TEGIJAD TEGIJAD
Eesti Tekstiilikunstnike Liidu preemia Aasta tekstiilikunstnik Laureaadid 1996–2019
Eesti Tekstiilikunstnike Liidu preemia Aasta tekstiilikunstnik. Laureaadid 1996–2019
TEGIJAD Eesti Tekstiilikunstnike Liidu preemia Aasta tekstiilikunstnik Laureaadid 1996–2019
Autoriõigus ©Eesti Tekstiilikunstnike Liit, 2020 ©Autorid, 2020 TEGIJAD. Eesti Tekstiilikunstnike Liidu preemia Aasta tekstiilikunstnik. Laureaadid 1996–2019 Toimetuse kolleegium ETeKL juhatus Koostajad Aet Ollisaar, Kadi Pajupuu Toimetaja Marju Roos Kujundus Kadi Pajupuu Tõlge inglise keelde Marju Roos Eesti Tekstiilikunstnike Liit tekstiilikunst.ee Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital
Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas
Foto Aet Ollisaar
ISBN 978-9916-4-0135-4
TEGIJAD 6 DOERS 8 Elna Kaasik
10
Mare Kelpman
16
Peeter Kuutma
22
Maasike Maasik
34
Lylian Meister
40
Aet Ollisaar
46
Kadi Pajupuu
52
Ene Pars
58
Erika Pedak
64
Katrin Pere
70
Tiina Puhkan
76
Ülle Raadik
82
Anu Raud
88
Kaire Tali
94
Milvi Thalheim
100
Pilte näituselt TEGIJAD
106
6
TEGIJAD
Näitus TEGIJAD toob Uue Kunsti Muuseumi näituse
terjalidest. Läbi aastate on see olnud hea võimalus
saalidesse läbilõike Eesti tekstiilikunsti paremi-
kolleegide tunnustamiseks, ettepanekuid kandi-
kust, publiku ette jõuab ülevaade läbi mitme aasta-
daatide valikuks saavad teha kõik ETeKL liikmed.
kümne Aasta tekstiilikunstnikuks valitud autorite
Nominendid kinnitab ja žürii kutsub kokku Eesti
loomingust. Näitusega kaasnev väljaanne avab tegi-
Tekstiilikunstnike Liidu juhatus, otsustajate seas
jate loomingulist tausta ja pakub võimalust osa saa-
esindavad erialaliitu eelmisel aastal preemia päl-
da näitustelt tuttavaks saanud teoste valmimisest –
vinud kunstnikud. Üldjuhul ei esitata nominen-
kunstnikud avavad oma ateljeede uksed ja räägivad
diks kunstnikku, kes on eelmisel aastal valitud
sellest, mis neid käivitab ja millest nad tööd tehes
Aasta tekstiilikunstnikuks.
unistavad. Rikkalik pildimaterjal annab aimu kunst-
Läbi aegade on Aasta tekstiilikunstniku tunnustuse
nike tööprotsessist, väljaanne sisaldab ka ülevaadet
pälvinud kuusteist autorit: Elna Kaasik, Mare Kelp-
autorite loometegevusest ning tunnustustest.
man, Peeter Kuutma, Krista Leesi, Maasike Maasik,
Eesti Tekstiilikunstnike Liit (ETeKL) on aastapreemiate väljaandmist korraldanud alates 1996. aastast. Preemiasaajad valib erinevate loomevaldkondade ja kunstiinstitutsioonide esindajatest koosnev žürii, kuhu kuuluvad alati ka Eesti Kunstnike Liidu (EKL) ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) esindajad.
Lylian Meister, Aet Ollisaar, Kadi Pajupuu, Ene Pars, Erika Pedak, Katrin Pere, Tiina Puhkan, Ülle Raadik, Anu Raud, Kaire Tali ja Milvi Thalheim. Katrin Pere ja Mare Kelpman on preemia pälvinud kolmel korral ning Erika Pedak, Krista Leesi ja Tiina Puhkan kahel korral. Žürii võib kandidaatide seast esile tõsta ka nominente või anda välja eripreemiaid ning tõsta esile väljapaistvaid autoreid ka
Aasta tekstiilikunstnik valitakse aasta alguses eel-
valdkondade kaupa (näiteks: parim toode, parim
neva aasta loominguliste saavutuste põhjal. Žürii
sisekujundus, parim tekstiilialane kirjutis, parim
langetab otsuse lähtudes kunstnike esitatud ma-
grupinäitus jne).
7
Koos Aasta tekstiilikunstniku valimisega tunnustatakse tegijaid ka teistes kategooriates. Tavaks on saanud Aasta noore tekstiilikunstniku valimine: sellele tunnustusele saavad kandideerida kuni 35 aastased loovisikud, kes ei pea kandideerimisel olema ETeKL liikmed. Läbi aastate on noore tekstiilikunstniku tunnustuse pälvinute seas nii Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kui Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna lõpukursuste tudengeid ja värskeid vilistlasi. Järjepideva kõrgel tasemel loomingulise töö eest võib žürii välja anda ka elutööpreemia, selle tunnustuse on pälvinud mitmed väärikad tegijad: Peeter Kuutma, Merike Männi, Anu Raud, Erika Tammpere, Milvi Thalheim, Maasike Maasik. Lisaks sellele on tunnustatud erialaseid ettevõtmisi ja eriala toetamist – tunnustus Aasta tekstiilitegu annab võimaluse esile tõsta valdkonna arendamist ja erialaste sündmuste ning näituste korraldamist, tunnustus hõlmab ka haridusalast, publitseerivat ja muud laiemat erialast tegevust. Tunnustusele Aasta tekstiilitegu võivad esitada kandidaate kõik ETeKL liikmed, tunnustuse saaja ei pea olema erialaliidu liige.
Preemiasaajate töödest korraldab Eesti Tekstiilikunstnike Liidu juhatus igal aastal ka näituse, viimaste aastate väljapanekud on toimunud galeriis Kunstiaken Tallinnas ja Uue Kunsti Muuseumis Pärnus. Ülevaatenäitus Aasta tekstiilikunstniku preemiasaajatest läbi aegade on esmakordne võimalus kohtuda kõigi autorite ja nende teostega ühisnäitusel.
Aet Ollisaar
8
DOERS
The exhibition “Doers” in the Museum of New Art delivers a cross-section of the best of Estonian textile art; the audience can get an overview of the works of the artists that have been nominated Textile Artist of the Year through decades. The accompanying publication reveals the creative background of the artists and is an opportunity to learn about the creation of the works seen in the exhibition. The artists open the doors of their ateliers and speak about what drives them and what they dream about while working. Ample selection of photographs unmasks the artists’ work process and the publication gives an overview of the authors’ creative work and acknowledgements through years. The Estonian Textile Artists’ Association (ETAA) has given out yearly awards since 1996. The laureates are chosen by a jury of representatives of different creative fields and art institutions, always including delegates from the Estonian Artists’ Association and the Estonian Museum of Applied Arts and Design. Textile Artist of the Year is chosen based on the creative achievements of past year at the beginning of next year. The jury makes its decision relying on
the submitted portfolios and additional materials. Throughout the years, this has been an excellent opportunity to acknowledge our colleagues, candidates can be set forth by all the members of ETAA. The nominees are confirmed, and the jury is summoned by the board of the Estonian Textile Artists’ Association, the association is represented in the jury by last year’s laureates. As a rule, the textile artists who have won the award last year, cannot be nominated. Over the years, sixteen artists have been nominated the Textile Artist of the Year award: Elna Kaasik, Mare Kelpman, Peeter Kuutma, Krista Leesi, Maasike Maasik, Lylian Meister, Aet Ollisaar, Kadi Pajupuu, Ene Pars, Erika Pedak, Katrin Pere, Tiina Puhkan, Ülle Raadik, Anu Raud, Kaire Tali and Milvi Thalheim. Katrin Pere and Mare Kelpman have received the award three times, Erika Pedak, Krista Leesi and Tiina Puhkan have been awarded two times. The jury can highlight nominees or give out special prizes and acknowledge distinguished authors in different fields (e.g. best product, best interior design, best textile writing, best group exhibition etc).
9
Alongside Textile Artist of The Year, doers in other categories are also acknowledged. It has become a custom to nominate Young Textile Artist of the Year, creative persons up to 35 years of age can apply for this award, they do not have to be members of ETAA at the time. Throughout the years, the final year students and fresh alumni of the textile departments of the Estonian Academy of Arts as well as Pallas University of Applied Sciences have been awarded the prize. The jury can grant a Lifetime Achievement Award for consistent outstanding creative work. Several distinguished doers like Peeter Kuutma, Merike Männi, Anu Raud, Erika Tammpere, Milvi Thalheim, Maasike Maasik have been awarded this prize. In addition to these prizes, supporting the textile field and prominent actions in the field have been acknowledged. The Textile Deed of the Year nomination is an opportunity to highlight developing the textile field and organizing events and exhibitions, this also includes educational activities, publications, and other textile achievements. All members of ETAA can nominate candidates for the Textile Deed of
the Year award, the nominee does not have to be a member of the association at the time. Every year, the board of the Estonian Textile Artists’ Association organizes an exhibition of the works of laureates, in recent years the exhibitions have taken place in gallery Kunstiaken (Art Window) in Tallinn and in the Museum of New Art in Pärnu. A comprehensive exhibition of the laurates of Textile Artist of the Year award throughout the years, is the first opportunity to meet all the authors and their work in a group exhibition. Aet Ollisaar
10 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 1999
Elna Kaasik Elna Kaasiku (1957) tekstiilid sünnivad kangastelgedel. Kunstniku käekirja iseloomustab valdavalt geomeetriline abstraktne stiil, peened värviüleminekud, mille saavutamiseks tuleb hoolikalt, vahel lausa matemaatilise täpsusega eeltöid planeerida. Elna autoritehnikas vaipades on traditsioon leidnud väljundi kaasaegsetes disainilahendustes, materjalidena on kasutatud ajalehti ja fooliumit ning dekooriks ribastatud fotot. Autor töötab oma ateljees ARSi majas.
Facebook: Elna Kaasik Textile
ELNA KAASIK kaasik
Elna Kaasik. Foto Toomas Huik
11
12
TEGIJAD
Elna Kaasik. Tuletee. 1997 autoritehnika viskoos, puuvill, vill 140 x 265 cm
ELNA kaasik
Elna Kaasik. Tuletee (detail).
Aasta tekstiilikunstnik 1999. Mis seda aastat
võimalus ka ise kohal viibida ja avamisel oma loo-
ja sind kunstnikuna iseloomustab, milliste
mingut tutvustada.
teemadega tegelesid?
Värvitud lõimedega tehniliselt keerukaid vaipu
1999 oli loominguliselt viljakas aasta – näitasin
teostasin paar aastakümmet, sellest kujunes mi-
kahte erinevat loomekäekirja, mis iseloomustab
nule ainuomane kunstnikukäekiri. Autoritehnikas
minu kunstiteed tänaseni: autoritehnikas vär-
kangad valmivad seeriana, kuna ühesse lõimesse
vitud kangasvaibad ja gobelääntehnikas kootud
paigutub mitu sarnast, aga erineva kompositsoo-
merevaibad.
niga vaipa. Üks „Tuletee” asub ETDMi kogus ja
Autoritehnikas vaip „Tuletee” oli valitud VI Rah-
samast kangast olen teostanud tellimuse EV Suur-
vusvahelisele konkurssnäitusele Kyotos, kus oli
saatkonda Tokyos.
13
Foto Toomas Huik
14 TEGIJAD TEGIJAD
Näituse „MereTee” gobelääntehnikas vaibad rändasid aasta vältel Saaremaa Raegaleriis, Rakvere Muuseumis ja novembris Eesti Majas Stockholmis. Näituse nimivabast suurem duplikaat kaunistab kaminasaali EV Suursaatkonnas Stockholmis. Loominguline tegevus pärjati aastal 2000 Kristjan Raua preemiaga ja Stockholmi Kultuurikoondise poolt Edda Hakkeri stipendiumiga. Mis sind käivitab, mida vajad tööks? Mis mind käivitab? Soov, tahe, kirg midagi öelda, ma arvan, et see on universaalne iseloomustus kunsti sünnil, mis jõuab näitusesaali. Teostan ka tellitud tööd sellise veendumusega, et tahan jagada vaatajatele. Raske on tõmmata piiri kunsti ja disaini vahele. Disain on seeria, tarbeese, aga tihtipeale teostatud tootest, näiteks laualinikust kujuneb nii täiuslik kompositsioon, et söandan seda kunstiks nimetada. Meri, silmapiir, kaugus, tühjus, avarus äratab unistused töödest, mis veel teostamata. Milline on sinu tööruum?
Elna Kaasiku stuudios.
Ateljee asub ARSi majas, võin öelda, et terve elu on seotud selle majaga. 1988. a. alustasin ateljee kunstilise juhina ja alates 1995. aastast olin oma firmas tööandjaks aastani 2011. Nüüd valmib kogu looming autori teostuses ja kannab kaubamärki „Elnadisain”. Aastal 2020 kolisin ateljee väiksemasse ruumi, siin töötan viiel kangasteljel ja seintel eksponeerin oma lemmikuid erinevatest aastakümnenditest.
ELNA kaasik 15
Mis on sinu kunsti eeltingimus? Kirg ja valu sünnitab säravamad teosed, aastate kogunedes ka tasakaal ja rahu. Näituste etteantud teemad on olnud intrigeerivaks ülesandeks uute ideede tekkimisel, nii on sündinud paberisari „Luulevaibad”, fooliumist isamaalised tööd, fotod ja tekstid vaipadel. Kuidas sulle mõjuvad tähtajad? Tähtaeg pingestab tööprotsessi, heas mõttes. Mul on alati palju käsil, aga enne tähtaega kontsentreerun ühele ja parimad mõtted tulevad viimasel minutil. Kas eeskujud/õpetajad on tähtsad? Õpetajad tudengiajast on kõik tähtsad oma erinevuses ja isikupäras. Ütleksin, et mitte eeskujud loomingus, vaid eeskujud isiksusena. Mul vist polegi konkreetset eeskuju, äkki usk ja filosoofia? Soovin, et vaataja leiaks minu tööst mõttekujundi, suure plaani ja detaili. Kunstist tahaksin leida mõtteainet, millega kunagi igav ei hakka.
Elna Kaasik
Tekstiilikunst 1915-2015, Tallinna Kunstihoone Haridus 2014 ORNAmentaalne, 1978–1983 EKA, tekstiil Tallinna Kunstihoone 2014 Eesti tekstiilinäitus Töö biennaali Contextile raames, 1992 – Elnadisain OÜ, Portugal ainuosanik 2012 Kevadnäitus, EKL-i 2012–2013 Ars Kangaspuu XII aastanäitus, Tallinna MTÜ, juhataja/kunstnik Kunstihoone 1996–2012 Viru Vill OÜ, 2012 Ragulka, Tallinna juhataja/kunstnik Kunstihoone 1988–1995 Kunstitoodete 2011, 2012 XVIII ja XIX Kombinaat Ars, rahvusvaheline aktinäitus dekoratiivkudumise ateljee Mees & Naine, UKM, Pärnu kunstiline juht 2009 On aeg, ON-grupi 1983–1987 vabrik Keila, näitus, Tallinna Kunstihoone kunstnik-dessinaator ja UKM, Pärnu, 2009 Tallinna Isikunäitusi joonistustriennaal Manu 2019 Tagasivaade, ARS Propria, Tallinn Showroom, Tallinn 2007 Asjade seis, Tallinna 2014 Luulevaibad, mitmel Kunstihoone pool Eestis 2007 Elamise kunst, EKL-i 2008 MerePiir, Eesti Maja, VII aastanäitus, Tallinna Stockholm Kunstihoone 2008 Viru Vill – Kreenholmi 2007, 2008 The Global Artists Manufaktuur. AJAPIIRID, Movement exhibition, Toyota, Vabaduse galerii, Tallinn Aichi prefektuur, Jaapan 2004 KuldValgus, Galerii 2000, 2002 rahvusvaheline 2104, Tokyo disainibiennaal, Saint-Étienne 2004 MereSild, Eesti 1999 VI rahvusvaheline saatkond, Helsingi tekstiili konkurss-näitus, 2003 MäeTee, Toompea lossi Kyoto kunstisaal 2002 HingeTuli, Korso kirik, Tunnustused Vantaa 2019 Kunstiteose tellimise 2002 ÖöTuli, Põhjamaade konkurss, Kohtla-Järve Ministrite Nõukogu galerii, Riigigümnaasium, II koht Kopenhaagen 2015 Kunstiteose tellimise 2001 MinuTee, ETDM konkurss, EV Suursaatkond Pekingis, II koht 2001 Volvo Showroom, 2013 III preemia, konkurssStockholm näitus Kunstnikult raamatukogule Näitusi 2008 äramärgitud töö, Eesti 2019 Kevadnäitus, EKL-i disaini konkurss Bruno aastanäitus, Tallinna 2008 ETeKL preemia Aasta Kunstihoone tekstiiliteos 2007 2019 Kahekõne. 40 aastat 2000 Kristjan Raua nimeline hiljem, Riia Läti Selts, koos kunsti aastapreemia Kaire Taliga 2000 Edda Hakkeri 2017 Eesti rahvuslik mood stipendium, EKK Stockholm läbi erinevate aegade, 2000 ETeKL preemia Aasta Bologna Tekstiilimuuseum, tekstiilikunstnik 1999 Itaalia 1987 EKL-i noortekoondise 2015 Naised ja Konjak, preemia Prantsuse Instituut, Tallinn 2015 SADA, Eesti
16 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2003, 2011, 2017
Mare Kelpman Mare Kelpman on sündinud Saaremaal (1958), elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili erialal ning olnud EKA professor aastatel 1998-2012. Mare on osalenud paljudel kodumaistel kui ka rahvusvahelistel kureeritud või kutsutud osalejatega näitustel, isikunäitusi on olnud kuus. Mare Kelpman on kirjutanud raamatu Kangakudumine (esmatrükk 1998, uuendatud trükk 2016). 2012. aastal asutas ta kaubamärgi Kelpman Textile, mis tegutseb edukalt tänaseni ning tema originaalloomingut võib näha brändi poes Telliskivi Loomelinnakus, Telliskivi 60a Tallinnas.
www.kelpmantextile.com Instagram @kelpmantextile Facebook kelpmantextile
Mare Kelpman 17
Mare Kelpman. Foto Annika Metsla
18 TEGIJAD TEGIJAD
Mare Kelpman. Kangas seeriast Eesti rahvuslik tikand. 2007 laserlõige 120 x 300 cm Foto Tiit Rammul
Mare Kelpman
Aasta tekstiilikunstnik 2003, 2011 ja 2017. Mis neid aastaid ja sind kunstnikuna iseloomustab, milliste teemadega tegelesid? 2003. aastal tegelesin eksperimentaalsete 3D kangaste väljatöötamise ja kudumisega. 2011. aastal tegin HOP galeriis näituse LOOD. See sõna võttis kokku mitu aspekti. Sel aastal tegelesin enese tasakaalus hoidmise ehk loodimisega. Näituse tarbeks otsisin välja oma lapsepõlve lood, uurisin mõjutegureid oma elus. Näitusetööd kudusin žakaarteljel. 2017. aasta preemia tuli ehk pigem igapäevase tegevuse eest kaubamärgiga Kelpman Textile. Mis sind käivitab, mida vajad tööks? Tööks vajan kindlasti motivatsiooni mingi väljakutse näol. Minu töödes on alati uue või ka vana tehnoloogiaga seotud aspekt. Pean juurde õppima kogu aeg. Millest unistad? Et jõuaksin lapselapsele mõnda teadmist edasi anda. Milline on sinu tööruum? Mõttetegevus toimub olenemata kohast, aga töökeskkond peab olema sõbralik ja esteetiliselt meeldiv. Kas sinu kunsti sünniks on vaja kriisi ja kõrget tundenivood, või(s)tluslikku pinget, välja võideldud oma aega või rahu, hingamisruumi ja avarat horisonti...
