KOHT JULGEOLEKUNÕUKOGUS – EESTI JÕUHOOB

KOHT JULGEOLEKU-NÕUKOGUS –EESTI JÕUHOOB

Eesti valimine ÜRO tähtsaima ja toimekaima organi – julgeolekunõukogu – mittealaliseks liikmeks tähendas tõusmist maailmapoliitika katusele. Siiski mitte päris tippu, sest see kuulub viiele teise maailmasõja võitnud suurriigile, kel on kõigi otsuste suhtes vetoõigus.

Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog

Eesti pääseb seda õigust mitteomavate, ent võrdsetest võrdseimate riikide järgmise kümne hulka, kel õigus ja au esimestega koos teha otsuseid nii iseendi kui kogu 193-liikmelise ÜRO pere kohta.

Tänases elitaarses maailmas tähendab julgeolekunõukogu liikme staatus riigile teatud kvaliteedimärki aastakümneteks. Sõltumata sellest, mida tehakse või jäetakse tegemata.

Fakt on see, et julgeolekunõukogus pole kohta pälvinud või seda üritanudki 79 riiki. Meie naabritest on teada, et Soome oli seal eelmisel sajandil, kuid 2012. aastal tuli tal leppida kaotusega Luksemburgile, Leedu oli julgeolekunõukogus 2014–2015 ning tegi kaasa kõik vaidlused Ukraina ja Süüria asjus, Rootsi oli viimati 2017–2018 ning Läti loodab olla 2026–2027 (taotlus aastast 2011).

Pixabay

Läti oli sõja eel ainuke Balti riik, kelle välisminister Vilhelms Munters juhtis 1938. aastal Rahvasteliidu nõukogu, ja Läti oli ka taasiseseisvumise järel esimene, kes julgeolekunõukogu taotluse vormistas. Siis aga loobuti, viidates liialt suurtele kuludele, et olla nüüd ikkagi ja uuesti ootelehel.

TROTSI PÄRAST

Eesti taotlus sündis nagu trotsist – 2005. aasta sügisel ehk pärast seda, kui Eesti ja Venemaa olid piirilepingule alla kirjutanud, seejärel aga võttis algul Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja siis juba president Vladimir Putin isiklikult allkirja lepingult tagasi (1. septembril 2005).

Selles seisus oli julgeolekunõukogu kaardi väljakäimine muidugi julgustükk ja proovikivi, ent näe – saime hakkama ja isegi piirilepingut sõlmimata! Viimast sai mainitud, sest ei saa välistada selle meeldetuletamist mõnel nõukogu istungil.

Mõistagi ei tasu loota, et julgeolekunõukogu hakkab Eesti algatusel taastama rahvusvahelist õiguskorda Ukrainas ja Gruusias. Pealegi suutis Venemaa kohe pärast Eestile edukat hääletust ÜROs organiseerida poliitilise pöörde Moldovas, mis muuhulgas tähendab Ukraina võtmist kahe tule vahele.

USA ja Venemaa gaasitarnetest huvitatud Euroopa suurriigid aktsepteerisid toimunut ja see loob uusi probleeme selles Ida-Euroopas, mida Eesti julgeolekunõukogus esindama hakkab.

Meie konkurendiks samale kohale oli ju Rumeenia, kes algul toetas teist- sugust lahendust Moldovas. Seega tuleb Eestil kohe hoolitseda selle eest, et meie esindatud Ida-Euroopa toimiks ühel meelel.

PINGELINE ÕHKKOND

Ehk siis tasub teadvustada, et kõrge koht pole üksnes lillepidu ja kuulsus. 10. juunil käis julgeolekunõukogu istungil äge vaidlus Kosovos – mida Venemaa veto tõttu pole siiani ÜRO-sse võetud – toimunud konflikti pärast. Kosovo esindajad olid kohale tulnud ja istungi teleülekandes oli omamoodi kurb vaadata, kuidas Venemaa esindaja sõna otseses mõttes alandas väikeriigi esindajat. Kui Kosovost saab ÜRO liikmesmaa, kuulub ta Ida-Euroopasse ja jaanuarist 2020 detsembrini 2021 on Eesti kohuseks teda kaitsta!

Juba julgeolekunõukogusse kandideerimist alustades tuli lähtuda sellest, et võimalik edu või ebaedu sõltub seisust, mis koha võitmise ajaks on välja kujunenud rahvusvahelistes suhetes. Eelkõige sellest, millised on Venemaa vahekorrad muu maailmaga. Nagu teada, halvenesid need jätkuvalt 2008. aastal ja uue hooga alates aastast 2014.

KONFLIKT SISSE KIRJUTATUD

Kuna Eesti kuulub Venemaale vastanduvatesse Euroopa Liitu ja NATO-sse, siis pole raske mõista, et enamiku sõja- ja julgeolekualaste küsimuste ja konfliktide aruteludel – aga need on ikkagi julgeolekunõukogu istungite peamine kõneaine – Eesti ja Venemaa lihtsalt vastanduvad teineteisele.

Tasub teada sedagi, et küllalt sageli on need istungid ka kinnised, nii et jääb üle vaid aimata, mida umbes meie esindajad seal rääkisid ja kuidas kogu väitlus välja nägi.

Sestap ei tohiks olla eriline üllatus suurt poliitikat rohkem tundva Toomas Hendrik Ilvese skepsis julgeolekunõukogusse kandideerimise suhtes nii selle alguses kui ka töövõidu saavutamise järel.

Mõistagi arutletakse julgeolekunõukogus ka ühistel ja positiivset kaasalöömist võimaldavatel teemadel. Rahu ja julgeoleku tagamise alla mahuvad e-riigi arendused ja naiste õiguste laiendamine, rahvusvaheline koostöö ning muud Eestile sobivad ja juba edu toonud valdkonnad.

Ainuüksi koht julgeolekunõukogus annab Eestile juba praegu kaalukust juurde, võtmaks sõna ükskõik millisel teemal ükskõik millises ÜRO allasutuses või muus rahvusvahelises organisatsioonis.

Pixabay

MIS ON ÜRO JULGEOLEKUNÕUKOGU?

Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. See on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid.

Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget (Venemaa Föderatsioon, Hiina Rahvavabariik, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa) ning kümme roteeruvat liiget.

Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus, mistõttu tegelikkuses ei suudeta sageli otsusteni jõuda.

Roteeruvad liikmed valib ÜRO peaassamblee kaheks aastaks. Igal aastal valitakse ümber viis roteeruvat liiget. 2020. aasta algusest asuvad ÜRO julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeteks Vietnam, Niger, Tuneesia, Saint Vincent ja Grenadiinid ning Eesti.

Andmed: Vikipeedia