SOOME SEPPADE SÕJARATSUD SISU XA-180EST JA XA-188 EESTI VÄES

SOOME SEPPADE SÕJARATSUD SISU XA-180EST JA XA-188 EESTI VÄES

Läinud sajandi viimasel veerandil muutus normiks, et sõdur liigub lahinguväljale turvaliselt soomustransportööris, kartmata, et mõni juhuslikult lendu läinud kuul võiks teda sel teel valusalt üllatada.

Tekst: IVAR JÕESAAR, vabatahtlik autor

Külma sõja ajastu strateegiline tasakaal tagas olukorra, kus täiemõõdulist konventsionaalset sõjategevust ei tulnud ette kuigi tihti ja sõdurid pidid tegelema põhiliselt oma jõulise kohaloleku demonstreerimisega pingekolletes. Olgu tegu siis geriljavõitlejate tasalülitamisega, rahu tagamisega vihuliste rahvaste vahel või oma valitsusega rahulolematute rahvahulkade vaoshoidmisega, püssikuuli ja mürsukildu pidurdava kattega soomustransportööre kulus selleks arvukalt. Ja kõigeks selleks sobisid nii suurtes üliriikides kui oma autotööstust omavates väikeriikides toodetud, väga mitut moodi lahinguväljataksod.

PÕHJANAABRITE VALIK

Pärast Teist maailmasõda pidas Nõukogude Liit 1944., 1947. ja 1948. aastate rahulepingutega nurka surutud Soome Vabariigiga aastaid lihtsustatud kaubavahetust. Algul maksis Soome aastaid sõjareparatsioone karistuseks selle eest, et punaarmee ei suutnud teda otseses sõjategevuses lõplikult allutada. Hiljem pidi Soome tarnima sõpruse, millest oli võimatu keelduda, märgiks Nõukogude Liitu mitmesuguseid tarbekaupu ja muid kvaliteettooteid ning nende eest tasu võtma peamiselt nõukogulaste ainsas tõeliselt kõvas valuutas – sõjatehnikas. Nii vurasidki Soome kaitseväe polügoonidel aastakümneid Nõukogude tankid, soomustransportöörid, jalaväe lahingumasinad, veoautod ja maasturid.

Sunnitud sõprus pole siiski igavene ja juba külma sõja lõpupoole, 1980. aastate keskel hakati Soomes otsima Nõukogude soomustransportööride asemele midagi moodsamat, oma ja sõltumatut. Välja kuulutati konkurss Soome ajateenijate lühikest väljaõppeaega arvestavalt kergesti kasutatava, lihtsa ehituse ja väikeste hoolduskuludega töökindla soomustransportööri leidmiseks.

SOOME SISU

Kui eestlased arvavad, et meid iseloomustab jonn, mis mõnikord näib jäärapäisusena, siis soomlased on pika ajaloo jooksul ajanud oma asja sisu abil. Seda mõistet on määratletud kui sitkust, vastupidavust, kangekaelsust, kindlust. Selle soomeomase sõna valisid 1932. aastal laia kõlapinna leidnud rahvahääletuse abil oma veoautode nimeks aasta varem asutatud aktsiaseltsi Oy Suomen Autoteollisuus Ab (SAT) omanikud. Sisu veoautod, mis algselt tuginesid suuresti Volvo sõlmedele, olid nii suure sõja eel, ajal kui järel oma nime väärilised. Juba 1935. aastal hakati Soome keerulisi maastikuolusid arvestades tootma suurema läbivusega kolmeteljelisi veoautosid Sisu SH-3R-LF, mida kasutas ka sõjavägi. Seega polegi tagantjärele liiga üllatav, kui Soome soomukihanke võitis 1983. aastal just Oy Sisu-Auto Ab pakutud kolme sillaga amfiibsoomustransportöör. Sisu XA-180 seeriatootmist alustati 1984. aastal ja kokku on toodetud üle 1200 Sisu XA seeria soomuki.

