Jumal, anna meile süda, mis igatseb käia õiguses ja rahus.

Anna meile usku Sinusse, et me austaksime Sinu nime ja me ­teeniksime üksteist Sinu armas­ tuses. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Õnnistatud Vabariigi Aasta­ päeva!

TIMO LIGE Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

LÜ H I DALT K ANADAST

KANADA. Tim Hortonsi iga-aastane populaarne võistlus Roll Up The Rim, kus kohvi­ topsi äärt üles kerides võib võita erinevaid auhindu, läheb tänavu täielikult digitaalseks.

Laiendatud on ka võiduvõima­ lusi ning muudetud tingimusi.

(Lüh. CP24)

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Advokaat—Notar

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.—

206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu

TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

2425 Bloor St. West

Tellimine saata

416-604-4688

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Sõnaleid lahendus t­õlgendatakse heade kavatsuste märgina, sest oletatavasti võta­ vad kassid ainitist pilku ähvar­ dusena. Samas on võimalik, et kassid õppisid selle ilme aja jooksul ära, kuna inimesed ­vastasid sellele heatahtlikult.

23

J

H M A N

I

A R B

I

S A M A

S

V

E

A U K

R

F

E N O D P

Ä

T

E

S

T

V

E

E

A Q

I

A

L

L

S

J

V G M

S B G H R S Ü U S A E

A

L

Ü U S

L

K X

E

A

I

K

S R

L

I

R

E M O A N

I

U

S

I

T

E

K N

I

A

P

K

V

U P

V

I

Ü D N

I

P O C

L

P

Ä

E

E

S

T

I

K

R

S A R S Õ B R

K

L

Ä

E N

U K Ü D

T

N E

A R

I U T

U R A H U D U

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

24

EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021

Nr. 7

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Sündmuste kalender • Laup., 20. veebr. kl 3 pl EV AASTAPÄEV, FILM ,,1944“ VEMU YouTube’i kanalil.

Vestlus stsenaristi Leo Kunna­ sega.

• Pühapäeval, 21. veebr. EV 103. AASTAPÄEVA VIRTU­ AALNE TÄHISTAMINE Toronto Eesti Seltsi korraldusel. Klõpsa lingil: EV 103 Toronto Eesti Selts • Neljap., 25. veebr. kl 8 õ KONTSERT ,,Memories of Home“ – Tiina Kiik, Tuulikki Bartosik, Julia Aplin VEMU YouTube’i kanalil ja FBs VEMU/EMW korraldusel.

• Pühap., 28. veebr. Metsa­ ülikool esitleb: KRISTIINA EHIN, www.eesti.ca/mu.

• Kolmap., 3. märtsil kl 7 õ PEETER PÕLDRE ,,Covid-19: Variants & Vaccines – Present & Future“ – Zoomis, ID:932 0187 5163; passcode 128156.

• Neljap. 11. ja neljap. 18. märtsil AKVARELLI-ÕPITUBA Zoomis ENDA BARDELLI juhendamisel EKKT, VEMU ESK koostöös.

• Pühap., 21. märts Metsa­ ülikool esitleb: JÜRGEN ROOSTE, www.eesti.ca/mu.

• Kolmap., 31. märts VEMU tõlkevõistluse tähtaeg.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT kor­ raldatava ,,KALEVIPOEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esi­ tamise tähtaeg.

Eesti mootorispordi Kuulsuste koda sai esimesed liikmed

USA senat vabastas Trumpi süüdistusest USA senat vabastas möödunud laupäeval pärast nädala kestnud tagandamis­ protsessi endise presidendi Donald Trumpi põhiseaduse­ vastase kuriteo süüdistusest.

Tagandamise poolt hääletas 57 ja vastu 43 senaatorit.

Trumpi süüdimõistmise poolt hääletasid senati kõik demok­ raadid ja seitse vabariiklast.

Tagandamiseks oleks vaja olnud vähemalt kahe kolmandiku ­senaatorite toetust.

Vabariiklastest toetasid Trum­ pi süüdimõistmist senaatorid Richard Burr, Bill Cassidy, Susan Collins, Lisa Murkowski, Mitt Romney, Ben Sasse ja Pat Toomey.

Trump tervitas laupäeval enda õigeksmõistmist senatis ja kinnitas, et tema poliitiline ­liikumine on alles alanud. ,,Eelolevatel kuudel on mul palju teiega jagada ja ootan põnevusega meie uskumatu teekonna jätkumist, et taastada ­ Ameerika ülevus kõigi meie inimeste jaoks,“ ütles Trump.

USA esindajatekoda, mida kontrollivad demokraadid, esitas 13. jaanuaril Trumpile süüdis­ tuse pärast seda, kui tema poolehoidjad ründasid 6. jaanua­ril Kapitooliumi, et takis­ tada kongressil kinnitamast demok­ raat Joe Bideni võitu 3. no­vembri presidendivalimistel.

