Kaitse Kodu! nr 6 2019. a

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI

6/2019

KUULUvUSTUNNE + TEADLIKKUS + USK =

võITLUSTAhE

OHUTUSHOIULAAGER: KONTROLLITUD KRIIS LAULUPEO LUGU NAISKODUKAITSE VÕTMES

LEIA

KAITSE KODU! INTERNETIST

https://issuu.com/kaitse_kodu

@kaitsekodu

www.facebook.com/kaitsekodu/

www.youtube.com/kaitseliiteesti

TOIMETAJA VEERG

ET UUS SAAKS ALGUSE

19.

juulil andis Kaitseliidu senine ülem kindralmajor Meelis Kiili pidulikul tseremoonial Alus Kaitseliidu koolis vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni juhtimise üle kolonel Riho Ühtegile.

Kolonel Ühtegi on Kaitseliidu liige alates 1990. aastatest.

Enne siirdumist kaitseväkke on ta organisatsioonis teeninud mitmetel ametikohtadel, mistõttu võib üsna kindel olla, et ta tunneb Kaitseliitu ja kaitseliitlasi päris hästi.

Loomulikult toob see tundmine kaasa ka hulganisti muutusi. Seitsme aastaga, mis on möödas eelmisest ülema vahetusest, on meie vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon käinud ära pika tee. Meid on rohkem, me oleme paremini varustatud ja välja õpetatud ning nähtavamad. Aga see ei tähenda, et Kaitseliit on valmis. Muidugi mitte. Kindlasti on veel palju teha, avastada uusi horisonte.

KARRI KAAS peatoimetaja

Ja et uus saaks alguse, peab vana uuele teatavasti ruumi tegema. Aga kas ei ole iga uus taasavastatud vana, nagu (vana)rahvas ütleb? Või kuidas?

KAITSELIIT Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

KAITSELIIDU AJAKIRI

6/2019

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja: Kaitseliit, ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Karri Kaas

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Tegevtoimetaja: Asso Puidet

Kaitseliitu kuulub üle 16 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 26 000 vabatahtliku.

Kujundaja: Matis Karu

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Kaitseliit

Keeletoimetaja: Anu Jõesaar Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu, telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

KAITSE KODU! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari.

Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.

Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal.

Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940.

Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas.

Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu www.instagram.com/kaitsekodu/ http://www.youtube.com/kaitseliiteesti Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee).

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226.

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada.

Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad: 3. september, 15. oktoober

Kodutütred 6/2019

3

SISUKORD

6 KAITSELIIT Kaitseliidul on uus ülem 8 INIMENE Karl-Erik Talvet – militaarmaalijast sõjaväetõlgiks 12 VÄLJAÕPE Kaitseliitlased toetasid liitlaste dessanti 14 KOOSTÖÖ Ohutushoiulaager: kontrollitud kriis Foto: LIINA TOOME

SÕDUR 16 HARITUD Kaitseliidu infodoktriin: kuuluvustunne + teadlikkus + usk = võitlustahe

SÕDUR 20 HARITUD Laiapindne riigikaitse ja Kaitseliit: mida me teeme ja mida me ei tee (nii hästi)

Esikaanel: kuuluvustunne + teadlikkus + usk =

võitlustahe.

lk 16

25 MAAILMAPILK Ukraina okkaline tee NATO-sse: võimatu või võimalik?

28 MAAILMAPILK Koht julgeolekunõukogus – Eesti jõuhoob 30 LIITLASED Saksa kaugluurajate raudne tahe ISU! 34 HEAD Laulupeo lugu Naiskodukaitse võtmes ISU! 36 HEAD Söönuks nagu vormikandja

Mundris kartulid ja juustukook

Soomekeelne panssari (soomustatud) on rahvasuus sulanud Sisu sõiduki nimega kokku hellitusnimeks Pasi. lk 42

4

6/2019

„Õppusel Kevadtormgi olen kord eksinud Prantsuse üksuse õigele teele tagasi juhatanud. Mõtlesin, et miks mitte ennast proovile panna ja enesearengu latti järgmisele pulgale tõsta.“ lk 8

AUTORID Tuli puhastada hooneid, pidada suuremaid ja väiksemaid lahinguid, varitseda, patrullida, saada hakkama veidi ebamugavates tingimustes. lk 58

AUTORID ILMAR RAAG, Toompea malevkonna pealik Legendaarne filmimees, mõtleja, õpetlane ja strateeg. Teab, mida räägib ja millest kirjutab. Teda tasub lugeda. Ja temaga kaasa mõelda.

KADI KASS, vabatahtlik autor Kadi on Naiskodukaitse Tartu ringkonna liige aastast 2005 ja üle-eestilise Naiskodukaitse ajalookomisjoni liige aastast 2013.

IVAR JÕESAAR, vabatahtlik autor Ivar teab hästi palju. Sealhulgas sõjamasinatest. Nii nendest, mis on tehtud paberist, kui nendest, mis metallist. Viimastest ta Kaitse Kodu! lugejatele kirjutabki.

38 Lycka till! Kui hea toidupakk!

TEST

ISE! 40 TEE Klaasikillumäng ehk loominguline

LENNART MADISSON, ajakirjandusmaastiku arhitekt Peotäie rokkbände loonud ja mitmete väljaannetega Eesti ajakirjandusmaastikku vürtsitanud Lennarti looming on ühtaegu hariv ja hirmnaljakas. Kange kraam igatahes!

mobiilifotograafia

42 Soome seppade sõjaratsud Sisu XA-180EST ja SÕJARAUD

XA-188 Eesti väes

46 SÕJARAUD Padrun laadida! ehk Laskemoona ise laadimisest 51 KURIOOSUM Kuum kokteil: heidetult, mitte raputatult või segatult!

54 MEDITSIIN Samm-sammult elupäästjaks 6. samm: tagasi teadvusele!

56 AJALUGU Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne sõda 58 NOORED Militaarlaager kujundab noorte väärtusi 62 MILITAARTURISM Albaania: punkarite paradiis

KERSTI PODMOŠENSKI vabatahtlik autor Kersti vedada on olnud mitmesugused Kaitseliidu meditsiinikursused. Nüüd on tema eestvedamisel võimalik end esmaabi valdkonnas harida ka ajakirja kaudu.

DANEL RINALDO fotokunstnik Danel on kõrgelt hinnatud fotokunstnik, kes ei pea paljuks oma teadmisi teistegagi jagada.

Kas siis ajakirjade veergudel või fotoringi juhendades.

GUNNAR VASEMÄGI vabatahtlik autor Gunnari üheks suureks hobiks ja kireks on joonistamine ja teiseks hobiks filmikunst. Ajakirjas Kaitse Kodu! on ta need kaks lugejate rõõmuks ühendanud.

ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

64 FILMIARVUSTUS Kangelased ja ilusad 66 RAAMATUARVUSTUS Üks teistsugune ajalugu 6/2019

5

KAITSELIIT

KAITSELIIDUL ON UUS ÜLEM 19. juulil andis Kaitseliidu senine ülem kindralmajor Meelis Kiili Kaitseliidu koolis Alus vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni juhtimise üle kolonel Riho Ühtegile.

6

6/2019

„O

len uhke ja tänulik, et saan asuda juhtima sellist unikaalset ja laiapindset organisatsiooni nagu Kaitseliit. Kindral Kiili jätab mulle organisatsiooni, mis on teinud oma arengus märkimisväärse sammu selles suunas, et meie riik oleks kaitstud paremini kui kunagi varem. Suur tänu talle selle eest,“ ütles kolonel Ühtegi. „Paraku on sõjandus pidevalt muutuv valdkond, mis aja jooksul on haaranud üha uusi dimensioone ja käitumispõhimõtteid. Efektiivne riigikaitse tähendab aga valmisolekut ohtudele vastu seista. Seetõttu peab ka Kaitseliidu areng jätkuma suunas, mis võimaldab tõhusalt ära kasutada vabatahtlike potentsiaali kriisis ja sõjas. Võttes kindral Kiililt üle Kait-

KRISTJAN PRII

KAITSELIIT

seliidu, soovin keskenduda ennekõike maakaitse edasiarendamisele, mis peaks olema ühtemoodi tõhus nii konventsionaalsele rünnakule kui ka hübriidohtudele vastu seismiseks,“ lisas ta.

Riho Ühtegi on üks Kaitseliidu Tartumaa maleva asutajaliikmetest, seal alustas ta 1991. aastal ka oma ohvitserikarjääri. Alates 2012. aastast on kolonel Ühtegi kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem. Tema juhtimisel on loodud ja välja arendatud Eesti erioperatsioonide sõjaline võimekus, mida hinnatakse kõrgelt nii kodu- kui välismaal.

Oma teenistuse jooksul on kolonel Ühtegi olnud Kaitseväe peastaabi ja maaväe staabi luureosakonna ülem,

õppejõud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ning luurepataljoni ülem.

Ta on osalenud välisoperatsioonidel Afganistanis ja olnud kaitseatašee Georgias.

Lisaks oma ametikohaga seotud ülesannetele koolitab Riho Ühtegi Tallinna Ülikoolis riigikaitseõpetajaid ning panustab Kaitseliidu väikeüksuste taktika arendamisse. Riho Ühtegi on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning Balti Kaitsekolledži kolonelide kursuse.

Pärast seitse aastat kestnud edukat teenistust sel ametikohal siirdub senine Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili välisteenistusse.

6/2019

7

INIMENE

KARL-ERIK TALVET – MILITAARMAALIJAST SÕJAVÄETÕLGIKS Mali vabariigi idaosas asuvas Gao sõjaväebaasis on kell saamas kuus hommikul. Jalaväerühm ESTPLA-30 on täies lahinguvarustuses soomukitel ja valmis liikuma baasist välja, et kontrollida võtmekohti Gao linnas ning linna ümbrusesse püstitatud kontrollpunkte. Nende hulgas on ka tõlk.

Tekst: nooremleitnant SANDER MÄNDOJA, ESTPLA-30 teabeohvitser

K

ÜHISE KEELE LEIDJA

kaitseväelaste või kohalike elanikega.

Kontrollposte läbivad iga päev ka kõik baasis töötavad malilased, kelle dokumente ja isikuid kontrollitakse julgeoleku tagamiseks – küsimuste ja ebakõlade tekkimisel saab tõlk sekkuda, asjaolusid selgitada, küsida vajadusel täiendavat informatsiooni baasi julgeoleku eest vastutavatelt prantslastelt ning anda sellega oma panus ülesannete edukasse täitmisse.

Regulaarsete patrullide üks eesmärk on koguda kohalike julgeolekujõudude käest infot, mis aitaks parendada kogu regiooni hõlmavat mässutõrjeoperatsiooni Barkhane juhtiva Prantsuse kontingendi olukorrateadlikkust. Üksuse koosseisus teenivad tõlgid on alati kõikidesse tegevustesse kaasatud, et vajadusel suhelda Prantsuse

Tõlkide kasutamine missioonipiirkondades on tavaline praktika nii Eesti kaitseväes kui ka enamikus meie liitlas- ja partnerriikides. Kui Iraagis ja Afganistanis täitsid neid rolle eelkõige kohalikud, siis endistes Prantsusmaa kolooniates Aafrikas, kus kõneldakse prantsuse keelt lingua franca’na, on kaitseväe kontingentide tõlgid olnud eestlased. Näiteks on Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna pealik leitnant Ilmar Raag teeninud tõlgina 2014. aastal jalaväerühma ESTPLA-18 koosseisus Kesk-Aafrika Vabariigis ning aastatel 2016–2017 ÜRO missiooni MINUS-

una Mali riigikeel on prantsuse keel, siis on tõlk kontrollpunktides kohalike korrakaitseüksustega suhtlemisel alati üheks võtmeisikuks.

Just selleks on ESTPLA-30 koosseisus Malisse tulnud Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompaniisse kuuluv nooremseersant Karl-Erik Talvet.

Alates tänavu aprillist Malis teeniva Eesti jalaväerühma ESTPLA-30 ülesanded jagunevad Gao sõjaväebaasis laias laastus kolmeks: kontrollpostide mehitamine, kiirreageerimisvalmiduses olemine ning patrullimine linnas ja selle lähiümbruses.

8

6/2019

MA raames Malis samas piirkonnas, kus praegu tegutsevad operatsioonil Barkhane osalevad eestlased. Afganistanis ja Iraagis tegutsesid eestlased Briti ja Ameerika Ühendriikide vägede juhtimisel ning tõlkide kohaolu oli reeglina tarvis vaid baasist väljas kohalikega suheldes.

Malis operatsioonil Barkhane osalev Eesti jalaväerühm on aga osa suuremast Prantsusmaa juhitavast kontingendist, mis tähendab, et nii operatiivjuhtimine kui ka muu ametlik suhtlus käib prantsuse keeles.

Siin ilmnebki tõlgi tähtsus, sest kuigi vestlustasandil räägivad ka paljud prantslased teatud määral inglise keelt ning Eesti kaitseväelased on missioonieelse väljaõppe käigus läbinud prantsuse keele kursused, võivad muidu tühistelgi kommunikatsioonivigadel olla missioonipiirkonnas rängad tagajärjed.

ÜHISE KEELE LEIDJA

Info selle kohta, et kaitsevägi otsib Malisse suunduva üksuse koosseisu

SANDER MÄNDOJA

INIMENE

6/2019

9

INIMENE tõlki, jõudis Karl-Erikuni avaliku tööpakkumise kaudu. Kuigi ta ise oli alguses kahevahel, kas pakkumisele reageerida, leidsid just tema kaasvõitlejad Kaitseliidust, et hea prantsuse keele oskusega mehele on see jõukohane proovikivi. „Olin ka varem tõlkimisega kokku puutunud, seega valdkond ei olnud mulle võõras. Õppusel Kevadtormgi olen kord eksinud Prantsuse üksuse õigele teele tagasi juhatanud. Mõtlesin, et miks mitte ennast proovile panna ja enesearengu latti järgmisele pulgale tõsta,“ selgitab Karl-Erik.

Töökeskkond Malis erineb siiski sellest, millega Karl-Erik varem Eestis kokku on puutunud. Tõlgid liiguvad sõjalisel operatsioonil koos üksuse ülejäänud liikmetega, seega peab neil olema piisavalt hea väljaõpe, et

10

6/2019

näiteks rünnaku korral adekvaatselt reageerida ja vajadusel kaasvõitlejaid toetada.

tõlgi tööspetsiifikast lähtuvat õpet, näiteks läbirääkimisoskuste ja taktikalise küsitlemise vallas.

Karl-Erik ja koos temaga ESTPLA-30 koosseisus teeniv tõlk Risto liitusid rühma missioonieelse väljaõppega möödunud aasta novembri lõpus ning tegid järgmise nelja kuu jooksul kaasa täpselt sama ettevalmistava treeningu nagu ülejäänud Malisse suunduvad kaitseväelasedki.

Kõige selle kõrvalt leidsid Karl-Erik ja Risto aega, et ka ülejäänud rühmale prantsuse keelt õpetada. „Minul õpetamise kogemus puudus ning võttis natuke aega, enne kui sellesse rolli sisse elasin. Kuigi aeg oli piiratud, pean keeleõpet väljaõppe vajalikuks osaks, sest sellel missioonil peavad kõik sõdurid ühel või teisel moel kohalikega suhtlema,“ ütleb Karl-Erik.

„Arvan, et ajateenistus ja kogemused kaitseliitlasena olid mulle missioonieelses treeningus kindlasti abiks.

Scoutspataljoni väljaõpe on väga põhjalik ja nüüd Malis olles tunnen, et ka täiesti vastav kohapealsetele oludele,“ hindab Karl-Erik missioonile eelnenud täiendõpet üldjoontes edukaks. Siiski tõdeb ta, et kasulik oleks olnud saada ka

Peale malilastega suhtlemise aitavad tõlgid kontingendi liikmeid ka Prantsuse kaitseväelastega ühise keele leidmisel. Karl-Eriku ülesandeks on

INIMENE muuhulgas osaleda koos kontingendi vanemaga igaõhtustel koordineerimiskoosolekutel, kus pataljoni staap annab oma ülemale ülevaate möödunud ja eesoleva ööpäeva tegevustest operatsioonialal. Lisaks argikeelele on prantslastest erialaspetsialistidega suheldes vaja tunda ka erialatermineid, millega Karl-Erik ei olnud enne kokku puutunud. „Oma tööd tehes on kõige keerulisem piirduda ainult tõlkimisega, sest paratamatult tahaks vestluses osaleda ja sõna sekka öelda. Minu ülesanne ei ole aga teiste eest mõelda ega otsustada, vaid täpselt ja emotsioonideta infot vahendada,“ toob Karl-Erik välja töö raskema külje.

PINTSLIT POLE NURKA VISANUD

Kaitse Kodu! on Eesti Kunstiakadeemia magistrikraadiga Karl-Erikust

„Arvan, et ajateenistus ja kogemused kaitseliitlasena olid mulle missioonieelses treeningus kindlasti abiks. Scoutspataljoni väljaõpe on väga põhjalik ja nüüd Malis olles tunnen, et ka täiesti vastav kohapealsetele oludele.“

kirjutanud ka varem, seoses tema tegutsemisega militaarkunstniku ja -illustraatorina (Kaitse Kodu! nr 3 ja nr 5, 2018). 2018. aasta alguses olid Karl-Eriku taiesed väljas Eesti Sõjamuuseumis näitusel „Värvivalangud“.

Näitusele järgnes oksjon, kus kaheteistkümnest maalist kümme leidsid uue omaniku. On märkimisväärne, et poole saadud tulust otsustas kunstnik annetada kaitseväe vigastatud veteranide toetuseks. Maliski on tal maali-

misvahendid kaasas, kuid pintsli saab ta kätte võtta vaid siis, kui teenistusülesanded lubavad. „Kõige rohkem jääb mul visandamiseks aega kontrollpostil, kui nn tipptund on läbi saanud ja inimesed eriti enam ei liigu. Eks ma jälgin ümbritsevat ja kujutan seda, mida näen nii siin baasis kui ka väljaspool: sõdurid vaba aega veetmas, huvitavad persoonid, patrullides nähtud olukorrad ja ka kohalik loodus,“ kirjeldab ta loometööd Gao baasis.

Tänapäeval on igal inimesel, kel nutitelefon taskus, võimalik tegutseda ka amatöörfotograafina. Nii leiab sotsiaalmeediast ja mujalt fotosid ka paljudele raskesti ligipääsetavatest kohtadest, sealhulgas sõjaliste operatsioonide piirkondadest. Karl-Eriku arvates on maalides seevastu võimalik kujutada sügavust, mida fotodel ei ole: „Kunst on looming ja lisaks visuaalsele kujundile on mul võimalik edasi anda ka emotsioone, meeleolu ning rõhutada aspekte, mis tunduvad mulle olulised. Minu arust on lõpptulemus sel viisil autentsem kui fotodel kujutatu.“ Järgmise aasta aprillis, veteranikuul, on Karl-Erikul plaanis eksponeerida Malis joonistatud pilte Tallinnas. „Välismissioonil kogetut kujutav näitus oleks kindlasti hea täiendus veteranipäeva teistele üritustele. Näituse täpne asukoht ei ole veel kindel, aga ideaalis võiks see olla Vabaduse väljaku lähistel, kus seda saaksid külastada inimesed, kes tulevad Veteranirocki kuulama,“ valgustas ta oma nägemust missioonil maalitud tööde avalikkusele tutvustamisest.

Karl-Erik peab Malis ka päevikut, millesse talletab siin mõeldud mõtted ja kogemused. Kas see kunagi raamatuna avalikkuse ette jõuab, on tema sõnul siiski veel raske öelda.

KARL-ERIK TALVET

6/2019

11

KRISTJAN PRII

VÄLJAÕPE

12

6/2019

VÄLJAÕPE

KAITSELIITLASED TOETASID

LIITLASTE DESSANTI Rahvusvahelisel õppusel Baltic Protector juuli esimesel nädalal harjutati Eesti kaitsmiseks saabunud liitlasüksuse meritsi vastuvõtmist Kolga lahelt Valkla randa ning Saaremaa sadamas Saaremaal.

E

esti poolelt tagasid liitlaste julgeoleku dessandiala julgestamisel Põhja-Eestis Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna kompaniid Tallinna ja Harju malevatest, keda toetasid merelt merevägi ning politsei- ja piirivalveamet. Saaremaal võtsid liitlasi vastu Saaremaa maleva kaitseliitlased. „Eestile on sellel õppusel suur tähtsus, sest nii ekspeditsiooniväe kui ka selle õppuse eesmärk on riigikaitse ja julgeoleku tugevdamine. Kui meil peaks minema ohtlikuks, siis meil on liitlased, kes siia appi tulevad. Eesti elanikkond võiks tunda ennast turvalisena, teades, et me ei ole üksi ja meil on liitlased. Harjutades saame aina paremaks.“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

„Kuninglikul mereväel ja merejalaväelastel on Eesti kaitseväega pikaaegne ja tihe koostöö. Oleme partnerid ühendekspeditsiooniväes JEF ning liitlased NATO-s. Briti kaitseväelased on võidelnud üheskoos Eesti sõduritega operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis,” ütles Briti mereväe sihtüksuse ülem kommodoor James Parkin. „Juba sada aastat tagasi võitles Briti eskaader Eesti vabaduse eest. Tänane õppus annab kinnitust meie püsivale pühendumisele Eesti ja Läänemere regiooni julgeoleku tagamisel,“ lisas kommodoor Parkin.

Eestis toimunud Baltic Protectori õppusest võtsid merel osa Briti alused HMS Albion, HMS Kent, RFA Argus, RFA Lyme Bay, HMS Archer, HMS Exploit, HMS Charger, SD Victoria ja MV Hurst Point. Mereteede vabana hoidmist

harjutas Balti riikide miinitõrjeeskaader Baltron, kus opereerivad sõjalaevad LVNS Virsaitis, LVNS Imanta ja LNS Skalvis. Samuti panustasid Eesti staabi- ja toetuslaev Wambola ning politseija piirivalveameti patrullalused.

Lisaks meritsi saabunud Ühendkuningriigi kaitseväelastele ja soomustehnikale andsid oma panuse dessandi õnnestumisse ka helikopterid Wildcat, Apache, Merlin ning Balti riikide õhuruumi valvavad hävituslennukid Eurofighter.

Maikuus alanud rahvusvaheline õppus Baltic Protector hõlmas liitlaste koostööharjutusi Taani, Saksamaa, Rootsi ja Balti riikide merealadel. Kõigi etappide peale kokku osales õppusel 44 merealust ning kuni 4000 liitlas- ja partnerriikide kaitseväelast.

