JAAK JAKOBSON - ÜHE KAITSELIIDU JUHTFIGUURI KIREVUSEST PUNGIL ELUKAAR

JAAK JAKOBSON - ÜHE KAITSELIIDU JUHTFIGUURI KIREVUSEST PUNGIL ELUKAAR

Pole kahtlustki, et enamikul meist on hea ülevaade enne Teist maailmasõda tegutsenud kaitseliitlaste saatusemustritest seoses 1940. aasta pöördeliste sündmustega. Kuna toonane võimuladvik ei andnud riigikaitsjatele võimalust täita oma riigile antud vannet, jäid asjaosaliste valikusse nirud või suisa väga närud võimalused.

Tekst: MEHIS BORN , Pärnumaa maleva ajaloopealik

Loomulikult sattusid kõik aktiivsed ja isamaaliselt meelestatud kaitseliitlased kohe punarežiimi vaenlaste nimekirjadesse ning arreteerimisest sai päästa ainult varjumine. Kui seda naiivses õigluseusus ei teinud, ootas ees tee vangilaarisse või kurvemal juhul mahalastuks osutumine. Ajaloos on aga näiteid, kus keerulisest olukorrast väljumiseks on leitud hoopis omapäraseid lahendusi, ja kõige muu hulgas ühest sellisest käesolev kirjatükk lugejale pajatabki.

ÜHISKONDLIKULT AKTIIVNE TEGELANE

Kunagine Kaitseliidu Pärnu maleva pealiku abi ning majandus- ja ühiskonnategelane Jaak Jakobson sündis Viljandimaal Tarvastus 2. augustil 1891. Ta õppis Tarvastus Mõnnaste vallakoolis, Tarvastu kihelkonnakoolis ja Andres Kamseni kaubanduskoolis (Esna, 2011).

Hinnatud majandusmehena pidas ta mitmeid olulisi ameteid ärivaldkonnas. Nii näiteks oli Jaak Jakobson Pärnu Majanduse Ühisuse (PMÜ) pearaamatupidaja ja asjaajaja, ärijuht ja 1927. aastast alates ühisuse esimees (Jaak …, 1938). PMÜ oli tõsine ettevõtmine, millel oli 1938. aastaks maakonnas 13 harukauplust ja 3478 liiget (Esna, 2011). Selliste oluliste ametikohtade loetelu võiks siin pikalt jätkata.

Muljetavaldav on ka tema ühiskondlike positsioonide nimekiri. 1919. aastal valiti Jakobson Pärnu linnavolikogu liikmeks, kuhu ta kuulus 1940. aastani. Pärnu kirjastuse ühisuses oli ta sekretär, Endla seltsis juhatuse liige, Konstantin Pätsi sünnikoha tähistamise komitees laekahoidja, Pärnu kooliseltsis ja Pärnu rahvahariduse seltsis juhatuse liige, samuti kuulus Isamaaliidu Pärnumaa ja Pärnu linna komiteesse. 1926. aastast alates oli ta Pärnu Taani konsul. (Esna, 2011)

Aktiivse inimesena oli Jakobson organisatsiooni algusaegadest saati loomulikult tegev ka Kaitseliidus. 24. juulil 1918 asutati Pärnu Kaitseliidu jahiarmastajate rühm, millest 1920. aasta lõpul formeerus Pärnu kütiselts. Varjatult täitis selts ka sisekaitse ülesandeid. Seltsi esimeheks valiti Jaak Jakobson. (Esna, 2011)

Teatavasti hakati pärast Vabadussõda pidama Kaitseliidu tegutsemist ebavajalikuks, kuid seda üksnes 1924. aasta 1. detsembri bolševistliku mässukatseni. Pikaaegne Kaitseliidu Pärnu maleva pealik kolonelleitnant Jaan Lugus (VR I/3) on kirjeldanud, kuidas sõjapüssiga relvastatud Jaak Jakobson patrullis äreval detsembrikuul koos kaaslastega öistel Pärnu tänavatel ja oli üks esimestest, kes kutsus üles (taas)looma riigiustavatest meestest tugevat vabatahtlikku riigikaitseorganisatsiooni. 1925. aasta 25. jaanuaril kutsutigi Endla teatrisaali kokku asjakohane koosolek ja seal valiti Jaak Jakobson rõhuva häälteenamusega Kaitseliidu Pärnumaa maleva juhatuse liikmeks. Sama aasta kevadel kinnitas sõjaminister Jaak Jakobsoni värskelt loodud Kaitseliidu Pärnu maleva pealiku abiks. (Lugus, 1938)

Sellele ametikohale jäi ta kuni 1940. aasta suveni. 1925. aastal sai temast ka Kaitseliidu vanematekogu ja keskkogu liige. Kaitseliidus jäi Jakobsoni hooleks majandusküsimuste lahendamine (Esna, 2011). Kõiki neid ameteid suutis Jaak Jakobson kuuldavasti hiilgavalt pidada ja on üles tähendatud, et iseäranis ladusalt kulgesid Jakobsoni juhitud koos- olekud, sest et „ta oskab päevakorra parajal ajal lõpetada, ega lase nurisejatel kaua nurru lüüa, arvustusi hangede viisi lagedale tuues“ (Martinson, 1933: 79).