Soomekeelne panssari (soomustatud) on rahvasuus sulanud Sisu sõiduki nimega kokku hellitusnimeks Pasi. Kuuerattaveoline kandevkerega Pasi sarnaneb oma väliskujult ja ülesehituselt kõige enam ehk 1979. aastal Saksamaal Bundeswehri relvastusse jõudnud, Daimler Benzi väljatöötatud soomustransportööriga TPz (Transportpanzer) Fuchs 1. Sisu XA-180 on Fuchs 1st veidi pikem ja kõrgem, kuid kaalub vähem. Soomuki kabiiniosa on mootori paremal küljel asuva koridori kaudu ühendatud meeskonnaruumiga soomuki tagaosas. Meeskond on kaheliikmeline ja lisaks mahub meeskonnaruumi, mis on nii BTR-i kui Fuchsi omast avaram, kuni 16 reisijat.

Automaatkäigukastiga, roolivõimendi ja sujuva vedrustusega soomuki juhtimine ei erine oluliselt veoautoga sõitmisest ning sellega saavad kergesti hakkama ka veokijuhi väljaõppega ajateenijad. Soomukil on piisavalt head sõiduomadused nii maastikul, võimaldades ületada kuni 60° tõusu, kui ka maanteel, kus ta suudab sõita kiirusega kuni 100 km/h. Lisaks liigub soomustransportööri põhiversioon XA-180 kahe sõukruvi abil vees 10 km/h. Soomustransportööri algversioonil on 6–12 mm paksune terasest soomuskere, mille meeskonnaruumi külgedele on kinnitatud lisasoomus. Võttes arvesse sõjalistes konfliktides osalenud BTR-ide kogemusi, on Sisu soomuki loojad pööranud erilist tähelepanu meeskonnaruumis olijate turvalisusele. Nii on soomuki põhi ja rattakoobaste kuju konstrueeritud selliselt, et vähendada miiniplahvatustest põhjustatud lööklaine jõudu ja kildude toimet. Esipaneeli ja kabiiniuste klaasid on kuulikindlad ja neid saab vajadusel katta soomusluukidega. Püramiidja kujuga soomusterasest kütusepaagid ja hüdraulikasüsteemi paak paiknevad sõiduki kerest väljaspool rataste vahekohtades ja on konstrueeritud nii, et tabamuse korral ei saa põlevad vedelikud voolata sõiduki sisemusse.

KAIDI PETERKOP

Erinevalt BTR-ide sõltumatust väändvedrustusest on Sisu soomukitel sõltuv vedrustus ehk rattad kinnituvad telgedele nagu veoautol. Ka Eesti kaitseväelased on kogenud, et soomuki üheks oluliseks probleemiks võib olla sildade konstruktsiooni nõrkus, seda just lisakaaluga ja raskel maastikusõidul näiteks kivikõrbes.

Loomisest tänapäevani leiavad Sisu XA seeria soomukid palju kasutust rahuvalvemissioonidel. Seda ilmselt tänu nii oma suhteliselt rahumeelsele välimusele kui ka heale mobiilsusele ning, mis põhiline, heale kaitsevõimele maamiinide, isevalmistatud lõhkekehade, mürsukildude ja käsitulirelvade tule eest. Siiski jääb masin ekstreemsetes oludes läbivuselt alla 4-teljelistele BTR soomustransportööridele. Ning võib-olla on see üks põhjusi, miks Sisu XA soomukite tänane arendus ehk seeria 300, Soome riigi enamusosalusega relvastusfirmas Patria Oyj toodetud soomukid Patria AMV, on juba nelja telje ja kaheksa vedava rattaga.

