Kaitse Kodu! nr 3 2019. a by Kaitse Kodu!

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI

3/2019

KAITSELIIDU KIIvRID – „KASTRULITEST“ PEAKAITSESÜSTEEmIDENI KAITSE KODU! 2018. AASTA PARIMAD KAS LAPS ON MATKALEMINEKUKS VALMIS?

LEIA

KAITSE KODU! INTERNETIST

https://issuu.com/kaitse_kodu

@kaitsekodu

www.facebook.com/kaitsekodu/

www.youtube.com/kaitseliiteesti

toimetaja veerg

TAVAPÄRASELT ERILINE AASTA

aitse Kodu! ilmus mullu oma tavapärases rütmis kaheksa korda umbes-täpselt seitsmesajal leheküljel, mida aitasid täita pea sada viiskümmend vabatahtlikku autorit oma kirjutiste, fotode ja ka joonistustega.

Eelmistest aastatest polnud läinud aasta sugugi erinev, sest Kaitseliidu häälekandja on toimetanud samasuguste sageduste, mahtude, kaastööde ja -töötajate hulgaga juba pikka aega. Tulgu taevast või pussnuge. Mis tegi aga möödunud aasta eriliseks, oli ajakirjaga seotud kanalitele – või kuidas iganes neid sotsiaalmeediaplatvorme kutsuda – osaks saanud tähelepanu märgatav kasv. Osalt tulenes see kindlasti nende kanalite endi võimaluste paranemisest, sest näiteks Issuu, kus pesitseb Kaitse Kodu! veebiversioon, pakub lisaks äpile ka teatud artiklitele mobiilisõbralikku vaadet ning võimaldab oma keskkonnas toetada kirjutatud sõna ka videomaterjaliga. Teise põhjusena võib välja tuua inimeste huvi kasvu ajakirjas kajastavate teemade vastu, millest annavad tunnistust Kaitseliidu YouTube’i kanali vaatajanumbrid. Kui 2017. aastal panid inimesed Kaitseliidu videotele YouTube’is pilgu peale umbes 57 000 korral, siis möödunud aastal juba ligi 142 000 korral. Samamoodi, küll mitte päris sama kiirusega, kasvavad ajakirja jälgijate numbrid nii Facebookis kui Instagramis.

KARRI KAAS peatoimetaja

Muidugi võib siinkohal küsida, kuidas see kõik sakslastega seotud on. On ikka küll, sest ajakiri pole asi iseeneses, vaid osa suuremast tervikust, kuhu tänapäeval muuhulgas kuuluvad, meeldib see meile või mitte, ka eelpool nimetatud sotsiaalmeediakanalid, mille kaudu liigub suur osa infost. Ja kui sa tahad seda infot jagada või saada, siis pead sa nendes esindatud olema. Meie juba oleme. Ole sinagi koos meiega ning telli endale Kaitseliidu YouTube’i kanal või jälgi ajakirja Kaitse Kodu! Facebookis ja Instagramis.

KAITSELIIT Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

KAITSELIIDU AJAKIRI

3/2019

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja: Kaitseliit, ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Karri Kaas

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Tegevtoimetaja: Asso Puidet

Kaitseliitu kuulub üle 16 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 26 000 vabatahtliku.

Kujundaja: Matis Karu

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Kaitseliit

Keeletoimetaja: Anu Jõesaar Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu, telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

KAITSE KODU! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu www.instagram.com/kaitsekodu/ http://www.youtube.com/kaitseliiteesti Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee). Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226.

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta. Kaastööde saatmise tähtajad: 4. aprill, 21. mai, 23. juuli, 3. september, 15. oktoober

Kodutütred 3/2019

sisukord

8 INIMENE Aruleppadel jagub püssirohtu mitmele rindele 11 KOOSTÖÖ Kiievis, reformide jahil SÕDUR 14 HARITUD Organiseeritud kuritegevus: rusikas riigivõimu taskus

Foto: KADRI PAOMEES

18 KAITSELIIT Kaitse Kodu! 2018. aasta parimad 20 MAAILMAPILK Moldova kui ääremaa ja eesliin 22 SÕJASPORT Kaitseliidu parimad sõjasportlased ka Taanis esikolmikus

24 SÕJASPORT 5 soovitust alustavale sõjasportlasele

Esikaanel Kaitseliidu kiivrid: „kastrulitest“ peakaitsesüsteemideni. lk 34

26 TEST Nägu nähtamatuks ehk Maskeerimisvahendid võrdluses

... 28 KUIDAS ... valmistada plekkpurgist priimus ISU! 30 HEAD Söönuks värskelt ja vaevata

Valepirukad ja värskekapsasupp

ISE! 32 TEE Kaika ja nööriga gimbali vastu!

Kaitseliitu kuuluja ei pea olema treenitud kerega härg, piisab tugevast maamehest, kes teab oma kohta ja kohust. lk 8

3/2019

Vanarahvas on ikka hea sõnaga meeles pidanud häid Rootsi riistu, millega väärt mehed kõik, mis vaja, tehtud saavad. Sama võib öelda ka Rootsi maastikusõidukite kohta. lk 38

autorid Meik peab olema korrektne, väljapeetud ja puhas, selline, mis annab värske ja puhanud välimuse. lk 52

AUTORID ANNA RINALDO, ajaloolane Anna peamisteks uurimisvaldkondadeks on sotsiaalajalugu ja uus sõjaajalugu. Viimasel ajal on ta tegelenud peamiselt Vabadussõja tagalaelu uurimisega.

EERIK HELDNA, kaitseväe luurekeskuse ülema asetäitja Aastaid kriminaalpolitseis ning kaitsepolitseis juhtivatel kohtadel töötanud Eerik on üks pädevamaid julgeolekueksperte üleüldse.

IVAR JÕESAAR, vabatahtlik autor Ivar teab hästi palju. Sealhulgas sõjamasinatest. Nii nendest, mis on tehtud paberist, kui nendest, mis metallist. Viimastest ta Kaitse Kodu! lugejatele kirjutabki.

34 SÕJARAUD Kaitseliidu kiivrid: „kastrulitest“ peakaitsesüsteemideni

KERSTI PODMOŠENSKI, vabatahtlik autor Naiskodukaitse endise väljaõppe arendusspetsialisti Kersti vedada on olnud paljud Kaitseliidu meditsiinikursused.

38 SÕJARAUD Militaarkubism ratastel ehk kantis Volvo maasturid

44 KURIOOSUM Ei näe kopterit? Ei saagi näha! 46 AJALUGU Ühistöö: Vabadussõja võidu võti 50 MEDITSIIN Samm-sammult elupäästjaks: E nagu elupäästev esmaabi

52 NAISKODUKAITSE Metsameigi lühikursus naistele 54 NAISKODUKAITSE Liina Sepp: Naiskodukaitse saadik Austraalias 56 NOORED Kas laps on matkaleminekuks valmis? 60 MILITAARTURISM Hundikoobas: betooni valatud raev 64 FILMIARVUSTUS Jõulud Jaapani moodi

TOOMAS ALATALU, politoloog Toomas on õppejõud, poliitik, ajakirjanik ja tunnustatud tõvaloog. Kaitse Kodu! veergudel toob ta suures maailmas ja poliitikas toimuva lugejatele lähemale.

MARGIT ÕKVA, vabatahtlik autor Pärast kümmet aastat tööd maakonnalehes Koit pani Margit oma ajakirjanikuameti maha, et keskenduda õpingutele Räpina Aianduskoolis tekstiili-käsitöö erialal. Naiskodukaitsesse astus ta 2011. aastal, et olla solidaarne Eesti Kaitseväes ajateenistust alustanud pojaga. GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor Gunnari üheks suureks hobiks ja kireks on joonistamine ning teiseks filmikunst. Ajakirjas Kaitse Kodu! on ta need kaks lugejate rõõmuks ühendanud.

ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

66 RAAMATUARVUSTUS Ilma NATO vihmavarjuta alternatiivajalooline Eesti

3/2019

SÜNDmUSED UUED LIIKMEKAARDID!

PIXABAY

KAITSELIIT

Läinud aasta lõpul kinnitati Kaitseliidu liikmekaartide uus kujundus. Sama põhjaga uued kaardid saavad ka Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsiooni liikmed. Nüüd on ka neil, kel liikmekaardi kehtivus lõppenud, hea põhjus minna ja oma liikmelisust tõendava kaardi kehtivust pikendada.

SEEME SAMBALE Hiiumaa naiskodukaitsjad andsid kohalikule muinsuskaitseseltsile üle annetuse saarele püstitatava Vabadussõja ausamba tarbeks. Rahasüstiga andsid nad oma pisikese panuse samba projekteerimisse ja ehitamisse Hiiumaal, kus ainsana maakondadest Vabadussõja ausammast ei olegi.

KARRI KAAS

IGAVENE MÄLESTUS

3/2019

Veebruari lõpus meenutati Ertsma küla veerel asuva mälestuskivi juures 70 aasta möödumist Relvastatud Võitluse Liidu Ertsma punkri langemisest. Samas tutvustasid Pärnumaa maleva kaitseliitlased Pärnu-Jaagupi põhikooli õpilastele Kaitseliidu relvastust ja varustust.

SÜNDmUSED MEIE RELIIKVIA ON VABADUS!

MC EICHE

Jou! Oled juba endise Tallinna maleva noorkotka ja praeguse kaitseliitlase Henri-Georg Eiche räppi kuulanud?! Ei ole? Tee siis YouTube lahti, kirjuta otsingusse „MC EICHE – Meie reliikvia on Vabadus“ ning kuula ja vaata.

PINKS-PONKS

PIXABAY

Vabariigi aastapäeva vääriliselt peeti 24. veebruaril Viljandis maha Kaitseliidu meistrivõistlused lauatennises. Nii meeste kui naiste arvestuses läks esikoht võistlused korraldanud Sakala malevasse, võidu pälvisid Mart Särg ja Jane Koitlepp.

KUPERJANOVI JÄLGEDES

JÕGEVA MALEV

Märtsikuu teisel päeval toimus traditsiooniline Kuperjanovi retk Puurmanist Tabiverre. Umbes 23 kilomeetri pikkust rada Kuperjanovi partisanisalga jälgedes sai vastavalt soovile läbida nii jalgsi kui suuskadel.

3/2019

inimene

ARULEPPADEL

JAGUB PÜSSIROHTU MITMELE RINDELE Vestlusringis võtavad koha sisse üheksa väärikat persooni. Saame tuttavaks, need on Kaido, Katrin, Jaanus, Evelin, Lauri, Ain, Taavi, Tarmo ja kõigi rõõmuks end ühest sülest teise libistav kaheaastane Helena. Nende kõigi ühine nimetaja on Arulepp ja kõik nad kuuluvad Kaitseliitu või selle allorganisatsioonidesse. Tekst: MARGIT ÕKVA, vabatahtlik autor

3/2019

inimene Nad kõik kuuluvad Kaitseliitu või selle allorganisatsioonidesse ja neid seob ühine nimetaja: Arulepp

tama. Valdkonna positiivsed uudised ilmuvad Kaitse Kodu! ajakirjas, mida loeb kahjuks väga väike ring inimesi, aga iga negatiivne juhtum võimendub peavoolumeedias. Sellepärast tundubki, et riigikaitses on asjad halvasti. Tegelikult on meil asjad väga hästi,“ ütleb Kaido Arulepp.

AEGA NIISAMA KAOTSI EI LASTA

Põlva maleva nooreminstruktor vanemveebel Kaido Arulepp annab ka Põlva Gümnaasiumis riigikaitsetunde. Käimasoleval õppeaastal valis 10. klassi valikainena riigikaitse 24 noort. Kaido abikaasa Katrin lisab, et aega pole tõesti nii või teisiti, küsimus on selles, mille jaoks seda kasutada, ehk valikutes.

MARGIT ÕKVA

Katrin tahtnuks omal ajal isegi Kaitseliitu astuda, kuid mehega pisut nõu pidades leiti ühiselt, et ühel neist peaks ikkagi koduse tagala tarvis rohkem aega jääma. Nii langetas Katrin valiku Naiskodukaitse kasuks. Pärast aastapikkust sisseelamist ja baasmoodulite läbimist on Katrin otsustanud juhtida võtta kodutütarde rühma.

„E

ga Helenagi pääse,“ tõdeb naiskodukaitsjast ema Katrin naeratades piiga patse siludes. Ja kuhu tal pääsedagi, kui nii ema, isa, õde ja vennad kui ka lelled ja lellelapsed sellist vägevat eeskuju annavad. Küsin üsna retooriliselt ja pisut isegi taotletud kiuslikkusega, mis paneb neid kõiki ühiselt Kaitseliitu panustama ajal, kui enamik ühiskonnast kaebleb aja ja võimaluste puudumise üle või kannatab üleüldise lodevuse all. Kaido Arulepa arust on asi lihtsalt selles, et hädaldav vähemus paistab rohkem silma. „Noorteorganisatsioonide ja ajateenistuses osalejate hääl kostab nõrgemalt välja. Mina ütleks, et enamik inimesi, olgu noored või vanad, on valmis riigikaitsesse panus-

Nende vanim poeg Jaanus on Kaitseliidu noorliige, tema noorem vend Lauri kuulub noorkotkaste ridadesse ja õde Evelin on kodutütar. Ema Kat rin märgib, et Evelin on nende peres Kaido järel kõige aktiivsem. Ta on osalenud paljudel võistlustel. Eelmisel aastal valiti Evelin üheks aktiivsemaks kodutütreks. Eelnimetatud koduses tagalas vajavad hoolt lambad, kitsed, mesilased, sulelised, palgatöö ja oma väike äritegevus. Ja seegi pole veel kõik. Kui Lutsu Teatris etendusid suvelavastused „Rummu Jüri“ ja „Täiesti salajane“, kaasati neisse ka Põlva malev, sest etendustes oli vaja turvaliselt pauku teha. Loomulikult lõid neis etendustes kaasa ka Arulepad. „Sellist olukorda meil pole, et tõuseme laupäeva hommikul üles ja mõtleme, et mis me täna teeme. Kõik on plaanitud ja nii saavad asjad ka tehtud,“ lisas pereisa Kaido. Sama seis valitseb Kaido vendade Aini ja Tarmo peres. Kolm venda on ihu ja

hingega maamehed, kellele kallid oma koduõu ja metsapõu. Ain Arulepp on Põlva maleva liige, auastmelt kapral ning eraelus autoremondiga alustav ettevõtja. Aini poeg Taavi kuulub Võrumaa maleva noorkotkaste hulka. Vanem poeg Magnus viibib ajateenistuses, tütar Elisabeth alustab saabuval sügisel kooliteed. Seersant Tarmo Arulepp on Põlva maleva väliköögimeeskonna ülem. Korduvalt on ta täitnud maleva lippuri ülesandeid. Mees käis aastaid Soomes tööl, kuid leidis ka lahe tagant aega õppustel osaleda. Praegu töötab mees Baltimaade ühe suurima saeveski, AS Toftani puidukuivatite operaatortõstukijuhina. Tarmo kodus sirgub kolmekuune tütar. Aini ja Tarmo kaasad küll organisatsiooni ei kuulu, kuid omamoodi toetajaliikmed on nad igal juhul, sest kaitseliitlase kaasa lihtsalt peab olema toetav, mõistev ja kannatlik. Kaitseliitlased on reeglina aatelised mehed, see lisab neile väärtust ning ega häid mehi ole kerge leida, arutlesid vennad naljatamisi. Vendadest pikima staažiga kaitseliitlane on Kaido. 2006. aastal osales ta missioonil Bosnia ja Hertsegoviinas. Kaido ja Ain on ka jahimehed ning mõlemad löövad kaasa Põlva maleva meeskooris Digilaik. „Oleme nagu vares ja ööbik,“ kõmistavad vennad naerda, kusjuures vareseks peab ennast Kaido.

KAITSELIIT KINNISTAB AJATEENISTUSES OMANDATU

Arulepad tõdevad, et Kaitseliitu kuuluja ei pea olema treenitud kerega härg, piisab tugevast maamehest, kes teab oma kohta ja kohust. Rääkides

Sellist olukorda meil pole, et tõuseme laupäeva hommikul üles ja mõtleme, et mis me täna teeme. Kõik on plaanitud ja nii saavad asjad ka tehtud. 3/2019

inimene

URMO SIBUL

matute kangelastegude sooritamine, vaid teadmine, kuidas toime tulla mis tahes hädaolukorras. „Kui me ei õpeta oma lapsi tsivilisatsiooni mugavusteta hakkama saama, mida me neile siis üldse õpetame. Esmalt tuleb endal olla eeskujuks,“ sõnab Kaido Arulepp ja lisab, et Kaitseliidu noored oskavad igal juhul metsas ellu jääda.

Kaido, Tarmo ja Ain võidupüha paraadi proovis 2016. aastal Võrus

kohast ja kohusest, võiksid reservväelased teostada vendade arvates oma reservi Kaitseliidus. Kui tekib näiteks olukord, kus Kaitseliidu üksuse kadusid tuleb korvata reservväelastega, siis viimased selleks kohe valmis ei oleks. Nende ettevalmistus võtaks aega. Reservlase Kaitseliitu kuulumise kasulikkust näevad vennad ka selles, et kordusõppustele kutsumise korral võiks reservväelane teha õppuse läbi oma Kaitseliidu üksuses. Läbida õppus tuttavas keskkonnas koos kaaslastega, kelle kõigi nõrkused ja tugevused on teada, on oluliselt tulemuslikum kui saates inimesed, kellest enamik on üksteisele võõrad, tundmatusse keskkonda. Toimiva koostööni jõudmine võtab siis rohkem aega. Igal juhul hoiab Kaitseliidu tegevuses osalemine teadmised värsked ja kasvatab kogemust. Ain märgib, et reservväelase soov pärast tegevteenistust Kaitseliitu astuda sõltub suuresti sellest, millise kogemuse ta ajateenistusest saab. Tema enda teenistusaeg jäi Eesti kaitseväe algusaastatesse ja oli üsna ebameeldiv. Seepärast astus ta Kaitseliitu vendadest hiljem. Kogemust peavad Arulepad riigikaitses ülioluliseks, sest reaalses olukorras on just kogemus oluline. Oma 10

3/2019

tegevuses on vennad tunnetanud olukordi, kus juhendid kipuvad kogemust pärssima. Ohu korral loeb ainult see, milleks mehed on ette valmistatud. Tähtsaim on hirmu seljatamine. Kui tead, mida teha, ning plaan on kõva, kaob ka hirm. Võidab see, kes on targem. Katrin lisab, et tuleb endal valmis olla ja õpetada ka teisi. Kaitseliidu esiküti tiitlit kandev Kaido peab vajalikuks, et mehed ja noored käiksid laskmas. Laskjate seast on sirgunud mitmeid, kes arendavad oma oskusi taktikaliselt. Kaido tunneb heameelt iga õpilase üle, kes oma õpetajast paremaks saab. „Sõduri tähtsaim ülesanne on ellu jääda. Laske täpselt, siis on võit meie,“ lisab ta.

Lauri ja Evelin on ühiselt nõus, et noorkotkaste ja kodutütarde laagrid pakuvad piisavalt põnevust ja elutarkusi. Näiteks looduses orienteerumine kulub ka tsiviilelus marjaks ära. Võistlusmatkad annavad vastupidavust. Jaanus lisab, et noorteorganisatsiooni kuulumine on lihtsalt targem valik, kui niisama aja surnuks löömine. „Võta sõber kaasa, tule ja uuri. Ka üksi võib tulla, sõpru leiad igal juhul,“ julgustab Jaanus eakaaslasi.

AJALUGU ÕPETAB VALVAS OLEMA

Põhjus, miks Arulepad nii üksmeelselt Kaitseliidu tegevuses osalevad, on lihtne – ajaloo kordumist tuleb vältida ja selleks tuleb anda maailmale selge sõnum: me oleme valmis end kaitsma. Piirilepinguga on üks osa Eestimaast liiga kergekäeliselt ära antud ning koos sellega jäi teisele poole piiri ka Aruleppade esiisa kodu. Lohutuseks on teadmine, et seal elab ja toimetab lähedane sugulane.

Noored Arulepad joonduvad riigikaitses isade tuules. Eesmärk pole sure-

Aruleppade vanaisa kuulus 1944. aastal Saksa mobilisatsioonikäsu alla. Rongisõidul väeossa jootis vanaisa Saksa ohvitserid täis ning kasutas raudteetõusul võimalust põgeneda. See tal ka õnnestus. Südi noormees peitis end Pankjavitsa metsades, kuid jäi hiljem siiski venelastele pihku. Nii sai temast vastu tahtmist Nõukogude armee raskekuulipildujate jao ülem. Sõja lõpetas ta Kuramaal. Pärast sõda pakuti talle tööd Võru sõjakomissariaadis, aga mees ei võtnud pakkumist vastu.

Põhjus, miks Arulepad nii üksmeelselt Kaitseliidu tegevuses osalevad, on lihtne – ajaloo kordumist tuleb vältida.

Arulepad soovitavad Eesti rahval nina püksiaugust ülespoole tõsta ja olla enesemääratlemisel kindlameelsemad. Eesti on liiga väike, et siit veel tükikest ära anda. Nii meie enda kui ka Gruusia ja Ukraina kogemus on näidanud, et valvsust ei tohi kaotada. Enda eest tuleb seista, vastasel juhul leiame end jälle olukorrast, kus tuleb vargaga kokku leppida.

KOOSTöö

KIIEvIS,

REFORmIDE jAHIL Sellest on nüüd natuke rohkem kui viis aastat, kui Ukraina tollane president Janukovõtš otsustas Euroopale lähenemise asemel Venemaa kasuks, mis kutsus esile riigi avalikkuse, eriti noorte laialdase protesti.

Siililegi selge, et Putin & Co’le seni tingimusteta alluva noorema venna rollis olnud Ukraina lahkulöömine „riikide vennalikust perest“ meeldida ei saanud. Kreml otsustas käivitada sündmuste ahela, mis jätkub tänase päevani – Krimmi annekteerimine,

varjatud sõjaline invasioon Ida-Ukrainas Donetski ja Luganski oblastites. Algas sõda. Väldin teadlikult väljendit „hübriidsõda“. See näikse lahjendavat sadade tuhandete sõjapõgenike ja enam kui kümne tuhande hukkumise koledust. Et nagu sõda küll, aga hübriidne, seega mitte päris. Aga kui mürsud ja miinid maju tabavad, kui inimesed kuuli- ja killuhaavadesse surevad, pole selles midagi hübriidset. Pole olemas hübriidset surma.

VABATAHTLIKE TOETUS

Niisiis, sõda. Esimestel sõjakuudel polnud Ukrainal sõjaväge ollagi, eelmine võim oli edukalt selle praktiliselt likvideerinud. Võitlesid vabataht-

likud, kellest suuremal osal polnud sõdimisest, ammugi siis kaasaegsest sõjapidamisest, õrna aimugi. Kohati võideldi isegi teatava eduga, kuid kaotused kuhjusid ometi nii oskusteabe puuduse kui olematu varustuse tõttu. Pataljon Donetski võitlejate mälestuste kohaselt mindi alguspäevil võitlusse idanaabri vallutajate ja nende kohalike käsilaste vastu praktiliselt paljakäsi, kamba peale ainult mõned jahipüssid ning paar mustalt turult hangitud automaati. Ilmselgelt jäi sellest invasiooni tagasilöömiseks väheks. Siin tulid appi tsiviilvabatahtlikud – alguses ja enamasti siiani Ukraina enda omad, aga ka välisriikidest, sealhulgas Eestist. Inimesed, kellel

UKRAINA KAITSEMINISTEERIUM

krainlaste endi hinnangul oleks aktsioonide hoog ajaga raugenud ja Ukraina Venemaa mõjusfääris rohkem või vähem rahulikult edasi tiksunud, aga kuna võim otsustas jõumeetodite rakendamise kasuks, lajatas see protestitulle nii palju kütust juurde, et protest kasvas üle revolutsiooniks. Tulemusena Janukovõtši grupeeringu võim langes, president ise pages Venemaale.

Tekst: SVEN SALUMETS, vabatahtlik autor

3/2019

koostöö sai valitsusjuhtide peataolekust ja sügavalt muretsevast mõminast siiber ning kes soovisid otsustavamalt tegutseda. Meie puhul lisandus humanitaaraspektidele ka kaine kaalutus – Ukrainaga madistamise käigus on üsna vähe tõenäoline, et naabri militaar-Moolokil jätkuks vurtsu rünnata veel ka Eestit, de facto NATO-t. Ühes sellises abiorganisatsioonis – MTÜ Vaba Ukrainas – oli ka autoril au kaasa lüüa. Pisikese Eesti kohta kolossaalset toetust ja abi on Ukrainas kõigil tasanditel märgatud ja ära märgitud. Näiteks eelmise aasta lõpus tegevuse lõpetanud MTÜ Vaba Ukraina edastatud abi mahuks jäi rahalises vääringus 366 840 eurot ja 25 senti, sellest 293 060 eurot ja 95 senti moodustasid eraannetused ning 2014. aasta heategevusliku kontserdi tulu. Teiste hulgas olid toetajateks paljud Kaitseliidu liikmed, keda siinkohal tahaks veel kord tänada. Materiaalse abi kõrval koolitasime siin kokku 100 Ukraina meedikut. Üsna loomulik, et selle tulemusena kujunesid ka püsivad sõprussidemed. Aastavahetusel õnnestuski ühe sõbra kutsel külastada Kiievit. Nii pühade puhul kui ka selleks, et näha, kuulda ja aduda, kuhu ja kuidas Ukraina areneb.

QUO VADIS, UKRAINA?

Kusagil kirjutati naljaga pooleks, et kui eestlane sattub linna, kus on elanikke umbes 3 korda rohkem kui Eestis kokku, tekitab see kerge paanikahoo. Jutt jumala õige. Kiiev on tõepoolest meie mõistes tohutu. Seejuures veel kiiresti kasvav linn, kus ehitatakse kõikjal, mitte üksikuid hooneid siin ja seal, vaid tervete asumite kaupa. Hästi või halvasti, selle hindamiseks peaks olema ehitusinsener ja aegagi jäi väheks, kuid igal juhul on linna arengutempo sõja ajal (sic!) muljetavaldav. Politseinikke oli tänavail näha rohkem, kui me oleme harjunud, ja vähem, kui oleks oodanud. Üldse on politseireform üks Ukraina edukamatest näidetest. Edukas siiski vaid üldjoontes, minna on veel pikk tee, sest vana kaadri asemele palgatud seltskond on üsna kirju ja asjade paikaloksumine võtab aega. Kahjuks on reform seni puudutanud peaasjalikult alama astme korrakaitset, kõrgemad juhid on 12

3/2019

suuremas osas samaks jäänud. Nagu ka siseministeeriumi eriüksus Berkut, mida mäletame Ukraina revolutsiooni ajal meeleavaldajaid laiali peksmas. Üksuse liikmed vallandati ... ja võeti tagasi. Ega see avalikkuse silmis muidugi politseile usaldusväärsust lisa. Ukraina relvajõudude reform on ilmselt olnud kõige edukam, eriti kui arvestada, et seda (tegelikult ka kõik ülejäänuid) viidi ja viiakse ellu kestva sõja tingimustes. Varustus on totaalselt muutunud. Kalašnikovi automaat on eilne päev, seda asendavad USA ja Iisraeli litsentside alusel omal maal toodetavad relvad. Varasema kirju pildi asemel on ühtne vorm, kuigi paljud eelistavad endiselt eeskätt Briti oma, mille kasutatud täiskomplekti (välja arvatud saapad) hind kohalikul turul on ca 19 eurot. Valulapseks on esmaabivahendid. CAT pöördsulgureid ei jätku, nende asemel on enamikul endiselt Esmarchi kummižgutid. Endiselt jagatakse sõduritele valuvaigistava vahendina sünteetilist heroiini erimit Nalbufiini sellest tulenevate tagajärgedega. Nähtavasti sellepärast, et laod on seda silmini täis ja kuidagi tuleb see realiseerida ... Eesrindlikumad meedikud korjavad need küll sõdurite käest oma seifi hoiule, kuid see tegevus lähtub isiklikust initsiatiivist ja asjast arusaamisest, mitte kõrgemalt poolt antud käsust. Lahingumeedikuid valmistab riigi poolt ette ainult üks, Desna õppekeskus, lisaks sellele (sealhulgas meie kaasabil KVÜÕA-s koolitatud) vabatahtlikud instruktorid ja välismaised missioonid. Sõdurite riigipoolne esmaabiväljaõpe on puudulik.

Ukraina relvajõudude reform on ilmselt olnud kõige edukam, eriti kui arvestada, et seda viidi ja viiakse ellu kestva sõja tingimustes.

IFAK-i ja traumakoti ühtne standard puudub siiani. Vähemalt on kõigile lahingupiirkonnas viibijatele tehtud kohustuslikuks MIST-raporti kaasaskandmine – asi, millesse meiegi omal ajal panustasime. Suurimaks hädaks aga võib lugeda, et osa Ukraina vanematest ja kõrgematest ohvitseridest ei taha faktidele vaatamata siiani oma peas aktsepteerida, et sõda käib Venemaa väeüksuste vastu, eelistades vastaspooles näha imaginaarseid „separatiste”. Uued, värske pilguga olukorrale vaatavad ohvitserid tõusevad vana kaadri asemele aeglaselt, palju on onupojapoliitikat.

TEHA VEEL ON

Viimatimainitut, nagu ka elementaarset korruptsiooni on väga palju ka avalikus halduses. Kui ikka oblasti ja rajooni omavalitsused maid jagatud ei saa, jäävad asjad lihtsalt tegemata. Kui kusagile ajaloolisemate majade vahele mingit jõledat uusehitist ehitada ei tohi, aga raha on, siis võib ikka. Või hakatakse vana hoonet fassaadi säilitamisega „renoveerima“, siis kukub fassaad „kogemata“ kokku, seejärel laiutatakse käsi: „Juhtus ...“ ja ehitatakse asemele midagi miljöösse täiesti sobimatut. Infrastruktuuri ei jõuta hooldada mitte ainult hoolimatuse, vaid ka lihtsalt rahapuuduse tõttu. Näiteks 300 000 elanikuga Bojarka rajooni eelarve on kõigest umbes 88 miljonit eurot (võrdluseks: Tallinna linna 2019. aasta eelarve on 761 miljonit). Lokkab bürokraatia, mille kohta samuti näide: Ukrainaski on ametlikuks siseriiklikuks dokumendiks ID-kaart, millega aga kiibist hoolimata pole peale nime ja näo näitamise midagi teha – ID-kaardi lugejaid ei ole isegi ametiasutustes ja pankades, kõik tõendamist vajav peab olema tõendatud ametniku pitsati ja allkirjaga paberiga. Kaardi saamiseks viid passilauda majavalitsusest elukohta tõendava dokumendi, sealt saadetakse omakorda täpselt samasse passilauda nõue täpselt samade andmete kohta ... Sõnaga, ainuüksi kohalike bürokraatlike seikluste kirjelduste kuulamine paneb aju valutama. Aga asjad liiguvad siiski vähehaaval paremuse poole, teiste hulgas Eesti päritolu Dnipro (endine Dnipropetrovsk) aselinnapea ja infrastruktuuri ministri Jaanika Merilo mõjutusel.

Püha Miikaeli kuldsete kuplite klooster, paremal on kloostrimüüril näha langenute mälestusseina algus

Vahest kõige nukram on seis meditsiinireformiga. Plaanid seejuures on iseenesest üsna head ja üldjoontes õiges suunas. Isegi raha on meditsiini puudutavatele eelarveridadele vähehaaval lisandunud, ainult ahneid käsi on vahepeal paljuvõitu. Perearstisüsteemi loomine läks käima, küll konarlikult, aga siiski läks. Erakliinikud on uhked nii väljast kui seest. Kuid riiklikud haiglad on ... tjah, lugejatest vanematel on hõlpsam meelde tuletada eelmise sajandi kaheksakümnendaid või isegi seitsmekümnendaid aastaid. Vaatamas sai käidud Bojarka rajooni keskhaiglat, milleks oli vana ja väsinud moega kahekorruseline majake. Hämarad pisikesed palatid, seintelt kukkuv krohv, vastuvõtus koridori seina äärde paigutatud iidsel kanderaamil lamav patsient, seintel karmilt kilesusside kandmisele manitsevad kirjad, hruštšovka köögist vaid pisut suurem laboratoorium, kus kõik seadmed peale ühe peaks kuuluma pigem muuseumieksponaatide hulka ... Selle põhjal peaks pildi ette saama küll. Ravimeid napib, täiesti tavaline on, et arst saadab patsiendi sugulased teisele poole nimekirja alusel ravimeid ostma.