Tegelen praegu oma kaubamärgi juures uute asjade loomisega igapäevaselt. Selleks tuleb aegajalt läbida sisemisi kriise, et leida endas motivatsiooni ja uut horisonti. Töörahu ja õigete inimestega ümbritsemine on ülimalt oluline. Näituseprojektide tegemiseks hetkel ajalist võimalust ei ole, mõtted on seotud muuga. Kas eeskujud/õpetajad on tähtsad? Miks ja milles? Õppejõud lõid selle maailma, kus viis õpiaastat olime. Igal juhul muutis see elu suunda, kuigi pidev teadmiste muutumine ja eneseareng on elu loomulik osa. Mida ootad vaatajalt? Mida ise kunstist otsid? Hetkel teen oma loomingut sellises vormis, et inimesed minu asjadega otseselt suhestuksid ja need enesega kaasa viiksid. Nimetan oma praegusi töid disainiks.
19
Kelpman TEXTILE. Sügis 2018.
Foto Maiken Staak
20 TEGIJAD
Mare kelpman 21
Kevad 2019.
Foto Maiken Staak
Mare Kelpman
Foto Virge Viertek
Sügis 2019.
is the hotel recyclable? Biblioteca Santa Maria Incoronata, Milano Haridus 2011 - 2012 16 steps closer; 1985–1990 EKA, tekstiil Vilnius, Leedu; Riia Art 1974–1978 Tartu Kunstikool Space, Läti 2011 Multisensory; Töö showroom di Prata, 2013– Mare Kelpman Pordenone, Itaalia Tekstiilistuudio, disainer 2011 Experiments with Light, 2003–2012 EKA Kaunas Arena tekstiilidisaini osakond, 2011 Uutmoodi. Innovatsioon professor Eesti disainis, ETDM 1998–2004 EKA 2010 Kaasaegne Eesti Rakenduskunsti Kolledž, tekstiilikunst, Surikovitekstiili ja moe osakond, nimeline Kunstimuuseum, professor Krasnojarsk 1992–1998 Tallinna 2009 A Conceptual textile Kergetööstustehnikum, design project Via Baltica, õpetaja galerii Artifex, Vilnius, Leedu 1991–1994 Vanalinna 2009 Modern Masters, Hariduskolleegium, International Trade Fair 2009, tekstiiliateljee õpetaja Messe Riem, München, Saksamaa Isikunäitusi 2009 Eesti tekstiilikunst 2012 Galerija Trofejas, Berliin eile ja täna, Vene 2011 Lood, HOP galerii, Etnograafiamuuseum, Tallinn Peterburi 2009 Mare Kelpmani 2008 Treasury of Digital tekstiilid, Saaremaa Form, Handwerkskammer, Kunstistuudio, Kuressaare München 2007 Mare Kelpmani kangad, 2008 Cloth and Culture SooSoo Galerii, Tallinn NOW, Sainsbury Centre for 2003 Crossing, ETDM, Visual Arts, Whitworth Art Tallinn Gallery; Manchester 1992 Kangad, Galerii Molen, Tallinn Tunnustus 2018 ETeKL preemia Aasta Näitusi tekstiilikunstnik 2017 2016–2018 Size Doesn’t 2017 Hõbenõel, Tallinn Matter. Stockholm, Viin, Fashion Week Paris, London, Veneetsia jm 2015 ETeKL preemia Aasta 2016 - 2017 Roundabout tekstiilitegu 2014. Näitus Baltic, Malmö, Tallinn, Riia, Eesti disain. Tööstustekstiil. Reykjavik jm ETDM 2016 Neighbours, Artek, 2012 Eesti Kultuurkapitali Helsingi, Soome, kujutava ja rakenduskunsti 2014 Artek Kesäkoti, Artek, sihtkapitali aastaauhind Helsingi. Soome 2012 ETeKL preemia Aasta 2014 Size Doesn’t Matter! tekstiilikunstnik 2011 Design Flanders Gallery, 2008 parim tootedisain, Eesti Brüssel disainiauhind Bruno 2013 International Triennial 2004 ETeKL preemia Aasta of Tapestry, Łódź tekstiilikunstnik 2003 2012 Wonderwater Baltic 2005, 2006 Japan Textile Sea Helsinki. Old Customs Contest preemia Work with Warehouse, Helsingi Superior Quality, Jaapan 2012 Rock Paper Scissors:
22 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2005
Peeter Kuutma Peeter Kuutma (1938) on sündinud Tallinnas. Töötanud Kunstitoodete kombinaadis Ars, Kultuuriministeeriumis kunstieksperdina, juhatanud Arsi vaibastuudiot ja töötanud kunstiõpetajana Tallinna Kunstikoolis. Peeter Kuutma organisaatoritalent on kolleegide poolt kõrgelt väärtustatud, tema initsiatiivil sündis ja tegutses vaibakunstnike rühmitus Vaba Tahe, rühmituse näitusetegevus viis tekstiililoomingut eri näitusepaikadesse Eestis ja naaberriikides. Peeter Kuutma käekirja iseloomustab karge geomeetria, põhjamaine koloriit ja dünaamiliste elementide hoog. Kunstniku teoseid on Eesti Sisekaitseakadeemias, Korp! Rotalia konvendihoonetes Tartus ja Tallinnas, koostöös sisearhitekt Leila Pärtelpojaga on sündinud tekstiilid Toompea lossi ja Riigikogu hoonesse.
Peeter kuutma
Peeter Kuutma. Foto Toomas Huik
23
Foto Toomas Huik
24
Peeter Kuutma. Tasakaal. 2019 põime 150 x 180 cm
PEETER KUUTMA 25
Minu õppimisaeg Kunstiinstituudis oli kuue kümnendad aastad. Sealne õppetöö oli laiahaardeline ja pedagoogid olid vanemad tekstiili kunstnikud Mari Adamson, Leesi Erm, Mall Tomberg. Kunstielus toimus sel ajal suur murdumine – üleminek modernismile. Maailmas algas popkunsti aeg. Juba üliõpilasena hakkasin kavandama Kunstikombinaat Arsi dekoratiivkudumise ateljeele. Sealt algavad minu sidemed sisearhitektideganendest saavad minu õpetajad ja kolleegid. Seal õppisin hindama täpsust, pean senini oluliseks kellaaja ja kalendri tundmist, ka töölepingutest kinnipidamist. Arsi sisekujundusateljee oli sel ajal Eesti sisearhitektuuri keskuseks. Kavandasin suure hulga sisustustekstiile teatritele, restoranidele ja kohvikutele. Olen jaganud oma loomingu kolme erinevasse ossa. Neist esimene on osalemine sisekujundusprojektides. Määravaks arhitektiks kujunes minu endine õpetaja Leila Pärtelpoeg. Tema on mind koolitanud kindla käega ja ma olen talle väga tänulik. Teine osa minu tööst on näitustel osalemine. Alustasin trükikangastega ja jõudsin suurte monumentaalvaipadeni. Olen saanud teostada näitustele ühe vaiba aastas. Vaibaloomingusse suhtun suure tõsidusega. Need vaibad on olnud minu loomingu sõlmpunktid. Hea õnn on olnud selles, et olen saanud töötada aastaid koos väga heade kudumismeistritega – Imbi Kallasmaa ja Maret Raudsepp.
Kolmandaks: olen aidanud kaasa vaibakunstnike rühmituse „Vaba tahe” loomisele 1997. aastal. See kollektiiv töötas ligi 20 aastat ilma tõrgeteta. See pikk aeg liitis hulga erialainimesi üksmeelseks kollektiiviks ja andis palju positiivset kõigile osavõtjetele. OÜ ARS Vaibastuudio töötas 1994–2019. a. Pean seda perioodi väga oluliseks oma loomingus. Suutsin anda väikesele rühmale meistritest tööd ja tegevust. Olen töötanud 20 aastat tööstus kunstnikuna tekstiilivabrikus „Punane Koit”. Ka see periood elus andis häid kogemusi. Pean ennast mõistusliku laadi esindajaks kunstis. Suurem osa minu töödest on analüüsi ja mõttetegevuse tulemus. Minu laad on selgelt geomeetriline.
Peeter Kuutma. Põrandavaip Riigikogu hoones.
Fotod Toomas Huik
26 TEGIJAD TEGIJAD
PEETER KUUTMA 27
Peeter Kuutma Haridus 1961–1966 EKA, tekstiil Töö 1994–2018 Tallinna Kunstikool, joonistamise ja kompositsiooni õpetaja 1995– Ars Vaibastuudio juhataja 1987–1994 Eesti Kultuuriministeerium, kunstiekspert 1985–1987 EKL, juhatuse sekretär 1967–1985 Tekstiilivabrik Punane Koit, kunstnik 1965–1994 Kunstitoodete Kombinaat Ars, kunstnik Isikunäitusi 2019 Ventspilsi lossigalerii, Läti 2015 Aasta klassik, ETDM 2016 Vaibanäitus Eesti saatkonnas, Helsingi 2016 Kompositsioonid Eeva Pinomaa galerii, Helsingi 2013 Vabaduse galerii, Tallinn 2013 Läti Seltsi Maja galerii, Riia 2008 Arhitektuuri- ja Disainigalerii, Tallinn 2008 ETDM 1996 Rohrschach, Šveits 1990 Bern, Šveits 1990 Tampere, Soome 1990 ETDM (koos keraamik Anne Keegiga) 1882 Tallinna Kunstihoone galerii (koos Anne Keegiga) 1968 Kunstisalong (koos Friedrich Reigoga) Näitusi 1997– Rühmituse Vaba Tahe näituste kuraator 1993–2013 Rahvusooperi Estonia talveaia tekstiilikunsti näituste kuraator
Alates 1970. aastast on osalenud kõikidel suurematel vabariiklikel tarbekunstinäitustel. Alates 1997. aastast on osalenud kõikidel vaibakunstnike rühmituse Vaba Tahe näitustel.
Tunnustused 2016 Kristjan Raua preemia 2015 ETeKL elutööpreemia 2012 ETeKL preemia Aasta tekstiilitegu 2011 2006 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2005
Aasta tekstiilikunstnik 2001, 2014, 2019
Foto Heino Prunsvelt
28 TEGIJAD
Krista Leesi Krista Leesi (1966) elab ja töötab Tallinnas. On õppinud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili erialal ning aastast 2005 töötab samas dotsendina. Ta on osalenud paljudel kodumaistel kui ka rahvusvahelistel kureeritud või kutsutud osalejatega näitustel, isikunäitusi on olnud üle kümne. Tema disaine ja kunstiprojekte on auhinnatud konkurssidel kodu- ja välismaal. Krista Leesi on 2019. aasta Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat. Krista Leesi loomingule on iseloomulikud sõnamängudest tõukuvad assotsiatsioonid ja riukalikud viited argistele asjadele graafiliselt puhtas keeles ja hoolikalt doseeritud kooslustes.
Krista Leesi. TUBA. www.kristaleesi.ee
2019 ETDM
Krista Leesi
29
30 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2001, 2014. Mis neid aastaid ja sind kunstnikuna iseloomustab, milliste teemadega tegelesid? Aastal 2001 toimus meil koos kursuseõe Aune Taamaliga Tallinna Linnagaleriis näitus Tekstiilikunsti viimane sõna. Inspireerusime tekstiilsest terminoloogiast ja sõnavarast. Kasutasin teoste valmistamiseks väga erinevaid materjale, nii tekstiilseid aga ka kõike muud nagu näiteks saunavihad, okastraat, vahvlid, makra ja mesi. Hiljem koostasin oma tööde põhjal raamatu (tekkSTIILIkunstiSÕNAraamat), mis üritab tõlkimatuid sõnamänge lahti seletada ja ka muidu tausta avada. Ühtlasi sain kätt harjutada mitme arvutiprogrammiga. Raamatu väljaandmise toetuseks sain 2002. a. EV Kultuuriministeeriumi kultuuri stipendiumi Raamat ilmus koostöös EKA kirjastusega aastal 2004 ja pälvis žürii eritunnustuse 25 kaunima Eesti raamatu konkursil. Aastal 2014 esinesin näitustel töödega, mis olid valminud 2013. aasta kevadel kolmekuulise Pariisis resideerumise tulemusena. Kandideerisin Pariisi Cité Internationale des Arts residentuuri projektiga Tallinn toile. Eesmärgiks oli, lähtudes
prantsuse ajaloolise kangatrükistiili toile de jouy mängureeglitest, luua Tallinna teemaline trükikangas, mis näitaks Tallinna arhitektuurilist mitmekesisust, samas kajastaks linnaelu sotsiaalseid probleeme ja erinevaid aktuaalseid teemasid. Üheks objektiks, mida kindlasti tahtsin kujutada, oli endine Eesti Kunstiakadeemia asukoht Tartu mnt 1, mis siiani on jäänud ajutiseks ehitusplats-parklaks. Lisaks sellele seeriale, mida näitasin näitusel Tallinn toile HOP galeriis septembris 2014, toimus Pariisist inspireeritud tööde isikunäitus Souvenirs de Paris (tõlkes mälestused aga ka meened) Prantsuse Instituudis Tallinnas aprillis 2014. Tehnikaks nende tööde puhul on digitrükk. Valmis ka esimene versioon Millefleur’ist ehk interpretatsioon keskaegse tuhande lille vaiba teemal. Idee selleks tekkis samuti 2013. aasta kevadel Pariisis olles. Palusin kohe emal koguda erinevaid kevadlilli, mida Saaremaal meie maakodu läheduses leidub. Täpsem nägemus kristalliseerus ajapikku töö käigus. Oli suur au leida oma töö näitusel SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015 eksponeerituna kõrvuti Leesi Ermi lillelise vaibaga.
Foto Jüri Seljamaa
Mis sind käivitab, mida vajad tööks? Mingid mõtted liiguvad kogu aeg, ilmselt on olemas selline asi nagu loomevajadus. Aga mingi huvitav konkurss või rahvusvaheline näitus on ka alati hea põhjus kiireks ja otsustavaks tegutsemiseks. … või tekkinud uued võimalused, mida katsetada. Unistan põnevatest väljakutsetest, mis sunnivad ennast kokku võtma ja proovile panema, samas annavad võimaluse suuremalt, julgemalt mõelda. Tähtajad mõjuvad mõnikord hirmutavalt, aga üldiselt distsiplineerivalt. Valgus on väga oluline, mõnikord vaikus, piisavalt ruumi ja õhku… ja piisavalt suur arvutiekraan on ka väga abiks! Kindlasti vajan hingamisruumi, oma aega ja rahu, mille pärast mõnikord tuleb ka võidela. Viljakas mittemidagitegemine (Fred Jüssi) võib olla lõpuks väga viljakas. Mida ootad vaatajalt? Mida ise kunstist otsid? Vaatajalt ootan avatust, kaasa mõtlemist. Ise otsin emotsiooni, wow faktorit?! Milles see avaldub võib olla väga erinev… idee, kontseptsioon, aga ka perfektne teostus, põnev materjalikasutus… midagi ootamatut?!