Suure laskespordihuvilisena tegi Jaak Jakobson võimsaid tegusid ka selles valdkonnas. Tema käsi oli mängus malevale kvaliteetsete relvade ja laskeradade muretsemisel. Alates Eesti laskurliidu asutamisest 1931. aastal kuulus ta selle juhatusse. Laskmise maailmameistrivõitlustel 1935. aastal

Roomas, 1937. aastal Helsingis ja 1939. aastal Luzernis oli Jakobson Eesti võistkonna majandusjuht. (Esna, 2011) 1937. ja 1939. aastal tõid Eesti võistkonnad nendelt võistlustelt koju Argentiina karika (Jõgi, 2006).

KOMANDEERING KARU KOOPASSE

1940. aasta suvel paraku kogu see toredus lõppes. Nõukogude võim taandas Jaak Jakobsoni kõigist ametitest ja oli ainult aja küsimus, millal repressiivaparaadid jõuavad arreteerimise ja karistus(t)e määramiseni. Ettevaatliku ja targa mehena vahetas Jaak Jakobson esmalt elukohta ning asus elama ja töötama Tallinnasse, sest eks suure linna saginas ole ju palju hõlpsam märkamatuks jääda. Ja võib-olla ei olnud Jaak Jakobsonile saladuseks seegi, et muidu nii kõikvõimsal NKVD-l kulus asupaika vahetanud rahvavaenlase leidmiseks vähemalt pool aastat. (Esna, 2011)

Arvatavasti ei jäänud Jaak Jakobsonil märkamata ka küüditamise ettevalmistused ja nüüd tegi ta midagi sellist, mille peale saab vahest tulla ainult tõeline elukunstnik. Nimelt hankis ta endale tööalase komandeeringu otse karu koopasse ehk Venemaale ja ning sõitis tähtsa mehena 1941. aasta 13. juuni öösel rongiga Kirovi oblastisse (Esna, 2011). Kust iganes võis NKVD tahta Jakobsoni otsida – nii jultunud jänesehaaki ei osanud isegi nemad ilmselt oodata.

Ja nii töötaski Jaak Jakobson kogu Teise maailmasõja aja ja päris mitu aastat pärast seda ühes Venemaa metsamajandis raamatupidajana. Oli tal ju see amet kunagi Kamseni kaubanduskoolis kenasti selgeks õpitud. Kodulinna Pärnusse naasis Jakobson paar aastat pärast Jossif Vissarionovitš Stalini surma ja pidas armastatud kuurortlinnas rahulikku vanaduspõlve kuni oma elukaare lõpuni. (Esna, 2011)

Lõpetuseks üks meeleolukas episood. On räägitud, et kuskil 1960ndatel ilmus Pärnu linna- ja rajoonilehes uhke foto, mille allkirjast olevat lugeja saanud teada, ei pildil toidab oravaid suur loodusesõber Jaak Jakobson. Paraku ei ole sellist ajalehenumbrit õnnestunud arhiivist leida, kuid kõnealune ülesvõte on tõesti kunagi tehtud ning Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi fotokogus täna täiesti olemas.

Kokkuvõtteks saamegi tõdeda, et olgu ajad ja olud millised tahes, nutikus ja loomingulisus võib meid vedada läbi kõikmõeldavast supist ning igas olukorras peremeheks jäämine ei pruugi ollagi ilmvõimatu ülesanne.

Jaak Jakobson suri 1. aprillil 1972 ja on maetud Pärnu Metsakalmistule. 2011. aastal korraldas Kaitseliidu Pärnumaa malev Jaak Jakobsoni hauaplatsi korrastamise ning teda peetakse tema elu ja käekäiku tundvas seltskonnas hää sõnaga meeles tänaseni.

KASUTATUD ALLIKAD:

• Esna, O. Unustatud ühiskonnategelane ja kaitseliitlane Jaak Jakobson. Pärnu Postimees, 13. oktoober 2011.

• Jaak Jakobsoni elukäik ja ühiskondlik ning seltskondlik töö. Uus Eesti Pärnu Uudised, 9. september 1938.

• Jõgi, A. Argentina karikas jõudis Tartusse. Postimees, 27. aprill 2006.

• Lugus, J. Jaak Jakobson Kodukaitse juhina. Uus Eesti Pärnu Uudised, 9. september, 1938.

• Martinson, E. Pärnumaa kõverpeegel: Pärnumaa tegelaste biograafiline leksikon sõnas ja pildis. Vaba Maa, Pärnu, 1933.

Jaak Jakobson 1960. aastatel Pärnus