8
EESTI ELU reedel, 19. veebruaril 2021 — Friday, February 19, 2021
EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD
Nr. 7
Usutlus mehega, kes on niisama väärikas eas kui Eesti Vabariik 103!
Tehnikateaduste doktor, optilise elektroonika professor emeritus ENDEL UIGA. Tead lane, leiutaja, fotograaf ja autor; Eesti Rooma Klubi liige. Elab Hope’is, New Jersey’s. 2010.a ilmus tema fotokunstialbum „Mindscapes“ koos pikema autoritutvustusega. 2020.a ilmus tema biograafia „Where The Light Comes From. One hundred years looking back“. Kirja pandud koostöös G. Meredith Betz’iga. Pearl Buck Writing Center Press, Perkasie, Pennsylvania.
Eesti Vabariigi aastapäevaks tervitab
Toronto Eesti Maja Elagu Eesti ja eesti meel
Jää vabaks Eesti… tervitab
SEEDRIORU ...leiad sõpru hulgana www.seedrioru.com
Palju õnne, Endel Uiga, 103. sünnipäeva puhul, mis langeb peaaegu kokku Eesti Vabariigi 103. aastapäevaga. Te sündisite 3. märtsil 1918 ja kasvasite üles iseseisvas Eesti Vabariigis. Millised on Teie esimesed mälestused lapsepõl vest kodumaal vabas Eestis? Endel Uiga: Minu esimene mälestus on tüüpiline, mis näi tab minu tehnilist meelsust. Kui see võiks olla mõni mänguasi võin kink, siis minul on see meeles, kui arst tegi minu ven nale süsti, siis ta pigistas süst last välja natukene arstimit. Mul on meeles selgelt, kuidas see süstlast suures kaares välja prit sis. Mulle oli see tehniline tähelepanek. Kahjuks see minu venda ei päästnud. Teiseks oli mul lapsena kindel veendumus rongijuhiks saada. See oli selle aja tehnika suurim väljendus. Kuidas tekkis huvi tehni kateaduste ja täpsemalt inse neriteaduse vastu? Endel Uiga: Ma usun, et tehniline huvi ja võimed olid minu geenides. Ma arvan, et pärisin selle oma ema perekon nast. Millised on mälupildid 1940. aastast, mis olid Eestile nii saatuslikud? 1940.a kaotasime oma ise seisvuse. 1934.a Päts võttis üle võimu ja lõi tugeva diktatuuri. Tema majandus- ja rahvuspolii tika oli edukas. 1940 olime kasvanud toekaks majanduseks ja olime kindlad oma tulevi kule. Seetõttu peetakse Pätsi ja Laidoneri meie riigi loojateks. Samal ajal ta hävitas oposit siooni ja demokraatia, mis olid
vajalikud kriitilistes olukorda des. Stalin lõi abistamise pakti ja nõudis baase Eestis. See tähendas meie iseseisvuse kao tust ja oleks pidanud nõudma ka riigikogu otsust. Meil täieli kult puudus opositsioon, kes oleks arutanud meie võimalusi. Tegelikult ei olnud meil mingit väljapääsu sellest olukorrast, kuid me olesime pidanud olema võimelised seda olukorda hin dama ja meile parima olukorra valima. Seda ei juhtunud ja meie rahvas langes kuni viimse lapseni Stalini kätte. Teine küsimus oli, kuidas kulges elu sellel perioodil. Kõi gepealt oli meil oli lõpmatu usk president Pätsi. Täitsime tema käsud uskumatult ja tema sai oma juhtnöörid nõukogude ku bernerilt. Kahe nädalaga lik vi deeriti Kaitseliit, korjati kokku relvad ja meie sõjaväe juhtkond saadeti Venemaale, kuhu nad kadusid. Olime nüüd absoluut selt kaitsetud. Riigikogu aeti laiali ja korraldati valimised, kus oli ainult üks kommunistlik kandidaat. Tallinnas olid vene tankide kaitse all demonstrat sioonid, kus korraga oli äärmi selt näruseid töölisi. Paneb imestama, et seal ei olnud ühtegi Eesti lippu ega vahele segamist. Täitsime Pätsu käsku. See on uskumatu, kuidas iseseisev ja uhke Eesti rahvas oma riigi ära andis, Pätsi käsul. Olime algu ses väga üleolevad. Venelaste riietumine ja käitumine oli masendav ja naeruväärne, kuid aasta jooksul kaotasime oma iseseisvuse ja meist said hir munud ja kuulekad nõukogude (Järgneb lk. 9)
