ELU KESET MELU EHK VALGAMAA NOORTE TALVINE LAAGER VALGAS

ELU KESET MELU EHK VALGAMAA NOORTE TALVINE LAAGER VALGAS

Kui enamasti korraldatakse militaarteemalisi laagreid keset metsa, siis seekord mõtlesime, et teeme midagi eksklusiivset. Sest miks mitte asetada ennast loomaaialoomade olukorda ja olla inimestele pilgupüüdjaks? Seda kõike vabariigi aastapäeva nädalavahetusel.

Tekst: MARELI NIELSON , Kodutütarde Valgamaa ringkonna instruktor

Talvine militaarlaager. Suured ja uhked mõtted, kuid ilm niisugune, et hea peremees ei aja koeragi ulualt välja. Pehme ja koheva lumeidülli asemel plirtsuv muda, mille jälgi võis püksisäärtelt täheldada juba paari sammu järel.

Pärast kuivtoidupakkide kättesaamist ning paki sisudega vahetuskauba tegemist algas sideõpe. Noorte sõnul on sideõpe nagu keerukas matemaatikavalem, mida tavaliselt oskad, aga kui vaja on, suudad ikka ära unustada. Mõneks hetkeks varitses vaikus, mil võis kuulda isegi kauguses kõndiva kassi graatsilist astumist, järgmisel hetkel oli õhk täis raginat ja NATO salakeelseid sõnumeid. Muide, vabariigi aastapäeval saime liitlasvägede masinates õpitut praktiseerida ning sõdurid olid heas mõttes üllatunud, et oskame nende salakeelt. Selle peale kostsid noored, et me eile alles õppisime, täna peaks veel miskit mäletama.

Kuidas saab vabariigi aastapäeval ärgata hiljem kui Pika Hermani torni tippu heisatav lipp? Ei saagi, mistõttu tõusime kõigest paar minutit hiljem kui kanakarja ainus kireja kukk. Suvenostalgiat meenutavate heinapakkide laiali jaotamine oli hommikutundidel miskit uut – kes see ikka veebruarikuus heinategu praktiseerib ja veel ilma hobujõududeta? Linnarahvale tee keetmine oli aga omaette ooper, mille käigus tõdesime, et kõik suhkrupakid ei olegi sama magusad ning selle probleemiga peaks kindlasti tarbijakaitseametisse pöörduma. Me pole suuremad kuulsuste jahtijad, aga kui laulja Lenna juba meie õuele külla tuli, siis pidime temaga koos ikka ka pilti tegema, või siis tema meiega, oleneb kummast servast vaadata.

Kriisi- ja lahingumeditsiin on selline meditsiin, kus homset ootama jääda ei saa. Kuidas toimida, kui sõber on ühe jäseme võrra vaesem, ning millist verejooksu hakkad esimesena peatama? Ning kas teadsite, et isegi pöidlaverejooksu tagajärjel on võimalik pilvepiirile kõndida? Tund kulmineerus näidisrüselusega, kus tuli rinda pista sõjakas tujus linnaelanikega. Selle ülesande sooritamise käigus imestasime, et lähedalolevatest majadest meile keegi kiirreageerijaid peale ei saatnud, sest ilma konteksti teadmata nägi olukord eriskummaline välja. Ju siis on linnaelanikud harjunud, kuigi väikest uudishimu siiski täheldasime.

Ja kui riided polnud veel piisavalt mudased, siis selle vea parandas enesekaitsetund, kus selgus, et õigeid võtteid kasutades võib isegi endast kaks korda kogukama „kapi“ pikali visata.

Koostegemisüritused ja lähemalt tuttavaks saamine. Võib ju eeldada, et noorteõhtu sisustamiseks peab tegema suure hulga mänge? Meie aga leidsime oma pundile lemmikmängu, mida noored viitsisid mängida lausa üle viie tunni. Tegemist oli Maffia-nimelise mänguga ning väljas polnud enam isegi mitte hämar, vaid juba pime, kui noored soostusid pärast pikka veenmist UneMatile külla minema.

Kokkuvõtteks on linnas küll huvitav, aga meid, kodutütreid ja noorkotkaid, tõmbab ikka metsa poole. Seal saab segamatult ja südamerahus õppida või siis vaikuses üritada puude sosistamisest aru saada.