2
EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021
Eesti ja Venemaa saadavad vastastikku diplomaadi riigist välja 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Vaimusilmas Nii mõnigi meist on viimasel aastal mitte arvutiekraani taha olnud lii mitud, vaid neid leitud tunde, mida peale surutud isolatsioon on toonud, tarvitanud lugemiseks. Kas uuesti lemmikteoseid või raama tuid, milleni kiire elu pole lubanud jõuda. Ajaloo ja elulugude huvilistele on olemas rikas allikas materjali just Eesti Vabariigi välja kuulutamise ajast ning ka selle saavutamisest, võideldes Vaba dussõjas omariikluse ja rippumatuse välja. Kui töised tunnid on olnud virtuaalsed, Zoomi ja muude selliste ühenduste kaudu, siis aga on muidu olnud võimalus vaimusilmas olla kohal minevikus. Meie hulgas on küll arvukalt olemas neid, kes mäletavad Vabariiki enne okupatsiooni, ka neid hirmsaid aastaid, kui meie pisike armastatud Eesti oli ahnete totalitaarriikide kiskuda ja laastada. Palju rohkem muidugi neid, kes paguluses sündisid ja üles kasvasid, kellele vanemad õpetasid isamaa-armastust, emapiimaga keelt ja kultuuri. Ning nende järeltulijaid, kes ikkagi, aastakümneid kestnud okupatsi ooniajal hindasid ajalugu ja ühendust kauni maaga, kus meri ja manner on sülitsi koos ja eestlased elanud tuhandeid aastaid. Loodi eesti koolid, kultuursed organisatsioonid – seltsid, koorid, rahvatantsurühmad. Skautlus ja gaidlus tagasid eestikeelse väärtuste olemasolu. Kogudused andsid usku tulevikule, et Eesti saab taas vabaks. Saigi, eestlase moodi laulus, mis tõusis helinal taevasse, ürgset vabadusnõuet, palvet kinnitades. Mälulaegastes on kindlasti meil kõi gil need aastad, kui Eesti Vabriigi aastapäeva tähistasime siin arvukalt. Tänavune eriolukord seda ei paraku luba. Oleme aga tänulikud, et inimkonna areng tehnoloogia vallas on olnud selline, et saame ena mat, kui üleaedsega, aia juures seistes, aastapäeva märkida. Enamat, kui üksi lauldes nostalgiliselt „Meil aiaäärne tänavas“, kaunis kodu armastuslaul, mida muidu kuuleks aktusel koorilt. Eesti Vabariik, pärast taasiseseisvumist pole enam sugugi lapse kingades. On olnud käike üle kivide ja kändude, tõsi küll. Ja ega edaspidine teekond vabade rahvaste liikmena luba olla kerge, kuna põline vaenlane vaatab himuralt ikka läände. Ent kogutud kogemused, olulis tesse demokraatilistesse ühendustesse kuulumine tagab turvalisuse. Kui oskame vaid selle kilbi taga ka vabadust hoida. Oskame, kui mõtelda sellele, et on kõige kiuste korraldatud siin virtuaalne aktus. Oskame, kui need juba enam kui keskealised, kes lapsepõlves vaimusilmas võtsid puust toikaga vaenlase kirbule, kodu kaitstes hoiavad loodut. Oskame, kui loeme kangelastegudest Vabadussõjas – ning ka vapralt põlvkond hiljem üle mõistuse kohustust vabatahtlikult vastu võttes, üritades punast laviini hoida teispool Peipsit. Oskame, kui nüüd, tänu Kõigevägevamale, enam mitte poliitilises maapaos, vaid võõrsil, olla eestlased. Hinnata vabadust. Sõltumatust. Elagu Eesti Vabariik! TÕNU NAELAPEA
Moskva saatis Eesti diplomaadi välja vastuseks Eesti teatele Venemaa saatkonna ametniku persona non grata’ks kuulutamisele, teatas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova. Zahharova märkis, et Eesti uus valitsus saatis Vene diplo maadi riigist välja täiesti aluse tult. Zahharova ütles, et see Venemaa saatkonna töötaja tegeles kultuuri- ja haridusküsi mustega, vahendas ria.ru. Vene propagandakanali Sputnik and metel käib jutt Vene suursaat konna nõunikust Dmitri Lits kaist. Eesti välisministeerium ei kommenteeri kummagi diplo maadi väljasaatmist. Endine välisminister Urmas Reinsalu teatas, et Vene diplo maadi väljasaatmise otsus lan getati tema ametisoleku ajal. ,,Diplomaat saadetakse välja ebakohase tegevuse eest asuko hariigis ja paraku pole see lähiajalugu vaadates mingi pret sedent. Rahvusvaheline praktika on ka see, et sellele vastab diplomaadi lähetajariik süm meetrilise sammuga. Eesti on iseseisev riik ja peab kaitsma oma suveräänsust kõikehõlma valt,“ ütles Reinsalu. (ERR/D/EE)