6/2019

13

KOOSTÖÖ

OHUTUSHOIULAAGER:

KONTROLLITUD KRIIS Naiskodukaitse ei ole kinnine klubi – see on suunatud kogu ühiskonnale. Sestap korraldasid naiskodukaitsjad suvise ohutushoiulaagri just naistele, kes organisatsiooni ei kuulu. Et nemadki õpiksid mitmesugustes kriisiolukordades hakkama saama.

Tekst: VERONIKA ISBERG, Naiskodukaitse Harju ringkond

N

aiskodukaitse ohutushoiukursuse ja mobiilirakenduse „Ole valmis!“ alusel olid töötubade teemadeks esmaabi, enesekaitse ja massiüritustel käitumine, tuleohutus, kodused evakuatsioonivarud ning looduses hakkamasaamine. Lisaks tsipake sõdurioskusi Naiskodukaitse baasväljaõppele toetudes.

Oma muljeid laagris kogetust jagasid Uuesalu küla kolm tegusat naist Margit (36), Mariel (33) ja Katrin (35).

Margiti kinnitusel lahkus ta laagrist märksa targemana, kui sinna saabus. „Näiteks ellujäämine metsas. Ka esmaabi, eriti sidumine, mis näib lihtne, kuid pärast esmaabi töötuba tundsin ennast juba kindlamini. Uudne ja

14

6/2019

põnev oli sidepidamine ja NATO tähestik,“ hindas naine ka sõdurioskuste töötoast saadud teadmisi.

Marieli sõnul mõjus laager talle kui restart: „Palju sellist infot, mida teadma peaks, oli teada ka varem, kuid see kipub ununema. Vana ja kasulik info tuli töötubades jälle pinnale.“ Katrin toob välja aga laagri korraldusliku poole: „Väga ägedad inimesed olid kohal. Selline tunne oli, et oled väga hoitud ja sinust hoolitakse. Korraldajad tegid oma tööd südamega.“

AIDATA ENNAST JA TEISI

Margit peab kõige tähtsamaks seda, et ise ohtu ei satuks. Teisi aidata saab siis, kui enda ohutus on tagatud.

Katrin sai edaspidiseks tegutsemisjul-

gust: „Kindlasti helistan 112, kui vaja, ega jää ootama, et küll keegi teine helistab.“ Mariel meenutab massiüritustel käitumise töötuba: „Nüüd tean, kus on parem seista ja kuidas kaitsta suure rahvahulga liikumises kedagi väiksemat, et ta ellu jääks.“ Vähetähtis ei olnud osalejatele pakutud võimalus võtta laagrisse kaasa laps. Nendele pakuti samu teemasid lihtsamas vormis – nemadki õppisid sidepidamist, esmaabi, telgi püstitamist ja tuleohutust, kuid said ka koos kooki teha.

Naised kiidavad ka laagri õhtust programmi, mis oli meeldejäävalt laagri stiilis, õhkkond hästi tabatud – nagu õhtu lõkke ääres. Oli koostegemist, eestlastele omast kooslaulmist, pillimängu.

KOOSTÖÖ

Naiskodukaitse esimene, organisatsiooni mittekuuluvatele naistele suunatud ohutushoiulaager toimus Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses Harjumaal

aga üldisemalt, et kui neid ei kasuta, võivad need ununeda.

6 X HELI ILLIPE-SOOTAK

Katrin viitab enesekaitse töötoas õpitud kavalale nipile astuda haardest vabanemiseks haarajale lähemale ja siis kasutada teisi võtteid, selle asemel et kulutada energiat enda käe lahtisikutamisele.

Kogu laager oli naiste hinnangul hästi korraldatud, korraldajad avatud ning päevakava sujuv ja intensiivne.

Kõik kolm on ühel nõul, et laagrit läbides said nad ka enda kohta midagi uut teada. Näiteks meenutasid nad sõdurioskuste töötoa rividrilli – seal sai kätte tunnetuse, kas meeldib või mitte. Katrin kahetses, et proovimata jäi jaotelgis ööbimine. Ühiselt kiidavad naised ka omandatud teadmisi selle kohta, kuidas telkmantlit telgina kasutada. Mariel tahaks seda metsas päris oludes kasutada, Katrini mõte liigub juba ka kahepäevase matka peale, kus võiks sellise varju all ööbida.

ELU PÄRAST LAAGRIT

Kui vestleme sellest, milliseid muudatusi naised oma käitumises plaanivad teha, siis Mariel toob näiteks massiüritused, kus ta lubab käituda teistmoodi, teadlikumalt. Saadud teadmiste ja oskuste kohta tõdeb ta

Väga ägedad inimesed olid kohal.

Selline tunne oli, et oled väga hoitud ja sinust hoolitakse.

Korraldajad tegid oma tööd südamega.

Margit tunneb end vähemalt mõnda aega kindlamini ning on rõõmus, et sai palju meelde tuletada ja kinnistada, näiteks ei kardaks ta abivajajat elustada. Mariel täiendab, et sai kindlust kasutada avalikes kohtades olevaid täisautomaatseid šokiaparaate, mis pidid ise ütlema, mida järgmisena teha.

Katrin sõidab palju Tallinna-Tartu maanteel ja on juba vaadanud sealset olukorda teise pilguga: kui peaks midagi juhtuma, siis kindlasti ta uuriks, kas abi on kutsutud või on tema see, kes võtab vastutuse ja tõttab appi.

Naised õppisid telkmantlist varjualust püstitama, ...

... haavu siduma, ...

Kõik kolm naist on valmis initsiatiivi võtma, kui on vaja näiteks südamemassaaži teha, ning soovitavad kindlasti ka teistel sellises laagris osaleda, kui see uuesti välja kuulutatakse. Naiskodukaitset silmas pidades lisab Katrin: „See on nii oluline, mida te teete, ja info sellest levib.“ Töötoas saadud vajalike koduste varude nimekirja on Katrin lisanud seinatahvlile tähtsate teadete hulka ning kaalub priimuse soetamist. Mariel on Saaremaal aset leidnud elektrikatkestuse näitel mõelnud, kuidas ise samas olukorras hakkama saada, ja leidnud, et kodus mingil määral toiduvaru on, maja taga on puud, varuvett saab WC-poti loputuskastist ... Margit on samuti otsustanud priimuse osta.

Küsimusele, kas naised on nüüd erisugusteks kriisiolukordadeks valmis, vastab Mariel, et on valmisolekule väga lähedal, kuid vaja on veel praktiseerida, ka patareidega raadio on veel puudu.

Margit toob näiteks kuivainete varude olemasolu, viitab Naiskodukaitse äpi nimekirjale, mis annab head suunised, ning peab oluliseks, et vile oleks olemas, see aitab ükskõik kus. Katrin arvab, et kodus võiks veel olla praktilisi vahendeid kriisiolukorraks valmisolekuks ning peab oluliseks teadlikkust: „Mugavuselu on meid ära hellitanud.

Aeg-ajalt peab meelde tuletama.“

... sõduritarkusi, ...

... tuleohutust, ...

... esmaabi. Ja palju muudki

6/2019

15

HARITUD SÕDUR

TOOMPEA AKADEEMIA Tallinna maleva Toompea malevkond organiseerib Toompea Akadeemia nime all põnevaid loenguid oma ala ekspertidelt.

Kaitse Kodu! lugejatelgi on nüüd artiklitesarja kaudu võimalus neist osa saada.

KAITSELIIDU INFODOKTRIIN:

KUULUVUSTUNNE + TEADLIKKUS + USK = VÕITLUSTAHE Ei saa olla kindel, et tahtest võidelda piisab võiduks.

Kuid on täiesti kindel, et ilma tahteta võidelda võitu ei saavutata. Võitlustahe või selle puudumine sõltub aga mitmetest, ka infovälja kaudu mõjutatavatest komponentidest.

Tekst: ILMAR RAAG, Toompea malevkonna pealik

I

nimese üks olulisemaid baasvajadusi on ühtekuuluvustunne kogukonnaga. See on meie identiteedi alus.

Näiteks spordimehed või jahimehed moodustavad omaette kogukonna, nad mõistavad üksteist poolelt sõnalt.

Kaitseliitu või mingisse üksusesse kuuludes on igal võitlejal lisaks isamaa-armastusele ka soov tunnetada, et tema üksus on äge, tunnustatud, võimekas jne. Ühesõnaga, sõdur tahab olla uhke oma staatuse ja oma üksuse üle.

See on teema, millega tegeleb lõviosa Kaitseliidu tänasest rahuaegsest teavitusest. Kaitseliidu hea maine on värba-

16

6/2019

mise aluseks ja vabatahtlikkuse hoidmise aluseks. Tihti mõistetakse aga head mainet ka liiga kramplikult „isamaalise kasvatusena“, samal ajal kui reaalselt motiveerib noori mehi ka puhas adrenaliin ja nn tacticool kontseptsioon.

Mitte ilmaasjata ei ehitata Venemaal müüti speznaz’i või dessantnike „supervõimete“, mitte kodumaa-armastuse ümber, samamoodi talitavad USA-s ranger’id või Navy SEAL-i liikmed. Kui vaadata, kuidas värvatakse Eesti oma erioperaatoreid, siis sealgi ei ole juttu isamaa-armastusest, vaid ikka erilisest meeskonnast ja erilistest missioonidest.

HARITUD SÕDUR

Mida konkreetselt aga peavad siis tegema Kaitseliidu üksused? Ka nemad peavad rääkima oma üksuste õppustest, üksuse väljaõppestandarditest ja ühistest eduelamustest.

See loob kuvandi üksuse mainest ja võimekusest. Kui sinna lisada üksuse rituaale ja nende tutvustamist, ehitubki üles meeskonnavaim.

Negatiivse näitena võib ette kujutada, et vähetreeninud üksus saabub õppusele, mille eesmärgist ei saada aru ja kus on ka vähe õpielamusi. Omavahelistes juttudes langetatud molutamise hinnangut ei ole pärast võimalik parandada ühegi kommunikatsiooniga. Tulemuseks on emotsionaalse sideme kaotamine üksusega ja kahtlus, kas ollakse ikka õiges kohas.

Vähetähtsaks ei saa pidada ka inimeste tagasisidevajadust. Oma üksuse tunde kriitiline komponent on omavahelise suhtluse olemasolu. Ma saan ennast lugeda mingi kogukonna liikmeks, kui selle kogukonna liikmed suhtlevad minuga. Selleks piisab teinekord aktiivsest sotsiaalvõrgustikust või üritustest, kus võitlejatel on reaalselt võimalik koos olla ja üksteisega respektipõhiselt suhelda.

Nagu näete, on kommunikatsioon siin väljapakutud komponentide puhul vaid reaalses elus toimivate sündmuste vahendaja ja võimaldaja.

EELDATAV TULEMUS – võitleja on uhke meeskonda kuulumise üle ja valmis tegema jõupingutusi selle staatuse säilitamiseks.

OLUKORRATEADLIKKUS

Olukorrateadlikkus on justkui eelmainitud emotsionaalse meeskonnatunde ratsionaalne komponent.

Eesti praeguses militaarses traditsioonis edendatakse ülesandepõhist juhtimist, mis tähendab, et iga võitleja peab suutma olukorras orienteeruda.

Võitleja peab teadma kõrgema tasandi ülesannet, tundma oma naaberüksusi, maastikku, elanikkonda jne. Suuresti on tegemist sisekommunikatsiooni teemaga, et vältida

MARTIN ANDRELLER

Lisaks emotsioonile peab võitleja suutma ratsionaalselt leida probleemidele parima lahenduse. Seega oma ülesandest arusaamine on osa võitlustahtest.

6/2019

17

AARE JAMNES

HARITUD SÕDUR

infosulgu sattumist. Kõige tüüpilisemalt väljendub see eespool toodud õppuse näites, kus mehed passivad niisama, ei tea, miks midagi ei tehta või millal üleüldse peaks nende järele vajadus tekkima. Halva olukorrateadlikkuse tagajärjeks on motivatsiooni langus.

Rahuaegses üksuses on igal kaitseliitlasel vaja teada oma üksuses toimuvatest õppustest, koolitustest, enesetäiendamise võimalustest jne. Selline valmisolek on eelkõige üksuse juhtide sisekommunikatsiooni tulemus, kuid see kommunikatsioon on väga tihti alahinnatud, sest igapäevasel tasandil tekib just siin kõige rohkem väikest naginat.

EELDATAV TULEMUS – võitleja teab igal hetkel, mida temalt oodatakse, ja oskab vajadusel iseseisvalt tegutseda.

USK VÕITLEMISSE JA VÕIDU VÕIMALIKKUSESSE

Olukorrateadlikkuse kõige kriitilisem komponent on usk võitlemise mõttekusse ja võidu võimalikkusesse. Kriitilisus avaldub eelkõige reaalses konfliktis või kriisis.

Praktika on näidanud, et võitlustahte säilitamiseks peavad võitlejad saama kinnitust, et nende tegevus ei ole asjatu või võimatu.

18

6/2019

Praktika on näidanud, et võitlustahte säilitamiseks peavad võitlejad saama kinnitust, et nende tegevus ei ole asjatu või võimatu. Mali Vabariigis nägin, kuidas islamistid pildistasid väga põhjalikult iga võidetud lahingu tulemusi, mida pärast sotsiaalmeedias levitada. Seda võis näha nii Daeshi kui ka Talibani puhul.

Psühholoogiliselt oli see väga oluline just hajutatult võitlevatele gruppidele. Iga selline grupp ju tundis, et Lääne üksused on neile väga tõsised vastased. Otsestes kontaktides kandsid islamistid pidevalt ränki kaotusi, mis võis kiiresti viia võitlustahte kadumiseni: „Nad on liiga tugevad, et edasi võidelda.“ Kuid oma väikeste võitude kirjeldamine sotsiaalmeedias kandis kahepidiselt vaadeldavat mõju: esiteks levitas see toimiva taktika näiteid ja teiseks tõestas faktiliselt, et vastasele on siiski võimalik kahju teha.

Täiesti omaette tasemele jõudsid sellised infooperatsioonid šiiitliku Hezbollah’ juures Liibanonis, kus korrutati mantrana: „Sa ei ole võidelnud, kui sa ei ole võitlust filminud.“ 2006. aasta Hezbollah’-Iisraeli konflikti puhul eeldasid kõik, et Iisraeli paremini relvastatud konventsionaalne armee saavutab kiiresti oma eesmärgi, puhastades Liibanonis ala, kust tulistati rakette Iisraeli pihta. Hezbollah’ infooperatsioonidel oli aga vaja tõestada, et Hezbollah’ võitlusvõimet ei murta, samal ajal kui Iisrael kurnab ennast.

Selle kuulsaimaks näiteks sai 14. juulil 2006 Hezbollah’ võitlejate lastud rakett, mis tabas Iisraeli sõjalaeva INS

HARITUD SÕDUR

Ahi-Hanit. Sisuliselt minutite jooksul pärast tabamust läks Hezbollah’ juht Hassan Nasrallah eetrisse telekanalis AlManar, et teatada õnnestunud rünnakust, mida ta tõendas vastava videomaterjaliga. Sama video pandi koheselt üles ka YouTube’i.

Väidetavalt olevat Iisraeli kaitseminister pidanud samal ajal pressikonverentsi, kus ajakirjanikud said SMS-iga sõnumi Hezbollah’ allikatelt. See olevat juhtunud 15 minutit pärast rünnakut. Kui aga kaitseministrile sealsamas vastav küsimus esitati, siis ei teadnud tema veel juhtunust midagi.

Kas me oleme valmis saavutama täna tulemuse, kus näiteks 30 minutit pärast kontakti või suvalist intsidenti saaksime minna meediasse oma ausalt dokumenteeritud versiooniga juhtunust?

Siin ilmnes selgelt asümmeetria, kus konventsionaalse armee infotsükkel oli tunduvalt aeglasem, sest kõiki kahjusid pidi korrektselt kinnitama ja seejärel infot koordineerima, samal ajal kui vastaspoole infooperatsioon jättis vastutegevuseks napilt 5–15minutilise akna. Meedias kehtib ju karm reegel, et kes oma uudisega esimesena välja tuleb, see kehtestab raamistuse.

Kogu sündmuse tulemuseks oli kinnitus Hezbollah’ võitlejate usule, et paremini relvastatud Iisraelile saab tõepoolest haiget teha. Vastupanu jätkamine sai väga ilmeka argumendi.

teated meie võitlemistest kulla hinnaga.

Seejuures ei saa me Eestis endale lubada valetamist, sest riigi väiksuse tõttu jõuab tegelik info kiiresti igale poole. Oluline on aga kiirus. Ja see esitab esimese asjana logistilise väljakutse.

Eelnevast näitest tasub meelde jätta üks detail. Sel hetkel, kui Hezbollah’ võitleja lasi raketi välja, oli tema ligiduses üks mees, kes tulemust filmis ja teadis, kuhu see materjal lähimate minutite jooksul saata.

Kas selline mees on täna olemas ka Kaitseliidu kompaniide/rühmade struktuuris? Kas me oleme valmis saavutama täna tulemuse, kus näiteks 30 minutit pärast kontakti või suvalist intsidenti saaksime minna meediasse oma ausalt dokumenteeritud versiooniga juhtunust?

EELDATAV TULEMUS – võitleja jätkab võitlemist, sest usub oma tegevuse mõttekusse.

Elanikkond jätkab kogu ühiskonna jõupingutusi vastupanuks.

Kuna Eesti sõjaajaloos mäletatakse samuti argumente à la „me ei saa vaenlasele vastu, sest ta on nii suur“, siis on

Kas UUDISTETA on elu RASKE? REANIMOBIILITA on elu VOIMATU. Aita päästa laste elusid.

900 77 05 5 € 900 77 10 10 € 900 77 15 25 €

www.toetusfond.ee 6/2019

19

HARITUD SÕDUR

Artikli eesmärgiks ei ole teha õigusaktide võrdlevat analüüsi, vaid ärgitada mõttelendu, mil viisil Kaitseliit saaks rohkem panustada talle seadusega pandud ülesannete täitmisesse ja efektiivsemalt tagada seda, et Eesti vabadus oleks kindlamalt kaitstud.

Autorit on kirjutama ajendanud mitmed vestlused tegevväelastega, aga ka arutelud õpilastega riigikaitseõpetuse tundides – mida tähendab laiapindne riigikaitse riigiasutustele, kodanikele ja Kaitseliidule?

LAIAPINDNE RIIGIKAITSE JA KAITSELIIT:

KARL-ERIK TALVET

MIDA ME TEEME JA MIDA ME EI TEE (NII HÄSTI)

20

6/2019

HARITUD SÕDUR

Viimase aja relvakonfliktid on näidanud, et sõjategevus kahe vaenupoole vahel ei toimu vaakumis – relvajõud relvajõu, tank tanki, rusikas rusika vastu –, vaid kasutatakse ära kõiki dimensioone vastasele oma tahte pealesurumiseks.

Rahvusvaheline tegevus Riigi ja ühiskonna toimepidevus

Psühholoogiline kaitse

LAIAPINDNE RIIGIKAITSE

Tekst: major VALJO TOOMING, Rapla maleva pealik

H

übriidsõjapidamine on sõjapidamisviis, milles rakendatakse korraga nii konventsionaalse kui ka mittekonventsionaalse sõjapidamise elemente, nagu majandustegevuse abil mõjutamine, infooperatsioonid, poliitilised vahendid, kübersõda jne.

Ameerika Ühendriikide ühendoperatsioonide väejuhatus on defineerinud hübriidsõda kui „mis tahes vastase nii riiklike kui mitteriiklike asutuste poolt samaaegselt ja adaptiivselt rakendatud tavapäraste, ebaregulaarsete, terroristlike ja kuritegelike vahendite või tegevuste kombinatsiooni operatiivses lahinguruumis1“ Tuttav teema kõigile, kes Ida-Ukraina sündmustega vähekenegi kursis.

Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele

Joonis 1. Laiapindne riigikaitse

NATO kollektiivkaitset või rahvusvahelist kriisiohjet.

Samuti soovitakse rahvusvahelise tegevusega tagada, et kriisi või relvakonflikti korral valitseks NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel solidaarsus ning ühtne olukorrataju toimuvast.

3.

Psühholoogiline kaitse / strateegiline kommunikatsioon hõlmab riigi strateegilise kommunikatsiooni arendamist ja psühholoogilist kaitset. Strateegilise kommunikatsiooni eesmärk käesoleva dokumendi tähenduses on Eesti julgeolekupoliitikale toetuse tagamine, avalikkuse hoidmine julgeolekuolukorrast teadlikuna ja paanika vältimine, vaenuliku mõjutustegevuse neutraliseerimine ning valeinfo paljastamine ja selle leviku takistamine. Strateegiline kommunikatsioon hõlmab riigi tegevuste planeerimist ja koondamist üheks kommunikatiivseks tervikuks ja selle edastamist ühiskonnale.

4.

Sisejulgeolek hõlmab sisejulgeoleku tagamist ja asutuste valmisolekut kriisi või rünnaku ajal ning Eesti iseseisvuse, suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitset. Sisejulgeoleku tagamisega kindlustatakse igasuguse Eesti põhiseadusliku korra vastu suunatud varjatud või hübriidse tegevuse tõkestamine, samuti avaliku korra kaitsmine. Eesti-vastase rünnaku korral tagatakse asutuste põhiülesannete täitmine, elanikele vajaliku abi kättesaadavus või kaasnevate kriiside lahendamine.

RIIGIKAITSE STRATEEGIA2

Eesti Vabariik on otsustanud hübriidsõja pidajale vastu astuda laiapindse riigikaitse kontseptsiooniga, mis tähendab, et riigikaitset kirjeldatakse kui laiapõhjaliste tegevuste kogumikku järgmiste tegevussuundadega.

1.

2.

Riigi ja ühiskonna toimepidevus hõlmab riigi ja ühiskonna toimimist elutähtsate teenuste või muude riigikaitse tähenduses oluliste teenuste toimepidevuse tagamise kaudu mistahes olukorras. Arvestatakse ka avaliku võimu suutlikkust täita kriisisituatsioonis oma põhilisi ülesandeid, riigivalitsemise riskikindlust ja kerksust ning riigi strateegilise tasandi juhtimisvõimet. Teenuste toimimine kriisiolukorras on vajalik nii elanikkonnale tervikuna kui ka ametkondadele ja muudele juriidilistele isikutele. Lisaks tuleb ühiskonna sidususe saavutamiseks suurendada elanikkonna enda teadlikkust ja valmisolekut kriisisituatsioonideks.

