18
EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021
Nr. 7
Nädala portree
Raimo Raag – keeleteadlane, soomeugri keelte professor Uppsalas, eestlane Rootsis ja rootslane Eestis (2) Küsitles Aili Salve Ilmunud väljaandes „Rahvuslik Kontakt“ (Algus EE # 6, 12. veebr. 2021) Sa räägid eesti keelt paremini kui Eestis elavad eestlased. Milline on viimane eestikeelne sõna, millest sa kohe aru ei saanud? See oli küll väga kena kompliment, aitäh, aga päris nii see ikka ei ole. Viimane eesti keele sõna, millest ma kohe täpselt aru ei saanud, oli pöördsõna oistuma. See esineb vähemalt kolm korda ühes mälestusteoses, mida õhtuti enne uinumist loen. Kontekstist sain umbkaudu aru, mida sõna tähendab, aga aima mine on ebamäärane asi, tead mine midagi muud, eriti veel kui oled keeleinimene. Eesti Keele Instituudi ühendsõnasti kust (sonaveeb.ee) ei leidnud seda sõna – kuigi Sõnaveeb üldiselt on sümpaatne ja kasulik keeleline abivahend, mida võib kõigile soojalt soovitada; see täieneb pidevalt. Seevastu kuue köiteline „Eesti keele seletav sõnaraamat“ (2016) ja eriti Andrus Saareste võrratu „Eesti keele mõisteline sõnaraamat“ panid asja kenasti paika. Oistu ma on murdesõna, millega tähistatakse näiteks hommikuse härmatise, õhukese lumekorra või külmunud maa kerget sula mist. Sõna on levinud peamiselt eesti keele keskmurde kirdeosas ja rannikumurde lääneosas. Levikuala läheb täpselt kokku mälestusteose autori eluloo and metega, ta oli sündinud ja üles kasvanud Ambla kihelkonnas. Tihti muretsevad kakskeelsete perede vanemad, et lastel võib tekkida identiteediprobleem. Mida ütleksid neile? Seni, kui vanemad ise on oma identiteedis kindlad ja las tele on kindlustatud stabiilne ja hooliv kasvukeskkond, pole muretsemiseks vähematki põh just. Põhimõte „üks vanem – üks keel“ toimib suurepäraselt. Eestikeelne lapsevanem peaks
oma lastega rääkima eesti kee les, rootsi- või muukeelne omas keeles. See nõuab aga meele kindlust. Lihtne see ei ole, tean seda omast käest. Kaks- ja mitmekeelsusega kaasnevad identiteediproblee mid ei ole tingitud keelest. Probleemid osutavad hoopis sotsiaalsetele põhjustele. Seda on oluline endale teadvustada. Mitut keelt räägitakse sinu peres? Kas lapselapsed oskavad ka eesti keelt? Abikaasaga räägime omava hel ikka eesti keeles. Laste ja kahe vanema lapselapsega sa muti. Kaks nooremat lapselast on veel nii väikesed, et ei räägi üldse, üks sündis eelmise aasta veebruaris, teine aprillis. Tütre kaks vanemat poega räägivad meie ja oma emaga eesti keeles, mängukaaslastega rootsi keeles ning oma saksla sest isaga lisaks veel saksa keeles. Igat keelt räägivad nad ladu sasti. Liigutav oli paar aastat tagasi näha, kuidas vanim, siis alles kolmeaastane tütrepoeg tõlkis mulle eesti keelde, mida ta minu juures olekul oma isaga saksa keeles rääkis. Peab ütlema, et ta sai tõlkimisega suurepäraselt hak kama. See oli veel enne, kui temani lõpuks jõudis, et oskan ka saksa keelt. Räägime eesti keelest Root sis. Kõne all on olnud idee eesti keelele vähemuskeele staatuse nõudmine. Kui kaua on siin