SISU XA-180 PEREKOND

Sisu XA-180 on tüüpiline 20. sajandi lõpukümnendite „lahinguväljatakso“ ehk mõeldud sõdurite toimetamiseks lahinguväljale. Kerge soomus ning eriline kereehitus pakuvad kaitset juhusliku geriljavõitleja püssikuuli ja isetehtud lõhkeseadeldise plahvatuse purustuste vastu. Laskeavad pardas võimaldavad enesekaitseks külje suunas tuld avada ning suurekaliibriline pearelv pakub tuletoetust tagaluugi kaudu jalastunud jalaväelastele. Kuid erinevalt BTR-ist, mis oli mõeldud kolmanda maailmasõja totaalses tankirünnakus sõdurite kiireks toimetamiseks tankidega vallutatud territooriumile, sobis Sisu soomuk ka rahuvalveoperatsioonile vaenulikult meelestatud territooriumil patrullima ning kergelt relvastatud geriljavõitlejate üle domineerima. Moodsas, elektroonilistest tuvastamis-, jälgimis- ja mahasurumisseadmetest küllastunud lahinguruumis jääb Sisu XA-180 seeria soomuk siiski lahjaks. Seal võimutsemiseks on vaja varustust, mida näeme kas lahingusoomukitel CV 90 või ka Patria AMV seeria ratassoomukitel.

Täna Eesti kaitseväes kasutusel olev Sisu XA-180EST on modifitseeritud Eesti tarbeks soomuki baasversioonist XA-180. Samasse seeriasse kuuluvad soomukid XA-181 on varustatud Crotale õhutõrjerakettidega. XA-185 on uute telgede, kiirvahetatava jõuagregaadi, täiendatud jõuülekande ja elektrisüsteemiga versioon XA-180st. XA-186 on XA-185 lisasoomusega variant, mis on varustatud suitsugranaadiheitjate ja periskoopidega ega ole raskuse tõttu enam ujumisvõimeline.

XA-188 tootja antud seerianumber on tegelikult XA-200, ent ajaloolisel põhjusel kannab seda numbrit Hollandi ja Taani sõjavägede tarvis toodetud ning nüüd ka järelturult soetatuna Eesti kaitseväe kasutuses olev lisasoo- mustatud mitteujuv soomukivariant. XA-202 on staabi- ja sidesoomuk koos vajamineva varustusega. XA-203N, XA-203FIN, XA-203S ja XA-202S on Soomele endale ja naaberriikidele valmistatud versioonid. XA AMOS on varustatud 120 mm miinipildujatorniga. Järgmine seeria, XA-300, on juba kaheksarattaliste soomukite ehk Patria AMV põlvkond.

SOOME SOOMUKID EESTIS

Sisu soomukid on kasutusel peamiselt Põhjamaades. Soomel endal on erinevaid Sisu XA soomukeid enam kui pool tuhat, Rootsil paarsada, Norras ja Hollandis üle viiekümne ning kümmekond ka Taanis. Lisaks kasutavad mõned riigid neid veel rahuvalvemissioonidel. Eesti oma kuuekümne 2004. aastal Soomest ostetud (1987–1989 toodetud) soomukitega Sisu XA- 180EST ning aastal 2010 Hollandist juurde hangitud 81 Sisu XA-188ga võib end uhkelt lugeda põhjamaiseks soomustransportöörikasutajaks. Sisu sõidukid jätkavad meie teedel muide ka loogilist ajalugu, sest just nimelt Eesti oli 1936. aastal esimene välisriik, kuhu Soome autotootja SAT müüs oma Sisu SH-2 seeria veoautošassiisid, millele kohapeal kabiinid peale ehitati. Toona sootuks lahkemate tollireeglitega Lätti osteti aga alates 1938. aastast arvukalt sisse juba lõpuni viimistletud Sisu veoautosid.

Sisu XA-180EST soomustransportöörid läksid esmalt meie elukutselise Scoutspataljoni kasutusse, vahetades välja moraalselt vananenud BTR 80d. Hiljem, kui jõudsid kohale Hollandist ostetud Sisu XA-188d, hakati Sisu soomustransportööride kasutamist õpetama ka Kalevi ja Viru pataljonide ajateenijaile. Tänaseks on Sisu soomustransportöörid 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvates Kalevi ja Viru pataljonis ajateenistust läbivate reservväelaste väljaõppesoomukiteks.