Elutähtsate või muude oluliste teenuste vastu suunatud ründed nõrgestavad ühiskonna vastupanuvõimet.

Toimepidevuse kindlustamisega tagatakse ühiskonna toimimine ohuolukorras, samuti paremad eeldused kriisi lahendamiseks või vastase rünnaku tõrjumiseks.

Rahvusvaheline tegevus hõlmab rahvusvahelisel tasandil pingete ennetamist, vähendamist ja sobivate tingimuste loomist nii usutavaks heidutuseks kui ka kollektiivkaitse ja kriisiohje rakendumiseks.

Rahvusvahelise tegevusega tagatakse Eestile rahvusvahelises keskkonnas need soodsad tingimused, mis on vajalikud ja aitavad meil tulemuslikult rakendada

Sõjaline kaitse

Sisejulgeolek

Eesti Vabariik on otsustanud hübriidsõja pidajale vastu astuda laiapindse riigikaitse kontseptsiooniga, mis tähendab, et riigikaitset kirjeldatakse kui laiapõhjaliste tegevuste kogumikku järgmiste tegevussuundadega.

6/2019

21

HARITUD SÕDUR

5.

6.

Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele hõlmab sõjalise kaitse tõhusat käivitumist ja selle efektiivselt toimima jäämist. Tsiviilsektori toetus hõlmab mobilisatsiooni, riigivara kasutuselevõtmist, liitlaste vastuvõtmist ja neile vajaliku taristu olemasolu, sundkoormiste rakendamist ning oluliste varade ja teenuste omanikega sõlmitavaid lepingulisi suhteid.

Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ei tohi märgatavalt vähendada ülejäänud ühiskonna toimepidevust.

Sõjaline kaitse hõlmab iseseisva kaitsevõime arendamist ja tagamist ning NATO kollektiivkaitse rakendumist. Eesti sõjalise kaitse aluseks on iseseisev kaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse. Sõjalise kaitsega tagatakse piisavad võimed riigi suveräänsuse tagamiseks ning sõjalise rünnaku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks.

Eeltoodu põhjal võib väita, et otsene sõjaline tegevus hõlmab ainult 1/6 laiapindse riigikaitse ülesannetest, aga riigikaitse ei ole ainult laiguline vorm ja püssirohulõhn!

Laiapindse riigikaitse sammaste sisukirjeldusi lugedes nõustub ehk iga lugeja, et lisaks sõjalise kaitse võimeku-

Kuigi hädaolukorra seaduses on ära kirjeldatud, mis asutus millise elutähtsa teenuse osutamise toimepidavuse eest vastutab, on selge, et riik ja asutused ei pruugi jõuda igaüheni.

sesamba loomisele võiks Kaitseliit panustada ka kahele teisele: ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidavuse kindlustamine ning psühholoogiline kaitse.

Elutähtsad teenused on loetletud hädaolukorra seaduses ja neid on 14: 1) elektriga varustamine; 2) maagaasiga varustamine; 3) vedelkütusega varustamine; 4) riigitee sõidetavuse tagamine; 5) telefoniteenus; 6) mobiiltelefoniteenus; 7) andmesideteenus; 8) elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine; 9) vältimatu arstiabi; 10) makseteenus; 11) sularaharinglus; 12) kaugküttega varustamine; 13) kohaliku tee sõidetavuse tagamine; 14) veega varustamine ja kanalisatsioon.

KARL-ERIK TALVET

Kuigi hädaolukorra seaduses on ära kirjeldatud, mis asutus millise elutähtsa teenuse osutamise toimepidavuse eest vastutab, on selge, et riik ja asutused ei pruugi jõuda igaüheni – tänapäeva heaoluühiskonna hedonistlik inimene on neist teenustest liiga sõltuv. Nii Naiskodukaitse oma äpis „Ole valmis!3“ kui ka siseministeerium spetsiaalsel kodulehel4 on kirjeldanud, kuidas iga elanik saab valmistuda kriisideks — muuhulgas seda, kuidas erinevates olukordades käituda, mida varuda, keda teavitada jne. Meie organisatsioonil on siin veel palju võimalusi elanikke harida ja õpetada, sest meie ju teame, millised need riskid on, mis meid ähvardada võivad.

Meie kaitseliitlased-naiskodukaitsjad kindlasti ei kaota kriisiolukorras pead ja oskaksid mittekaitseliitlastele õpetada paljutki eluks vajalikku.

Sõda juba käib. Sõda käib meie peades. Peades toimuv lahing on tuhandeid kordi odavam kui päris 22

6/2019

HARITUD SÕDUR

sõda. Kui psühholoogiliselt ollakse juba ette kaotanud, siis pole päris sõda ju vajagi.

Psühholoogiline kaitse / strateegiline kommunikatsioon keskendub järgmistele põhitegevustele: a) vaenuliku mõjutustegevuse tuvastamine ja inforuumis riigikaitset nõrgendavate vaenulike eesmärkide saavutamisele suunatud tegevuste tõkestamine; b) ringhäälingu ja rahvusvahelise teavitustegevuse toimepidevuse tagamine infovõrgustike vastase ründe korral; c) kaitsetahte suurendamine ning julgeolekumõtlemise populariseerimine, sealhulgas riigikaitseõpetuse kättesaadavuse suurendamine.

Psühholoogilise kaitse aspekte arvestatakse järgmiste valdkondade arendamisel: a) elanike teavitamine ühiskonda ähvardavatest ohtudest ning elanike teadmiste ja oskuste arendamine toimetulekuks kriisiolukorras; b) hädaolukordade lahendamine ning elanikkonna teavitamise korraldamine kriisiolukorras; c) Eesti rahvusvahelise kuvandi kujundamine ning avaliku diplomaatia, kultuuridiplomaatia ja rahvadiplomaatia teostamine.

Eesti kui avatud ühiskonna inforuum on vaenulikele mõjutustele kergesti ligipääsetav. Elanikkonna võime vaenulikule mõjutustegevusele vastu panna saab tugineda adekvaatsele ohutunnetusele. Riigi võime tõkestada vaenulikku informatsioonilist mõjutustegevust ning kaitsta seisukohti globaliseerunud inforuumis eeldab aga tööprotsesside kaasajastamist ja kriisivalmiduse edendamist, seepärast kaasatakse psühholoogilise kaitse arendamisse kogu ühiskond. Ehk siis – laiapindse riigikaitse üks sammas, psühholoogiline kaitse peab olema laiapindne, hõlmates ka Kaitseliitu.

Kui palju oleme kuulnud sajatatavat: „Milleks mulle see Eesti riik?“, „Euroopa Liit on sama mis Nõukogude Liit“, „101 priileivasööjat“, „Seda riiki mina küll kaitsta ei kavatse!“... Keegi taob pidevalt vastandamise trummi: eestlased ja pagulased, eestlased ja mitte-eestlased, minupoolest kasvõi veganid ja lihasööjad. Võtame kasvõi viimatise kampaania, mille käigus mu tutvusringkond jagunes kaheks: valge piirjoonega läbipaistvad süda-

Riigi võime tõkestada vaenulikku informatsioonilist mõjutustegevust ning kaitsta seisukohti globaliseerunud inforuumis eeldab aga tööprotsesside kaasajastamist ja kriisivalmiduse edendamist.

med ning sinimustvalged südamed. Äkki me ise, valides konkreetse poole ja vastandades ennast teisele poolele, oleme tegelikult „kasulikud idioodid“, äkki on kellegi huvides ühiskonda lõhestada, tekitada tugevaid äärmusi, arvestamata vahepealseid halltoone? Võib-olla leiaksime selle asemel hoopis ühisosa: ühised mõtted, mälestused, tegevused, mis meid liidavad ja seovad?

Mida ühtsem ja ühiseid väärtusi järgivam on ühiskond, seda vähem on see mõjutatav ja vastuvõtlik julgeolekuohtudele. Mida suurem on elanike usaldus riigi vastu, seda kerksem5 on ühiskond. Usaldus suureneb sedamööda, kuidas riik oma elanike käekäigu eest vastutust võtab ning julgeolekuohtude ja riskidega toimetulekuks valmistub.

Kaitseliit kui kõige- ja kõigiülene organisatsioon võiks olla teerajajaks ühiskonna kerksuse suurendamisel.

KAITSELIIDU ÜLESANDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS

Kaitseliidu seaduse6 paragrahv neli nimetab Kaitseliidu ülesanneteks järgmisi tegevusi: 1) osaleb Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel; 2) valmistab ette riigi sõjalise kaitse võimet; 3) osaleb Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises; 4) annab ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lõike 3 alusel kaitseväe juhataja kehtestatud korras; 5) annab ja korraldab muud väljaõpet ja koolitust; 6) arendab ja väärtustab kehakultuuri ja sporti elanikkonna hulgas; 7) tagab vajaduse korral kaitseministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate riigikaitseliste objektide ja vara ning Eesti välisesinduste valve; 8) täidab teisi talle seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega antud ülesandeid.

MIS JÄRELDUSI VÕIKS TEHA KAITSELIIDU ÜLESANNETE TÄITMISEST?

Esimene ülesanne, osaleb Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel. Kena on, et rahvustunnete tugevdamine on Kaitseliidu ülesandeks tehtud ja seadusse raiutud, aga kuidas see peaks välja nägema? Mida me tegema peame, kas võidupüha paraad täidab seda ülesannet? Või maakaitsepäevad maakondades? Või kaitseliitlaste läbiviidav riigikaitseõpetus? Kes teab vastust, kuidas kõige paremal viisil tugevdada rahvuslikke tundeid ja kasvatada kaitsetahet?

Sõna-sõnalt ülesandeid lugedes torkab silma, et Kaitseliidu seaduses on otseselt sõjalise võime loomisega seotud kaheksast ülesandest ainult kaks: valmistab ette riigi sõjalise kaitse võimet (p 2) ning annab ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet (p 4). Sõjaväelise väljaõppe ja sõjalise võime loomisega on, nagu on – alati saab pare6/2019

23

HARITUD SÕDUR Äkki me ise, valides konkreetse poole ja vastandades ennast teisele poolele, oleme tegelikult „kasulikud idioodid“, äkki on kellegi huvides ühiskonda lõhestada.

maks minna, aga maakaitsestaap, maakatseringkonnad ja lahingugrupid on ju olemas, neid ei ole vaja looma hakata.

Laias laastus võib öelda, et Kaitseliit on oma sõjalise võime ülesande täitnud. See kõik on tulnud ehk teiste ülesannete arvelt?

Jätkame kolmanda ülesandega, osaleb Eesti elanike turvalisuse suurendamisel. Oleme pisut osalenud: Naiskodukaitse äpp „Ole valmis!“ läheb siia alla ja NKK korraldatav elanikkonna koolitamine ohutushoiu valdkonnas (igapäevameditsiin, esmaabi jne) samuti, aga kuidas Kaitseliit kui organisatsioon seda ülesannet on täitnud? Mida on iga malev, malevkond teinud, et Eesti elanike turvalisust suurendada (ei pea siin silmas ühisõppusi sisejulgeolekut tagavate asutustega)?

Viiendas punktis on kirjas, et Kaitseliit annab ja korraldab muud väljaõpet ja koolitust. Kuna sõjaväeline väljaõpe on eelmises punktis eraldi mainitud (mis see on ja mis tingimustele peab vastama), siis tekib siin küsimus, mis on see muu väljaõpe ja koolitus? On see tantsukursus, võõrkeeleõpingud, kalligraafia või sokikudumine? Kes täpsustaks ja ütleks?

Kaitseliit peaks ka arendama ja väärtustama kehakultuuri ja sporti elanikkonna hulgas. Juhin tähelepanu, et mitte ainult oma liikmete, vaid elanikkonna hulgas.

Väidetavalt oli just Kaitseliit enne teist maailmasõda suusatamise Eestisse tooja. „Tallinnas hakkas suusatamine moodi minema siis, kui Eestisse kutsuti Soomest „suusasepp“. Kaitseliidu algatusel korraldati Tallinnas suusasepa kursusi, kus huvilistele õpetati vajalikke oskusi. Maal olid suusad väga vähestel, kuid 1930. aasta paiku hakkas

olukord muutuma. Suuski sai poest ka juba osta, kuigi hind käis enamikule üle jõu. Koolis õpetati suuski valmistama tööõpetuse tunnis. Sõja ajal 1941–1944 võis suuski leida isegi metsast. Sõjaväes oli suuskadel liikuv kiirreageerimisüksus.“7 Samuti oli Naiskodukaitse väidetavalt tantsupidudele alusepanija. „NKK kultuuriosakond, kus lõi aktiivselt kaasa ka Eesti rahvatantsukultuuri arendaja Anna Raudkats, valmistas ette rahvatantsugruppide ja laulukooride eeskavad, mida esitati NKK või KL poolt korraldatud pidudel ja üritustel. Ka helilooja ja koorijuht Miina Härma oli valitud oma koostöö eest NKK-ga organisatsiooni auliikmeks. Püüti elustada vanu tavasid ja valmistada ning kanda rahvariideid. Eesti ajaloo ja vaatamisväärsuste tutvustamiseks korraldati ekskursioone.“8 Kus on tänapäeval üritused, millega arendatakse ja väärtustatakse kehakultuuri ja sporti Eesti elanike seas?

Millise spordiala või harrastuse „maaletoojaks“ võiks Kaitseliit 2019. aastal hakata? Jah, nii mitmedki malevad korraldavad rahvamatku, aga kas see on lagi, milleks Kaitseliit võimeline on? Kaitseliit on enamat väärt!

Kokkuvõtteks: Kaitseliidu seaduse järgi on Kaitseliit kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon9.

See definitsioon ei tähenda, et tegemist on reservarmee või kaitseväe noorema vennaga (kes, ülekantud tähenduses, saab endale vanema venna mittevajalikud, ära kantud riided), vaid vabatahtlike initsiatiivil põhineva riigikaitseorganisatsiooniga, kelle ampluaa, nagu artiklist selgus, on tunduvalt laiem kui pelgalt riigi sõjaline kaitse.

VIITED: 1

2

3

4 5 6 7

Joonis 2. Sõjaeelses kodukorras kirjeldatud Kaitseliidu ülesanded

24

6/2019

8 9

Fleming, Brian P. (19.05.2011). "Hybrid threat concept: contemporary war, military planning and the advent of unrestricted operational art." (pdf). United States Army Command and General Staff College.

2010. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus „Eesti riigikaitse strateegia“ ning 2017 „Riigikaitse arengukava aastateks 2017–2026“ (http://www.kmin.ee/sites/default/ files/sisulehed/eesmargid_tegevused/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf).

Google Play: https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.naiskodukaitse. olevalmis&pcampaignid=MKT-Other-global-all-co-prtnr-py-PartBadge-Mar2515-1 APP Store: https://itunes.apple.com/ee/app/ole-valmis/id1398392850?mt=8 https://kriis.ee/valmistumine-kriisiolukordadeks/kriisiolukordadeks-valmistuminepere-ja-kogukonnaga/ Ühiskonna kerksus (ingl k resilience) – ühiskonna võime kiiresti taastuda negatiivsete ilmingute mõjudest, taastada oma tugevus, toonus ja edukus. https://www.riigiteataja.ee/akt/120032013001 https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/suuskade-ponevast-ajaloost-eestis-janende-sailitamisest?id=73589969 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/6578/Sygav-2008-VKA-Loputoo.pdf https://www.riigiteataja.ee/akt/120032013001

MAAILMAPILK

UKRAINA KAITSEMINISTEERIUM

Koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitikaajakirjaga Diplomaatia toome teieni tunnustatud ekspertide sisukaid analüüse ja huvipakkuvaid käsitlusi nii lähemal kui kaugemal toimuvast.

UKRAINA OKKALINE TEE NATO-SSE: VÕIMATU VÕI VÕIMALIK? Kas üldse ja kui, siis millised on Euroopa suurima riigi Ukraina võimalused liituda lähima viie kuni kümne aasta jooksul NATOga? Analüüsime seda küsimust kolmest vaatenurgast: Ukraina, Venemaa ja Euro-Atlandi perspektiivist.

Tekst: SERGEI SUHHANKIN, Jamestowni sihtasutuse teadur Tõlge: MAREK LAANE

UKRAINA VAATENURK: KAS ÜLEMÄÄRANE OPTIMISM VÕI PUHAS UNELM?

Ukraina vaimuinimeste ja sõjalis-poliitilise eliidi põhivoolu seas valitseb tohutu optimism. Sõjaväeekspert kindralleitnant Vassõl Bogdan on osutanud väidetavale kokkuleppele anda Ukrainale liikmestaatus hoolimata kestvast konfliktist Kagu-Ukrainas ja Krimmi okupeerimisest. Samuti on parlamendi riikliku julgeoleku ja kaitsekomitee esimees Ivan Vinnõk lükanud tagasi arvamuse, nagu võiks kestev konflikt Ukraina territooriumil takistuseks osutuda, ja nimetanud selliseid väiteid „Vene propagandamüütideks”.

Üleriigilise Ukraina-NATO Liiga juht Sergi Džerdž on osutanud olemasolevale „õiguslikule alusele, mis toonitab süvenevat koostööd NATO-ga”, mis esijoones väljendub „ühistes õppustes” ning kasvavas tähelepanus Musta ja Aasovi mere piirkonnale. Ta on rõhutanud, et kuigi „Venemaa plaanitseb õõnestada ja provotseerida”, on ta siiski NATO suhtes ettevaatlik.

Džerdži arvamust mööda annaksid juhul, kui praegu korraldada kogu Ukrainat hõlmav rahvahääletus, 74 protsenti hääleõiguslikest inimestest oma toetuse NATO liikmeks saamisele.

Ka krimmitatari rahvusliku liikumise

juht Refat Çubarov on nentinud, et „kiirendades sammu NATO ja Euroopa Liidu suunas, sammub Ukraina ühtlasi Krimmi tagasisaamise suunas […].

Kui tingimused Venemaa vägede lahkumiseks Krimmist on küpsed, peab Ukraina riik olema selleks valmis absoluutselt igas mõttes”.

Need väited ja eeldused tunduvad olevat üpris (võib-olla liialtki) optimistlikud – selle põhjusi vaatlen ma tagapool – ja kajastavad rohkem soovmõtlemist kui objektiivset tõelust.

Siin oleks asjakohane meenutada Ukraina ajakirjaniku ja mõtleja Dmõtro 6/2019

25

MAAILMAPILK Gordoni 2017. aastal lausutud sõnu: pidades küll teed NATO ridadesse „ainukeseks valikuks, mis Ukrainal on”, märkis ta õigustatult, et „Venemaa Föderatsioon seisab kategooriliselt Ukraina võimaliku liikmesuse vastu […]. Venemaa võitleb kas või surmani, et seda ei juhtuks”. Samal ajal esitas Gordon samuti igati mõistlikult vahest kõige tähtsama küsimuse: kas NATO vajab Ukrainat?

LÄBI NATO SILMADE: UKRAINA KUI PROBLEEMNE KLIENT

Teisisõnu – NATO juhtide sõnade vaatamine vähegi kriitilisema pilguga toob meie ette sugugi mitte nii optimistliku arusaama Ukraina väljavaadetest ühineda blokiga lähemas või isegi pisut kaugemas tulevikus.

Lisaks muudele hädavajalikele ülesannetele, mille täitmiseta ei ole liikmesus mõeldav, toonitas ta, et üheks põhitakistuseks sel teel võivad kujuneda Ukraina („partneri”) ja Ungari („NATO väärtusliku liikme”) vahel üles kerkinud tüliküsimused.

Samas oleks raske panna kõhklemist süüks NATO-le. Lõppeks seisavad Ukraina ees ju lisaks varasematele ülesannetele uued, mitmeski mõttes veel tõsisemad probleemid, nimelt: 1. Endeemiline korruptsioon, mis ei ole kahanenud, vaid mõnel väitel pärast 2014. aastat isegi lausa süvenenud. Ukraina võime tulla tõhusalt ja tulemuslikult toime korruptsiooniga on tagasihoidlikult öeldes äärmiselt kaheldav.

2. Sõjalis-tehniline ühtesobimatus. Ehkki Ukraina sõjatööstuskompleks (ja selle endiselt püsiv märkimisväärne potentsiaal) on saavutanud teatavat edu, võib praegu siiski näha omamoodi

UKRAINA KAITSEMINISTEERIUM / ДМИТРИЙ МУРАВСКИЙ

Viimased kümme aastat on NATO ametiisikute huulilt kõlanud aina sõnum, mille võib kokku võtta nii: NATO uks on Ukrainale lahti. Pärast 2014. aastat ei ole sõnad kuigi palju muutunud, toon aga küll. Alejandro Alvargonzález (sisuliselt NATO hierarhias tähtsuselt kolmas mees) kinnitas intervjuus, et „ühel heal päeval saab Ukraina liikmeks”, aga see „ei ole ühe, kahe või nelja aasta küsimus”.

26

Veel kriitilisema hinnangu andis NATO rahvusvahelise sõjalise staabi peadirektor Jan Broeks, kes nentis, et „NATO ja Ukraina relvajõudude tehnilise ja operatsioonilise ühtesobivuse saavutamiseks võib kuluda aastakümneid”.

6/2019

3.

4.

Nõukogude mustrite ja teatavate 2014. aasta järgsete (kiiresti toimunud) muudatuste hübriidi.

Donbassi tegur. Kui Donbassist kujuneb “külmunud konflikt“, on üpris kaheldav, et Kiievist ja Brüsselist kostvatest optimistlikest sõnadest hoolimata sooviks NATO enda ridades näha riiki, kus iga hetk võib puhkeda sõjategevus.

Ungari tegur, mis õigupoolest ei piirdu ainult Ungari endaga.

Kurikuulus keeleteema (mida on süvendanud rahvusliku mäluga seotud erimeelsused) ja vähemuste õigused ei küta Ukraina-vastast meeleolu üles mitte ainult Ungaris (mis on küll võtnud endale kõige häälekama rolli), vaid ka Poolas, Slovakkias ja veel mõnes riigis, andes trumbid otse Kremli pihku, mille propagandatrumm taob aina Ukraina „radikalismi ja rahvusvähemuste rõhumise” teemat.

