Nr. 7
EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Tobeduse tipp Elame tõepoolest kummalistel aegadel, mil paistab valitsevat kui mitte ohmudekari, siis tulevikule mittemõtlevad ini mesed. Seda on eriti märgata avaliku arvamuse esitamisega, mis kipub poliitilise korrektsuse huvides absurdumini mi nema. Ent selmet käed puusale panna, olla nördinud, on märksa kasulikum nõmedustest nalja leida. Kuna naer on ju terviseks, millest ena mus meist kümne küünega kinni hoides jälgib ühiskondlikku selget mõistust. Päevikupidaja sai möödunud nädalal naerda, nii et vats vap pus. Just poliitilise korrektsuse, ogaruse tõttu, mitte selle pärast mis selle esile tõi. Paljud luge jad on kindlasti teadlikud Rootsi hiidmööbli, -sisustus kontserni IKEA kombest paku tavat nimetada inimeste järgi. Näiteks odavad, aga head riiulid esinevad Billy nime all. Seda omapärast turustamisstrateegiat on ka teised firmad omaks võtnud, Kanadas Structube. Troonipärija valis õige aja vanemate katuse alt minema lennata, ajal kui äritegevuse lukkupanemist, tarbijatele uste sulgemist riigi nõudel ei olnud veel toimunud. Millen niaalina on tal ka hea maitse – ning IKEA ei tulnud kõne allagi. Vaid Structube kõlbas. Ülekanadaline ettevõte, 70 poo di on aga nüüd suletud. Tuleb
Harta 77… (Algus lk. 4)
proti signatárům Charty 77. Praha: Univerzita Karlova v Praze, Filozofická fakulta: Odbor archiv bezpečnostních složek MV Č.R. Conference on Security and Co-operation in Europe. Final Act. Helsinki, 1975. Jičínský, Z. (1995). Charta 77 a právní stát. Praha: Doplněk. Památník národního písemnict ví: V. Macura loodud Lääne mere Liidu arhiiv ning Iivi Zájedová isiklik arhiivimaterjal. Podpisy. Prohlášení Charty 77 (1977–1989). –http://libpro.cts. cuni.cz/charta/ Prečan, V. (1977). Kniha Charty. Hlasy z domova 1976– 1977. Kolín nad Rýnem. Zájedová, I. (2006). Baltic Studies in the Czech Republic. An Overview of the Main Publications Since 1990. – Journal of Baltic Studies, Vol 37, No 4, Winter. Reviews, pp 488–492. Zájedová, I. (2006). The Baltic Sea Union in Prague. A Soviet Era Underground Organization Supporting the Baltics. – JBANC Chronicle, No 33, November, pp 14–15.
ka ikka mööblit ise kokku panna, aga see ju enam-vähem tavaline, kui just tõesti kallist poest ei otsustata riiulite ja kummutite kasuks. Korrates, ka Structube on otsustanud igale asjale, kas toolile, söögilauale või muule nime anda. (Mõtelge, kui eestlastel oleks selline kom me. Saate osta Vambola nime lise voodi. Lembitu laua – oh neid võimalusi…) Oma uut pesa vooderdades otsustas järeltulija diivani ka suks, mil nimeks Arnold. Isegi tema muigas, kui keegi lõõpis – vaene Arno, pead üle elama seda, et päeviti su peale istu takse, ehk isegi tukutakse, ei lasta sul hingata. Ning mine tea, ehk lastakse näkku pussu kah. Aga juba oodatakse sellist huumorit, põlvkondade vahe selline. Arnoldi kasuks sai ot sustatud ajal, kui veel sai oma silmaga teda näha, tuharaid kin nitada, proovida, kas on mugav. Jah on küll, nägus teine kah, jalgade jaoks on ka otoman, mida saab vasakult paremale liigutada, sõltuvalt toa kujun dusest ja huvidest. Ühele raa matulugejale ideaalne, peab tunnistama, et kiusatus oli keld risse vana sohva asendamiseks Arnoldi vend varuda. Kuid mõistus jäi peale. Kuid Structube astus poliitili selt ebakorrektse sammu, otsus tades suurematele tubastele prüginõudele nimeks anda Wassim ja Walim. No kui nör dinud vähemus seda avastas, läks kisa ja kära lahti. Kin nitades, kuidas vasakpoolsete
