6
EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021
Ilmus raamat Ludvig Juhtist Hiljuti ilmus Eestis Eesti Ajaloomuuseumi kirjastusel raamat Ludvig Juhtist, mille koostas tunnustatud helilooja ja muusikateadlane Alo Põld mäe. Ludvig Juht (ka Ludvig Aleksander Juht; 24. juuli 1894 Väägvere – 20. jaanuar 1957 Boston) oli eesti kontrabassi mängija. Noorukina mängis ta Vääg vere puhkpilliorkestris ja võttis Tartus (Adolf Helderilt) kontra bassitunde. Aastatel 1916–1918 mängis Helsingi linnaorkestris ja aastatel 1918–1921 Estonia orkestris. 1918. aastal alustas kodumaal sooloesinemisi. Aastatel 1921–1927 õppis ta Berliini muusikaülikoolis (Uni versität der Künste Berlini eelkäijas) Paul Juoni käe all kompositsiooni ja mängis mit mes Berliini orkestris. Aastatel 1930–1932 mängis ta Londonis
Savoy orkestris, 1932–1933 oli ta õppejõud Riia konservatoo riumis. 1934. aastal siirdus ta USAsse, kus hakkas mängima Bostoni sümfooniaorkestris (ka solistina). 1945. aastal sai te mast Bostoni Ülikooli kontra bassiõppejõud, 1946. aastal oli ta Uus-Inglismaa ülikooli kont rabassiõppejõud. Kultuurilispoliitiliselt oli tähtis põhiliselt eesti pagulastele mõeldud esi nemiste sari Rootsis. Rahvus vahelise tunnustuse saavutas ta virtuoosliku ja intonatsiooni puhta mänguga. 1936. aastal asutas ta Bos toni Eesti Seltsi. 1937. aastal sai temast Välis-Eesti Ühingu usaldusesindaja Bostonis. Raamatu tutvustuses on kir jas alljärgnev: ,,• Ludvig Juhti kohta on kasu tatud väljendit unicum. Selle põhjustas eelkõige tema visadus
Beethoven ja Kotzebue Estonia kontserdisaalis oli 12. veebruaril kultuurilooliselt äärmiselt põnev kontsert, mida dirigeeris Olari Elts. Beetho veni austajatele mõjus lausa sensatsioonina, et Beetho ven on olnud kirjavahetuses Tal linnas tegutsenud näitekirja niku ja teatrijuhi August von Kotzebue’ga, kes oli kuulsa baltisaksa maadeavastaja Otto von Kotzebue isa. Kõik sai alguse Pesti kuning liku linnateatri avamispidustus test Ungaris, praeguses Buda pestis, mis 1811. aastal koosnes veel kahest eraldi linnast Pestist ja Budast. Pesti linna sakslased otsustasid luua oma teatri ja pa lusid avamispidustusteks kirju tada muusikalised näidendid saksa kultuuriruumi tollastel superstaaridel August von Kot zebue’l ja Ludvig van Beetho venil. Kotzebue kirjutas oma näidendid Tallinnas ja saatis need Beethovenile Viini. Kolmeosalisest tsüklist on elama jäänud eelkõige Beetho veni muusika – eelmäng ,,Ateena varemed“ ja järelmäng ,,Kuningas Stefan“, mida män gitakse kontserdisaalides siiani.
Seda ennustas juba Kotzebue 1812. aastal oma kirjas Beethovenile, kus ta ütleb: ,,Ma ei usu, et ,,Ateena varemed“ ja ,,Ungari esimene heategija – kuningas Stefan“ saavutavad edu väljaspool Ungarit või kui, siis ainult tänu Teie meisterli kule muusikale.“ Tallinna kontserdi esimeses pooles kõlas Kodaly ja Gilde manni teoste kõrval Ferenc Liszti Fantaasia Beethoveni näidendimuusika ,,Ateena vare med“ motiividel. Solistiks oli Sven-Sander Šestakov, kes õpib Eesti Muusikaakadeemias Ivari Ilja klaveriklassis. Perfektne, ,,sädemeid pilduv“ tehnika ja suurepärane partnerlus nii Olari Eltsi kui orkestriga vallandas lausa aplausitormi. Uus täht meie muusikamaastikul on sündinud, mõtlesin vaheajale minnes. Kontserdi teises osas tehti aga juba lausa ajalugu. Esiette kandele Eestis tuli BeethoveniKotzebue muusikaline näidend ,,Kuningas Stefan“. See on lugu Stefani kroonimisest Ungari kuningaks 1001. aastal. Teema võib tunduda üllatavana, aga
püüdlemisel seatud eesmärkide poole. Erakordne oli Juhti tahe tõestada maailmale, et kontra bass on sooloinstrument. Edasi viivaks jõuks sai jonn teha kõr gel tasemel seda, mida tavaliselt peeti võimatuks – virtuooslik ja puhas mäng kontrabassil. • Sõnapaar „Kalevipoeg kontra bassiga“ sobib igati iseloomus tama jõulist ja hiiglasliku füü sisega Ludvig Juhti, kes kehas tas veenvalt eestlaste teotahet, sihikindlust ning püüdlust vaba duse poole ja sobis hästi kokku kontrabassi mõõtmetega. • 34 aastat Juhti elust möödus välismaal – Soomes, Saksamaal, Inglismaal, Lätis ja USA-s. Tema laiahaardeline ja mitme külgne tegevus moodustab kaa luka peatüki maailma 20. sajan di esimese poole muusikaelus. Sellega seisab ta väärikal kohal meie muusika suurkujude kõr val.“