Kokkuvõtteks tuleb mainida NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnu, et Ukraina võib NATO täisliikmeks saada alles siis, kui on suutnud tõhusalt lahendada relvajõudude kaasajastamise ja korruptsiooni probleemid –

MAAILMAPILK mis on nii püsiva iseloomuga teemad, et vaevalt neid lähemas tulevikus üldse lahendada annab. Sisuliselt tähendab see küll ülimalt viisakat, aga siiski päris kindlat „ei”-d.

KAHEPÄISE KOTKA VARJUS: VENEMAA TEGUR

Ametlikest lepingutest (näiteks Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni sõpruse, koostöö ja partnerluse leping) ja deklaratsioonidest hoolimata ei ole Venemaa tegelikult suutnud kunagi Ukraina iseseisvusega leppida.

Seda ütles sõnaselgelt Vladimir Putin 2008. aastal (Bukaresti tippkohtumise ajal) ja kordas juba palju halastamatumal viisil 2014. aastal. Venemaa vastuseisu Ukraina suveräänsusele on äärmise selgusega väljendanud Sergei Karaganov, kes nimetas Ukrainat „nõukogudejärgse ruumi ainsamaks teovõimetuks riigiks” – väide, mis on ilmselgelt eelarvamuslik ja ideoloogilise tagapõhjaga, aga mis ometi äraütlemata selgusega väljendab Venemaa arusaama Ukrainast.

Krimmi liidendamine Venemaaga, järgnenud sõjategevuse puhkemine Kagu-Ukrainas ning, mis kõige olulisem, lääneriikide reageerimine

neile sündmustele tõi kaasa Venemaa seisundi otsustava muutumise ettevaatlikust optimismist (millesse oli siiski tuntaval määral segatud pelgust Lääne võimaliku reageerimise ees) peaaegu varjamatuks kahjurõõmuks. Üks Venemaa mõjukas infoagentuur tsiteeris NATO kommünikeed, milles väljendati „jätkuvat toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele” ning mõisteti hukka „Krimmi liidendamine Venemaaga ja Kremli toel tegutsevad separatistlikud jõud”. Seejärel esitas Venemaa väljaanne retoorilise küsimuse: „Ja mis siis?”

Sisuliselt püüab Venemaa propaganda (millel on tohutu mõjuvõim nii kodumaal kui ka kaugemal) Ukraina kriisi kujutada „Venemaa eduna NATO idasuunalise laienemise takistamisel”, mis on „vähendanud sõja puhkemise võimalust Euroopas keskpikas perspektiivis”.

Ukraina ja tema Euro-Atlandi püüdluste kahjuks on Moskva mõistnud, et sõnade ja sanktsioonide (mida Euroliidus üha enam küsimuse alla seatakse) kõrval ei hakka Lääs Ukraina pärast riskima suhete jätkuva halvenemisega Venemaaga.

VÄLJAVAADE: ARMU ANDA MITTE ...

SAATA SIBERISSE Praegustes oludes on Ukraina väljavaade NATO-ga liituda tuntavalt kehvem kui kümmekonna aasta eest.

Praegu saab vaid nentida, et soodsad aastad (1991–2004), mil Ukraina liitumine oleks põhjustanud Moskvas küll sõjakat retoorikat, aga ei midagi muud, on läbi saanud.

Teoorias võidakse Ukraina siiski kutsuda (ja õigupoolest peakski kutsuma) NATO ridadesse, mis loomulikult nõuaks lõplikke lahendusi Donbassi ja Krimmi ning veel õige mitmes muus küsimuses. Aga kui võtta arvesse praegusi suundumusi NATO-s, tõeliste edusammude puudumist Ukrainas ja Venemaa jäika vastuseisu, jääb see võimalus rohkem teadlaste ja poliitikakujundajate teoreetiliste arutelude teemaks. Lähitulevikus, 10–15 aasta vältel, ei ole Ukraina NATO-ga liitumise püüdluste täitumine sugugi tõenäoline.

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Diplomaatia 188. numbris aprillis 2019.

Otselink ajakirja Diplomaatia digiversioonis ilmunud artiklini: https://diplomaatia.ee/ukraina-okkaline-tee-natossevoimatu-voi-voimalik/

6/2019

27

maailmapilk

KOHT JULGEOLEKUNÕUKOGUS – EESTI JÕUHOOB Eesti valimine ÜRO tähtsaima ja toimekaima organi – julgeolekunõukogu – mittealaliseks liikmeks tähendas tõusmist maailmapoliitika katusele. Siiski mitte päris tippu, sest see kuulub viiele teise maailmasõja võitnud suurriigile, kel on kõigi otsuste suhtes vetoõigus.

Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog

E

esti pääseb seda õigust mitteomavate, ent võrdsetest võrdseimate riikide järgmise kümne hulka, kel õigus ja au esimestega koos teha otsuseid nii iseendi kui kogu 193-liikmelise ÜRO pere kohta.

esimene, kes julgeolekunõukogu taotluse vormistas. Siis aga loobuti, viidates liialt suurtele kuludele, et olla nüüd ikkagi ja uuesti ootelehel.

Tänases elitaarses maailmas tähendab julgeolekunõukogu liikme staatus riigile teatud kvaliteedimärki aastakümneteks. Sõltumata sellest, mida tehakse või jäetakse tegemata.

Eesti taotlus sündis nagu trotsist – 2005. aasta sügisel ehk pärast seda, kui Eesti ja Venemaa olid piirilepingule alla kirjutanud, seejärel aga võttis algul Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja siis juba president Vladimir Putin isiklikult allkirja lepingult tagasi (1. septembril 2005).

Fakt on see, et julgeolekunõukogus pole kohta pälvinud või seda üritanudki 79 riiki. Meie naabritest on teada, et Soome oli seal eelmisel sajandil, kuid 2012. aastal tuli tal leppida kaotusega Luksemburgile, Leedu oli julgeolekunõukogus 2014–2015 ning tegi kaasa kõik vaidlused Ukraina ja Süüria asjus, Rootsi oli viimati 2017–2018 ning Läti loodab olla 2026–2027 (taotlus aastast 2011).

Läti oli sõja eel ainuke Balti riik, kelle välisminister Vilhelms Munters juhtis 1938. aastal Rahvasteliidu nõukogu, ja Läti oli ka taasiseseisvumise järel 28

6/2019

TROTSI PÄRAST

Selles seisus oli julgeolekunõukogu kaardi väljakäimine muidugi julgustükk ja proovikivi, ent näe – saime hakkama ja isegi piirilepingut sõlmimata! Viimast sai mainitud, sest ei saa välistada selle meeldetuletamist mõnel nõukogu istungil.

Mõistagi ei tasu loota, et julgeolekunõukogu hakkab Eesti algatusel taastama rahvusvahelist õiguskorda Ukrainas ja Gruusias. Pealegi suutis Venemaa kohe pärast Eestile edukat

hääletust ÜROs organiseerida poliitilise pöörde Moldovas, mis muuhulgas tähendab Ukraina võtmist kahe tule vahele.

USA ja Venemaa gaasitarnetest huvitatud Euroopa suurriigid aktsepteerisid toimunut ja see loob uusi probleeme selles Ida-Euroopas, mida Eesti julgeolekunõukogus esindama hakkab.

Meie konkurendiks samale kohale oli ju Rumeenia, kes algul toetas teist-

maailmapilk MIS ON ÜRO JULGEOLEKUNÕUKOGU? Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. See on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid.

Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget (Venemaa Föderatsioon, Hiina Rahvavabariik, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa) ning kümme roteeruvat liiget.

Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus, mistõttu tegelikkuses ei suudeta sageli otsusteni jõuda.

Roteeruvad liikmed valib ÜRO peaassamblee kaheks aastaks. Igal aastal valitakse ümber viis roteeruvat liiget. 2020. aasta algusest asuvad ÜRO julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeteks Vietnam, Niger, Tuneesia, Saint Vincent ja Grenadiinid ning Eesti.

Andmed: Vikipeedia

Juba julgeolekunõukogusse kandideerimist alustades tuli lähtuda sellest, et võimalik edu või ebaedu sõltub seisust, mis koha võitmise ajaks on välja kujunenud rahvusvahelistes suhetes. Eelkõige sellest, millised on Venemaa vahekorrad muu maailmaga. Nagu teada, halvenesid need

sugust lahendust Moldovas.

Seega tuleb Eestil kohe hoolitseda selle eest, et meie esindatud Ida-Euroopa toimiks ühel meelel.

PINGELINE ÕHKKOND

Ehk siis tasub teadvustada, et kõrge koht pole üksnes lillepidu ja kuulsus.

10. juunil käis julgeolekunõukogu istungil äge vaidlus Kosovos – mida Venemaa veto tõttu pole siiani ÜRO-sse võetud – toimunud konflikti pärast.

Kosovo esindajad olid kohale tulnud ja istungi teleülekandes oli omamoodi

Tänases elitaarses maailmas tähendab julgeolekunõukogu liikme staatus riigile teatud kvaliteedimärki aastakümneteks.

Sõltumata sellest, mida tehakse või jäetakse tegemata.

jätkuvalt 2008. aastal ja uue hooga alates aastast 2014.

KONFLIKT SISSE KIRJUTATUD

Kuna Eesti kuulub Venemaale vastanduvatesse Euroopa Liitu ja NATO-sse, siis pole raske mõista, et enamiku sõja- ja julgeolekualaste küsimuste ja konfliktide aruteludel – aga need on ikkagi julgeolekunõukogu istungite peamine kõneaine – Eesti ja Venemaa lihtsalt vastanduvad teineteisele.

Tasub teada sedagi, et küllalt sageli on need istungid ka kinnised, nii et jääb üle vaid aimata, mida umbes meie esindajad seal rääkisid ja kuidas kogu väitlus välja nägi.

Sestap ei tohiks olla eriline üllatus suurt poliitikat rohkem tundva Toomas Hendrik Ilvese skepsis julgeolekunõukogusse kandideerimise suhtes nii selle alguses kui ka töövõidu saavutamise järel.

Mõistagi arutletakse julgeolekunõukogus ka ühistel ja positiivset kaasalöömist võimaldavatel teemadel. Rahu ja julgeoleku tagamise alla mahuvad e-riigi arendused ja naiste õiguste laiendamine, rahvusvaheline koostöö ning muud Eestile sobivad ja juba edu toonud valdkonnad.

Ainuüksi koht julgeolekunõukogus annab Eestile juba praegu kaalukust juurde, võtmaks sõna ükskõik millisel teemal ükskõik millises ÜRO allasutuses või muus rahvusvahelises organisatsioonis.

PIXABAY

kurb vaadata, kuidas Venemaa esindaja sõna otseses mõttes alandas väikeriigi esindajat. Kui Kosovost saab ÜRO liikmesmaa, kuulub ta Ida-Euroopasse ja jaanuarist 2020 detsembrini 2021 on Eesti kohuseks teda kaitsta!

6/2019

29

BUNDESWEHR/CHRISTIAN VIERFUSS

LIITLASED

30

Kui present läbi laseb, saab varustus märjaks ja kaalub 10 kilo rohkem 6/2019

LIITLASED

SAKSA KAUgLUURAjATE

RAUDNE TAhE Bundeswehri kaugluureüksuse liikmed moodustavad ühtse tugeva meeskonna. Rühm on väike ja selle liikmed seisavad silmitsi suurimate katsumuste ja ohtudega. Nendega liitumiseks tuleb läbida karm sobivustest.

Tekst: ALEXANDRA MÖCKEL, Y - das Magazin der Bundeswehr (Y – Bundeswehri ajakiri)

M

arkus* ei ole ei maganud ega söönud juba üle 24 tunni. Ta on hoopis kõndinud 35 kilomeetrit, kandes seljas 45kilost

varustust.

Nüüd kükitab ta kuuseokstest ehitatud peidupaigas. See ei ole muud kui auk, kus põleb pisike lõke. Pool ööd on väljas vihma sadanud. Maapind, riided ja varustus – kõik on märg. Tema vormipüksid on täiesti mudased. Süüa ei ole midagi, magamine on keelatud.

Markus soojendab oma veepudelit tule kohal. „Saab vähemalt kõhtu midagi sooja,“ ütleb leitnant.

Käimas on teine nädal kaugluurerühma kandidaatide sobivustestist.

Markus on üks allesjäänud osalejaid.

Testi alustas 22 soovijat. „Kui ma läbi saan, tahan kaugluurerühmaga ühineda,“ ütleb sporditudengist Markus. Juhendajad kirjeldavad meest väga vastupidavana. Füüsiliselt on see tõesti nii. Seda on ta esimese nädala jooksul mitmeid kordi tõestanud. Kuid vaid mõni tund pärast ellujäämisülesande esimest stressifaasi libastub ka Markus. Ta saab punase kaardi, sest eksib juba teist korda reegli vastu, et kaaskandidaadiga rääkida ei tohi.

Kaugluurerühm otsib uusi liikmeid, kuid mitte iga hinnaga. Kandidaatide füüsilised, vaimsed ja iseloomule esitatavad nõuded on äärmiselt kõrged.

Esimese nädala jooksul pidid osalejad tõestama oma füüsilist vormisolekut: lõuatõmbed, varustusega jooks, takistusrada, rõivastes ujumine, orienteerumisharjutused. Kõik alati kella peale. Ülesannete vahel vaid väikesed hingetõmbepausid. Kes läbi ei saa, peab lahkuma.

Ellujäämisharjutus on kavas teisel testinädalal. Sõdurid veedavad mitu päeva simuleeritud põgenemisharjutusel. Koormus on sama: nad peavad olema pidevas liikumises ning tohivad magada ja süüa vaid minimaalselt.

Protseduur hõlmab ka mitmeid karme teste. Seetõttu on sõduritega kaasas kaheksa juhendajat, psühholoog, arst ja vastutav ohvitser – ja seda peaaegu ööpäev läbi. Osalejate kannul ei ole

Esimese nädala jooksul pidid osalejad tõestama oma füüsilist vormisolekut. Kõik alati kella peale. Ülesannete vahel vaid väikesed hingetõmbepausid.

Kes läbi ei saa, peab lahkuma.

mitte vaenlane, vaid juhendajad. „Palju vaimset stressi tekitab see, et sa ei tea, kuidas ja millal midagi juhtub.

Tahame osalejad viimse piirini viia,“ sõnab major Frederik Vestergaard.

Munsteri treeningukeskuse ISR-vägede treeningüksuse peainstruktorina vastutab ta protseduuri ja osalejate ohutuse eest. „Kast (nii kutsutakse aukartustäratavat esimest stressifaasi) võtab nad kõik,“ ütleb major Vestergaard. See näitab, kellel on läbilöögivõimet ning võib-olla ka seda miskit, mis lubab saada kaugluurerühma liikmeks.

Osalejad peavad oma teekonnal kaasas kandma kahte liivaga täidetud puidust kasti, kumbki 90 kg raske.

Kapral Thomas* on algul määratud selle treeningulõigu juhiks. See on esimene kord, kus talle antakse selline vastutusrikas ametikoht. „Siin on kõik vähemalt seersandid. Kui nad tahavad saada kaugluurerühma liikmeks, peavad nad oskama oma treeningulõiku juhtida ja eriti veel osalejaid motiveerida,“ selgitab Vestergaard. Selle tõestamiseks tuleb juhtida 16 osalejat järgmisse punkti – ja seda kindla aja jooksul. Mõned osalejad taaruvad raskuse all, mida nad kannavad. Pärast kõigest viit kilomeetrit on arstil juba tööd. „Üks osaleja on alla andnud.

Tal lööb selg krampi, ta on omadega läbi,“ sõnab Vestergaard. Järgmiseks

6/2019

31

LIITLASED

KAUGLUURERÜHM Taust Kaugluurerühm kuulub eriüksuse koosseisu ja omab eriväljaõpet juba baaskursuse tasandil. Nad tegutsevad kuueliikmelistes rühmades Tavaliselt on kaugluurerühma liikmed vanemallohvitserid, mõnikord juhib rühma ohvitser. Üksused Üksus koosneb kolmest meeskonnast.

Bundeswehril on praegu neli üksust – kaks õhuluurerühma 310 juures Seedorfis ja kaks õhuluurerühma 260 juures Lebachis.

Missioon Kaugluurejõud tegutsevad sadade kilomeetrite kaugusel vaenlase tagalas. Nende ülesandeks on jälgida ja edastada teavet kohtadest, kuhu luuredroonid lennata ei saa.

Erinevalt vaid pilte edastavast tehnoloogiast saavad kaugluurejõud koha peal vaatlusi teostada pikema perioodi vältel, tuvastada ja hinnata sündmusi, dokumenteerida sõidukite numbrimärke, nägusid ja liikumisi.

Eripärad Kaugluurejõude kasutatakse igas kliimavöötmes. Operatsiooni ajal peavad nad tegutsema täiesti autonoomselt. Liikudes enamasti jala, peavad nad vältima kokkupuudet vaenlasega, sest neil tuleb jääda märkamatuks.

ETTEVALMISTUS Sõjaväeliselt Kaugluurejõudude liikmed veedavad enamiku ajast välitingimustes tööd tehes. Oskustest on olulised kõik need, mis aitavad neil leida oma laagri, nt kaardi ja kompassi kasutamine. Kui pole meeleheitlikku vajadust enda asukohta positsioneerida, jääb rohkem energiat teiste ülesannete täitmiseks.

Füüsiliselt Vaja läheb väga head füüsilist vormi.

Raadiooperaator kannab seljas kuni 80 kg varustust. Samuti tuleb harjutada vastupidavust. Kuid tasub tähele panna, et enne testi ei maksa üle treenida, muidu on testi ajal oht kiiresti väsida.

Vaimselt Motivatsioon peab olema selge: miks ma tahan seda teha? Kui sellele küsimusele on hea vastus, siis motiveerib see ka kõige hullematel hetkedel. Lisaks saab teatud oskuste, nt hingamis- või elavdamistehnikate abil stressi leevendada.

32

6/2019

hommikuks on allaandjale järgnenud veel kuus osalejat, sealhulgas kapral Thomas.

on valmistatud korralikult lõigatud okstest, mille vahele on põimitud kuuseoksad.

Rännakust väsinud, liiguvad allesjäänud osalejad oma peidukohtadesse.

Nad kõik ehitavad endale metsas leiduvatest materjalidest varjualused. „Kaugluurerühma liikmed on nagu maastikukujundajad. Nad peavad töötama sellega, mida ümbritsev keskkond pakub, ning olema osavate kätega,“ ütleb kapten Armin Berger.

33aastane kaugluurerühma liige saadab sõdureid juhendajana. Hoolimata väsimusest üritab Ralf anda endast kõik. „Elasin vaevu eelmise öö üle, muud midagi. Olen surmväsinud, mu põlved ja selg valutavad. Olen emotsionaalselt täiesti kurnatud. Kuid mul on eesmärk. Tahan, et mu lähedased oleksid minu üle uhked,“ selgitab seersant. Kaldkatus tema pea kohal

„See peaks olema lihtsalt hädapärane varjualune. Me ei anna välja kaunima kodu auhinda,“ tögab kapten, kui ta varjualuseid üle vaatab. Pidevalt tuletatakse meelde hoida varustus käepärast. „Kas teil on püss käes?“ Noomituseks piisab juba sellest, kui püss asub kolme meetri kaugusel. „Miks ei ole teie sapöörilabidas pakitud, kui te seda ei vaja?“ „See kõik on taktikaline,“ ütleb Berger. „Tahame testida nende pingetaluvust, neid meelega ärritada.“ Füüsiliselt kurnatuna on enamiku inimeste närvid viimseni pingul. „Kuid närvi ei tohi minna.

Pinge tõuseb kuni viimase päevani.

Sellega peab vaimselt suutma toime tulla,“ selgitab Vestergaard.

BUNDESWEHR/TORSTEN KRAATZ

LIITLASED

Kohe pärast seda kogunevad juhendajad kriisikoosolekule. „Selline esitus ei vasta meie ootustele. See ei ole mingi baaskursus, see on erijõudude sobivustest,“ ei ole Berger rahul. Ta on enda ette asetanud noa ja soki, mille osaleja on maha unustanud. Sellist asja ei tohi juhtuda. Karistuseks käivitavad juhendajad nüüd häire. See tähendab varustuse kokkupanekut vaid sekunditega ning kogunemist kindlaksmääratud kohta. „Ma tahan näha, et annate endast 110 protsenti lõpuni välja. Kõik, kes selleks valmis ei ole, võivad lahkuda,“ ütleb Vestergaard.

Juhendajad teevad osalejate elu meelega raskeks. „Tahame näha täielikku pühendumust. Kaugluurerühma liikme kõige olulisem oskus on end taas üles ajada,“ sõnab major. „Neil peab olema tahe tagasi tulla. Isegi kui nad on 150 km kaugusel vaenlase taga-

las,“ lisab Berger. „Neid ei saa lihtsalt niisama valida. Seetõttu peavad nad tõestama oma füüsilist ja vaimset tugevust,“ selgitab Vestergaard.

Vahepeal on saabunud öö: „Valmistuge orienteerumisharjutuseks!“ Jälle asjad pakkida, jälle unetu öö.

Mehed kükitavad täielikus pimeduses maapinnal. Pealamp annab mõningast valgust, samal ajal kui nad visandavad väikestest kaardiosadest oma märkmikesse skitse, käed pingutusest värisemas. Seejärel marsivad kõik eraldi pimedusse. Järgmiseks hommikuks on vaid üksikud neist leidnud orienteerumisharjutuses ette nähtud punktid.

Stefan* annab alla: „Ma ei leidnud ühtegi punkti ja kaotasin osa varustusest. Praegu ei ole enam mõtet edasi minna, kui ma lõpuks ikkagi ei kvalifitseeru.“ Vabatahtlikult lahkujatele

teist võimalust ei anta. Ralf* on tagasi varjualuses alates kella seitsmest hommikul. Tal ei ole aega puhata. Ta peab parandama oma reflektorit ja tulle vaatamise kaitset. Orienteerumisharjutus ei läinud temalgi hästi.

Sellest hoolimata ei anna ta alla. „Mõtlen reede peale, proovin lihtsalt vastu pidada.“ Lõpuks on tema üks viiest osalejast, kes sobivustesti läbivad. „Tunnen end ülihästi. Sellist asja juhtub vaid kord elus,“ sõnab ta, ikka veel uskumata, et lõpetas testi edukalt. „Need, kes siin seisavad, on edaspidi teie pere,“ ütleb major Vestergaard lõpetajatele tunnistusi kätte andes. Ralfile on kaugluurerühma koolitus alles kõige algus.

*Nimed on sõdurite identiteedi kaitsmiseks muudetud Esmakordselt ilmunud ajakirjas Y - das Magazin der Bundeswehr 6/7, 2018

6/2019

33

HEAD ISU!