ajud on loputatud. Et see on ju muslimite mõnitamine! Etnili sed nimed! (Kuid keegi ei pro testeeri tooli Magda nime kohta – Euroopas mitmel rahval naisenimi. Või tooli Kiowa nime valiku üle. Indigeenide suguharu. Isegi Arnold on sak sa/hollandi nimi.) Firma pidi avalikult vabandama, pressi teates alandlikult tunnistama, et nii ei oleks pidanud tegema. Nende kiituseks oskasid nad sellest nimede tagapõhjast möö da minna, öeldes, et ühegi inimese nime ei tohiks prüginõu külge kinnitada. Täitsa õige, läksid oma inklusiivuses üle parda. Sestap saigi naerda, et astuti nimedega ämbrisse. Aga et protesteerida? Nojah. Aga oleks ta olnud Donald, poleks vist keegi prääksunud. Kuid mine tea, ehk oleks mässajad Montréali sõit nud ja Structube’i peakorteri põlema pannud… Näide kinnitab, kuivõrd hel lad ja tundlikud mõned ini me sed on. Solvuvad asjata. Neid on kõikjal. Muidugi, praegusel isoleerimisajal on paljudel aega rohkem, kodus olles, kui neid reegleid jälgitakse, on ainult nii palju teha, kas koristad, keedad või küpsetad, ikka ollakse jõude, isegi kui ka kodus arvuti vahendusel saab töökohustusi täita. Kadunud on ju vajadus autosse või bussi istuda, töö kohta end toimetada. See aeg ju kokku hoitud. Ning võimalus teistega suhelda kas baaris, kohvikus või mujal, on samuti ära võetud. Nii et uuritakse
internetti, astutakse agregaat portaalide lugejaks. Reddit, muide, mis on nooremate hul gas eriti populaarne, on ka eesti keeles olemas ja isegi üks vana mees käib suurest igavusest seal surfamas. Kui sai noormehele teatatud, et ta eelistatud mööblifirma on turmtule all, saadetud link mei liga, infovahendaja oli Narcity sait (mõtelge, kui lihtne on tänapäeval vimma nii jagada), siis oskas ka temagi naerda lustakalt. Perekondlik viga vist. Muidu kutsutakse tihti korrale kui mõne kahtlase nalja või arvamusega esinetakse, olevat vanema põlvkonna komme. Aga need on ikka praegused ajad. Ning kui on tõesti rassismiga tegemist, siis on ju see arusaa dav. Teadagi on oluline muuta mineviku mõtlemist. Me oleme kõik Jumala silmis võrdsed. Naha pigmentatsioon, usk, sugu – ei miski õigusta diskriminat siooni. Ega rassismi. Kuid pen del liigub paraku liialt vasakule. Kokkusattumus ehk ei ole, et see toimus küünlakuul, mis on Kanadas suvaliselt valitud „Mustade ajaloo kuuks“. Huvi tav mainida, et toda „n tähega“ algavat eestikeelset sõna, ka ingliskeelset sõna ei tohi teised pruukida, isegi kui need omava hel pilluvad seda lausetesse tihti. Kuid mustal on ju kaks tähendust maakeeles, on üks naljahammas kaua ütelnud. Jaanuaris märgitakse USAs Martin Luther King’i päeva, ta sünnipäeval. Vaid päev, mitte
Eestis on seakatku nakatunud loomade arv vähenenud
Euroopa vanim inimene paranes koroonast
Esimest korda tähistati Eestis päeva „Naised teaduses“
Janauaris tuvastati sigade Aafrika Katku (SAK) viiruspositiivne metssiga Rapla maal. Antikeha positiivseid oli Tartumaal 5, Viljandimaal 4. Raplamaal, Järvamaal, Jõge vamaal, Harjumaal ja Saare maal oli üks nakatunu. Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakon na nõunik Maarja Kristian sel gitas, et võrreldes eelmise aasta jaanuariga on seda üheksa võrra rohkem, kuid protsentuaalselt võrreldes on positiivsete arv langenud. Üleüldiselt on SAK positiiv sete arv oluliselt vähenenud võrreldes 2014-2017. aastatega, kui haigus metssigade hulgas alguse sai ja levima hakkas. Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade vii rushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletiku lised muutused elundites ja suur suremus, mis võib küündida kuni 100% loomadest. Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast EL referentlaborist saa
Euroopa vanim inimene, Prantsusmaal elav nunn õde Andre tähistas vaid paar päeva pärast koroonaviirusest paranemist oma 117. sünni päeva.
