TARTU AKADEEMILINE MALEVKOND ELAB, KASVAB JA ÕITSEB

TARTU AKADEEMILINE MALEVKOND ELAB, KASVAB JA ÕITSEB

Eesti üliõpilaste soov panustada oma riigi kaitseks nii sisemise kui ka välise vaenlase vastu ulatub Eesti Vabariigi algusaegadesse. Nii tähistabki Tartu Akadeemiline malevkond tänavu oma 100. sünnipäeva.

Tekst: leitnant (r) IVAR SIBUL , Tartu malev

Just üliõpilased olid need, kes soovisid anda oma panuse korra tagamisse linnas ja kodu kaitsmisse 1917. aasta segastel ja pöördelistel hetkedel, kui Tartus alustati Omakaitse ehk vabatahtliku reserv(rahva)miilitsa loomist, mida võib lugeda Kaitseliidu eelkäijaks.

Samuti olid äsjaloodud Eesti Kaitse Liidu koosseisus koondunud Tartu maakonna üliõpilassalgad peaaegu esimesed, kes Peipsi ja Pihkva poolt lähenevatele enamlastele 1918. aasta novembris vastu tõttasid.

Vabadussõja puhkemisel lükkasid üliõpilased oma õpingud tulevikku, astusid rahvaväkke ja võitlesid rindel õlg õla kõrval kõigi teistega või teenisid tagalas Kaitseliidus kuni Tartu rahulepingu sõlmimiseni.

UUS ALGUS

Kaitseliidu taastamisse pärast 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset panustasid tookord ka Tartu üliõpilasorganisatsioonid, kelle liikmeskondadest formeerusid Kaitseliidu osakonnad ehk hilisemad üliõpilasmalevkonnad.

Teise maailmasõja eel, alates 1924. aasta lõpust, tegutses Kaitseliidu Tartu malevas kaks ainult Tartu Ülikooli üliõpilasi ja vilistlasi ühendavat Kaitseliidu üksust: III malevkond, mis koondas Eesti Üliõpilaste Seltsi ja teiste üliõpilasseltside liikmeid, ning IV malevkond, mis ühendas eri üliõpilaskorporatsioonidesse liitunud üliõpilasi. Lisaks leidus organiseerimatuid üliõpilasi, üliõpilasi-vilistlasi ja Tartu Ülikooli teenistujaid ka tolleaegse Tartu maleva teistes üksustes, nagu staabikompaniis, gaasikompaniis jm.

Kaitseliidu taasloomisel Järvakandis 1990. aasta algul moodustus sama aasta kevadel Tartu Kaitseliidu malevkond (Tartu Kaitseliidu Malev), mille koosseisus alustas tegevust ka üliõpilaste-korporantide rühm, kuid mis hajus 1991. aasta suveks. Aprillis 1993 loodi aga KL Tartu maleva Esimese malevkonna juurde Ü(liõpilas)-kompanii, kuhu koondus enamik Tartu kaitseliitlastest üliõpilasi.

Märgilise tähtsusega oli aga 4. märtsil 1996. aastal toimunud laiapindne nõupidamine Tartu Ülikooli rektoraadis, mis oli kokku kutsutud rektori professor Peeter Tulviste ning tolleaegse haldusprorektori Riho Illaku algatusel ning millest sai Tartu Akadeemilise malevkonna asutamiskoosolek.

AKADEEMILISED VÄÄRTUSED SEOVAD

Kuigi tänane malevkond loeb ennast 1924. aasta 1. detsembril alguse saanud Tartu Kaitseliidu üliõpilasseltside ja -korporatsioonide malevkondade mõtte- ja õigusjärglaseks, ei moodustu nüüdisaegse Tartu Akadeemilise malevkonna liikmeskond ainult üliõpilastest ning kõrgkoolide vilistlastesttöötajatest. Akadeemiline taust ehk õppimine, õpetamine või töötamine kõrgkoolides pole enam malevkonda kuulumise esmane valikumõõdupuu, pigem oluline sobivuskriteerium. Akadeemilise malevkonna liikmeid ei ühenda mitte niivõrd territoriaalsus, kuivõrd akadeemiline teadmus ja ühistunne, mille aluseks on traditsioonid, tavad ja kombed ehk kokkuvõtvalt korporatiivne identiteet.

Sellest tulenevalt moodustavad tänagi malevkonna liikmeskonnast jätkuvalt suure osa just akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide liikmed. Tihti on Kaitseliitu astumine otseses seoses seltsi- või kaasvendade eeskujuga. Hetkel näevad malevkonnaga liitujad võimalust oma teadmiste ning Kaitseliidus omandatud oskustega panustada Eesti riigikaitsesse eelkõige sõjalise konflikti või tsiviilkriisi puhkedes. Lisaks innustab Kaitseliidu väljaõppes osalemist soov arendada endas isiklikke ja juhtimisoskusi.

TEGEMISED JA TULEVIK

Kuigi malevkond on viimastel aastatel läbi viinud ulatusliku personaliauditi ning tihendanud oma ridu, kuulub hetkel Akadeemilisse malevkonda üle 500 liikme, mistõttu malevkond on liikmete arvult Tartu maleva suurim.

Akadeemilise malevkonna liikmete ülesanne on mehitada mitut kompaniid ja üksikrühma ning maakaitse- ja sihtüksust. Malevkonna ridades on jalaväe-, side-, pioneeri-, luure-, miinipilduja-, tankitõrje-, aga ka tsiviilerialade spetsialiste.

Lisaks on malevkonna eesmärk kaasata jätkuvalt akadeemilise pere liikmeid Kaitseliitu ning laiemalt riigikaitsesse, anda neile sõjaline väljaõpe ja teadmised riigikaitsekorraldusest, osaleda Kaitseväe ja Kaitseliidu reservüksuste formeerimisel. Ning muidugi aidata oma kokku harjutanud allüksuste ning sõjalise ettevalmistuse ja akadeemilise haridusega spetsialistide ja ametnikega kaasa Eesti riigi kaitsmisele ja kriiside lahendamisele.

Tartu Akadeemilisel malevkonnal on mitmeid traditsioonilisi ettevõtmisi (laskevõistlused ja ühised kevadised metsaistutamised Järvseljal), mis on hoidnud ja tugevdanud organisatsioonisiseseid suhteid ning aidanud luua ja kinnistada sidemeid kohaliku kogukonnaga.

Aastatepikkune hea koostöö ning sarnased väärtuspõhimõtted seovad meid ka teise KL akadeemilise üksusega –Tallinna Akadeemilise malevkonnaga.

Üksteist toetades ning ennast kokku võttes sünnib mõnikord pingelistel ja rasketel aegadel ka püsiva väärtusega tegusid, mis jäävad meid teetähisena saatma aastakümneteks.

2021. aastal valmis paljude kaasvõitlejate abil ja toetusel ning rohkem kui tosina aasta pikkuse ühise töö tulemusena Tartu Akadeemilise malevkonna ajalooraamat „Alma mater’i malevlased“, mis sisaldab paljude meie inimeste isiklikke mälestusi ning tutvustab nii malevkonna liikmetele kui ka kõigile teistele meie lugu Kaitseliidu väärikas ajaloos.