LAULUPEO LUGU NAISKODUKAITSE VÕTMES Laulu- ja tantsupeo väliköökide toimimise ja supi jagamisega oli nädala jooksul ametis 130 naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast.

Tekst: NAISKODUKAITSE

P

eoliste lõunamenüüs oli viis suppi, mida nädala jooksul jagati lauljatele, tantsijatele ja muusikutele laiali kokku 61 tonni ehk 180 000 supiportsjonit.

Supi kõrvale jagati välja 12 000 pätsi leiba.

Laupäeval käis teiste hulgas söömas ka president Kersti Kaljulaid, kes tutvus väliköögi tööga ning tänas naiskodukaitsjaid suure töö eest. Oma tänu avaldas ka saalitäis ehk 2400 lauljat, kes söögilauast püsti tõusid ning toitlustajatele „Me täname!“ laulsid.

Spontaanne tegu tõi mitmele nädalapäevad peolisi toitlustanud naiskodukaitsjale heldimusest pisara silma.

Tööd tehti palju, randmed olid õhtuks kulbitõstmisest valusad, kuid see oli vaeva väärt. „Tunnen, et olen teinud midagi head,“ oli nii mitmegi naiskodukaitsja mõtteis. Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul on tegemist erakordselt mahuka tööga, kuid tänu varasematelt pidudelt saadud kogemusele oldi peonädalaks valmis.

FOTOD: KARRI KAAS, ASSO PUIDE

34

T

6/2019

HEAD ISU!

KOMMENTAAR Naiskodukaitse esinaine AIRI TOOMING

Meie väliköögid olid töös ka kaks aastat tagasi noorte laulu- ja tantsupeol, seega kogemus oli meil olemas.

Siiski oli seekordne töö veel mahukam ja intensiivsem.

Saime oma võimekust liialdamata viimase vindi peal testida. Kui õppuse järel saab nentida, et tuli ette vigu, millest tehakse järeldused edaspidiseks, siis meil eksimisruumi polnud. Kõik pidi laabuma laitmatult nii teoorias kui praktikas. Julgen öelda, et saime väga hästi hakkama. Nii tantsijad kui lauljad kiitsid toitlustuse ladusat korraldust ning imestasid, kuidas on selliste masside liigutamist võimalik nii sujuvalt korraldada.

Selge on aga see, et olgu varustus ja väljaõpe milline tahes, ülesande täitmise tagavad ikkagi inimesed, nende meelestatus, tahe ja motivatsioon. Nägin nende päevade jooksul meie inimeste väsimust ja suurt stressitaset, ent kogesin, et keerulises olukorras suutsid kõik anda endast maksimumi, väsimusest üle olla ja säilitada ka positiivse meele. Meil on eriliste võimete ja isikuomadustega inimesed, olen uhke!

LAULU- JA TANTSUPIDU NUMBRITES 130 naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast 61 tonni suppi = 180 000 portsjonit = 65 000 liitrit Menüüs 5 suppi: hernesupp, läätsesupp, seljanka, värskekapsasupp, rassolnik 12 000 pätsi leiba 5 välikööki FHK900 15 tundi avatud köök 8 päeva tööd 50 000 sammu päevas tegid mõned abilised

6/2019

35

HEAD ISU!

S K A J U D N N Ö A

SÖ RMIK VO

U G NA

MUNDRIS KARTULID HEERINGA-KODUJUUSTUKASTMEGA Mundris kartulid on alati kindla peale minek. Vähe on inimesi, kes neid ei armastaks. Kui aga kartulid ahjus või lõkkes küpsemas, tuleb nende kõrvale kokku segada mahlane kaste, mis lisab kartulitele toekust ja maitset. Heeringas koos kodujuustuga on just selline tahe soolane maitsekooslus, mis sobitub küpsete kartulitega ideaalilähedaselt.

36

1 sibul, hakituna värsket tilli ja/või murulauku vajadusel veidi soola

Neljale sööjale 4 hästi suurt või 8 keskmise suurusega ühesuurust kartulit soola õli

Pese kartulid esmalt hoolikalt puhtaks, kuivata, torka neisse noa või kahvliga mõned augud ning piserda kartuleid õli ja soolaga. Tõsta 200kraadisesse ahju 45–60 minutiks, küpsemisaeg sõltub kartuli suurusest. Kui valmistad toitu lõkkes, siis paki kartulid fooliumisse. Küpsust võid kontrollida noaga torgates. Küpsenud kartulit jahuta veidi, lõika kartuli pinnale ristlõige ja suru küpsenud sisu pisut välja.

Heeringa-kodujuustukaste: 200 g heeringat, tükeldatuna 400 g kodujuustu 200 g hapukoort

Heeringa-kodujuustukastme valmistamiseks sega kokku kõik kastme ained. Maitsesta parajaks ja serveeri koos mundris kartuliga. Juurde võid pakkuda näiteks keedetud muna.

6/2019

HEAD ISU! 2 X TUULI MATHISEN

MUNDRIS KARTULID JA JUUSTUKOOK Kohe-kohe algab Eestimaa põldudel suurem kartulivõtmine.

Aga mis tast niisama võtta, kui suhu ei pane. Ikka tuleb panna.

Soovitatavalt otse mundris. Ning siis, pärast väsitavat päeva põllul, preemiaks tükike kooki. Toidublogija Tuuli Mathisen õpetab kuidas, kus ja millega.

JÄINE TOORJUUSTUKOOK SINIHALLITUSJUUSTUGA Jahutava jäise toorjuustukoogi valmistamine võib küll näida keerulise ettevõtmisena, kuid tegelikult valmib see mõnus magusroog imelihtsalt. Üllatusesinejaks on siin sinihallitusjuust, mis lisab koogile mõnusat pikantset maitset. Tänu sinihallitusjuustule meeldib selline kook sageli ka neile, kes muidu suured magusasõbrad ei ole.

Kaheksale sööjale (24 cm läbimõõduga vorm) 200 g Digestive küpsiseid, purustatuna 50 g võid, sulatatuna 3 dl 35%-list koort 400 g toorjuustu, toasoojana 70–100 g sinihallitusjuustu 3 sl rafineerimata roosuhkrut 1 tl vanillisuhkrut serveerimiseks värskeid marju või marjakastet Purusta küpsised, tõsta veidi küpsisepuru kõrvale (seda kasuta hiljem koogile pealepuistamiseks) ja suru ülejää-

nud küpsisepuru küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi põhjale.

Suru näppudega küpsisepuru tugevalt kinni. Tõsta veidi koort kastruli põhja ja pudista sinna sisse sinihallitusjuust. Lase vaiksel kuumusel sulada, aeg-ajalt segades.

Vahusta ülejäänud koor suhkru ja vanillisuhkruga. Vispelda toorjuust kreemjaks. Lisa toorjuustule sulatatud sinihallitusjuust ja sega ühtlaseks. Ühenda omavahel vahukoor ja toorjuustu-sinihallitusjuustusegu ning kalla siis küpsisepõhjale. Raputa ühtlaseks, puista peale ülejäänud küpsisepuru ja tõsta sügavkülma. Jälgi, et vorm oleks otse, muidu on tulemuseks viltune kook.

Jäta kook külma vähemalt 4–6 tunniks, et see jõuaks läbi külmuda. Umbes 20 minutit enne serveerimist tõsta toasooja ja lõika lahti kuuma vette kastetud noaga. Serveeri juurde värskelt nopitud või suhkruga peeneks hõõrutud marju.

6/2019

37

PINTEREST

TEST

LYCKA TILL! KUI HEA TOIDUPAKK! Mis Rootsi toidupaki juures esmalt silma hakkab, on pakend ise – värvikirev sangaga kilepakend ei proovigi hoida militaarselt tagasihoidlikku joont nagu paljude teiste riikide samalaadsed tooted.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

E

nt ärgem laskem hipsterlikul välimusel sisu üle otsustada, vaid tehkem see lahti ning vaadakem, mida pakk sisaldab. Nimetatud operatsioon ehk paki avamine on muide väga kergesti teostatav tänu sälkudele paki

ülaosas.

Kusjuures, pange nüüd tähele, Rootsi disainerid ei ole piirdunud ainult avatava paki loomisega, mis iseenesest on juba väga hea, vaid astunud veel sammukese edasi ja lisanud tootele ka sulgemisvõimaluse.

Seda siis tänu soonkinnisele. Teed paki lahti, võtad, mille järgi isutab, ja suled uuesti. Mugav.

Ning see pole veel kõik – toidukott jaguneb kaheks sektsiooniks, millest ühte, kilest vaheseinaga eraldatud taskusse saate paigutada prügi. Näiteks kilepakendid sama toidupaki toodete ümbert. Avad šokolaadipakendi, pistad sisu põske, aga taarat ei suru mitte püksitasku põhja, vaid sinnasamasse kotti.

Mõnes mõttes väga mugav lahendus, eks ole. Teisalt jälle, kui te korraga kogu 24 tunni toitu ära ei tarbi, peate päeva lõpuni koos toiduvarudega kaasas tassima ka prügi. Nii et selles mõttes oleks eraldi prügikott mõneti mugavam. Teisalt jälle, ka seda prügikotti tuleks ilmselt kaasas kanda, kuni kogu toidukraam konsumeeritud.

38

6/2019

TEST

POLAARPIIRKONNAS TESTITUD

Aga pakend pakendiks, see ei kõlba suhu pista – oluline, nagu juba öeldud, on sisuloome. Ja sisu, vähemalt põhilist osa sellest, loob rootslaste toidupakki legendaarne Blå Band. Juba 1951. aastast kõiksuguste seiklejate, matkajate ja mingist ajast ka sõdurite kõhutäie eest hoolt kandnud ettevõte.

organismis äge vedelikupuudus kombineerituna rämedakujulise kõhukinnisusega.

Veel tasub teada, et Rootsi toidupakk ei sisalda ka söögiriistu. Needki peavad endal olemas olema.

ABBA KVALITEET

Aga heakene küll. Lisaks põhiroogadele sisaldab rootslaste välipakk, nagu teisedki samalaadsed tooted, hulganisti pisipakke kõikvõimalike magusate ja soolaste suupistete, määrdeainete ning pulbritega.

Näiteks on Blå Bandi kaalult kergetele, sisult maitsvatele ning energiarikastele roogadele oma heakskiidu ja õnnistuse andnud üks kuulsamaid seiklejaid Rootsi kuninga järel Ola Skinnarmo, kes saavutas üleilmse kuulsuse sellega, et oli noorim ihuüksi lõunapoolusele suusatanud inimene.

Nii leidsime testpakist karamellikommid, maapähklivõi, pähklikreemi, šokolaadikoogi, kaeraküpsised, meega röstitud maapähklid, röstitud maapähklid, energiajoogi pulbri, kakaojoogi, šokolaadibatooni, närimiskummid, niisked salvrätikud ja lahustuva kohvi.

Nagu Skinnarmo ise on märkinud, on üsna tõenäoline, et ta on dehüdreeritud toitu tarbinud rohkem kui keskmine inimene. Palju rohkem. Ning tema hinnangul on sellise toidu juures väga oluline, et paigas oleks nii kuivtoidupaki kaal, toiteväärtus kui ka maitse. Tulemus, mida saavutab ainult ehtsaid toiduaineid külmkuivatades, nagu Blå Band seda teeb.

Aga kuidas see kõik maitseb? Oivaliselt, nagu kinnitas Skinnarmoga ühele meelele jäänud Prii. „Kui mõne teise toidupaki juures tuleb vaagida, kas toit on söödav või ei ole, siis Rootsi toidupaki juures võib vaagida, kas pastaroas on tugevamalt tunda tomati või küüslaugu maitset,” hindas Prii rootslaste toidupaki üheks parimaks neist paljudest, mida ta on testinud.

Lisaks toiteväärtusele ja maitsele on aga tähtis ka tarbimismugavus. Selleski osas pole Blå Bandile midagi ette heita. Nende kuivtoidupakendid on varustatud spetsiaalse kuumust mittejuhtiva kihiga, mis tähendab esiteks seda, et toit püsib seal kauem kuum, ning teiseks seda, et kausiks volditud pakki käes hoides saab otse sellest süüa.

Veel ühe olulise nüansina on veekoguse piirid joonitud pakile sisse-, mitte väljapoole, nagu mõnedel – nõnda on lihtne lisada igale roale ettenähtud kogus vett.

See öeldud, tuleb aga märkida, et erinevalt mõnedest teiste riikide ööpäevapakkidest ei ole Rootsi toidupakiga kaasas vee soojendamiseks vajalikku instrumentaariumi, nagu portatiivne pliit, tikud, piiritustabletid vmt.

Muidugi, nagu märkis Kaitse Kodu! sõltumatu toidutestija Kristjan Prii, kelle suusatamisoskuse kohta täpne teave puudub, saab kuivtoidust valmistoidu ka külma vee abil. Ainult sellisel juhul kulub tavapärase kümne minuti asemel kusagil viis tundi, enne kui kuivatatud toidupuru söödavaks massiks muutub.

Kui nüüd keegi mõtleb, et suva sellest veest, kallame pulbri kurku ja küll see maos toiduks muutub, siis tasub ümber mõelda. Sellise teguviisi tagajärjel tekib

ROOTSI 24 TUNNI TOIDUPAKK NR 7 Hommik: jogurt hommikusöögihelvestega Lõuna: Tai moodi kana riisi ja köögiviljadega Õhtu: pasta tomati ja küüslauguga Lisaks: 2 karamellikommi, maapähklivõi, pähklikreem, šokolaadikook, kaeraküpsis, meega röstitud maapähklid, barbeque-röstitud maapähklid, energiajook (apelsini), kakaojook, šokolaadibatoon, 3 närimiskummi, 3 niisket salvrätikut, 3 lahustuvat kohvi.

PIXABAY

Seega, pärast poolt- ja vastuargumentide kõrvutamist tuleb rootslaste progressiivne jäätmekäitluslahendus siiski pigem positiivseks lugeda.

Energiasisaldus: 3800 kcal Valgud: 107 g Rasvad: 150 g Süsivesikud: 477 g Andmed: www.reorg.ee

6/2019

39

TEE ISE! PÖÖRLEV MAAILM ...

Vähese valguse korral proovi pildistamise hetkel telefoni järsult keerata või liigutada.

Tulemust näed ekraanilt ja saad sellest lähtuvalt liikumist korrigeerida, saavutamaks soovitut. See pilt on tehtud pärast päikeseloojangut, väga väheses valguses. Tänu pikale säriajale on võimalik telefoni pöörates talletada liikumist.

KLAASIKILLUMÄNG EHK LOOMINGULINE MOBIILIFOTOGRAAFIA Loomingulisus võib peituda lihtsates asjades. Pildid saab panna elama ja pilku püüdma, kasutades käepäraseid vahendeid või leitud objekte, vajaduseta pilte hiljem töödelda.

Tekst ja fotod (kaamera: Samsung Galaxy S8): DANEL RINALDO, fotokunstnik

40

6/2019

Ü

htlasi saab rakendada mitmesuguseid tehnikaid, mis püüavad vaataja tähelepanu ja panevad küsima: „Kuidas see pilt küll tehtud on?“

Võti peitub eksperimentaalsuses ja leidlikkuses. Eksperimenteerimiseks sobivad kõik läbipaistvad objektid: värvilised klaasikillud, klaasanumad, pudelipõhjad, värviline kile ja muud plastikud, mida filtrina objektiivi ette paigutada.

Mida õhem „filter“, seda teravam kujutis ja vastupidi. Pildistamise muudab aegasäästvamaks käsitsi fookustamine (manual focus mode).

Automaatfookus ei taga täpset teravustamist ja võib segadusse sattuda, kui paigutad miskit objektiivi ette.

ABSTRAKTNE JA VÄRVIROHKE MAAILM ...

SÕJARAUD

SOOME SEPPADE SÕJARATSUD SISU XA-180EST JA XA-188 EESTI VÄES Läinud sajandi viimasel veerandil muutus normiks, et sõdur liigub lahinguväljale turvaliselt soomustransportööris, kartmata, et mõni juhuslikult lendu läinud kuul võiks teda sel teel valusalt üllatada.

Tekst: IVAR JÕESAAR, vabatahtlik autor

K

ülma sõja ajastu strateegiline tasakaal tagas olukorra, kus täiemõõdulist konventsionaalset sõjategevust ei tulnud ette kuigi tihti ja sõdurid pidid tegelema põhiliselt oma jõulise kohaloleku demonstreerimisega pingekolletes. Olgu tegu siis geriljavõitlejate tasalülitamisega, rahu tagamisega vihuliste rahvaste vahel või oma valitsusega rahulolematute rahvahulkade vaoshoidmisega, püssikuuli ja mürsukildu pidurdava kattega soomustransportööre kulus selleks arvukalt. Ja kõigeks selleks sobisid nii suurtes üliriikides kui oma autotööstust omavates väikeriikides toodetud, väga mitut moodi lahinguväljataksod.

PÕHJANAABRITE VALIK

Pärast Teist maailmasõda pidas Nõukogude Liit 1944., 1947. ja 1948. aastate rahulepingutega nurka surutud Soome Vabariigiga aastaid lihtsustatud kaubavahetust. Algul maksis Soome aastaid sõjareparatsioone karistuseks selle eest, et punaarmee ei suutnud teda otseses sõjategevuses lõplikult allutada. Hiljem pidi Soome tarnima sõpruse, millest oli võimatu keelduda, märgiks Nõukogude Liitu mitmesuguseid tarbekaupu ja muid kvaliteettooteid ning nende eest tasu võtma peamiselt nõukogulaste ainsas tõeliselt kõvas valuutas – sõjatehnikas. Nii vurasidki Soome kaitseväe 42

6/2019

polügoonidel aastakümneid Nõukogude tankid, soomustransportöörid, jalaväe lahingumasinad, veoautod ja maasturid.

Sunnitud sõprus pole siiski igavene ja juba külma sõja lõpupoole, 1980. aastate keskel hakati Soomes otsima Nõukogude soomustransportööride asemele midagi moodsamat, oma ja sõltumatut. Välja kuulutati konkurss Soome ajateenijate lühikest väljaõppeaega arvestavalt kergesti kasutatava, lihtsa ehituse ja väikeste hoolduskuludega töökindla soomustransportööri leidmiseks.

SOOME SISU

Kui eestlased arvavad, et meid iseloomustab jonn, mis mõnikord näib jäärapäisusena, siis soomlased on pika ajaloo jooksul ajanud oma asja sisu abil. Seda mõistet on määratletud kui sitkust, vastupidavust, kangekaelsust, kindlust. Selle soomeomase sõna valisid 1932. aastal laia kõlapinna leidnud rahvahääletuse abil oma veoautode nimeks aasta varem asutatud aktsiaseltsi Oy Suomen Autoteollisuus Ab (SAT) omanikud. Sisu veoautod, mis algselt tuginesid suuresti Volvo sõlmedele, olid nii suure sõja eel, ajal kui järel oma nime väärilised. Juba 1935. aastal hakati Soome keerulisi maastikuolusid arvestades tootma suurema läbivusega kolmeteljelisi veoautosid

Sisu SH-3R-LF, mida kasutas ka sõjavägi. Seega polegi tagantjärele liiga üllatav, kui Soome soomukihanke võitis 1983. aastal just Oy Sisu-Auto Ab pakutud kolme sillaga amfiibsoomustransportöör. Sisu XA-180 seeriatootmist alustati 1984. aastal ja kokku on toodetud üle 1200 Sisu XA seeria soomuki.

Soomekeelne panssari (soomustatud) on rahvasuus sulanud Sisu sõiduki nimega kokku hellitusnimeks Pasi.

Kuuerattaveoline kandevkerega Pasi sarnaneb oma väliskujult ja ülesehituselt kõige enam ehk 1979. aastal Saksamaal Bundeswehri relvastusse jõudnud, Daimler Benzi väljatöötatud soomustransportööriga TPz (Transportpanzer) Fuchs 1. Sisu XA-180 on Fuchs 1st veidi pikem ja kõrgem, kuid kaalub vähem. Soomuki kabiiniosa on mootori paremal küljel asuva koridori kaudu ühendatud meeskonnaruumiga soomuki tagaosas. Meeskond on kaheliikmeline ja lisaks mahub meeskonnaruumi, mis on nii BTR-i kui Fuchsi omast avaram, kuni 16 reisijat.

Automaatkäigukastiga, roolivõimendi ja sujuva vedrustusega soomuki juhtimine ei erine oluliselt veoautoga sõitmisest ning sellega saavad kergesti hakkama ka veokijuhi väljaõppega ajateenijad. Soomukil on piisavalt head sõiduomadused nii maastikul,

KAIDI PETERKOP

SÕJARAUD

võimaldades ületada kuni 60° tõusu, kui ka maanteel, kus ta suudab sõita kiirusega kuni 100 km/h. Lisaks liigub soomustransportööri põhiversioon XA-180 kahe sõukruvi abil vees 10 km/h. Soomustransportööri algversioonil on 6–12 mm paksune terasest soomuskere, mille meeskonnaruumi külgedele on kinnitatud lisasoomus.

Võttes arvesse sõjalistes konfliktides osalenud BTR-ide kogemusi, on Sisu soomuki loojad pööranud erilist tähelepanu meeskonnaruumis olijate turvalisusele. Nii on soomuki põhi ja rattakoobaste kuju konstrueeritud selliselt, et vähendada miiniplahvatustest põhjustatud lööklaine jõudu ja kildude toimet. Esipaneeli ja kabiiniuste klaasid on kuulikindlad ja neid saab vajadusel katta soomusluukidega. Püramiidja kujuga soomusterasest

kütusepaagid ja hüdraulikasüsteemi paak paiknevad sõiduki kerest väljaspool rataste vahekohtades ja on konstrueeritud nii, et tabamuse korral ei saa põlevad vedelikud voolata sõiduki sisemusse.

Kui eestlased arvavad, et meid iseloomustab jonn, mis mõnikord näib jäärapäisusena, siis soomlased on pika ajaloo jooksul ajanud oma asja sisu abil.

Erinevalt BTR-ide sõltumatust väändvedrustusest on Sisu soomukitel sõltuv vedrustus ehk rattad kinnituvad telgedele nagu veoautol. Ka Eesti kaitseväelased on kogenud, et soomuki üheks oluliseks probleemiks võib olla sildade konstruktsiooni nõrkus, seda just lisakaaluga ja raskel maastikusõidul näiteks kivikõrbes.