Autor lahingutes langenud tuhandetele riigikaitsjatele küünalt süütamas

Omaette probleemid on veel kiirabi reformimisega, plaanide kohaselt peaksid neis sõitma hakkama parameedikud, kuid mida teha praeguste kiirabiarstidega? Vähe on arste, kes nõustuksid leppima arstitiitli asemel hoopis tagasihoidlikuma parameediku omaga. See on aga teema, mis puudutab üle riigi enam kui 100 000 meditsiinitöötajat. Kui eelnev jutt tundus väga minoorsena, siis ukrainlased ise endid morjendada ei lase. Kõik, keda noil päevil nähtud ja kellega suheldud sai, olid optimistlikud ja hakkajad. Jah, nad tunnistavad probleeme, kuid nad mõistavad, et keegi peale nende endi nende riiki üles ehitada ei saa ega ei peakski. Nad ei nuru kaastunnet ja on siiralt uhked oma riigi saavutuste üle. Veel enam, nad tahavad ise, isiklikult riigi ülesehituses kaasa lüüa. Juba ainuüksi see fakt väärib austust. Nad ei taha möödunu juurde tagasi pöörduda

VLADISLAV ZBOROVSKI

koostöö

ning kui võimule peaksid pääsema vanameelsed, hakkaksid nad vastu. Nad on veendunud: reformid peavad jätkuma! Lõpetuseks. Loomulikult külastasime ka viie aasta taguste sündmuste keskseid paiku, Hreštšatikut, Iseseisvuse väljakut ja Püha Miikaeli kuldsete kuplite kloostrit. Viimase müüri ääres asub sõjas hukkunud võitlejate mälestussein. Tuhanded fotod tuhandete nimedega. Vana-aasta õhtul oli müüriäärne lilli ja küünlaid täis. Süütasin ka meie, eestlaste nimel seal mälestusküünla. Gerojam slava! 3/2019

PIXABAY

haritud sĂľdur

3/2019

HARITUD SõDUR

TOOMPEA AKADEEMIA Tallinna maleva Toompea malevkond organiseerib Toompea Akadeemia nime all põnevaid loenguid oma ala ekspertidelt. Kaitse Kodu! lugejatelgi on nüüd artiklitesarja kaudu võimalus neist osa saada.

ORgANISEERITUD KURITEgEvUS:

RUSIKAS RIIgIvõImU TASKUS Näiteid kuritegevuse ja riigivõimu ohtlikust sümbioosist ei pea kaugelt otsima. Venekeelse organiseeritud kuritegevuse tihe seos Venemaa eriteenistuste ja teiste võimuharudega ei ole fantaasia, vaid korduvalt kinnitust leidnud tõsiasi.

Tekst: EERIK HELDNA, kaitseväe luurekeskuse ülema asetäitja

isuliselt on organiseeritud kuritegevus ja Venemaa julgeolekuasutused lahutamatud. Venemaa organiseeritud kuritegevuse juhtfiguur Otari Kvantrishvili on koguni väitnud, et: „ ... päris maffia organisaator oli Lenin, kes lõi kriminaalse riigi.“1

Isegi NSVL presidendi Mihhail Gorbatšovi nõunik Juri Maltsev on öelnud: „Tänapäeva Venemaal on organiseeritud kuritegevus ja valitsus üks ja sama asi. Nad on sama valitseva eliidi kaks kätt. Lühidalt, sul on kriminaalne riik, mis kasutab kurjategijaid, jõustamaks seda, mida kutsutakse seaduseks.“

ÜHISED HUVID

Montenegros aset leidnud sündmused, mille käigus üritas Venemaa kasutada riigipöörde korraldamiseks ning muuhulgas ka riigi läänemeelse peaministri Milo Đukanovići mõrvamiseks Balkani organiseeritud kuritegevust2, näitavad selgelt, et venekeelse (või Kremli kontrollitud) organiseeritud kuritegevuse ja Venemaa valitseva režiimi huvid ühtivad tihti. Selle ilmekaks näiteks on ka 2008. aastal USA narkokontrolliagentuuri (Drug Enforcement Administration – DEA) poolt illegaalse relvakaubanduse eest vahistatud Vene sõjaväeluure (GRU) sidemetega Viktor But, kelle vahista3/2019

haritud sõdur

mine tõi kaasa diplomaatiliste suhete jahenemise USA ja Venemaa vahel.3 But vahistati 2008. aastal Tais ja anti 2010. aasta novembris Ameerika Ühendriikidele välja. Toona esinesid USA eriagendid Kolumbia revolutsiooniliste relvajõudude ehk FARC-i esindajatena ning But oli valmis müüma neile õhutõrjerakette ja muud relvastust, mida oleks saanud kasutada Kolumbia narkosõdades osalenud Ameerika eriüksuste vastu. 5. aprillil 2012 tunnistas USA kohus Viktor Buti süüdi relvade müümises terroristidele ameeriklaste tapmiseks ja mõistis ta 25 aastaks vangi. Ekspertide arvates on 700 maa-õhk tüüpi Igla raketi müügipakkumine Buti poolt kuriteo matkimise käigus ilmne viide Buti kõrgel tasemel kontaktidele Venemaa võimuladvikus.4 Ega asjata reageerinud Vene võimud Buti vangistamisele ägeda kriitikaga. Moskva sõnul oli tegemist alusetu ja eelarvamustel põhineva otsusega, mis võib oluliselt pingestada Venemaa ja USA suhteid. Vene riigiduuma välissuhete komitee esimees Aleksei Puškov tegi aga president Barack Obamale üleskutse, et ta Butile viivitamatult armu annaks. Vene välisministeerium lubas tarvitusele võtta kõik vajalikud meetmed, et But Venemaale tagasi tuua, ning Venemaa justiitsministeerium alustas Buti väljanõudmise protseduuri. Seekord ei kõlanud küll vähemalt avalikult Venemaa valitsusringkondade väide, et selliseid asju saab osta sõjaväepoest, Vojentorgist, nagu võis kuulda selgitusena küsimusele, kust said Donbassi „separatistid“ lahingutehnikat, sealhulgas tanke ja suurtükke.

Venekeelne kuritegelik allilm Ukrainas tegi lihtsa arvutuse: milline režiim pakub soodsamaid kokkuleppeid kuritegeliku tegevuse jätkamiseks? Arvestades, milliseks olukord kujunes, on arvutuse vastus vist üheselt arusaadav.

KÄSI PESEB KÄTT

Ka Vene agressioonis Ukraina riigi vastu mängis ja mängib olulist rolli Vene julgeolekustruktuuride seotus organiseeritud kuritegevusega Ukrainas.5 Venekeelne kuritegelik allilm Ukrainas tegi lihtsa arvutuse: milline režiim pakub soodsamaid kokkuleppeid kuritegeliku tegevuse jätkamiseks? Arvestades, milliseks olukord kujunes, on arvutuse vastus vist üheselt arusaadav. Nii kasutasid Venemaa julgeolekustruktuurid Krimmi anneksiooni läbiviimisel kuritegelikke grupeeringuid Bašmaki ja Salem.6 Viimase liidriks on peetud tänast nn Krimmi peaministrit Sergei Aksjonovit, kes on kuritegelikes ringkondades tuntud kui „Goblin“.7 Mees, kelle kontol on väljapressimisi, asutuste ja firmade ülevõtmisi ning muid raskeid kuritöid. Teda on kahtlustatud ka paljude vastaste peksmises ning mitme inimese tapmises. Tulevahetustes on Aksjonov ka pihta saanud ja olnud haiglaravil. Kriminaaluurimised, mis üheksakümnendate lõpus Aksjonovi vastu algatati, jäid aga kuhugi toppama ja haihtusid. Ja siis äkki, millalgi 2000. aastate lõpul, hakkas Aksjonov, keda varem teati ka kui inimest, kellel on raskusi pikemate kui kolmesõnaliste lausete moodustamisega, ühtäkki tegelema poliitikaga, saades selleks tegevuseks nii suunised kui vahendid Moskvast. Lõpuks punalippude lehvides Krimmi valitsust juhtima asudes esitaski Aksjonov koheselt Venemaa liidrile Vladimir Putinile abipalve korra ja rahu taastamiseks poolsaarel. Samal päeval andis Vene parlamendi ülemkoda ühel häälel Putinile loa kasutada Ukraina territooriumil Vene vägesid. Selge näide kuritegelike ringkondade otsesest seotusest Vene ametliku võimuladvikuga ning nende huvide kokkulangemispunktidest.

PIXABAY

Muide, Ukraina sündmuste ja organiseeritud kuritegevuse seost iseloomustab hästi 2014. aastal Venemaa presiden16

3/2019

haritud sõdur

PIXABAY

dile rahvusvahelise organisatsiooni OCCRP (Organized Crime and Corruption Reporting Project) antud omapärane tiitel „Man of the Year in organized crime“ (aasta mees organiseeritud kuritegevuse maailmas).8

LAIAPINDNE JULGEOLEKUOHT

Riiklikul tasemel tegutseva organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ei piisa tavapärastest politseimeetoditest. See on unikaalne nähtus, oht, mida EL ja NATO julgeolekuasutused ei saa ignoreerida. Ka ei ole venekeelne organiseeritud kuritegevus olnud sugugi vaid hübriid oht. Relvastatud kurjategijate gruppe kasutasid false flag taktika eesmärgil Vene julgeolekustruktuurid muuhulgas otseste relvastatud rünnakute läbiviimisel ja seda oluliselt varem, kui pildile ilmusid „rohelised mehikesed“. Ka venekeelse organiseeritud kuritegevuse ekspert Mark Galeotti on rõhutanud venekeelse organiseeritud kuritegevuse olemust kui julgeolekuohtu.9 Ta toob välja, et Kreml kasutab venekeelset organiseeritud kuritegevust nii küberrünnakute korraldamiseks, rahapesuks kui ka palgamõrvadeks.10

„Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus kujutab endast ohtu nii riigi kui rahvusvahelisele julgeolekule, […] Ta kahjustab piirijulgeolekut […], otsib võimalust korrumpeerida ametnikke nii riigisiseselt kui välismaal. Need ohud hõlmavad muuhulgas kriminaalset mõju […] strateegiliste kaupade turule, mis on eluliselt oluline riigi julgeolekuhuvidele ja võimaldab logistilist ja muud toetust terroristidele ja välismaa luureteenistustele.“ 15 Loetletud ohtude ennetamiseks on väga oluline hoida meie jõuametkondade, sh kaitseväe ja Kaitseliidu read puhtana organiseeritud kuritegevusega seotud isikutest. Selle ülesande täitmiseks on olemas julgeolekuvaldkonna teenistujad nii kaitseväes kui Kaitseliidus. Julgeolekuluuret, mille lahutamatuks osaks on tõhus taustakontroll, aitab tagada lihtne meenutus – julgeolek algab igast võitlejast ja iga sõdur on sensor. Seega: märkad midagi, ütle midagi. Vastase luurajal ei laseks me ju tegutseda? VIITED: 1

Täna on venekeelne organiseeritud kuritegevus, mida rahvusvahelises erialakirjanduses märgitakse täheühendiga RBOC (Russian Based Organised Crime), Kremli poliitika üks vahenditest11, nende põimumise aste teeb RBOC-st võrreldes kõikide teiste organiseeritud kuritegevuse liikidega unikaalse nähtuse.12 Riiklikul tasemel raskete kuritegude toimepanemine on omane ka teistele autoritaarsetele režiimidele. Nii loetakse Põhja-Koread oluliseks ebaseadusliku relvaäri ajajaks13, aga ka oluliseks narkootikumide ja valeraha tootjaks.14 Viimases valdkonnas peetakse Põhja-Koread n.-ö üheks parimaks tegijaks.

IGA SÕDUR ON SENSOR

Seega, organiseeritud kuritegevus ei ole lihtsalt üks kuriteoliik. See on midagi enamat, midagi veel ohtlikumat. Väga kokkuvõtlikult ning tabavalt on organiseeritud kuritegevusest lähtuva ohu kokku võtnud USA FBI:

J. M. Waller. Organised Crime and the Russian State. Arvutivõrgus: https://www2. gwu.edu/~ieresgwu/assets/docs/demokratizatsiya%20archive/02-3_Waller.PDF 2 B. Farmer. Reconstruction: The full incredible story behind Russia's deadly plot to stop Montenegro embracing the West, Reuters 18.02.2017. Arvutivõrgus: http:// www.telegraph.co.uk/news/2017/02/18/reconstruction-full-incredible-story-behindrussias-deadly-plot/ 3 Viktor Bout, suspected Russian arms dealer, extradited to New York The Guardian.16.11.2010. Arvutivõrgus: https://www.theguardian.com/world/2010/ nov/16/russian-arms-dealerextradited 4 M. Galeotti. Crimintern: How the Kremlin uses Russia’s criminal networks in Europe. 18.04.2017. Lk 1. Arvutivõrgus: http://www.ecfr.eu/publications/summary/ crimintern_how_the_kremlin_uses_russias_criminal_networks_in_europe 5 M. Galeotti. Crime And Crimea: Criminals As Allies And Agents, Radio Free Europe/ Radio Liberty, 03.11.2014. Arvutivõrgus: http://www.rferl.org/a/crimea-crimecriminals-as-agents-allies/26671923.html 6 Samas 7 Samas 8 https://www.occrp.org/personoftheyear/2014/ 9 M. Galeotti. 2017. Lk 1. 10 Samas. Lk 1 11 Samas. Lk 1 12 Samas. Lk 3 13 J. Pearson, R. Latiff. North Korea spy agency runs arms operation out of Malaysia, U.N. says. Reuters. Arvutivõrgus: http://www.reuters.com/article/us-northkoreamalaysia-arms-insight-idUSKBN1650YE 14 S. C. Greitens. Illicit North Korea’s Evolving Operations to Earn Hard Currency. Committee for Human Rights in North Korea Arvutivõrgus: http://www.hrnk.org/ uploads/pdfs/SCG-FINAL-FINAL.pdf 15 https://www.fbi.gov/investigate/organized-crime

3/2019

kaitseliit

KAITSE KODU!

2018. AASTA PARIMAD

arimaks Kaitseliidule pühendatud looks tunnistati Ilmar Raagi läbi kolme ajakirja ilmunud artiklisari „Sõda, millal see algas?“ (1), milles tuntud filmimees ja mõtleja arutleb Kaitseliidu rolli üle praegusel ajastul. Lugejate möödunud aasta lemmikpilt (vt nr 2 taustafoto) tuli Eveliis Padari fotoaparaadist.

Märtsi keskel kuulutati välja Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! 2018. aastal ilmunud kaastööde paremik. Tekst: KAITSE KODU!

Meeskonnatöö ja mor aal ehk Kellega läheksid luur ele

Probleemlugude kategoorias hindasid lugejad kõige kõrgemalt Antti Viljaste artiklit „Meeskonnatöö ja moraal ehk Kellega läheksid luurele“ (2), milles autor võttis luubi alla koostöö ning selle mõju meie võitlejatele.

Meie kaitsejõud on täpselt nõrgem

nii tugevad, kui on meie kõige lüli. Mida tugevamad oleme rühmade, kompanii-

R D SÕDU

de, pataljonidena jne, seda tugevamad oleme ka väena. Ja lõpuks taandub kõik sellele, kellega oleme valmis luurele minema.

HARITU

Tekst: kolonelleitnan t ANTTI VILJASTE, NATO Kirdediviisi ülema asetäitja nõunik sele sele kogemu Lisaks ajalooli relvajõuvõi käsitleda VF mille Mõelgem Iraagile võib allikana lahinmäärustikku, lahinguväljal. ud kus Lääs võitis staabi dude lahingu lidele koostat Afganistanile, siooni kindral aga sõda jäi vastaseid, doktriipõhjal on sõjakoo major Sergei Vene Föderat Gerassimovi guväljal kõiki kindral b, et võitmis ja näiteks ka ülema Valeri See tähenda utegevu a. aus on ütelda, ka rd „Lahing ma võitmat ja sõdadeks Batjušini õpik niga, aga samavõ Kaitseliit arvesta mis tihti lokaalseteks 4 seks peab on palju vanema a. dega, Pange ettevalmistus et see mudel taustag jaliste aspekti iktideks.“ atlikud rteooria konfl mittesõ tud bürokra siin käsitlust. ja relvasta laiema militaa nõmedalt sõda esineb tunduvad mainime kahte tähele, et lokaalne ja selle tähtsaim Piisab, kui . i „venitatud riana või pehmod Mao Zedong eraldi kategoo globaalseKõigepealt kuidas i mis seletab, tingimus on t hübriidsõjan ma pika strateegiline sõja“ teooria, Eriolukorras tilise vastasena vältimine. peavad arvesta tani ma konfl ikti ülestõusnud hüpotee i ja Afganis faasiga, millest Käsitleme kelle heiKorea, Vietnam sõja nelja erinevakonventsionaalne siooni (VF), lokaalsed d on Vene Föderat just sellised Eestisse kutsunu dega sõjad olid alles viimane . dutuseks oleme Selle käsitväikeste sammu strateegipataljoni. sõjad, kus meenulahingutegevus ena tasub oma da USA kui lääneliitlaste Teise käsitlus üritati lagunda Lindi sõpon VF-i tegevus ilma temaga s du aluseks William luse Ukraina mõjujõu aastal Gruusias, artiklit lise vastase tada 1989. kirjutatud astumata. naaberriikides võib otseselt sõtta radega kahasse põlvkonkontekstis Moldovas. neljandast ja sellises mise et vad, Täpselt sõjapida Venemaa autorid ennusta Eestit, sest 3 piirid eesmärkäsitleda ka nast. Artikli sretoorika hägustuvad ulist praeguse heidutu tulevikusõdades rkomponendi vahel. vältida täismah eisust giks näib olevat tsiviil- ja militaa tekkida, vaid sõda Kaitseliidu , üldisest vastass sõda USA-ga Rinnet ei pruugi kõikjal, sest sõohuproge selt Seega ütleme jaoks on nend ite uline loobumata. toimub üheaeg ei pruugi enam olla VF-i täismah ed arium klikud noosi keeles: divad osapool NATO vastu tsena mitterii d sõda ohus lne erineva tsionaa aks Koostöö konven riigid, vaid ja moraalne komponent kui katsed lisem kõige ilmekam ei ke kolmandaks füüsiline tõenäoline kõige kriiti ole abstraktsed on vähem sõnakõlksud, võitlejad. Selle komponent – al-Qaida. Aga ilisi eesmär mida Daesh või strateeg sjas, vahendid, mida meeskond on oma aeg-ajalt täita näiteks erinevate iktide kaudu kasutada kasutab konfl alluvate aspekt tõsia kuuluvad motivee- võitlemiseks. ate eraldi väiksem samasse ritta dus rimiseks või siis demotiveerimi Süüria). d proxy-üksused, seks, , Ukraina, Ka manööversõjapidamisega Süüet kriisi lahen vaid väga (vt Gruusia riikide toetatu selge kogum tegevusi, seob see, et tõsine tud Wagneri üksus sõltuda mille õnnestumiseks Eestis tähenda nagu näiteks vastu toimub sõjapidamispõhimõtetest (ingl Eesti saab ei pruugi teha ära rünnak the principles of war) sõjaline rias. on peaaegu Olgu siin näitena toimub päris asju. et Lääne toetus jaoks on nende kõik põhimõtted – mõni em kui VF eeldab, toodud Kaitseliidu sellest, mis usaldusesiis, ehitamine rohkem, 37 meeskonnas, ite kõige kriitilis mõni vähem – seotud milles ebaõnnestumis 5 | 2018 ohustsenaarium et kriisi lahendus guväljal. moraalse komel lahin s, on ränk ponendi ja koostööga. hind nii rahu- kui sõjaajal. aspekt tõsiasja sellest, mis toimub Viimasel ajal on olnud debatti hõlmatud ei pruugi sõltuda Kui võtta aluseks manööversõja rohkem kontseptuaalne ja füüsiline kontseptsioon ja vaadata, kommillest ponent, moraalne komponent koosneb võitlusvõime on (ingl fighting saanud veidike power), siis räägime vähem tähelepanu. kolmest komponendist. Esiteks kontseptuaaln e Moraal kui kordistaja komponent – mõtteprotsessi d, teiVäikses riigis nagu Eesti seks moraalne komponent rõhutub – võime koostöö osatähtsus eriti. motiveerida inimesi Kui meile võitlema, ja tundub, et kvantitatiivsel t on asju 14

Samas ei okupeerida. teoreetiliselt e sõjast iliste rakettid d. Ja ole strateeg välja mõeldu

Esimene viga, et lme veel ! e levinuim kangelasfi Kaitse Kodus aegsete armeed aeg oma lemmiksõkas saabki? kogu Märtsikuises valmistume kujutlus igast na kaks populaarne iktis me jaks. On ju oli ajastu märgi varjab ennast Millises konfl , mille taga mulle väga Eesti põõsast k kaitseliitlane, osaleme? juurde. artiklit, mis s. Omal ülema pika püssiga habemi tagasi Eesti l ri elu kibedak Kuid tuleme se tasandi Kaitseliidu ilise juhtimi kes teeb agresso tugev pilt, ent tegemeeldisid. rea as Eesti strateeg üsna vaid terve ne. moel on see artikkel laiend mitte ühe, Kiili efektiiv itega. ei arvestata Meelis mitte alati Veneohustsenaarium ülesehion näha ka liidule ja Raigo likkuses erinevate es Midagi sarnast 1 vaadet Kaitse vihjab seadust meelelahutus tlik liSellele ioon , patrioo rdade gradats maal, kus s alati puudu kohaselt iaid, mille tatud erioluko Sõlg kirjuta suurenevale ad See toidab fantaas riigi järjest tungib maale. rjest. Mõlem mis vastab Nende le. jälle e ja tankitõ staseme vaenlan kust on väga ohtlik mobiliseerumi servas leiame id muuhulgas vastane Läänest riumite ühes vaprad Vene artiklid osutas ste- jõle, aga siis saavadse kangelaslikku- stsenaased rahutused ja teises sermeie nõrku massili erakord patrioodid ulise sõja. ridade vahelt gijatest jagu. see spekvas täismah kaduma. jääb kogu snarrasega sissetun artiklis Sinna vahele on osa kangela le, mis on visad st Meelis Kiili Need lood t, RAAG, leitnan Tekst: ILMAR pealik malevkonna Toomp ea

korduva räägib aina lt tiivist, mis sõjast ja sisulise Suurest Isamaa sõjata ei ole võimailma sedastab, et Aga kõik ju seks saada. da ja lik kangela stena kannata tahavad kangela võita. stena narsiis kangela ei huvita seda Loomulikult ei olegi nii et NATO-l kasvõi ratiivi tõsiasi, ad , et Venema suurt armeed

rahuaegse ter, mida kujutas 22 , mis seob vava kriitoodud joonis sealt väljakas nn „turbulentsi“ da võib areneda siga, mis omakor lõpuks välja jõuda et halliks sõjaks, päris sõjani. t on tänu Vene Sellist käsitlus seotud Ukrainas tihti agressioonile

5 | 2018

Koos, ühtse meeskonnana järjekordseks ülessandeks valmistumas

4 | 2018

Ah, et kes on need Alo ja Janno? Ja vestleme me – millest? Las ma räägin: Alo, Janno, Arti ja Jürgen on mehed nagu legendid – tulla Pitka luurevõistlusel teisele kohale Scoutspataljoni võistkonna järel on tegelikult võit. Sel vihmasel, rohkem sügise kui suve moodi augustiõhtul on mul tahtmine natuke eesriiet kergitada ja teada saada, mis siis ikkagi päriselt toimus, kuidas see üksus tuli toime millegi sellisega? Alo saabub ja pargib oma maasturi minu oma vastu – selgub, et olen juhuslikult valinud ootamiseks täiesti õige koha ühe ridaelamu kaugema otsa juures. Tulen autost välja ja hiivan kaasa kilekoti. „Tõin krõpsu ja kokakoolat,“ ütlen Alol kätt surudes. Ta haarab koti mu käest ja näib olevat elevil. „Kokakoola on suurepärane! Eile olid Moostes pulmad ja hommikul sõitsime sealt Tallinnasse … See on väga hea!“ Alo koputab Janno koduuksele ja astub ootamata sisse. „Siin vist pidi koputama!?“ hõikab ta maja sisemusse. „Eks ta viisakas oleks,“ dikupraktika kostabMinu vas- paramee tuseks ja Janno ilmub (24 nurga tagant , kiirabitsükkel välja. Ta juhatab meid viimane kööki (mis ei meenuta ühestki asendist just Koplis. punkrit!), tundi) möödus pakib lahti minu toodud tegin krõbuskid d 2 x 24 tundi ja paneb kohvi hakkama. Selgub,Eelmise et kokakoola on meeskonnal x 24 tundi omamookesklinnas ja 3 di siseringi nali – alati peab kellelgi on head kokakoolat kaasas olema Lasnamäel. Kõik …

MEDITSII

7 | 2018

RAUL KIKKAS, Kaitseliidu Nõmme malevkond, kodutütarde Öökullide rühma vanema abi

MARTIN ANDRELLER

MARIA JÄRVIS, Kaitseliidu Nõmme malevkond, kodutütarde Squad rühma vanem ja noorkotkaste Nõmme rühma pealik „See on emotsioon: rõõm, pisarad, eneseületus.“

ASKO KIVINUK, Kaitseliidu Meredivisjon, noorkotkaste Tallinna maleva pealik „Noorte areng, nende saavutused – kõik see annab kokku nii positiivse tunde ja kindluse, et tegutseme õige asja nimel.“

5 | 2018

STEN-RAUNO ROHTLA, noorkotkaste Lilleküla rühma liige

ANDER ASBERG, Kaitseliidu Tallinna maleva Ida üksik-kompanii, noorkotkaste Ida ja Mere rühmade pealik

ANNELI LOOKEN, Naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaine, tuletooja 2018 ja tulevane noortejuht

KÄTLIN LAURSON, kodutütarde Nõmme rühma liige, tulevane noortejuht

EHA TENSO, kodutütarde Mustamäe Avatud Noortekeskuse rühma vanem INGE LAHT, Naiskodukaitse Muusika jaoskond, kodutütarde Üle Linna rühma vanema abi

kodutütarde Sadama rühma vanem ja Sadama jaoskonna liige „Töö noortega on väärtus, mida ei saa käega katsuda, kuid mida on võimalik aastate jooksul oma silmaga jälgida.“

Kaitseliidu Tal-

linna maleva noorteinstTekst: AIRI TOOMING, ruktor Naiskodukaits e esinaine „See on kogemus, mida ma ei vahetaks millegi vastu.“

Noortega töötamine on privileeg! Kaitseliidu Tallinna maleva vabatahtlik ud noortejuhid panustavad tulevikku. Meie kõigi tulevikku

5 | 2018

Võtsime eesmärgiks, et õppusel osaleks iga naiskodukaitsja , kel see vähegi võimalik. nõnda tegid naiskodukaitse instruktorid ja vabatahtlikud juhid tõsist tööd, suheldes iga üksiku liikmega, selgitades välja nende valmisoleku ülesandeid täita ning samas kaardistades võimalikud rakenduskohad. tagantjärele võime öelda, et pingutus kandis vilja. Õppusel osales üle 1700 naiskodukaitsja, mis on umbes 72% kõikidest tegevliikmetest. kui võtta aga võrdlusaluseks need naiskodukaitsjad, kellega olime enne õppust arvestanud, siis tuli kohale praktiliselt 100%, äralangejaid sisuliselt polnud. naiskodukaitsjad osalesid õppusel siil mitmesugustes rollides. Paljudel on kaitseliidu struktuuris oma kindel ametikoht ja nemad olid ka õppusel oma üksuse koosseisus. naiskodukaitsjad andsid tooni formeerijatena, staabiassistent idena ja toitlustajatena, ent tegelikult jagus meid igale poole. paljud oli seotud tööülesanneteg kiirreageerimisüksustes a. („roheliPõhjustena toodi välja sed“) oli väljas üle 100 veel tervislik naiskodukaits- seisund, edasilükkamatud kohustuja, „kollastes“ üksustes ja mitmesused seoses õpingutega, gustes administratiivs sünnitustähtetes rollides aeg jms. igal juhul näitavad aga üle 700. Lisaks jagus tulemumeie naisi sed, et enamikul õppusele kaitseväe ning piirivalvetulemata ja politseijäänuist oli selleks selge ameti koosseisu. põhjus. Õppusele järgnenud aruandluses Evakuatsioon analüüsisime ka mitteosalemise eraldi ülesandena saime põhjuseid. umbes kolmandikuga kaitseliidu ülemalt juhise harjutada õppusest kõrvale jäänud kaitseliidu naistest ei liikmete perede ja kohalike saadud kontakti või elanike nad ei vastanud, evakueerimist. umbes 100 inimest elavad alaliselt kui esialgu võtsime või viibisid ajutiselt välismaal, plaani üles sama seada vaid mõned evakuatsiooni-

itse kahtlemata tõsiselt proovile. Ettevalmistustega alustasime juba 2017. aasta sügisel, kui selgus, et seekordsele õppusele on oodatud tõepoolest iga Kaitseliidu tegevliige, BÄRBEL SALUMÄE,sealhulgas iga naiskoduNaiskodukaitse Nõmme kaitsja. jaoskond,

5 | 2018

ASSO PUIDET

6 punktid, siis lõpuks jõudsime selleni, malt ja sujuvamalt korraldada. et evakuatsiooniõppused toimusid Mängiti läbi intsidente, teiseks eesmärgiks oli kõikides naiskodukaitse kus evapakkuda ringkonkueeritavate hulgas organiseeritud tegevust leidus välismaadades, mõnes seati üles õppusel suisa 2 või 3 lastest perekond, dokumentideta osalevate kaitseliitlaste punkti. kõikides punktides ja naisisikuid, kojujäänud lemmikloomad oli välja kodukaitsjate lastele, töötatud mängulegendid e et vanemad , miks on pärast muretsev kodanik, saaksid rahuliku südamega tervisetarvis inimesi evakueerida, täita rikkega inimene, ilma ja oma riigikaitselisi ülesandeid. vanemateta tegutseti vastavalt legendile: seda lapsed jne. töövõimelistele tegime kohtades, kus evakueeloodusõnnetusest kuni evakuatsiooritutele anti täita mitmesuguseid relnilaager kestis 2 või 3 päeva. tartu vastatud konfliktini. ülesandeid. ringkonna evakuatsioonil aagris osaet evakuatsiooni valdnaiskodukaitse harjutas lesid ka siilile kaasatud oma politseinike kond ei ole eestis veel toiminguid: registreerimin sellapsed. tagasiside järgi e, meolid lapsed gelt määratletud, oli ditsiini- ja hingeabi, meil äärmiselt rahul ning lastehoid jm. olid lisaks spor- Politseiüksjagu mõtlemist, mida ja piirivalveamet tegi timisele ja meelelahutuse isikuja kuidas teha. Lähtusime le saanud tuvastamist, illegaalimenet mitmete tarvilike oskuste lust ja sellest, et meie ülesanvõrra varjupaigamenetlust. rikkamaks. nõnda saime ne saab igal juhul olla väärtusliku kogemuse kolmandaks sõlmpunktiks ka ametkonpeaasjalikult evakuatsioooli dade koostööst võimalikus eeldus, et inimeste aega evakuatnipunkti ülesseadmine ei tohi kusiooniolukorras. ja ritarvitada. Ühelt poolt töös hoidmine. inimeste andsid kõik evakuatsiooniõppuste „evakueeritavad“ oma läbiviijaiks panuse sellesulatuslik evakueerimine olid peamiselt naiskodukaitse ja se, et evakuatsioonim vabakogunemispunktidesse eeskonnad said tahtlikud, trans- harjutada vajalikke kelle kanda oli suuresti portimine jäi meie harjutatud protseduure, ent ka planeerimine ja ettevalmistus. teisalt oli neil endil võimalik osast seega välja, kuigi Ülesomanmõned annet raskendas see, dada elanikkonnak et väga palju meeskonnad rakendasid aitse teadmisi ka transjuhtnööre meil ees ei ja oskusi. nõnda korraldati olnud, lähenesipordifunktsiooni. kõikides me teemale paljuski evakuatsioonipunktides katse ja eksituse Laias laastus võib öelda, töötubasid et naismeetodil. Õnneks on esmaabist, koduturvalisus tartu ringkond kodukaitse evakuatsiooniõ est, vee- ja juba paar ppused evakuatsiooniõppust tuleohutusest, looduses täitsid kolme eesmärki. läbi liikumisest kõigepealt viinud ja nemad said jne. Lisaks meie oma olla alustajatele oli rõhuasetus evakuatsiooni liikmetele olid teenäitajateks. meesloenguid ja praktilisi konna kokkupanemis harjutusi läbi el ja kindlate evakuatsioonimeeskondade viimas koostööpartner protseduuride harjutamisel taid päästeame- gasisidest evailmneb, et kuigi teema tist, politsei- ja kuatsioonipunktis: oli evakueeritavate maanteeametispiirivalveametist, täiesti uus ning tähelepanu suunamine, registreerimin vajavaid t, välisministeeriudetaile palju, oli läbiviijate e ja infor- mist jne. meerimine ning evakuatsioonip motivatsioon väga kõrge. suudeti unkleida üksti logistiline tagamine, sh toitlustus, jagu õpikohti, mida järgmisel Pärnu ringkonna koostöö majutus, meditsiin. korral paremini teha ning kinnitati, politseiga kuivõrd eri paigus olid et sooevakuatvitakse valdkonda edasi Mõnevõrra teistsugune arendada. sioonimeeskonnad erineva oli evakuatsuurutervikuna saame tõdeda, sioonipunkti tegevus sega ja ka õppuse kestus et õppus Pärnumaa ei olnud siil pani naiskodukaitse ringkonnas, tõsiselt kõikjal ühepikkune, kus evakuatsioon korralsiis olid ka proovile, kuid saime dati koostöös politseiväärikalt ja funktsioonid eri kohtades ja piirivalveveidi eritulemuslikult hakkama. ameti ning kohaliku saime nevad. igal juhul said omavalitsusega. võimaluse kõik meeskonnäidata, et meie osalusHarjutati erinevate sihtgruppide nad peamised asjad läbi harjutada vas- aktiivsus on äärmiselt tuvõtmist, legendi kohaselt kõrge ning ning hulgaliselt mõtteid, saabusid kuidas järg- evakuatsioonip naiskodukaitsjad on tõesti valmis misel korral kõike veelgi unkti lisaks kohalikeoptimaalse- le elanikele saadud ülesandeid kohusetundliku ka pagulased. lt täitma.

tse

TRIIN KRAVETS, Naiskodukaitse Tallinna ringkonna aseesinaine,

JAANIKA KIKKAS POJA RASMUSEGA, kodutütarde Öökullide rühma vanem

Suurõppus Siil 2018 pani Naiskoduka NOORED

NOORED

Naiskodukaitse õppusel Siil: ping utus kandis vilja

JAANIKA PALM, Naiskodukaitse Lääne jaoskond, kodutütarde Lilleküla rühma vanema abi „Võimalus näha, kuidas noored muutuvad julgemaks, sihikindlamaks – see on noortejuhile omamoodi tunnustus.“

MARIT VIIDING

Aga Kopli

Õhtu hämardub juba, kui keeran autoga Paide äärelinna vaiksesse kõrvaltänav asse, mille ühel poolel on eramajad ja teisel poolel kaks ridaelamut. Kuskil siin elab Janno, kelle saunas peaks olema mingi müstiline „meeste punker“, kus Alo sõnul võiks toimuda meie vestlus. Tekst: INDREK RÜÜTEL, kirjamees 8

kohad. Ja kõvad.

unkt

5 | 2018

3/2019

Oma kogemustest parameedikuna Koplis pajatanud Joosep Loopere etüüd „Kopli, mu arm“ (4) paljastas linnaosa kogu tema ilus ja valus. Lugejad pidasid seda parimaks 2018. ajakirjas ilmunud meditsiinilooks.