VEEL SISU SOOMUKITE ISELOOMUST

Sisu XA-180 ja XA-188 on põhiehituselt sarnased, kuid et tegu on sootuks eri põlvkondade sõidukitega, on neis ka palju erinevusi. Kui algne Sisu soomuk oli amfiibne ning vees liigutasid seda kaks kere tagaosas asunud propellerit, siis Hollandist ostetud soomukite kered on kaetud komposiitsoomuse lisakihiga, mis muudab sõiduki sedavõrd raskemaks, et ujuvusest on alles jäänud võime sõita läbi rinnakõrgusest veetakistusest. Tühi Sisu XA-188 on umbes nelja tonni võrra raskem kui täismassiga Sisu XA-180EST. Raskema soomuse tõttu on tal ka tugevdatud sillad, võimsam mootor ja uus käigukast ning moodsama aja uuendusena on pearelva opereerimine toodud soomukisse sisse. Uuema soomuki meeskonnaruumis on relvade ja varustuse kinnitamise

tarindid ning lakke kinnitatud uudse konstruktsiooniga turvavöödega istmed, mis kõik kokku pakub dessandile paremat kaitset kuni 14,5 mm relva tabamuse, miinile või IED-le sõitmise korral. Samas on need erinevad turvalisusele suunatud uuendused muutnud meeskonnaruumi kitsamaks. Ning lisaks ülemale, juhile ja pearelva sihturile mahutab uuem soomuk vaid kaheksa jalaväelast.

Sisu XA soomustransportööridel ei ole standardrelvastust. Sõiduki katusel on turell, millele võib paigutada kergevõi raskekuulipilduja ja vajadusel ka automaatkahuri. Täna on mõlemal Eestis kasutataval soomukil pearelvaks 12,7 mm Browningu raskekuulipilduja. Sisu XA-180EST soomukitel on sõiduki meeskonnaruumi laes luuk koos kuulipildujaturelliga. Turellile on kinnitatud Eestis konstrueeritud pealt lahtine soomustorn, mis kaitseb soomukikerest väljaulatuvat sihturit vastase käsitulirelvade kuulide ja miinide kildude eest.

Sisu XA-188 pearelva käsitsemine on tänapäevasem, relva sihitakse, juhitakse ja lastakse soomuki seest. Selle suurim pluss on, et sihtur on paremini kaitstud ning kasutajate väitel on ka kuulipilduja tuli palju stabiilsem ja täpsem. Samas, kuivõrd sihtimisseadmed on kinnitatud pearelva alla, on sihturi vaateväli hoopis ahtam ning meeskond ei saa soomukilaele kinnitada lisavarustust. Vähe oluline pole ka teadmine, et relvale uue laskemoonakasseti kinnitamiseks peab sihtur end siiski soomukikerest välja upitama. Soomuki külgedel ja taga on kaheksa seestpoolt suletavat laskeava, mille kaudu jalaväelased saavad vajadusel oma käsirelvadest, ise soomuse taha varjununa, tulistada.

Mõlemad Eestis kasutusel olevad Sisu soomustransportöörid on täna küllap jätkuvalt optimaalseim lahendus meie Soomega sarnaselt ajateenistusel tuginevale reservarmeele. Kasutusmugavus, töökindlus ja väikesed hoolduskulud, mis olid eeldusteks soomuki loomise ajal, on väikesele riigile tänagi olulised. Ennast aastakümnetega tõestanud Pasid on meie kaitseväe teenistuses tähtsal kohal küllap veel aastaid. Meie sõdurid on saanud nendega lahinguristsed Iraagis ja Afganistanis, käinud rahu valvamas Liibanonis ja Malis. Olgu mägedes või kõrbes, parasvöötme talves või suvises troopikas on need sisukad sõidukid meie jonnakaid poisse seni hästi teeninud.