Loomisest tänapäevani leiavad Sisu XA seeria soomukid palju kasutust rahuvalvemissioonidel. Seda ilmselt tänu nii oma suhteliselt rahumeelsele 6/2019

43

SÕJARAUD välimusele kui ka heale mobiilsusele ning, mis põhiline, heale kaitsevõimele maamiinide, isevalmistatud lõhkekehade, mürsukildude ja käsitulirelvade tule eest. Siiski jääb masin ekstreemsetes oludes läbivuselt alla 4-teljelistele BTR soomustransportööridele. Ning võib-olla on see üks põhjusi, miks Sisu XA soomukite tänane arendus ehk seeria 300, Soome riigi enamusosalusega relvastusfirmas Patria Oyj toodetud soomukid Patria AMV, on juba nelja telje ja kaheksa vedava rattaga.

SISU XA-180 PEREKOND

Sisu XA-180 on tüüpiline 20. sajandi lõpukümnendite „lahinguväljatakso“ ehk mõeldud sõdurite toimetamiseks lahinguväljale. Kerge soomus ning eriline kereehitus pakuvad kaitset juhusliku geriljavõitleja püssikuuli ja isetehtud lõhkeseadeldise plahvatuse purustuste vastu. Laskeavad pardas võimaldavad enesekaitseks külje suunas tuld avada ning suurekaliibriline pearelv pakub tuletoetust tagaluugi kaudu jalastunud jalaväelastele. Kuid erinevalt BTR-ist, mis oli mõeldud kolmanda maailmasõja totaalses tankirünnakus sõdurite kiireks toimetamiseks tankidega vallutatud territooriumile, sobis Sisu soomuk ka rahuvalveoperatsioonile vaenulikult meelestatud territooriumil patrullima ning kergelt relvastatud geriljavõitlejate üle domineerima. Moodsas, elektroonilistest tuvastamis-, jälgimis- ja mahasurumisseadmetest küllastunud lahinguruumis jääb Sisu XA-180 seeria soomuk siiski lahjaks.

Seal võimutsemiseks on vaja varustust, mida näeme kas lahingusoomu-

Mõlemad Eestis kasutusel olevad Sisu soomustransportöörid on täna küllap jätkuvalt optimaalseim lahendus meie Soomega sarnaselt ajateenistusel tuginevale reservarmeele.

kitel CV 90 või ka Patria AMV seeria ratassoomukitel.

Täna Eesti kaitseväes kasutusel olev Sisu XA-180EST on modifitseeritud Eesti tarbeks soomuki baasversioonist XA-180. Samasse seeriasse kuuluvad soomukid XA-181 on varustatud Crotale õhutõrjerakettidega. XA-185 on uute telgede, kiirvahetatava jõuagregaadi, täiendatud jõuülekande ja elektrisüsteemiga versioon XA-180st.

XA-186 on XA-185 lisasoomusega variant, mis on varustatud suitsugranaadiheitjate ja periskoopidega ega ole raskuse tõttu enam ujumisvõimeline.

XA-188 tootja antud seerianumber on tegelikult XA-200, ent ajaloolisel põhjusel kannab seda numbrit Hollandi ja Taani sõjavägede tarvis toodetud ning nüüd ka järelturult soetatuna Eesti kaitseväe kasutuses olev lisasoo-

mustatud mitteujuv soomukivariant.

XA-202 on staabi- ja sidesoomuk koos vajamineva varustusega. XA-203N, XA-203FIN, XA-203S ja XA-202S on Soomele endale ja naaberriikidele valmistatud versioonid. XA AMOS on varustatud 120 mm miinipildujatorniga. Järgmine seeria, XA-300, on juba kaheksarattaliste soomukite ehk Patria AMV põlvkond.

SOOME SOOMUKID EESTIS

Sisu soomukid on kasutusel peamiselt Põhjamaades. Soomel endal on erinevaid Sisu XA soomukeid enam kui pool tuhat, Rootsil paarsada, Norras ja Hollandis üle viiekümne ning kümmekond ka Taanis. Lisaks kasutavad mõned riigid neid veel rahuvalvemissioonidel. Eesti oma kuuekümne 2004. aastal Soomest ostetud (1987–1989 toodetud) soomukitega Sisu XA180EST ning aastal 2010 Hollandist juurde hangitud 81 Sisu XA-188ga võib end uhkelt lugeda põhjamaiseks soomustransportöörikasutajaks. Sisu sõidukid jätkavad meie teedel muide ka loogilist ajalugu, sest just nimelt Eesti oli 1936. aastal esimene välisriik, kuhu Soome autotootja SAT müüs oma Sisu SH-2 seeria veoautošassiisid, millele kohapeal kabiinid peale ehitati.

Toona sootuks lahkemate tollireeglitega Lätti osteti aga alates 1938. aastast arvukalt sisse juba lõpuni viimistletud Sisu veoautosid.

Sisu XA-180EST soomustransportöörid läksid esmalt meie elukutselise Scoutspataljoni kasutusse,

TEHNILISED ANDMED Sisu XA-180EST

Sisu XA-188

Pikkus:

7,35 m

7,59 m

Laius:

2,90 m

2,93 m

Kõrgus:

2,77 m

3,25 m (avatud sihturi luugiga)

Kaal:

tühimass 13,5 t, täismass 16 t

tühimass 20 t, täismass 23 t

Kiirus:

pinnal kuni 100 km/h, vees 10 km/h

pinnal kuni 95 km/h

Veetakistuse ületamine:

amfiibne

–

Käiguvaru maanteel:

900 km

800 km

Soomus:

6–12 mm

komposiitsoomus

Relvastus:

12,7 mm Browningu raskekuulipilduja

12,7 mm Browningu raskekuulipilduja

Mootor:

kuuesilindriline Valmet 611 DSBJA 6,6-liitrine diiselmootor

kuuesilindriline Valmet 12 DWBIC 7,4-liitrine diiselmootor

Mootori võimsus:

176 kW

202 kW

Võimsuse ja kaalu suhe (täismass):

8,8 kW/t

11 kW/t

Meeskond:

2 + 16 võitlejat

3 + 8 võitlejat

44

6/2019

SÕJARAUD

VEEL SISU SOOMUKITE ISELOOMUST

Sisu XA-180 ja XA-188 on põhiehituselt sarnased, kuid et tegu on sootuks eri põlvkondade sõidukitega, on neis ka palju erinevusi. Kui algne Sisu soomuk oli amfiibne ning vees liigutasid seda kaks kere tagaosas asunud propellerit, siis Hollandist ostetud soomukite kered on kaetud komposiitsoomuse lisakihiga, mis muudab sõiduki sedavõrd raskemaks, et ujuvusest on alles jäänud võime sõita läbi rinnakõrgusest veetakistusest. Tühi Sisu XA-188 on umbes nelja tonni võrra raskem kui täismassiga Sisu XA-180EST. Raskema soomuse tõttu on tal ka tugevdatud sillad, võimsam mootor ja uus käigukast ning moodsama aja uuendusena on pearelva opereerimine toodud soomukisse sisse.

Uuema soomuki meeskonnaruumis on relvade ja varustuse kinnitamise

tarindid ning lakke kinnitatud uudse konstruktsiooniga turvavöödega istmed, mis kõik kokku pakub dessandile paremat kaitset kuni 14,5 mm relva tabamuse, miinile või IED-le sõitmise korral. Samas on need erinevad turvalisusele suunatud uuendused muutnud meeskonnaruumi kitsamaks.

Ning lisaks ülemale, juhile ja pearelva sihturile mahutab uuem soomuk vaid kaheksa jalaväelast.

Sisu XA soomustransportööridel ei ole standardrelvastust. Sõiduki katusel on turell, millele võib paigutada kergevõi raskekuulipilduja ja vajadusel ka automaatkahuri. Täna on mõlemal Eestis kasutataval soomukil pearelvaks 12,7 mm Browningu raskekuulipilduja. Sisu XA-180EST soomukitel on sõiduki meeskonnaruumi laes luuk koos kuulipildujaturelliga. Turellile on kinnitatud Eestis konstrueeritud pealt lahtine soomustorn, mis kaitseb soomukikerest väljaulatuvat sihturit vastase käsitulirelvade kuulide ja miinide kildude eest.

Sisu XA-188 pearelva käsitsemine on tänapäevasem, relva sihitakse, juhitakse ja lastakse soomuki seest. Selle suurim pluss on, et sihtur on paremini kaitstud ning

kasutajate väitel on ka kuulipilduja tuli palju stabiilsem ja täpsem. Samas, kuivõrd sihtimisseadmed on kinnitatud pearelva alla, on sihturi vaateväli hoopis ahtam ning meeskond ei saa soomukilaele kinnitada lisavarustust.

Vähe oluline pole ka teadmine, et relvale uue laskemoonakasseti kinnitamiseks peab sihtur end siiski soomukikerest välja upitama. Soomuki külgedel ja taga on kaheksa seestpoolt suletavat laskeava, mille kaudu jalaväelased saavad vajadusel oma käsirelvadest, ise soomuse taha varjununa, tulistada.

Mõlemad Eestis kasutusel olevad Sisu soomustransportöörid on täna küllap jätkuvalt optimaalseim lahendus meie Soomega sarnaselt ajateenistusel tuginevale reservarmeele. Kasutusmugavus, töökindlus ja väikesed hoolduskulud, mis olid eeldusteks soomuki loomise ajal, on väikesele riigile tänagi olulised. Ennast aastakümnetega tõestanud Pasid on meie kaitseväe teenistuses tähtsal kohal küllap veel aastaid. Meie sõdurid on saanud nendega lahinguristsed Iraagis ja Afganistanis, käinud rahu valvamas Liibanonis ja Malis. Olgu mägedes või kõrbes, parasvöötme talves või suvises troopikas on need sisukad sõidukid meie jonnakaid poisse seni hästi teeninud.

SILVER HINNO

vahetades välja moraalselt vananenud BTR 80d. Hiljem, kui jõudsid kohale Hollandist ostetud Sisu XA-188d, hakati Sisu soomustransportööride kasutamist õpetama ka Kalevi ja Viru pataljonide ajateenijaile. Tänaseks on Sisu soomustransportöörid 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvates Kalevi ja Viru pataljonis ajateenistust läbivate reservväelaste väljaõppesoomukiteks.

6/2019

45

SÕJARAUD

PADRUN LAADIDA! EHK LASKEMOONA ISE LAADIMISEST Laskurite hulgas ringleb ütlus, et kõik relvaomanikud on võrdsed, kuid vaid parimad laskurid laevad ise endale laskemoona.

Tekst: KRISTJAN PINKA, vabatahtlik autor

H

uvi padrunite ise laadimise vastu tekib reeglina siis, kui relvapoest järjekordset padrunikasti ostes krediitkaardi limiit kärisema hakkab või malevas mõni oluline laskmine määramatuks ajaks edasi lükatakse ja relvur kurva kutsika pilguga ohates seletab, et x ajaks saabuma pidanud laskemoonakogus viibib või läks mujale ja üldse kästi padrunikulu vähendada, sest limiit on väike ja fonde ei ole.

ISE LAADIMINE ON MÕISTLIK

Ühes varasemas Kaitse Kodus! on kirjutatud, et hea laskeoskuse omandamiseks ja hoidmiseks on mõistlik lasta aastas tuhatkond padrunit relva kohta ja rahuldavat taset suudaks hoida poole vähema ehk viiesaja padruniga. Nüüd võib iga kaitseliitlane kokku arvestada isikliku padrunikulu, mis on tõenäoliselt oluliselt väiksem, v.a laskesportlastel ja laskeväljaõppe koolitajatel. Soome kaitsejõududes näiteks lasevad sõjaväepolitseinikud ja langevarjurid aastase ajateenistuse jooksul 3000–4000 padrunit, peamiselt automaati ja püstolit, kuid ka püstolkuulipildujat, kuulipildujat ja täpsusrelva ning haavlipüssi, sest iga võitleja peab lisaks oma põhirelvadele oskama lasta rahuldavalt ka üksuse tugirelvadest. Püstolipadrun maksab paarkümmend, automaadil ja kuuli46

6/2019

pildujal ning haavlipüssil mõnikümmend senti, täpsusrelval mõned eurod lasust, ehk padrunikulu arvestuslik hind ajateenija kohta keskmiselt 1500–2000 eurot aastas, see on kuuendik ajateenija väljaõppekulust.

Nende andmete põhjal on loogiline järeldus, et keskmise kaitseliitlase aastane laskemoonakulu riigirelvadega on paarsada eurot.

Uue relvaseaduse tulemusena planeerivad mõned Eesti ettevõtted laskemoona tootmise alustamist.

Neid töökodasid saab parimalgi juhul olema ühekohaline arv, nad töötavad peamiselt välisturule ning saavad üsna kindlasti relvastatud konflikti ajal prioriteetse sihtmärgi staatuse.

Suurusjärkudest arusaamiseks – Soome suurimas, Sako relvatehases töötab paarsada inimest, kes toodavad aastas suurusjärgus 100 000 uut relva ja miljoneid padruneid.

Riigikaitselisest aspektist on kodumaine padrunitööstus vajalik, sest pikema konflikti tingimustes tekib varem või hiljem tarvidus ka käsitulirelvade laskemoona järele ja üsna tõenäoliselt sellepärast, et varustuskanalid on kitsaks kuivanud ning liitlastelt ei toimu stabiilselt laskemoona juurdevedu. Igas üksikrühmas või vähemalt kompaniis on mõistlik hankida seadmed ja oskused ning

kuluvahendite tagavara ise käsitulirelvadele laskemoona laadimiseks.

Täna on mõnede Kaitseliidu malevate juurde maleva omavahenditest soetatud progresseeruv padrunilaadimise press. See on väga mõistlik ja loodetavasti ei piirdu mõne üksiku malevaga, vaid muutub normiks kõikides maakondades ning saab riigilt toetust kulumaterjalide ehk kestade, tongide, kuulide ja püssirohu hankimiseks ja ladustamiseks. Padrun on tervikuna kulumaterjal ja nähtavas tulevikus odavamaks ei muutu. Hajutatud ja väikesemahuline käsitulirelvade laskemoona tootmine on riigikaitseliselt oluline, sest seda protsessi segada on oluliselt raskem, kui mõned üksikud teadaolevad laod ja töökojad hävitada või üle võtta.

Põhilised põhjused, miks aktiivsed laskurid padrunite laadimisest huvituvad, on padrunitehases toodetud laskemoona suhteliselt kõrge hind ja vajadus leida oma relvale või relvadele maksimaalse täpsusega kuuli ja laengu kombinatsioon.

PADRUNI LAADIMISE HIND

Padrunite laadimise olulised osad on padrunikest, tong, püssirohi ja kuul. Kui soovitakse ümber laadida levinud kaliibrit, siis on lasketiirudes piisavalt heas korras kestasid. Ümberlaadimiseks sobivad pehmest

SÕJARAUD

Vaatame kolme laadimiskomponendi – püssirohu, kuuli ja tongide – hinda.

PÜSSIROHI 1.

2.

Padrunitele 9 x 19 mm sobib Vihtavuori püssirohi N320 hinnaga 99 eurot/kg või odavamatest markidest Fiocchi Frex Green 65eurose kilohinnaga. Kilo püssirohuga saab laadida üle 3000 püstolipadruni, kui arvestada, et padrunisse läheb ca 0,3 grammi püssirohtu. Püssirohu hind padruni kohta on 2 senti.

Padrunitele 5,56 x 45 mm sobivaks püssirohuks on Vihtavuori N133 hinnaga 99 eurot/kg. Kilost püssirohust saab 666 padrunit,

3.

4.

kui arvestada, et padrunisse läheb 1,5 grammi püssirohtu. Püssirohu hind padruni kohta tuleb 15 senti.

Padrunitele 7,62 x 51 mm on sobivaks püssirohuks Vihtavuori N140 hinnaga 99 eurot/kg. Kilost püssirohust saab 370 padrunit, kui arvestada, et padrunisse läheb 2,7 grammi püssirohtu.

Püssirohu hind padruni kohta tuleb 27 senti.

Täpsusrelvale .338 LM ehk 8,6 x 70 mm on sobivaks püssirohuks Vihtavuori N570 hinnaga 99 eurot/kg. Kilost püssirohust saab 166 padrunit arvestusega, et padrunisse läheb 6 grammi püssirohtu. Püssirohu hind padruni kohta tuleb 60 senti.

Kuuli hind: 1. 9 mm 8–10 senti; 2. 5,56 mm 10–14 senti; 3. 7,62 mm 31 senti; 4. 8,6 mm 80 senti kuni 1 euro.

Tongi hind: 1. 9 mm small pistol 3 senti; 2. 5,56 mm small rifle 3 senti; 3. 7,62 mm large rifle 4 senti; 4. 8,6 mm large magnum rifle 7 senti.

Ise tehtud laskemoona hind, kui välja jätta kesta hind: 1. 9 mm – ca 15 senti; 2. 5,56 mm – 28 senti; 3. 7,62 mm – 62 senti; 4. 8,6 mm – 1,47 eurot + kest 1 korra lastuna 1 euro ja uuena 2 eurot.

Eriti täpsusrelva kallim ise laetud padrun on mitu korda odavam ostetud padrunist, kuid ka tavalise laskemoona puhul on hinnavahe märgatav. 338 LM relvi ja järelikult ka tühje padrunikesti on Eestis vähe, seega on vaja oma kestad hoolikalt kokku korjata ja osta tühje padrunikesti. Kogemusest võib öelda, et .338 LM kesta on võimalik ümber laadida keskmiselt 7 korda. Pärast seda peab kesta juba väga tähelepanelikult vaatama, et selles ei oleks mikropragusid ja sütik pesas püsib. Kuid ka sellisel juhul on ise laetud moon 70% odavam.

Allpool vaatleme laadimistarvikute hinda. Püstoli või 5,56 automaadimoona lihtsamat sorti laadimiskomplekti hind algab 320 eurost enda kokkupanduna ja 530 eurot komplektina ostes. Seega püstoli laskemoona valmistamisel oleks vaja ise laadida 7000

ASSO PUIDET

messingist kollased kestad, lakitud metallkestad ei ole ümberlaadimiseks sobivad. Mõistlik on tavaks võtta pärast laskeharjutust sobilikud kestad metallijäätmetest eraldada ja tekitada üksuses mõnesajakilone tühjade kestade tagavara. Näiteks 100 kilo messingist padrunikesta on umbes 3 suurt liivakotitäit. Ümberlaadimiseks on seal kuni 15 000 padrunikesta kaliibrile 5,56 x 45 või 25 000 kesta kaliibrile 9 x 19 mm.

6/2019

47

SÕJARAUD Püssirohudosaator Single stage press

padrunit, et tasa teha laadimiskomponentidele kulunud investeering.

7000 padrunit tähendab kulutada 140 eurot püssirohule, 560 eurot kuulidele ja 196 eurot sütikutele, kokku 896 eurot. Kui arvestuslikult jagada 896 eurot aasta peale laiali, siis on see ca 75 eurot kuus ja selle eest saaks lasta 583 lasku. See annaks nädalaseks laskemoonakoguseks 145 lasku ehk 3 karpi nädalas. Kui seda vaadelda läbi treeningu prisma ja arvestusega, et iga nädal ei pruugi tiiru jõuda, siis see on päris asjalik kogus.

Kui arvestada poole kallima komplektiga, siis tarvikutele kulunud investeeringu tagasitegemiseks tehtav padrunite hulk kahekordistub, seega 14 000 padrunit või 2 aastat.

Kui aga vaadata progresseeruvale pressile kuluvat investeeringut, mis on suurusjärgus 2300 eurot, siis selle tagasiteenimiseks oleks ühele kaliibrile vaja teha 50 000 padrunit. See vajab igaühe enda matemaatikat, mis tingimustel on millise investeeringu tegemine õigustatud. Rühmasuuruse üksuse puhul on hinnangu andmine mõnevõrra lihtsam. Aga see on padrunite laadimise mitmetahulises maailmas vaid asja üks külg.

ALGAJA JA VÄIKSE EELARVEGA SPORTLASKURI KOMPLEKT Sütikupaigaldaja

Algaja laadija saab püstoli või automaadi kaliibri puhul kokku hoida kestatöötlemise protsessis. Kui kestad on kokku kogutud ja ära sorteeritud, tasub need sorteerida nii, et kaliibrikohane puhas, mõlkideta ning mikropragudeta kest panna kohe eraldi,

Matriitsikomplekt

8 X KRISTJAN PINKA

Analoog- ja digikaal

Sütikupaigaldaja

48

6/2019

SÕJARAUD

Kaliiber

Padruni hind poes

Ise laetud

Hinnavahe omalaetu kasuks

Saadavus kaubanduses

9 x 19

20 senti

15 senti

5 senti

hea

5,56 x 45

35 senti

28 senti

7 senti

keskmine

7,62 x 51

75 senti

62 senti

13 senti

keskmine

.338 LM (8,6 x 70)

5.80 eurot

1.47 eurot

4.33 eurot

halb

see on juba piisavalt heas seisukorras, et seda saaks kohe ümber laadima hakata. Kõik defektiga kestad, kui nad on messingust, tasub kõrvale panna ja piisava koguse tekkimisel viia metalli kokkuostupunkti, kust saadud pisikese rahahulga eest uut laadimise kulumaterjali soetada.

Laadimise põhikomplekt üksikuna ostes: laadimispress firmadelt Lee, Lyman, Hornady, RCBS, Redding.

Esimested kaks on odavama otsa hinnaklassis, alates 50–60 eurost.

Hornady tubli tööloomana maksab 200–250 euro ringis ja RCBS-i ning Reddingi mudelid vahemikus 200–550 eurot; kaliibripõhine matriitside komplekt tuleb reeglina koos sobiva hülsihoidjaga. Matriitse peab komplektis olema vähemalt 2 – üks, millega eemaldada vana sütik ja pressida laskmisel paisunud padrunikest mõõtu, ning teine, millega paigaldatakse padrunile kuul. Sellise kaheosalise matriitsikomplekti hind algab 50 eurost, samas kui võistlusteks mõeldud laskemoona valmistamise,

mikromeetriga kuulipaigaldamise matriits võib üksinda maksta üle 100 euro; sütikupaigaldaja on tööriist, millega paigaldatakse puhastatud, õigesse mõõtu pressitud ja eemaldatud vana sütikuga kesta uus sütik. Hind 80 euro ringis; püssirohu dosaatoriga saab eelnevalt täpsuskaaluga paika pandud püssirohukoguseid välja mõõta ühe liigutusega, alternatiiv on kaaluda püssirohukogus eraldi iga kesta tarbeks. Hind algab 40 eurost; täpsuskaal on vajalik püssirohukoguse kaalumiseks. Kuna püstolikaliibrite ja väiksemate vintpüssi/automaadikaliibrite püssirohukogus on väga väike, siis kasutatakse kaalumisel apteegi kaaluühikut graani. 1 graan = 0,065 grammi. Kaal võib olla mehaaniline magnetkaal ja näeb sel juhul välja väga apteegikaalu sarnane, kuid sellega mõõtmise protsess on üsna aeglane. Seetõttu kasutab enamik laadijaid elektroonilist kaalu. Ideaalne oleks korraliku firma kaal (Kern), millel on taatlemisfunktsioon ja

etalonviht. Kuid kui ei laeta täpsusmoona, siis töötavad ka Hiinas toodetud suurema täpsusklassiga (0,001 g või 0,05 gr) kaalud.