Krista Leesi 31
Krista Leesi
Guimaraes, Portugal 2019 8. rahvusvaheline Haridus kaasaegse tekstiilikunsti 1993 Eesti Kunstiakadeemia, biennaal (WTA-World Textile tekstiil MA Art) Madriid, Hispaania 1987 G.Otsa nim. Tallinna 2019, 2018 Korea Craft Muusikakool, klaveri eriala Designer Association rahvusvaheline kutsutud Töö osalejatega näitus USA-s, alates 2005 Eesti KM Art Center Gallery, USA Kunstiakadeemia 2018-2019 Textile Art of tekstiilidisaini osakonna Today, 5th edition, Bratislava, dotsent Poprad, Bratislava; Uherské Hradište, Tšehhi; Budapest, Isikunäitusi Ungari; Bielsko–Biala, Poola 2020 Väike moodne tekstiili 2018, 2015, 2010, 2001 Riia sõnastik, Evald Okase Rahvusvaheline tekstiilikunsti Muuseum, Haapsalu triennaal, Läti 2019 TUBA. Krista Leesi, 2017, 2012, 2006 Tallinna ETDM, Tallinn Rakenduskunsti Triennaal, 2019 Herringbone by Krista ETDM Leesi, HOP galerii, Tallinn 2017 Silk and Tradition: 2017 Fabric & Fabrication, China and Central & Eastern Vilniuse Kunstiakadeemia Europe Contemporary art silk Kaunase Teaduskonna exhibition Hiina Rahvuslik galerii, Leedu Siidimuuseum, Hangzhou, 2014 Tallinn toile, HOP Hiina galerii, Tallinn 2017 Exhibition in Print, 2014 Souvenirs de Paris, Surface Design Journal, Prantsuse Instituut Eestis, Surface Association, Las Tallinn Vegas, USA 2013 From Estonia with love, 2016 Consul´Art, kunsti ja koos Heino Prunsveltiga, tarbekunsti näitus, Maison galerii Corridor, Cité de l’Artisanat et des Metiers Internationale des Arts, Paris, d’Art, Marseille, Prantsusmaa France 2011 REMARK, HOP galerii, Tunnustusi Tallinn 2020 peapreemia Contextile 2011 From Estonia with love, 2020 Acquisition Prize koos Heino Prunsveltiga, 2020 ETeKL preemia Aasta galerii Artifex Vilnius, Leedu tekstiilikunstnik 2019 2008 Oma tuba oma luba, 2019 Kultuurkapitali kujutava HOP galerii ja rakenduskunsti sihtkapitali 2003 f-mail, Arhitektuuri- ja aastapreemia Disainigaleriis koos Lylian 2019 Eesti Post 2019 Meistriga jõulupostmargi konkursi võit 2001 Tekstiilikunsti viimane 2018 Contextile 2018 ASM sõna, Tallinna Linnagalerii, Acquisition Prize koos Aune Taamaliga 2015 ETeKL preemia Aasya tekstiilikunstnik 2014 Näitusi 2002 ETeKL preemia Aasta 2020, 2018, 2016 Contextile, tekstiilikunstnik 2001 rahvusvaheline kaasaegse tekstiilikunsti biennaal,
Krista Leesi. Tüvitekst / Tüvitekstiil. 2019 digitrükk font: Adam, Anton Koovit tekst: F. R. Kreutzwald „Kalevipoeg”
Fotod Jüri Seljamaa
32 TEGIJAD
Krista Leesi 33
Krista Leesi. TUBA. 2019 ETDM
Sinu töö Tüvitekst / Tüvitekstiil, räägi selle töö loomeprotsessist. Teos on valminud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimunud näitusele TUBA. Krista Leesi (25.10.2019–12.01.2020). Tegemist on näitusesarjaga, kus kunstnik on kutsutud suhestuma muuseumi kogudega ja sellest inspireerituna looma oma installatiivse keskkonna. Kevadel 2019 seoses „Tõe ja õiguse” filmi esilinastusega võis kuulda väljendit: Eesti tüvitekst. See tekitas mõtte, et minu jaoks oleks tüvitekst pigem Kalevipoeg. Kui ette kujutada
kangal pikki sihvakaid värsiridu, siis tekivad justkui tekstist tüved ehk tüved tekstiilil – tüvitekstiil. Eesti tüvitekstiili teostamiseks sobib muidugi vaid eesti oma disaineri font. Sellest tekkis tore kooslus, Adama kohtumine Kalevipojaga. Jäi vaid kontrollida, kas kogu tekstimaht (20 lugu) mahub loetavalt kangale, mis sobiks näituseruumi mõõtudega. Arvutused ja testprint näitasid, et mahub küll. Nii valmiski kuuest kardinapaanist (á 135 x 318 cm) koosnev tervik linasel kangal, sest muu materjal ei oleks mõeldav.
Aasta tekstiilikunstnik 2009
Maasike Maasik Maasike Maasik (1945) on tekstiilikunstnik, disainer ja õppejõud, kes elab ja töötab Tallinnas. Maasike Maasik on olnud trüki kangaste kunstnik Narvas Kreenholmi Manufaktuuris. Ta on pikka aega töötanud Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, sh tekstiiliosakonna juhatajana (1986–1994). Maasike Maasik on esinenud näitustel alates 1971. aastast, tema töid on omandanud muuseumid ja riigiasutused. Maasike Maasiku loomingu põhiosaks on gobeläänpõimes vaibad, kus äratuntavad detailid – maastikuvisioon, ruumi markeeriv valguselaik, tsitaadid kunstiajaloost – toimivad koos abstraktse värvilise pinnaga. Lõngadega loodud läbipaistvad kaugused ja läbitungimatud sügavused häälestavad vaataja tajuma mõtteid ja seisundeid kunstniku loomingu taga.
Foto Marilyn Piirsalu
34 TEGIJAD
Maasike Maasik 35
Maasike Maasik oma vaiba „Lõimunud” ees.
36 TEGIJAD TEGIJAD
Fotod Marilyn Piirsalu
Aasta tekstiilikunstnik 2009. Mis seda aastat ja sind kunstnikuna iseloomustab, milliste teemadega tegelesid? 2009. aastal olin üsna mitmekülgne – osalesin paljudel näitustel ja olin tegev ka näituste korraldamisel. Mul oli isikunäitus koos Tiina Puhkaniga, osalesin ka rühmituse „Vaba Tahe” näitustel ning Eesti tekstiilikunsti grupinäitustel Roomas ja Peterburis. Olin tegev minitekstiilide näituse „ZOOM-in” korraldamisel Hop galeriis ning osalesin sellel näitusel. Esinesin ERMi ja Kõrgema Kunstikooli Pallas ühisprojekti „Vaibad ja kunstnikud” raames loodud videosalvestusel presidendilossi vaibaloo uurimise teemadel. Võtsin osa Tallinna Kaarli Kiriku kirikutekstiilide konkursist ning kavandasin ja teostasin Pärnu Maavalitsusele kaks pindpõimes põrandavaipa. Samal aastal valmisid ka gobeläänpõimes vaibad „Ammu. Ühes teises linnas”, „Uisuväli”, „Armas aeg!”, „Kaske-kaske”. 2009. aastal pälvisin ka EKA aumedali. Mis sind käivitab, mida vajad tööks? Kunstnikutööks vajan aega, meelerahu, vaikust, keskendumisvõimalust. Töötan kodus, kus asuvad ka mu töövahendid – püsttelg, lõngakorvid ja laud, kus sünnivad kavandid. Kavandite loomiseks paberid, värvid, pintslid, pastellid… Mingeid erilisi tingimusi ma oma loomingu käivitamiseks ei vaja. Ideed tekivad mitmesugustest impulssidest – sõnast, looduselamusest, muusikast. Vahel ei tea isegi, kust idee pärineb. Iseasi on need välgatused piltideks „tõlkida” ja vaipadeks kududa.
Maasike Maasik 37
Oma õpetajate Mari Adamsoni jõulisust ja Leesi Ermi poeetilisust imetlen jätkuvalt ja hindan neid kõrgelt ka isiksustena. Mida ootad vaatajalt? Mida ise kunstist otsid? Mida ma ootan oma vaibaloomingu vaatajalt? Vast kõigepealt seda, et tal tekiks emotsionaalne side mu vaipadega, mis võimaldaks ka edasi mõelda ja mitmekihilisemalt arutleda. Ise otsin kunstist sama: kõigepealt „hingetoitu” ja siis ka sügavama mõttetegevuse käivitamise võimalust.
Maasike Maasik
2014 ornaMENTAALNE, Tallinna Kunstihoone (näituse Haridus kuraator) 1973–1977 Moskva 2011 Eesti (tekstiili) Kõrgem Tööstuskunstikool, kunst, biennaali Textile 11 mittestatsionaarne satelliitprojekt, galerii Meno aspirantuur, tekstiil Parkas, Kaunas 1963–1968 EKA, tekstiil 2009 Eesti tekstiilikunst eile ja täna, Vene Töö Etnograafiamuuseum, 2000– vabakutseline Peterburi kunstnik, EKA 1993 Eesti vaibakunsti külalisõppejõud ülevaatenäitus, Tallinn, 1999–2000 Akadeemia Nord, Pärnu, Narva professor 1987 Eesti kunsti 1971–1997 EKA ülevaatenäitus, Moskva tekstiilikateeder, õppejõud, 1986 Tarbekunsti sh 1986–1994 tekstiili- ja kvadriennaal, Erfurt kostüümikateedri juhataja 1984 Eesti maal ja gobelään, 1968–1971 Narva Thbilisi Kreenholmi Manufaktuuri 1979, 1983, 1985 Balti viimistlusvabrik, trükitekstiili tarbekunstitriennaalid, Tallinn kunstnik Tunnustused Isikunäitusi 2020 ETeKL elutööpreemia 2019 Maasike Maasik. 2014 Eesti Kultuurkapitali Gobeläänid. Eesti Maja, Rahvakultuuri sihtkapitali Stockholm aastaauhind 2915 Päevaraamat. 2010 ETeKL preemia Aasta Ööraamat. Vabaduse galerii, tekstiilikunstnik 2009 Tallinn 2009 EKA aumedal 2010 Teine kohtumispaik, 2003 Lühikese Jala Galerii Toompea lossi kunstisaal preemia Aasta tekstiiliteos (koos Tiina Puhkaniga) 1987 ENSV teenelise 2009 Kohtumispaik, kunstitegelase aunimetus Kastellaanimaja galerii (koos Tiina Puhkaniga) 2007 Ilus ilm, Eesti Rahvusraamatukogu galerii 2006 Kodutee, Rahvusooperi Estonia talveaed 2003 Vaibastuudio, Arhitektuuri- ja Disainigalerii (koos Peeter Kuutmaga) 2001 Sole mio, Rahvusooperi Estonia talveaed Näitusi 2017 20 aastat vaibarühmitust Vaba Tahe, Arhitektuuri- ja Disainigalerii, Tallinn
38 TEGIJAD
Milline on Õhulossi lugu? Minu vaipa „Õhuloss” võiks nimetada mõtiskluseks soovidest ja nende täitumise võimalustest. Õhulossi võib ehitada igaüks. Õhuloss ei võta raha, ei võta ruumi, ei vaja ehitusluba ega materjali. Ta võib olla täpselt nii väike või suur kui sa ise tahad. Maasike Maasik. Õhuloss (detail). 2016
Fotod Juta Kübarsepp
Maasike Maasik 39
Maasike Maasik. Õhuloss. 2016 gobeläänpõime puuvill, vill, siid 118 x 128 cm
Aasta tekstiilikunstnik 2018
Lylian meister Lylian Meister (1966) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili erialal, maastikuehitust Räpina Aianduskoolis ja Luua Metsanduskoolis ning aiandust Eesti Maaülikoolis. Üle 20 aasta töötas ta Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna, tekstiiliosakonna juhatajana, hiljem dekaani ja prorektorina. Praegu töötab Lylian Meister Hiiumaa ametikoolis aianduse juhtõpetajana. Lylian Meister on elus ja loomingus kirglik ja värviline, oma sügavat kultuuritausta, lugemust ja käsitööhuvi kasutab ta kunstiprojektides, luues teravmeelsetest assotsiatsioonidest kubisevaid terviklikke maailmu, mis on teatraalsed ja nostalgiliselt magus-vürtsikad.
Foto Lylian Meister
40 TEGIJAD
Lylian Meister 41
Kunstniku kodu.
42 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2018. Mis seda aastat ja sind kunstnikuna iseloomustab, milliste teemadega tegelesid? Sellel aastal vaatasin oma tekstiilialasele tegevusele tagasi näitusega Möödanik+ Rakvere teatrimaja galeriides ja kohvikus ning avasin kaks näitust Tallinna vanalinna galeriides: augustis näituse „Taeva arm” HOP galeriis ja novembris näituse „Teeõhtu Boriss Mihhailovitšiga” Vabaduse galeriis. Osalesin ka Riias Arsenálsis toimunud 6ndal rahvusvahelisel tekstiilikunsti triennaalil „Tradition and Innovation”, mille teemaks oli „Identiteet” ja Pärnu Kunstisuve näitusel „Alice Imedemaal”. Minu jaoks oli see aasta, mil Tori jaamast lahkus viimane rong ja sain perenaiseks raudteejaamas, kus rongid enam ei käi. Samas lahkusin ma jaamast osaliselt ka ise, sest asusin 2018. aasta alguses tööle Hiiumaa Ametikoolis aianduse juhtõpetajana ja lõin sügiseks uue ja Eestis esmakordse linnaaianduse õppekava. Lisaks asusin õppima aiandust Maaülikooli magistrantuuris, nii et algas üks lõputu sõitmine Tori jaama, Hiiumaa, Tartu ja Tallinna vahel. Kunstnikuna tegelesin eelkõige oma vana jaama argipäeva ja lihtsa eluga, imaginaarsete ja glamuursete külalistega ning iseenda egoga. Mis sind käivitab, mida vajad tööks? Mind käivitab mingi väga isiklik ja eluline äratundmine, mille puhul ma aiman, et ka teised inimesed võiksid sedasama tunda, tahta või karta, olenemata ümbritsevast ajast ja ruumist. Vahel aitab kunstiga tegelemine mul üle saada mõnest hirmust või iseendale seatud tõkkest või siis vä-
hemalt neid paremini näha. Ma kunstnikuna nagu räägiksin iseendaga ja püüaksin ennast mõista, selleks ümbritsen end sisemise üksinduse ja väljamõeldud tegelastega, aga päriselt nii see ei ole, sest mulle meeldib väga, kui inimesed mu näitustel käivad ja seeläbi justkui oma mõtetes minuga kaasa räägivad. Sotsiaalsest kunstist olen ma valgusaastate kaugusel, mulle läheb korda ainult isiklik ja lootus, et ehk suudan võimestada minuga kaasa mõtlevates näitusekülastajates nende isiklikku ruumi ning sisedialoogi. Vajan tööks aega ja raha, kumbagi ei ole piisavalt ja nii saan ennast ületada niidi ja nõela abil. Mul on selline naiskäsitöö trots, sest naist kui idiooti iseloomustatakse avalikus ruumis tihti „tikkijana” ja tekstiilikunsti peetakse jätkuvalt alamaks kunstiliigiks. Naiste peenikest näputööd saab osta kaltsukatest sentide eest, aga mulle see kõik meeldib, lisan sinna iseennast ja vahel ka muud, see kõik väärib mu arvates armastust ja kaitset. Tasakaalus püsimiseks trükin suuri kangaid. Millest unistad? Minu unistused on läbinisti väikekodanlikud ja romantilised: abiellumine oma armastatud mehega, õitsev ja lõhnav aed, hea mahedalt kasvatatud toit ja vein, klaverimäng läbi avatud akna Tori jaamas, sirelite lõhn videvikutunnil, lõke talvises metsas koos sõpradega, paadiretk Hiiumaa laidudele, isiklik vabadus teha ainult huvitavaid ja meeldivaid asju. Suuremalt unistan, et inimesed elaksid ja majandaksid mõistlikult, ei raiuks maha põlismetsi ja ei reostaks loodust, hooliksid ümbritsevast elurikkusest ja teistest liikidest olendite heaolust.
Foto Lylian Meister
Lylian Meister 43
Mida vajad oma kunsti sünniks? Minul on kunstiga tegelemiseks väga vaja energiat ja enese kokkuvõtmist, pean ennast selleks motiveerima. Enamasti hakkab mind täitma või vaevama mingi olukord või teema, mis tahaks kunstiliste kujunditena materialiseeruda, ma näen sellist üldist pilti, detailid tulevad töö käigus ja vahel ka juhuslikult. On näitusi, mis pole kunagi sündinud mujal kui minu peas, sest tekstiilikunst nõuab palju aega, oskusi ja ka muud ressurssi, oma ajaga on mul väga palju muudki teha ja see „muu” ei ole sugugi vähem põnev. Mulle tundub, et horisont väljaspool kunsti on hoopiski avaram. Tekstiilikunstnikuna ei ole ma saavutanud ju mingit majanduslikku edu ega isegi tasakaalu, see on minu jaoks professionaalne hobi, mitte sissetuleku allikas. Siiski ei ole tekstiilikunstiga tegelemine minu jaoks muutunud veel mingiks vanaks „kätteõpitud” harjumuseks, sellel on oma asendamatu võlu. Kuidas sulle mõjuvad tähtajad? Sinu tööruum. Olen töötanud pikalt Eesti Kunstiakadeemias ja kuigi sellest on juba palju aega möödas, on endised kolleegid võimaldanud mul vajadusel paar päeva sealset trükilauda kasutada. See on nii äge ja iga kord muutun justkui nooreks, kogu üliõpilase-aegne vunk tuleb intensiivselt suuri kangaid trükkides tagasi. Teine pool loometööst on juba palju isiklikum, selline naiskäsitööga seotud nikerdamine, kollaaž ja tikkimine, mis pakub mulle suurt rahuldust ja toimub kas Tori jaamas või Hiiumaal. Tassin oma tikkimistarbeid „nagu kass poegi”.