EKRE ei nõustu Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisega Välisminister Eva-Maria Lii mets kinnitas teisipäeval oma aastakõnes valitsuse valmiso lekut liikuda edasi Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega. Välisminister Liimetsa sõnul võiks Eesti astuda esimese sammu ja välja öelda, et on valmis ratifitseerima EestiVene piirilepingu. Edasi on tema sõnul oluline, et protsess käiks käsikäes Vene poolega. EKRE aseesimehe ja riigi kogu väliskomisjoni liikme Mart Helme sõnul kavatseb EKRE mobiliseerida kõik oma toetajad, et riigikogu ei kiidaks heaks lepingut, millega Eesti riik loovutab vabatahtlikult Venemaale Tartu rahulepingu järgsed alad. Mart Helme sõnul tekitab hämmingut valitsuse initsiatiivi ajastus. ,,Olukorras, kus Euroo pa Liidu ja Venemaa suhted on madalseisus ja arutatakse Vene maale uute sanktsioonide keh testamist, kavandavad meie ministrid idanaabrile kingitust. Eesti ei saa sellest mingisugust poliitilist, majanduslikku ega moraalset kasu,“ ütles Helme. ,,Vastupidi, lepingut ratifit seerides nõustub Eesti Vabariik Kremli seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse kaotanud. See nõustumine omakorda legaliseerib alatiseks Venemaa jätkuva okupatsiooni
Nr. 7
Eesti Vabariigi 103. aastapäevaks Vabariigi aastapäev liidab meid rõõmus ja mures. Ta liidab meid ühise mineviku meenutustega ja tuleviku soovidega. Ta liidab meid vaatamata kaugustele ja ümbritsevale väljakutsele. Me oleme võõrsil alati tähistanud seda sünnipäeva nii palju ning just sellises miljöös ja toonis, kuidas võimalik. Vabaduses olime õn nistatud sellega, et mitte keegi kusagilt kõrgelt ja kaugelt ei saanud meid keelata. Paraku on pandeemiast tingitud eriolukord ülemaailmselt rängalt piiranud meie võimalusi aastapäeva pühitseda. Kuigi virtuaalsed koosolemised on ajutiselt asendanud meie reaalsed kokkutulekud, kas tõesti tehnilised vahendid suudavad pakkuda seda sama ühtsus tunnet, mis päris koosolemine saavutab? Oleme väikese rahva väikeste kogukondadena laiali ülemaailm selt. Kas saame ,,eesti tunnet“ säilitada ainult perekondade kaupa, teistest perekondadest eraldatud? Lihtsalt ei saa seda lubada, et kaome multiühiskonna ühtlasse massi. Sellel raskel ajal, hoolimata suhtlemisdistantsi hoidmise kohus tustest, oleme siiski leidnud võimalusi ühendust pidada. Eestlased on karmidel aegadel olnud ühtehoidvad, lootusrikkad ja visad. Julgeme ennustada, et need omadused tulevikku vaadates tiivus tavad meid ühiselt eestluse elujõulisuse tugevdamisel edasi liiku ma. Kuigi me igapäevaselt ei taju ega maini seda, isegi ei mõtle sell ele, on ,,eesti tunne“ kõigis sügavalt olemas. Sellele toetudes vaba duse aastapäeval saame koos, kuigi lahus, usku ja motivasiooni koguda. Tajugem Vabariigi Aastapäeval, et meil on olemas küllaltki tervet mõistust ja edasipürgivat vaimu edaspidiseks hüvanguks. Sellega saame taas palju ära teha. Soovin kõigile jätkuvat teotahet, visadust ja eriti eestilikku jonni Eesti sünnipäeva puhul. LAAS LEIVAT, aupeakonsul
Kallid kaasmaalased, sõbrad! Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nimel soovin kõigile eestlastele Kanadas ja mujal ning meie toetajatele ja sõpradele head vabariigi aastapäeva! Aasta tagasi saime oma kogukondades kokku tulla, et tähistada meie eesti kultuuri, pärandit ja identiteeti. Sel aastal, pandeemia olukorras, leiame loomingulisi viise, kuidas virtuaalselt ühenduses püsida ja siiski Eesti Vabariigi aastapäeva tähistada. Today we celebrate the freedom and independence that our na tion won, against all odds, 103 years ago. Me võime täna edasi uh ked olla meie esivanemate ja meie kõigi saavutuste üle Kanadas, et hoida meie eestlust, meie ajalugu ja identiteeti Kanadas. Kanada eestlaste nimel meie õnnitleme kõiki, kes töötavad ühi sel eesmärgil, tõhustades meie eneseteadvust ja kogukonda Kanadas. See „virtuaalne elu“ on meile pakkunud ainulaadset võimalust kergemini suhelda üleilmselt eestlaste ja teiste sõpradega. Kuigi sel korral jäävad jumalateenistused, kontsertaktused ja peod kahjuks ära, heiskame ikka lipud! Meenutame ja austame koos neid, kes andsid oma elu meie vabaduse eest ja kõiki, kes meie Kanada eestlaskonda on siin loonud ja kes edasi kindlustavad eestluse tule vikku Kanadas meie noortele koolides, laagrites ja mujal. Elagu Eesti!
KAIRI HEMINGWAY Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esinaine
Tartu rahu järgse Eesti aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast. Leppe ratifit seerimine võtab meilt ära igasu guse õiguse nõuda okupeeritud alade eest vähimatki kompen satsiooni. Need, kes arvavad, Eesti riik peaks olema prag maatiline ja Tartu rahust tagane ma, unustavad, et Putini Vene maa ei ole igavene. Eestil ei ole kiiret.“ Helme sõnul annaks piiri eppe ratifitseerimine heakskiidu
ka Venemaa tegevusele Gruu sias ja Ukrainas. Välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi sõnul ei ole näha ühtki märki, et Venemaa sooviks Eesti-Vene piirilepingut ratifitseerida. Vseviov ütles sel nädalal ETV saates ,,Esimene studio“, et Eesti poliitiline valik on soov Eesti-Vene piirilepingu ga edasi minna. Samas tõdes ta, et Venemaa sellest huvitatud pole ja ühepoolselt seda teha ei saa. (ERR/EE)