Pesti sakslased käsitlesid end 1811. aastal administratiivselt ungarlastena. ,,Ungari mineviku ja tänapäeva ülistamine oli nende jaoks vägagi asjako hane,“ kirjutab Kristel Pappel kavalehel. Kotzebue-Beethoveni muusi kalise näidendi ettekanne oli mitmes mõttes tähenduslik, sest maikuus tähistatakse Kotzebue 260. a juubelit. Lavastaja Marta Aliide Jankovski manas orkestri ette pantomiimilis-staatilise vaatepildi, kus kuningas Ste fanit (Hardo Adamson) ja tema kaaskonda etendasid lavakunsti kateedri XXX lennu tudengid. Muusikapoolel oli kaasatud orkestri kõrval ka Eesti Filhar moonia kammerkoor. Tulemu seks oli suurejooneline etendus – oli tõesti tunda, et Ungari on ,,võimas lüli rahvaste ketis“, nagu Kotzebue oma näidendis kirjutab. Olari Eltsil oli varuks veel üks üllatus. Lisapalana kõlas Sibeliuse näidendimuusika ,,Ük sik suusarada“, kus tekstiosa esitas Mark Erik Savi. See tõi meid temperamentsete ja patee tiliste ungarlaste juurest tagasi endassesüvenenud, karmi loo dusega Põhjamaale. SIRJE VIHMA-NORMET
BLINDSIDE James Patterson ja James O. Born. 2021, pehme köide
August von Kotzebue. Foto: Vikipeedia
Dirigent Olav Roots, helilooja Eduard Tubin ja Ludvig Juht Stockholmis 1947. aastal. (Vikipeedia)
(Allikas: Vikipeedia; Rahva Raamat)
Põnevusraamat, mille tegevus toimub osaliselt Eestis
Ludwig van Beethoven 1820. aastal Joseph Karl Stieleri maal. Foto: Vikipeedia
Nr. 7
Maailmakuulsate kirjanike James Pattersoni ja James O. Borni järjekordse raamatu tege vus toimub New Yorgis ja Tallinnas. New Yorgi linnapea on palunud ühel detektiivil minna Tallinnasse ja päästa ta tütart küberkuritegevuse (cyber crime) organisatsioonist. Seik lusi on palju ja tegevustik toimub üle Tallinna – Lennart Meri lennujaam, sadam, vana
Huvilisteni jõuab regilaulu podcasti uus hooaeg Veebruariskuus ilmus Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt ellu kutsutud projekti ,,Regilaulu podcast“ uue hooaja eeimene osa. Eelmise aasta juulikuus alustanud sari on ellu kutsutud, et pakkuda kuulajaile ning lauljatele ehedas esituses Eesti iidseid regilaule, juhtida tähelepanu nende laulude poeetilisele vormile ja laulukõlale ning taskuhäälingu (podcasti) vor mis leida lauludele tänapäeval uus funktsioon. „Regilaulu podcasti“ teisest hooajast leiab taas kümme laulu, nii nagu esimesestki. Kui esimese hooaja avaldas Eesti
linn, Ida-Tallinna keskhaigla, Toit kohvik, Pae park ja järv j.t. ,,The streets were filled with tourists, and among them I heard a number of American accents. My cab driver had told me Estonians greatly preferred to hear English to Russian, if someone wasn’t going to speak Estonian.“ Miks lugeda? Autorid on maailmakuulsad ja nende luge jaid on miljoneid. See tähendab, et tohutu palju inimesi saavad, isegi pealiskaudselt, teada Tal linna kohta. Jagame seda koge must teistega ja loeme ise ka. MAIKI ANDRE LUPP
Pärimusmuusika Keskus kohe tervenisti ehk kõik kümme lugu ühe korraga, siis teine hooaeg avalikustatakse lugude kaupa nelja nädala jooksul. Teise hooaja lõpetab Viljandi Päri musmuusika Aidas toimuv Regilaulu Podcastide esitlus kontsert. Regilaule esitavad Liisi Koikson, Peeter Tooma, Anne Türnpu, Andreas Kalkun, Kärt Johanson, Lauri Õunapuu, Margus Põldsepp, Mari Lepik, Tuule Kann ja Jaak Johanson. Esimesel hooajal aitas regi laulu tekstide tähendust avada kirjanik Indrek Koff, teise hooa ja mõtestaja on kirjanik Hasso Krull. Regilaulu Podcaste saab kuu lata folk.ee ja viljandifolk.ee leheküljelt, Soundcloudist ning Spotifyst. (KU/EE)
