ALLEN LARIN - MINA, NOORKOTKAS

ALLEN LARIN - MINA, NOORKOTKAS

Minu teekond aasta noorkotkaks algas 2018. aasta sügisel, kui Kuusalu keskkooli raamatukogu saalis korraldas meie enda abiturient ja nüüdseks minu rühmapealik Mattias Idavain tutvustusloengu noorkotkastest.

Tekst: ALLEN LARIN , 2023. aasta noorkotkas

Ruumi kogunes kümmekond poissi, neist enamik, kelle hulka kuulusin ka mina, jättis oma kontaktandmed ja soovi liituda organisatsiooniga. Üks neist oli ka Andreas Idavain, kellest hiljem sai meie meeskonna kapten, eeskuju ja samuti aasta noorkotkas.

Tagasi vaadates oli liitumine kui pimedas pea ees vette hüppamine. Polnud varem kuulnud ei patrullvõistlustest ega militaarlaagritest. Kaasa aitas ühinemisele kodune seis, sest isa oli selleks ajaks olnud peaaegu 20 aastat kaitseväes ning kasuema oli kaitseliitlane. Kui väike Allen lasteaias haigeks jäi, pidi ta isal töö juures kaasas olema, tänu sellele olin 13. eluaastaks käinud suuremates linnakutes ja näinud sõjatehnikatki. Nii tunduski liitumine noorkotkastega loogiline.

VÕISTLUSED MOTIVEERIVAD

Minu „lend“ noorkotkana hakkas pihta koondustega, mis tänaseni iga nädal toimuvad. Õppisime järgu- ja erialateadmisi ning pool aastat hiljem ootas Kuusalu kotkarühma ees esimene patrullvõistlus, Salupere 2019 Viimsi poolsaarel.

Me polnud ametlikult isegi veel liikmeks vastu võetud, kuid täitsime seatud eesmärgi – tulime lõpuni, trotsides mitmeid allaandmismõtted. Alates sellest finišist, kus magasin koolipõrandal ja padjaks oli plasttops, said patrullvõistlused mulle kireks ja motivatsiooniks.

Patrullvõistluste juures on alati oluline meeskond. Tiim A4 kujunes esimest korda välja 2020. aasta Valgel Välgul, kus liikmeteks olid Ako, Ardo, Allen ja Andreas. Lõpetasime 8. kohaga ja saime häid kogemusi. Arvan, et olime musternäidis ühest heast meeskonnast, kus rollid olid jagatud ning koostöö sujus, sest oli pidevalt harjutatud ja juurde õpitud. Just see grupp, kellega patrullvõistlustel tegusid tegime, jääb mulle noorkotka ajast igavesti meelde.

Võistlemise kõrval käisin alati laagrites, eriti militaarlaagrites. Eredamalt jäävad meelde Nursipalus korraldatud vabariiklikud militaarlaagrid, kus osalesin 2020 ja 2021. Parim osa algas tagasi vaadates kindlasti siis, kui telefonid ära võeti – aitäh, Jõgeva malev ja ringkond! Nii sai laagrit nautida ning hetkedel, kus tekkis igavus, tegime asju juba ette ära. Need laagrid õpetasid tohutult – alustades liikumisviisidest ja laskumisest ning lõpetades laskmisega Galilist või R20st.

Kuid kindlasti võtsin kaasa laagrites tekkinud sõprussidemed, mis on jäänud kestma tänaseni.

EESTI EEST!

Tänu militaarlaagris tehtud tutvusele jõudsid minu lähimasse ringkonda Tallinna ringkonna Squadi rühma kodutütred, kellest sai meile justkui mitteametlik sõprusrühm. Nendega koos korraldasime 2022. aastal võistluse Välkrännak, mis tutvustas osalejatele kohalikke metsi ning sai positiivse tagasiside. Teinekord ajasime ka vabal ajal pundi kokku ja tegime igasugu põnevaid asju, nagu näiteks mängisime kuu aega järjest kulli üle terve Eesti.

Korraldatud sai nii võistlusi kui ka laagreid, aga seda juba oma rühma tasandil. Minu ja Andrease nägemus laagritest kattus ning seetõttu oli neid mugav koos korraldada. Ühes heas laagris peaks olema võimalikult vähe vaba aega ning palju õpetlikke töötubasid, mis ei hõlma ainult teooriat, vaid on pigem praktilised. Ilma praktikata ei jää oskused külge. „Kõik, mis sa tead, on õpetatud teiste poolt, välja arvatud need asjad, mis sa ise taipad. Taipamine on õpetajate õpetaja,“ oli minu NROKi kursuseülema veebel Aluste tarkusetera, mis suunas tegema noortele just praktilisi õppetunde ning anda neile võimalus vigu tehes õppida.

Rohkem kui viis aastat noorkotkana on mind edasi viinud Harju malevasse kaitseliitlaseks, tõstnud mu ootusi ajateenistusele ning õpetanud väga palju isamaa ja riigikaitse kohta. Uued sõbrad, omandatud oskused ja laiendatud teadmised – need võiksidki olla põhjused, miks iga noormees vanuses 7–18 eluaastat võiks astuda noorkotkaks. Eesti eest, surmani! Ja alati valmis!

AASTA 2023 NOORKOTKAS ALLEN LARIN

Väljavõte aasta noorkotka esildisest

Allen ei ole lihtsalt tubli noorkotkas, vaid noormees, kes panustab kogu oma vaba aja, oskused ja südame Noorte Kotkaste organisatsiooni.

Ta on kohal igas laagris ning aitab kaasa ka nende korraldamisel. Kui Alleni rühmapealik oli ajateenistuses, hoidis just tema oma aktiivsuse ja ettevõtlikkusega rühma tegevusi käigus. Rühmakaaslasega üheskoos korraldasid nad iganädalasi koondusi, tegid võistluste-eelset väljaõpet ning valmistasid ette laagri, mille rühmapealik ajateenistusest vabal nädalavahetusel läbi viis. Allen on sooritanud Noorte Kotkaste II järgu ja talle on omistatud pioneeri ja meediku erikatsemärk. Allenile vaadatakse alt üles ja ta on suureks eeskujuks kõigile Harju noorkotkastele.