Eestis peeti 11. veebruaril esimest korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille eestvedajad on Archemy uurimisrühm Tartu Ülikoolist ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. „Naised teaduses“ päeva tähistamist alustati ÜRO eest vedamisel 2015. a ja selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus. Tartu Ülikoolist on päeva korraldamisega seotud Archemy uurimisrühm. „Päevaga „Naised teaduses“ väärtustame ja tun nustame naisteadlasi nii aka deemias kui ka ühiskonnas,“ selgitas Tartu Ülikooli arheoloo gia ja analüütilise keemia kaas professor, Archemy uurimis rühma juht ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Ester Oras. „Tahame, et naisteadlase roll oleks atraktiivne, akadee milised naised võrdväärselt kaa satud ja õiglaselt tunnustatud. Samuti soovime aidata kaasa soostereotüüpide murdmisele ning julgustada noori naisi ja tüdrukuid teadlaskarjääri vali ma“. Rahvusvaheliselt on päeva „Women and Girls in Science“ tä histamise eestvedajad UNES CO ja ÜRO Soolise Võrdõigus
Õde Andre, sünninimega Lucile Randon andis positiivse koroonaproovi 16. jaanuaril, ent tõdes, et ei saanud ise arugi, et ta haige on, kirjutab BBC. Nunn sõnas, et ta ei tundnud koroonat põdedes kartust, sest mõte surmast teda ei hirmuta. Pime ja ratastoolis liikuv õde Andre viibis seejärel Toulonis vanadekodus isolatsioonis ja on nüüdseks täielikult tervenenud. Eelmisel neljapäeval tähistas ta oma 117. sünnipäeva. Õde Andre sündis 11. veeb ruaril 1904. aastal. Lisaks sellele, et ta on Euroopa vanim ini mene, on ta kogu maailmas vanimate inimeste järjestuses teisel kohal. (ERR/EE)
bus kinnitus Valgamaal Hum mulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoosis Veterinaar- ja Toi duamet 21. juulil 2015.a. (ML/EE)
terve kuu. Ja ei oska vastata küsimusele, kuidas baptistist kirikuõpetajal oli ühe olulisema usureformaatori Lutheri nimi. Või miks. (Ta ristiti küll Michael Lutheriks, aga ise muutis täiskasvanuna selle Martin Lutheriks). Selle pähkli jätaks aga nende järada, kel pole muud paremat teha. Pidagem meeles – nagu King, oleme meie eestlased ju ka orjade järeltulijad, meil kõi gil vaarvanemate hulgas on need, kes tsaari ahelates pidid saksa mõisnikke teenima, ilma mingi vabaduse, õiguseta, isegi oli käsk pühapäeval, ainsal puhkepäeval, kirikus käia. Ka see viimane on meilt võetud. Kuid lõkerdamist ei saa keegi piirata, erakodus öeldut tsenseerida. Peaasi, et avalikult ega kirjas ei võta sõna teema del, mis igale muule inimesel on süütud. Ei pea paksu nahaga olema, aga üllatab, kuidas neid õrnakesi, lumehelbekesi nii palju on olemas, kes reageeri vad vihaselt, kui hea sõnaga saavutaks märksa rohkem. Huumorimeel on asendatud pa hatujulisusega. Mis valitseb pea igal päeval sotsiaalmeedias. Ka ajalehtedes lugejakirjade ning arvamuste näol. Selline tegevus on paljuski donkihotlik (mis oli ju Cer vantesel huumoriga põi mitud ühiskondlik kriitika), tõepoolest tühine ja mõttetu. Kuid mida teha, kui inimene ei oska naerda. Ka enese üle. TÕNU NAELAPEA
Obama kinkis Ilvesele oma raamatu President Toomas Hendrik Ilves jagas sotsiaalmeedias toredat uudist. Nimelt kinkis USA 44. president Barack Obama Il vesele oma raamatu, milles pühendus. Oma raamatus ,,A Promised Land“ (,,Tõotatud maa“), kirju tab USA endine president Obama eelkõige sellest perioo dist, kui sai USA presidendiks.
likkuse ja Naiste Õiguste Eden damise Agentuur. UNESCO sündmuste keskmes on sel aas tal naiste olulisus koroonakrii sile reageerimisel. (Allikas Tartu Ülikool)