Suurepäraselt. Näituste tähtajad on suureks abiks kunsti sünnil, ma olen selline tubli ja lubadusi täitev inimene ja kui isikunäituse aeg terendab, võtan ennast kindlasti kokku. Tähtajad tekitavad positiivset stressi ja aitavad kaasa loomingu materialiseerumisele. Kas eeskujud/õpetajad on tähtsad? Miks ja milles? Armastan väga oma õpetajaid, aga kuidagi teisiti kui tekstiilikunstnikena, pigem on nad mulle eeskujuks hoopis elulisemates asjades. Oma õpilasi armastan ma ka ja nendest on saanud paljuski minu õpetajad või järeleaitajad tehniliste uuen-
44 TEGIJAD
duste ja kaasaegsete tehnoloogiate vallas, ma ei väsi imetlemast, kui erinevad on inimesed ja nende ande avaldumise viisid, dialoog õpetajaga saab siin ainult kaasa aidata. Mida ootad vaatajalt? Mida ise kunstist otsid? Ootan seda, et vaataja näituseruumi uksest sisse astudes kohe välja ei jookseks ja et tal oleks huvitav minuga kaasa mõelda, aga see on eelkõige ootus mulle endale. Mina ise ei otsi kunstist enam üldse midagi ja eelistan elu selle erinevates avaldumisvormides, galeriidele eelistan metsa, aeda, loomi ja loodust, vett jões ja tuld ahjus. See ei tähenda, et kunst mind mõnikord positiivselt ei kõnetaks.
Siin kataloogis on töö... Mina valisin kataloogi ühe oma vanema trükikanga „Talv” aastast 2002 (parempoolsel pildil), mis oli väljas ka minu 2018. aasta näitusel Möödanik+ Rakvere teatris. Konkureerisin sellega kunagi 1990ndatel vabriku Kreenholm trükikanga kavandite konkursil, siis oli see lihtsalt kangarapoor paberil, aga vaatamata Kreenholmi peakunstniku tollasele toetusele ei leidnud see žürii tunnustust. Kavand jäi seisma, mulle endale see aga väga meeldis ja otsustasin, et teen sellest ise kanga käsitööna siiditrükis. Paras katsumus oli trükiraami täpselt edasi tõsta ja sellel kangal ongi toredad nihked, mis sellest nüüd disaineri autorikanga teevad. Mu arvates on see kangas väga „minulik”, jutustav ja romantiline, aga samas ka konkreetne. Lylian Meister. Talv. 2002 käsitrükk puuvillasel kangal 140 x 500 cm
Foto Lylian Meister
Lylian Meister 45
Lylian Meister Haridus 2018-2020 Eesti Maaülikool, aiandus, MSc 2005–2009 Räpina Aianduskool, maastikuehitus, kutsehariduse diplom 2005–2008 Luua Metsanduskool, maastikuehitus 1989–1990 Eesti Humanitaarinstituut, kultuuriteooria 1984–1989 EKA, tekstiil
2003 f-mail, Arhitektuuri- ja Disainigalerii, Tallinn (koos Krista Leesiga)
Näitusi 2019 Rongid, rongid…, UKM, Pärnu; 2015 Pussy Envy, Hobusepea galerii, Tallinn, LadyFest Tallinn 2015 2015 SADA. Eesti tekstiili kunst 1915-2015, Tallinna Kunstihoone ja Vana-Võrumaa Kultuurikoda, Võru. 2014 ornaMENTAALNE, Tallinna Kunstihoone Töö 2012 Tallinna 6. rakendusAlates 2018 Aianduse kunsti triennaal Kogumise juhtõpetaja, Hiiumaa kunst, ETDM, Tallinn Ametikool; 2011 Eesti (tekstiili)kunst, 2009–2016 biennaali Textile 11 satelliitDisainiteaduskonna dekaan, projekt, galerii Meno Parkas, EKA Kaunas 2013–2014 Ajakirja 101 Ideed 2011 PIN Anonimum, Chiado peatoimetaja, A-Meediagrupp Garrett Gallery, Lissabon; 2006–2008 Ajakirjade Deko Marta Ortigão Sampaio muuja Kodukolle toimetaja, seum, Porto Ühinenud Ajakirjad OÜ 2010 Kaasaegne Eesti 1998–2005 Akadeemiline tekstiilikunst, Riiklik Surikoviprorektor, EKA nimeline Kunstimuuseum, 1995–1997 Rakenduskunsti Krasnojarsk; Divnogorski teaduskonna dekaan, EKA Kunstimuuseum, Atšinski 1994–1998 Dotsent, Kunstimuuseum, Venemaa tekstiilikunsti osakonna 2009 Eesti tekstiilikunst juhataja, EKA eile ja täna, Vene 1989–1993 Disainer, Arsi Etnograafiamuuseum, tekstiiliateljee Peterburi Isikunäitusi 2020 Aarete saar, Hobusepea galerii, Tallinn 2018 Teeõhtu Boriss Mihhailovitšiga, Vabaduse galerii, Tallinn 2018 Taeva arm, HOP galerii 2018 Möödanik +, Rakvere teatri galerii 2016 Jaam, Arhitektuuri- ja Disainigalerii, Tallinn; 2009 Erailu, HOP galerii, Tallinn (koos Katarina Meistriga) 2008 1001, Tallinna Kunstihoone galerii; UKM, Pärnu
Tunnustused 2019 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2018 2012 Tallinna rakenduskunsti triennaal, Kaido Ehasoo preemia 2010 TÜ teenetemärk 2009 ESL ruumipreemia 2007 Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti Sihtkapitali aastane loomingulise töö stipendium 2001 Eesti Kultuurkapitali stipendium ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendium erialaseks enesetäiendamiseks Indias
Aasta tekstiilikunstnik 2007
aet ollisaar Aet Ollisaar (1966) on tekstiilikunstnik ja õppejõud, kes elab ja töötab Tartus. Aet Ollisaar on pühendunult suunanud tekstiilikunstialast haridust: 1992. aastast Tartu Kunstikoolis ja alates 2000. aastast professorina ja tekstiiliosakonna juhatajana Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (praegu Kõrgem Kunstikool Pallas). Aet Ollisaare loomingut iseloomustavad autoritehnikas valminud tööd, kus lõngadest moodustatud värvikoski pingestavad detailid, mis toovad teosesse materjali või eseme eelmise elu.
www.aetollisaar.com
Foto Marvi Taal
46 TEGIJAD
Aet Ollisaar
Aet Ollisaar. Stuudio 100 Tartu Aparaaditehases.
47
48 TEGIJAD TEGIJAD
Fotod Aparaaditehasest Aet Ollisaar
Aasta tekstiilikunstnik 2007. Mis seda aastat sinu loomingus iseloomustas? See oli aeg, mil võtsin väljakutse kududa suuri vaipu nii, et peaaegu ei kasutanudki kudumisvõtteid. Minu lõuendiks oli mitmekihiline lõim, kasutasin maalilise pinna loomiseks materjalide läikeid ja sära, mängisin valguse ja salapäraga. Vabalt langevate niitide ruumilisus köitis mind, alati oli vaipa raamilt maha võttes mingi osa tulemusest üllatuseks ka mulle edale. Katsetasin ja jõudsin oma autoritehnikani, mida kasutasin selle perioodi töödes. Eksponeerisin seda unenäolist vaibaseeriat esmakordselt 2007. aastal HOP galeriis isikunäitusel „Ajastatud unenäod”. Mis sind käivitab, mida vajad tööks? Ma ei vaja loominguliseks tööks eriti midagi, õigem on öelda et ma vajan võmalust teha tööd. Mind võib käivitada nii hingerahu kui rahutus, ilmselt need mõlemad koos. Vajan teadmist, et kogu aeg on mõne idee teostamine pooleli ja võimalusel saan seda kohe edasi teha. Kui üks vaip saab valmis, põlen kannatamatusest uus lõim üles
vedada. Unistan sellest, et oleks rohkem aega teha kõike seda, mis kipub tegemata jääma. Ja et oleks rohkem sellist aega, mis ei oleks hakitud tähtaegade ja kellaaegadega. Naudin suvehommikuid, mil päevaplaani saab teha taevasse vaadates, mitte kalendri järgi. Kaks aastat tagasi alustasime Tartus Aparaaditehases oma ateljee kodustamist – pärast väikest sisseelamist sündis sellest mõnus töökeskkond Stuudio100, mida jagan sisekujundaja Madis Liplapiga. Olen õnnelik, kui saan minna ateljeesse ja ukse seljataga kinni panna, kõik muu tuleb iseenesest. Tunnen, et see on minu jaoks hea töökeskkond. Mulle meeldib, et siin on kõik minu tööks vajalik silma all – värvid, paberid, materjalid. On distantsi, õhku ja ruumi. Saab olla omaette või heita pilgu välja aktiivsele melule Aparaaditehase sisehoovis. Esimese asjana ostsin uude tööruumi plaadimängija ja sellest alates olen kirglik vanakraamipoodide plaadikastide uurija. Hindan nii töist üksiolemist kui kirglikke loomingulisi vestlusi, mida oleme siin pidanud. Meeldejäävad on olnud ka kohtumised kolleegidega.
Aet Ollisaar 49
Aet Ollisaar Haridus 1986-1991 Eesti Kunstiakadeemia, tekstiilikunst
Kas eeskujud/õpetajad on tähtsad? Arvan, et eeskujud on mind rohkem õpetanud kui konkreetne juhendamine. Paljutki olen hakanud mõistma alles hiljem, kui õppimise ja küsimise aeg on juba möödas. Ma ei otsi eeskujusid, mida täpselt jäljendada, pigem innustun jõuliste isiksuste põnevast loomeprotsessist ja sööstan siis vaimustusega oma asja tegema. Mul on vedanud, et olen kokku puutunud inimestega, kes on minusse uskunud. See on mind kõige rohkem mõjutanud. Mida ootad vaatajalt? Mida ise kunstist otsid? Olen õnnelik, kui minu tööd puudutavad ka kedagi teist. Eestlaslikult pole vaatajatele sageli omane tundeid välja öelda ja iga märk, mille saan, on oluline. Otsin ise vaatajana kunstist kontraste – ilu ja valu. Tugevad tunded mõjutavad mind rohkem kui täpne jäljendamine. Argielu realistlikkus on ümberringi nii või teisiti, näitustelt hoian alles pigem kujutluspildid ja emotsionaalsuse.
Töö alates 2000 Kõrgem Kunstikool Pallas, professor, tekstiiliosakonna juhataja 2015–2017 Tartu Kõrgem Kunstikool, õppeprorektor 1992–1999 Tartu Kunstikool, õpetaja; tekstiiliosakonna juhataja; 1997–1999 direktori asetäitja 1992–1994 AS Tartumaa UKU, disainer 1984-1992 UKU, kuduja, kunstnik Isikunäitusi 2019 Hetk enne homset, HOP galerii, Tallinn (koos Madis Liplapiga) 2019 Tekoälytön, Forssa Muuseum, Galleria Moletti, Soome (koos Tiina Karhu, Tuiti Pajuga) 2018 Jäljed, Hopneri Maja, Tallinn 2017 Somewhere Else, Imatran Kulttuuritalo, Soome, (koos Heli Tuksami ja Tuuli Puhveliga) 2015 Mälestused tulevikust, HOP galerii, Tallinn 2011 Elulugu, Võru Linnagalerii 2011 Peegeldused, Uue Kunsti Muuseum, Pärnu, (koos Ellen Hanseniga) 2010 Naiste Maailm, HOP galerii, Tallinn 2010 Teekond, Uue Kunsti Muuseum, Pärnu 2008 Ajatus, Emil-gallery, Tampere, Soome 2007 Ajastatud Unenäod, HOP galerii, Tallinn 2006 Pilt kangal – Maa ja Ilm, Eesti Rahva Muuseum, Tartu (koos Aino Kajaniemiga),
Näitusi 2019 Reegel ja rituaal, Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus, Uue Kunsti Muuseum, Pärnu 2018 Abstraktsioon/ Abstraktio, Galerii Noorus Tartu; Galleria Laikku Tampere 2017 7th Triennial of Applied Art, ETDM 2016 Lodz Triennial of Tapestry, Poola 2016 Mission, Kulturbäckerei Lüneburg, Saksamaa 2015 SADA. Eesti tekstiilikunst 1915–2015, Tallinna Kunstihoone 2014 Estonian Contemporary Textiles, Guimaraes, Portugal 2014 OrnaMENTAL, Tallinna Kunstihoone Tunnustused 2016 ETeKL preemia Aasta tekstiilitegu 2015 2011 ETeKL preemia Aasta tekstiilitegu 2010 2008 Kristjan Raua preemia nominent 2008 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2007 2007 Tartu Kultuurkapitali Aasta Loominguline Stipendium kunsti valdkonnas 2006 Ado Vabbe preemia nominent
Fotod Are Tralla
50 TEGIJAD TEGIJAD
Aet Ollisaar
Aet Ollisaar. Seal ei olnud saladusi. 2019 Autoritehnika 105 x 158 cm
„Seal ei olnud saladusi” – räägi sellest tööst. Töö valmis 2019. aastal, mil vajasin keset mõnusat pikaajalist gobeläänvaipade kudumisprotsessi äkki midagi kiiret, improviseerivat, katsetuslikku. Vedasin lõimi raamile risti-rästi, koondasin niitidest rägastiku ja hakkasin seda siis peenikeste punaste pistetega taltsutama. Ühest küljest oli see minu jaoks nagu metsik ja mahajäetud aed, kus liikuda on peaaegu võimatu. Ja teisalt nagu kirglikud inimsuhted oma tõusude ja mõõnadega. Seal ei olnud saladusi, kuid sündmuste ja tunnete nägemist ja mõistmist hakkas piirama aja ja mõtete mitme kihilisus.
51
52 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2013
kadi pajupuu Kadi Pajupuu (1963) on tekstiilikunstnik ja leiutaja, kes elab Õismäel ja töötab Tallinnas Tondil ning Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Näitustel on esinenud gobeläänide ja autoritehnikas puuvaipadega. Tekstiilitöövahendite vallas on Kadi Pajupuu leiutanud reguleeritavate piivahedega soa (RailReed) kangastelgedele, mida valmistab tellijatele üle maailma koostöös Marilyn Piirsaluga ning koelainete kudumise abivahendi Stepping Reed. Koostöös mitmete erialade spetsialistidega ja Pallase tudengitega arendab unikaalseid tekstiiliseadmeid, nagu näiteks MultiWeave – CNC tehnoloogial põhinev kudumismasin.
www.kadipuu.ee www.railreed.ee
Foto Marilyn Piirsalu
Kadi Pajupuu
Kadi Pajupuu. Ateljees kudumas. 2013.
53
54 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2013. Mis seda aastat sinu loomingus iseloomustas? Sel aastal tegime koos Marilyn Piirsaluga näituse Mõterjal (Mõte + materjal) Pärnu muuseumis. Näitusel oli gobelääniseeria „Naine ja hunt”, mille kudusin Marilyni graafiliste lehtede järgi, seeria vildist sisustustekstiile ja videod. Tutvusin Marilyniga tänu töötamisele Loovala avatud ateljees Rotermanni kvartalis, kus graafikud olid minu naabrid. Oleme teinud mitmeid projekte koos, lemmikud on olnud Puutari Pro Puu galeriis Lahtis ja praeguse näituse protsess, milles oleme: vaidlus vaidluse otsa, ent siiski hetkelised arusaamised ja leidmisrõõm. Gobeläänidega tulin näituseellu kunagi 80ndatel, mu ema oli tekstiilikunstnik Veevi Pajupuu, tema juhendamisel olin juba 16ndast eluaastast ennast kududes väljendanud. Mind huvitasid jutustavad süžeed ja imelikud tegelased (sellest ka Marilyni graafiliste lehtede elukate „äratundmine”), kudusin suure kirega eriti perioodidel, kui olin õnnetu või suhterägastikes. Gobeläänikudujana eelnevale kavandamisele tähelepanu ei pööranud, kudusin, mis sülg suhu tõi (mida elu parajasti pakkus) ja jätsin endale vabaduse plaane poole vaiba pealt muuta. Sellel sajandil on loomingu raskuspunkt mujal, isiklikud läbielamised pole enam käivitajaks, pigem pärssijaks. Aga Naise ja hundi seeria viis ruutmeetrist vaipa oli äge erialane väljakutse, graafilist joont tekstiili tõlkida ja teise autori tegelasi enda omadeks kududa pakkus pinget. Nii et Aasta tekstiilikunstniku tiitli sain tööde eest, mida kudusin hoopis teise autori teoste põhjal, ei tea, kas ma pean sellest midagi järeldama...
Mis sind käivitab, mida vajad tööks? Rohkem huvitavad avastused ja leiutised. Mind inspireerivad tehnilised probleemid: kuidas kudumise jooksul lõimetihedust muuta või naturaalse lõngaga 3D-printida. Väga meeldib töötada koos teiste erialade inimestega, pinge ja piiratud aja tingimustes: sellist võimalust pakuvad Garage48 üritused, kus 48 tunni jooksul väike grupp kaasamõtlevaid inimesi tegelevad töötava prototüübi ehitamisega. Kahjuks on need üritused mõeldud poole noorematele inimestele... Erialaseks tööks vajan vaikust, muusikat taustaks ei kuula. Veel on vaja valgete lehtedega märkmikku ja pikki bussisõite või muul moel omaetteolemise aega. Unistan angaarist, kuhu mahuksid tööriistad ja unistused. Aga väike tuba koos avara vaatega on peaaegu sama hea. Mida ootad vaatajalt? Mida ise kunstist otsid? Ma ootan mõnelt kindlalt vaatajalt, kellele tööd on suunatud, äratundmist. Ja see kujutlus enda töödest, mis on maailma peal laiali, sest keegi on neid ära tundnud ja omaks ostnud, see on ka meeldiv. Muus osas on looming nagu pudelpost, keegi võibolla leiab kunagi ja tunneb põnevust, aga võib ka olla, et jääb ulgumerele kiikuma. Otsin ise kunstist ilmutuslikkust, pealetükkimatut ehedat poeesiat, pühendunud autorit.
