SÕJARAUD
SOOME SEPPADE SÕJARATSUD SISU XA-180EST JA XA-188 EESTI VÄES Läinud sajandi viimasel veerandil muutus normiks, et sõdur liigub lahinguväljale turvaliselt soomustransportööris, kartmata, et mõni juhuslikult lendu läinud kuul võiks teda sel teel valusalt üllatada. Tekst: IVAR JÕESAAR, vabatahtlik autor
K
ülma sõja ajastu strateegiline tasakaal tagas olukorra, kus täiemõõdulist konventsionaalset sõjategevust ei tulnud ette kuigi tihti ja sõdurid pidid tegelema põhiliselt oma jõulise kohaloleku demonstreerimisega pingekolletes. Olgu tegu siis geriljavõitlejate tasalülitamisega, rahu tagamisega vihuliste rahvaste vahel või oma valitsusega rahulolematute rahvahulkade vaoshoidmisega, püssikuuli ja mürsukildu pidurdava kattega soomustransportööre kulus selleks arvukalt. Ja kõigeks selleks sobisid nii suurtes üliriikides kui oma autotööstust omavates väikeriikides toodetud, väga mitut moodi lahinguväljataksod.
PÕHJANAABRITE VALIK
Pärast Teist maailmasõda pidas Nõukogude Liit 1944., 1947. ja 1948. aastate rahulepingutega nurka surutud Soome Vabariigiga aastaid lihtsustatud kaubavahetust. Algul maksis Soome aastaid sõjareparatsioone karistuseks selle eest, et punaarmee ei suutnud teda otseses sõjategevuses lõplikult allutada. Hiljem pidi Soome tarnima sõpruse, millest oli võimatu keelduda, märgiks Nõukogude Liitu mitmesuguseid tarbekaupu ja muid kvaliteettooteid ning nende eest tasu võtma peamiselt nõukogulaste ainsas tõeliselt kõvas valuutas – sõjatehnikas. Nii vurasidki Soome kaitseväe 42
6/2019
polügoonidel aastakümneid Nõukogude tankid, soomustransportöörid, jalaväe lahingumasinad, veoautod ja maasturid. Sunnitud sõprus pole siiski igavene ja juba külma sõja lõpupoole, 1980. aastate keskel hakati Soomes otsima Nõukogude soomustransportööride asemele midagi moodsamat, oma ja sõltumatut. Välja kuulutati konkurss Soome ajateenijate lühikest väljaõppeaega arvestavalt kergesti kasutatava, lihtsa ehituse ja väikeste hoolduskuludega töökindla soomustransportööri leidmiseks.
SOOME SISU
Kui eestlased arvavad, et meid iseloomustab jonn, mis mõnikord näib jäärapäisusena, siis soomlased on pika ajaloo jooksul ajanud oma asja sisu abil. Seda mõistet on määratletud kui sitkust, vastupidavust, kangekaelsust, kindlust. Selle soomeomase sõna valisid 1932. aastal laia kõlapinna leidnud rahvahääletuse abil oma veoautode nimeks aasta varem asutatud aktsiaseltsi Oy Suomen Autoteollisuus Ab (SAT) omanikud. Sisu veoautod, mis algselt tuginesid suuresti Volvo sõlmedele, olid nii suure sõja eel, ajal kui järel oma nime väärilised. Juba 1935. aastal hakati Soome keerulisi maastikuolusid arvestades tootma suurema läbivusega kolmeteljelisi veoautosid
Sisu SH-3R-LF, mida kasutas ka sõjavägi. Seega polegi tagantjärele liiga üllatav, kui Soome soomukihanke võitis 1983. aastal just Oy Sisu-Auto Ab pakutud kolme sillaga amfiibsoomustransportöör. Sisu XA-180 seeriatootmist alustati 1984. aastal ja kokku on toodetud üle 1200 Sisu XA seeria soomuki. Soomekeelne panssari (soomustatud) on rahvasuus sulanud Sisu sõiduki nimega kokku hellitusnimeks Pasi. Kuuerattaveoline kandevkerega Pasi sarnaneb oma väliskujult ja ülesehituselt kõige enam ehk 1979. aastal Saksamaal Bundeswehri relvastusse jõudnud, Daimler Benzi väljatöötatud soomustransportööriga TPz (Transportpanzer) Fuchs 1. Sisu XA-180 on Fuchs 1st veidi pikem ja kõrgem, kuid kaalub vähem. Soomuki kabiiniosa on mootori paremal küljel asuva koridori kaudu ühendatud meeskonnaruumiga soomuki tagaosas. Meeskond on kaheliikmeline ja lisaks mahub meeskonnaruumi, mis on nii BTR-i kui Fuchsi omast avaram, kuni 16 reisijat. Automaatkäigukastiga, roolivõimendi ja sujuva vedrustusega soomuki juhtimine ei erine oluliselt veoautoga sõitmisest ning sellega saavad kergesti hakkama ka veokijuhi väljaõppega ajateenijad. Soomukil on piisavalt head sõiduomadused nii maastikul,