räägitud eesti keelt? Oi, see teema on niivõrd lai, et sellest võiks terve loengusar ja maha pidada. Aga püüan lühidalt vastata. Eesti keelt on Rootsis räägi tud väga kaua, sajandeid. Esi mene veidi suurem rändevoog Eesti aladelt jõudis Läänemere läänekaldale Põhjasõja ajal. Järgneval sajandil toimus mõi saorjuse eest pagejate „vaikne imbumine“ kuni XVIII sajandi lõpuni: aastast 1797 hakati noori eesti poisse võtma liisuga Vene sõjaväkke nekrutiks. Kuna
sõjaväekohustus oli pikk, kaks kümmend viis aastat (hiljem lühendati „ainult“ viieteistküm nele aastale), eelistas nii mõnigi, keda ähvardas nekrutiks võt mise oht, hoopis pageda Soome või Rootsi. Selline pagemine kestis 1860. aastateni, mil nekrutikohustus kaotati ära. Mõningane eestlaste ränne Rootsi jätkus siiski pärast seda ja eestlaste arv kasvas. Esimene eesti seltskondlik ühendus loodi Stockholmis 1904 või 1905. Veidi suuremal hulgal tuli neid, kes põgenesid seoses 1905. aasta rahutuste ning mõisate põleta mise ja rüüstamise mahasuru misega Eestis. Maailmasõdade vahelisel ajal tuli eestlasi (ja eestirootslasi) vähehaaval juurde, nii et 1930. aastatel võis Stock holmis edukalt tegutseda eesti selts. Teise maailmasõja lõpus saabusid kümned tuhanded eesti põgenikud ja pärast Eesti taas ise seisvumist on hoogu võtnud uutmoodi ränne, mitte võimas, aga pidev. Meie keeltes on palju ühis sõnu? Eks ikka. Eesti keeles leidub päris palju rootsi keele laen sõnu. Neid on üle võetud igal ajal, alates vanarootsi perioodist ning lõpetades tänapäevaga. Omaette kategooria moodus tavad need laensõnad, mis päri nevad eestirootslastelt ja mis põhiliselt esinevad eesti keele saarte ja läänemurdes. Üksikud eesti keele sõnad on nähtavasti ka jõudnud rootsi keelde, vist peamiselt Ojamaa murdesse. Aga seda teemat pole süstemaatiliselt uuritud. Siis on veel võõrsõnad, mis on mõlemale keelele ühised nii vormilt kui tähenduselt. Nende puhul maksab aga meeles pida da, et on olemas ka virvasõnad. Need on sõnad, mis kahes kee les näevad-kõlavad enam vähem ühte moodi, aga mis erinevad tähenduse poolest. Nagu tõelised virvatuled, mis metsas uitajat õigelt teelt eksitavad. Klassi kaline näide on konkurss, mis
Stockholmi Eesti Algkool 1. klass 1960 Poisslaps valge särgi ja kikilipsuga (vasakul ees) on Raimo Raag. Foto: Harald Perten
Raimo Raag ja Virve Raag lapselaste Adriani ja Ludwigiga Uppsala Ülikooli ees. Foto: Merike Vink
eesti keeles tähendab võistlust mingil alal parima selgitamiseks või õppeasutusse pääsemiseks. Rootsi keele konkurs tähendab aga hoopis muud: maksejõue tust, pankrotti. Virvasõna on enamasti võõr sõna, aga lähedaste sugulas keelte puhul alati mitte. Ilus näide on eesti–soome sõnapaar hallitus. Mis eesti keele hallitus on, teab iga eestlane, aga soome keeles tähendab sama sõna hoopis valitsust. Kas põgenike eesti keelt mõjutab rohkem kolmeküm nendate keel Eestis või rootsi keel? Pagulaste ja nende võõrsil sündinud järglaste keele nii-öel da ajalooline alus on muidugi see keel, mida põgenikud Teise maailmasõja lõpus endaga kaa sa tõid. Sellele