Kadi Pajupuu
Kadi Pajupuu. Installatsiooni ehitamine näitusel Reegel ja rituaal Uue Kunsti Muuseumis. 2019. Foto Marilyn Piirsalu Kas eeskujud/õpetajad on tähtsad? Õpetajad on olnud tähtsad, kahjuks mitte sel ajal, kui nad on sinu õpetajad, vaid hiljem. Keskkooli õpetajatele mõtlen imetlusega, et millised vastikud tüübid me noortena olime, kuidas üldse sellistega suhelda? Meie klassijuhataja 21. koolis oli Marju Tapfer – Mary Poppinsi headus ja tähelepanelikkus ilma meeripoppinsiliku teravuseta, ja kunstiajalugu õpetas koos kire ja võistluslikkusega legendaarne Tiina Meeri. Eeskujudena on need õpetajad püüdmatud, polegi hakanud püüdma. ERKI õppejõud
on olnud olulised kolleegidena. Kristlasena on ka õpetajad sellel teel tähtsad, nagu ka kaasteelised kõrbematkadelt või ekspeditsioonidelt. Rännakutel olengi õppinud kohalolemise taju luksust, mida püüan (Vist. Loodetavasti.) ka muus elus: need, kes sulle sellesse hetke on antud, on kõige olulisemad.
55
56 TEGIJAD
Kadi Pajupuu Haridus 1981–1986 EKA, tekstiil Töö 2009– Kadipuu OÜ, disainer 2005– Kõrgem kunstikool Pallas, dotsent 1990–2004 EKA tekstiilikunsti osakond, õppejõud 1986–1992 AS Suva, kunstnik
MultiWeave – hackathonidel (2016–2018) Anna Jõgi juhtimisel ehitatud seade 3D lõngastruktuuride loomiseks.
Isikunäitusi 2020 Ratsurada (koos Marilyn Piirsaluga) HOP galerii, Tallinn 2016 Hacked Tradition (koos Marilyn Piirsaluga), Gallery Artifex, Vilnius, Leedu 2013 Mõterjal, Pärnu Muuseum (koos Marilyn Piirsaluga) 2012 Puutari, Pro Puu Galleria, Lahti (koos Marilyn Piirsaluga) 2010 Kadi Pajupuu Textiles, Ateljé Gamla Skokällan, Märsta, Rootsi 2009 Invent-tuur, Arhitektuuri- ja Disainigalerii, Tallinn 2008 Soomusrong, galerii SooSoo, Tallinn 2000 Näeb. Vaatleb, galerii Sammas (koos Mari Haaveliga) Näitusi 2019 Garden of Eden. Neuahus Castle, Austria 2018 Identity. The 6th Riga International Textile and Fibre Art Triennial „Tradition and Innovation”, ARSENĀLS, Riia 2017 Threadways, Växjö Konsthall, Sweden 2015 Everyday’s Beauty Drei positionen, Trofejas, Berlin / Germany 2015 100. Eesti tekstiilikunst 1915–2015, Tallinna Kunstihoone
2014 ornaMENTAALNE, Tallinna Kunstihoone 2011 Eesti (tekstiili) kunst, biennaali Textile 11 satelliitprojekt, galerii Meno Parkas, Kaunas 2011 Harilik, Kunstihoone galerii 2010 Łódźi 13. rahvusvaheline vaibatriennaal, Poola Tunnustused 2020 ETeKL preemia Aasta tekstiilitegu 2019 2014 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2013 2010 Hõbemedal rahvusvaheliselt naisleiutajate näituselt Koreast reguleeritavate piivahedega kangasoa AdRe (Adjustable Reed) leiutamise eest 2010 ETeKL preemia Aasta tekstiilitegu 2009 2009 Euroopa Naisleiutajate Liidu ja võrgustiku (European Union Women Inventors and Innovators Network) eripreemia 2009 aasta 25 kaunima raamatu preemia 2008 Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia
Kadi KadiPajupuu Pajupuu
Kadi Pajupuu. Marilyn Piirsalu. Näitus Mõterjal Pärnu Muuseumis. 2013.
57
58 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2010
ene pars Ene Pars (1952) on kunstnik, kelle loomingu teljeks on selgete värvipindade ja ja rütmikate kompositsioonidega lapitööd. Autor tegeleb Eesti tekstiilipärandi – triibuseelikud, kattevaibad – tõlkimisega tänasteks sisustustekstiilideks, milles paikkondade lood ja värvikombinatsioonid saavad uue elu. Ene töötab Katariina Gildi lapitöökojas. 1991–2019 on kureerinud Eesti Lapitöö Seltsi aastanäitusi. Ene on algatanud suuri projekte: Triibuvaip, Ruuduvaip ning oli Eesti 100 raames mastaapse algatuse „Koo end ajalukku” initsiaator: tuhanded inimesed osalesid triibuvaiba kudumisel.
Ene ENE Pars PARS 59
Ene Pars Ene ja Anni tekstiilikojas Katariina Gildis. Foto Toomas Huik
60 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2010. Mis seda aastat sinu loomingus iseloomustas? Olen aastaid tegelenud Eesti rahvusliku pärandiga, et tuua meie visuaalsesse maailma meile omast ja algupärast. Suuremõõtmelised rahvuslikes mustrites katte- ja seinavaibad on valminud lapitehnikas. Õmmeldud linastest riideribadest, tihedalt läbitepitud ning kihelkondade nimed peale tikitud. Ruumitekstiilide sarja inspiratsiooniallikaks on eesti rahvuslikud vaibamustrid, rahvarõivaseeliku triibustikud. 2010. aastal oli isikunäitus „Uuesti uus” Rahvusooper Estonia Talveaias, Põltsamaa Kunstigaleriis pART. Tartu Kunstimajas kureerisin näitust „Eesti mustrid”. Koos minuga esinesid Ehalill Halliste ja Mare Kelpman. Kõigil oli oma visioon eesti tekstiilist. Kunstikriitik Krista Piirimäe pidas meie näitust vääriliseks kajastada oma raamatus „Kunstielu Emajõe ääres 1917–2017”. 2016. a. toimus näitus „Eesti mustrid” Uue Kunsti Muuseumis. 2009. aasta näitusega „Uuesti uus” Tarbekunsti- ja Disainimuusemis pälvisin Eesti Kultuurkapitali Rahvakunsti sihtkapitali aastapreemia.
1995. aastast on olnud minu tööruumiks Ene- ja Anni tekstiilikoda Katariina Gildis, Vene tn 12 Tallinna vanalinnas. Mis sind käivitab, mida vajad tööks? Uue kunsti sünniks on vaja rahu, aega – endaga olemist. Mul on heameel, kui on võimalus mõtiskleda, oma kangad välja võtta, laiali laotada, nendega mängida, otsida oma ideele sobivat lahendust. Tähtajad panevad rohkem pingutama ja sunnivad aega leidma uue töö jaoks. Siin kataloogis on töö... „Jõulupuu”, mis valmis aastal 2015, Katariina Gildi näituseks „20 aastat käigus” Katariina kirikus. Jõulud on meie elus väga tähtsad. Valgus saab võidu pimeduse üle. Seda tööd on mitu korda jõulude ajal eksponeeritud Hopneri Maja saalis, et luua pühade meeleolu. Jõulupuu ei pea tingimata olema metsakuusk, võib-olla ka vaip, mis kannab sama mõtet ja soojust. Ootan vaatajalt imestust ja imetlust, kui palju on meie ümber ilu ja toredust. Tahan, et vaataja saaks minu töödest positiivsust ja värvirõõmu ning eesti pärimustekstiil elaks edasi kaasajas.
Fotod Toomas Huik
Ene Pars 61
Ene Pars. Jõulupuu. 2015 Lapitöö 295 x 315 cm
62 TEGIJAD TEGIJAD
Koo end ajalukku. 2018 Ühisprojekt
Foto Kaupo Kalda
Ene Pars 63
Ene Pars
Tallinna Kunstihoone 2012–2013 Järje hoidja, Haridus ETeKL aastanäitus Pärnu, 1970–1975 TLÜ; Võru, Viljandi, Kohtla-Järve joonistamine, joonestamine (kuraator) ja tööõpetus 2011 Sõna, väiketekstiilid, Rahvusraamatukogu Töö 2011 Ragulka, 2008– Ene Pars Disain tarbekunstinäitus, Tallinna OÜ (MTÜ Katariina Gildi Kunstihoone lapikojas) 2009 Tekstiil eile ja täna, 1993-2007 OÜ Lapitööd , ETeKL näitus Peterburg, juhataja Kohtla-Järve 1979-1993 Tallinna 2007 ETeKL aastanäitus Laustekstiili TeadusJõhvis, Viljandis. Tootmiskoondis Mistra, 2006 Väike ja suur, ETeKL kunstnik aastanäitus, Pärnu 2006 Kaks lähedast, Tallinna Isikunäitusi IV Rakenduskunsti Trienaal, 2012–2018 Eesti triibukood, ETDM, Tallinn Eesti Vabaõhumuuseumis jm 2005 Tavalised aarded, 2007–2011 Uuesti uus, 15 ETeKL näitus Gdansk, näitust Eestis ja Soomes. Varssav. 2005 Uneaeg, galerii Kunst ja 2003–2005 Triibuvaip, ETeKL Disain, Tallinn rändnäitus, 10 näitust Eestis, 2003 Gloria, Kastellaanimaja (kuraator) galerii 2003-2005 European 2002 Ene&Anni 110,Tallinna Art Quilt III, Holland, raekoja keldrisaal Prantsusmaa, Itaalia, Taani, 2001–2002 Valge valgus, 8 Inglimaa, Saksamaa, USA. näitust Eestis (koos Ehalill 2003 Kättevõtmise asi, Hallistega) Tallinna Kunsthoone 2000 Lilled ja liblikad, 2002 Enampakkumine, Rahvusooperi Estonia ETDM, Tallinn talveaed 1998, 2002 Visioonid I, II, 1999 Meri, mu meri, Lühikese ETeKL aastanäitus, Tallinna Jala Galerii Kunstihoone 1998-2002 Ruuduvaip, Näitusi ETeKL rändnäitus, 25 näitust 2020 Vabadus, ETeKL Eestis,Rootsis, Ungaris aastanäitus, Tartu 2019 Reegel ja rituaal, Tunnustused ETeKL aastanäitus, Pärnu 2013 Eesti Rahvakunsti 2016 Võtab ruumi, ETeKL ja Käsitöö Liidu preemia aastanäitus, Tallinn, Võru Pärandihoidja 2016, 2010 Tekstiilinäitus 2011 ETeKL preemia Aasta Eesti mustrid (Ehalill Halliste, tekstiilikunstnik 2010 Mare Kelpman) Pärnu,Tartu 2009 Eesti Kultuurkapitali (kuraator) rahvakultuuri sihtkapitali 2015 20 aastat käigus, aastapreemia Katariina Gildi kunstnike 1983 Baltimaade Noorte näitus, Katariina kirik Tarbekunstinäituse medal, 2015 Sada, Tekstiilikunst Riia 1915-2015 Tallinna Kunstihoone 2014 ornaMENTAALNE,
64 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 1997, 2015
Erika Pedak Erika Pedaku (1948) loomingulist käekirja iseloomustavad korduvast elemendist loodud tekstiilsed pannood, vahel on need valmisobjektidest assotsiatsioonipilved, vahel käsitöövildist mosaiigid. Erika Pedak on tekstiiliajaloo lektor. Ta on töötanud Kõrgema Kunstikooli Pallas õppeprorektorina. Autor on edukalt osalenud mitmetel kodu- ja välismaistel konkurssidel. Täna elab ja töötab kunstnik Kuressaares.
www.villavolli.ee
Erika Pedak 65
Erika Pedak ateljees.
66 TEGIJAD TEGIJAD
Erika Pedak. Head sõnumid (detail). 2015 märgvilditud kihnu maalamba vill. 600 x 200 cm Teos asub Eesti Suursaatkonnas Pekingis.
Aasta tekstiilikunstnik 1997. Oli paljude ideede aasta. Mitmed mõtted teostatuna said head tagasisidet. Näiteks keskkonnateemalisel gobeläänil „Roheline” läks Kyotos hästi. See oli ka uue nn autoritehnika ja läbipaistvate materjalide avastamise aasta. Kordusmotiivi ja ready-made esemete kasutamine suurtel pindadel andis palju võimalusi mõtete kiiremaks väljendamiseks. Aasta tekstiilikunstnik 2015. Olin just vahetanud elukeskkonda. See mõjus tõeliselt hästi. Võtsin palju ette. Mitmete näituste korraldamised, oma isikunäitus ja edukad osalemised kunstihanke konkurssidel. Vaimustusin kihnu maalambast, tema villast ja selle märgviltimisest. Siis ma veel ei teadnud, et tema ürgset päritolu tunnustatakse ametlikult ja ta kantakse ohustatud põllumajandusloomade nimistusse Eestis. Ateljee Kuressaares. Hea auraga, siiani õnnestunum tööruum minu elus. Kolme suure akna, põhjapoolse valguse, op-
timaalse suuruse ja taskukohase hinnaga. Märgviltimiseks on olemas kõik vajalikud vahendid, sh roostevaba laud ja suuremate pindade töötlemiseks masin. Pea aastaringselt sõidan ateljeesse jalgrattaga mööda mereäärset kergliikluse rada. Endast. Olen inimese ja kunstnikuna rändaja, kes naudib teel olekut. Privaatsust vajava unistajana hindan aega ja elamusi, mis mind inspireerivad. Olen riskija, kes ei karda kaotada. Mul pole eesmärke. On sisemine tahe ja soov tegutseda ning valitud suunal liikuda, aeg-ajalt peatudes, et kokkuvõtteid teha. Edasi liikumiseks on vaja uusi ideid nagu igal elualal. Heast mõttest üksi ei piisa. See tuleb teostada. Nautides. Ainult nii saab südamele kogunenust vabaneda. See on omamoodi pikk psühhoteraapiline seanss. Valmis töö aga hakkab elama iseseisvat elu. Rännates näituselt näitusele. Mõnikord leides uue omaniku. Või jäädes pikaks ajaks panipaika. Minul aga tulevad uued ideed, mida kaasas kanda ja otsida nende väljendamiseks sobivat lahendust.
Erika Pedak 67
Erika Pedak Haridus 2001–2007 TÜ, kunstiajalugu, MA 1981–1985 EKA, tekstiil 1971–1977 TÜ, ajalugu
Erika Pedak. Põhjala siid (detail). 2016 märgvilditud kihnu maalamba vill 130 x 130 x 5 cm Fotod Lauri Saluveer
1996 Raatuse galerii, Tallinn 1994 Rüütli galerii, Tartu
Näitusi 2013 Schleswig-Holsteini Tarbekunsti Ühingu näitus, Lübeck, Saksamaa 2002, 2003, 2009 rahvusvaheline Töö tekstiilisümpoosion ja 2012– MTÜ Elaan, juhatuse näitused, Graz, Austria liige 2000 Tallinna rakenduskunsti 2001–2004, 2005–2011 triennaal Omand, ETDM Kõrgem Kunstikool Pallas, 1998 Visioonid, Tallinna õppeprorektor Kunstihoone 2004–2005 Kõrgem 1998 9. rahvusvaheline Kunstikool Pallas, rektori vaibatriennaal Łódź’98, Poola kohusetäitja 1997 5. rahvusvaheline 1999–2001 Tartu Kunstikool, tekstiilikonkurss ja näitus õppedirektor Kyoto’97, Jaapan 1996–2000 Eesti Maaülikool, 1993 rahvusvaheline tekstiilikunsti ajaloo õppejõud tekstiilisümpoosion, Jena, 1994– TÜ Viljandi Saksamaa Kultuuriakadeemia ja 1992 Baltimaade tarbekunst Kõrgem Kunstikool Pallas, ja disain; Hamburg, Kiel, tekstiilikunsti ajaloo õppejõud Hannover, Bonn, Saksamaa 1992–1993 Sinimandria 1990 ON-grupi näitus, galerii, galerist Tallinna Kunstihoone 1985–1992 Tartu 1989, 1991 rahvusvaheline Kunstitoodete Kombinaat tekstiilisümpoosion, Jūrmala, Ars, kunstnik Läti 1984–2002 EKA, tekstiilikunsti ajaloo õppejõud Tunnustused 1977–1981 Tartu 2016 ETeKL preemia Aasta Kunstitoodete Kombinaat tekstiilikunstnik 2015 Ars, kunstnik 1998 ETeKL preemia Aasta 1968–1977 ERM, kunstnik tekstiilikunstnik 1997 1997 Excellence Isikunäitusi Award rahvusvaheliselt 2015 Saaremaa tekstiilikonkursilt ja näituselt Kunstistuudio Kyoto’97 2011 ERM (koos Hans Ragnar Mathiseniga) 2009 Võru linnagalerii 2008 Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii 2004 Rahvusooperi Estonia talveaed 2001 Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii (koos Tambet Pedakuga) 1998 Chaplini kunstikeskus, Pärnu 1998 Rahvusooperi Estonia talveaed (koos Mall Metsaga) 1996 Viljandi
Fotod Anzelika Toll
68 TEGIJAD TEGIJAD
Erika Pedak 69
Erika Pedak. Kolme kase kirjad. Sinule. 2018 Kihnu maalamba värvimata vill, märgvilt, pliiatsid 3 osa 175 x 88 x 4 cm
Kordusmotiiv kui mantra esineb tihti juba minu esimestes töödes. Mida enam kõrgtehnoloogia muudab maailma, seda enam otsime vanu tuttavaid elu põhitõdesid. Püüame leida tasakaalu. Innovaatiliselt sobituda, jääda terviklikuks iseendaks. Introvertsusele kalduvale eestlasele on üheks tasakaalustavaks maandajaks olnud mets ja puudega suhtlemine, arvab Valdur Mikita. Või koduloomad,
näiteks kohalikku ürgtõugu lambad ja nende karedavõitu rustikaalse moega vill. Märgviltimise tehnika on minu viimaste aastate jätkuvate avastuste maa. Igatahes vähenõutud alternatiiv linnamoelisele kõrgtehnoloogiliselt toodetud peenvillasele.
