KAiTseLiiT
TARTu AKAdeemiLine mALeVKOnd eLAB, KAsVAB JA ÕiTseB
Eesti üliõpilaste soov panustada oma riigi kaitseks nii sisemise kui ka välise vaenlase vastu ulatub Eesti Vabariigi algusaegadesse. Nii tähistabki Tartu Akadeemiline malevkond tänavu oma 100. sünnipäeva. Tekst: leitnant (r) IVAR SIBUL, Tartu malev
J
ust üliõpilased olid need, kes soovisid anda oma panuse korra tagamisse linnas ja kodu kaitsmisse 1917. aasta segastel ja pöördelistel hetkedel, kui Tartus alustati Omakaitse ehk vabatahtliku reserv(rahva)miilitsa loomist, mida võib lugeda Kaitseliidu eelkäijaks. Samuti olid äsjaloodud Eesti Kaitse Liidu koosseisus koondunud Tartu maakonna üliõpilassalgad peaaegu esimesed, kes Peipsi ja Pihkva poolt lähenevatele enamlastele 1918. aasta novembris vastu tõttasid. Vabadussõja puhkemisel lükkasid üliõpilased oma õpingud tulevikku, astusid rahvaväkke ja võitlesid rindel õlg õla kõrval kõigi teistega või teenisid tagalas Kaitseliidus kuni Tartu rahulepingu sõlmimiseni.
UUS ALGUS
Kaitseliidu taastamisse pärast 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset panustasid tookord ka Tartu üliõpilasorganisatsioonid, kelle liikmes18
2/2024
kondadest formeerusid Kaitseliidu osakonnad ehk hilisemad üliõpilasmalevkonnad. Teise maailmasõja eel, alates 1924. aasta lõpust, tegutses Kaitseliidu Tartu malevas kaks ainult Tartu Ülikooli üliõpilasi ja vilistlasi ühendavat Kaitseliidu üksust: III malevkond, mis koondas Eesti Üliõpilaste Seltsi ja teiste üliõpilasseltside liikmeid, ning IV malevkond, mis ühendas eri üliõpilaskorporatsioonidesse liitunud üliõpilasi. Lisaks leidus organiseerimatuid üliõpilasi, üliõpilasi-vilistlasi ja Tartu Ülikooli teenistujaid ka tolleaegse Tartu maleva teistes üksustes, nagu staabikompaniis, gaasikompaniis jm. Kaitseliidu taasloomisel Järvakandis 1990. aasta algul moodustus sama aasta kevadel Tartu Kaitseliidu malevkond (Tartu Kaitseliidu Malev), mille koosseisus alustas tegevust ka üliõpilaste-korporantide rühm, kuid mis hajus 1991. aasta suveks. Aprillis 1993 loodi aga KL Tartu maleva Esimese malevkonna juurde Ü(liõpilas)-kompa-
nii, kuhu koondus enamik Tartu kaitseliitlastest üliõpilasi. Märgilise tähtsusega oli aga 4. märtsil 1996. aastal toimunud laiapindne nõupidamine Tartu Ülikooli rektoraadis, mis oli kokku kutsutud rektori professor Peeter Tulviste ning tolleaegse haldusprorektori Riho Illaku algatusel ning millest sai Tartu Akadeemilise malevkonna asutamiskoosolek.
AKADEEMILISED VÄÄRTUSED SEOVAD
Kuigi tänane malevkond loeb ennast 1924. aasta 1. detsembril alguse saanud Tartu Kaitseliidu üliõpilasseltside ja -korporatsioonide malevkondade mõtte- ja õigusjärglaseks, ei moodustu nüüdisaegse Tartu Akadeemilise malevkonna liikmeskond ainult üliõpilastest ning kõrgkoolide vilistlastesttöötajatest. Akadeemiline taust ehk õppimine, õpetamine või töötamine kõrgkoolides pole enam malevkonda kuulumise esmane valikumõõdupuu, pigem oluline sobivuskriteerium. Akadeemilise malevkonna liikmeid