Igaühel on murdumisp

ainete, opiaatide fororgaaniliste as korraks mürgistus). Tort pandi kiirabijaam kohvi, DEFi (defibrillaateeme teed ja ikulaarjoonele, Panime külge lauale, et kohe oli mine medioklav õhtul. akklemmid, näit jõudsime alles siis eesmisele tori) monitori aga söömiseni kussüdame kohale, üks veel ja kergelt arütmias, pikk istumine, südame alla, ebakorrapärane Ja seegi ei olnud panna sillaarjoonele e ja tõstmiseks tuli keskele pikijoonel saturatsiooni kil 15–20 min. nende vahele ja keerasin kraani roide peale. Viimane hapnikumask pärast oli järgmine sama Mõne minuti onele, lähed lahti 4 l/min. 4. väljakutse imet! tagumisele aksillaarjo patsiendid ilmselt tänav, 95–96%. O 2 teeb Paavli ei ole, EKG saturatsioon „Bravo“ kutse, kaasas? piki ribi. Kõdi balloon metsas Pipragaas. Jalgadele ja kätele Aga kellel on mees, silm valus. ei itsita kunagi. „deltaks“ ehk politsei. ka klemmid järgi, muutunud kutsutud oli Kohale oli on „Bravo“ samamoodi, värvide ega prinditud peale ning sajaga politsei, et mees tööle ja sireenid ja vilkur ine Kohapeal teatas külge. Aparaat sõites kolmetonn ei olnud. Päjäi otsima, meie Sajaga Politsei paljulubav PERH-i. Selkadunud. diagramm lahti ei tõsta. selle alati brigaadi buss rattaid maast tulime ära. olema rast printi ulatan e jaoks peab jalg süveneb ja teeb lennutund sellesse le kes mustem. juhile, n silme ees dis elevatsioo sirgem või surm 5. väljakutse otsuse: ST-segmen ei . Transport, vatsakesed OK, See tuli juba tagasiteel 80, liiga kõrge, kojad, te haigla. Naine, 6. väljakutse „Bravo“, Meremees laperdanud! osne l, lakkamatu udulikkus. i.v. (intraveno 82, Mustamäe viia PERH-i. Südamepu Käskis panna madal, Mees, korrus. rahul, 5. kahtlaselt Olin oli kanüül). verejooks ninast. Saturatsioon veenitee ehk veeni laud ja põrand sisaldus veres, vanainimese Vana mees, köök, 93% (see on hapniku ju kujutad isegi väga, sest Esemetel 100 ml Sa . punased. rohuks Ja päris 96–100%) juba on norm on on raske tabada. piisa, aga ninast . Ehk siis läbi kui aju ei saa on veri küll hüübinud ette, mis juhtub, perfalgaani boolusena ilma 1–3 minuti jooksul kuid peaaegu kallab. valt hapnikku? tilgasüsteemi, ss, see on surm. Meremeeste haigNinna läks Tampogra võetakse saabub kliiniline tilkumata. Otsus: lint, mida – pöörduv verele. selline kangast Kliiniline surm lasse uuringute purgist ja krutitakse ja kesknärvisüspintsettidega ringe, hingamise „Para“ pani, mina lakkamine, mille ninna üha juurde. teemi talitluse arst 2. väljakutse minutugev hoidsin pead, kestvus on 3–5 tänavas, väga noore „parana“ maksimaalne abi Naine, 18, Kari aruannet. Lõpuks selle aja jooksul küsitles ja täitis tit. Kui inimene kõhuvalu. tu ja lõplik marliplaaster. (98%), pulss suur oni pöörduma nina veel üle uue ei saa, saabub Mõõtsin saturatsio ur kõik OK. Viisime 130/80, temperatu Võtsin näidud, bioloogiline surm. Ühtlasi 110, vererõhk r 5,7 tunnused on: mehe PERH-i. triga veresuhku valge koonuga Kliinilise surma 36,9, glükomee ast ravimeid – palpeeritava ik pani kanüüli, võtsime kiirabijaam 1) vereringeseiskus mmol/l, parameed i. e magistraalar100 ml perfalgaan juurde. pulsi puudumin ka. valutusraviks kooki nüüd a. femoralis, te haiglasse. Kell 19.15. Sõime teritel (a. carotis, Viisime neiu Meremees pärast veresauna a. brachialis, a. Oi, see maitses väikestel lastel hästi! femoralis); 3. väljakutse mis tekib umbes Sellest tingituna 2) teadvusekadu, Mees, 27, silmavalu. vereringepärast se 7. väljakut 10–15 sekundit valutab ka pea. pimedus. (kukkumisel võetavad Koplisse on saabunud seiskuse tekkimist Võtsin kõik kohapeal Dicliigub kahtlasi tänavatel teostasin i.m. ja asend); Otsus: . Akendel passiivne ... Vaüldnäidud nahaväröö nõuab oma kulaarne ehk tsüanootiline tüüpe. Saabuv Mo- 3) kahvatu, lofenac 3 ml (intramus el liiguks nagu kohe pärast vereine ampull diklofenak sakul peegeldus id, vus, mis tekib siis 3milliliitr väga (vt ka kaksiktorn kanni). Kiirabis hamed Atta vend ringeseiskust; et ki süstlasse ja (esmase südaaga pigem ei usuks, et jälle minu 4) südame äkksurma ebaefektiivne, USA, 2001), tuttav töö, tundsin, eluohtlik, brigaadi tema siin? meseiskuse) korral „leib“. Seis polnud e. See võib tänavas, hingaminna võtta takso ja Naine, 62, Kaluri agonaalne hingamin e. kui juht soovitas minutit, enne halb enesetunn silmaosakonda. misraskused, püsida kuni 10 Ravi tänava EMO-sse sümpaatne, aga oli juba saabuTänavanimi on tekib täielik apnoe; Märkamatult jooksul ise kalur on. Selverist minuti Sõle Ühe patsient eksia. vaevalt käib 5) arefl nud lõuna, sõitsime möödumisest pääse, korteris ist pilafi ja Majja sisse ei vereringeseiskuse läbi, ostsin kuumalet heale praksäilinud kõriref… Kuskilt on saadud väga kõva jooming võivad veel olla kapsarullid. Oma mis viin, hoopis trahhea intumeie kompanii ikkagi viin? Ahh, leksid (ilmnevad tikajuhendajale, kõrvalmaja Kolja laienevad kes õpib Tartus suur purk samakat batsioonil). Pupillid Maja parameedikule, minuti jooksul, saime ikka sisse. tänutäheks Gustavi käest. Lõpuks (müdriaas) umbes arstiks, võtsin ka kitsaks (fosIkkagi 130 tundi kuid võivad jääda Napoleoni tordi. 5 | 2018 ja õpetamist kiirabis! minuga tööd MEDITSII

INIMENE

a haigla Sõle on endine Pelgulinn tuli esimene pole kerge unustada. tee peal tänaval. Juba Seda fluidumit nuras life! pisaraid. Real tänavale, Saturni kutse. Maleva Ja Kopli ei usu on hommikul tuled, siis „eläma gast mööda. Laupäeva Ja kui eemalt 1987) siin ... juba vilgas elu laiffi“ (Matti Nykanen, lehvitas ja toimetas Pirukamüüja pigem ei kehti. sattus väga heale edasi. Meie sõitsime Kopli praktika oma kastidega , aga natuke edasi … päevale, laupäevale tige on kuu lõpus Kopli ajale. pahale tüüpe ise toime ja pahur. Enamik 1. väljakutse ehk küllaltki tused, mis ei tule ja sotsiaaltoe Prioriteet „Charlie“ l, on 5.–7. kuupäeva valu rinnus, kiirgab makstakse välja kiire. Naine, 67, kohe ka otsas. Siis on raske. nädala pärast selga. Hingata (müo„Teie, eestlased, tavalisem MI Üldiselt kõige suhtumine teine: Suur sead, (tegelikult kahtlus, eks ole? olete ikka kuradi kardiinfarkti) EKGja portatiivne sõna, aga las ta on seal üks teine meditsiinikohver i-) aparaat kopeikaga peaks olla), no kes selle (elektrokardiogramm jäi autosse. Ja siis veel pikk alloon saama???“ hakkama kaasa. Hapnikub ini175 ema tegi. Pahur vererõhk: sys. kirjeldus, mida Võtsin näidud, dias. , maakeeli ülemine), l mene on kole. (süstoolne ju loomulikult alumine). Hommiku Ega ükski tegija 80 (diastoolne, õigusi teatakse olnud 200 mm/Hg. tööl ei käi. Ja oma oli d 6 sotsialisti ja kinnitasin Ülakeha paljaks peast, nagu korralikud – 2 mõlemale muiste. klemmi rindkerele kiirabijaa4. roide alla, järgSõitsime Mustamäe poole sternumit See välja Kopli baasi. mast kell 8.20

Ühele saabub see 10 km pikkusel, on eriline. lõõskavas päikeses sulava asfalJOOSEP LOOPERE diga teelõigul, mida mööda peab Tekst: järgmise punktini vantsima. Teist tabab see luurelaagris, kus selgub, et söö-joo mida ja palju tahad – ühtegi kalorit ega vajalikku vett organism enam omastada ei suuda. Kolmandal on tee püsti ees, kui selgub, et just nüüd, kui püksid on kuivad ja puhtad, peab uuesti sumpama läbi roostiku, vee ja muda selles neetud jões, mida niigi on juba kolm korda ületatud. Neljandal jookseb juhe kokku, kui järgmise punkti ja meeskonna vahel on vastutegevuse üksus, otsustada tuleb kiiresti ja vale valik maksab kõigile elupunkte. Suur Katsumus ongi selle mõttega üles ehitatud, et osalejad viiakse füüsilise kurnatuse viimase piirini ja siis nõutakse vaimutugevuse ja -teravuse demonstreerim ist.

Kopli, mu arm

Neli meest, üks meeskond, üks eesmärk

Koostöövaimust oli kantud ka Indrek Rüütli artikkel möödunud aastal admiral Pitka luurevõistlusel teise koha saavutanud Järva maleva võistkonnast „Neli meest, üks meeskond, üks eesmärk“ (3), mis lugejate hinnangul platseerus kõige kõrgemale kohale persooniloo kategoorias.

või inimesi liiga vähe, siis kvalitatiivselt on moraalne komponent ja koostöö alati kordistajad. Sõjaajaloost võib tuua palju näiteid, kus ebavõrdsete jõuvahekordade kiuste on võitnud justkui väiksem. Mainiksin siin vaid Raate tee ja Suomussalmi lahinguid Soome Talvesõjas, kus suhteliselt väikesed Soome üksused lõid ülekaalukat vastast. Teiste tegurite kõrval oli just soomlaste sisu selleks moraalseks komponendiks ja koostöö aluseks, mis tegid võidu võimalikuks. Ehk nagu Oskar Lutsu „Kevadest“ tuttav Tõnissoni ütlemine: „Mis nad siis tulevad meie õue peale kaklema!“

naiskoduk ai

ASSO PUIDET

4 | 2018

HARITUD SÕDU R

est on rahuneist nõrkust me

HARITUD SÕDU R

s? al see alga Sõda – mill

Bärbel Salumäe lugu „Noortega töötamine on privileeg“ (5) pälvis parima noorteloo tiitli. Airi Toomingu „Naiskodukaitse õppusel Siil: pingutus kandis vilja“ (6) tunnistati aga kõige paremaks Naiskodukaitse tegemisi kajastanud looks. Tihedas konkurentsis osutuks parimaks ajalugu käsitlevaks looks läbi aasta ajakirjas ilmunud Martin Andrelleri taaslavastatud Kaitseliidu

Kaitseliit

kaitseliit siis ja prae gu ANDRELLER

Eesti Vaba riigi ja Kaitse liidu sajan taaslavasta da sünnipäev b Kaitse Kodu a puhul ! vabatahtlik Andreller vanu fotos fotograaf id, et rääkid Martin a ja tallet ada aja lugu. Tekst:

MARTIN

KAITSE KODU!

suur visioÜks selle küla mees, johan näär ja oivaline organiseerija päevad Pitka andis vaid mõned korraldatud pärast puna-Venemaa oma Tallinna kallaletungi Narvale korralduse laevatehase töömeestele samamoodi oli ehitada soomusauto. käivita juba justkui mittemillestki ehitamise ning tanud soomusrongide mereväe. Eesti ja loonud Kaitseliidu

ajalooliste piltide sari, mis oli pühendatud organisatsiooni 100. aastapäevadele (7).

eesti sava jonni korral pole on meestele miski võimatu, Eesti päris oma soomusau-

tode esiisa ehk soomusauto Estonia. Tekst: IVAR JÕESAAR

Tirpitz – peidetud

5 | 2018

müha, mäslev merevaht rannal, tuhanded liivale uhutud merekarbid.

Sõjaajaloo huviliste maiuspala

Erilise pärlina avati Lääne-Jüütimaal Blåvandis 2017. aasta suvel uues kuues muuseum Tirpitz. Kunagise 38 cm SK C/34 kahuri jaoks mõeldud punkri ümber on ehitatud nüüdisaegne massiivsest betoonist,

PORT

keskendunud kuulamisele erakordselt vaikne, siin saabki kõigesse rahulikult süveneda ja manada silme ette pilte läinud aegadest. Lisaks on kõik tekstid inglise keeles väga ilmekalt ja olukorratruult sisse loetud. Muuseumis on neli sektsiooni, millest külastaja saab läbi jalutada. Üks näitustest kannab nime „Lääneranniku lood“. Lisaks staatilisele väljapanekule, mida saab ise uurida, muutub saal iga poole tunni tagant pimedaks kinoruumiks ning mööda seinu, lage ja põrandat hakkab jooksma 20 000 aastat lääneranniku ajalugu – fi lmina, varjuteatrina ja kes teab veel millena. Seda peaks lausa mitu korda vaatama, et jõuaks kõiki nüansse jälgida. Aga on üsna võimas tunne seista tallavate mammutite keskel või mööduvate viikingilaevade all. Suurim vaatamisväärsus on muidugi punker ise. Tirpitzi punker ei saanud tegelikult kunagi töökorda, sest see pidi valmima septemb-

1 | 2018

bimisest Vedelik utar st ja toitumise s tingimuste külmades di an Utria dess l 2018 näite

6 | 2018 45

ORT

SÕJASP

KARRI KAAS

terasest ja klaasist hoone, mille kuju järgib ümbritsevaid liivadüüne ning mis asub suures osas maa all. Just selle ümbritsevasse hajuvuse ja sulanduvuse tõttu nimetatakse uut muuseumi ka peidetud või nähtamatuks muuseumiks. Väga huvitavalt on muuseumis lahendatud probleem giidide ja pikkade tekstidega, mida enamasti jaksavad lugeda vaid tõsised huvilised. Muuseumis polegi pikki kirjalikke tekste ja ilmselt ka mitte giide. Iga külastaja saab sisenedes kuulari, vastavalt eelistusele taani või mõnes muus keeles. Muuseumis on kõikide eksponaatide juures üks või mitu kuularimärki, mille juures igaüks saab oma kuularit piiksutada ja seejärel kuulata lugusid konkreetse objekti kohta. Allakirjutanule oli selline süsteem vägagi sümpaatne, sest esiteks saab iga eksponaadi juures veeta täpselt nii palju aega, kui kaua see konkreetne asi huvi pakub, ja teiseks on muuseum tänu külastajate

PORT

MILITAARTURISM

See looduslik ilu ja ookeani lähedus meelitab Lääne-Taanisse igal aastal sadu tuhandeid turiste. Aga mitte ainult see. Kogu Jüütimaa läänerannik kannab endas varjatud ajalugu, olles osake II maailmasõja ajal rajatud suurest kaitserajatiste süsteemist. Nn Atlandi vall kujutab endast aastatel 1942–1944 Saksamaa rajatud betoonehitiste, punkrite ja miiniväljade rodu, mis kulges mööda Euroopa rannikut Norrast Hispaaniani. Militaarhuvilisele jätkub Jüütimaal kauaks mõnusat avastamist, sest nähtavaid, varjatud või hoopis liiva alla mattunud punkreid on rannikul tõepoolest igal sammul.

SRA-s ei ole tavapä rase lasketi üksluisust. iru Rajad on erinevad: leks võib selkasuta lintide, teisald da klassikalist tiiru „ehitusmater atavate seinte ja muu jaliga“; kuid ka autod, sobivad punkrid, koerakuudid kõik muud ja variandid, mis õelal, siiski loomin aga gulisel rajame pähe tuleva istril d. ga. Hakka sihtmärgid: Erisugused on ka ma tuleb saada just neid võib ses varust olla liikuva ja statsio selliuses, naarseid, id seljas ja küljes mis sul tavapäraselt märklehti meid. Rada ja esevõib suutma oma on. Samuti peab lisaülesannet vürtsitada toreda varustuses te ega, nagu juda ja vastut kiirelt varvise. Relvad granaadiuld anda. e kasutu mugav ust Positsiooni st saab ülesan netes kombi sageli valida ja neerida ja valmistab ei saa. SRA tuleb hakka takistustega sõdurit ette ma saada. st ebamu reaalseteks, peab vaheta Positsioone gavateks tingimusteks ma, märkla on kaitsel erinevas uad on . See iitlasele kauguses väga hea jaõpet täiend ja laskea laskevälvõib mõnik send av sportim ord olla päris ja põnevu isvõimalus või ebamu st pakku ebatavaline gav. Vaheld v vabaajategev ust on palju sooritusviis us. ja on vaba. Riigikaitse See on peaaeg nagu päris. on enesekaitse Sõda ei anna u Lisaks kaitseliitlaste mis tingim sulle valida, ustes le ja väelastele tulema igasug lasta. Pead toime on SRA klubig reservustes oludes liituda ka SRA-lasena teiste jõustru a võimalik . Vilunud peaksidki liikmetel. ktuuride sa mõtlem nagu sõdur, a mitte nagu Samuti kuluks sportlane. igale naisko kaitsjale duKasu kaitse ära oskus supi keetm vahepeal, ise SRA on prakti liitlasele nii mööda minnes, köögiaknast panna treenib taktikaline laskmine, mis paar pauku vale võõrale aias tiksupeab hindam list mõtlemist. Sõdur pahalasele. a olukorda meie ja riigika Riik oleme ritsevaid ja ümbtingimusi, sekaitsevõime itse on meie endi mõtlema oma liikum ene. läbi Igal ise ja teguts tasemel. kohta valima Aega ja on kaitsel emise. See ta. Kriisio iitlase jaoks ise meile lukord annab suurepärane ala individ tingimused uaalsete ja slõuga Karlsso oskust n „Mina damiseks: ni relva haaram e arennustab lühike nii ei mängi!“ engile suuna ine, märst mine, lasu selgeltnägijat tulevikku ka ilma sooritamine ja positsi e ooni vaheta jaline riigika tuleproovita. Laiapõ mine peavad toimuma hitse ei tähend kiiresti ja vähemat, a midagi sujuvalt. eelduseks kui meie oskust Selle on siiski toime olukor tulla ise täpsus, nii nevalt peab dadega, mis et eelteadma, rohkel maailm üllatus kustpoolt rauast välja al meile varuks tekuul lendab ja gipäevas mis asi on Ajakulukam on. Arkirp. ennast võivad ellu jääda täpne tina need, kes aidata lasevad vastast rohkem heidutab . Kriisis jäävad ellu need, kui kiire Muidugi kes ennast võib ta viimas möödalask. aidata oskava SRA on üks naeru kätte el juhul ka d. võimalus surra, kuid toime õppida tulema lootma jääda. sellele Rahmeldamin ei saa jaoks realist ebaharilikes, võitleja reeglina likes tingim e siiski head tulemu ustes. Ja siiski – st ei too. jutamine hoolimata Harja kogem nevast ei kõigest eelus aga küll. ole SRA peami Tõenäoliselt teha sind saab iga ne eesmä mõistusega vähegi terve kiireks ja rk täpseks kaitseliitlane Jason „Riskik sõda ei tähend aru, et uller“ Statha nagu just nimelt m, vaid ilma, leboma a päiksepaistelist ohutumaks ti laotam sitsejaks, relvade käist liivale, lamades kes tuleb laskea toime erinev olukordades. nutilist medita sendi võttu, viiemi ates Ka head relvaa omade tsiooni rsenali s ei ole kellest ritamist enne lasu ja vasakp ki abi, kui oolse naabri soo- endale või kaasvõ ärritumist, ta peale itlejale viga kui tuline teeb. kest sulle krae vahele kukub. Sõda ka nevere ei tähend nding story’t a , kui sa ütled ootamatus olukorras: Lisainfo „Atsurr! ja kontak on veel üks Mul tid: elu!“ Sõjas https://viru-lk koha eest kahjuks teise .weebly.com/ medalit ei http://s ra.ee/ saa. Vastan võib üllatad Pärnu, Harju, Viru Laskeklubi e a nii aja kui https://resul.f Tartu laskekl paiknemisei/sra-ammun ubid nat/

SÕJAS

MILITAARTURISM

SR A

– rohkem kui täpi toks imine Kui

jalanõusid vaiku otsimas käivad. Näitus annab inimjõudu, aega jne betoonrajatiste on ukse taga ris 1945, aga sõjategevus lõppes õiget kolm ka palju näpunäiteid, kuidas SRA ehk ehitamiseks kulus) kui ka eludele, e kuu kütm Sõdur i-Reali juba sama aasta mais. Punker oli ise jagu, merevaiku ära tunda. rekala ks stlik Admis vajasid elamist Hitleri suure istekohad on (tegeli kult mõeldud suurele, algselt laevadele ning neid Kokkuvõtvalt võib öelda, et kogu sovelle reserv kõik hõiva idee varjus. Oma lugusid räägivad ühendab ehitatud 38 cm SK C/34 kahurile, Eesti Reserv tud ja väelas iläisammunta, tõlkes ttu laste Laskes näide klassi muuseum on suurepärane väemehed, kes pidid samas punkris ette astub ’reservpordiliit. tele kohan mis otsustati hiljem hoopis rannadatud laskm Surm 1, siis SRA-s on tänapäeva võimaluste kasutamisest on prakti teenima hakkama; naised, kes kasutusel ine’) oled sa tõenä line sportli kaitsekahuriks teha ja maismaale kaks relvaklassi: k laskm ine, nii arhitektuuris kui ekspositsioonis. kus igal vaba- ja standa oliselt sattu armusid Saksa sõduritesse; lapsed, paigutada. Tegu oli n-ö pimeda määratakse vaatamist rdklass. See nud rohkem võistlusel võib kasuta SRA Kindlasti on oma silmaga kursusele. kes olid sakslastelt maiustusi saavõistleja kui ühte da punkriga ehk sihtmärk ei olnud poolt kasuta va karabi relva ja väärt, kui oskuslikult on ühendatud tüüpi ning ini järgi. nud; inimesed, kelle elusid muutsid relvakäsitsejatele endile nähtav. diskva lifikat relvaStandardklas taon kõikvõ moja punker Tekst: betoonist massiivne kerge saada. siooni on sis imalikud VELLI sõda ja betoon. Ühest küljest on see Massiivses betoonhiiglases ringi Seda viimas täiendavad timisseadme kõik see sobi- EHASALU, vabata dernne uusehitis ning autor et loomin väljapanek sihhtlik d keelatu gulise l arusaa t seetõt tu, on liikudes saab iga sopi ja ruumi kohta hästi suurejooneline d, vabakl liivadüünidega. need laiuvate pandud valisu ma lugematute ja misel lubatu arvude assis oma võimsate sest pole turkuulata detailset selgitust, mis seal misseadmete d. Siiski pole sihtiSRA-s peetak lasket iirus ruumi Vägagi külastamist väärt on ka kõik tonnide betooniga. Teisalt on veelgi ga lubatu oleks pidanud olema, milliseid jälgi ja klassis se sellest d ka vabakinni. Just muuseumis esitletud näitused. põhimõttest täiendada võimsam kuulata lihtsate inimeste sellest võib leida ja kuidas kogu turval ine püstoleid, on oma olemu relvak äsitsusosk us sest SRA Kes on natukenegi sõjandushuviväikesi lugusid, mis on igaüks omaselt reserv ja laskur masinavärk oleks töötanud. Punker ja sõduri väelaste i areng on spordiala line või Taani roheliste väljade ja ajale on ala moodi jätnud jälje ajalukku. selle eesmä rgid. on säilitatud pimeda, rõske ja pisut neid armee püstol teisejärgulin loo nautleja, leiab Tirpitzist kindlasti e– s sihikute kõhedusttekitavana, mis paneb mõtja kompe toritega ei Mis loom nsaatuunita ning Oma silmaga vaatamist väärt selle iva ja elamuse, mille pärast lema tõeliselt massiivse sõjariista on SRA? olla võima SRA püüab kindlasti Taibukamad likult Muuseumi neljas näitus „Mere kuld“ tasus minna. Soovitan võimsusele ja koledusele üheskoos. said juba Võistlusalaga sõduri-realistlik. pärit Soome aru, et SRA külastada kõigil Lääne-Jüütimaale on Taani suurim merevaigukogu. tegelemiseks on tarvis st. See on Tirpitzi kahur oleks pidanud põhja saab jääb, üle aega kui reserv Ja tele läbida sattujatel. on kogu kohandatud väelasSRA laskur laskma iga sõjalaeva 55 km ulatuses. Külastajate ees rullub lahti astuda vastav ja vabata i koolitus gikaitseorgan ronida Blåvandi liivadüünidel, otsihtlike riija merevaigu kogumise lugu ajast, mil a See oleks olnud tõeline löögirusikas isatsioonide meks. Liikme laskespordiklubi vanu kaevikuliine ja mõeldud silmadega da leiud kõik ja liikme liiktegevus keelatud oli see staatu sportlik laskmi tele leda Hitleri kavandatavas kaitsevallis. s võimaldab erinevatel eesmärk püüda silmata looduse varju jäävat ne, mille osakuulusid kuningale, kuni tänase on arenda SRA võistlu Näitus „Betoonsõjavägi“ kesEestis kui da prakti stel nii turvalist betooni. Uskuge, see on seal, isegi Soomes ja list ja päevani, mil fanaatikud ikka veel relvakäsitsus kendubki Atlandi kaitsevallile – nii annab laskur ja võrreld oskust, mõõta ametliku laskesp kui te seda ei näe. ile ja lausa igapäevaselt rannas merea laskuri ortlase litsent ressursile (kui palju materjali, SRA reeglit laskeoskust arengut. si. es on välja ja toodud ja kirjeldatud SRA toimet 69 ära ka soome 1 | 2018 keelsed laskekäsklused. laskevõistlus ab „Reser vväelaste Need saab e reeglite“ kodus aegsas pähe õppida on kokku alusel, mida , et ei peaks ti 20 lehekü lust guugel keset võistlge eesti tõlgitud keelde tränsleiti dokumenti. otsima. Need sisalda spordiala üldpõhimõtte vad Miks reegleid just SRA? id, võistlu ja korrald ste Kui ust, turvan oled paar laskekäsklus õudeid, korda tiirus i, lubatud käinud ja dusi, punkti relvade kirjel- sulle tundub, et lasketäpsus de arvest savalt hea ust si. Reeglid on pii(nt saad juba on kirja pannuja karistupealt vabalt viie Reserv väelas d Soome garaažiuksele meetri te Spordi siis võiks Ühesõnaga: liit (RESU mõelda natuke pihta), L). kõik on regule sematele toimub kindla väljakutsetele keerulieritud ja te kokku juurde saab . Täpsuse Pole tarvis lepete alusel. treenida pikka viha ka kiirust liikumist pidada, kui kohtunik ja sihtmä sulle midag alt kehalt rkide tabam Tulem i ette heidab – põhjus use arvuta iseks. kandub kuumem seega pole selles, Soojus miseks võetak es, skoor punkti et sõbra näguka vedelik u ja meeldi se vedelik ale s ja un ja peab jagatak sinu ks külmem keskend oma mitte. seega se ajaga – saamise oma kasu on mõlem Järgnevalt Eestiss näiteid e jõudis kehaad olulise soojast joogist atuur sele, tuues olema jagada d. Nullig maleva ei saa, seepär toidu tarbimi luure-pat-see ala tänuuTartu us ehk üka stest koostö vedelik temper se aseme kogemu öle Vantaa ast vesi ei sisalda Jätkusuutlikk laste meeskonna reserv väe- . Puhas l pigem täpne. ole rassimiühend2018. dessant a oma usega u omast kõrgem säilitad lõpptuseda energia tlusel Utria Samuti jääb Juhtlõig us sed stes vedelikSoome st. Esimeonad tartuk ja me ei tarbi lemus kulub suse võime 1 nimega seda kehvem mainitud ks Surm rullvõis kaloreid omand tingimu juues kauem es vett on tamise asid tagaaks, Arvo luslitse kodaniku ise molutad, s SRA võistmida Vardja, Harju Külmad saavu ks. Külma ntsi 2011. saamise Reservvä ebapiisava tarbim amiseknii et vanaem lefonik s aastal. eesmärkide Laskespordiklubiku soojend elaste MTÜ juhataja. on klubidkui soojade õnele võid Tänaseks t vee ja toidu a tehullemad loodud lisaks hulk energia vältel vajalik läbimi seega talvelvastata pärast rini,st. Tartule ka peratuu 44 järjed palju Harjumaal, Algaja vajaliku aja le siiski lohutu raja Pärnumaal kehatem vett juues laskud olevat 6 | 2018 e arv ja aeg ja Virum ise piiril tingimustes. seks: et, levinuma aal külmum dis piiratu lahinguvõim ainuüksi veeei ole selles spore lisatoitu d, uvõim me loeb igavaid vajame a lahing s. Jättes kõrvale es tulemus. Vesi inimese sünonüümig soojendamisek kasutad palju- Vee hulk kehas väheneb detailid ja väljendub osakaal võitsugu peened oletame, et säilitamine, on vanusega, kuid selle massis jääb toon näite: keha ümardamist, 4 °C. KeÜheks neist lusealise mehe temperatuuril jõudmiosaleb des tegurites. joome vett juurde. Vesi ini (37,5 °C) alates umbes 60% oskuste rakens protsessides, rtimi- hatemperatuur soojendada 33,5 °C üksikvõitleja kehas paljude transpo on vaja vett amiseks ja tingimusrakkudesse rimiseks i vee soojend toitainete damine talvesõ atuuri regulee võrra. 1 gramm kalor. Kui kulub üks sest kuni temper saadab keha st vett, 1 kraadi võrra u puudusel tes. janu 250 g 4kraadi seni. Vedelik hakata joonud oleme i, mis käsib amiseks seega ajju signaal d, et külmaselle soojend , 8,4 kcal. On tõestatu i kulub Tekst: ümardatuna kustutama. t VALDO HÄLVIN selle signaal 8375 kalorit, stes esineb eeskuid liitrite nooremleitnan des tingimu küll palju, Sõduritel 2018 võitjam või jää Seda ei ole puudujääke. Utria dessant uliikumises koguneb. Lume ad vedelik peale ikka eesmärgil tihti kergem konna liige kannailmnevad ga vee saamise mid, kuigi . söömise sulatamine puuduse sümpto janutunne puudub lugu, sest on kurvem energiat. neil vedelikutanute sõnul korda rohkem teha pause võtab mitu °C jää sulataKülmas tuleb grammi 0 a ennast Näiteks ühe ning sundid 80 kalorit, ane tarbimiseks veeks kulub °C 0 Ööpäev jää sulamiseks i jooma. est sama koguse ja kaaslas s sõltub füüsilis seega kulutab jõudmisega kehavedelikuvajadu t, tervislikust koos vee kcal. Litamine vanuses i umbes 29,4 aktiivsusest, jne. Üldlevi söömine temperatuurin treenitusest lume ja jää keha vaseisundist, suurendab et inimese on vaja saks ütleb, lund Kui ohtu. nud valem arvestamata alajahtumise t koormust iseks, tuleks 30 ml vett jab füüsilis vee tarbim a. kasutada toimimiseks s, seega sel enne sulatad normaalseks kõrvalise see võimalu kohta ööpäeva on 2,4 il on ainsa kilogrammi veevajadus Utria dessand tele soe vesi, võistleja 80kilose inimesekaotame sama palju, as abina lubatud võivad kontrol lu 500 ud liitrit. Ööpäev välja hingamisega mida tugiisik joonistub eu näiteks üksnes anda. Siit es higistam talvipunktid us olekus sellel raskel ml, rahulik rasvumine, jääkained, tugiisiku olulisus on võistTihtipeale 300 ml, lisaks mängu vedevõistlusel. tulebki sel uuteaeg Siin b, u kokkup uriin jne. mis tähenda kasutakonna ja tugiisik lu mõiste, lühike, seega liku tasakaa tuleb tarbipunktis üsna d veehulk kaheliikmelist iga et kaotatu võistlejad al. Raske seljakot vad paljud Vesi võib peakorr misega korvata veekadu ulatuda kohvi abimeeskonda. võib a ka teed, kaotab suusatades sisaldad keha daja sõnul võimalus päevas. Kui 2 10 liitrini it, seega on isiku puhul ada või puljong kg kaaluva kuni 4% vett (80 energiat ammut li on soojal kujul füüsiline sooritus materja l), väheneb lahustuvat usel otsene puljongi suur. Vees on veekaot näiteks mõne . 100 ml 40%, seega g liitri mitmesugust, lahinguvõimele n vees on 100 mi kulub mõju meie kontsentratsioo võib olla suurema miseks organis süsivee imendu jällegi suur ega kui kohta. Tee minutit ning 10 sisaldus seda b umbes tauriini joogis pikenda kofeiini- ja vett saab Puhast sooja vesikute hulk juua sageli kaasas olenergiajook. Mõistlik on kergel kujul aega veelgi. mitte pärast s – nii kasutada rajal kogustes, u valmistamisek väikestes korraga pingutust nud kuivtoid e koormus paaritunnist loov. Füüsilin et tuleb olla vajadus et ja energia palju. retkel on suur ei valeta, väites, 57 Rahvasuu sooja. 2 | 2018 annab kehale kuum jook

