PARAAD, VALVEL!

PARAAD, VALVEL!

22. veebruaril on väljas mõned plusskraadid, pilved on madalal, ei saja. Harjumaal asuva Kiili Gümnaasiumi esisel platsil rivistuvad 8.–12. klassi õpilased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred, õpetajad, vilistlased ja külalised.

Tekst: MARET EINMANN , Kiili Gümnaasiumi ajakirjanduse õpetaja

Kiili Gümnaasiumi riigikaitse suuna õpilased on siin juba kolmandat aastat korraldamas Eesti Vabariigi aastapäeva paraadi. Ja nüüd ongi paraad tervituseks valvel, meeleolu pidulik. Kõlab hümn.

Kiili Gümnaasiumi riigikaitse suuna õpilased on siin juba kolmandat aastat korraldamas Eesti Vabariigi aastapäeva paraadi. Ja nüüd ongi paraad tervituseks valvel, meeleolu pidulik. Kõlab hümn.

Kooli direktor Ruth Pekkenen tervitab rivistunuid ja peab kõne. Pealtvaatajatena elavad kaasa nooremad õpilased ja nende õpetajad, lasteaialapsed Kiilist ja Harku valla Rannamõisa lasteaiast, kohalikud elanikud. Lehvitatakse lippe, on plakateid, vilksatab rahvarõivaseeliku triipe. Pidupäevarõõm ja elevus.

Paraad liigub koos Kaitseväe masinatega kooli juurest vallamajani, kaasa kõnnivad ka algkooliõpilased. Marssimist ja rivilaule saadavad Kiili Kunstide Kooli puhkpilliorkester ja trummilööjad Tabasalust. Vallamaja juures rivistub paraad uuesti, tervitatakse, vallavanem peab kõne. Seejärel liigub paraad koolimaja juurde tagasi.

AUSTUS VABALE EESTILE

„Paraadiga avaldame austust vabale Eestile,“ ütleb Kiili Gümnaasiumi riigikaitse suuna koordinaator Eve Nõmmik. „Paraad on meie talvine tippsündmus, mis leiab aset kolmandat korda – täpselt sama kaua on meie koolis olnud riigikaitse õppesuund,“ märgib ta. „Ühelt poolt annab üritus 11.

klassi riigikaitseõpilastele hindamatu korralduskogemuse, teisalt on see ilus ja väärikas sündmus, mis liidab kogukonda.“

„Paraadi ülevaim hetk minu jaoks oli näha lasteaiamudilaste rõõmu ja uudishimu, kui paraad mööda liikus,“ märgib 11.r klassi õpilane Isabelle Kornak, paraadi üks korraldajaid. „See on suur pingelangus, aga ka hea tunne, et tehtud töö on andnud nii ilusa tulemuse.“

Isabellele tähendas ettevalmistus põhiliselt suurt paberimajandust: ta tegeles seismis- ja liikumisplaanide ning taotlustega. Ülesandeid oli teisigi. Paraadile eelneval päeval laadisid nad klassikaaslastega hommikul kella üheksa ajal kärult maha riigikaitse suuna vorme, panid parklas autodele sedeleid parkimiskeelu teatega, lõikasid käelinte, viisid parkimiskeelu märgi vallamaja parklasse ning panid sealgi autodele sedelid, tõid lipud peaukse lähedale ning täitsid veel paari väiksemat ülesannet. „Paraadi eel olid keerulisimad hetked need, kui plaanidesse tulid muudatused,“ märgib Isabelle. Samas peab ta just muudatustega kohanemist ja lahenduste leidmist õnnestumiseks.

Paraadi korraldamine on Isabelle sõnul õpetanud meeskonnatööd ja seda, kuidas olla hea juht. „Meile tähendas see, et saame panustada kooliellu ja teha vabariigi aastapäeva tähistamiseks midagi suurt ja tähtsat.“

ÕPILASTEST SÕLTUB ÕNNESTUMINE

„Kõige toredam on olnud see, et oleme saanud nii palju inimesi üheskoos töötama nii tähtsa ühise eesmärgi nimel. Ilus oli vaadata, kui palju inimesi osalema ja kaasa elama tuli,“ lausub Isabelle.

„Tunnen uhkust meie õpilaste üle, kes paraadi korraldavad,“ ütleb Riina Juga, 11.r klassi juhataja ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. „Tunnetan, et peame meie riiki oluliseks ja kaitsetahe on päriselt olemas.“ Ta lisab, et noored suudavad võtta vastutust ja on oluline anda neile võimalusi. „Paraadi korraldades ei saa jätta kodutööd tegemata nagu tavapärases õppetöös. Sellise suurürituse korraldamine annab võimaluse täita ülesandeid, mida igapäevane koolitöö ei võimalda. See on ühtlasi väljakutse ja väärtuslik kogemus.“

Suur osa Kiili Gümnaasiumi riigikaitse õppesuuna kursustest toimub koostöös MTÜ Riigikaitse Rügemendiga. Juhatuse liige Kristo Pals koordineerib seda, et kõik kursused saaksid korrektselt läbi viidud. Paraadi korraldamine on kursuse „Juhtimine ja pedagoogika“ lõputöö. „Tähtis on vastutustunde kasvatamine – just õpilastest sõltub paraadi õnnestumine,“ märgib ta.

MEIE INIMESED!

Palsile said paraadi kõrghetkedeks inimeste emotsioonid, olgu need kohalikud elanikud koduakendel ja tee ääres või kooli kokk, kes potikaantega paraadile kaasa elas.

Ta tähtsustab ühtekuuluvustunnet korraldajate, rivis olijate ja pealtvaatajate vahel. „Üksik inimene ei saavuta midagi, selleks on vaja meeskonda ja kogukonda. Paraad on hea näide, kes on need müstilised MEIE inimesed, kes hoiavad, kaitsevad ja arendavad ühiskonda, mida me maailma parimaks peame,“ ütleb ta.

Pals näeb õpilaste enesetõestuse soovi. „Ettevalmistav periood on stressirohke, kuid selle võrra parem on tunne, kui kõik on tehtud ja reaalselt näed, kuidas plaanid teoks saavad. Usun, et saadud kogemus annab edaspidiseks julgust korraldada suuri sündmusi.“

Noorte entusiasm teeb rõõmu. „Meie kui õpetajate ülesanne on energiat suunata ja nõu anda. Otsuseid peavad nad ise tegema,“ ütleb Kristo Pals. Paraadi korraldamine annab aga hindamatu kogemuse sellest, kuidas juhtida suuri inimhulki. „Kindlasti kasvatab see kodumaa-armastust, uhkust olla eestlane vabal maal, teha seda, mis kõige rohkem meeldib.“