Viimase hinnaklass on samuti 80 euro ringis; supler ehk nihik on tööriist, millega mõõdetakse padruni üldpikkust. Selle abiga kalibreeritakse ka kuuli paigaldamise matriits sobivale mõõdule. Müüakse igas ehituspoes ja digitaalsed suplerid on täna ehk lihtsamad lugeda kui mehaanilised. Hind 20 euro ümber; kuuli kiirusemõõtja omamine eeldab juba suuremat huvi ja miinimumkomplekti see ei mahu, kuid ilma selle tööriistata ei ole iselaadimine kuidagi mõeldav. Üldiselt on sportlaskmisega tegelevates klubides vähemalt üks selline seade, mida võib kokkuleppel kasutada. Sportlaskur peab saavutama oma teatud kindla kuulikiiruse, et saada võistlustelt skoor või sobida mingisse kindlasse divisjoni. Snaipritel on oma relvale sobiva „retsepti“ kokkupanek väga oluline eeltöö, tavaliselt on snaipril kuuli kiiruse

Supler ja kestatöötluse tööriistad. Tongipesa puhastaja ja padrunisuudme frees Ultrahelipesur

6/2019

49

SÕJARAUD

mõõtmise seade olemas endal või paari peale. Kuul peab saavutama piisava algkiiruse, et lennata stabiilselt soovitud distantsideni, ja olema seal aktsepteeritava täpsusklassiga. Odavama otsa ehk optilised kuulikiiruse mõõtjad on hinnaklassis 130 eurot (ProChrono) kuid kehvade valgustingimuste puhul tuleb sinna kohe lisada IR võimalus, mis võib hinna kahekordistada. CED infrapuna võimalusega komplekti hind on 400 eurot. Magnetiline kuulikiiruse mõõtja Magnetospeed on hinnaklassis ca 600 eurot ja Doppleri radaril põhinev Labradar ca 700 eurot. Nendel kõigil on omad head ja vead ja seetõttu ei pruugi väga hästi igaks puhuks sobida.

Näiteks 9 x 19 kaliibri laadimisel on parim Magneetospeed, kui on olemas relss, mille külge seade kinnitada. Labradar sobib, kui on võimalik kuuli kiirust mõõta tiirus, kus tagavallini on vähemalt 50 m, muidu ei pruugi seade tulemust anda. Sama mure on ka optilise kuulikiiruse mõõtjaga, sisetiirus hämarate valgustingimuste juures, õues ereda päikesega või vihmase ilma korral võib lugemi saamine tõsiseks vaevaks saada; lisatöövahendid: õli, mida kestadele lasta, et nad matriitsi kinni ei jääks (grafiitõli sobib selleks hästi), ohutusprillid, laadimismanuaal, kus on kaliibrite kaupa välja toodud sobivad püssirohukogused. Manuaale koostavad üldiselt kõik püssirohutootjad ning need on internetis vabalt kättesaadavad.

Kui nüüd kokku arvutada, kui palju läheb maksma üks kõige lihtsamat sorti ise laadimise komplekt, siis on see summa minimaalselt 320 eurot.

Turul pakutakse ka esmatasandi komplekti, millesse ei kuulu küll kuulikiiruse mõõtja, aga mis sisaldab mõnda kestatöötluse vahendit, sellise komplekti hinnad algavad 530 eurost.

Tuleb aga arvestada, et tegemist on minimalistliku komplektiga. Sellega ei ole lihtne ehitada täpsusmoona ega ka laadida padruneid suures mahus.

Kogemuse pealt võib öelda, et kui 50

6/2019

kestatöötlus on tehtud sinnamaani, et kestad on puhtad ja neile on kinnitatud uued sütikud, siis püstolipadruneid on võimalik teha umbes 100–150 tükki tunnis. Võrdluseks: progresseeruva pressi tootja lubab padruni valmistamise kiiruseks kuni 1500 padrunit tunnis, reaalselt on see number pigem 1000. Täisautomaatse Mark 7 puhul lubatakse kiirust 2200 padrunit tunnis.

SPORDI- JA ERIOTSTARBELISE LASKEMOONA LAADIMISE KASU LASKMISEL

Ise laetud, spordiks mõeldud laskemoona põhiliseks eeliseks on väiksem tagasilöök, mis võimaldab kiirete järjestikuste laskude ajal relva lihtsamini hallata. Püstolimoonaga saavutatakse selline olukord raskema kuuli ja vähendatud püssirohukoguse abil. 9 mm kuuli kaal algab 145 graanist ja vähendatud püssirohukoguse tõttu viib see kuuli algkiiruse ca 280 meetrini sekundis, mis on pea 100 m/s võrra väiksem kui n-ö tehasemoonal, mille algkiirus on 380 m/s kandis.

Tähelepanelikumale ja riigikaitselise huviga lugejale võiks omalaetud sportmoona algkiirus öelda veel seda, et võistluseks sobiv laskemoon sobib hästi ka eriotstarbeliseks kasutuseks.

Kui keermestatud rauaga 9 mm püstolile paigaldada summuti, teeb see relva laskmise kogemuse ilma kõrvaklappideta väga meeldivaks. Lasu heli saavutab summutatud sportpadruni ehk .22 LR-i lähedase taseme, kuid pakub palju suuremat tõrkekindlust ja kineetilist energiat sihtmärgi tabamisel.

Kui vaadata kaitseväes kasutusel olevate automaatide põhikaliibreid,

Automaadikaliibritele valmistavad ise laadijatest laskesportlased ka kaugemate distantside jaoks eraldi laskemoona.

siis nende puhul aitab kuuli vähendatud algkiirus kindlasti tagasilöögi vähendamisele kaasa, kuid ei lange sellisel määral, et saaks lasta helisummutiga ilma kõrvakaitsmeteta.

Selleks otstarbeks on eraldi laskemoonad (läänemaailmas on levinum 300 Blackout, idanaabril on erinevaid kaliibreid). Nendest aga siinkohal ei räägi, alla helikiiruse laskemoonast võiks kirjutada täiesti eraldi jutu. Seda tüüpi laskemoona Eesti kaubandusvõrgust ei leia ja tellides tuleb valmis olla väga abstraktseteks tarnekuupäevadeks. See on jällegi üks väga ilmekas põhjus, miks tuleks või võiks laskemoona ise laadida.

Automaadikaliibritele valmistavad ise laadijatest laskesportlased ka kaugemate distantside jaoks eraldi laskemoona. Reeglina on see parema ballistilise koefitsiendiga kuul, mis teeb moona külgtuulest vähem mõjutatavaks ja pikemate distantside puhul viib lasu grupitiheduse kokku.

On veel kahte tüüpi laskureid, keda võib ise laadimine huvitada. Vähemal määral jahimehi, kelle huviks võiks olla oma relva järgi timmitud laskemoon, erikaliiber või mõni eritüübiline kuuliliik, mille saadavus kaubandusvõrgus on kehv või puudub üldse.

Ei saa loomulikult rääkida kõigi eest, aga jahimeeste tarbitava laskemoona hulk on ikkagi pigem väike, ostetakse karp moona ja ei ole haruldane, kui sellest piisab terveks aastaks.

Laskesportlaste kõrval moodustab põhilise osa ise laadijatest siiski seltskond, kelle huviks on kuuli saatmine väga täpselt pikkade või ülipikkade distantside taha – täpsuslaskurid ja snaiprid. See on relvalaskmise distsipliin, kus relvaplatvormist pigistatakse välja maksimum. Lisaks kallile relvasüsteemile on täiesti loogiline, et laskemoon laetakse alati ise ja parimate riistadega, arvestades ballistika väikseimategi nüanssidega. See määrab erinevate täpsustööriistade ja laskemoona ümberlaadimise etappide vajaduse.

Padrunite laadimise järgmises osas kirjutan lahti kogu laadimisprotseduuri eri etapid.

kurioosum

KUUM KOKTEIL: HEIDETULT, MITTE RAPUTATULT VÕI SEGATULT!

Molotovi kokteili, selle ekstremistide, geriljade ja teiste pahalaste standardvarustusse kuuluva plahvatusohtliku segu ristiemaks on venelaste valejutt ning isaks soomlaste must huumorimeel.

Tekst: LENNART MADISSON, vabatahtlik autor

L

ugu sai alguse 1939. aastal, kui toonane Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov väitis raadios, et jutt sellest, kuidas venelased pommitavad Soome territooriumi kobarpommidega, on soomlaste alusetu jorin ja õilsat vene hinge tusaseks muutev pahatahtlik laim. Olukord olevat suisa vastupidine: suure südamega vene rahvas ei kostita oma naabreid mitte koledate sõjapommide, vaid hoopistükkis toidu-abipakettidega, maitsvate leivakorvidega. Miks? Sest kõik teavad, et soomlased on näljased.

WIKIPEDIA/OHTO KOKKO

Kui valeliku ryssä patujutt jõudis meie põhjanaabrite kõrvadeni, hakkasid soome sõdalaste silmad kurjalt läikima. Siis aga valgus nende suunurkadesse kuri naeratus: „Hyvä on, perkele!

Kui sina pommitad meid leivaga, kostitame omalt poolt vastu tulikuuma kokteiliga!“

Algupärane, Alko toodetud Molotovi kokteil, mida soomlased kasutasid 1939.–1940. aasta Talvesõjas.

Põleva kaltsu asemel oli kasutusel tormitikk

Täpsuse huvides olgu öeldud, et soomlased nuputasid süütepudeli kontsepti välja juba enne Talvesõja algust, nime sai maimuke aga 1939. aastal, pärast eelpool mainitud Molotovi süüdimatut raadioesinemist.

Algul nimetati Molotovi kokteiliks süütepudeli sisu, hiljem kutsuti nii tervet kompotti, pudel ja tormitikud kaasa arvatud.

ALKO 541194

Klassikaline Molotovi kokteil koosnes järgmistest komponentidest: tavaline pooleliitrine viinapudel, kaks selle külge kinnitatud Bengali ehk tormitikku ja süütesegu. Viimane koosnes tavaliselt bensiinist, piiritusest ja tõrvast.

Tormitikke kasutati seetõttu, et need ei karda niiskust ja põlevad piisavalt kaua.

Kui bensiini ja etanooli käepärast polnud, võis kokteil sündida mistahes käepärastest elementidest: tarvis oli vaid kergesti purunevat anumat, vähegi süttivat segu, tükikest kaltsu ja tulukest.

Soome süütepudeleid valmistas Alkole kuuluv Rajamäki viinatehas.

Kokku tootis tehas üle poole miljoni (numbrinatside jaoks ütleme ka täpse arvu: 541 194) kokteili. Pidevalt nikerdas kokteilide kallal 17 spetsialisti, aga kõrghooajal töötas süütepudelite valmistamise kallal koguni 75 inimest.

Muidugi said venelased juba esimesi Alko pudeleid nähes pihta, kustpoolt tuul puhub. Rajamäe tehast pommitasid punakotkad lausa üheksal korral, suutmata siiski pullode tootmist katkestada.

Vastupidi, kuna Alko pealikud olid juba varem ettenägelikult soetanud oma

6/2019

51

KURIOOSUm

KUIDAS KOKTEILI SERVEERITI? Protseduur käis järgmiselt. Ründaja valis välja enesele meelepärase objekti, üldjuhul tanki, krapsas põlema pudeli külge kinnitatud tormitiku ja üritas kokteiliga tabada tanki tagaosa.

Põlev vedelik tõmmati õhuvõtuavade kaudu mootorisse. Kui kõik laabus plaanipäraselt (ründaja jaoks), puhkes mootoriruumis tulekahju.

Talvesõja ajal kaotas punaarmee 1919 tanki, millest 436 langes tulekahju roaks. Suur osa tulest puretud tanke hävisid just tänu süütepudelitele.

Eriti haavatav oli Nõukogude tank T-26, millele oli paigutatud bensiinimootor ning mille mootoriruumi ja meeskonnaruumi vahelt puudus ka tulekindel isolatsioon. T-28 tank oli juba muditud konstruktsiooniga ja seda oli märgatavalt keerulisem süüdata.

TAHTSID PARIMAT, AGA ...

Saanud omal nahal tunda, kui laastav võib olla pudelisse pistetud süütesegu, asusid helgemad kommunistlikud pead sellest oma versiooni välja töötama. Eesmärgiks valmistada veelgi parem relv. Tulemus aga ... nagu ikka.

1942. aastal esitles leidur Venjamin Zukerman uudset imerelva – nimetagem seda pudeliheitjaks. Seltsimees oli võtnud tavalise vintpüssi ja

Venjamin Zukermani pudeliheitja oleks äärepealt oma loojale saatuslikuks saanud

sobitanud toru otsa 75millimeetrise läbimõõduga teraspotsiku. Seejärel võttis leidur pooleliitrise viinapudeli.

Kinnitamata andmetel konsumeeris ta esmalt pudelis leiduva etanooli, seejärel täitis aga tühja pudeli süüteseguga KS. Seda ohtlikku möginat, mis sisaldas muuhulgas valget fosforit, tootis Nõukogude Liit oma süütepudelite ja pommide tarbeks. KS põles heleda leegiga ja ajas paksu valget tossu.

Leegi eluiga oli umbes kolm minutit ja kuumus 800–1000 kraadi. Veega kustutada KS segu ei saanud, heal juhul vaid liiva alla matta või vatijopega summutada.

Pudelipüssi komplekti kuulusid ka tangid, millega sai padrunilt kuuli otsast kangutada, ja mastiks ehk spetsiaalne aine, millega tuli hülssi tekkinud auk kinni plaasterdada.

Zukermani idee kohaselt pidanuks padruni püsirohugaaside plahvatusjõud olema piisavalt jõuline, lennutamaks süütepudelit 70–100, julgemate ennustuste kohaselt isegi kuni 180 meetri kaugusele. Nii kaugele ei suudaks süütepudelit heita isegi kõige paadunum kommunist. Seda teadsid kõik. Ja kõik olid elevil. Sest Zukermani imerelvast tõotas tulla kõva sõna. Nüüd ei jäänud üle muud, kui tulevikusõja suunamudija ka praktikas järele proovida.

Suur päev koitis 14. juulil 1942. Unine hommikupäike leidis Moskva oblastis paikneva Solnetšnogorski polügooni

WIKIPEDIA/MR SOIKA

52

territooriumilt roodu punasoldateid, ärevalt jalalt jalale tammuva Zukermani, hoolikalt kahele taburetile asetatud pudeliheitja prototüübi ning tervelt 48 küütlevat pudelit, kus kõikides loksus paheline süütevedelik KS. Veidi värisevate kätega laadis Zukerman relva. Kuid oh häda! Räpakad liigutused tasusid kohe kurjalt kätte.

Käis väike krõks, midagi murdus, midagi murenes ja järgmisel hetkel põlesid Zukermani peaaegu uued püksid särinal nagu nääriküünlad! Õnneks suutsid kaks kiiresti kohale loivanud soldatit õnnetu leiduri põlevatest pükstest eraldada. Zukermani hing jäi küll terveks, ent tema tulest puretud ihu tuli hiljem laatsaretis kõvasti tohterdada.

Pudeliheitja hilisem saatus oli veelgi armetum. Et viinapudelite aerodünaamika jättis soovida, siis tulistamise pauguhetke üle elanud ja terveks jäänud kestad lendasid loperdades küll edasi, aga kuhu täpsemalt ja kui kaugele, seda teadis vaid seltsimees Stalin ja kommunistlik partei.

Meeleheitel Zukerman ei jätnud jonni.

Kõrbenud koibade kiuste lonkas ta isegi 30 kilomeetri kaugusel asuvasse klaasitehasesse Töövõit. Seal suutis ta meistritele selgeks teha, et valmis tuleb puhuda hunnik pudeleid, millel oleks voolujooneline, miini meenutav figuur.

Natuke see temp aitas ja Zukermani pudeliheitja võeti isegi tootmisse.

Rindele jõudis seda teost siiski napilt, sest vahepeal oli välja mõeldud hoopis tõhusamaid ja reaalsemalt töötavaid relvi, mis tõrjusid Zukermani pauguriista aktiivsest kasutusest kõrvale.

ÄPARDUNUD AMPULLIHEITJA

Ohtlikust, sealjuures laskjale endale ohtlikust ampulliheitjast ei saanud just väga populaarset relva 6/2019

AJAKIRI „РУЖЬЁ“

impeeriumi kaitseks kaks 40millimeetrist Boforsi õhtutõrjekahurit, oskasid viinakuningad oskusliku paugutamise tulemusena taevast alla tuua venelaste pommituslennuki.

Ampulliheitja kohta liigub visalt legend, et selle viguri mõtlesid välja Leningradi blokaadi raudses haardes vaevlevad inimesed, kes olid näljast niivõrd nõrkenud, et ei jaksanud enam käega süüteanumat fritsude suunas heita.

KURIOOSUm FREEPIK

Nagu ikka vene lugude puhul, leidub selleski loos kröömike tõtt. Sedavõrd, et blokaadi ajal ampulliheitjat tõepoolest kasutati. Või vähemalt üritati kasutada. Siiski töötati vidin välja Moskvas asuvas salajases Kirovi-nimelises postkastitehases nr 145.

Tegu oli seadeldisega, mis tulistas süüteainega täidetud klaaskuule. Süüteaineks kasutati meile juba tuttavat möksi KS. Klaasi purunedes ja õhuga kokku puutudes süttis segu iseenesest. Või vähemalt selline oli esialgne plaan.

Põhimõtteliselt sai seadeldise ehitada otse lahinguväljal, kasutades ümberringi vedelevaid materjale. Tõsi, klaasampulle ise valmistada ei saanud.

Neid võis hea tahtmise korral varastada lennuväljalt või vahetada lenduritega sigarettide vastu, sest sarnaseid süütekuule kasutati ka lennunduses.

Mõnikord oli ampullide kest valmistatud tinast, aga läbimõõt oli kuulidel alati üks, 125 mm.

Ampull lennutati nagu pudeliheitjastki teele tavalises püssipadrunis leiduva püssirohulaengu abil. Ampulliheitjaga toimetasid kaks sõdalast: üks sihtis ja tulistas, teine laadis. Teoorias pidanuks klaaskuul lendama 200–300 meetrit vaenlase suunas. Praktika demonstreeris aga hoopis teist, julmemat statistikat. Täpsemalt seda, et põlve otsas poolpurjus peaga valmis ehitatud nikerdisest ülimalt hapraid ja kapriisseid klaaskuule välja tulistada pole ikka hea mõte.

Nii juhtuski, et 1941. aastal välja töötatud ampulliheitja võeti küll tootmisse, aga sõja edenedes jäi põlevaid klaasmune sülitav tehnikaime punasõdalaste poolt üha enam kasutamata ning lõpuks võeti relv tootmisest üldse maha. Allesjäänud klaasmunad loobiti lennukitelt vaenlastele pähe.

ALLIKAD: Suomessa on yhä kolme aitoa Molotovin cocktailia. IltaSanomat, 16.04.2016 https://vk.com/@-76631095-neizvestnoe-oruzhie-pobedybutylkomet-sistemy-cukermana https://en.wikipedia.org/wiki/Ampulomet

Kui bensiini ja etanooli käepärast polnud, võis kokteil sündida mistahes käepärastest elementidest: tarvis oli vaid kergesti purunevat anumat, vähegi süttivat segu, tükikest kaltsu ja tulukest.

6/2019

53

MEDITSIIN

KAITSE KODU! LUGEJAD SAAVAD AJAKIRJA VAHENDUSEL LÄBIDA ESMAABIKURSUSE DIGIÕPPE. KURSUSE LÄBINU VÄÄRTUSTAB ESMAABI ANDMISE OSKUST, TEAB OHUTUSREEGLEID ESMAABI ANDMISEL NING OSKAB ANDA ELUPÄÄSTVAT JA JÄTKUVAT ESMAABI ERINEVATE HAIGUSSEISUNDITE, TRAUMADE JA MUUDE KAHJUSTUSTE KORRAL.

SAMM-SAMMULT ELUPÄÄSTJAKS 6. SAMM: TAGASI TEADVUSELE! Teadvushäirega või šokitunnustega kannatanule abiandmiseks peaks mitte ainult iga kaitseliitlane ja naiskodukaitsja, vaid iga inimene alati valmis olema.

Tekst: KERSTI PODMOŠENSKI, HELENA MININA, vabatahtlikud esmaabiinstruktorid

M

ida loetakse teadvushäireks? Lihtsustatult on tegemist närvisüsteemile tavapärase ajufunktsiooni häirega, mille põhjused ulatuvad peatraumast, hingamis-, vereringe- ja ainevahetushäiretest kuni mürgistuste ja otseselt ajuga seotud põhjusteni välja.

Kuigi mõni teadvushäire ei ole tingimata eluohtlik, möödub iseenesest ning kaasneb paratamatult juba teadaoleva haigusseisundiga, tuleb esmaabiandjal, kellel taustainfo puudub, suhtuda igasse teadvushäiresse tõsiselt, sest see võib viidata eluohtlikule seisundile.

Teadvushäireid eristatakse nii tekkemehhanismi kui ka kestvuse ja sügavuse põhjal. Esmaabiandja ei pea suutma leida häire põhjust, sest see ei muuda üldjuhul oluliselt tema

54

6/2019

tegutsemisalgoritmi. Ka teadvusetuse taseme hindamisel piisab lihtsast hinnangust: kas reageerib kõnele või valule või ei reageeri üldse.

Eristada võiks osata minestust, mis tekib järsku ning kestab lühikest aega ehk on kiiresti ja iseenesest mööduv. Üldjuhul aitab minestust tõsisemast teadvushäirest eristada see, et lamama pandud kannatanu hakkab välise ärrituse peale (raputamine, valuaistingu tekitamine) üsna kiiresti silmi avama ja liigutama.

