4
EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021
Nr. 7
Harta 77 ja Läänemere Liit – kaks ilmekat näidet ,,vastupanust Tšehhi moodi“ (Vt ka artiklit ,,Juubeli hõn gu line aasta“ eelmises Eesti Elu numbris #6, 12. veebr 2021, lk 4) Harta 77 ilmumine 1970. a-te Tšehhoslovakkia poliitikas oli valitsevale kommunistlikule režiimile proovikiviks ning tähistas pärast 1968. a reformi liikumise, nn Praha kevade lüüasaamist riigi arengus uut algust. Tšehhoslovakkias tekkis 1970. aastail mitu opositsioo nilist rühmitist. Silmapaistvaim ning tuntuim on kodanikualgatus Harta 77 (tšehhi- ja slovakipäraselt: Charta 77). Harta 77 põhimõte oli vaba duse jagamatuse ning üldiste inim- ja kodanikuõiguste kehti vuse tunnistamine, sellest sai radikaalne väljakutse totalitaar sele kommunistlikule režiimile. Rühmitise poliitiline siht oli ko danikuühiskonna, demokraatia ja õigusriigi taastamine. Koda niku kaasvastutus riigis toimuva ning Harta 77 tegevuse eest tähistas põhimõttelist, omamoo di moraalset revolutsiooni ning viis kodanikuühiskonna alge tekkimisele. Harta protokolli kirjutamise ajendiks sai underground-an sambli The Plastic People of the Universe liikmete vahistamine. Tekst valmis 1976. a detsembris ning avaldati 6.–7. jaanuaril 1977 – tolleaegse režiimi vastu seisust hoolimata! – Tšehhis ja ka Lääne ajakirjanduses, k.a. sellistes mainekates päevaleh tedes nagu ,,Le Monde“, ,,Frankfurter Allgemeine Zei tung“, ,,The Times“ ja ,,New York Times“. Et Tšehhoslovakkia oli Helsingi nõupidamise lõppaktile alla kirjutanud, kritiseeris Harta 77 poliitilist riigivõimu ning inim- ja kodanikuõiguste eira mist, sidudes seda Tšehho slovakkia põhiseadusega ning muudes allakirjutatud dokumen tides antud lubadustega. Allakirjutanud rõhutasid, et tegu pole organisatsiooniga, sest Harta 77-l ei ole põhikirja ega organeid ning ta ei viljele ak tiivset opositsioonilist poliitikat. Viimati öeldu oli katse hoida hartat tollaste Tšehhoslovakkia seaduste raames, mis keelasid organiseeritud opositsiooni. Harta poliitiline mõju Harta autorid, organisaatorid ning esimesed allakirjutajad (koos allkirja ja elukoha aadres siga) olid Václav Havel, Jan Patočka, Zdeněk Mlýnař, Jiří Hájek ja Pavel Kohout. Hartaga nõusolekule – ,,olen nõus Harta 77 avaldusega 1. jaan 1977“ – kirjutas eraldi avaldustel alla veel 242 kodanikku (http://lib pro.cts.cuni.cz/charta/). Nende allkirjade originaalid leiti 2006. a Riiklikust Julgeolekupolitseist (StB) (http://www.mvcr.cz/min isterstvo/oabs.html). Et piirata dokumendi levitamist, arreteeri ti 6. jaan. 1977 Václav Havel, Ludvík Vaculík ja näitleja Pavel
Landovský. Seetõttu ei saadud kavatsetud manifesti Föderaal sele Rahvuskogule üle anda, kuid see ei takistanud Harta 77 dokumendi avaldamist ja üld susele tutvustamist. 1980. a-te lõpus, kui kom munistlik režiim lagunes, hak kas Harta 77 aktiivsemalt tegut sema. Pärast 1989. a nn samet revolutsiooni said Hartale alla kirjutanuist uute liikumiste ja parteide (kaas)loojad, eelkõige Kodanike Foorumi hilisema nimetusega Kodanikuliikumise liikmed. Václav Havel valiti Tšehhoslovakkia presidendiks. Harta poliitiline mõju pikka mööda vähenes. Suuremaid põhjusi selleks võis olla Koda nikuliikumise võimetus läbi lüüa 1992. a valimistel. 