VELLI EHASALU

Tekst: NELE PERNITS

ORT

Kokku panustas ajakirja möödunud aastal ligi 120 autorit, kelle vabatahtliku töö tulemusena ilmus Kaitse Kodu! veergudel üle 160 pikema-põhjalikuma artikli ning lugematul hulgal fotosid, joonistusi ja teisi illustratsioone.

järel üheks – Veebruarirevolutsiooni aasta nosaanud Eestimaa see soomusauto on 1918. Eesti kubermanguks algul Vene vembris tegelikult rakendunud oli 1918. aasta jooksul (Eesti lahkudes riigiga peaaegu ühevanune. ja hiljem saksa vägede ei ja rahVabariigiga täpselt samaealine relvadest lagedaks tehtud olla, ilmasõjast saagi meie sõjaväe relvastus vas neli aastat kestnud 1918. aastal ei pööranudki sest oli ju 24. veebruaril tüdinenud. seetõttu Vabariik oma paradiisi välja kuulutatud Eesti nad oma kommunistliku kuud vangis eriti tähelepanu, esimesed ligi üheksa müügitööle idee Esikäes.) seda kohe 1918. aasta saksa Keisririigi vägede lõpust vaid hakkasid seni sakslaste mese maailmasõja ametlikust 28. novembril, pärast olnud ei aastal ületulekut, ki11. novembril 1918. hoitud rindejoonest ja end represseeaga möödas kahte nädalatki bekähku ellu rakendama, rügemendid Kogu Eesti koju asutavad saksa rides Narvas kodanlasi. pinnalt näis olevat ei jõudnud veel Eestimaa kommunistlik tulevik kui juba surus minemagi marssida, otsustatud. id-utopistid revolutsiooniliste riigipöörete Kuid revolutsionäär puna-Venemaa asja. Esiteks terensegaduses sündinud paar unustasid peale uue sõja – päris meie noorele riigile das eestlaste ees esmakordselt ning teiseks meie oma Vabadussõja. vabadus ja iseolemine oma Eks tsaaririigi varemeile küla meil siin tegeliehita- oli Leiutajate uutmoodi punast impeeriumi kult olemas juba toona. oli lihtne vate enamlaste kaalutlus

Jüüti poolsaare läänerannik on looduslikult üks ilusamaid kohti Taani Kuningriigis – hunnitud ja pidevalt kuju muutvad liivadüünid, Põhjamere mitte hetkekski vaikiv lainte-

SÕJASP

Parimaks reportaažiks tunnistati Velli Ehasalu „SRA – rohkem kui täpi toksimine“ (10) ning parimaks õpetuseks Valdo Hälvini „Vedelikutarbimisest ja toitumisest talvistes tingimustes Utria dessandi näitel“ (11).

jooniste järgi valmis Saukase visandatud juhtimisel ja insener alamkapten A. Uusi

Põlve otsa s tehtud – soomusauto Estonia s kole, kolisev, kuid tõhu

sõjar aud

KAITSELIIT

tulemusel oli kollektiivse mõttetöö 1918. aasta jõuludeks nimega Estonia ehitatud esimene soomusauto

Tapa malevk ond Järva maleva oli Kaitseliidu malevkond. Oktoob ris 1934 alustas malevkonna Tapa juures iseseis tegevu st vat raudte e mille pealiku üksikrühm, ks oli Karl Kleem eier. Enne 1940. kuulus Tapa aastat malevkonda kompanii, Tapa Lehtse kompa Ambla kompa nii, nii, Nõmm kompanii, küla Aegviidu kompanii ja Albu kompa Praegu kuulub nii. Kaitseliidu ammutuntud Tapa üksikko Kinnituseks mpani i Viru maleva ja piikoosseisu. tõsiasjale, et hea tahte

elamus düünide vahel

Külastatud kohtadest meeldis lugejatele kõige enam Taani rannikul düünide vahele peidetud Teise maailmasõja aegne rannakaitsekindlustus Tirpiz, mida käis uudistamas Nele Pernits (9).

ehitatud usa-st pärit veermikule soomille avarustel eduka sõdijana. soomusautot Pierce-arrow, s, kus paiknev muki selline ehituslahendu pearelvaks oli pöördtornis Eesti sõjatagas aga kaks Maailmasõjas käinud auto kõrgendatud läbivuse 76 mm kahur, lisarelvadeks insenerideasendav ujat. meestele ja laevatehase tagumisi vedavaid rattaid Maximi raskekuulipild soomusauto , kuid auto pööramijõudsid le-mehaanikutele oli sama aasta detsembris mahajää- roomikutepaar mittevedavat siia veel 18 tuttav. Muis asjus arengus seks kasutati esimest, merekindluse kaitseks armee oli oma variatsiooninud Tsaari-Venemaa rattapaari, toimis eri Putilovi tehases usa Petrogradis sõidu, moodi algusaastateni esimeste soomusauto Truck Co veerdes kuni külma sõja firma Garford Motor juba Vene-jaaainult roomiLisaks kitega katsetanud ju mil võeti kasutusele mikele ehitatud soomusautot. maailmasõja lahinEsimese ajal. sõja alusvankriga maailmapani kutel liikuva mereväele ehitati Esimese oma Vahepeal aga soovältel oli Venemaa soetanud gumasina lahendus. 30 Garford-Putilovi soomusNõukogude sõja ajal aja kohta muljetavaldava arendasid 1930. aastatel musautot ka Vene maaväele. mitusada sakslased kõrged autopargi, kuhu kuulus Liidu liitlasteks olnud Garford-Putilovid olid ukeid, isegi ligi tuhat) kohal) ja (mõningail andmeil välja mitmeid poolroomiksõid (juhi koht asus mootori ehituse ja käigus erinevat päritolu, erineva kuni 11 tonni), millest Teise maailmasõja Tsaari-Velahin- rasked (lahingukaal tõtotstarbega soomusautot. tootmisse lastud, jalaväelaste 30hobujõulise mootori oma ehitakuid enamasti ks mõeldud ne soomusautod olid pinnasel vaid 18 guväljale transportimise tu aeglased, tugeval Itaalia ja usa öörid Garfortud Inglise, Prantsuse, poolroomik-soomustransport sõitvad soomusautod. . Osa neist olid piisavalt km/h autode alusvankritele Maximi kuusdKfz-250 ja sdKfz-251 di relvadeks olid kaks osa ehitatud koos lahinväljaulaoli ostetud valmina, võimekad ka tankidega lipildujat auto külgedelt litsentsi lahendukohapeal antanti liitlaste ning kolmas gus osalema. samasuguse tuvates kasemattides konstrueerimadalas alusel, osa Venemaal sega pealt lahtised soomuskarbid sõiduki tagaosas, kõrvuti venelased vedamiseks lahinguväljal tud. Erilist huvi tundsid mm kahuri76 sõdurite asuva ehitatud sookasutada olnud pöördtornis Inglise firmas austin 270 kraadi olid ka lääneliitlaste ga. Kahurist sai lasta ostsid neid ukid kahest musautode vastu. Nad ameeriklaste poolroomiksõid ulatuses auto tagasuunas, ja ehitasid ka loodud kui sisse, modifitseerisid kuulipildujast M2 ja M3. Need, esimene kasemattides asunud nime all. Vene kui sooise austin-Putilovetsi külgedele. 6,5 suurtükiveduk ja teine aga vaid ettepoole ja varmad (üllainsenerid olid juba toona mustransportöör, põlvnesid paksune soomus ei pakkunud häid ideid üle nimega sõjaeel- mm ga oma lääne kolleegide tus-üllatus!) tuttava piisavat kaitset terassüdamiku oludele vastase’i 1917. aastal võtma ning neid Vene sest Prantsuse Citroën-Kēgres vintpüssikuulide eest. ks ja lollikindlaTallinvalt vastupidavama poolroomiksõidukist. osa soomusautodest teine teema saadeti neist maks ümber tegema. mitmed kus aga see on hoopis üks teades aren- nast riia rindele, Näiteks oli Vene tsaar, sõjasaagiks. ega puutu Eesti soomusautode langesid sakslastele mis murdsid nii sellest, et Freikorpsi oma riigi teeolusid, gulukku. Meie lähtume Hiljem sõdisid nendega ja telgi, ajal olid mittõldade kui autode rattaid suurlinnades, Esimese maailmasõja võitlejad saksamaa aastal Venesoomuskutsunud juba 1906. medki Tsaari-Vene sõjaväe kommunistidest mõõtu võttes inseneri neid ning Garfordid maale andeka Prantsuse autod käinud ka Tallinnas spartakistidega, mõned et see asuks hooldatud ning ka adolphe Kēgresse’i, oli siinsetes sõjatehastes olid Poola armee käsutuses teedele soomusauto konstrueerima Venemaa ja remonditud. Läti armeel oli Garfordi id. Maailsobilikke roomiksõiduke Kurzemnieks. arendustöö I masõja ajal sündis selle Soomusautod Eestis innod käigus ka oma aja kohta maailmasõja ajal Leiutajate küla soomusauto musauto suure mealguseks vaatiline poolroomiksoo Tallinnas asuva Peeter Kuigi Eesti Vabadussõja väidetavalt oli 1916. aasta võitlejaiaustin-Kēgresse, mida rekindluse kaitseks oli vastloodud rahvaväe kuni 60 Ižora tehases oli 1917. aastaks toodetud suvel siia toodud kaks Venemaa tükki ja mis näitas ennast

Tsaari-Vene soomusautokogemus

SÕJAS

Sama sündmusega oli seotud ka parim tehnikalugu, mille keskmes oli soomusauto Estonia. Autoriks Ivar Jõesaar (8).

Suure merekindluse Tallinnas asuva Peeter suvel siia toodud kaitseks oli 1916. aasta pärit veermikule kaks Ižora tehases USA-st tot Pierce-Arrow, mille ehitatud soomusau is paiknev 76 pearelvaks oli pöördtorn aga kaks Maximi eks mm kahur, lisarelvad raskekuulipildujat.

2 | 2018

KAITSELIIDU AJAKIRJA FOTO VALITI EUROOPA PARIMAKS Euroopa militaarajakirjanikke koondav Euroopa Militaarpressi Assotsiatsioon (EMPA) valis 2018. aasta parimaks fotoks Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! kaanel ilmunud pildi rahvusvahelisel sõjalis-sportlikul võistlusel kaasategevatest naiskodukaitsjatest. Foto autor on kaitseliitlane Martin Andreller, kes on Kaitse Kodu! vabatahtliku kaasautori ja fotograafina tegutsenud juba pikka aega. Rahvusvahelise tunnustuse Kaitseliidu ajakirja panustamise eest pälvis ta siiski esmakordselt. „See on kindlasti suur au, mis annab mulle motivatsiooni edasi tegutseda ning rohkem pingutada,“ ütles pildi autor Martin Andreller. „Eriti magusaks teeb võidu muidugi tõik, et see tuli nii tugevas ja professionaalses konkurentsis,“ lisas ta. Kuigi valdav enamik Euroopa militaarajakirju ilmutab oma lehekülgedel kutseliste fotograafide loomingut, paistab Kaitse Kodu! nende seas silma just vabatahtlike autorite piltide kasutamisega. Selline lähenemine on Kaitseliidu ajakirjale korduvalt edu toonud. 2014. aastal tunnistati naiskodukaitsja Velli Ehasalu pilt esimese ning 2017. aastal kaitseliitlase Koit Künnapuu pilt teise koha vääriliseks.

MARTIN ANDRELLER

Möödunud sajandi keskel Šveitsis loodud Euroopa Militaarpressi Assotsiatsioon koondab üle 20 Euroopa riigi militaar väljaandeid ja tunnustab igal aastal ühte militaarvaldkonda kuuluvat artiklit ja pilti. Tänavu kandideeris parima foto auhinnale üle viiekümne jäädvustuse ligi kümnest riigist.

3/2019

maailmapilk

MOLDOVA

KUI ÄÄREMAA JA EESLIIN Eesti vormistati NSV Liidu osaks 9. augustil 1940. Kohe meie järel võeti vabade riikide murdmatusse liitu vastu toonane Moldaavia. Suur poliitika pani meid niisiis ühte patta, kuid viis ka lahku, nagu selgub impeeriumist lahkumise järel, mil meil on olnud Moldovast rohkem õnne. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog

eda ühist alguskuupäeva tuletas meelde ka Moldova parlamendi tänavuaastaste valimiste toimumine meile nii olulisel kuupäeval, 24. veebruaril. Veelgi enam, aastatel 1998–2014 kasutati Moldovas Eesti omaga sarnast valimisseadust, milleks vähendati ka parlamendi suurus 101 liikmele. Äsja kasutatu – pooled parteide populaarsuse põhjal, pooled otse – sarnaneb aga Leedu valimissüsteemiga, nii et endiselt on eeskujuks Baltimaad. Eestis 1992. aastal kasutusele võetud süsteemi nõrkuseks on nn d’Hondti jagaja, mis üritab alla valimiskünnist jäänute häälte toel premeerida võitjat. See matemaatiline mudel sobib riikidele, kus on mitu enam-vähem võrdset erakonda. Moldovas aga oli kohalik kompartei teistest kolm korda mõjukam ja sai – kogu Euroopat rabades – 50% häältest, ent 71% saadikukohtadest (2001). See kolmekordne üleolek püsis ka kolmedel järgmistel valimistel ja alles 2010. aasta valimiste eel kahanes kompartei ülekaal sääraseks, et vastasjõud said ühinenult konkurentsi pakkuda.

ALGUS NAGU MEIL

Kallis aeg normaalse arengu sisseseadmiseks oli aga lootusetult kaotsi läinud – aastail 2001–2009 sai Moldovast igas mõttes Euroopa 20

3/2019

autsaider. Moldovast tulnud prostituudid ja kerjused, sealsed mustlased, mustlasärikad, elundimüük ja muud taolised üleeuroopalise levikuga märksõnad on kõik sel ajal sündinud fenomenid. Tasub mäletada, et Moldovas algas kõik uuesti nagu Eestis – oli oma rahvuslik ärkamisaeg, oma Rahvarinne, oli plaan liituda Rumeeniaga ja enneolematu kahe rahva vennastumine piirijõel (6. mail 1990). Ent sealgi tekkis interrinne, kes kohaliku Venemaa garnisoni toel hakkas peremehetsema sõjatehaseid täis Transnistrias, mida kaitsti sõdimisega märtsis-juunis 1992. Venemaa nimel sõdisid seal ka

Moldovast tulnud prostituudid ja kerjused, sealsed mustlased, mustlasärikad, elundimüük ja muud taolised üleeuroopalise levikuga märksõnad on kõik sel ajal sündinud fenomenid.

Baltikumist kohale rutanud internatsid, sealhulgas Toompea ründamist juhtinud Lõssenko. Maailm võttis Transnistria kui Euroopale kõige lähema Venemaa sõjalise eelposti teket tõsiselt ning NATO ja Euroopa Liidu ittalaienemise lepete tegemise käigus saadi Venemaa president Jeltsinilt detsembris 1999 lubadus Vene vägede äratoomiseks Gruusiast ja Moldovast 2002.–2003. aastaks. Mõistagi loonuks see eeldused nukurežiimide kadumiseks Abhaasias, Adžaarias ja Transnistrias.

PINGUTASID KÜLL, AGA ...

Suurriikide omavahelistesse lepetesse uskunud ja neist innustunud Moldova arendas neil aastail väga huvitavat geopoliitikat. Ta kuulus näiteks 1997. aastal loodud ühendusse GUUAM (Gruusia, Ukraina, Usbekistan, Aserbaidžaan, Moldova) ehk endiste Nõukogude liiduvabariikide grupp, mis panustas euroliidu-suunalisele arengule. Veelgi huvitavam oli Moldova kuulumine Kagu-Euroopa Stabiilsuse pakti (CEESP, 1999–2008) ja Kagu-Euroopa vabakaubandustsooni, kus tema partneriteks olid Albaania, Horvaatia, Serbia, Montenegro, Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Pole raske märgata, et Moldova kuulus sinna n.-ö üle Rumeenia ja Bulgaaria. Nood pidasid kõnelusi EL-iga liitumiseks, ent nende vastuvõtmist peeti Berliinis ja Pariisis võimalikuks

mAAILmAPILK

võimule tulnud Venemaa uus president Putin, kes käigult unustas oma eelkäija lubaduse vägede väljatoomisest Gruusiast ja Moldovast. Lääneriigid leppisid sellega ruttu, mida näitavad OSCE iga-aastased deklaratsioonid, kus algsest fraasist „Venemaa peab täitma 1999 Istanbulis antud lubaduse vägede äratoomiseks“ kukkus igal aastal mõni sõna välja ja lõpuks jäi alles „Istanbuli (1999) lubadus“.

PIXABAY

Moldovas endas läks aga nii, et 2003 oli sündimas uus Moldova-Venemaa leping, ent viimasel hetkel lisas Moskva sinna punkti vägede edasijäämiseks veel 20 aastaks, millega Moldova kommunistist president Voronin ei nõustunud.

ainult pärast Türgi lõpliku staatuse määratlemist. Kuna Ukraina toonane juhtkond kõhkles, siis oli pisikese ja muust Euroopast suuremate riikide poolt füüsiliselt äralõigatud Moldova askeldamine suures poliitikas silmatorkav. Mäletan siiani Moldova parlamendi aseesimehe kõnet Pariisis 2004. aastal, kus ta – keelt oskamata – prantsuskeelset teksti maha luges. Selle ainuke mõte oli: me oleme samasugused eurooplased nagu horvaadid ja serblased!

Ausalt öeldes purssisid ju ka paljud Eesti, Läti ja Leedu poliitikud aastail 1990–1994 inglise keelt, saavutamaks Euroopa riikidelt kiiremat mõistmist, et Vene väed välja viidaks.

AGRESSIOONIDE ALGUSPUNKT

Paraku oli Euroopa suurtel teine geopoliitika, millest tuntuim Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia sidumine Liibanoni, Egiptuse ja Iisraeliga (2003). Peamine – oma Balkani-suunalist (ja Serbiale tuginevat) geopoliitikat hakkas arendama ka sajandivahetusel

2006, kui suures poliitikas algas taktikaline mäng Palestiina ja Kosovo iseseisvumise asjus, läks esimesena pealetungile Kreml. Septembris 2006 toimus Moldova territooriumil, Dnestri idakaldal paiknevas, end iseseisvaks kuulutanud, kuid rahvusvaheliselt tunnustamata Transnistrias „rahvahääletus“, mis kinnitas piirkonna elanike soovi liituda Venemaaga. Kuna Pridnestrovje – nagu on selle piirkonna nimi vene keeles – muutus sealtpeale Kremli propagandas Venemaa huvide peredovoi rubež’iks (eesliiniks) Euroopas, siis just seda sündmust – ja mitte 2 aastat hiljem toimunud Gruusia sõda – tuleb pidada Venemaa oma naabrite vastu suunatud agressioonide alguseks. Seda kinnitavad ka 2014. aasta sündmused Ukrainas, kus nn. Novorossija piirid jõudsid ju välja just Transnistriani! 3/2019

6 X HUNG VAN PLUNGKLANG NGUYEN, TAANI KODUKAITSE

SÃµjASPORT

3/2019

SõjASPORT

KAITSELIIDU PARImAD SõjASPORTLASED

KA TAANIS ESIKOLmIKUS Vabariigi sünnipäeval hoidsid Taanis Eesti lippu kõrgel Pärnumaa maleva kaitseliitlased, kes saavutasid rahvusvahelisel patrullvõistlusel Blue Nail 2019 2. ja 3. koha. Tekst: KRISTO SINIVEE, sõjasportlane

lue Nail on Taani Kuningriigi territooriumil toimuv patrullvõistlus 2- ja 6liikmelistele võistkondadele nii pikemal (linnulennult 40 km) kui lühemal (linnulennult 20 km) distantsil. Võistlus algab ühisstardiga, mille järel hakkavad võistkonnad liikuma kontrollpunktist kontrollpunkti ilma ajatabelita. Liikumine trassil toimub öisel pimedal ajal, päevasel ajal on kontrollpunktid suletud ja siis tuleb olla peidus vastutegevuse eest. Kontrollpunkte on võimalik läbida ja seal ülesandeid lahendada kahel ööl. Võistlus lõpeb siis, kui kõik kontrollpunktid on läbitud või pühapäeva hommikul kell 7, kui punktid suletakse. Arvestust peetakse nende võistkondade üle, kes suudavad kõik kontrollpunktid läbi käia ja ülesanded lahendada. Võitluse eripära seisneb selles, et võistkonnad võivad liikumiseks

kasutada vaid kompassi ja kaarti, aga vastutegevusel on kasutada öövaatlusseadmed, termokaamerad, GPSseadmed, lennukid, jäljekoerad, ATV-d ja teised liikumisvahendid. Lisaks on vastase üksuse suurus tavaliselt kuni 200 võitlejat. Blue Nail 2019 patrullvõistlusel oli sel aastal kokku 20 kontrollpunkti: meditsiin, soomukisõit, laskmine, ruumide puhastamine, miinide tundmine, lennukite tundmine, häälte kuulamine, jõe ületus, relvade kokkupanek, takistusriba, õhupalli puhumine, paadisõit, vee keetmine, vaatluspunkti rajamine, legoklotside kokkupanek, orienteerumine, luure ja veetakistuse läbimine. Distantsi tuli meil kokku umbes 60 km. Tänavune võistlus oli viidud alale, mis oli mägisem ja raskesti läbitavam. Kaitseliit on kahel viimasel aastal saatnud sinna oma esinduse vastavalt Utria dessandi tulemustele. Eelmisel aastal olime Utrial parim Kaitseliidu võistkond, saavutades teise koha, ja sel aastal õnnestus meil Utria dessant

võita, seega oleme saanud kahel aastal järjest osaleda ka patrullvõistlusel Taanis. Kuna Utrial on neljaliikmelised võistkonnad pluss esindaja, pidime Taanis jagama oma tavapärase võistkonna pooleks. Esimesse meeskonda kuulusid Kristo Pihlak ja Kristo Sinivee, teise Peedu Perner ja Henri Noormets. Loomulikult ei tohi unustada, et igal võistkonnal on hea toetajaliige, ilma kelleta ei ole võistkond terviklik. Meie suurepärane, alati positiivne, motiveeriv, abistav ja ennastohverdav esindaja oli Hannes Aus. Kokku startis pikemale trassile üle 30 kaheliikmelise võistkonna paljudest erinevatest Euroopa riikidest (Soome, Rootsi, Tšehhi, Šveits, Taani, Norra, Rootsi, Saksamaa, Läti, Eesti). Kõik punktid suutsid neist läbida vaid 10 võistkonda. Meie võistkondadest saavutasid Kristo Pihlak ja Kristo Sinivee teise koha ning Peedu Perner ja Henri Noormets kolmanda koha. Esimeseks tulid napilt võõrustajad ise.

3/2019

SõjASPORT

5 SOOvITUST ALUSTAvALE SõjASPORTLASELE Kuigi kogenumad sõjasportlased panid oma tahte ja vastupidavuse võistlusoludes proovile juba jaanuari alguses Utria dessandil, algab tõsisem militaarspordihooaeg kevadel. Tekst: KAITSE KODU!

led mõelnud mõnel patrullvõistlusel kaasa lüüa, aga ei tea, kuidas end selliseks jõukatsumiseks ette valmistada? Pole probleemi. Alljärgnevalt toob Kaitse Kodu! sinuni 5 soovitust, mida jagasid erinevad sõjasportlased möödunud aastal admiral Pitka luurevõistluse stardis.

KARRI KAAS

Loodetavasti teevad need alustava sõjasportlase elu võistlustel märgatavalt lihtsamaks. Mitte ilmtingimata just selles järjekorras, kuigi iial ei või teada. Proovige järele, varvas villi!

3/2019

LEIA ENDALE ÕIGED KAASLASED

Tuntud spordifilosoof Michael Jordan on öelnud, et talendiga võidab mänge, kuid meeskonnaga meistritiitleid. Põhimõtteliselt kehtib see ka sõjaspordis, kus üksinda teeb keegi harva midagi ära, kui tegu ei ole just individuaalalaga.

Kui sa ei ole pikemat aega trenni teinud, siis on oluline alustada madalate koormustega ja oma treeningud järk-järgult üles ehitada. Arukalt treenimine aitab sul saada paremasse vormi nii, et ei tekiks ülekoormust ja vigastusi. Ja parem vorm aitab üldjuhul võistluse lõpuni edukalt vastu pidada.

HANGI ENDALE SOBILIK VARUSTUS Parafraseerides tuntud mägironijat Kunnar Karu: õige jalanõu koos sokiga välistab igasuguste villide tekkimise. Kuigi villid ei ole just väga tõsised vigastused, muudavad need su rännaku üsna vaevaliseks. Seega vali targalt, mida jalga paned. Ja kui ise ei oska otsustada, küsi mõnelt kogenumalt võitlejalt.

4. 5.

TEE TRENNI

4 X PIXABAY

SõjASPORT

HOOLITSE OMA JALGADE EEST Alustuseks loe läbi eelmine punkt. Aga kui villid on juba tekkinud, tuleb neid hooldada. Esmalt pese jalad puhtaks, puhasta villi piirkond antiseptikuga ja pane sellele alale eelnevalt ettevalmistatud hüdrokolloidplaaster. Plaastri võid omakorda katta hästiliimuva riideplaastriga. Pane jalga puhtad sokid ja võimalusel kuivad saapad. Kui saabaste vahetamine pole võimalik, puhasta neist mustus ja sodi.

VÕTA VÕISTLUSELE KAASA KUHJAGA MUSTA HUUMORIT Vett ja sööki võib olla palju, varustus võib olla väga hea, aga kui sa viletsas olukorras ei suuda enda üle naerda, siis sa lõpuni ei jõua, teavad kogenud militaarsportlased. Kindlasti on neil selles ka õigus, sest kes poleks kuulnud, et naerul on tervendav mõju? Kas ka katkistele jalgadele? See on hoopis teine teema.

3/2019

test

NÄGU NÄHTAMATUKS

EHK MASKEERIMISVAHENDID VÕRDLUSES Kuigi kevad toob endaga kaasa ka looduse tärkamise, kipuvad kaitseliitlased tihti unustama sõduri baaskursusel õpitud teadmisi. Eelkõige hõlmab see maskeerimisoskust – kunsti muuta ennast nähtamatuks, raskesti jälgitavaks ja varjatuks. Tekst: veebel KRISTJAN PRII, instruktor

askeerimise hõlbustamiseks on välja mõeldud terve hulk abinõusid. Meie võtsime lähema vaatluse alla maskeerimisvahendid, mida kasutatakse põhiliselt naha heleda pinna varjamiseks looduslikus keskkonnas. Testimiseks valisime välja neist kolm – karbi, pulga ja kreemi.

