maailmapilk
KOHT JULGEOLEKUNÕUKOGUS – EESTI JÕUHOOB Eesti valimine ÜRO tähtsaima ja toimekaima organi – julgeolekunõukogu – mittealaliseks liikmeks tähendas tõusmist maailmapoliitika katusele. Siiski mitte päris tippu, sest see kuulub viiele teise maailmasõja võitnud suurriigile, kel on kõigi otsuste suhtes vetoõigus. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog
E
esti pääseb seda õigust mitteomavate, ent võrdsetest võrdseimate riikide järgmise kümne hulka, kel õigus ja au esimestega koos teha otsuseid nii iseendi kui kogu 193-liikmelise ÜRO pere kohta.
esimene, kes julgeolekunõukogu taotluse vormistas. Siis aga loobuti, viidates liialt suurtele kuludele, et olla nüüd ikkagi ja uuesti ootelehel.
Tänases elitaarses maailmas tähendab julgeolekunõukogu liikme staatus riigile teatud kvaliteedimärki aastakümneteks. Sõltumata sellest, mida tehakse või jäetakse tegemata.
Eesti taotlus sündis nagu trotsist – 2005. aasta sügisel ehk pärast seda, kui Eesti ja Venemaa olid piirilepingule alla kirjutanud, seejärel aga võttis algul Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja siis juba president Vladimir Putin isiklikult allkirja lepingult tagasi (1. septembril 2005).
Fakt on see, et julgeolekunõukogus pole kohta pälvinud või seda üritanudki 79 riiki. Meie naabritest on teada, et Soome oli seal eelmisel sajandil, kuid 2012. aastal tuli tal leppida kaotusega Luksemburgile, Leedu oli julgeolekunõukogus 2014–2015 ning tegi kaasa kõik vaidlused Ukraina ja Süüria asjus, Rootsi oli viimati 2017–2018 ning Läti loodab olla 2026–2027 (taotlus aastast 2011). Läti oli sõja eel ainuke Balti riik, kelle välisminister Vilhelms Munters juhtis 1938. aastal Rahvasteliidu nõukogu, ja Läti oli ka taasiseseisvumise järel 28
6/2019
TROTSI PÄRAST
Selles seisus oli julgeolekunõukogu kaardi väljakäimine muidugi julgustükk ja proovikivi, ent näe – saime hakkama ja isegi piirilepingut sõlmimata! Viimast sai mainitud, sest ei saa välistada selle meeldetuletamist mõnel nõukogu istungil. Mõistagi ei tasu loota, et julgeolekunõukogu hakkab Eesti algatusel taastama rahvusvahelist õiguskorda Ukrainas ja Gruusias. Pealegi suutis Venemaa kohe pärast Eestile edukat
hääletust ÜROs organiseerida poliitilise pöörde Moldovas, mis muuhulgas tähendab Ukraina võtmist kahe tule vahele. USA ja Venemaa gaasitarnetest huvitatud Euroopa suurriigid aktsepteerisid toimunut ja see loob uusi probleeme selles Ida-Euroopas, mida Eesti julgeolekunõukogus esindama hakkab. Meie konkurendiks samale kohale oli ju Rumeenia, kes algul toetas teist-