3. no vembril 1992 lõpetas Harta 77 ametlikult oma tegevuse. Illegaalne Läänemere Liit 1970. aastail tekkis Tšeh hoslovakkias teisigi oposit sioonilisi liikumisi, teiste seas Läänemere Liit (LL). Selle väikese organisatsiooni erilisus seisneb Eesti, Läti ja Leedu rah vale osutatud kaudses ja otseses toetuses. Tegutsesin rühmitises 1983. aastast, seetõttu käsitlen LL tegevust rohkem seestpoolt vaadates. Läänemere Liidu asutamise idee sai alguse kahe hea sõbra, Vladimír Macura ja Vladimír Novotný kohtumisel. Kas mõte tekkis tuntud eesti tšehhofiilitõlkijat Leo Metsarit külastades või oli selle taga midagi muud, kes seda teab! Igatahes läks 14. jaanuar 1974 Läänemere Liidu ajalukku sellega, et ka kõik järgmised konverentsid toimusid alati jaanuarikuu teisel nädala vahetusel. Leo Metsar tõi Prahasse mitu eesti keele õpikut ning Vladimír Macura asus õppima seda tšehhidele väga rasket keelt ja innustas teisigi. Läänemere Liidul oli oma põhikiri, ajakiri ja hümn. Rüh mituse väljaande Terekäsi (Zdravice) 1991. a veebruari numbrist võib lugeda, et liit tek kis ,,rangelt illegaalse organisat sioonina“ ning oli nii salajane, et tänapäevani ei ole täpselt tea da, kes sinna on kuulunud. Oma osa mängis kindlasti ka nn sõprade ringi müstifikatsioon, mida Vladimír väga armastas. Tõesti on väga raske dešifreeri da kõiki varjunimesid, mida kandsid 10 esimest liiget, kelle hing oli Vladimír Macura, var junimega Kreutzwald. Kreutzwaldile lisandusid suur ja tark Aavik, Terenaine, Mesilane ja Sitikas, Vana-Tigu, Ilmarine ja Öökull! Lisaks Kalevitütar ja Kaarditark (Naděžda Slabihoudová), kelle nimel kutsuti kokku kongress ning kelle ülesanne oli esitada seal peaettekanne. Kohal oli opositsioon Venepagana näol (,,Kalevipojast“ pärit Vana pagana analoog). Liikmeiks olid tõlkijad, kirjandusteadlased, filo soofid ja kõigi kolme oku peeritud Balti riigi poole
CEK-TEK Eesti päevad Prahas. Poistekoor Pueri gaudentes.
hoidjad, kes valdasid ka nende rahvaste keeli. Rühmituse tegevuses osa le sid ka slovakid ja selle tegevust ergutas erinevate külaliste osa võtt kokkutulekutest. Seal oli tuntud tšehhi kirjandustegelasi, mõnikord eestlasi kodumaalt (nt Jaan Kaplinski), kohalikke eesti päritolu inimesi (pr Nadja Tanska, kelle isa oli eestlane). Hiljem, 1990. a-il olid kongressi külalised ka Tšehhi kõrg koolides õppivad noored. Läänemere Liit alustas kong ressi alati hümniga ,,Kui Tálina järv täitub veega“ (Tálinanimeline järv asub LõunaTšehhis). Heisati kolme oku peeritud Balti riigi rahvuslipud ning seejärel lauldi rah vushümne originaalkeeltes, s.o eesti, läti ja leedu keeles. Eesti Vabariigi hümni laulmine LL liikmete esituses puhtas eesti keeles üllatas kohtumisel isegi ametireisil (1995) olevat EV presidenti Lennart Merit. Polnud ju LL talle tundmatu ka eelnevail aastail. Meri, kes 1991. a algul, veel välisministri na, oli maininud häid suhteid Läänemere Liiduga Raadio Vaba Euroopa tšehhikeelses saates, vaikis tookord liigutatult, öeldes lõpuks, et Kesk-Euroo pas Eesti hümni oma keeles kuulda on tõesti haruldane. Pärast põranda alt väljatulekut Kongressidel räägiti põhili selt kolmest Baltimaade rahvast, reisimuljetest, kirjandusest ning olemasolevaist ja võimalikest tõlgetest tšehhi keelde. Kor raldati kirjandus- ja luuleõhtuid ning arutati, kuidas vältida kolme väikese rahva unustuse hõlma langemist. Tolleaegne ametlik poliitika pani kõik N. Liidu rahvad ,,ühte patta“ ning LL ülesanne oli kõigile meelde tuletada toimunud sündmusi. Alates 1990. a, pärast n-ö põranda alt väljatulekut, hakkas Läänemere Liit korraldama suuremaid avalikke poliitilisi üritusi, meenutades kõigile, et Eesti, Läti ja Leedu olid Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) allakirjutamiseni iseseis vad vabad riigid. Üks niisugune mõjus ettevõtmine toimus 1. ja 2. veebruaril 1991 Praha Rea listlikus Teatris ,,Res Baltica“ nime all. Mõlemal korraldatud õhtul räägiti avalikult ikka veel N. okupatsiooni võimu all ole vatest eestlastest, lätlastest ja leedulastest. Näitlejad esitasid stseene N. Liidu sõjaväebaaside pealesurumisest Balti riikidele, jutuajamistest Stalini ja Molo toviga ning MRP salajasest lisaprotokollist 1930. aastate
Foto: Eesti Suursaatkond Prahas
Näituse avamine Tšehhi Rahvusmuuseumis.