TEST

Karbiga mudelil on palju eelised. Värvivalik on võrdlemisi korralik. Tavaliselt kolm, mõnel firmal kuni 8 värvitooni. Karbis on ka peegel, mis lihtsustab maskeeringu tegemist. Miinusena võib välja tuua, et külmal ajal on värvide kasutamine raskendatud, sest need kipuvad kivistuma.

3 X KARRI KAAS / 3 X KRISTJAN PRII

3/2019

Kolm põhitooni – roheline, pruun ja must – võimaldavad teha korraliku maskeeringu, kuigi selle saavutamiseks tuleb pisut vaeva näha, sest värvid ei kata pinda päris ühtlaselt. Samas jällegi ei pea väga muretsema kulumise pärast. Maskeering püsib kenasti ja isegi ööpäeva möödudes pole seda kuigi lihtne maha saada. Pulgad määrivad ka jahedamal ajal, kuigi väga külma ilmaga võib värv murenema ja murduma hakata. Pulga kork kipub alatasa ära kaduma või küljest tulema, selle tagajärjel satub värvi ka sinna, kus seda vaja pole. Toonivalik on suhteliselt kesine, üks

või kaks, mistõttu on pulka valides soovitatav jälgida, et ei satuks kaks liiga lähedast värvi, näiteks must ja tumepruun. Pulgaga korraliku maskeeringu tegemine nõuab juba natuke tõsisemat tööd, sest värvid ei jää kuigi hästi peale ega kata pinda ühtlaselt. Samuti ei taha need eriti püsida, maskeeringut tuleb pidevalt värskendada. Näokreemide suurimaks plussiks on nende kasutamiskiirus. Samuti katavad nad pinda väga hästi ja püsivad kõige kauem peal. Miinuseks võib lugeda pehmest plastikust valmistatud tuube, mis kipuvad purunema. Kui karbi ja pul-

test

ga puhul pole see veel nii suur mure ja natuke värvi taskupõhjas ei tapa kedagi, siis katkised tuubid põhjustavad paksu pahandust, nii et neid oleks mõistlik veel omakorda pakendada.

TULEMUS

Maskeerimisvahendite testis hindasime kestvust, katvust, hinda, vahendi pealekandmist ja mahavõtmist. Test

Ühe plussi sai selle eest, kui vahend tegi oma töö ära, ja kaks plussi selle eest, kui see õnnestus hästi.

kuid toimis võrreldes meie kasutuses olnud maskeerimisvärvide karbiga lausa suurepäraselt.

Esimesele kohale platseerusid tuubivärvid, mida on kõige lihtsam peale panna ja mis püsivad kõige kauem. Teisele kohale tuli pulk, mis katvuses ja kestvuses jättis küll pisut soovida,

Viimase koha sai – nagu eelnevast juba järeldada võis – karp, sest meie katse ajal valitsenud jahedates oludes oli värvide pealekandmine praktiliselt võimatu.

Tuubid

Karp

Pulk

Kestvus

Katvus

Pealekandmine

Mahavõtmine

Kokku

6 3/2019

KUIDAS

vALmISTADA PLEKKPURgIST PRIImUS Lihtsalt valmistatav, hinnalt odav, mõõtudelt taskukohane ja kaalult kerge – plekkpurgist priimus ehk parmu pliit on just see, mida vajad. Oled sa siis muretu hulkur, karastunud loodusmatkaja või, miks mitte, vaenlase tagalas asjatav võitleja. Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

1. SAMM

Plekkpurgist priimuse valmistamiseks läheb sul vaja kahe plekkpurgi alumist kolmandikku või neljandikku, sõltuvalt sellest, kas opereerid 0,33 l või suurema purgiga. Igal juhul võta terav nuga ja tekita endale kaks umbes kahe sõrme kõrgust plekkpurgist topsi. Neid läheb sul vaja. Ülejäänud materjalist võid valmistada vile, peegli, terariista või muud selletaolist. See pole praegu oluline. Oluline on see, et need kaks põhja jääksid ühekõrguseks. Täpselt. Enam-vähem täpselt. Sõltub, kui suur pedant sa oled. Kui suur, siis võid abivahendina kasutada pliiatsit ja mingit umbes kahe sõrme kõrgust stabiilset eset. Toeta pliiats kindlalt sellele, hoia purki vastu pliiatsi tera ja purki keerates tõmba küljele täisring. Korda sama teise purgiga. Nüüd on sul kahel purgil täpselt ühel kõrgusel lõikejoon ees. Katsu lõigates seda järgida. Vihjeks – mida nürim nuga, seda keerulisem see on. Teiseks vihjeks – veel täpsema tulemuse annab kääridega lõikamine.

2. SAMM

Nüüd kaaneta ühe plekkpurgi põhi teisega nõnda, et moodustuks kinnine tops. Tundub lihtne, aga tegelikult on see üks keerukamaid etappe plekkpurgi evolutsioonis priimuseks. Plekkpur-

3/2019

kide diameetrid on ju võrdsed. Aga natuke mudimist, omajagu kirumist, mõõdukalt voltimist ja see saab tehtud. Või siis rebeneb see purk, mida sa üritad teisele peale ajada, sa lõikad endale terava plekitükiga sisse, vannud veel rohkem kui 30 sekundit tagasi ning hakkad uut purgipõhja välja lõikama. Aga kõik, mis väärib tegemist, väärib ka ümbertegemist. Protsessi lihtsustamiseks võib priimuse alumise detaili serva sakiliseks voltida, näiteks kääriotste, näpitsate või noaotsa abil. Ning veel. Kui sa oled ohutusefriik ega taha riskida sellega, et improviseeritud priimus tööolukorras ümber minnes tekitab sinu ümber väikse leegitseva järve, siis võid täita selle enne kahe poole kokkuistutamist tulekindla vati või muu materjaliga, mis hakkab tööle tahina.

3. SAMM

Võta mingi terariist, näiteks jämedam haaknõel. Torgi purgi pealmine osa ringikujuliselt auklikuks. Umbes iga poole sentimeetri tagant auk. Et moodustuks midagi sellist, nagu võib näha gaasipliidi kütteelemendil. Täpselt nagu gaasipliidilgi, hakkab sinu valmistatud priimusel nendest aukudest leek välja käima. Mida väiksemad augud, seda ökonoomsem põleti ehk väiksem leek. Mida suuremad augud,

seda kiiremini toimub põlemine, kaob kütus ja läheb vesi keema. Ongi valmis? Ei ole! Nüüd torka priimuse peale ristikujuliselt veel viis auku. Jällegi enam-vähem täpselt tsentrisse. Nende aukude kaudu saad priimusesse piirituse. Muidu ei saaks ju. Ja nendesamade aukude peale tuleb süütamise järel asetada vaskmünt, mis töötab nagu surveklapp ega lase kütusel liiga kiiresti ära põleda. Miks just vaskmünt? Aga sellepärast, et selline priimus läheb ekstreemselt kuumaks ja võib muu metalli lihtsalt ära sulatada. P. S. Säärane priimus tahab töölehakkamiseks korralikult kuuma saada. Et protsessi kiirendada, võid priimuse alla esiti põlema panna ühe teeküünla. Või siis paigutad priimuse mingile alusele, kuhu valad samuti sortsu piiritust ja süütad. P. P. S. Leegi summutamiseks võid kolmanda plekkpurgi põhjast välja lõigata priimuse kattekaane. Umbes käelaba kõrgusest traatvõrgust saad aga keerata priimuse ümber raami. See kaitseb mõneti ümbermineku eest ja võimaldab asetada priimusele ka suurema anuma kui tass. P. P. P. S. Head isu!

KUIDAS VAJA LÄHEB:

2 plekkpurki; teravat nuga või kääre; naasklit, haaknõela vm torkevahendit; vaskmünti. Seadme sihipäraseks kasutamiseks: piiritust vm põlevat vedelikku; süütamisvahendit.

ASSO PUIDET

Ajakulu: 15 minutit

3/2019

HEAD ISU!

S A K T A U v N AE öö

T L KE

S R vÄ

v jA

VALEPIRUKAD JUUSTU JA ROHELISE SIBULAGA Kui pirukategu tundub paljudele aeganõudva mässamisena, kus tuleb tainast sõtkuda, kergitada ja rullida, siis need valepirukad on küll lihtsamast lihtsamad. Nipiks on siin lihtsalt õhuke lavašš, mille sisse saab keerata juustu ja rohelise sibula ning rullikeeratud pirukad siis pannil õli sees kuldseks ja krõbedaks praadida. Soovi korral võib neid teha kasvõi põlve otsas ja välitingimustes. Peaasi, et leiduks vaid pann, kus need krõbedaks praadida. 8 pirukat 1 pakk õhukest lavašši, ca 10 x 10 cm ruutudeks lõigatuna 300 g juustu (sobib nii tavaline juust kui ka brõnsa, suluguni, küpsetusjuust vm) rohelist sibulat või murulauku, hakituna õli praadimiseks

3/2019

Lõika noa või kääridega õhuke lavašš ruutudeks. Tükelda juust ca 5 cm pikkusteks kangideks. Tõsta iga lavaširuudu keskele juustukang ja puista sinna ka hakitud rohelist sibulat või murulauku. Keera lavašš hoolikalt rulli – esmalt tõsta alumine osa üle juustu, keera küljed juustu peale kokku ja siis keera kogu lavaširuut tihedalt ümber juustu kokku. Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ning prae lavaširullid õli sees igast küljest kuldseks ja krõbedaks. Serveeri kohe.

HEAD ISU!

vALEPIRUKAD jA vÄRSKEKAPSASUPP

Kevadel kohe peab saama midagi värsket ja lihtsat. See käib ka toidu kohta. Siinkohal tulebki meile appi toidublogija Tuuli Mathisen, kel on pakkuda üks väga lihtne ja üks väga värsket sisaldav retsept.

VÄRSKEKAPSASUPP HAKKLIHAGA

Neljale sööjale 200 g hakkliha 1 sibul, hakituna pool noore kapsa pead, tükeldatuna 1 suurem porgand, tükeldatuna 2 kartulit, tükeldatuna 1 l puljongit hakitud murulauku või tilli õli praadimiseks soola ja pipart serveerimiseks hapukoort

Alustuseks prae hakkliha. Selleks kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ja prae sibulat mõned minutid. Lisa hakkliha ja prae see pannil läbi, kuni liha värv on muutunud. Praadimise ajal töötle liha pannil väiksemateks tükkideks. Tõsta pliidilt ära. Kuumuta supipoti põhjas veidi õli ja kuumuta selles tükeldatud porgandit. Õlis kuumutamine aitab porgandis sisalduvat beetakarotiini paremini omastada, ühtlasi saad ka supile ilusa värvi. Lisa potti tükeldatud kapsas ja kartul, kalla peale puljong ja lase keema tõusta. Keeda vaiksel tulel umbes 10 minutit, kuni köögiviljad on pehmed. Lisa supile hakkliha, sega läbi ja maitsesta kogu supp vajadusel soola ja pipraga. Serveerides paku juurde hapukoort ja puista supile peale hakitud murulauku või tilli.

2 X TUULI MATHISEN

Kevadiselt heleroheline kapsas on hoopis midagi muud kui talv läbi saadaval olnud verevaene valge kapsas. Nii saab ka värskekapsasupp igati kevadise ilme, kui sinna sisse sättida kirgasrohelist kapsast koos teiste köögiviljade ja hakklihaga. Lihtne ja maitsev supp valmib kiirelt ja ilma suurema vaevata.

3/2019

tee ise!

KAIKA JA NÖÖRIGA

GIMBALI VASTU!

Enamikul meist on taskus mobiiltelefon, mis teeb pilti, sealhulgas liikuvat, kuid paljud meist kasutavad seda võimalust nii tõsiselt, et soetavad kalli gimbali. Aga äkki ei olegi seda vaja ja leiab soodsama lahenduse?

õib-olla suudab kaikast ja teibist kombineeritud mobiiltelefoni stabilisaator eduliselt konkureerida üle saja euro maksva gimbaliga? Äkki leiame soovitud stabiilsuse, kasutades saabaste pealt mahakrutitud nööri? Ehk piisab koguni lihtsalt tugevast käehaardest? Proovime järele!

Tekst: DANEL RINALDO, fotokunstnik

Kõigi allpool võrreldud videote tegemisel on testi huvides välja lülitatud mobiiltelefoni Samsung S8 kaamera värinastabilisaator. Eesmärk ei ole saavutada profitööriistaga samaväärset tulemust, vaid pigem stabiilsem videopilt.

DJI OSMO MOBILE 2

Pärast aku laadimist, gimbali kalibreerimist ning mõningast randme- ja pöidlaharjutust võib alustada. Selle mudeli aku võib kesta koguni viisteist tundi, mis videot üles võttes ületab pigem mobiiltelefoni aku kestvuse. Samas on mobiiltelefoni võimalik gimbali pealt laadida. Kas USB-kaabel hakkab gimbali liikumist takistama, on iseasi – selleni testi käigus ei jõutud. Niikaua, kui seadmega liiga järske liigutusi ei tee, on videopilt mõnusalt sujuv. Konarliku jalgealusega ning paksus lumes sumpamisega, mis üldiselt pildi stabiilsusele head ei tee, saab gimbal üsna edukalt hakkama. Tasub mainimist, et antud mudel ei võimalda 360° pööret ümber oma telje, mis tähendab, et gimbali pöördepiiraja võib sujuvale kaadrile üsna ootamatult kriipsu peale tõmmata. Kogenum kasutaja oskab sellega kindlasti arvestada.

KAIGAS JA TEIP

Seljakotis leidus rull maalriteipi ja maast sai üles korjatud kaigas. Osava näputöö tulemusena on mobiiltelefon teibitud kaika külge ja testimine võib jätkuda. Esimese asjana tuleb puht tunnetuslikult

3/2019

4 X JÜRI LOORING

tee ise!

DJI Osmo Mobile 2

tuvastada „kaika-gimbali“ (olemuselt on see üsna sarnane käsistatiivile e. endlikepile) raskuskese. Liigutades kätt mööda kaigast ülesalla, peaksid leidma kõige stabiilsema ja mugavama käeasendi. Kõndimise pealt ei ole videopilt just suurepärane. Küljelt küljele kõikumine ja pildi sammudest tekitatud hüplemine on märgatav. Ise paigal seistes ja kaamerat suunates on pilt siiski üllatavalt stabiilne.

KÄED

Video salvestamisel käe pealt läheb vaja mõlemat kätt ning küünarnukid tasub suruda vastu keha. Kõndimise pealt on videopilt taas hüplik, kuid paigal seistes ja ennast kehast pöörates saab võrdlemisi sujuva pildi kätte. Kõndimise ajal filmides tuleb video stabiliseerimisele üleüldiselt kasuks põlvedest järeleandmine ning pigem lühikeste ja kiirete sammude tegemine.

NÖÖR

Kui videovõtte ajal ei ole tarvis liikuda, kuid statiiv puudub ja pole kuhugi kaamerat toetada, siis proovi nööri/paela meetodit. Mida pikem nöör, seda kõrgema rakursiga saad video teha. Nööri keskkoha asetad maha jala alla ning otsad seod ümber mobiiltelefoni. Hoides selliselt mobiiltelefoni pinge all, saad teha üsna sujuvaid ülesvõtteid. Kinnitades

nööri nt puu või lambiposti külge, saad ka teatud ulatuses liikuda. Üks videomeeste vanimaid trikke on see, et samal põhimõttel kasutatakse pildi stabiliseerijana kaamerarihma. Kui kaamera ripub sul kaelas, siis saad rihma tõmmata kuklasse pingule ja videopilt on tunduvalt stabiilsem kui käe pealt.

KOKKUVÕTE

Erinevaid meetodeid ja vahendeid kasutades sai testi käigus üles võetud videomaterjali võrdluses ülekaaluka esikoha käsigimbal DJI Osmo Mobile 2. See oli aimatav! Siiski tuleb tõdeda, et hea tahtmise ja leidlikkuse juures võivad ka ülejäänud meetodid pakkuda rahuldava tulemuse. Üllatavalt hea tulemuse andis, kui mitte arvestada kõndimise pealt tehtud videot, kaika ja teibi meetod. Veidi harjutamist ning, kui lülitada sisse ka mobiiltelefoni värinastabilisaator, mis testide käigus väljas oli, saab tulemus olema kindlasti veelgi parem.

3/2019

SõjARAUD

KAITSELIIDU KIIvRID:

„KASTRULITEST“ PEAKAITSESÜSTEEmIDENI

VENE

Esimesed kiivrid, mis 1990. aastate algul Kaitseliidu ja kaitseväe kasutusse jõudsid, olid pärit Nõukogude Liidu relvajõudude varudest. Sel ajal oli seal käibel kolm mudelit, mis ka kõik peaksid olema jõudnud meie võitlejateni. Olen kuulnud mälestuskildu, et mõnel kiivril olid lausa II maailmasõja aegsed templid sees! Enamasti olid kiivrid siiski mudelid СШ-60 ja СШ-68. Mudelite СШ-42 ja СШ-60 erinevus on neetides, kõige hilisem mudel on juba ka kujult teistsugune. Mudelite number näitab kasutuselevõtu aastat Nõukogude Liidu relvajõududes. Fotol oleva kiivri СШ-68 katteks on kõige esimeste kodumaiste vormirõivaste laiguline kangas.

3/2019

Mudelid

СШ-42, СШ-60 ja СШ-68

Tootjariik

NSV Liit

Materjal

Teras

Kaal (kõigil)

1,1 kg

Kasutusel Kaitseliidus

1990. aastad

SõjARAUD

Selle aasta esimeses Kaitse Kodu! numbris olid läbi huumoriprisma vaatluse all alternatiivsed kiivri kasutamise viisid. Sedakorda aga teeme ülevaate Kaitseliidu taasloomisest saadik ametlikult kasutusel olnud kiivritest. Tekst: JANNO ISAT, vabatahtlik autor Fotod: AIVO PÕLLUÄÄR, Eesti Sõjamuuseum

eega, välja jäävad usinate võitlejate endi hangitud „potid“, samuti eklektilistel 1990-ndatel piiratud kogustes mõnda üksusesse jõudnud varud, näiteks Iisraeli kevlarkiivrid. Väidetavalt olla liikvel olnud ka mingi ports Prantsuse ja Ida-Saksa kiivreid. Rootsi kiivreist jõudis ladudesse ka varasemat, n.-ö kellukesekujulist 1926. aasta mudelit. Pole teada, kui palju eelnimetatuid välja jagati, allpool kirjeldatud mudel 1937/65 aga on senini ladudes ja kasutusel.

ROOTSI

1990. aastate teisel poolel saime Rootsi kuningriigilt abi korras brigaadi varustust, mille hulgas olid ka kiivrid. Kaitseliidus kasutatakse neid senini, kuigi suund on võetud nende asendamisele modernsemate ja suurema kaitsega kiivritega. Esimesel pildil tasub tähele panna tundmatu kaitseliitlase omaloomingut. Nimelt on originaalkiivrite küljel Rootsi riigi vapp, nn tre kronor, mis on sellel eksemplaril asendatud (ja päris meisterlikult!) Eesti trikoloori värvides kilbiga. Mudel

1937/65

Tootjariik

Rootsi

Materjal

Teras

Kaal

1,1 kg

Kasutusel Kaitseliidus

1997 – senini

3/2019

SõjARAUD USA

Esimeste tänapäevaste kiivritena võeti nii kaitseväes kui Kaitseliidus kasutusele Ameerika Ühendriikide relvajõududele toodetud kiivrid. Paljude kandjate hinnangul on tegemist pigem ebamugava kiivriga, sest sisu ei ole väga hästi lahendatud ning kiiver kipub loksuma ja silmile vajuma. Lahinguolukorras üle keskmise halb omadus. Pildil oleva kiivri kattekangas on Eesti digilaiguriide esimesest partiist, millest tehti ka kurikuulsaid valge sisuga vorme.

SAKSAMAA

Olemuselt USA kiivri edasiarendus, millel on parem sisu ja rihmade kinnitus. Kuid praegu kasutatavatest ka kõige raskem kiiver! Samas, kui võrrelda seda kaalult kõige kergema Rootsi kiivriga ballistilise kaitse aspektist, siis tervislikum on treenida kaelalihased tugevaks ja jätta „rootslane“ parem kapile suveniiriks või kasutada stiilse korilusvahendina (vaata KK! 1/2019). Tootjariik

Saksamaa

Materjal

Kevlar

Kaal

1,6 kg

Kasutusel Kaitseliidus

2000. aasta keskpaik – senini

3/2019

Tootjariik

USA

Materjal

Kevlar

Kaal

1,5 kg

Kasutusel Kaitseliidus

1990. aastate lõpp – senini

SõjARAUD HORVAATIA

Horvaatia ballistiline kiiver on mõeldud sisekaitseüksustele, et vahetada välja Rootsi ja USA eelmise põlvkonna kevlarkiivreid. Sellest on ka üks varasem versioon, millel on veidi teine sisu, kuid laialdasemalt on praegu ladudes just selline mudel. Kõige suurematele peadele on kiivri seest eemaldatud võrk ja pandud ainult pehmenduspadjad. Tootjariik

Horvaatia

Materjal

Kevlar

Kaal

1,5 kg

Kasutusel Kaitseliidus

Alates 2017

USA

Kõige uuem Kaitseliidu lahinguüksuste varustusse kuuluv „peakaitsesüsteem“ (nii ütleb tootja infosedel). Enamikule on lisatud ka öövaatlusseadme kinnitusmoodul, mis on nähtav kiivri esiküljel. Teisel pildil olevale kiivrile on peale tõmmatud talvemaskeering. Võrreldes eespool käsitletud kiivritega on tõesti tegemist juba pigem mitmekülgse süsteemi kui lihtsalt peakaitsega. Tootjariik

USA

Materjal

Kevlar

Kaal

1,5 kg

Kasutusel Kaitseliidus

2017

3/2019

sÃµjaraud

MILITAARKUBISM RATASTEL

ERAKOGU

EHK KANTIS VOLVO MAASTURID

3/2019

sõjaraud

Rootsi autode vastupidavus on legendaarne, veel tänagi nimetatakse hellitlevalt „tankideks“ neid Volvo sõiduautosid, mis toodeti Volvo rootslaste omanduses olles. Sõjaväele toodetud Volvosid ei peaks ehk tanki nimetusega hellitama hakkama, aga nende saamislugu on pikk ja seiklusrohke. Tekst: IVAR JÕESAAR, vabatahtlik autor

mmusel Eesti NATO liikmeks saamise eelsel ajal, kui Balti riikidesse jõudis Rootsi riigilt kingitusena saadud brigaadide lahinguvarustus ja ilusad mürkrohelised, igikestvast presendist vormirõivad, selgitas kolonelleitnant Per-Erik Fyr ajakirja Sõdur 2002. aasta esimeses numbris Rootsi brigaadide (Struktuur 77) saamislugu. Selles tuli ilmsiks Napoleoni sõdadest alates neutraliteeti hoidnud kolme krooni kuningriigi maailmasõdadesse hiljaksjäämise valu ja võlu. Rootslased, kes olid hinge kinni pidades ja neutraalsust hoides jälginud esimese maailmasõja hullust, olid 1920.–1930. aastatel kindlad, et inimkond on saadud keretäiest õppust võtnud. Selles kindluses pakkisid nad järk-järgult kokku oma pikkade võidukate traditsioonidega rügementide lipud ja

andsid muuseumidesse 19. sajandist pärit uhked sini-kollased vormikuued. Kuninglikel tseremooniatel marssivate paraadüksuste sõdurite relvadeks olid endiselt 1896. aastast pärit mausersüsteemi viielasulised vintpüssid ning Põhjala oli sõbralik ja rahulik. Tõdemus, et vanas paljukannatanud Euroopas kisub taas sõjaks, tabas rootslasi kolmekümnendate aastate lõpul ootamatult. Ajaloost on teada, millise pingutusega suudeti hoida neutraalsust selleski sõjas ja kuidas 1945. aastaks sai Rootsi suur, ligi 30 brigaadist koosnev sõjavägi lõpuks sõjaks valmis. Halli kalevist vormi rõivastatud, valdavalt kergejalaväeüksused olid võimelised ümber paiknema jalgsi, logistikateenistus kasutas hobutranspordi kõrval ka mootorsõidukeid. Kui suur paanika oli möödas ja oli kindel, et Teine maailmasõda Rootsi pinnale ei jõuagi, hakati kuningriigi

armeed süsteemselt ajakohastama. Struktuurimuutusega 49R tugevdati relvastust. Vintpüsside kõrval võeti kasutusele püstolkuulipildujad M 45 (Carl Gustaf Kulsprutepistol M/45, nn rauasaag) ja 84 mm granaadiheitja Carl Gustaf. 1950. aastate alguse brigaadide uuendus ehk struktuur 59 tõi kaasa selle, et logistikud loobusid hobustest ja jalaväelased istusid meilegi tuntud rohelistele jalgratastele. Relvastusse tulid Belgia FN MAG litsentsi järgi toodetud kergekuulipilduja Kulspruta M58 ja 90 mm tankitõrjekahur Pansarvärnspjäs 1110 (Pvpj 1110). 1960. aastail (struktuur 66R) korrastati brigaadide ülesehitust veelgi moodsamaks. Laskurite põhirelvaks sai Saksa G 3 analoogina toodetud automaat Automatkarbin 4 (AK 4) ja kasutusele võeti kerge tankitõrjerelv FFV Miniman 68. Tankitõrje granaadiheitja Carl Gustafi uuemad ja kergemad modifikatsioonid on tänaseni lisaks Rootsi armeele nii meie kui NATO partnerite relvastuses

3/2019

sõjaraud Tgb 1111 on presentkatusega ning mahutab 90 mm tagasilöögita tankitõrjekahuri Pvpj 1110 koos meeskonnaga

ning ka vana hea tagasilöögita 90 mm tankitõrjekahur on jätkuvalt kaitseliitlase sõber. Järgmine ja meid täna huvitav struktuurimuutus (Struktuur 77) tuli Rootsi brigaadidesse uuel kümnendil. See rõhus taktikalise ja operatiivse liikuvuse suurendamisele ning õhutõrje- ja kaudtulerelvade laialdasemale kasutuselevõtule. Liikuvust tõid roomikutel maastikusõidukid Bandvagn (206) ning mitmesugused Volvo maastikusõidukid esmapilgul väheütleva numeratsiooniga 11, 13, 20, 30, 40 jne. Brigaadide saaga lõpuks sai 1993. aastal valmis uus muudatus – jalaväebrigaad 2000. Siis aga läks oht nr 1 ehk Nõukogude Liit sisinal lõhki ning Rootsis, nagu mujalgi läänemaailmas, algas kohati tänagi jätkuv võidudesarmeerimine ja kogu suur Rootsi vägi muutus (ajutiselt?) väikeseks, kuid kutseliseks.

ROOTSI RAUD VOLVOLT

Vanarahvas on ikka hea sõnaga meeles pidanud häid Rootsi riistu, millega väärt mehed kõik mis vaja tehtud saavad. Sama võib öelda ka Rootsi maastikusõidukite kohta. Volvo alustas Göteborgi lähedal Hisingenis sõidukite seeriatootmist 1927. aastal, kui väravast vuras välja esimene Volvo ÖV 4 (Öppen Vagn 4 cylindrar). Aastast 1928, mil Volvo alustas veoautode tootmist, on tegeldud ka sõjaväele mõeldud veokite arendamisega. Oluline on, et Teise maailmasõja aastatel 1939–1945 toodetud suurtükiveokite TV seeria kolmas arendus ehk TVC oli meie tänase arusaama kohaselt ka esimene Volvo tõeline maastikuveok, sest sellel ve-

Tõdemus, et vanas paljukannatanud Euroopas kisub taas sõjaks, tabas rootslasi kolmekümnendate aastate lõpul ootamatult. 40

3/2019

dasid kõik kolm silda. Sellele sõidukile oli iseloomulik mootori kohal asetsev pikendatud salongiga nelja uksega kabiin, kus oli koht ka suurtükimeeskonnale. TVC-d jätkasid teenistust ka sõjajärgsetel aastatel, kuid külm sõda sundis rootslasi oma autoparki kiiresti edasi arendama. Volvo on tootnud oma veokeid moel, et samu sõlmi ja lahendusi on kasutatud nii tsiviil- kui militaarsõidukitel. Koostisosad olid lihtsad, robustsevõitu, kuid töökindlad. Teise maailmasõja ajal sai Volvo disainer Nils-Magnus Hartelius ülesande konstrueerida maastikusuutlik sõiduauto. Rootslased olid just imetlenud Saksa sõjaväe nelikveolise, keskmise klassi meeskonnasõiduki Horch 901 häid maastikuomadusi ning nii sündis suurte rataste, kõrge kliirensi (270 mm), võimsa mootori ja lühikese alusvankriga maastur TPV (Terrängpersonvagn m/43), kus oli ühendatud uudse vedava esisilla saanud veoki LV 101 alusraam ja 1930. aastate ruumika Volvo taksoauto PV800 kere. Neid toodeti sõja ajal 210 tükki. Pärast sõda tegi sõiduk läbi väikese uuenduskuuri (ninaosa sarnaneb veokil TL11 (G503) nähtule) ning seda veidra kerekujuga side- ja komandörkooseisu maasturit TP21 (Terräng Personbil P2104) toodeti 1953–1958 kokku 720 tükki ja need teenisid Rootsi armeed 1980. aastateni. Viiekümnendatel kinnistus sõjaväeautode kerekujunduses seniste ümarate vormide asemel üha enam Teise maailmasõja ajal arendatud vähenõudlik kubism. Disainer Hartelius esitles 1959. aastal Rootsi armeele nelikveolise kaheksakohalise (juht ja seitse reisijat) maasturi Laplander kontseptsiooni. See oli taas tugeva alusvankri, kõrge kliirensi ja vastupidava mootoriga maastur, kus juht istus esisilla kohal ning mida oli võimalik kasutada teedeta maastikul nii tsiviil- kui militaarsektori vedudeks. Pärast põhjalikku katsetamist sai Rootsi armee aastatel 1959–1961 enda käsutusse 90 puldankatusega

sõidukist L2304 koosnenud proovipartii, millel oli Volvo B16 bensiinimootor. Katsetuste lõppedes tehti sõidukis mitmeid muudatusi. Kõik poldid said millimeeterkeerme ning auto algne 6voldine elektrisüsteem vahetati Norra tellimust arvestades NATO-kõlbuliku 24voldise vastu.

LAPLANDER

1963. aastal seeriatootmisse antud 1,8liitrise bensiinimootoriga B18

sõjaraud

Viiekümnendatel kinnistus sõjaväeautode kerekujunduses seniste ümarate vormide asemel üha enam Teise maailmasõja ajal arendatud vähenõudlik kubism.

Lisaks teenistusele karges Rootsi ja Norra Põhjalas sobis paarsada kohandatud Laplander L3314N Öken (kõrb) sõidukit kasutamiseks ka Saudi Araabia kõrbemaastikel. 1977. aastal jõudis see sõiduk ka tsiviilturule markeeringuga C202. Neid Laplandereid toodeti Ungaris ning võimsama mootori B 20 ja enam mugavusi pakkuva salongiga.

SILVER HINNO

Muide, Austria firmal Steyr-Daimler-Puch valmis 1969. aastal järjena nende 1959. aastal loodud põhjaaluse tagamootoriga maastikuautole Haflinger uus õhkjahutusega mootoriga maastikuautode perekond, mis sai Kesk-Alpide traditsioonilise veohobusetõu järgi nimeks Pinzgauer ning oma välimuselt ja kontseptsioonilt sarnanes kangesti Laplanderiga. 1971. aastal Grazis konveierile jõudnud 4 x 4 veovalemiga autode mudelinumbriks oli 710 ja 6 x 6 valemiga autodel 712. Kaheksakümnendate keskel tuli mitmel pool maailmas populaarsust kogunud ja üheks võimekamaks sõjaväeveokiks kuulutatud Pinzgaueritele mudeliuuendus (numbrid vastavalt 716 ja 718). Käesoleval sajandil kolis tootmine Inglismaale.