on aastakümnete vältel lisandunud asukohamaa põhikeele, Rootsi puhul rootsi keele mõjud. See on vältimatu, asjade nii-öelda loomulik käik. Pärast Eesti taasiseseisvumist on tulnud mängu kolmas tegur, mis siinse eesti keele arengut mõjutab: eesti keel Eestis. Elav, vahetu suhtlemine Eesti eest lastega, mida soodustavad mitte ainult reisid Eestisse, vaid ka internet ja igasugused sotsiaal võrgustikud, avaldavad kahtle mata oma mõju. Missuguses suhtelises omavahelises vahe korras need tegurid kujundavad
inimese keelekasutust, on indi viduaalne ja sõltub inimese üldisest keeleoskuse tasemest, keeleteadlikkusest ja tahtest oma keelt arendada. Kui peaksid valima, kas Veski või Aavik, mida ütlek sid? Kui õppisin ülikoolis eesti kirjakeele ajalugu ja eesti õige keelsust, siis tekkis mul teatud tõrjuv hoiak mõlema „keele- Johannese“, see tähendab nii Johannes Voldemar Veski kui Johannes Aaviku suhtes. Veski puhul ei meeldinud tema korra pärasuse ja järjekindluse taotlus. Erandeid, näiteks sõnavormide moodustamisel, tahtis ta ära kaotada. Sellega läks ta minu arvates liiale, sest talle polnud võõras tuua normkeelde kunstli kult loodud, tegelikus keele pruugis mitteesinevaid, aga reeglipäraselt moodustatud sõ na vorme. Veskit tuleb aga mõista: tema arusaamist keelest ja keelearendamisest kujundas tema loodusteaduslik haridus, ta polnud hariduselt keeleteadlane. Aaviku puhul hakkas vastu peenutsemine ja originaalsuse tagaajamine. Hulga sümpaatsemana tun dus mulle ja tundub seniajani Tartu ülikooli esimese eesti keele professori Jaan Jõgeveri joon. Jõgever oli igasuguse (Järgneb lk. 19)
• Sündinud 1953 Torshällas. Ema rootslanna, isa eestlane. • Abikaasa: Virve Raag, dotsent, filosoofiadoktor. • 1976 Uppsala ülikool soome-ugri, vene ja põhjagermaani keeled. • 1977 Tallinna pedagoogiline instituut ja ENSV teaduste akadeemia keele ja kirjanduse instituut, Rootsi instituudi stipendiaadina. • 1978–2020 töötanud Uppsala ülikoolis. • 1982 doktorikraad väitekirjaga „Lexical Characteristics in Swedish Estonian“. • Eesti keelt õpetanud Uppsala, Örebro, Stockholmi, Vaasa ja Aarhusi ülikoolis (Taanis). • Teosed: sõnaraamatute koostaja, üle 300 teadustrükise ja õppematerjali. Paljude teoste seas: „Eestlane väljaspool Eestit. Ajalooline ülevaade“ (1999), „Talurahva keelest riigi keeleks“ (2008, rootsi keeles 1999), „Estniska från grunden“ (2014), „Välis-Eesti 100 aastat“ (2018), „Sõida tasa üle silla. Raamat eesti keelest ja meelest“ (2018, kaasautor ja toimetaja koos Jüri Valgega), „Basfakta om Estland“ (a-st 2005 jaa nuarikuus ilmuv umbes sajaleheküljeline õppevahend Eesti geograafiast, rahvastikust, riigikorrast, sotsiaalelust ja kultuu rist). • Eesti-rootsi ja rootsi-eesti tõlk. • Autasud: Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärk 2001 Uppsala Ülikooli aasta õppejõud 2008 Rootsieestlaste Liidu kultuuriauhind 2012 Haridus- ja teadusministeeriumi aumärk 2013 Välisministri rahvadiplomaatia edendaja aunimetus 2017 För nit och redlighet i rikets tjänst • Eesti Teaduste Akadeemia välisliige 2019