Süüdimõistmine oleks Trum­ pil välistanud võimaluse uueks ametiajaks presidendiks kandi­ deerida. (ERR/EE)

Eesti auto-motospordi 100. sünnipäeva ürituste sarja esimese sündmusena avati ­ Tur­ b as asuvas MOMU Mooto­rispordi Muusemis Ees­ ti mootorispordi Kuulsuste koda. Eesti Vabariigi mooto­ri­ spordi sünnikuupäevaks loetakse 28. augustit 1921, mil marsruudil Tallinn-RaplaTallinn peeti võidusõit kaheksa auto ja kahe mootorratta osavõtul.

Kuulsuste koda sündis Eesti Autospordi Liidu, Eesti Mootorispordi Föderatsiooni ja MOMU Mootorispordi muuseu­ mi koostöös. Esimestena valiti sinna autosportlastest Toomas Napa ja Markko Märtin ning motosportlastest Endel Kiisa ja Tanel Leok.

Kuulsuste kotta valitud: Endel Kiisa (01.10.1937): saavutas esimese eestlasena mootorratturite ringrajasõidu MM-il pjedestaalikoha (3. koht Soome GP-l), samal 1964. a saavutas MM-i kokkuvõttes 8.

EV 103. a. virtuaalne tähistamine pühapäeval, 21. veebruaril Käesoleval aastal meie ei saa koos heisata Eesti lippu ega koos olla kirikus. Siiski tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva virtuaalselt oma kodudes, hinges ikkagi üheskoos.

Klõpsake lingile EV 103 Toronto Eesti Selts ja saate vaadata Toronto Eesti Seltsi korraldatud virtuaalset EV103 aastapäeva tähistamist. Programm kestab natuke rohkem kui tund aega.

Täname korp! Sakalat, kes korraldasid langenute mälestamine ja sõjaveteranide austamise.

Suur tänu Toronto Eesti Baptisti kogudusele, eriti õpetaja Timo Ligele, kes korraldas imeilusa virtuaalse oikumeenilise jumala­ teenistuse. Suur tänu kõikidele lauljatele, õpetajatele, tehnikutele ja teiste osalejatele-tegijatele väga hea koostöö eest.

Meenutame videos ka EV100 toredat juubeli tähistamist, eriti meie lipuheiskamist, mida sel aastal ei saa reaalselt teha. Naudime ka meie koolinoorte laulmist sõjaveteranide taustal.

Oleme ikka hinges üheskoos!

Elagu Eesti Vabariik!

Toronto Eesti Selts torontoeestiselts@gmail.com

24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev – sini-must-valge Kanada olulistel maamärkidel Niagara Falls – Eestlaste Kesk­nõu­ kogu Kanadas (EKN) on organiseeri­ nud Niagara kose rahvusvärvidega kaunistamise Eesti Vabariigi 103. sünnipäevaks 24. veebruaril. Niagara valgustatakse sinimust-valgelt kl 10 õhtul ja seda saab vaadata online: https:// www.cliftonhill.com/niagara-falls/livecam CN Tower Torontos värvub samuti sini-must-valgesse iga tunni jooksul 24. veebruaril austuseks Eesti Vabariigi Ise­ seisvuspäevale Kanadas, seda saab vaadata: https://www. earthcam.com/world/canada/toronto/cntower/?cam= towerview ,,Eesti kogukond on väga tänulik, et kaks olulist Kanada maamärki on osa meie iseseisvuspäeva märkimisest siin Kanadas 24. veebruaril,“ ütles EKNi president Kairi TaulHemingway. ,,Loodan, et kõik – idarannikust lääneranni­ kuni – ühinevad meiega virtuaalselt ühiseks pidutsemiseks.“ Tähelepanu! Sel aastal tra­dit­sioonilist Eesti lipu heis­ka­ mist pidulikult kogukonnaliikmete osavõtul Toronto Raekoja ees EI TOIMU Torontos kehtivate Covidpiirangute tõttu. Eesti lipu heiskavad sel päeval Toronto linnavalitsuse esindajad.

koha. Kahekordne N. Liidu ja 23-kordne Eesti meister. 2001. a valiti 20. sajandi Eesti parimaks mootorrattasportlaseks.

Tanel Leok (01.06.1985): motokrossi juunioride maailma­ meister 2000. ja 2001. a.

Täiskasvanute seas on saavuta­ nud kolm MM-etapivõitu, pari­ mal hooajal 2006. oli üldkokku­ võttes viies. Meeskondlikel maailmameistrivõistlustel (Rah­ vuste motokross) on ta Eestit esindanud rekordilised 19 kor­ da.

Markko Märtin (10.11.1975): esimene eestlane, kes saavutas

autoralli MM-il etapivõidu (2003. a Kreeka ralli). Kokku on Märtin võitnud viis MM-rallit. 2004. a saavutas maailmameistrivõistlustel koos Michael Parkiga hooaja kokku­ võttes 3. koha.

Toomas Napa (05.12.1953): võitis 1987. a sotsialismimaade Sõpruse karika klassis vormel­Eastern, kolmel aastal oli samas sarjas teine (1978., 1981. ja 1985. a); 9-kordne N. Liidu meister. 2001. a valiti 20. sajan­ di Eesti parimaks autosportla­ seks. (ERR/EE)