Laplanderi baasmudeli markeeringuks sai L 3314SU (Personlastterrängbil, Pltgb 903) ja sellel oli presentkattega kere. L 3314HT (Pltgb 903B) oli kõvakatusega kerega. Sidesõiduki, mille salongi erinevalt sõjaaegsest TP21 mahtusid ära erinevad telekommunikatsiooniseadmed, markeeringuks oli L3315 (Radiopersonterrängbil 9033) ning selle hellitusnimeks sai Valt (kutsikas). Ehitati ka poolpika kabiiniga sõidukeid ning madala

kereprofiiliga 90 mm tagasilöögita tankitõrjekahuri jaoks mõeldud madala kiilukujulise profiiliga tugevdatud kerekaitsega sõidukeid L3304 (Pansarvärnspjästerrängbil 9031). Viimases aastatel 1960–1964 kokku 365 eksemplaris toodetud maasturis ühendati Laplanderi alusvanker ja ameeriklaste Willys Jeep’ilt saadud keresisustuskogemised ning tulemuseks oli muljetavaldavalt macho’lik maastikuauto.

STRUKTUUR 77 AUTOPARK

Külma sõja eskaleerumine sundis rootslasi üle vaatama ka oma maasturiparki. Armeekorralduse Struktuur 77 esimese eesmärgi ehk nii taktikalise kui operatiivse liikuvuse suurendamiseks pidi maasturiseeria L3314 välja vahetama uus seeria C03 (või C300). Uued maasturid ei erinenud väliskujunduselt vanast heast Laplanderist. Ikka avarat väljavaadet pakkuv püstjas esiklaas, juhi töökoht esisilla kohal, väikesed uksed ja askeetlik reisijatesalong, kõrge kliirens, suured rattad. Erinevuseks vaid see, et baasmudelil oli kõvakatusega kere 3/2019

MARTIN ANDRELLER

SõjARAUD

Meie lõunanaabrite vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni võitlejad kasutavad tänaseni aktiivselt Rootsist abina saadud Volvosid

ning presentkatust kasutati vaid tankitõrjekahuriga mudelil. Aastatel 1974–1984 toodeti kokku 8700 erinevat kubistlikku maastikusõidukit, neist kolm neljandikku leidis rakendust sõjaväes. Uus sõidukiteseeria oli rohkem liigendatud ning sisaldas lisaks 4 x 4 veovalemiga maasturitele Austria Pinzgaueri sarnaselt ka 6 x 6 veovalemiga sõidukeid. 8 x 8 jäi siiski välja arendamata. Volvo C 303 Terrängbil (Tgb) 11 (tuntud ka kui Volvo C03 4 x 4) oli uute 4 x 4 maasturite baasmudel. Kinnise, 3,35 m pika ja 1,93 m laia kerega, kolmeliitrise B30 bensiinimootoriga, tühjalt 2,4 tonni kaaluva sõiduki kandejõud oli 900 kg. Tgb 1111 oli presentkatusega ning mahutas 90 mm tagasilöögita tankitõrjekahuri Pvpj 1110 ja selle meeskonna. Tgb 1112 oli mitmesuguse telemeetriaaparatuuriga sisustatud sidemaastur. Sõiduki vastupidavust ja maastikusuutlikkust kinnitab tõsiasi, et 1983. aastal võitis Volvo C303 Pariisi-Dakari ralli alla 10-tonniste veokite klassis. Volvo C 304 Tgb 13 (ka Volvo C03 6 x 6-1-V) oli 6 x 6 maasturite baasmudel. Selle sõiduki kerepikkus oli 3,35 42

3/2019

m ning tühikaal 2,82 tonni. Tgb 1313 kinnise kerega mudel oli mõeldud Tgb 1112 võimekamaks sidekeskuseks. Tgb 1314 kinnise kerega mudel oli sisustatud meditsiinisõidukina. Tgb 1321 kinnise kerega sõiduk oli varustatud kui suurtükiväe tulejuhtimissõiduk. Volvo C 306 Tgb 20 (ka Volvo C03 6 x 6-5-V) on transpordiveok ker-

Nende sõidukitega liikus ka Rootsi enda reservteenistusel põhinev sõjavägi kuni külma sõja lõpuni, mil ajateenistuse lõpetades kutselisele teenistusele üle minnes hakati jalaväelasi transportima rohkem või vähem soomustatud sõidukeis.

gejalaväeüksuste lahinguväljale transportimiseks. Tgb 21 presentkatusega, 6,05-meetriseks pikendatud ja veokasti kohalt 2,14 m laiuse kerega sõiduki tühikaal oli 3,39 tonni. Sõiduk mahutas lisaks juhile kuni 20 võitlejat ja nende isikliku varustuse. Tgb 22 oli 11 võitleja kandmiseks, lisaks oli sellel alus Bofors Robotsystem’i (RBS) 70 lühimaa õhutõrjeraketikompleksile. Nende sõidukitega liikus ka Rootsi enda reservteenistusel põhinev sõjavägi kuni külma sõja lõpuni, mil ajateenistuse lõpetades kutselisele teenistusele üle minnes hakati jalaväelasi transportima rohkem või vähem soomustatud sõidukeis. Seda nii külma sõja aegsetel sõidukitel Bandvagn (Bv) 206 ja Pansarbandvagn (Pbv) 302 kui ka uue põlvkonna jalaväe lahingumasinatel CV90. Samuti on kasutusel Soome päritolu Patria PASI ja Patria AMV ratassoomukid. Ning ära iial ütle iial. Ratsionaalsetel rootslastel on kindlasti kusagil tallel ka teatud kogus Volvo C300 seeria maastureid, mis olid ju mõeldud reservväelastele tugineva kergejalaväeüksuse transportimiseks maastikul, kui kurjus kaugel idakaares peaks taas pead tõstma.

www.peli.com

PELI turvakohvrid Ultimate equipment protection Maaletooja: Foxberg OÃ&#x153;, info@foxberg.ee, +372 511 1420, www.foxberg.ee

WIKIPEDIA/HARALD HANSEN

KURIOOSUm

EI NÄE KOPTERIT? EI SAAgI NÄHA!

Kui ühe lennumasina väljatöötamisele on kulutatud paarkümmend aastat ja 7 miljardit dollarit ning siis ühel päeval teatatakse, et kogu ettevõtmisest loobutakse – kas see tähendab, et tegelikult saadi ülisalajane lennumasin ikkagi valmis?

utt käib helikopterist RAH-66 Comanche. Sellest 1996. aastal USA armee tellimusel arendama hakatud lennumasinast pidi saama kõige rajum kopter üldse – nähtamatu, hääletu, surmav. Aga tõenäolisemalt sai sellest tegelikult kõige kallim helikopter, mida kunagi ei tehtud. Super-helikopteri idee sündis aastal 1982, mil külm sõda jälle kuumaks kätte ära kiskus. Iseäranis Afganistanis, kus Nõukogude väed ameeriklaste toetatud mudžaheedidega vastastikku üksteise verd lasid. Kuus aastat

3/2019

Tekst: ANDRIS TAMMELA, vabatahtlik kaasautor

arutleti ja fantaseeriti valitsuse ja armee tasandil, milline peaks olema uus kopter, mis tõukaks troonilt legendid, nagu Iroquois, Cobra ning Black Hawk, ja viiks lennunduse 21. sajandisse. Kui visioon enam-vähem paigas, hakati otsima võimalikku tootjat. Veel kolm aastat hiljem, 1991. aastal, lõi armee käed Boeing-Sikorsky meeskonnaga, et need toodaksid helikopteri, mis suudab Nõukogude armee soldateid rünnata nii, et need ei saa arugi, mis neid tabas. Enne, kui on hilja.

RAHA MUUTUS NÄHTAMATUKS

Paraku jäädi hoopis helikopteri valmistamisega hiljaks. Nõukogude Liit ja selle armee jõudsid enne laiali minna, kui jänkid suutsid oma superkopterit üldse ehitamagi hakata. Aga tühja sest Nõukogude Liidust. Maailm on suur ja lai ning kellegagi ikka võidelda saab. 1992. aastal kirjutati USA armee plaanidesse sisse, et esimesed Comanche’id hangitakse tootjalt aastal 1996. Nii ei läinud. Ka aasta hiljem polnud nad veel ühtegi saanud. Aastal 2001 kirjutas ajakiri Wired, et kui Afganistani sõda peaks veel

KURIOOSUm

kestma veel aastakese, siis just seal saab maailma moodsaim helikopter oma tuleristsed. Afganistani sõda kestiski veel aasta ja kauemgi. Ent Comanche’id sinna ei jõudnud. Planeeritud 1200 kopteri asemel valmis vaid kaks prototüüpi ja valmistoodangut ei jõutudki ära oodata. Selle asemel otsustati 2004. aastal kogu ettevõtmisel juhe seinast tõmmata, jättes niimoodi üsna lolli mulje Boeing’i esindajast, kes oli vaid päev varem avalikkusele teada andnud, et Comanche’i arendustööd käivad plaanipäraselt ning püsitakse graafikus. Igal juhul näis ettekäändeid projekti lõpetamiseks olevat küllaga. Esiteks polnud päris selge, kas superkopterile plaanitud mootorid on ikka piisavalt võimsad, et täisvarustuses ja -relvastuses helikopterid maast üles kergitada. Ei pea olema just lennundusekspert mõistmaks, et lennuvõime on helikopteri juures suhteliselt oluline näitaja. Samas muidugi – kui lähtuda eesmärgist jääda vaenlase poolt avastamata, on kõige kindlam maa peal püsida. Teisalt ei saa välistada, et mootorid olid siiski piisavalt jõulised. Neid ei õnnestunud lihtsalt katsetada, sest keegi ei teadnud, kui palju täislastis helikopter hakkab kaaluma – põhjusel, et selle kõiki komponente ei saadud valmis. Kolmandaks oli maailm ja selle lahingutandrid võrreldes 1982. aastaga, mil unistus Comanche’ist sündis, totaalselt muutunud. Nagu on märkinud toonane kaitseanalüütik Cindy Williams: nišš, millesse Comanche asetus, oli muutunud ebavajalikuks. Lisaks, nagu näitasid 2003. aastal läbi viidud testid, oli prototüübil tõsiseid probleeme elektri- ja sensorsüsteemidega. Tõrkusid ka relva- ja navigatsioonisüsteemid, samuti tarkvara. Ehk siis sisuliselt: kui kõrvale jätta, et helikopter polnud õieti lennu-, manööverdamis-, navigeerimis- ega laskevõimeline, oli tegemist päris hea masinaga. Aga neid raskesti ignoreeritavaid puudujääke arvesse võttes oli tegemist täieliku läbikukkumisega.

KAHTLUSED JÄÄVAD

Või äkki siiski mitte? Seitse aastat pärast Comanche’i arendustööde

lõpetamist, kui USA eriüksused 2011. aasta 2. mail Pakistanis redutanud maailma tagaotsituima terroristi Osama Bin Ladeni vagaseks tegid, kirjutasid mitmed meediaväljaanded, et rünnakus osalesid nähtamatud helikopterid. Viidates võimalusele, et RAH-66 Comanche ei olegi tegelikult maha kantud. Armee lükkas selle spekulatsiooni kiiresti ümber, kinnitades, et operatsioonil kasutati mitte Comanche’e, vaid hoopis modifitseeritud Knighthawke’e. Ent kas nende juures ei võidud kasutada just Comanche’i arendamise käigus väljatöötatud tehnilisi lahendusi? Seda ei saa välistada. Eriti arvestades, et nii USA kaitseministeeriumi asesekretär Thomas Hawley kui kunagine USA armee ülemjuhataja Peter Schoomaker on väitnud, et Comanche’i arendamist ei saa kuidagi nimetada läbikukkumiseks ja selle käigus omandatud teadmisi saab kasutada tulevikulahendustes. Mis omakorda viitab teoreetilisele võimalusele, et Comanche’i polnudki plaanis valmis saada, vaid see oligi erinevate, üksikult võetuna mitmesuguste sõjamasinate peal kasutatavate tehnoloogiate katsetamise projekt. Kui nii, siis ei saagi ehk Comanche’i saagat läbikukkumiseks nimetada.

ENNEGI „NÄHTUD”

Tegelikult ulatub varjestustehnoloogia ajalugu juba esimese maailmasõja aegadesse. Nimelt eksperimenteerisid sakslased siis läbipaistva materjaliga Cellon, mis pidi raskendama sellega kaetud lennukite jälgitavust. Tõsisemalt jõuti tehnoloogia väljatöötamiseni 1970. aastatel, kui lennumasinate tootja Lockheed Aircraft matemaatik Denys Overholser mõtles välja arvutiprogrammi Echo 1. Programm muutis võimalikuks ennustada radarite signatuure, mis omakorda võimaldas välja töötada suurema osa radarisignaalidest lennukilt eemale peletava materjali. Et lennukit veelgi raskemini tabatavaks muuta, vähendati ka selle mootorimüra ja kodeeriti paremini raadiosignaalid. Selle tehnoloogia baasil sündiski 1980. aastate lõpus Lockheedi ülisa-

Tõenäoliselt sai sellest tegelikult kõige kallim helikopter, mida kunagi ei tehtud.

lajane pommitaja F-117 Nighthawk, mis sai oma tuleristsed 20. detsembril 1989 Panamas. Tollal oli tegu nii salajaste lennukitega, et neid katsetati ainult öösel ja mõni pealtnägija võis neid pidada ka tundmatuteks lendavateks objektideks. Et ameeriklastel on tõesti olemas radaritele peaaegu nähtamatud lennukid, sai aga selgemaks kaks aastat hiljem Iraagis, kui F-117-t kasutati operatsioonis Kõrbetorm.

MÜRA MAHA!

Üks asi on jääda märkamatuks radariekraanil. Teine, palju proosalisem probleem seisneb aga selles, et inimestel on kõrvad ja kui nad neid sihipäraselt kasutavad, pole neile võimalik kopteriga salaja pea kohale lennata. Isegi drooni on õhus kuulda, mis siis veel helikopterist rääkida. Ent selleski osas on insenerid viimastel aastatel teinud väikesi edusamme. Mitte küll USA-s, aga hoopis Euroopas, kus Prantsuse-Saksa-Hispaania ühisettevõtte Eurocopter spetsialistid mõtlesid välja täiesti uue disainiga rootoritiivikud. Nimelt asendasid nad senised sirged tiivikulabad linnutiiba meenutavate labadega, vähendades nõnda labade kokkupuudet õhuga ja sellest tekkivat müra pea viiendiku võrra. Nii et kui pimeduses siugleb teist üle vaikselt surisev suur lennumasin, pole see tõenäoliselt mitte maavälist päritolu hõljuk, vaid „nähtamatu“ kopter. Ja kes teab, ehk on selle küljes ka mõni Comanche’i arendustöö käigus leitud vidin. ALLIKAD https://www.popularmechanics.com/military/weapons/ g1339/10-weapons-that-never-made-it/?fbclid=IwAR3uY ERjyGCKvDqYZQV8lOFrYyI1XpQqjXuV83FBGIqcdMF4U SZzl_f4-Cs https://en.wikipedia.org/wiki/Stealth_helicopter https://en.wikipedia.org/wiki/Stealth_aircraft https://www.zdnet.com/article/silent-rotor-blades-couldlead-to-true-stealth-helicopters/ http://nation.time.com/2012/05/25/real-lessons-from-anunreal-helicopter/

3/2019

ajalugu

ALLIKAS: EFA.3.0.52425

Annetuste vastuvõtmine Ühistöös

ÜHISTÖÖ:

VABADUSSÕJA VÕIDU VÕTI Sõda on sõda kõigi jaoks. Rindele minejate ja kojujääjate jaoks. Sõda on sõda nii meestele kui naistele, nii lastele kui vanuritele. See, et mahajääja ei läinud rindele, ei tähendanud, et ta ei saanud aidata.

Tekst: ANNA RINALDO, ajaloolane

sjata ei öelda, et Vabadussõda oli kõigi eestlaste sõda. Sõjategevust tagalas toetanud vabatahtlike peamiste organiseerijate hulka kuuluvad needsamad naised, kelle hiljem leiame Naiskodukaitse asutajate hulgast – Anna Tõrvand, Mari Raamot ja Marie Reisik.

1918. aasta novembri lõpus, kui lahingud juba käisid, oli selge, et noor vabariik ei ole üksinda võimeline riiki üles

3/2019

ehitama ja samal ajal sõda pidama. Selleks puudusid igasugused ressursid. Teatavasti ei olnud sõja alguses puudus mitte ainult võitlejatest ja relvadest, vaid kõigest mõeldavast, mida sõjapidamiseks tarvis läks. Sõduritele oli tehtud kohustuseks ilmuda kogumispunktidesse talveriietes, kaasas vähemalt ühe nädala toit ja magamisvarustus. Samal ajal valitses riigis laialdane toidupuudus. Ka talvevarustust – saapaid ja sooje üleriideid – ei olnud kusagilt võtta. Naha ja tekstiilivabrikud

ajalugu

olid kinni pandud juba mitu aastat tagasi. Isegi kui rahaliselt oleks võimalik olnud midagi osta, olid poed tühjad, kaubad ei liikunud. Peale selle oli Sõjavägede staabil ja intendantuuril raskusi kõige elementaarsema varustuse hankimisega. Vaja oli ju kõike: sõidukeid, hobuseid, välikööke, haiglate sisustust, meditsiinitarbeid. Puudus oli kõigest, seebist supilusikateni.

1. detsembril 1918 kutsus valitsus Estonia kontserdisaali kokku rahvakoosoleku. Otsustati luua organisatsioon, kus iga eestlane võiks leida rakendust ja olla riigile abiks.

RAHVA TOEL

puni. Tüdrukud töötasid tihti öötundideni. Laia avalikkuse eest jäi nende töö varju, kuid see on vaid üks näide sellest, kuidas tagala vabatahtlikud, tavalised inimesed, sõdurite eest hoolitsesid.

Paljud seltsid, avaliku elu tegelased ja kooliõpilased olid pöördunud Ajutise Valitsuse poole küsimusega, kuidas nemad saaksid aidata. 1. detsembril 1918 kutsus valitsus Estonia kontserdisaali kokku rahvakoosoleku. Otsustati luua organisatsioon, kus iga eestlane võiks leida rakendust ja olla riigile abiks. Tegutseda oli vaja kiirelt. Ajutine Valitsus ja vastloodud abiorganisatsioon pidid kokku leppima konkreetse tööjaotuse. Lepiti kokku, et Ühistöö (see oli vabatahtlikke ühendava organisatsiooni nimi) hoolitseb sõjavangide, sõjapõgenike ja vaeste eest. Loob toitlustuspunktid, korraldab haavatute ja haigete arstiabi ning aitab asutada haiglaid.

VÕIDUJOOKS SURMAGA

Lisaks sõjaväe varustamisele sai Ühistöö üheks olulisemaks osakonnaks haavatute abiandmise toimkond. Selleks, et mõista, milline väljakutse oli 1918. aasta Eestis asutada sõjaväehaiglaid ja pakkuda haavatutele haiglaravi, peame meenutama, mis olukorras riik sel ajal oli. Palju on räägitud, et sakslased võtsid kaasa peaaegu kõik, mida kaasa võtta andis – toidu, sõjavarustuse. Kuid kaasa võeti ka kogu okupatsiooni alguses üle võetud meditsiinivarustus ja suur osa haiglate sisustusest. Mida kaasa võtta ei õnnestunud, muudeti kasutuskõlbmatuks. Naljaga pooleks on öeldud, et haiglaruumidesse jäeti maha ainult raudvoodite raamid, sest need olid kaasavedamiseks liialt rasked.

Ühistöö loomisest anti teada kõikides riigi ajalehtedes, üleskutsega luua igasse piirkonda organisatsiooni allosakond. Seda ka tehti. Vabatahtlikke kutsuti abistama nii kuulutuste kaudu kui ka suusõnal. Sõdurite tervise seisukohalt oli ülimalt oluline just riietuse ja toitlustuse küsimus. Ühistööle tehti ülesandeks tegevväe varustamine. Võib isegi öelda, et sõja esimestel kuudel täitsid Ühistöö vabatahtlikud intendantuuri rolli. Selleks, et oma ülesannetega hakkama saada, vajas organisatsioon annetusi ja raha.

Illustreerivaks näiteks sellest, kui kiireloomulised olid kõik detsembrikuised asjatoimetused, on Juhkentali

Õnneks hakkas abi kiiresti saabuma, eriti just annetustena. Eriti palju kogunes kangast ja lõnga. Kuna need aga ei olnud veel valmistooted, vajati neid, kes õmbleksid sõduritele riideid ja kooksid kindaid-sokke. Vabatahtlikke õnneks leidus.

Väga olulise panuse varustamisse andsid Tallinna keskkoolide tüdrukud, kelle ülesandeks sai varustada kooliõpilaste pataljoni. End rahvaväkke üles andnud noormehed paigutati Tallinnas Beljajevi Gümnaasiumi ruumidesse. Tüdrukute ülesandeks oli varustada ruumid kõige vajalikuga: magamiskotid, voodipesu. Sõduritele korjati sooje riideid, kasukaid, saapaid, sokke. Neile saadeti rindele järele toidupakke. Selline järelvarustus kestis kuni sõja lõ-

ALLIKAS: EFA.3.0.52426

Esmalt asuti sõduritele õmblema sooja aluspesu. Kohe, kui esimesed sada paari valmis, saabus tellimus veel mitmele tuhandele paarile. On teada, et detsembris 1918 töötas Tallinnas rahvaväe varustamise heaks ligi tuhat naisterahvast.

Ühistöö töökojas valmistatud pesu arvelevõtmine 3/2019

ajalugu Ühistöö lihavõttekingitused Narva rindel 1919

sõjaväehaigla juhtum. 8. detsembril, Ühistöö asutamise koosolekul, said vabatahtlikud teate, et neile on tehtud korralduseks seada töökorda Juhkentali haigla. Kogunenud rahvas läks maja korda seadma juba samal õhtul. Eest leiti jääkülm maja, mille puruks pekstud akendest tuiskas sisse lumi. Isegi pika kütmisega ei saadud ruume soojemaks kui kaheksa kraadi. Kiiresti tuli hakata ruume korda seadma. Suur puudus oli ehitusmaterjalidest, aga ka sisustusest ja küttematerjalist. Vabatahtlike ülesandeks ei olnud mitte ainult ruumide remont, vaid ka sisustamine. Vaja oli tekke, patju, voodiriideid, mööblit, köögitarvikuid, samuti toitu ja meditsiinivarustust. Olenevalt haiglate seisukorrast võttis nende valmisseadmine aega mõnest nädalast paari kuuni. Esimesed haavatud rindelt aga juba saabusid.

HAAVATUTE KAITSEINGLID

Ka haavatute vastuvõtmine Balti jaamas oli vabatahtlike töö. Abilised olid väga erineva taustaga: õpetajad, pereemad, kooliõpilased ja tuletõrjujad. Jaama seati sisse evakuatsiooni- ja toitlustuspunkt. Esimesed haavatud saabusid juba 10. detsembril.

ALLIKAS: EAA.2281.1.27.12.64

Paarile esimesele haavatute rongile oli vastu tulnud rohkem abistajaid, kui haavatuid oli. Edaspidi pandi töösse graafik, korraga oli kohapeal kümme vabatahtlikku, kes aitasid anda esmaabi ning saatsid haavatuid haiglasse. Esimestel kuudel olid just vabatahtlikud ka need, kes toimetasid omaste kätte lahingus langenud sõdurite isiklikud esemed. Oluline on mõista toitlustuspunktide vajadust, mis rajati kõikidesse suurematesse jaamadesse. Rongid liikusid väga aeglaselt. Mõned sõdurid lebasid haavatutena vagunis päevi, enne kui haiglasse jõudsid. Vagunid olid külmad ja raputasid hirmsasti. Toitlustuspunkt oli haavatule justkui puhkepaik, kus tema eest hoolitseti ja süüa pakuti. Eriline vajadus toitlustuspunkti järele tekkis Tapa sõlmjaamas.

Vabatahtlikud sõitsid Tallinnast koos toiduainetega kohale ning toitlustuspunkt oli töös juba 16. detsembril. Toitu pakuti kõikidele sõjaväelastele, mitte ainult haavatutele, ning juba esimesel päeval toitlustati ligi 150 inimest.

TEINE VALITSUS

Vabatahtlikud on hiljem meenutanud, kuidas esimestel kuudel oli kõigega nii kibekiire, et öösiti magati vaid mõned tunnid. Kevadest alates võidi veidi rahulikumalt hingata. Paljud struktuurid hakkasid paika loksuma.

ALLIKAS: EFA.3.0.52423

Haavatutele abiandmise toimkond andis oma ülesanded üle veebruaris 1919 loodud Eesti Punasele Ristile. Kevadel hakkas saabuma ka välisabi. Kuid vabatahtlikud jäid ka edaspidi aktiivseks.

Riietusesemete õmblemine Ühistöö töökojas 48

3/2019

Kuni sõja lõpuni korraldasid Ühistöö allüksused pidusid ja kontserte, mille pileti- ja oksjonitulud läksid rahvaväe toetuseks. Riigi- ja rahvakalendripühadeks tehti sõduritele kingipakke. Neid prooviti teha nii, et mitte keegi ilma ei jääks. Pakid sisaldasid rindemeeste silmis „luksuskaupu“, nagu või, pekk, suitsuliha, tee, suhkur, mesi ja raamatud, kuid loomulikult ka kindaid, sokke, salle ja tubakat. Ühistöö vabatahtlikest ülesannetest ei olnud kõik seotud rindega. Nad hoolitsesid ka sõjapõgenike, invaliidide ja

ajalugu

vaeste eest. Ühtlasi olid Ühistöö kontorid sõja esimestel kuudel justkui infopunktid, kust saada teavet riigis toimuva kohta. Telefoni- ja telegraafiliinide purunemise tõttu olid paljud piirkonnad infosulus, liikus igasuguseid oletusi ja lausvalet. Ühistöö üheks allüksuseks oli tööbüroo, mis andis infot vabade töökohtade kohta. Ka Ühistöö ise palkas mitmesuguseid oskustöölisi, alates kingseppadest ja lõpetades mehaanikutega. Väga olulised olid Ühistöö pakutavad

töökohad just naisterahvastele, kelle mehed, tihti pere ainsad toitjad, olid rindel. See andis naistele endile võimaluse pere eest hoolitseda. Ajaloolane ja ühiskonnategelane Eduard Laaman on rõhutanud, et Ühistöö vabatahtlike rolli on raske millegagi võrrelda. Ta nimetab organisatsiooni teiseks valitsuseks, kuhu kanaliseeriti kõik need probleemid ja kiireloomulised küsimused, mida Ajutine Valitsus erinevatel põhjustel ise lahendada ei suutnud. ARHIIVIALLIKAD Eesti Riigiarhiiv (ERA), Tallinn 66.27.44 Kirjavahetus Eesti Seltside ja Organisatsioonide Liidu, Ühistöö ja Punase Risti organisatsioonide asjaajamise ja tegevuse revideerimise kohta. 4073.2.1 Asutamiskoosoleku protokoll, põhikiri, Eesti seltside ja organisatsioonide Liidu “Ühistöö” põhikiri 5. dets. 1918. a. 4073.4.79 Kirjavahetus “Ühistöö” juhatusega, teiste osakondadega, haiglatega, haavatutega ja teistega haavatutele abiandmise, isikliku koosseisu ja muis asjus.

Väga olulised olid Ühistöö pakutavad töökohad just naisterahvastele, kelle mehed, tihti pere ainsad toitjad, olid rindel. See andis naistele endile võimaluse pere eest hoolitseda.

AVALDATUD ALLIKAD Lender, Elfriede. Minu lastele. Eesti Päevaleht: Akadeemia 2010 (esmatrükk 1967). Lääne-Ühistöö wabadussõjaaegse tegewuse mälestusraamat. Lääne–Ühistöö juhatus. Haapsalu 1921. Naised Eesti Vabadussõjas aastail 1918-1920. Koostaja Anto Juske. Tallinn 1998. Päts, Johanna. Kodu südames: mälestusi, kirju, dokumente. Aade. Tallinn 2013. Raamot, Mari. Minu mälestused I-II. Eesti Päevalehe Kirjastus. Tallinn 2010. (Esmatrükk 1937). Tartu “Ühistöö” tegewus ja aruanne: 11. dets. 1918 a. – 31. dets. 1920. a. Postimees. Tartu 1921. Ühistöö Eesti riigi loomisel. Toimetaja Eduard Laaman. Tallinna Eesti Kirjastus Ühisus. Tallinn 1927.

3/2019

meditsiin KAITSE KODU! LUGEJAD SAAVAD AJAKIRJA VAHENDUSEL LÄBIDA ESMAABIKURSUSE DIGIÕPPE. KURSUSE LÄBINU VÄÄRTUSTAB ESMAABI ANDMISE OSKUST, TEAB OHUTUSREEGLEID ESMAABI ANDMISEL NING OSKAB ANDA ELUPÄÄSTVAT JA JÄTKUVAT ESMAABI ERINEVATE HAIGUSSEISUNDITE, TRAUMADE JA MUUDE KAHJUSTUSTE KORRAL.

SAMM-SAMMULT ELUPÄÄSTJAKS: E NAGU ELUPÄÄSTEV ESMAABI Mäletate, õnnetuse korral tuleb kannatanu seisundi hindamisel esimese asjana tuvastada suured välised verejooksud ning need koheselt sulgeda. Sest just sellest võib sõltuda, kas kannatanu elu saab päästetud.

Tekst: EVA NESSLER, KERSTI PODMOŠENSKI, vabatahtlikud esmaabiinstruktorid

ugev ja teinekord pulseeriv verejooks ning kiiresti avalduvad šokitunnused on sümptomid, mis viitavad eluohtlikule verejooksule. See tähendab, et tegutseda tuleb kiiresti.

verejooksud. Samuti võib algul kerge venoosse verejooksuna näiv olukord muutuda kriitiliseks, kui verejooks ei lõpe või ei saa suletud. Seega jälgi kannatanu üldseisundit, ära ürita hinnata kaotatud verekogust, mis võib eksitada.

Ent enne, kui kannatanule appi tormad, hinda olukorda: kas saad kannatanut aidata nii, et ennast ohtu ei sea? Mööda ei saa vaadata ka nakkusohust. Verega levivad nakkushaigused (peamiselt HIV, B- või C-hepatiit) on välditavad, kui kaitsed oma silmi ja limaskesti võõra verega kokkupuute eest.

Eluohtlikud võivad olla ka sisemised verejooksud (sümptomiteks šokitunnused, hematoomid kehal, veresegune sekreet suust jm), ent kahjuks on ainsateks esmaabivõteteks, mida esmaabiandja sellisel puhul rakendada saab: kutsuda ruttu abi (112) ja anda kannatanule šoki esmaabi.

Kindlasti tuleks ideaalis kaitsta ka oma käsi, eriti kui nahal on väikesi kriimustusi, ent kuna kummikindad ja kilekotid pole meil alati taskus, on oluline pärast kokkupuudet verega esimesel võimalusel oma käed jooksva vee all seebiga puhtaks pesta ning seejärel kasutada antiseptilist vahendit.

ESMAABIVÕTTED VÄLISE SUURE VEREJOOKSU KORRAL

Olukorra hindamisel ja riskitegurite kalkuleerimisel tasub samas meeles pidada, et kui vigastatud on suured arterid ja veenid, siis kaotab inimene iga südamelöögiga väga kiiresti verd. Nii et väga pikka aega juurelda ei saa. Ka ei maksa takerduda juurdlussesse selle üle, kas tegemist on venoosse või arteriaalse verejooksuga. Esmaabi andja seisukohalt pole seal vahet; nagunii kaasnevad suurte vigastustega sega-

3/2019

Pane kannatanu kindlasti lamama või vähemalt istuma. Suru kätega tugevat survet avaldades otse veritsevale haavale, kasutades käepärast riideeset. Võimaluse korral lase seda teha kannatanul. Kui verejooks ei peatu, siis ära eemalda juba pealeasetatud riiet/ sidet, vaid lisa riideesemeid juurde ning vajuta tugevamalt haavale. Kui sa mingil põhjusel ei saa jätkata otsese surve avaldamist – sul on näiteks vaja minna abi kutsuma või on kannatanut vaja mingil põhjusel (esmaabi andmiseks) liigutada –, siis tee haavale rõhkside. Aseta kannatanu šokiasendisse (lamama, jalad kõrgemal), kui tema vigastus

seda võimaldab. Kata kannatanu soojalt, võimalusel kindlasti ka maapinna poolt. Soojus on šokiga võitlemisel ülioluline! Vale ei ole ka asetada haava kohale midagi külma, et veresoonte ahendamisega verejooksu vähendada, ent see ei ole prioriteetne võrreldes otsese surve ja šoki esmaabiga. Kindlasti ära aseta jääd otse nahale.