70 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 1996, 1998, 2012
KATRIN PERE Katrin Pere (1952) töötab põhiliselt tekstiilmaterjaliga, kasutab ka paberit, klaasi, metalli, vett, sulgi, lehti, puitu, luid jne. On loonud suureformaadilisi tekstiilpannoosid, skulptuure, installatsioone. Kompositsioonide koloriit ja tekstuur vormub kihiti asetatud kangaste ja graafiliste niidipistete koosmõjul. Kureerinud kunstinäitusi Eestis ja väljaspool, olnud EKA õppejõud maalimise, joonistamise ja tekstiili erialal. Osalenud kunstisümpoosiumidel Lätis ja Austrias. Suurim kollektsioon töödest asub ETDMis, samuti Eesti Rahvusraamatukogus, Läti Tarbekunsti Muuseumis, ühiskondlikes interjöörides ning erakogudes üle maailma.
Katrin Pere 71
Katrin Pere koduaed. Foto Peeter Pere
72
TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 1996, 1998, 2012. Mis neid aastaid ja sind kunstnikuna iseloomustab, milliste teemadega tegelesid? Alustasin loominguga juba õpingute ajal. Alates 1977. aastast on kunstilooming olnud katkematu pikk protsess. Ma väga ei eristakski üht või teist aastat. Isikunäitustel olen eksponeerinud töid, mis periooditi on kogunenud. Iga järgmine huvi koorub loogiliselt eelmisest. Kõiki seeriaid võiks jätkata. Mis sind käivitab, mida vajad tööks? On olnud musti perioode, valgeid, graafilisi, maalilisi. Olen kasutanud pea kõiki materjale, millele hammas peale hakkab ja mis mulle parasjagu on sobinud eri ideede väljendamiseks. Mitte et materjal ja tehnika mulle olulised oleks. Lihtsalt mõni mõte sõnastub paremini ühtmoodi, teine teistmoodi. Kord paelub mind lakooniline, üksluinegi pind, kord seisundi või tunde visuaalne väljendamine. Meeleolude kodeerimine kompositsiooni dünaamikasse ja värvi, kujundi semiootika – need on erilised maiuspalad minu paletil.
Järgmisel hetkel kiindun rohukõrde või pilveräbalasse ja mind huvitab abstraktse piste abil kujundi markeerimine, või mõne pilve tekstiilne kujutis – aga ikka nõnda, et vaataja silm lõpliku pildi kokku joonistaks. Teistmoodi oleks primitiivne. Loen end visuaalse kunsti tegijaks, sest minu loomingut ei saa tarbida muudmoodi kui vaadates. Dekoratiivsus ja disain ei ole mind kunagi huvitanud muul viisil kui tarbijana. Soov on see, mis mind töölaua taha toob. Ja mõte – ilma mõtteta pole mõtet. Loominguks vajan kõike, mis mind ümbritseb – kodu, peret, lapsi, meie aedu, koeri ja seisundit, et kogu see värk mind üleliia ei segaks. Naudin eriliselt öiseid töötunde koos ooperimuusika ja heade loengutega. Võin töötada kas põrgulärmis või haudvaikuses. Minu enda tahtmine on kõige olulisem. Eks Eestis toimuv on end tihti töödesse poetanud. Kui käed käivad, on pea vaba ja mõtelda mulle meeldib. Ma ei ole suur unistaja, pigem tegija, kes oma reaalsed tahtmised saavutab. Kaks lihtsat unistust-ootust: esimesed metsmaasikad oma metsast ja Mehhiko. Need esimesed tulevad igal
Fotod Toomas Huik
Katrin Pere 73
Katrin Pere Haridus: 1972–1977 EKA, tekstiil Töö 1991 vabakutseline kunstnik; 1977–1991 EKA, üldmaali kateeder, joonistuskateeder, tekstiili kateeder; 1970–1972 Kunstitoodete kombinaat ARS
aastal niikuinii ja mõte nendest on nii imeilus, et lausa lõhnab. Mehhiko lummas mind täielikult ja küsitagu mistahes ajahetkel, kuhu sooviksin reisida, vastan kohe ja kinnisilmi – Mehhikosse. Seegi pole ilmvõimatu. Töid on palju, aga tähtajad ei sega mind. Kui aega hakkab napiks jääma, käivitub mingi sisemine turborežiim ja jõuan uskumatult palju. Ikka jääb tavaliselt üks päev puudu, mis on omamoodi heagi – ei tohi kunagi üle töötada, siis töö lämbub. Mul pole kunagi olnud eeskujusid. Minu varamu on visuaalsed- ja tundepildid ning kaunid isiksused, keda olen kohanud ja kohtan.
Isikunäitusi 2019 Pilvelinnad, Apsida Galerii, Riia 2017 Pilvelinnad, Tallinna Kunstihoone galerii 2012 1 + 1 Tallinna Kunstihoone galerii ja Rahvusooperi Estonia Talveaed 2011 Laoseis, Parikaste maja, Tallinn 2003 Tallinna Kunstihoone galerii 2002 Jonnakad, Rahvusooperi Estonia Talveaed 1998 Pimedusele vastu, Eesti Arhitektuurimuuseum (koos Peeter Perega) 1998 Rahvusooperi Estonia talveaed 1993 Konversioonid ETDM (koos Egils Rozenbergsi ja Indulis Urbansiga) 1988 Tallinna Kunstihoone galerii (koos Peeter Perega) Näitusi 2019 Põhi kohtub Lõunaga III, Beaucouze, Prantsusmaa 2018 EKL Kevadnäitus. Tallinna Kunstuhoone; Pived, Saksamaa; 2016 Vanad head mälestused, Rootsi; 2016 Erinevad aga koos, Budapest, Ungari 2015 Põhjamaade kunst, Nyköping, Rootsi; 2015 Ühendatud, Põhjamaade kunst,
Kaapelitehdas. Helsinki. Soome 2011/2012 kevadnäitus, Tehnoobia, EKL-i aastanäitus, Tallinna Kunstihoone 2010 Ragulka, Tallinna Kunstihoone 2005/2006 Estonian textile artists in…; Läti Tarbekunstija Disainimuuseum, Läti Ajaloomuuseum, Riia; Pihkva Kremli muuseum 2004 Traditsioon ja innovatsioon, Riia tekstiilibiennaal, Läti 2002 Ecce homo; Nõia nõu; Enampakkumine; ETDM 2002 Kättevõtmise asi, Tallinna Kunstihoone 1998/2000 Visioonid I–II, Tallinna Kunstihoone 1997/2000 Tallinna rakenduskunsti triennaal Omand, ETDM 1996 Normandia linabiennaal, Prantsusmaa 1995 7. Põhjamaade tekstiilitriennaal, Põhjamaad, Baltimaad 1993/1994 From Dreams to Reality; Tallinn, Riia, Vilnius, Göteborg, Helsingi Tunnustused 2013 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2012 2000 Gmündi külalisstuudio, Austria 1999 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 1998 1999 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1998 Eesti Kunstifondi preemia 1997 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 1996 1988 Stuttgardi linna preemia
74 TEGIJAD
Siin kataloogis on töö... „Üks taevas” on mõneti erandlik töö. See on valminud kavandi järgi, mis on täiesti tavatu. Ma ei tee reeglina kavandeid. Isegi tellijatega on mul vedanud ja nad on riskinud ning leppinud tulevase töö sõnalise lahtiseletamisega. „ÜKS” ei osutunud valituks kunstikonkursil Eesti Suursaatkonda Pekingis, kuid vaev oli nähtud ja otsustasin töö ka sellisena teostada. Kui tegeliku suuruse töölauale välja mõõtsin, olin pisut ehmu-
nud küll. Kangekaelne ja jonnakas nagu ma olen, ära ma selle töö tegin. Mulle meeldib kuulata valmivat tööd. Sedakorda pidin kuulama kavandit. Huvitav kogemus oli. Mida ootad vaatajalt? Mida ise kunstist otsid? Tore, kui minu looming vaatajale meeldib, aga ega ma vaataja pärast midagi ei tee, ega tegemata ka jäta. Kunstnik on ikka üks hästi enesekeskne tüüp, sest teistmoodi ei jaksaks.
Foto Stanislav Stepaško
Katrin Pere 75
Teiste loomingust ootan ma elamust, esteetilist naudingut, äratundmist, hingeseisundit, hetkeseisundit, sugulashinge, huvitavat kontrasti, lummavat värvikooslust – ma tean seda siis, kui näen või kuulen. Hea tunneb alati ära.
Katrin Pere. Üks taevas. 2017 autoritehnika 270 x 650 cm
76 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2002, 2004
Tiina Puhkan Tiina Puhkan (1965) elab ja töötab Tallinnas Meriväljal. On õppinud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili erialal ja töötanud samas kateedrijuhataja abina, ettevalmistuskursuste juhendajana, praegu töötab tekstiiliajaloo ja gobelääni õppejõuna. Ta on esinenud näitustel gobeläänide, siidimaalide, tikandite ja autoritehnikas tekstiilidega ja ka kureerinud tekstiilikunsti näituseid. Ta on kavandanud ja teostanud kirikutekstiile Tallinna Kaarli kirikule ja Tallinna Jaani kirikule. Tiina Puhkani loomingus on ilmutuslikku rõõmu lihtsatest asjadest. Enamasti on tema kootud aedades See ja Teine – loodus oma iseeneslikus ilus ja mõni kasvumaja või tool või vaip, mis eristuva vormi või värvilaiguna pilku ja kaasa tundmist püüab.
Tiina Puhkan 77
Tiina Puhkan valmiva tööga. Foto Tauno Sirel
78 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2002 Aastal 2002 toimus Kastellaanimaja Galeriis (ehk endises Kadrioru pargi aedniku majas) mu esimene personaalnäitus „Leitud aed”. Valisin esimeseks näituseks selle veidi nurgataguse koha. Tundus turvaline ja ka park toetas näituse teemat. Ma olen suur vabade aedade austaja, ka looduses otsib silm, kas leian Kõige Suurema Aedniku hingekosutavat kätetööd. Näitusel oli väljas sari gobelääne ja valik väikese formaadiga õlimaale kui omamoodi ideid vaibakunsti jaoks. Tööde pealkirjad: „Leitud aed”, „Unustatud aed”, „Lõputa aed”, „Salaaed”, „Põlev põõsas”, „Okstes hoiul” jt jutustavad teemadest, millest sel ajal juhindusin. Aed kui inimese ja looduse koostöö väljendus on mulle tänase päevani hingehaaravalt tähtis teema. Aasta tekstiilikunstnik 2004 Aastal 2004 toimus Rahvusooperi Estonia talveaias mu isikunäitus „Väike uinak”, milleks maalisin palju dekoratiivseid jutustavaid siidkangaid. Viltisin, tikkisin ja sidusin need terviklikeks autoritehnikas tekstiilideks. Sel perioodil oli tähtis nii otseses kui kaudses mõttes hästi kihiliselt oma mõtteid edasi anda. Nendes kangastes oli poeetilisi sümboleid ja kujundeid. Aia teemadele lisandusid unenäolised kollaažilikud pildid, mis olid kui omamoodi põgenemine reaalsusest – soov anda endale puhkust, näha ilusat ja tervendavat und. Ilu on sügav ja elu alleshoidev mõiste. Ilu on tõde ja kui see on minu unenägu, siis on see ju olemas, kuna ka mina olen ju olemas.
2004. aastal tegin ka gobelääni „Vabaõhu etendus”, mille väga värviline olemus peegeldab selle perioodi loomingut. Mulle tundub, et Aasta tekstiilikunstniku preemia sain tikitud kinnaste seeria „Sõbrad ilusaks” eest. Tahtsin tikkida kinnastele ainult natuke aga läks nii, et „joonistasin ja maalisin” tikkides kindad ikka servast servani täis. Loodus ja puud nendel kinnastel hakkasid elama ja nende ramm kosutas ka nende kandjaid. Mis sind käivitab, mida vajad tööks? Millest unistad? Olen vist kogu aeg omamoodi pingeseisundis, pikki loomevahesid ei pea. Eestimaa on mu kodu ja mind kui perekondlikku ja väga kodulembest inimest inspireerib kõik, eriti lähiümbrusega seotud detailid. Tööd alustades – kavandamisel või gobelääni kudumise alustamisel – on vaja keskendumiseks omaette olla. Kui töö juba käib, on kergem süveneda – oled nii öelda „asja sees”. Loomine on minu jaoks müstiline protsess, mida ei saa teha kõrvaliste pilkude all. Unistan igapäevastest ja samas väga väärtuslikest asjadest nagu valgus, soojus, lähedus, puude varjud, lindude hääled, lillede lõhn ja liikumine õrnas tuules. Kuna ma armastan väga raamatuid, siis üks unistus, mis koolist saati on mind saatnud, on illustreerida üks raamat. Unistan ka, et inimeste ahnus ja võimujanu ei rikuks ära keskkonda, milles elame. Minu tööruum on ühtlasi meie pere elutuba. Mul on seal üks nurk – sellest piisab. Püstine gobelääniraam ei võta liiga palju ruumi ja lapsed on juba maast-madalast harjunud üle lõngakorvide
Kunsti sünniks on vaja… Minu looming ei sünni madalseisudest ja see ei peegelda kriisi. Võistluslikku pinget ma ei vaja, sest kunsti ju ei saa sentimeetriga mõõta. Kunsti sünniks on muidugi vaja oma aega ja „hingamisruumi”. Loodus inspiratsioonina on mu emotsioonidega seotud ja tahan väärtustada inimeste igipõliseid seoseid loodusega, mis meie rahval siin Eestimaa pinnal on aegu tugevad olnud. Kas eeskujud on tähtsad… Eeskujud ja õpetajad on mulle tähtsad. Tundub, et igal elu perioodil ilmub su ellu keegi, kes on sel perioodil sulle õpetaja. Tõeliselt õnnelik õpilane olin kõrgkoolis ERKI-s õppides, kus puutusin kokku mitmete huvitavate isiksustega ja kunstnikega. Kõige toetavam õpetaja on olnud Maasike Maasik. Tema omadus õpetada nii, et sa leiad tegelikult tee tagasi enda juurde, on haruldane. Ta süvenemisvõime ja eeskuju, kuidas töötada kavandiga, on olnud suureks eeskujuks. Kõige rohkem, mida õpetajad ja eeskujud saavad meile anda, on õpetada nägema. Ilma selleta on raske mõista ümbritsevat. Kui mõistad, siis armastad. Kui armastad, sünnib looming.
Foto Juta Kübarsepp
astuma. Mu ümber on mu pere ja mu raamatud ning akna taga on aed vanade õunapuudega. Vahel unistan oma ateljeest, et oleks rohkem tegutsemisruumi ja mu töö ei nõuaks pidevalt tähelepanu, sest kodus töötajatel pole töö- ja puhkeaega, mõlemad on kogu aeg. Kodus aga saad igal võimalikul hetkel alustatut edasi viia, selleks ei pea kuhugi tormama.
Tiina Puhkan
79
Foto Juta Kübarsepp
80 TEGIJAD
Tiina Puhkan. Talveaed. 2015 gobelään
Tiina Puhkan 81
Mida ootad vaatajalt?
Tiina Puhkan
Vaatajalt ootan, et ta peatuks minu töö ees rohkem kui sekundiks. Siis ta lihtsalt näeks esmamulje taha – näeks kiudude taha… näeks loodut kuni lõimedeni, mis hoiavad koos mõtet, mida olen tahtnud väljendada.
Haridus 1985–1990 EKA, tekstiil
Kunstist otsin ilu – seda, mis „tõstaks üles”, annaks hingejõudu. Ilu on minu meelest tõega seotud, nagu on tõene loodus. Ehe tunne ja ehe looja, kes ei valeta ei endale ega teistele, on väärtuslikud.
Gobelään „Talveaed” on 2015. aastast. Töö on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus. Töö algne impulss oli olemas juba 2008. aastal, sest teatud mõtteid ja ideid kannan läbi kavandikaustade aastaid kaasas, kuni leian ühel hetkel õige lahenduse ja saan selle teostada väärtuslikus ja aeganõudvas gobeläänkoes. Talveaed või kasvuhoone kui kujund on minuga kaasas alates lapsepõlvest kui sellega toimetasid mu vanaema ja vanaisa. Praegu seda meie aias enam ei ole. Õunapuud on nii suured ja vanad, et varjavad valgust. Õunapuid aga ei raatsi liiga palju kärpida. Vanavanemate kasvuhoone kui salapäraste olenditega „paralleelmaailm” on söövitanud end mu hingeellu. Seal oli midagi ihule – tomatid – ja hingele – roosid. See klaasist maja varjas talvel külma eest sinna varju tõstetud krüsanteeme, mille lõhna tunnen praegugi, ja näen klaasist katusele langemas lumeräitsakaid. Selline „looduse ja inimese kokkuleppe maja”. Kaitsev, kuid samas näed läbi klaaside kõike.