lõpus. Sügavale mällu on sööbinud pealtvaatajate reaktsioon, sest niisugusest N. Liidu asjaajami sest polnud enamik kohalolijaist loomulikult palju kuulnud. Ajaloolist tõsiasja täiendasid värsked videolõigud Vilniuses 1991. a jaanuaris toimunud veresaunast. Äsjane videofilmilt nähtud N. Liidu juhtkonna jõukasutus relvitu rahva vastu suurendas pahameelt ning mõ jutas kokkutuleku edasist õhk konda. Õhtu teises osas tulid lavale Läänemere Liidu liikmed ja algas elav debatt publikuga. Põhiline arutlusküsimus oli, kuidas kõige tõhusamalt kaasa aidata kolme väikese rahva võitlusele iseseisvuse taastami sel. Poliitilisel taustal korralda tud teatriõhtul olid kohal ka Harta 77 esindajad ning Tšehhi Vabariigi toonane välisminister Jiří Dienstbier (üks Harta 77 allakirjutanuist). Läänemere Liit pöörduski esimesena välis ministri poole, kes omakorda soovitas pöörduda just valitsus väliste organisatsioonide poole, kelleks võiksid olla üritusel viibivad Harta 77 esindajad. Hiljem selgus, et õhtu üheks tulemuseks sai toetusallkirjade kogumine Balti rahvaste iseseis vumisele Harta 77 abil. Mee nub, et paar kuud hiljem istu sime Vladimír Macuraga Bedřich Smetana nim teatri klu bis, kus tõdesime rahuloluga, et olime kogunud suure hulga allkirju kolme Balti riigi taasiseseisvumiskatsete toetuseks. Allkirjad toimetati Vladimír Macura sõnul Helsingisse. Õhtu teine tulemus olid kutse esineda meedias, kus arutati Eesti, Läti ja Leedu võimalikku iseseis vumist. Tol ajal polnudki see nii iseenesestmõistetav, Tšehho slovakkia oli ise alles hiljuti vabanenud totalitaarsest ülevõi must ning N. Liidu sõjavägi oli ikka veel riigis. Seniajani aktiivselt tegevad Läänemere Liidu toetus jät
kus pärast kolme rahva iseseis vumist, jätkati kirjandus- ja luuleõhtute korraldamist, kuid nüüd juba teistes tingimustes. Meile pöörasid tähelepanu mitmed institutsioonid. Näiteks võiks tuua Tšehhoslovakkia föderaalse parlamendi välisosa konna esimehe Miroslav Sychra (ODS) tehtud huvitava abi pakkumise, toetamaks ja abista maks Eestit. Kokkuvõtteks tahan öelda, et omapärase opositsioonilise Lää nemere Liidu tegevus hoogustas eesti, läti ja leedu keelest tõlgi tud raamatute ilmumist ning nende rahvaste lähemat tutvus tamist Tšehhoslovakkias. Vla dimír Macura (†17.04.1999), tõeline Eesti fänn, pühendas suure osa oma energiast eesti keelele ja kõigele muule Eestiga seotule. Igasse töösse püüdis ta sisse kirjutada mingit teavet Eesti kohta. Tänu tema osutatud pidevale survele loodi ka Tšehhi-Eesti Klubi (1.–2. veeb ruaril 1991 „Res Baltica“ õhtul), mille liikmeks astus enamik LL liikmeid. Baltikumi rahvaste keeltest tõlgitud teoseid oli kokku ligikaudu sada. Arvukalt toimus kirjandus- ja luuleõhtuid ning 2003. a septembris täitus unistus korraldada eesti keelest tõlgitud kirjanduse näitus Lää nemere Liidu ja Tšehhi-Eesti Klubi liikmete ühiste jõupingu tustega. Läänemere Liidu sarna selt püüab klubi korraldada aastas vähemalt ühe suurema Eesti-teemalise ürituse laiemale huviliste ringile. Lõpetuseks: nagu Harta 77 on ka Läänemere Liit oma senise tähenduse kaotanud, kuid enamik mõlema rühmitise liik meid on seni aktiivselt tegevad, Läänemere Liidu liikmete puhul kõigis neis valdkonnis, mis on seotud Eesti, Läti või Leeduga. IIVI ZAJEDOVA
Kasutatud kirjandus Blažek, P. (2007). Tentokrát to bouchne. Edice dokumentů k organizaci a ohlasům kampaně (Järgneb lk. 5)