TÕESTATUD EFEKTIIVSUS

Kõikides rahvusvahelistes juhistes toonitatakse esmase verejooksu sulgemise võttena otsest survet haavale. Selle võtte eelisteks on nii kiirus, käepäraste vahendite kättesaadavus kui ka efektiivsus (95–98% verejooksudest on võimalik sulgeda otsest survet kasutades). Samas on vale ka väita, et esmaabiandjal ei ole mitte kunagi

iseks: u sulgem Verejooks ; s taga ohutu ks, surujoo re e v e lg u s aavale; des otse h aatanu lam pane kann ma; ma või istu ; 2 1 helista 1 ; e rõhkside te l e s vajadu , s ju iga – soo võitle šok asend; uti l kaalu žg erijuhtude t. kasutamis

Verejooksu peatamiseks haavale otsese surve avaldamine on käepärane, kiire ning, mis kõige olulisem, tõestatult efektiivne meetod ANDRUS LEHTMETS

Luu

Survepadi

Haav

Haavalapp Rullside

Haavale surve avaldamiseks võib kasutada ka käepäraseid vahendeid, kui muud sobivamat pole. Rõhksideme tegemiseks: voldi käepärast olev riidetükk kokku ning aseta surve tekitamiseks haavale; võta pikem riidetükk või riideese ja seo haav sellega kõvasti kinni. Kui sul on käepärast võtta 2 suuremat sidemerulli või spetsiaalne rõhkside, siis kasuta neid.

vaja kasutada žgutti ning et žgutt on alati kahjulik. Olukorrad, kus tuleks kaaluda žguti kasutamist elupäästva võttena, on üldjuhul seotud asjaoluga, et haavale pole võimalik otsest survet avaldada. Sellisteks eranditeks on näiteks väga suure pinnaga haavad, lahtised luumurrud, võõrkehad haavas või amputatsioonid – õnneks küll kaasneb sellist tüüpi vigastustega harva massiivne verejooks. Samuti on žgutt näidustatud teatud eriolukordades: suurõnnetused paljude kannatanutega ning taktikalised olukorrad. Seetõttu kuulubki žguti kasutamise oskus Kaitseliidus ja kaitseväes sõduri baasoskuste juurde ning seda saab õppida nii sõdurioskuste kursusel kui ka eraldi lahingumeditsiini täiendõppel. Seda võimalust tuleks igal kaitseliitlasel kindlasti kasutada, sest žguti paigaldamine

Rõhkside Kui sul on rõhkside olemas, aseta haavalapp ja selle peale rõhkpadjake. Seejärel seo haavalapp ja rõhkpadjake nii tugevasti sidemega kinni, et verejooks peatuks. Rõhksidet kasutatakse arteriaalse verejooksu peatamiseks.

ilma harjutamiseta ei anna tihtipeale vajalikku tulemust. Ent isegi siis, kui MK1 ja žguti kasutamine on selge, tuleb arvestada, et tavaelus on üldjuhul väga väike tõenäosus, et meil on kohe käepärast võtta spetsiaalsed sidemed või CAT-žgutt – seega tasub läbida iga 2–3 aasta möödudes uuesti ka n.-ö tavaesmaabikursus, kus praktiliste harjutustega ja juhtumõppe raames saab oma leidlikkust ja reageerimisvõimet proovile panna. Järgmises numbris jätkame elupäästva esmaabi võtete tutvustamist. Püsige elus! ALLIKAD BVÕ käsiraamat: esmaabi. Naiskodukaitse 2015. European Resuscitation Council Guidelines for Resuscitation 2015. Section 9. First Aid https:// cprguidelines.eu/ 2015 American Heart Association and American Red Cross Guidelines Update for First Aid International ﬁrst aid and resuscitation guidelines 2016 https://www.redcross.ca/crc/documents/1303500-IFRCFirst-Aid-Guidelines-WHAT-S-NEW-EN-LR.pdf

3/2019

NAISKODUKAITSE

mETSAmEIgI LÜHIKURSUS NAISTELE On naisi, kes kaitseväe laigulise välivormiga metsas õppustel või toitlustamas käies meigile ei rõhu ja näevad sellest hoolimata ilusad välja. Väga häid ilugeene pole aga antud kõikidele ning mitmeid päevi ja öid magamata metsas veetes vajab nägu hoolt. Tekst: KÄTLIN ROHILAID-ALJASTE, elukutseline meigikunstnik

riti nendel naistel, kes näiteks nahaprobleemide või „olematute“ ripsmete tõttu sooviksid veidi meiki kasutada. Eelkõige on ju tähtis end alati ja igal pool hästi tunda. Kui ikka varahommikul kell 5 niiskes telgis paaritunnise une järel virguda, leiab ehk ka selle 5–10 minutit, et paistes silmaalused korda saada. Milliseid reegleid peab siis naine, kes meigikotikest kaasa vedamata hakkama ei saa, metsameigi tegemisel silmas pidama? Põhiline reegel, mis võiks kõigil une pealt selge olla: kui kanname kaitseväe välivormi, siis esindame me Eesti Vabariiki ja meid vaadatakse kui kaitseväelasi, Eesti riigi kaitsjaid. Väga oluline on vormi kandmise juures ka korrektne ja viisakas käitumine. Kaitseväe välivormi kandes juhinduvad nii Naiskodukaitse kui Kaitseliidu üksuste liikmed „Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korrast“. See on ühtne kõikidele vormikandjatele.

Vormikandja naine võiks meikimisel kasutada nude meigistiili. See tähendab, et meik on peal, aga sellest pole aru saada ega tohigi olla.

3/2019

NÄOMEIK

Paljud naised võivad väita, et metsas tegelikult ei jõuagi igal hommikul mõelda sellele, kas meik on korras või mitte. Õppustel on teised prioriteedid. Samas, kvaliteetsete toodetega ei kulu enda korrastamisele kindlasti rohkem kui maksimaalselt 5–10 minutit ning tegelikult saab end igapäevaselt meikiv naine sellega hakkama ka ilma peeglita. Vormikandja naine võiks meikimisel kasutada nude meigistiili. See tähendab, et meik on peal, aga sellest pole aru saada ega tohigi olla. Meik peab olema korrektne, väljapeetud ja puhas, selline, mis annab värske ja puhanud välimuse. Ka küüned peavad olema puhtad ja kasutada tohib kas läbipaistvaid küünelakke või väga naturaalseid toone, mis ei hakka silma.

SAMM 1 – ALUSKREEM

Soovitatav on kasutada jumestuskreemide aluskreeme. Aluskreemid kaitsevad ja hooldavad näonahka ning samal ajal hoiavad meigi kauem värske. Kindlasti tasub investeerida kvaliteetsesse aluskreemi. Head aluskreemi leiab nii 8 kui 35 euroga. Näiteks brändi Ingrid aluskreemid on väga head ja maksavad vaid 8 eurot. Brändi Essential Professional Makeup kreemid on samuti väga head, aga hind on neil juba tõsisem, 35 eurot. Enne aluskreemi pealekandmist võib väga paistes ja magamata silmi turgutada külmamaskiga – see ei ole kallis, mahub ilusti seljakotti ning juba paariminutine pealhoidmine aitab väga

hästi. Lisaks aitab sama külmakotike ka kukkumiskohti leevendada.

SAMM 2 - JUMESTUSKREEM

Jumestuskreemidest soovitaks pigem õhulist BB-kreemi. BB-kreem annab näole parema jume, kaitseb ja hooldab nahka. BB-kreem võiks olla SPF faktoriga 15, et kaitsta ka päikesekiirguse eest. Kes tahab veel õhulisemat tunnet, võib proovida CC-kreemi. Väga tugeva katvusega jumestuskreeme ma metsameigiks kindlasti ei soovita. Nahk tahab hingata ja mis saab olla parem kui meie puhas metsaõhk. Kui sul on punnid, pigmendilaigud või muud iluvead, siis kata need peitepulgaga. Õhukene BB- või CC-kreem neid ei peida. Soovitatav on kasutada rahustava toimega peitepulka, millel võiks kindlasti olla näonaha sisse hajuv koostis. Enamikul brändidel on olemas töökindlad peitepulgad punnide ja vistrike varjamiseks. Tumedaid silmaaluseid soovitan peita õhukeste peitepulkadega, milles on valgustpeegeldavad osakesed. Tähtis on, et silmaaluste peitepulk poleks liiga paksu koostisega. Paks koostis toob kortsud esile. Üldiselt ei tasu vaadata kosmeetika puhul brändi märki, vaid ikka toote enda omadusi ja koostist. Tähtis on toote sisu ja kuidas see sobib teie nahaga. Keegi ei näe ju teie näolt, mis brändi te kasutate, aga kui toode on ebakvaliteetne, siis seda on näha. See lihtsalt kulub või sulab ebaühtlaselt maha. Ebakvaliteetseid tooteid leidub ka kallitel brändidel, seega hind pole

naiskodukaitse alati määrav. Soovitatav on küsida nõu spetsialistilt, kui ise ei oska valida.

SAMM 3 – RIPSMETUŠŠ

Ripsmetušš on alati omal kohal. Kasutada võiks pruuni või musta tooni. Pruun jääb alati mahedam ja tagasihoidlikum. Neil, kes ei armasta veekindlaid, mida on raske eemaldada, soovitan valida niiskuskindla tuši, mis püsib kvaliteetselt. Pandakaru silmad ei sobi kellelegi.

SAMM 4 – PUUDER

Jume rõhutamiseks ning värskuse andmiseks võib kasutada naturaalset põsepuna ja päikesepuudrit. Oluline on hajutamine, et tooted jääksid loomulikud.

SAMM 5 – HUULELÄIKED

Huule toodetest sobivad metsameigi tarbeks naturaalse tooniga huuleläiked, huulepalsamid ja mahedad nude huulepulgad. Huulepulk aitab huuli niisutada ja kaitseb tuule eest. Tähtis on, et toonid oleksid mahedad ja loomulikud.

SAMM 6 – MEIGI KINNITAMINE

Kes soovib, võib meigi kinnitada meigikinnitusvedelikuga. See oleks nagu i-le täpi panemine, sest annab kindlustunde ja on enamasti ka mõnusa värske lõhnaga. Vormi kandes on ju loomulikkus ja värskus olulised. NB! Kui tuleb kasutada maskeerimisvärve, siis on heaks soovituseks panna nende alla kõige tavalisemat niisutavat kreemi või aluskreemi. Sel juhul ei imendu maskeerimisvärv nii pooridesse ja seda on pärast lihtsam eemaldada, samuti tekib vähem nahaärritusi.

MEIGI EEMALDAMINE JA VÄRSKENDAMINE

IIRIS PROSA

Meiki saab eemaldada spetsiaalsete meigieemalduslappidega, käsnadega või niiskete beebisalvrätikutega. Kui kvaliteetsed meigitooted peaksidki kogemata ööseks peale jääma, siis pole sellest midagi hullu. Kvaliteetsed jumestuskreemid tulevad maha ühtlaselt ja pole vaja karta, et nägu jääb laiguline. Kui kasutada tooteid, mis on loomuliku nahatooniga kooskõlas, siis ei teki ka n.-ö ülevärvituse muljet. Kindlasti ei tohiks kasutada erksaid lauvärve, punaseid ja roosasid toone. Samuti ei tohiks ennast jumestuskreemiga pruuniks värvida, see näeb välja lohakas ja odav. 3/2019

NAISKODUKAITSE

LIINA SEPP:

NAISKODUKAITSE SAADIK AUSTRAALIAS Maailma kuklapoolel kive toksiv Liina Sepp võib vabalt olla hetkel kodumaast kõige kaugemal tegutsev naiskodukaitsja. Tekst: MONIKA RISTISAAR, Naiskodukaitse Tartu ringkond

ga võib ka mitte olla. See pole oluline. Oluline on, et Sepp on näide sellest, kuidas ka tuhandete kilomeetrite kauguselt, Austraaliast, saab aktiivselt Naiskodukaitsesse panustada. Olgu kohe öeldud, et Sepp ei toksi kive niisama oma lõbuks. Ei, ikka töö pärast. Omandanud ülikoolis geoloogi hariduse, töötab ta nüüd ühes Austraalia geofüüsikafirmas, kus teostab geofüüsikalisi välitöid peamiselt mandri idakaldal ehk umbes 15 000 kilomeetri kaugusel Naiskodukaitse peastaabist. „Naiskodukaitses on muidugi raskem olla aktiivne, kui ma olen füüsiliselt eemal ja elu on vähemalt 280 kraadi pöördunud. Õnneks on siiski palju ülesandeid, mida saab arvuti või nutitelefoni vahendusel hõlpsasti teha, ja just neid mulle usaldataksegi,“ leiab Sepp vahendid ja võimalused organisatsiooni tegevuses kaasa löömiseks. Keerulisemaks teeb olukorra muidugi ajavahe, mis Eestil Sydney`ga on 9 tundi. Kõige suuremaks probleemiks ongi tal enda sõnul häälestuda õigele lainele õigel ajal ehk siis ajal, mil ka kaaslased Eestis ärkvel on.

KIVIDE JA METSA POOLE

Sepp on veendunud, et tegelikult on geoloogiks ja naiskodukaitsjaks olemisel palju ühiseid jooni. Geoloogides

3/2019

on tema sõnul midagi, mis neid hallist massist eristab. Nad on inimesed, kes veedavad oma tööelu kivimeid, mineraale ja fossiile uurides. Nende nägu tõmbub naerule, kui anda neile järjekordne kaunis kivipala, isegi kui neil on toanurgas juba mitu kingakarbitäit neidsamu aardeid – sellised peavadki veidike omamoodi olema. „Võib-olla me oleme veidi hullud. Võib-olla oleme lihtsalt kivide poole. Naiskodukaitsjad on jällegi metsa poole,“ märkis Sepp, kelle veendumust mööda on geoloog Naiskodukaitse jaoks väga hea materjal. Nii geoloogi kui naiskodukaitsja elus on palju looduses käimist, telgis magamist ja lõkkel maitsva söögi valmistamist. Geoloogias pole küll ühtegi ellujäämiskursust, toitlustamist ega muud säärast väljaõpet (võib-olla peaks olema?), kuid mitmed geoloogia välitööd ja matkad on Sepale andnud rohkem kogemusi, kui ükski väljaõpe seda teha saab. „Ühe geoloogi oskusi looduses toime tulla ei tasuks alahinnata,” leiab Sepp lustaka paralleeli oma kahe näiliselt erineva kutsumuse vahel. Pealegi, militaarvaldkonnas on geoloogidel rakendust küll ja veel. Mitmel vallutusretkel on suurriigid kasutanud sõjaväe geolooge, kes oskasid hinnanguid anda ehitiste rajamise, põhjavee asukoha või loodusressursside kohta. Teadaolevalt võttis ka Napoleon esimesele vallutusretkele kaasa geoloogid.

Naiskodukaitses on Sepp tajunud samasugust erilisust. Näiteks maakaitsepäeval Tartus, kus kolm aastat tagasi Naiskodukaitsega liitunud Sepp esimest korda vormi selga tõmbas. „Endal oli väga uhke tunne ja teel sinna oli inimeste reaktsioon minule kui vormikandjale ülev. Ning kohapeal, nähes kõike, mida naiskodukaitsjad teevad, sai selgeks, et just nende vaprate kõrval ma seista tahangi,“ meenutab ta seda veendumuse ja äratundmise hetke, mil kinnistus teadmine, et tehtud sai õige valik. Sealt edasi on Naiskodukaitse andnud talle veel palju võimalusi maailmapilti avardada ja uusi elamusi kogeda. Kui Naiskodukaitse 2017. aastal 90. sünnipäeva tähistas, oli ka Sepp pidustustega seotud. Talle ja paarile sõbrannale usaldati lustakate videoklippide tegemine. „Hetk, mil ma terve videotiimi üle sain uhkust tunda, oligi 90. aastapäeva tähistamisel, kus need klipid esmakordselt vaatajateni jõudsid ja täitsa hästi vastu võeti,“ meenutab Sepp isiklikku laadi edulugu. Protsess stsenaariumi kirjutamisest klippide tootmiseni pani teda aga veelgi rohkem uhkust

NAISKODUKAITSE

MONIKA RISTISAARE ERAKOGU

Kodused kased või Austraalia kiviklibu – vahet pole, Liina Sepp on ikkagi naiskodukaitsja

tundma kogu organisatsiooni üle. Seda tänu võimalusele ja vajadusele põhjalikult Naiskodukaitse ajalugu uurida ning mõista, kuidas see alguse sai ja kuidas on jõudnud tänasesse päeva.

KUUM TÄPP

Austraalias peale Sepa väga palju naiskodukaitsjaid pole, kui üldse. Niisiis on Sepp veetnud seal peamiselt aega teiste seljakotiränduritega. Nende põhilised elukohad, hostelid, on kultuuride ja rahvuste paabliks, seal leidub kõike. Enamasti käib omavaheline suhtlus inglise keeles ja õhtul laua taga istudes on kõik lihtsalt „ajutiselt koduta ja identiteedita rändurid“, kes võtnud aastaks või paariks päriselust puhkust. „Inimesed on siin seetõttu palju avatumad ja vabamad, sest tegelikult me üksteist ei tea ja omamoodi põgeneme kõik kodumaale jäänud elu eest. Siin kaotab tähtsuse see, mis meist teisele poole ookeani jäi. Proovime lihtsalt avastada, kes me oleme ja kelleks me saada tahame,“ sõnab Sepp veendunult.

geoloogi perspektiivist, tuues mängu kuuma täpi ehk laamasisese vulkaanilise piirkonna mõiste. Teadaolevalt (või tõenäoliselt ainult geoloogidele teadaolevalt) põhjustas 250 miljonit aastat tagasi just kuuma täpi vulkanismi ilming oma kataklüsmiliste pursetega geoloogilise aja kõige suurema väljasuremise, kus maamunalt pühiti üle 90% liikidest. Kuumal täpil asetsev Hawaii saarestik on aga tuntud kui paradiis, kus vulkaanipursked on võrdlemisi sagedased, kuid geoloogiliselt mitte katastroofilised.

Aga kelleks siis saada? Sellelegi küsimusele annab Sepp vastuse

Seega siis, kui magma kuuma täpina pinnale murrab, läbib ta kõik takistu-

Ole kuum täpp - leia endas see liikumapanev jõud, sihikindla magmana liikuv unistuste tulv, ja murra läbi kõigi takistavate kihtide valguse poole.

sed ja keegi ei tea, milline on tulem – paradiis või katastroof. „Ole kuum täpp - leia endas see liikumapanev jõud, sihikindla magmana liikuv unistuste tulv, ja murra läbi kõigi takistavate kihtide valguse poole. Lase pealtvaatajatel imestada, pilte teha ja uurida, kuidas täpselt see nüüd toimuski, aga ära lase neil oma unistuste laava väärtust alavääristada.” 3/2019

NOORED

KAS LAPS ON

mATKALEmINEKUKS vALmIS? Noorkotkast või kodutütrest võsuke hakkab esimest korda metsalaagrisse minema. Mida talle selga panna ja kotti pakkida? Kogenud matkasell ja Tartu maleva noorteinstruktor Martin Erstu jagab näpunäiteid.

ga poest leitav laigumustriga riideese ei sobi veel matkamiseks. Pahatihti osutuvad need seljas ebamugavaks ja lagunevad kiiresti. Aga matkariietus peab olema mugav ja vastupidav. Nii ongi Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonid välja töötanud mõnusa, mugava ja vastupidava laagrivormi. Et seda aga veel päris kõigile ei jagu, võib tekkida vajadus ise matkavarustust soetada. Sellisel juhul on mõistlik investeerida kasutajasõbralikku ja kvaliteetsesse, kasutajat pikka aega teenivasse riietusse. Vihjena nimetab Erstu Fjällräveni või Jack Wolfskini tooteid, aga valik on muidugi palju laiem. Et selles paremini orienteeruda, toome mõned põhimõtted, mida tasuks järgida.

3/2019

Pikk aluspesu. Pika pesu eesmärk on hoida sooja ja juhtida niiskust kehapinnast eemale. Erstu soovitab meriinovillaseid materjale. Hind on veidi kõrgem, aga kestavad aastaid. „Minu esimene Aclima meriinovillane särk kestis kaks aastat igapäevast kandmist ja siis veel neli aastat matka- ja trennisärgina,“ muljetab ta. Väga hästi töötavad ka meriinovilla ja elastiku segust ning bambusviskoosist riided.

7 X PIXABAY

Tekst: MARTIN ERSTU, Tartu maleva noorteinstruktor, IIRIS PROSA, Kaitseliidu noorteorganisatsioonide avalike suhete spetsialist

Jalanõud. Väga hästi sobivad matkasaapad – toetavad jalga ja hüppeliigest. Saapa juures on äärmiselt oluline voodri puudumine! Tundub võib-olla ebaloogiline, aga higistades imbub niiskus voodrisse ning saabas ei hoia enam sooja. Ilma voodrita saabas aga hakkab märjaks saades tänu kehasoojusele ise kuivama. Ei tasuks karta ka kummikuid. Need tuleks muretseda vähemalt kaks numbrit suuremad, et villased sokid ikka sisse mahuks. Suurem kummik ei hoia ka tihkelt ümber jala, mis võimaldab õhul liikuda ja kehasoojusel higistamisel tekkiva kondensvee jalanõust välja aurutada.

NOORED

KUIDAS RIIETUDA?

Müts, sall ja kindad. Rahvatarkus ütleb, et kui pea on soe, siis jalad ei külmeta. Inimese organism teeb kogu aeg tööd, et hoida aju temperatuuril 37 kraadi. Kui külma ilmaga kulub kogu energia aju soojendamisele, siis hakkab jalgadel külm ja mõttetöögi ei ole enam nii terav. Väga head on kootud suusamütsid või soojemal ajal torusallid. Jällegi on oluline, et müts kuivaks kiiresti. Peakatet ei tohiks unustada ka suvel! Soojal ajal toimub kõik vastupidi – organism teeb tööd aju jahutamiseks. Suurepäraselt sobivad nokkmütsid ja torusallid, mis ei lase päikesel pead liiga kuumaks kütta. Ja ära unusta salli! Palja kaelaga tuule käes tegutsedes võib kergesti ligi tõmmata kaelakanguse või külmetushaiguse. Kindad vali samuti villased! Käsi kasutad ju iga ilmaga. Villane kinnas kätte hoiab sooja ka märjaks saades.

Jope. Kõige olulisem on tuule- ja vihmakindlus. Samuti tuleks silmas pidada jope hingavust. Väga head on Gore-Tex materjalist jakid. Jope võiks olla kas voodrita või eemaldatava voodriga, nii saab seda kanda ka vihmase suveilmaga ilma, et palav hakkaks. Soovitatav on muretseda veidi suurem jope, sest noored kasvavad kiiresti ja varsti ongi jope paras! Pealegi mahub suurema jope alla suurepäraselt soe villane kampsun.

Kampsun. Alussärgi peal on kõige parem villane rõivas. Villane kampsun hoiab ka niiskena sooja! Head tööd teeb ka ﬂiis. Softshell materjalist jakke Erstu matkamiseks pigem ei soovita, sest need ei hinga, seega ei lase kehaniiskusel väljuda. Nii võid leida end olukorrast, kus liikudes on palav, aga paigale jäädes hakkab kohe külm.

FREEPIK

Püksid. Head matkapüksid on pigem laiad, et saaks mugavalt ronida, kükitada ja kummardada. Materjal peaks olema selline, et inimese enda kehasoojus koos tuule ja päikesega suudavad püksid kiirelt kuivatada. Igal juhul mitte puuvillane! Puuvillakiud hoiavad niiskust kaua enda sees. Jällegi tuleks vaadata töö- ja matkariiete poole.

Sokid. Kõige parem on villane sokk! Isegi suvel. Vill juhib niiskuse kehast eemale ja jalad ei hakka hauduma. Samuti on väga head spordipoes saadaolevad meriinovillased mäesuusasokid, jahinduspoest ostetud villased sokid või sokid tööriiete poest. Hind on küll tavasokkide omast veidi kõrgem, aga nende eluiga on tunduvalt pikem.

3/2019

NOORED

mILLINE mAgAmISvARUSTUS SOETADA? Saadaval on sulgmagamiskotid ja sünteetilise täidisega magamiskotid. Mõlemal on omad eelised ja miinused. Sulgmagamiskott on kergem ja soojem ning võtab vähem ruumi. Tundub ideaalne variant? Küll aga on see oluliselt kallim ja kardab vett. Märjaks saanud sulgmagamiskott enam sooja ei hoia. Niisked suled kleepuvad üksteise külge, soojahoidvat õhku koti sisemuses enam ei ole ja tulemus – külm, märg ja paha. Loomulikult suled kuivavad, aga see võtab suhteliselt kaua aega. Sünteetiline magamiskott on raskem ja suurem, kuid hind on oluliselt odavam. Niiskusregulatsioon on tal aga parem – hoiab sooja ka märjana ja kuivab suhteliselt kiiresti. Isegi märja särgiga sünteetilise täidisega magamiskotti pugedes kuivab särk tõenäoliselt hommikuks ära – kehasoojus kuivatab ja surub niiskuse läbi magamiskoti täidise kotist välja.

MAGAMISKOTID KASUTAMISE TEMPERATUURI JÄRGI

Heale magamiskotile on märgitud kas kolm või neli temperatuurinumbrit. Näiteks +4 °C/0 °C/-5 °C või siis -24/♀ -6/♂ 0/+15. Kõrgeim number +15 tähendab ülemist piiri – välistemperatuuriga +15 on kotis veel mugav magada, ei hakka liiga palav. Keskmine number või numbrid -6…0 näitavad, millise temperatuuriga on kotis mugav magada pikas pesus. Kõige madalam temperatuurinumber tähendab ekstreemkasutamist – pikas soojas pesus sellise temperatuuriga magamiskotis tõenäoliselt ära ei külmu, aga magada ka ei saa – liiga külm on.

MILLINE MAGAMISALUS?

Magamisaluse eesmärk on eraldada soe inimene külmast maapinnast. See tähendab, et magamisalus peab sooja hoidma. Väga head isolaatorid on isetäituvad matkamatid. Nende sees on vaht, mille poorid suleb ümbritsev kest. Õhk seal sees ei liigu ja paksust on piisavalt. Tootja Therma-Rest on loonud oma toodetele soojapidavuse skaala – R-väärtuse –, mis näitab, kui hästi see sooja hoiab. Ettevaatust teravate esemete ja sädemetega – auklik matt ei hoia õhku sees ega toimi isolaatorina. Parim on ehk rullitav või volditav magamisalus, mille materjal on pealt sile – poorid on suletud. Aga samas on see kas munarestikujuliseks valatud või laineline – hoiab magaja maapinnast kõrgemal ja on pehmem.

3/2019

mIS PEAKS KINDLASTI Magamisalus ja -kott – alusmati võib kinnitada rihmadega seljakoti välisküljele. Magamiskoti võid panna nii kotis kõige peale kui ka alla. Põhja pannes kaitseb see ülejäänud varustust põrutuse eest, samas on seda hiljem keeruline kätte saada. Peale pannes pead arvestama, et kui kotil ei ole ligipääsu küljelt, võib muu varustuse kotist kättesaamine olla tülikas. Toit – kui laagri korraldajad toitlustust ei taga, pakenda söök eraldi väiksemasse kotti. Lisa kindlasti juurde magusavaru, kui taskutest peaks otsa saama. Näiteks karamellkomme, müslibatoone ja soolapähkleid – need aitavad tasakaalustada soolapuudust. Toidunõud – väldi plastikut! Nii säästad loodust ega pea iga natukese aja tagant uut nõud ostma. Kasuta metallnõusid: topsid, kausid ja söögiriistad. Erstu soovitus: umbes liitrine metallkruus ja titaanist luhvel (multisöögiriist). Kruusist saad süüa suppi-praadi ja juua ning selles saad lõkkel või telgiahjul vett keeta. Varu- ja vihmariided – varuriideid on mugavam pakkida eraldi kotikesse. Kindlasti võta kaasa kilekott mustade ja märgade riiete jaoks. Arvesta ka matka pikkust. Liiga suurt riidekuhja tekitades hõivad kotis väärtuslikku ruumi. Pealisjopet ära varuriiete juurde pane! See peaks olema kiiresti ja mugavalt kättesaadav.

NOORED

mATKAKOTIS OLEmA? Hügieenivahendid – hambahari ja -pasta, seep ja niisked salvrätikud. Tihti on matkakottides võrktasku, kus niiske hambahari kiiresti kuivab. Esmaabivahendid – tasub pakkida väiksemasse lukuga kotti (erinevas suuruses plaastrid ja side, gutasept, põletusgeel, imemispastill, putukatõrjevahend, isiklikud ravimid ja valuvaigistid). Parandusvahendid – sidumistraati saab kasutada nii lahti tulnud kotirihma kinnitamiseks kui ka püksinööbi ette panemiseks; universaalteibiga lapid vihmakuube, telgikatet või saabast; niit ja nõel; 5–10 meetrit nööri. Umbes 3 millimeetri jämeduse nööriga saad püsti panna telkmantlit ja asendada näiteks püksirihma. Taskunuga – nuga valides pea meeles, et see on lõikamiseks. Piisab täiesti 10 cm pikkuse teraga noast. Hea on näiteks Mora ehitusnuga. Väga hea noa matkaks saab hinnavahemikus 10–15 eurot. Matkasaag või -kirves – parem valik on oksasaag. Saab mugavalt lõkkepuid hankida, on kaalult kergem ja võtab kotis ka vähem ruumi. Tulesüütamise vahendid – kui otsustad tikkude kasuks, paki nad veekindlalt! Tegelikult on mõistlik osta tulepulk. Lisaks võiks kotitaskutes olla kümmekond ökoloogilist süütetabletti. Lamp. Joogivesi ja midagi magusat – paki kohta, kuhu käsi hästi ligi pääseb!

mIDA LAAgRISSE võTTA EI TASUKS? Ehted – kipuvad katki minema, kinni jääma või ära kaduma, halvemal juhul suisa kandjat vigastama. Elektroonika – nutitelefoni võib pakkida koti sisetaskusse, seda ei lähe kogu aeg vaja. Kõlarid ja kõrvaklapid jäta parem koju. Ülearune magus – kaheliitriseid kokapudeleid ei ole eriti mugav seljas tassida. Küpsised, kartulikrõpsud ja šokolaadikommid sulavad või lähevad pudiks ja siis on söögiisu üldse läinud. Lisaks tekitavad need organismile hetkelise suhkru ülekülluse, mis läheb mõne aja möödudes üle ja keha hakkab uut „laksu“ nõudma.

3/2019

mILITAARTURISm

HUNDIKOOBAS: BETOONI vALATUD RAEv

Me ei tea, kuidas sünnivad grandioossed mõtted hakata näiteks universumi direktoriks, maailma valitsejaks või muuks sellesarnaseks. Küll aga teame, kus näiteks Adolf Hitleril sellised mõtted on sündinud. Tema puhul siis Hundikoopas. Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

undikoobas – just nõnda nimetas Hitler seda Kirde-Poola metsade ja rabade vahele rajatud terasest ja betoonist välistaapi, Natsi-Saksamaa sõjamasina kontrollkeskust, milles ta veetis ühtekokku 800 sõjapäeva. Plaane haududes, näpuga mööda kaarti vedades, miljoneid sõdureid veristesse lahingutesse paisates ja riigipiire nihutades. Muidugi, mitte ainult seda. Igal hommikul, tavaliselt kella üheksa ja kümne vahel, võis Hitlerit näha oma sekretärilt Martin Bormannilt kingiks saadud saksa lambakoera Blondiga jalutamas punkriga külgneval muruväljakul. Blondi pissitatud, töötas Saksa rahva juht läbi Hundikoopasse laekunud korrespondentsi. Sellele järgnes igapäevane nõupidamine relvajõudude ülemjuhataja Wilhelm Keiteli ning tema asetäitja Alfred Jodliga.

ASSO PUIDET

Seejärel, kella kahest, lõunasöök. Esiti tavatses Hitler lõunastada koos oma lähimate kindralite ja kaastöötajatega Hundikoopa kasiinos. Kuna talle aga ei meeldinud söögilauas tööasju arutada, hakkas ta hiljem sööma üksi oma punkris.