Töö 1994– OÜ Asuurkeraamika, kunstnik 1991– EKA, tekstiilidisaini osakond, õppejõud 1989–1994 EKA, tekstiili kateeder; kateedrijuhataja abi, õppejõud Isikunäitusi 2017 Pühade värvid, Tallinna Jaani Kiriku Galerii 2015 Talveaed, HOP galerii, Tallinn 2012 Sallija, HOP galerii, Tallinn 2010 Teine kohtumispaik, Toompea lossi kunstisaal (koos Maasike Maasikuga) 2009 Kohtumispaik, Kastellaanimaja galerii (koos Maasike Maasikuga) 2008 Portreestikud, HOP galerii (koos Piret Valguga) 2007 Võrade varjus, Rahvusooperi Estonia talveaed (koos Piret Valguga) 2006 Villased võsad ja siidised salud, Toompea lossi kunstisaal (koos Piret Valguga) 2004 Väike uinak, Rahvusooperi Estonia talveaed 2003 Eeden, Lühikese Jala Galerii, Tallinn 2002 Leitud aed, Kastellaanimaja galerii, Tallinn Näitusi 2018 ETeKL aastanäitus KOLM, Haapsalu Linnagalerii
2016 ETeKL aastanäitus Võtab ruumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn 2015 SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015, Tallinna Kunstihoone 2015 OrnaMENTAALNE, Dublin 2014 OrnaMENTAALNE, Tallinna Kunstihoone 2011 Eesti (tekstiili) kunst, biennaali Textile 11 satelliitprojekt, galerii Meno Parkas, Kaunas 2009 Eesti tekstiilikunst eile ja täna, Vene Etnograafiamuuseum, Peterburi 2009 minitekstiilide näitus ZOOM in, HOP galerii, Tallinn 2009–2010 Natural Fibers; FAO hoone, Rooma, Itaalia 2008 Enne, Hobusepea galerii, Tallinn 2007 Eesti tarbekunsti näitus Asjade seis, Tallinna Kunstihoone 2007 12. rahvusvaheline vaibatriennaal, Centralne Muzeum Włókiennictwa, Łódź, Poola 2006 Tallinna 4. rakenduskunsti triennaal Kaks lähedast, ETDM 1994 6. Balti tarbekunsti triennaal, Tallinna Kunstihoone 1992 rühmituse Neoeksprepost näitus Siid, Tallinna Lillepaviljon Tunnustused 2009 Tallinna Kaarli koguduse kirikutekstiilide konkursi võit 2005 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2004 2003 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2002
82 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2000
ülle raadik Ülle Raadik (1948) on tekstiilikunstnik ja kunstiõpetaja, kes elab ja töötab Nõmmel. Ta on kujundanud koostöös sisearhitektidega tekstiile (Schneider, Agabus, Arikainen, Kask, Murula) era- ja avalikesse ruumidesse Eestis ja mujal. Isiku- ja grupinäitustel osaleb alates 1975. aastast. Aastatel 1998–2000 organiseeris näitusetuuri „Väike kanganäitus” Eestis ja mujal ning 1998. aastal korraldas Tallinna Kunstihoone Galeriis väljapaneku „100 minitekstiili Jaapanist” (koos Eeva Pinomaga, kujundus Liisi Murula). Autori käekirja iseloomustvad trükitud ja maalitud tekstiilid, kus peategelased on läbipaistvus ja mitmekihilisus ning värvi voolujõud.
www.ulleraadik.eu
Ülle Raadik
Ülle Raadik ateljees.
83
Fotod Pelle Kalmo
84 TEGIJAD TEGIJAD
Ülle Raadik. Kuskil käinud (detail).
Aasta tekstiilikunstnik 2000. Mis seda aastat ja sind kunstnikuna iseloomustab, milliste teemadega tegelesid?
litud-trükitud kardinaid naabriks tohutule F. Leger’ vitraažile Moskva Kinomaja restoranis, kujundus K. Kask)
Olin avastanud enda jaoks läbipaistvate kangaste võlu. See, kuidas ruumis liikudes muutub vaade tööle- kihid moodustavad erinevaid jooniseid ja täiendvärve, tekib ruumiline muaree efekt. Pimedas üks, valges hoopis teine. Kasutasin üksteise taga kuni 6 kihti, see ruumilisus sobis mulle. Lisaks avastasin fotode trükkimise uduõrnale siidile. Dubleerisin neid nii näitusetöödes kui Linnaisa restorani tekstiilidel. Koostöös kujundaja Malle Agabushiga varjasime kõik seinad faktuurse siidiga, lisaks fotod kõigist EU pealinnadest, tagantvalgustus moodustas ruumi üldvalguse.
Milline on sinu tööruum?
Mis sind käivitab, mida vajad tööks?
Kuidas sulle mõjuvad tähtajad?
Kõige paremini käivitab mind alati võimalus muuta mõnd ruumi. Mulle meeldisid ajad, kui midagi polnud saada. Ruumikujundaja otsis midagi erilist, sobivat ja funktsionaalset. Peale kavandamise rõõmu oli väljakutseks kombineerida materjale… (ca 100 m2 lipuvillasest maa-
Tähtajad mõjuvad kahjuks alati halvasti. Alguses on 100 mõtet ja aega ju küll. Et enne ikka tähtsamad asjad... Siis korraga – hea kui midagigi jõuab. Aga ma proovin end parandada, loodan pidevalt!
Eluvalik on selline, et hetkel iseloomustab minu töökeskkonda kodusus. Oma tekstiilid, maalilaagrite akvarellid, lapselaste kingitused. Mida on vaja, et sünniks sinu kunst? Elu pakub eri etappidel erinevaid emotsioone. Vaja on võimalust teostada. Kui oli kaks trükilauda, võimalus pesta meetrisi šabloone, jätta töö ootama õiget lõpetamishetke kasvõi nädalaks, värvihais ei häirinud kedagi... Mõte peaks teostusse mahtuma enne kui lahjeneb.
Ülle Raadik 85
Kas eeskujud ja õpetajad on tähtsad. Miks ja milles? Õpetajad on tähtsad, kaugele tagasi hakkasin vaatama siis, kui sattusin ise kunstiõpetajaks. Keskkooli kunstiõpetaja E. Gailit, Maasike Maasik, Mall Tomberg, kindlasti ka kõik maali- ja joonistus õpetajad. Gens, Soonpää. Õpetanud nii vaimselt kui tehniliselt. Olen tänulik, et mind on õpetatud tähele panema ja valikuid tegema. Minu kunagine õpilane, hoopis teist laadi kunstnik, ütles ühe mõtlemapaneva asja; ,,Olen omandanud palju sellist, mida ma hetkel ei kasuta, aga see pagas annab mulle kindlustunde, et ma tean, mille ja miks ma välistan.” Mida ootad vaatajalt? Mida ise kunstist otsid? Hindan visuaalset emotsiooni kunstis. Enamasti ei viitsi pikki jutte seinal lugeda, enne peab huvi tekkima. Loodan, et vaataja leiab midagi pilkupüüdvat ka minu töödes, ehk sobitab mõttes mõnda keskkondagi, jagab sellega minu mängulusti.
Ülle Raadik. Kuskil käinud. trükk, eritehnikad, toorkangas, Kreenholm 155 x 230 cm
TEGIJAD
Foto Ülle Raadik
86
Ülle Raadik. Muhu mänd. maalitud hõre eeltöödeldud puuvill 95 x 265 cm (4 kihti)
Ülle Raadik 87
Ülle Raadik Haridus 2002 Tallinna Ülikool, koolipedagoogika 1998, 2001, 2003, 2006, 2009, 2013 Eesti Noorsootöö Keskus, noortelaagri kasvataja koolitused 1970–1975 EKA, tekstiil
Sinu töö Muhu mänd. Palun räägi sellega seonduvast loomeprotsessist – kas see on sinu käekirja iseloomustav või seotud muutuste ja uute teemadega? See on lihtsalt töö tehnikas, mille leidsin endale aastal 1997. Siiani kummitab aeg-ajalt. Etno-kummardaja ma otseselt pole, küll aga armastan lakoonilisi vorme, mida muhu mänd kahtlemata on. Suurus mängib lõbusalt ja tugev värv on mulle alati omane olnud. Ajendiks oli aga näitus koos Ehalill Hallistega, tema tanude-seeriaga. Ja jälle – tunne, et see elavdab iga ruumi.
Töö 1997– Tallinna Nõmme Noortemaja, vanemõpetaja 1987–1996 Kunstitoodete Kombinaat Ars, kunstnik 1976–1980 Paide EPT, tehnoloogiainsener toodangu kunstilise kujunduse alal 1969–1970 ja 1975–1976 Tallinnfilmi nukugrupp, kunstnik 1969 plastmasstoodete vabrik Salvo, nukumaalija 1967–1968 TK Reklaam, III kategooria kunstnik Isikunäitusi 2019 Kaunistav ja tarbitav tekstiil (koos Milvi Thalheimiga), Türi Linnagalerii 2018 Ü. Raadik & H. Paakkinen, Kotka Galerii, Soome 2017 Puhastatud maastikud, Jõhvi Linnagalerii; Kuressaare Kunstistuudio 2016 Aknad (fotod: Albert Kerstna), HOP galerii, Tallinn 2014 Maalitud ja põimitud II (koos Ehalill Hallistega), Jõhvi kontserdimaja 2013 Külma vastu, Rahvusooperi Estonia talveaed 2009 Maalitud ja põimitud (koos Ehalill Hallistega), Valga kultuurikeskus 2008 Kuressaare Linnagalerii
2007 Kirju liblika suvi, Rahvusooperi Estonia talveaed 2003 näitus WTO ruumides (koos Katrin Pere ja Tiina Puhkaniga), Genf, Šveits 2000 Kuigivõrd kihitsi, Tallinna Kunstihoone galerii 2000 K. Pere & Ü. Raadik, Gmünd, Austria Näitusi 2009 Eesti tekstiilikunsti valiknäitus, FAO peahoone, Rooma, Itaalia 2003 Notes Szentendre, Ungari 2000 1. Euroopa lapitekitriennaal, Max Berki tekstiilimuuseum Heidelbergis, St. Gallen, Šveits; Scripta manent; kunstisuve kureerimine Narvas; Mood ja tekstiil Sofia, Bulgaaria; Varssavi, Poola 1998/1999 8. rahvusvaheline pitsibiennaal, Brüssel, Šveits; Heidelberg, Saksamaa 1998/2000 Visioonid I ja II, Tallinna Kunstihoone 1996–1997 Betonaci auhinna näitus, Belgia, Šveits, Taani, Tšehhi Tunnustused 2001 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2000 1997 Euroopa lapitekitriennaali III auhind, Max Berki tekstiilimuuseum, Heidelberg 1981 Balti noorte tarbekunstitriennaali diplom 1977 noore kunstniku preemia
88 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2008
anu raud Anu Raud (1943) on silmapaistvamaid Eesti tekstiilikunstnikke, kelle pikaajaline ja viljakas loometöö on tuntud nii Eestis kui ka välismaal. Anu Raua tegevus avaldub mitmel suunal – ta on tipptasemel nii tekstiilikunstniku kui õppejõuna ning on Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ta on pühendunud rahvakunsti koguja ja väärtustaja ning on pannud aluse Kääriku talu ja Heimtali Muuseumi rahvakunstikogule. Samuti on Anu Raud tuntud tabavate ütlemiste poolest, tema sulest on ilmunud mitmeid artikleid ja raamatuid. Vaibakunstnikuna iseloomustab Anu käekirja võime argiseid asju ja olendeid kududa märkideks ja sümboliteks, kompositsioonides vahelduvad puhtad värvipinnad aladega, kus valitsevad lõngadega loodud peened üleminekud. Vaipades on jutustavust ja ilmutuslikku selgust.
Anu Raud Laulupeole 150 Isamaa ülevus, Sõbra sülelus. Rahva hulgad, trumm ja pulgad. Lilled, pärjad. Mustas kuues mehemürakad kui härjad. Limpsi, kompsi, vorstijuppi, hernesuppi. Värvi ramm, kindel samm. Rõõmu jõul, targal nõul kõlab palvelaul: Edasi kesta, püsima jääda. Ühel meelel, emakeelel. Kusagil heliseb, helgib ja huikab: Mu Isamaa on minu arm.
Anu Raud
Anu Raua ateljees, valmimas vaip „Laulupeole 150”. 2019. Foto Tiina Jürgen
89
90 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2008. Mis seda aastat ja sind kunstnikuna iseloomustab, milliste teemadega tegelesid? Aasta tekstiilikunstnikuks valiti mind 2008. a. See oli aasta, mil kudusin koos abilistega ERMi sajanda sünnipäeva vaipa nimega „Kogujad”. See oli tõsine tellimustöö, rikkalikult kirjatud kujundi ja mustrimärkidega. Samal aastal valmis ka sari nöörvaipu, inspireeritud mulgi kuuest. Mis sind käivitab, mida vajad tööks? Elurõõm. Millest unistad? Unistan sellest, et aastakümnete jooksul loodud ja täiendatud loomerahva maakoht Kääriku talus ja Heimtali Muuseumis elaks ja toimiks edasi ka peale mind ja et kogu see kompleks oleks avatud kunstiüliõpilastele ja loovisikutele. Milline on sinu tööruum? Elan vanaisa poolt 1928. a. ostetud maamajas. See on kolme perekonna jaoks ehitatud moonakamaja. Üks osa sellest on minu ateljee. Olen sellega ülimalt rahul. Kõige suuremal seinal on kudumisraam. Aknast paistab armas aed. Võin igal hetkel minna õue, metsa, jõe või järve äärde. Paremat ei tea tahta. Olen ülemise korruse välja ehitanud nii, et siia mahuvad ka üliõpilased raamatuid uudistama, kavandama või muidu nõu saama. Rõõmustan looduse üle, hea on olla raamatute seltsis ja naudin ka vana maja, kust alatasa võid leida mõnd juure-
jupikest eelnevate põlvede elust- olgu lehmakamm, hobuse ohjaotsake või mõni vana kiri. Mida on vaja sinu kunsti sünniks? Kedagi pead muidugi väga armastama, et vaip hästi välja kukuks. Otsida ja oodata tasuks kirkust ja Jumalikku sädet. Vahel läheb õnneks. See villane soe vaibalooming pakub rõõmu ja huvi. Olen seda ala õppinud ja minu amet ongi mõne kena vaibaga ilma soojemaks kududa. Kuidas sulle mõjuvad tähtajad? Kõige toredam on kududa vaipa puhtast tahtmisest ja loomingurõõmust, ilma tähtaja tagapiitsutuseta. On olnud ka tähtajaks valmis saamise vajadusi. Siis olen teinud töögraafiku ja olen valmis saanud. ERMi juubelivaip „Kogujad” pidi tähtajaks valmis saama. See mõjus üle ookeani ujumisena. Samal ajal sündis idee: „mulgi kuue graafika”, mis oli vahelduseks midagi kiiremini valmivat. Kas eeskujud/õpetajad on tähtsad? Miks ja milles? Eeskujud ja õpetajad on ikka tähtsad. Juba sellepärast, et see annab võimaluse kedagi süvenenult tundma õppida, austada, imetleda, kellestki sügavalt lugu pidada. Oma häid õpetajaid on põhjust alati tänuga meenutada. Näiteks Mari Adamsoni ja Leila Pärtelpoega.
Anu Raud 91
Anu Raud koos koer Tuksiga ruudukujulistest kompositsioonidest kokku liidetud nöörvaiba (2014) ees, seda tehnikat nimetab Anu ise mulgikuuegraafikaks. Pildil olev vaip on valminud ühistööna laulupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg” puhul. 195 x 230 cm
Foto Tiina Jürgen
92 TEGIJAD
Anu Raud. Tartu Rahu. 2020 gobelään 275 x 170 cm Kudujad: Merike Lond, Eva Maaten, Reita Taalmaa Tartu Linnamuuseumi kogu
Anu Raud 93
Siin kataloogis on sinu töö Tartu Rahu, räägi sellega seonduvast loomeprotsessist, kas see on sinu käekirja iseloomustav või seotud muutuste ja uute teemadega? See ülesanne, kavandada ja kududa vaip tähistamaks Tartu Rahu sajandat juubelit, on olnud minu elu raskeim. Nii õrn, nii oluline sajanditagune õnnehetk kogu riigile ja rahvale – no mis viisil ja kuidas seda küll edasi annad. Lahendus andis end kaua oodata. Arvestatav kudumisaeg kippus juba napiks jääma. Keeruline tee kujundpildileidmiseks. Lõpuks sai nii, et Tartu sümboliks sai Ülikool, rahu oli talvine künklik Lõuna-Eesti maastik taludega ja rahulepingut sümboliseerib vaikelu vanalt fotolt lepingulehega, kokku leppivate kätega, küünlaga, sulepeaga, kirjapressiga ja kuulsa komaga, millel oli jõudu nihutada kuu esimene päev teiseks. See töö oli eriline – pidulik, vastutusrikas, tähenduslik. Arvan, et see oli päris minu vaip, teema oli uudne. Mida ootad vaatajalt? Mida ise kunstist otsid? Vaatajalt ei oota, vaid loodan, et midagi minu tehtust talle korda läheks, puudutaks, teda rõõmustaks. Ise loodan kunstist leida vahetust, ausust ja siirust, leidlikkust, kirge ja kirkust.
Anu Raud Haridus 1962-1967 ERKI tekstiilikunsti eriala Töö 2009- Eesti Kunstiakadeemia, emeriitprofessor 2001-2009 Eesti Kunstiakadeemia, tekstiilikunsti osakond, etnograafilise tekstiili professor 1994-2001 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, talukujunduse ja rahvusliku käsitöö osakonna juhataja, professor 1992 omandas Heimtali koduloomuuseumi, täiendas selle kogusid, 2009. a. kinkis muuseumi Eesti riigile (alates 2010. a. kuulub muuseum ERMi koosseisu) 1972-1995 Eesti Kunstiakadeemia, tekstiilikunsti osakond, etnograafilise tekstiili dotsent 1970-1972 Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, kunstiajaloo sektori aspirant 1967-1970 Rahvakunstimeistrite koondis Uku, kunstnik
Näitusi 2020 Tegijad, Uue Kunsti Muuseum, Pärnu 2019 Reegel ja rituaal, Uue Kunsti Muuseum, Pärnu 2014 ornaMENTAALNE, Tallinna Kunstihoone 2009 Know How, Tallinna Rakenduskunsti Triennaal, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum 2008 Vaibasadu, Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja 2002 Rahvusromantiline vaip; Viljandi, Võru 2001 Vaip läbi aegade, Uue Kunsti Muuseum, Pärnu
Tunnustused 2018 Riigi kultuuripreemia elutöö eest 2014 Riigi kultuuripreemia 2014 ETeKL elutööpreemia 2013. aasta loominguliste saavutuste eest 2013 Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind 2012 Eesti Rahvuskultuuri Fondi Elutöö tänuauhind 2009 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2008 2009 Kihnu valla aukodanik 2009 Viljandimaa vapimärk 2008 Eesti Rahva Muuseumi 100. sünnipäevaks korraldatud kavandikonkursi võitja Isikunäitusi 2000 Eesti Kultuurkapitali 2018 Isamaastikud, Eesti aastapreemia Rahva Muuseum 1998 Riigi teenetemärk 2018 Issaristike, Tallinna Valgetähe Kolmanda Klassi Jaani Kiriku galeriis orden 2016 Vabadus, Toompea 1978, 1994 Kristjan Raua lossi kunstisaal preemia 2009 Fiskars, Soome; 1994 Jakob von Uexkülli Hobusepea galerii ja Eesti Taassünni auhind Lühikese Jala Galerii, Tallinn; 1992 Eesti Rahvuskultuuri Uue Kunsti Muuseum, Pärnu Fondi preemia 2008 Tapiola kirik, Soome 1981 ENSV teeneline 2007 Eesti saatkond, Moskva kunstnik 2006 Caracas, Venezuela 2004 Kihnu kördi kuusik, Arhitektuuri- ja Disainigalerii, Tallinn; Uue Kunsti Muuseum, Pärnu
94 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2016
kaire tali Kaire Tali (1960) lõpetas Kunstiinstituudi 1983. aastal ja töötas seejärel vabrikus Tekstiil disainerina ning moefirmas Hame siidimaaliateljee juhina. Olnud „Käsitööalbumi” ja käsitööajakirja „Sirje” koostaja-toimetaja. Tegutseb alates 1995. a. kuni tänaseni Tallinnas, Katariina Gildis omanimelises stuudios. Vabakutseline kunstnik. Igapäevaselt varieeruva loometöö ja klientidega suhtlemise kõrval koob gobelääne, kirjutab meedias, pildistab ja reisib. Meeldib korraldada tekstiilinäituseid (rühmitus Vaba Tahe, Estonia talveaed, Katariina Gild, Eesti Tekstiilikunstnike Liit, Riia Läti Selts jm).
Kaire Tali 95
Kaire Tali. Foto Andres Tali
96
Aasta tekstiilikunstnik 2016. Mis seda aastat ja sind kunstnikuna iseloomustab, milliste teemadega tegelesid? Oli aeg, kui olin otsustanud tööst ja igapäevarabelemisest täpselt kaheks aastaks eemale tõmbuda. Tunnetasin vabadust, reisisin ümber maailma, tegelesin vaid sellega, mis huvitas. Mida teadsin, et pean tegema. Selgus, et kõike peale isikliku loomingu – ma ei läinud isegi oma ateljeesse poolikuid töid lõpetama! Nimetasin seda tööpausi retriidiks, mille lõpetasin 2016. aasta jaanuaris-veebruaris intensiivselt valminud samanimelise näitusega.
tegeleda kõigega ja ideid tuleb kiiremini peale, kui jõuan neid teostada. Juba mõnda aega loodan, et saaksin ka järgmises elus tegeleda umbes samade asjadega. Mismoodi seda tegevust siis ka ei nimetataks… peaasi, et saaksin loomiseks kasutada eelkõige oma pead ning käsi, aga ka kõikvõimalikke materjale ning leiutisi.
Mis sind käivitab, mida vajad tööks?
Kõik, kes mind tunnevad, teavad, kui tähtis on minu jaoks muusika – iga tegevuse jaoks erinev! Aga tegelikult sünnib looming vaikuses, selle kõige sügavamas tähenduses. Rahulik nokitsemine on küll tore, aga enamasti viivitan kuni viimase minutini, et saaks vajalikku tööprotsessi raevukalt üleni sisse minna ja endast viimase kui energia välja võtta, et tulemus saaks nagu vaja.
Tegelikult olen 24/7 sellises hoos, et peaksin otsima pigem pidurit! Kogu aeg on huvitav, tahan
Siin pole fotot minu ateljeest, sest igapäevane tööruum on aastast 1995 olnud Katariina Käigus.
Kaire Tali
Kaire Tali. Vaade näitusele Retriit. Foto Andres Tali
Olen tegutsenud seal kolmes erinevas ruumis, sisustan pidevalt teisiti, sest nii ei teki seisakut. Minu stuudio on olemise ja töötamise pesa, kus ükski päev ei sarnane teisega. Kodus olevast suurest ateljeest on saanud pigem kangastelgede kodu ja materjalide ladu… mida õigustan väljendiga „kolmas pensionisammas”. Kuigi – kunstnik ei saagi ju päriselt pensionile jääda, kuni oma loominguga tegeleb? Kuidas sulle mõjuvad tähtajad? Nii ja naa. Nooremana nautisin pinge all ja kalendrit jälgides töötamist isegi liiga enesekindlalt. Nüüd juba võtan rahulikumalt. Kui ei jõua, siis ei hakka ka kellelegi midagi tõestama. Tellimustöödega pingutan – mulle endale ka ei meeldi viimasel minutil midagi „korraldada”.
Kas eeskujud ja õpetajad on tähtsad. Miks ja milles? Ilma nendeta oleks palju raskem ennast teadvustada. Mul on nii suur tänutunne kõigi õpetajate suhtes, kes mulle elu jooksul midagigi on suutnud tähtsaks teha. Alustades vanavanematega ja lõpetades väärikates aastates kolleegidega – nad on olnud nii õpetajad kui eeskujud. Praegu õpin mõnuga ka oma lastelastelt – nad on nii paljus meist juba osavamad. Kusjuures neile olen ju mina eeskujuks!
97
TEGIJAD
Foto Andres Tali
98
Kaire Tali. Retriit. 2015/2016 autoritehnika
Kaire Tali
Siin kataloogis on sinu töö „Retriit”. Palun räägi sellega seonduvast loomeprotsessist – kas see on sinu käekirja iseloomustav või seotud muutuste ja uute teemadega? Olen läbi oma loometee tegelenud paljude asjadega ja seetõttu jään alati hätta, kui on vaja ennast loominguliselt kusagile paigutada. Siia sai foto torsodega, mis tehtud näitusele „Retriit”, sest selle eest mind aasta tekstiilikunstnikuks nimetati. Kindlasti kinnitab see minu suhtumist, et piirid paned enda jaoks paika ikka ise. Kusagilt tuli teadmine, et tahan midagi teistmoodi ette võtta ja pärast vaikuse ehk retriidi aega see lihtsalt juhtus! Kindlasti pole see minu loomingu kõrgpunkt, pigem kõrvalehüpe, tunnetatud paratamatus. Tegelenud olen lisaks tekstiilsetele teemadele (kangatrükk, siidimaal, vaibakudumine, tikkimine, autoritehnikad, ruumiobjektid) ka moega, nahaga, metalliga, fotoga… ja kirjutamisega. Kaastööd päevalehtedes ja perioodikas olid teatud ajajärgul päris pingestav väljakutse. Kirjutamist naudin endiselt – ühe kirjastusega on kokkulepe kahe raamatu tegemiseks: neist üks on tekstipõhine ja teine pigem fotoraamat.
Kaire Tali
2017 ETeKL aastanäitus Võtab ruumi, Eesti Haridus Rahvusraamatukogu, Tallinn; 1978–1983 EKA, tekstiil Võru Kultuurikeskus 2015 SADA. Eesti Töö tekstiilikunst 1915-2015, 1997– Katariina Gild, Tallinna Kunstihoone vabakutseline kunstnik 2012–2013 Järje hoidja, 1995–1997 Päevaleht AS, ETeKL aastanäitus; Pärnu, käsitööajakirja Sirje toimetaja Viljandi, Võru, Kohtla-Järve 1990–1995 Hame AS, 2002 Ecce homo, ETeKL kunstnik aastanäitus, ETDM 1990–1993 kirjastus Kunst, 1998 Visioonid, ETeKL Käsitöö Albumi toimetaja aastanäitus, Tallinna 1983–1990 vabrik Tekstiil, Kunstihoone kunstnik 1997. aastast kõik Katariina 1982–1983 Riiklik Gildi tarbekunstinäitused Projekteerimisinstituut 1996 Kotka Eesti Projekt, käsitööringi linnaraamatukogu, Soome juhendaja (koos Lea Walteri ja Peeter Kuutmaga) Isikunäitusi 1995 VIII rahvusvaheline vaibakunstitriennaal, Łódź 2019 Keila Kultuurikeskus 1995 Baltimaade 2019 Tallinna lennujaam tarbekunstitriennaal, Tallinn 2019 Riia Läti Selts 1993 Euroopa II 2018 Kiili raamatukogu tekstiilitriennaal L’autre 2017 Kuressaare Raegalerii Europe, Tournai 2017 Tallinna lennujaam 1993/1994 Eesti põimevaip 2017 Keila Kultuurikeskus 1984–1994; Tallinn, Narva, 2016 Riia Eesti Selts Pärnu 2016 Disaini ja 1992 Eesti kultuuripäevade arhitektuurigalerii, Tallinn tarbekunstinäitus, Karlsruhe 2016 Vana Võromaa 1989 Baltimaade Kultuurikoda, Võru 2011 noortetriennaal, Jūrmala Haapsalu Linnagalerii 1988 ESTO päevade 2010 Saaremaa tarbekunstinäitus, Sidney Kunstistuudio 1984 Eesti põimevaip 1998, 1999, 2002, 1972–1984, Tartu 2006, 2008, 2011, 2012 Rahvusooperi Estonia Tunnustused talveaed 2017 ETeKLpreemia Aasta 1993 Agora galerii, Helsingi tekstiilikunstnik 2016 1991 Tallinna Kunstihoone 2008 Eesti Rahva Muuseumi galerii 100. aastapäevale 1988 Tallinna Raemuuseum pühendatud vaibakavandi 1989 Eesti Maja, Stockholm konkursi finalist 1990 Baltimaade Näitusi moekunstnike konkursi 2020 ETeKL aastanäitus peapreemia Vabadus, Nooruse Galerii, 1988 Kultuuriministeeriumi Tartu kavandikonkursi preemia 2018 ETeKL aastanäitus KOLM, Haapsalu Linnagalerii; Võru Kultuurikeskus
99
100 TEGIJAD
Aasta tekstiilikunstnik 2006
milvi thalheim Milvi Thalheim (1946) on sündinud Pärispeal, Harjumaal. Autor on töötanud peamiselt disainerina (Tartu Kunstitoodete Kombinaadis, Rahvatööndusettevõttes Kodu) aga ka lektorina Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja EKA Rakenduskunsti Kolledžis. Autor kasutab oma suurejoonelistes trükikangastes tehnilist leidlikkust, läbipaistvust koos läbipaistmatuga esteetilise elamuse teenistuses.
Milvi MILVI Thalheim THALHEIM 101
Milvi Thalheim. Foto Toomas Huik
Milvi Thalheim. Elulõim. 2006
Foto Toomas Huik
102 TEGIJAD TEGIJAD
Milvi Thalheim 103
Aasta tekstiilikunstnik 2006. Mis seda aastat ja sind kunstnikuna iseloomustab, milliste teemadega tegelesid?
on joonte, pindade ja värvide omavaheline suhe, faktuur – see on pintslikirja ja kunstnikukäepuudutuse osa ...”
Sellel aastal avastasin enda jaoks uued võimalused siiditrükis. Uurisin uue tehnoloogia võimalusi erinevatest kiududest kangaste kujundamisel.
Siin kataloogis on sinu töö Elulõim, räägi sellega seonduvast loomeprotsessist, kas see on sinu käekirja iseloomustav või seotud muutuste ja uute teemadega.
Devoré võimaldab ruumitekstiili muuta läbipaistvaks. Tekstiil muutus ruumi eraldajast ka ruumi erinevate osade sidujaks.
Uus mõte ja idee on spontaanne, ta tuleb eikusagilt ja sunnib endaga tegelema. Mõtte visualiseerimiseks ja teostamiseks on vaja aega, head avarat ja valgusküllast tööpinda ja töövahendeid.
Elu kandub edasi järjepidevalt eelmiselt põlvkonnalt järgmisele. Kanga lõimed kannavad edasi kudet. Kude lisab värvi ja muudab pilti. Nii on ka elukangaga, mis algab emast ja järgnevad põlvkonnad lisavad uusi nüansse. Kangas „Elulõim” on pühendatud minu emale. Kangas on siiditrükis, uudne on devoré tehnika. Saavutatud läbipaistvus on selle tehnika võlu.
Sinu tööruum, räägi, mis on kõige olulisem?
Mida ootad vaatajalt? Mida ise kunstist otsid?
Minu tööruum on olnud avar ja valgusküllane hea veekasutuse võimalusega, mis siiditrüki puhul on oluline. Selline tööruum on olnud Kehra trükitsehh.
Inimesel on vajadus vaimsete mängude ja harrastuste järele. Ka vaataja osaks on tunda rõõmu esitatud tööst, saades teosega mingi kontakti.
Mis sind käivitab, mida vajad tööks?
Kuidas sulle mõjuvad tähtajad? Tähtajad muudavad aja voolavust pingelisemaks, kiiremaks, sunnivad intensiivsemalt tegutsema. Kas eeskujud/õpetajad on tähtsad? Miks ja milles? Lea Walter, Olev Subbi. Need on kunstnikud, kelle looming on mõjutanud mind valikute tegemisel. Lea Walteri geomeetrilise üldistuse ja abstrahheerimisega vaibad, Olev Subbi nüansirikas värvikäsitlus. Olev Subbi: „ ... kompositsioon, see
Ilu on meie suhe ümbritsevaga, positsioon esemete ja nähtuste suhtes. Ilu on suhteline, see sõltub hindaja tunnetest ja maitsest. Kõik taotlevad oma isiklikku ilu. Kunst ei ole argine. Kunstniku pühendumisel oma valitud eesmärgile on vaja täielikkust. Värvide ja pindade kontrastid ja harmoonia ilu ja positiivne emotsioon on mulle kunstis olulised.
Fotod Pelle Kalmo
104 TEGIJAD TEGIJAD
Milvi Thalheim. Suveöö. 2006 135 x 530cm
Milvi Thalheim 105
Milvi Thalheim Haridus 1972–1977 EKA, tekstiil Töö 2003–2006 OÜ Ekar Trükk, kunstnik 2000–2003 EKA rakenduskunsti kolledž, lektor 2000–2004 Tartu Kõrgem Kunstikool, külalislektor 1980–1992 tekstiiliettevõte Kodu, kunstnik 1977–1980 Tartu Kunstitoodete Kombinaat Ars, tekstiiliateljee vanemkunstnik Isikunäitusi 2020 Metsarajad, Tartu Nooruse Galerii 2019 Värvikillud tekstiilil, Saaremaa Kunstistuudio 2019 Ülle Raadik ja Milvi Thalheim; Türi Kultuurikeskuse Kunstigalerii 2016 Tekstiilifantaasiad, Viinistu Kunstimuuseum 2007 Lõimefantaasiad, Rahvusooperi Estonia talveaed 2006 Crescendo, Raasiku rahvamaja (koos Ülle Raadikuga) 2006 Kihistused, Viinistu kunstimuuseum (koos fotograaf Ove Maidlaga) 1996 Kangad, Raekoja tarbekunsti galerii, Tallinn 1992 Tuulelohed, galerii Molen, Tallinn 1987 Kangad, Kunstihoone galerii, Tallinn 1985 Kangad ja kostüüm, Draakoni galerii, Tallinn Näitusi 2013 Järje hoidja, ETeKL aastanäitus; Pärnu, Võru, Viljandi, Kohtla-Järve
2010 Omadega mäel, ETeKL aastanäitus, Eesti Rahvusraamatukogu 2009 ON Aeg, ON-grupi näitus, Tallinna Kunstihoone 2007 Asjade seis, Tallinna Kunstihoone 2006 Suur ja väike, UKM, Pärnu 2005 Textile 05, Kaunase kunstibiennaal, Leedu 2004 Tradition and Innovation 2, Euroopa tekstiilikunsti triennaal, Arsenāls, Riia 2004 Roos on roos... ON-grupi näitus; Tallinn, Haapsalu, Pärnu 2000 Scripta manent II, rahvusvaheline köitekunsti ja kalligraafia näitus, Tallinna Kunstihoone Tunnustused 2017 ETeKL elutööpreemia 2007 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2006 2004 Lühikese Jala Galerii preemia Aasta tekstiil 2000 ergutuspreemia rahvusvaheliselt köitekunsti ja kalligraafia näituselt Scripta manent II
106
107
Aasta tekstiilikunstniku preemia laureaadid 1996–2020 näituse TEGIJAD avamisel Uue Kunsti Muuseumis 6. septembril 2020. Vasakult: Kadi Pajupuu, Aet Ollisaar, Elna Kaasik, Peeter Kuutma, Krista Leesi, Maasike Maasik, Lylian Meister, Kaire Tali, Ene Pars, Anu Raud, Katrin Pere, Milvi Thalheim, Maryliis Teinfeldt-Grins (Aasta noor tekstiilikunstnik 2019). Foto Toomas Huik
Fotod Toomas Huik
Aasta Tekstiilikunstnik 2019: Krista Leesi.
Elutöö preemia: Maasike Maasik.
Aasta Noor Tekstiilikunstnik 2019: Maryliis Teinfeldt-Grins.
110
Madis Liplap, Mark Soosaar.
Peeter Kuutma vaipade taustal on vestlusringis Kadi Pajupuu, Sigrid Huik, Ene Pars ja Anu Raud.
Näituse avamisel.
111
Näituse kujundusmeeskond: Aet Ollisaar, Madis Liplap ja Jaak Roosi.
Pidulik hetk näituse avamisel. Mark Soosaar, Sigrid Huik ja Marie Virta.