Üldiselt oli Hitleri kaaskond vaikimisi isegi rõõmus selle üle, et füürer 3/2019

enam nendega lõunalauda ei jaganud. Nimelt oli veganist Hitleril tobe komme pajatada oma lauakaaslastele võikaid lugusid tapamajas toimuvatest õudustest, püüdes neid nõnda, passiiv-agressiivsel moel, lihasöömisest heidutada. Võib ette kujutada, kuidas suur juht kätega elavalt žestikuleerides, sülge pritsides ning silmi punnitades kirjeldas õõnesnoa kasutamist seavere kogumiseks või külmunud lambarümpade konditustamise eripärasid. Vaatamata suurepärastele oraatorivõimetele ei kandnud Hitleri ponnistused siiski vilja – kõik olid tema lugudega juba harjunud ega lasknud end suuremat segada.

ADOLF, HEINZ, HANS JA JULIUS

Lõunasöögi järel võttis Hitler tavaliselt aja maha ja ajas isiklikke asju. Mõnikord näiteks jalutas. Aga mitte liiga tihti – üldiselt eelistas ta varjuda oma eluruumidesse, et seal näiteks grammofoniplaate kuulata. Sõltuvalt tujust kas mõnda Beethoveni sümfooniat või näiteks oma suurt lemmikut, Wagnerit. Tegelikult oli Hitleril üsna laia spektriga muusikaline maitse. Pärast sõda leiti tema punkrist plaadikogu, kus rassisobiliku muusika kõrval olid esindatud ka teosed Vene suurmeist-

mILITAARTURISm ritelt, nagu Tšaikovski ja Rahmaninov. Veelgi enam, helikandja kujul olid plaadiriiulis esindatud koguni juudid – teiste seas näiteks 1938. aastal Kolmanda Riigi vaenlaseks kuulutatud viiuldaja Bronislaw Huberman. Kella viiest pärastlõunal oli kohvi- või teeaeg, millele järgnes õhtune sõjanõupidamine Jodliga. Siis oligi päev õhtus ning Hitler tõmbus tagasi oma eluruumidesse, et seal oma lähimale kaaskonnale mõni sütitav monoloog pidada, veel natuke muusikat kuulata või teha muud sellist, mida maailmavallutusplaanidega mehed teevad. Kes teab, võib-olla võis mõnel õhtul näha isegi pilti, kuidas ühe laua taga istuvad Adolf ja temaga punkrit jaganud Heinz, Hans ja Julius, et teha mõni tiir turakat. Kes teab.

UNINE VÄIKELINN

Samavõrd rahulik ja väikelinnale omaselt üksluine oli – niikaua, kui enam ei olnud – valdavalt teistegi

Kes Eestist varahommikul sõitma hakkab, see jõuabki õhtuks Põhja-Poolas Kętrzyni linna lähistel paikneva kurikuulsa Hundikoopa juurde

Hundikoopa asunike argipäev. Et sellesse vähegi vaheldust tuua, kuulus kompleksi kinobarakk. Igal õhtul kell kaheksa linastusid seal filmid. Nõudlus nende järgi oli suur – koguni nii suur, et kinobarakk tuli laiemaks ehitada. Ainult Hundikoopa peremees ei käinud kinos – isegi mitte Saksa filmide esilinastustel. Selle asemel eelistas Hitler, kes sõjakäigule minemise järel oli loobunud kerglasest meelelahutusest, nagu mängufilmid seda on, keskenduda oma tööruumides ringvaadete analüüsimisele ja tsenseerimisele. Lisaks mainitud kasiinole ja kinobarakile oli 6,5 ruutkilomeetril laiuvas Hundikoopas veel paarsada hoonet. Nende seas seitse ülisuurt punkrit 10 m paksuste katuste ja 8 m paksuste seintega ning suur hulk väiksemaid punkreid ja lisahooneid. Suured punkrid ehitati n.-ö punker punkris süsteemis, nõnda et ühe punkri sees

10 h 39 min

HUNDIKOOPA SISEmINE RINg 18

4 5

30 32

17 12

11 8

38 35

25 24

36 26 28 27

N 0

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

50 100 150 200 250 m

Eluruumid ja Hitleri isiklikud ihukaitsjad Ihukaitsjad ja julgeolekuteenistus Varugeneraator Punker Pressipealik Otto Dietrich Konverentsisaal, koht, kus 20. juulil 1944 tehti Hitlerile ebaõnnestunud atentaat Julgeolekupolitsei Külaliste õhutõrjevarjend Hitleri ihukaitsjad Sekretariaat Politseipealiku korter ja postkontor Radistid ja telegraafid Garaažid

14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26

Raudteejaam Kino Generaatorid Morelli, Bodenschatzi, Heweli, Vossi, Wolffi ja Fegeleini eluruumid Laod Martin Bormanni punker Bormanni õhutõrjevarjend Hitleri adjutandid ja Wehrmacht Söökla II Alfred Jodli punker Tuletõrje veevõetukoht Välisministri tööruumid Fritz Todti, hiljem Albert Speeri punker

27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38

Julgeolekuteenistus Õhutõrjepunker Hitleri punker ja õhutõrjevarjend Uus teemaja Wilhelm Keiteli punker Vana teemaja Hermann Göringi eluruumid Hermann Göringi varjend Õhuväejuhatuse tööruumid Mereväejuhatuse tööruumid Varjend Raudtee 3/2019 61 Andmed: Wikipedia/MesserWoland

militaarturism asus väiksem punker. Nende vahel asuv 50 cm ruum aga täideti kruusaga, et leevendada tõugete mõju, juhul kui Hundikoobas peaks pommirünnaku alla sattuma. Punkrite välisseinad kaeti puiduga või tsemendist, saepurust ja heinapudist valmistatud spetsiaalse, väga krobelise krohviga, et lumi sinna hästi külge haakuks. Hooneid ühendasid asfaltkattega või betoonist valatud teed ja hämaral ajal valgustasid laternad. Jalgrajad punkrite vahel ning punkrid kaeti tulekindlate maskeerimisvõrkudega. Väiksemate hoonete katustele paigutati kunstpuud. Sisuliselt oligi tegemist metsade vahele rajatud salalinnakesega, kus elas ja töötas pidevalt oma paar tuhat inimest ehk samas suurusjärgus kui näiteks Otepääl. Küll aga, erinevalt Otepääst, oli Hundikoopas vaid paarkümmend naist. Neist enamiku, täpsemalt viieteistkümne, tööülesandeks oli testida, ega Hitlerile serveeritav toit äkki mürgitatud ole. Üks neist, Margot Woelk, on seda hiljem kirjeldanud kui õõvatekitavat tööd. Nagu öeldud, oli Hitler taimetoitlane, kes toitus peaasjalikult riisist, makaronidest, hernestest ja lillkapsast. Samuti oli Hundikoopa infrastruktuur mitmekülgsem kui tavalistel, depressiivsetel väikelinnadel. Seda teenindas kaks lennuvälja, sidekeskus, raudteejaam ning muu eluks tarvilik. Hooned olid varustatud moodsaimate seadmetega, elektrivarustuse tagasid diiselgeneraatorid, samuti oli tagatud otsene telefoni- ning raadioühendus teiste kohtadega Saksamaal ja Euroopas. Mõistagi oli kogu kompleksis ka elektri- ja keskküte. Viimastest Hitler suuremat ei hoolinud. Ta ei lasknud enda ruumides temperatuuri kunagi kõrgemaks kui mõni kraad üle kümne. See oli ka põhjuseks, miks tundidepikkuseks veninud nõupidamistelt tulnud ohvitseridel nina punetas ja käed sinised olid ning nad kohe kasiinosse kärakat võtma siirdusid. Kindral Jodl olla koguni kurtnud, et ta saanud Hitleri juures toimunud aruteludelt ravimatu reuma.

RIKUTUD NIMI

Hundikoobas on paslik nimi kohale, mille peremees ise laskis ennast hundiks kutsuda. Võib tunduda pisut lapsik ja totter, et üks täiskasvanud 62

3/2019

Sisuliselt oligi tegemist metsade vahele rajatud salalinnakesega, kus elas ja töötas pidevalt oma paar tuhat inimest ehk samas suurusjärgus kui näiteks Otepääl.

mees ennast hundiks nimetab, aga tegelikult on sellel onomastiline põhjus. Nimelt tuleneb Saksamaal enne teist maailmasõda väga levinud poisslapsenimi Adolf kõrgsaksakeelsest sõnast Athalwolf – kombinatsioon sõnadest aadel ja hunt. Nii et uhke ja ilus nimi, mille selle loo peategelane suutis paraku nii ära lörtsida, et tänapäeval vajutavad Saksamaa perekonnaameti tädid kärmelt punast nuppu, kui keegi tuleb ja teatab, et tahab oma järglasele nimeks panna Adolf. Sama jama on perenimega Hitler. 2017. aasta seisuga kandis Saksamaal vaid 134 inimest seda perekonnanime. Vähe tõenäoline, et mõni neist Hitleritest on Adolf. Nimi Hitler tuleneb sõnast Huettler, mis tõlkes tähendab hütielanikku. Mõningatel andmetel ka soolavabriku meistrit. Kui nii, siis sama hästi oleks Hundikoobas võinud kanda nime Soolakoobas. Tegelikult aetigi 1940. aasta suvel, mil Hundikoobast rabade ja metsade vahele rajama hakati, kohalikele Kętrzyni linna elanikele häma, et nende lähedale metsa asutatakse küll mitte soolatööstus, aga keemiatehas. Kindluse mõttes lasti lendu ka kõlakas, et ehitustööde käigus on toimunud mürgiste ainete leke. Sellest piisas, et kohalikud inimesed eemale hoiaksid. Küll aga ei hoidnud eemale kohalik sääsekogukond, kellel Hundikoopa asutamisega algas kuldne ajajärk. Nüüd said nad manustada liitrite kaupa aaria verd. Niivõrd puhast, et mõnedele sääskedele olevat koguni pisikesed vuntsid kasvanud. Hundikoopa ehituse peatöövõtja oli kindralmajor, laskemoona ja relvastuse riigiminister Fritz Todt. Kui olulise-

mad tööd jäid sakslastest palgatööliste kanda, siis toetava infrastruktuuri, nagu teede, raudteeliinide ja lennuväljade rajamiseks oli Todtil pea ammendamatu ressurss sõjavangidena, keda vastavalt Saksa võidukate vägede edasiliikumisele transporditi esialgu Poolast ja Prantsusmaalt ning hiljem ka Venemaalt. Turvakaalutlustel ei töötanud sõjavangidest ehitustöölised objektil kauem kui pool aastat. Pärast seda paigutati nad surmalaagritesse. Ka Todtile endale ei toonud Hundikoobas just õnne. 1942. aasta 8. veebruaril, kui mees pärast järjekordset visiiti ehitusobjektile oli astunud kohalikult lennuväljalt lennukile, et Berliini naasta, toimus lennuki pardal vahetult pärast õhkutõusmist plahvatus. Kõik hukkusid. Veel samal päeval nimetas Hitler Todti ameti- ja ühtlasi punkripärijaks Albert Speeri, kes algselt pidi Todtiga samale lennule minema, kuid vaid mõned tunnid enne lendu teatas, et ta ikka ei viitsi tulla. Kahtlane.

ATENTAAT HITLERI PÜKSTELE

Seks ajaks, kui Speer segastel asjaoludel Hundikoopa ehitustööde juhtimise üle võttis, oli Hitler seal ennast koos lähikondlastega juba mõnusalt sisse seadnud. Täpsemalt saabus hundionu sinna 24. juunil 1941. Vaid paar päeva pärast seda, kui käivitus operatsioon Barbarossa ehk Saksa vägede sissetung Nõukogude Liitu. Nõnda oli Hitler nagu rindel ja samal ajal siiski ohutus kohas. Seal, ümbritsetuna ustavatest jüngritest, hambuni relvastatud kaitsemeeskonnast, peenetest teeserviisidest ja palavaimalgi suvepäeval varju pakkuvatest ruumidest, oli hea sõda pidada. Maa-ala oli jagatud kolmeks tsooniks. Kõige keskel oli 1. tsoon, kus elas Hitler ja tema lähimad kaaskondlased. Tsoonis 2 paiknesid valvesõdurid ja teenindav personal. Seal seisid ka vaatlustornid, kindlustused kuulipildujate ja õhutõrjekahuritega. Ning kõike seda piiras välimine, 3. tsoon, mis kujutas endast hiiglaslikku miinivälja, kus Poola sapöörid kaevasid sõja lõppedes välja 54 000 tanki-, jalaväe-, märguande- ja lõhkemiini. Hundikoobas rajati samuti kolmes etapis. Esimeses valmisid puitbarakid ning betoonpunkrid seinapaksusega kuni kolm meetrit. Need olid mõeldud

mILITAARTURISm

Hitleri rahustuseks algasid taas suuremahulised kindlustustööd, mille käigus said nii Hitleri punker kui külaliste- ja õhutõrjepunkri seinad veel ekstra nelja meetri paksuse betoonmantli. Ehitati juurde ka õhutõrjekahuri ja kuulipildujapesadega varustatud Göringi punker. Vaatamata Hitleri pelgusele pommirünnaku alla jääda ei pommitatud Hundikoobast kordagi õhust ega rünnatud vaenuvägede poolt ka muul viisil. Küll aga toimus seal üks tuntumaid Hitlerile tehtud atentaadikatseid, kui reeturlik krahv Claus Philipp Maria Schenk von Stauffenberg 20. juulil 1944 tema nõupidamistelaua

alla kohvrisse peidetud pommi paigaldas. Hitler pääses neli inimest surmanud plahvatusest suhteliselt kergelt. Aga tema tuttuued, alles päev varem esimest korda jalga pandud püksid kisti plahvatuses ribadeks. Selle ning muu eest sai Stauffenberg kuuli.

PILET PÕRGUSSE

Püksid püksteks, aga ega nende peremehelgi koopas enam pikka pidu olnud. Täpselt neli kuud hiljem, 20. novembri pärastlõunal, istus Hitler puuvõradega varjatud haruteel seisvasse Führersonderzug’i ning lahkus Hundikoopast Berliini. Ehkki ehitustööd jäid Hundikoopas kestma, otsekui oleks kavas sinna ühel päeval naasta, oli selge, et see oli üheotsapilet. Venelased olid seks hetkeks jõudnud juba 15 kilomeetri kaugusele. 4. detsembril 1944 andiski Keitel korralduse alustada operatsiooni Inselsprung (saare õhkimine). 1945. aasta 23. jaanuaril, nädalapäevad enne esimeste punaarmeelaste saabumist, asusid sapöörid peakorteri õhkimist ette valmistama, mahutades igasse suuremasse punkrisse 8–10 tonni trotüüli. Nagu kaks päeva hiljem õhkimistööde käigus selgus, piisas lõhkeainest küll punkrite vigastamiseks, ent väljastpoolt jäid need siiski suhteliselt terveks. Umbes selliseks, nagu neid võib näha alates 1959. aastast, mil territoorium kõigile huvilistele avati. Ja huvilisi pole vähe. Igal aastal külastab seda umbes 250 000 inimest. Pilet sellesse sõjaajaloohuviliste Disneylandi maksab 15 Poola zlotti

ehk umbes kolm eurot. Et selles väändunud metallarmatuuride, murenenud ja osaliselt juba pinnavormiks muutunud betoonlahmakate ning purustatud unelmate rägastikus mitte ära eksida, on võimalik osta kohalikust, parkimisplatsi servas asuvast suveniirikioskist kaart, kuhu on peale märgitud kõik olulised kohad. Ja ehkki Hitler on hoiatanud, et ühel päeval tõuseb tema vaim hauast ning maailm näeb, et tal oli õigus, ei ole tema vaimu sellele kaardile märgitud. Võib-olla ei ole see veel tõusnud, võibolla ei tõuse kunagi. Ja võib-olla ei olnud tal õigus. Kindlasti mitte kõiges. Küll aga, nagu varemetesse paisatud Hundikoobas kõnekalt näitab, ei eksinud Hitler siis, kui ta ütles, et loodus on halastamatu ja ebatolerantne. Kõik, mis pole piisavalt elujõuline ja ei taha või ei suuda end kaitsta, saab hävitatud. Ja nii on. Vahet pole, kas räägime ehitistest, ideedest või ideoloogiast. ALLIKAD: https://en.wikipedia.org/wiki/Wolf%27s_Lair https://www.warhistoryonline.com/world-war-ii/wolfs-lairhitlers-military-headquarter-operation-barbarossa.html/2 http://unforgettablewar.blogspot.com/2017/07/ wolfsschanze-hundikoobas.html http://forte.delﬁ.ee/news/ajalugu/hitleri-parim-soberhoidis-fuureri-onnelikuna-ka-siis-kui-soda-natside-jaokshalva-poorde-vottis?id=83712787 http://www.thirdreichruins.com/wolfschanze.htm http://kultuur.elu.ee/ke519_punkrid.htm https://www.theguardian.com/music/musicblog/2007/ aug/08/hitlersrecordcollectionism https://www.telegraph.co.uk/women/womenslife/11104245/Nazis-last-female-food-taster-I-never-sawHitler-but-I-had-to-risk-my-life-for-him-every-day.html https://www.lonelyplanet.com/poland/attractions/wolfslair/a/poi-sig/1069211/360265 https://www.goodreads.com/author/quotes/30691. Adolf_Hitler?page=11

ASSO PUIDET

elu- ja bürooruumideks ning pidid pakkuma kaitset ka pommirünnakute eest. Hitler pani käed kõhule risti, keerutas pöidlaid, takseeris rajatisi ning leidis, et nii ikka ei lähe. Vaja on paksemat betooni. Algas ehitustööde teine järk, mille käigus said puitbarakid 50 cm paksuse tellistest välisvoodri ja 35 cm paksuse betoonkatuse. Juba palju parem. Siiski, millalgi 1943. aasta lõpus, mil sõjaõnn oli sakslastele juba selja pööranud, muutus Hitler iga päevaga üha paranoilisemaks. Ei möödunud päevagi, kui ta poleks kurtnud, et kohe-kohe jäävad nad liitlaste pommirünnaku alla. „Nad teavad t ä p s e l t, kus me oleme, ühel hetkel purustavad nad täpselt sihitud pommidega kõik, mis me siia rajanud oleme, rünnak võib toimuda iga hetk,” vahendas Hitleri viimane erasekretär Traudl Junge oma memuaarides juhi sõnadeks formeeritud hirmu.

FILmIARvUSTUS

jõULUD jAAPANI mOODI Jäi näppu üks vana klassik, mille otsustasin seekord käsitlusele võtta. Kuna selle filmi kohta on hästi arvanud mitte ainult kinopublik, vaid ka kriitikud, on põhjust enam kui küll. Valmimisaastaks 1983 ja filmiks „Merry Christmas Mr. Lawrence”. Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor

egevus ei toimu sedapuhku otsejoones sõjaväljal, vaid pisut eemal. Asukohaks on täpselt arusaamata koht kusagil Aasias, sõjavangide laagris, mida juhib otsast otsani patriotismi, keisritruudust ja muud säärast kraami täis ülem Yonoi. Teda assisteerib tublisti seersant Hara, kes on muidu enam-vähem samasugune, kuid armastab vahelduse mõttes aeg-ajalt vange ja alluvaid peksta. Aastanumbriks kirjutatakse filmis 1942. Laagris on vangis ports Inglise päritolu sõjamehi, kelle põhiline häda peale kehva toidu, viletsa ümberkäimise ja kõige muu on suuresti see, et nad ei hammusta vangistajate loogikat kohe mitte kuidagi läbi. Sama seis on

3/2019

vastaspoolel: inglaste käitumine ei jõua ka jaapanlasteni. Segaduse keskel püüab vahendaja rollis nii ühele kui teisele poolele asju selgeks teha kolonel Lawrence. Paraku mitte alati õnnestunult.

on vestluspartner ning kui taibukas ja andekas kõneleja ikka ise on. Hicksley kipub ka Lawrence’i kallal näägutama, sest selline kahe maailmavaate vahel võnkuv tegelane käib talle ilmselgelt närvidele.

Lugu oleks üksjagu hull, kui juhtumisi poleks kaht mõnevõrra koomilist, ka tragikoomilist kuju, kes oma olemusega teevad kõik võimaliku, et toimuvat kultuuripõhist segadust veel sõgedamaks ajada – seersant Hara ja kapten Hicksley. Oma kemplemises ja kivistunud arusaamades meenutavad nad kangesti Inglise komöödiast tuntud „kaht torisevat vanameest“, kes on omavahel tülli pööranud ega suuda kokku leppida, kui roheline oli vanasti rohi, kui halastamatult juhm

Kõige tipuks saabub vangilaagrisse uus vang Jack Celliers, kel on asjadest muidugi oma arusaam, ning tema tegevus külvab segadust veelgi. Ühel poolel on arvamus ja teisel poolel on arvamus. Paraku on ühed vangid ja teised vangivalvurid ning vastaspooled enda õiguses veendunud kasvõi nui neljaks. Juba filmi valmimise ajal kippus kriitikutel vaimustus peale, et tegemist on ühe väga omamoodi sõjafilmiga.

FILmIARvUSTUS

Režissöör keskendub pigem sõjale, mida inimesed peavad enda peades. Kenasti võpsikusse peidetud vangilaagris kerkib üles kultuuride konflikt. Pea ei saa mitte aru, mida saba teeb, talle jääb mõistmatuks, miks ei ole sealpool otsas teine samasugune pea. Filmis on inglaste meelest ülimalt mõistlik, kui sõjamees ennast aeg-ajalt vangi annab, seeläbi oma elu säästes, eriti kui vastupanu oleks kole mõttetu rapsimine. Jaapanlased seevastu on nõus enestel kasvõi puulehega kõri läbi lõikama, et jumala eest mitte vangi langeda. Ühes otsas pragmatism, teises fanatism. Vangi langenud sõjamees võib heal juhul kodumaale tagasi sattuda, vahest võtab isegi uuesti relva kätte, aga surnud sõdurite elluäratamine on läbi aegade olnud väga suur probleem. Lõpukaadrid olid küll mõneti ootuspärased, kuid sisaldasid korraliku koguse filosoofiat. Kes on võitja, kes kaotaja; mis on yin ja kus on yang, selle üle võiks pikalt heietada. Väga hoogu sellega ei minda, film kestab niigi paar minutit üle kahe tunni. Aga täiesti vaadatav ja igav selle kahe tunni jooksul ei hakka. Suurepärase rolli teeb Tom Conti Lawrence’ina. Tema kõrval püüab särada Celliers’i rolli tegev David Bowie, kuid ei vea välja, no ei vea. Hea küll, internetis leiduvate andmete kohaselt jõudis 1983 linale kogunisti kolm filmi, kus Bowie miski rolli tegi, kuid näitlejana pole ta suutnud kordagi muljet avaldada. Hoopis edukam on ta olnud filmidele, seriaalidele ja kuhu iganes oma muusikat müües, nimekiri on ikka mitu ekraanitäit pikk. Ma ei taha nüüd väita, nagu näeks Bowie ekraanil välja kui paekivinäoga puujumal, kaugeltki mitte. Samas teeb Tom Conti väga hea etteaste, Bowie teeb aga lihtsalt rolli. Mitte väljapaistva, vaid sellise tavalise, prosta. Nagu

„MERRY CHRISTMAS, MR. LAWRENCE“ Lavastanud: Nagisa Oshima Osades: Tom Conti, David Bowie, Takeshi Kitano, Ruichi Sakamoto 2 tundi ja 3 minutit Hinnang kümnepallisüsteemis Idee: 9 – ega oskagi öelda muud kui hea lugu Teostus: 10 – aurahad ja võidukarikad ausalt välja teenitud Näitlejatööd kokku: 7 – Bowie oli küll hea laulja ja laulukirjutaja, kuid näitlejana keskmik. Teistelt hea töö

PALACE PICTURES

Tuleb nõustuda. Eks juba see, et tankiga seal ringi ei müristata, lennukitelt vastasele midagi pähe ei kallata ja nii edasi. Sõda nagu polekski! Ei ole ka plahvatustes hüplevaid bensiinivaate ega eriefekte, kui just mitte paukpadruneid eriefektideks pidada. Ometi näitab teos päris kenasti seda, mis toimub suure sõja selja taga. Sõda ei peeta vaid eesliinil, seda kannatab vabalt mujalgi pidada. Vangilaagris seda enam.

Lavastajale: 10 – suurepärane töö

müüja kusagil bensukas, kes teeb oma tööd korralikult, kuid viis minutit pärast lahkumist ei suuda sa tema nägu meenutada. Bowie’t on paraku näidatud telekas, temast on kirjutanud meedia, teda on pisut raskem unustada. Muidugi on filmi ülesehitus selline, et mingil hetkel võib peategelaseks pidada Lawrence’it, mingil hetkel Celliers’i. Ometi on nii üks kui teine tegelaskuju filmis räägitava loo puhul vajalik, koondada ei saa kumbagi, seega on mõlemad ühed peamised tegelased. Ja siin teeb Conti lihtsalt parema soorituse. Jaapani näitlejatega on ikka seesama häda, mis alati. Kui tegu pole just otsapidi Hollywoodi jõudnud staaridega, on nimede ja nägude kokkupanekuga üks rist ja viletsus. Ei satu nad lääne vaataja filmimenüüsse kuigi tihti ja kipuvad nii läänes pahatihti jääma bensujaama tundmatuteks, kuigi on võib-olla kodumaal vägagi tuntud. Olgugi, et tegemist pole üldse halbade näitlejatega. Seersant Hara (Takeshi Kitano) vahel koomiline, tihtilugu sadistlik kuju mõjub kogu loole hästi. Ütleme nii – dünaamiline karakter. Mõjub hoopis teistmoodi kui vanglaülem Yonoi, kes tundub olevat hommikusöögiks reha ära söönud. Nuriseda võiks Yonoi (Ruichi Sakamoto) pööraselt puise

oleku üle, kuid selline olek sobib tema tegelaskujule suurepäraselt. On ju laagriülem selles loos traditsioonidesse, määrustikku, keisri austamisse ja veel teise-kolmandasse kivistunud dogmasse takerdunud tegelinski. Filmi on lavastanud Jaapani režissöör Nagisa Oshima, kes paraku meie hulgas enam ei viibi. Küll on mees oma eluajal maha saanud vägagi muljetavaldava filmograafiaga, alustanud sellega läinud sajandi viiekümnendatel ning objektiivid ontlikult kummutisahtlisse pakkinud ja pensionile läinud alles sajandivahetusel. Ka auhindu on mees kogunud süle ja seljaga, niisiis on tegu arvestatava tegijaga ja seda maailma mastaabis. Aurahade poolest on priske noosi saanud ka film „Mr. Lawrence” ja seda asja eest, mitte, jumal hoidku, tutvuste kaudu. Võiks ju arvata, et vanu filme on kõik nagunii näinud. Jään eriarvamusele. Pigem vaadatakse vanu filme just vähem. Uut kraami tuleb ju kogu aeg peale. Samas on vanu linateoseid just hea uutega võrrelda. See, kuidas filmi lavastaja vaatajatele lugu räägib, on minule olnud alati väga tähtis. Film on tänapäeva muinasjutt ja kui jutuvestja teeb oma tööd halvasti, ei aita ükski eriefekt. „Merry Christmas Mr. Lawrence” ei hiilga efektidega, lugu ise on väga hea. 3/2019

raamatuarvustus

ILMA NATO VIHMAVARJUTA ALTERNATIIVAJALOOLINE EESTI Mis oleks juhtunud siis, kui Eesti ei oleks eelmise kümnendi alguses liitunud Euroopa Liidu ja NATO-ga? Sellele küsimusele üritab vastustata noor Tartu kirjanik Johannes Kivipõld oma teises raamatus „Pööris“. Tekst: KARRI KAAS, Kaitse Kodu! peatoimetaja

aitse Kodu! toimetuse lugemislaualt on läbi käinud arvestatav hulk igasugust kirjandust. Enamiku neist moodustavad suuremal või väiksemal määral realistliku alatooniga teosed, kuid vahel jääb meie pilk pidama ka teemakohasel fantastikal. Viimaste hulka kuulub ka „Pööris“.

südame ravimist ei tee kahjuks sugugi kergemaks teised organid, kes Frederiku lolli juhuse tõttu sihikule võtavad, pannes ta lõpuks astuma rada, mis teeb temast rahvavaenlase ning tagaotsitud kurjategija. Vähemalt anastajate arust, kuigi kohalikus kõnepruugis võib teda isegi vastupanuvõitlejaks kutsuda.

On aasta 2007. Maailm naudib majanduskasvu ja kõigile tundub, et tulevikus paistab ainult mõnus päike. Siis algab globaalne majanduslangus, mis tõmbab kõigele kriipsu peale ning vanad rahvustevahelised pinged tõusevad taas pinnale.

Üldjoontes ei saa autori teemavalikule midagi ette heita. Nii mitmeski mõttes on see praegu sama aktuaalne kui eelmise kümnendi alguses, kuigi

Järgnevad streigid, rahutused, vägivald. Saabunud segadust otsustab ära kasutada naaberriik Venemaa – esialgu väikeriigis elavate kaasmaalaste ajudesse varjatult oma propagandat pritsides, lõpuks avaliku sõjaga.

EESTI RAAMAT

3/2019

Enam-vähem kodumaisesse konteksti pandud stsenaariume, kus idanaaber otsustab verbaalsetelt rünnakutelt põhjusel või teisel üle minna füüsilistele, on käsitlenud mitmed autorid. Alates välismaistest menukirjanikest (Tom Clancy „Käsuõigus“) ning sõjandusekspertidest (sir Richard Shirreff „Sõda Venemaaga“) ning lõpetades meie enda teoreetikute (Leo Kunnas „Sõda 2023“) ja graafiliste novellistidega (Karl-Erik Talvet „Kodu kaitsjad“). Mõni nende hulgast on oma õlgadele võetud ülesande täitmisega hakkama saanud edukamalt, mõni pisut vähem edukalt, kuid kindlasti on nad kõik seda paremini teinud kui Kivipõld. Probleem pole noore autori kirjutamisoskuses, see on tal täitsa talutav, vaid pigem pealiskaudsuses ja naivismis. Ühte-teist on kuskilt justkui loetud-kuuldud, kuid süvenemise asemel on asutud spekuleerima. Ja seda väga naiivselt, mis muudab raamatu võrdlemisi tüütuks lugemiseks.

Teose peategelane on lihtne piirilinna mees Frederik, keda ei huvita miski peale töö. Isegi siis mitte, kui vastased on relva jõul tema kodumaa endale allutanud ning teinud sellest oma impeeriumi väikese provintsi. Frederik tahab ikka edasi rassida, sest nagu üks kodumaine kirjandusklassik on öelnud – tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. Ja nii ka loomulikult juhtub. Frederiku pea ajab sassi idanaabri särav propagandist, kes mehe tärkavatest tunnetest hoolimata tema päritolu tõttu ära põlgab. Murtud

avalikult seda vaevalt keegi tunnistada tahab. Teemakäsitlus seevastu jätab kõvasti soovida.

PÖÖRIS Johannes Kivipõld 272 lk Eesti Raamat

Aga kui midagi põnevamat parasjagu käepärast pole, siis võib „Pöörise“ ette võtta küll. Ülemäära palju aega selle läbilugemine ei võta ja mingi vastuse küsimusele, mis oleks juhtunud siis, kui Eesti ei oleks eelmise kümnendi alguses liitunud Euroopa Liidu ja NATO-ga, leiab sealt ka.

AASTATELLIMUS ALLA KOLME EURO!

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI VAATA LISAINFOT: WWW.FACEBOOK.COM/KAITSEKODU

TELLI KAITSELIIDU WWW.YOUTUBE.COM/KAITSELIITEESTI

Kaitse Kodu! nr 3 2019. a

Articles inside

Jõulud Jaapani moodi

Kuidas valmistada plekkpurgist priimus

Hundikoobas: betooni valatud raev

Kas laps on matkaleminekuks valmis?

Samm-sammult elupäästjaks - E nagu elupäästev esmaabi

Ühistöö: Vabadussõja võidu võti

Ei näe kopterit? Ei saagi näha!

Kaitseliidu kiivrid: kastrulitest peakaitsesüsteemideni

Nägu nähtamatuks ehk Maskeerimisvahendid võrdluses

5 soovitust alustavale sõjasportlasele

Moldova kui ääremaa ja eesliin

Organiseeritud kuritegevus: rusikas riigivõimu taskus

Kiievis reformide jahil