Abiandmine minestuse korral: sea kannatanu lamavasse asendisse ning kui vastunäidustust pole, tõsta jalad üles (nn šokiasend).

STABIILSELT KÜLILI

Rahvusvahelistest allikatest võib leida väga erinevaid meetodeid, kuidas anda teadvuseta kannatanule sobiv

asend. Veenvat tõenduspõhisust, miks eelistada üht asendit teisele, siiski pole. Kaitseliidu kursustel lähtuvad esmaabiinstruktorid ERC uusimatest juhistest, mis jätkuvalt soovitavad stabiilset küliliasendit. Juhul, kui kannatanu ei tule teadvusele ning abi saabumist tuleb kaua oodata, soovitavad juhendid kannatanut iga poole tunni tagant ettevaatlikult teisele küljele keerata.

Siiski ei ole olukorrad alati üheselt mustvalged ja lähtuda tuleb printsiibist: liiguta kannatanut ainult elupäästva esmaabi andmiseks.

Näiteks traumakannatanu puhul võta enne tema küliliasendisse keeramist alati hetk, et kaaluda selle liigutuse hädavajalikkust ja võimalikke alternatiive. Sama kehtib näiteks alajahtunu puhul, mõlemal juhul võib liigutamine kannatanut kahjustada.

MONIKA RISTISAAR

MEDITSIIN

Samuti ei keerata küliliasendisse teadvuseta kannatanut, kelle hingamine pole normaalne (vt KK! nr 4, 2019) – sellisel juhul tuleb kannatanu jätta/ asetada selili, avada hingamisteed pea kuklasse viimise ja lõua tõstmisega ning olla valmis elustamiseks.

Esmaabivõtted teadvusetuse puhul: taga enda ohutus; hinda kannatanu teadvusetaset, hingamisteede avatust ja hingamist; hinda kannatanu liigutamise vajalikkust.

Kui liigutamine on võimalik ja hädavajalik, et tagada avatud hingamisteed: keera kannatanu stabiilsesse küliliasendisse.

Kui liigutamine on vastunäidustatud (trauma, alajahtumine), aga kannatanu hingamisteed ei püsi spontaanselt avatuna: ava hingamisteed pea kuklasse viimise ja lõua tõstmisega; helista 112; jälgi regulaarselt kannatanu hingamist; kata kindlasti kannatanu soojalt.

Võimalusel küsitle kõrvalseisjaid või vaatle ümbrust/ kannatanut, et tuvastada teadvushäire võimalik põhjus (peatrauma? mürgistus? suhkruhaige? ülekuumenemine? epilepsia?).

Sõltuvalt põhjusest on jätkuva esmaabi võtted järgmised: peatrauma – võimalusel tõsta veidi kannatanu pead koos ülakehaga, ole valvas oksendamise suhtes;

mürgistus – ole ettevaatlik võimaliku oksendamise suhtes, püüa tuvastada mürgistuse allikas; diabeetik ehk suhkruhaige – eeldades, et järsku tekkinud teadvusetuse põhjuseks on liigmadal veresuhkur, võib kannatanu igemetele määrida magusat; ülekuumenemine – eemalda kannatanu kuumast keskkonnast; jahuta jahedate (mitte jääkülmade!) mähistega ettevaatlikult kannatanu pead, rindkeret. Vappekülma tekkimisel katkesta jahutamine.

ŠOKK

Šokk on eluohtlik ja äge vereringehäire, mis avaldub vererõhu kiires languses. Sellest tulenev verevarustuse puudulikkus toob kaasa häireid üksikute elundite või tervete elundkondade töös ning organismis tekib protsesside ahel esialgse eesmärgiga kaitsta keha. Kui seda ahelat ei katkestata, hakkab kaitseks mõeldud reaktsioon keha kahjustama ja võib lõppeda surmaga. Šokiahela võivad vallandada mitmed seisundid, sh traumad: välimine või sisemine verejooks, suure ulatusega põletus, südamelihase infarkt, insult, tugev allergiline reaktsioon, lülisambatraumaga kaasnev seljaajukahjustus. Šoki kiire äratundmine ning sobivate esmaabivõtete rakendamine koos kiire hädaabikõnega 112, et kannatanu jõuaks kiiresti raviasutusse, on kannatanu elu päästmisel otsustava tähtsusega.

„Klassikalised“ šoki tunnused: kahvatu (lubivalge) nahk; külma higiga kaetud nahk; huuled, nina, kõrvad võivad muutuda sinakaks; pulss võib olla kiire ja nõrk või, vastupidi, aeglustunud; kiire hingamine; kannatanu on rahutu; võivad tekkida teadvusehäired; kannatanu kaebab väga halba enesetunnet, iiveldust.

Esmaabivõtted on väga lihtsad: kata kannatanu soojalt; kui liigutamisele pole vastunäidustust, aseta kannatanu šokiasendisse – pane ta lamama, tõsta jalad ja võimaluse korral ka käed kehast kõrgemale; ole kannatanule psühholoogiliselt toeks (psühhosotsiaalne esmaabi); tee kiire hädaabikõne 112, andes teada, et kannatanul on šoki tunnused. Ära anna juua (oksendamise vältimiseks)!

Juhul, kui šokitunnustega kannatanul on hingamisraskused, siis ära suru teda seliliasendisse, vaid anna talle sobiv asend – tavaliselt sobib ettepoole kummarduv istuv asend.

ALLIKAD: BVÕ käsiraamat: esmaabi (2015). Naiskodukaitse.

Zideman, D.A. et al. (2015). European Resuscitation Council Guidelines for Resuscitation 2015. Section 9. First Aid. Resuscitation 95: 278–87. https://cprguidelines.eu/ Erakorralise meditsiinitehniku käsiraamat (2013).

6/2019

55

A JA KI RI

TA LU PE

RE N A IN

E, O KTO

O BE R 19

30

AJALUGU

MÕNED NOODID NAISKODUKAITSJATEST ENNE SÕDA Tänavuse juubelilaulupeo kordaminekusse andis Naiskodukaitse suure panuse. Küll mitte niivõrd laulukaare all, kuivõrd selle kõrval. Kuid ka koorilaul on Naiskodukaitse pika ajaloo vältel au sees olnud. Juba enne teist suurt sõda.

Riigivanem Konstantin Pät s tänab Tõrva Naiskodukaits e laulukoori juhti preili M. Kul li

Organisatsiooni ülesehitamise algusaastatest leidub selleteemalisi ülestähendusi juhuslikumalt. Alates aga 1928. aastast, mil Naiskodukaitse kongressi päevakavas oli propagandategevust suunav ettekanne, on organisatsioon oma tegevuses teadlikumalt taotlenud ka rahvuskultuuriliste eesmärkide järgimist. Selle väljenduseks olid esinemised mitmesugustel rahvuslikel ja Kaitseliidu tähtpäevadel, aktustel ja muudel pidustustel nii laulu kui ka rahvatantsu ettekannetega.

2 X RAHV USAR HIIV

Tekst: KADI KASS, Naiskodukaitse ajalookomisjoni liige

K

es palju teeb, see palju jõuab – see põhimõte näib iseloomustavat sõjaeelsetki Naiskodukaitset. Lisaks põhitegevustele jõudsid naised kaunistada oma laulukunstiga nii Kaitseliidu, omavalitsuste kui ka riiklikke üritusi, omaenda pidudest ja kogunemistest rääkimata.

koori liikmeid

Grupp Viljandi Naiskodukaitse laulu 56

6/2019

AJALUGU Et laulukultuuri veelgi enam arendada ja uute kõrgusteni viia, andis Naiskodukaitse keskjuhatus 4. septembril 1930 välja „Kodukaitse lauliku“ ühislaulmiseks sobivate lauludega. Seepeale hakati Naiskodukaitse kogunemistel ühislaulmist hoogsalt praktiseerima.

Järgmiseks ilmus 1935. aastal keskjuhatuse välja antud „Naiskodukaitse lauluvihk I“ ning 1937. aastal „Naiskodukaitse koori- ja ühislaulu vihk II“ ja „Naiskodukaitse soololaule viiuli saatel“. Et spetsiaalselt Naiskodukaitsele seatud laule polnud just palju, võeti need vihikud tänutundega vastu.

Ja koore muudkui moodustati. Järva ringkonnas oli 1938. aastal 13 laulukoori. Nende hulgast tõstaksin esile Esna jaoskonna koori, mis alustas tegutsemist juba 1927. aastal.

Järvamaa laulukooride esinemiskordi on loetud kokku 74.

Sakalamaa ringkond oli aga esimene, kus Ella Lillaku juhatusel moodustati jaoskondades töötavatest laulukooridest ringkonna naiskoor. Esmakordselt esines 1930. aastal moodustatud koor 1933. aastal Õisus ringkonna 5. aastapäeva kontsertaktusel. Üksikkooridest on nimetamisväärseim Naiskodukaitse Viljandi linna malevkonna jaoskonna naiskoor Joosep Saare juhatusel. 1938. aastal oli ringkonnas kokku 23 naiskoori, kes on aruannete kohaselt esinenud 339 korda.

Pärnumaa ringkonnas oli väiksemaid laulukoore mitmetes jaoskondades. Neist võiks esile tuua Saarde ja Sauga jaoskonnad, kus laulukoorid loodi juba 1927. aastal, ning Tori ja Vändra jaoskonnad, kelle koorid tegutsesid 1928. aastast alates.

Tallinna ringkonna kohta võib lugeda, et neil tegutses 46liikmeline laulukoor Olga Krull-Miku juhtimisel.

Laulukoor on esinenud Kaitseliidus 26 korda ja väljaspool Kaitseliitu 6 korda. Näiteks on esinetud IX laulupeol, raadioringhäälingus, Miina Härma 75. sünnipäeva aktusel koos teiste naiskooridega jne.

MIINA HÄRMAST INNUSTATUNA On üks persoon, kelle tegevus koorijuhi ja heliloojana innustas kindlasti ka naiskodukaitsjate tegevust laulukoorides. See on Miina Härma, kes lisaks sellele, et ta oli imeliste koorilaulude looja, muusikaõpetaja ja koorijuht, oli eeskujuks ka naiste organiseerumises. Ta ise oli 21 organisatsiooni liige ja panustas mitmel moel ühiskonnaellu.

Eesti esimese kutselise naisheliloojana olid tema koorilaulud oluliseks tõukeks naiskooride laulutraditsiooni edenemisele.

WIKIPEDIA

KOORID ÜLE MAA

Muuhulgas on ta pühendanud ka Naiskodukaitsele laulu, mis ilmus trükituna ajakirja Taluperenaine 1930. aasta oktoobrinumbris.

Miina Härma rolli naiskodukaitsjate osaluses laulupeol tõestab muuhulgas nupuke ajalehes Uus Eesti 15. oktoobril 1936: „Naiskodukaitse ringkondade esinaiste viimasel koosolekul tõsteti üles mõte iseseisva laulukoorina esineda eelseisval laulupeol. Koori juhatama palutakse Miina Härma, kes on kodukaitse Tartu ringkonna liige ja Sakala ringkonna auliige.“

21. juunil 1930. aastal ilmus Kaitse Kodu! juubelilaulupeo erinumber koos Kaitseliidu ülema Johannes Roska tervitusega Kaitseliidu kooridele ja orkestritele

Tallinna ringkonnas oli lisaks lauluharjutustele 1 kord nädalas ka hääleseade, mis oli ringkonna kulul ja kõigile kooriliikmeile kohustuslik. 16. juunil 1938 annetas Tallinna ringkond laulukoorile lipu.

Ka Tartumaa ringkonna kokkuvõttes kajastatakse, et jaoskondade aastapäevadel korraldatud aktustel on sageli esinenud Naiskodukaitse laulukoorid (315 korda) ning et aktuste, kontsertide ja pidude eeskavade sisukusele ja väärtusele on omistatud üha suuremat tähelepanu.

Purru, esines näiteks 12. septembril 1937 Võru maleva aastapäeva puhul.

Valga ringkonna jaoskondade tegevusega tutvudes väärib tähelepanu, et nii Helme, Jõgeveste kui ka Tõrva jaoskonnas on kõigis 30liikmelised laulukoorid, mis tegutsevad alates 1930. aastast. Väiksemaid koore või rahvatantsurühmi oli ka teistes jaoskondades.

Ja kuigi enamasti seondus Naiskodukaitse nimi sõjaeelseteski laulupeokirjeldustes eelkõige toitlustamisega („naiskodukaitse askeldas 10 aurawa wälikatla ees“; „muuseas osteti 300 kilo wiiniworsti, mis pikkuselt teewad wälja terwe kilomeetri“ jne), jagus, nagu tänapäevalgi, tublide naiste hulgas küllalt neidki, kes astusid lavale Naiskodukaitse kooride koosseisus.

Võru ringkonnas tegutses hulk naiskoore, kellest enim tähelepanu väärib Leevi jaoskonna naiskoor. Oli ka segakoore. Ringkonna ühendatud laulukoor, mida juhatas Aliide

Kui ringkondades on sel teemal lisamaterjale või fotosid, palun lahkesti jagada: ajalugu@naiskodukaitse.ee

6/2019

57

IIRIS PROSA

NOORED

58

6/2019

NOORED

MILITAARLAAGER KUJUNDAB NOORTE VÄÄRTUSI

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esimeses militaarlaagris osalenud noored läksid pärast viit laagripäeva koju tunduvalt suurema väärtustepagasiga: laagris tegutsedes muutuvad tähtsaks ausus, vaprus, ustavus, koostöö ja avatus.

Tekst: IIRIS PROSA, Kaitseliidu noorteorganisatsioonide avalike suhete spetsialist

L

aagri ühe peakorraldaja, Jõgeva maleva noorteinstruktori Kristian Vaarpuu sõnul sai Nursipalu laager teoks tänu noorte enda tugevale tahtmisele. „Kui meie noored said võimaluse külastada Briti armee kadetikorpuse (sealse armee noorteorganisatsiooni) suvelaagrit, oli kõikidel seal käinud noortel sama küsimus: „Miks meil ei tehta?“. Ja tõsijutt – kui tahame, et meie noortest saaksid edaspidi oskuslikud Eesti riigi kaitsjad ja Kaitseliidu või Naiskodukaitse liikmed, siis ongi igati kohane anda neile võimalus riigikaitse, Kaitseliidu ja sõjaasjandusega lähemalt tutvust teha,“ sõnas Vaarpuu.

Lisaks Ühendkuningriigi kadetikorpuse suvelaagrile Camp Longmoor on Eesti noored olnud iga-aastasteks külalisteks ka Baltimaade sarnases laagris Baltic Guards.

LAAGRI ELUOLU

Esimese kolme laagripäeva jooksul said noored teadmisi metsas ellujäämise oskustest, taktikalisest liikumisest metsas ja hoonestatud alal, laskmisest ning tegutsemisest üksusena.

Tegevuste eesmärk oli Vaarpuu sõnul hoopis laiem: „Nende tegevuste käigus kasvatatakse põhiväärtusi, mis on üksüheselt ülekantavad ka tsiviilellu.“ Laagrist naasnud noor on teadlik, kuidas säilitada ratsionaalne mõtlemine keerulises olukorras ning kuidas tegutseda üksi, kuid hinnata oma kaaslasi ja teha nendega toimivat koostööd. Noorte tegutsemisind ja tahe ammutada uut informatsiooni tõendasid, et mütsiga lööma ei tulnud laagrisse keegi.

Iga päev sai mõni noor end ületada, proovides jaoülema ametit ja oma üksust tegevustes juhtida. Kolmanda

päeva õhtul oli klassiruumis kuulda tugevat ajude ragistamist. Noortele anti ülesanne koostada olemasoleval infol põhinev luureplaan.

Olgugi et jagusid oli kuus, lähenes iga üksus ülesandele erinevalt ning lisaküsimustele vastuseid saades ei oleks instruktorid võinud rohkem rahul olla.

Juba oli tunda, et asi hakkab minema tõsiseks.

Neljandal päeva hommikul oli aeg oma jaoga 24 tunniks metsa liikuda – algas lõpuharjutus. Kui muidu ööbisid noored Nursipalu harjutusväljaku telklaagris, siis viimane öö tuli veeta oma üksusega metsas ja hakkama saada vaid kaasavõetud varustusega.

Jagati kätte kuivtoidupakid ja pakiti vajaminev varustus. Laagriliste väsinud silmades peegeldusid ka adrenaliinitulv ja ärevus eesoleva ootuses.

6/2019

59

NOORED

60

Noori pani proovile vahelduva eduga taevast kallav vihm. Kui just oldi eelmisest paduvihmast kuivanud, saatis ilmataat uue valangu kaela.

Lõpuharjutuses kasutasid noored airsoft-relvi, mis muutsid kogemust elulisemaks. Kogu õppuse jooksul saatsid neid vajaliku väljaõppega instruktorid, suunates noori edukamale tulemusele.

Päeva ja öö jooksul tuli täita mitmesuguseid ülesandeid, mis saabusid laagri staabilt.Tuli puhastada hooneid, pidada suuremaid ja väiksemaid lahinguid, varitseda, patrullida, saada hakkama veidi ebamugavates tingimustes ja loomulikult säilitada hea koostöö oma kaaslastega.

Ohutuse tagamine on Kaitseliidu ja selle noorteorganisatsioonide töös alati kindlal kohal. Nii oli ka laagri turvalisus viimse detailini läbi mõeldud. Laagrisse olid kaasatud nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu instruktorid. „Iga tegevuse juurde kuulus põhjalik instrueerimine. Noortele selgitati ük-

6/2019

sikasjalikult ohutustehnikat ja nende tegevus käis instruktorite valvsa pilgu all. Lisaks sellele, et paljudel instruktoritel on parameediku väljaõpe, oli laagris ka laagrimeedik, kes osalejate tervisemuresid lahendada aitas,“ lisas Vaarpuu.

PLAANID TULEVIKUKS

Tuleviku kohta arvab korraldaja, et viimaseks see laager kindlasti ei jää, sest noorte tagasiside oli igati positiivne ja nende pärast seda kõike ju tehaksegi. „Järgmise laagri päevakavast on loomulikult vara rääkida, aga

IIRIS PROSA

NOORED

Militaarlaager 2019 EESMÄRK

Noorkotkaste ja kodutütard e oskuste ja teadmiste ar endamine ning riigikaitse tutvustamine noortele tege vuste kaudu.

Laagris õpit akse väliosku si, meditsiini laskmist, vä , ikeüksuste ta ktikat hoones tud alal, mees takonnatööd ja juhtimist.

TEGEVUSED L AAGR

IS Meeskonnatöö oskuste aren damine Laskmine auto maatrelvades t Väikeüksuste taktika hoon estatud alal Meditsiin Sidepidamine Ööbimine väli tingimustes Toiduvalmist amine väliti ngimustes Maskeerumine Luureinfo ko gumine Airsoft-mängu d MEDITSIIN

Laagris on öö päev läbi taga tud esmaabi ning vajaduse l transport ha iglasse. Laag ri meditsiini punkt on mehi tatud vähema ühe parameed lt ikuga. Kõik lä bi viijad on esmaabis inst rueeritud ja tegevuskohad esmaabivahen ditega varust atud.

OSALEJAD

Vaimselt terv ed ja füüsilis elt suutlikud noorkotkad ja kodutütred va nuses 14-18 aastat.

Iga osaleja pe ab suutma lä bida kehalise katsed. Kui la d agri tegevust es selgub, et osaleja ei va sta nõuetele, võidakse ta te gevusest eema ldada.

TEENINDUSTOE

TU

ilmselt jääb samaks laagri põhiline filosoofia – kasvatada põhiväärtusi militaarasjanduse ja riigikaitseoskuste õpetamise kaudu,“ on noorteinstruktor Vaarpuu valmis korraldama laagrit ka edaspidi.

Ilmnes, et noorte oskused on malevati küllaltki erinevad. Mõnele on katelok juba vana tuttav, teine on seda varem vaid kaugelt vaadanud. Sama ebaühtlased olid teadmised ka teistes valdkondades, näiteks topograafias.

Seetõttu võiks järgmine laager korraldajate meelest olla isegi pikem, et oleks aega baasoskusi ühtlustada.

S Laagrilised majutatakse köetavates te des Nursipal lkiu harjutusvä lja territoori mil. Laagri jo uoksul toitlust atakse kõiki välitingimus tes toidupak kide või valm toiduga. Puud isuvat individu aalvarustust laager ei taga ega asenda.

Laagrisse on keelatud kaas a võtta klaastaarat, alko holi, narkooti lisi aineid ja tubakatootei d. Elektrooni kaseadmeid (t lefonid jms) elaagris kasu tada ei lubata Sularaha laag . ris vaja ei ol e, poodi küla tada ei saa. sAEG JA KOHT

2.-6. juuli 20 19, kaitsevä e Nursipalu harjutusvälj ak.

KORRALDAJAD

Laagri korral dajateks on No orte Kotkaste peavanem ja Kodutütarde peavanem ning läbiviijad No orte Kotkaste Jõgeva malev Kaitseliidu Jõ ja geva malev.

6/2019

61

MILITAARTURISM

PUNKARITE PARADIIS

Albaania: pindalalt väike, aga sisult suur ja mitmekülgselt üllatav. Ajaloohuviline ja militaarturist võib näha ja katsuda võrdlemisi värskeid jälgi nii riigis pikalt püsinud totaalkaitseprintsiibi rakendamisest kui hiljutisest sõjaseisukorrast.

Albaania ajaloost ning ka tänapäeva arengust rääkides ei saa mööda riiki teise maailmasõja lõpust kuni oma surmani 1985. aastal valitsenud diktaator Enver Hoxhast.

Hoxha oli oma paranoilises meeles veendunud, et Albaania on magusaimaks vallutusobjektiks nii läänele kui kapitalistlikule idale. Ainsaks võimaluseks vallutajatele vastu astuda oli tema nägemuse kohaselt valmistuda partisanisõjaks.

Nii kattuski kogu maa Hoxha käsul punkritega. Suurem osa neist on ehitatud sama prototüübi järgi, mis on sobilik 1–2 püstises laskeasendis täiskasvanule. Prototüübi QZ arendamine kestis mitu aastat.

Legendi kohaselt oli Hoxha küsinud esitlusel peainsenerilt, kas punker peab relvastatud rünnakule vastu.

Peainseneri kinnituse järel nõudis Hoxha, et insener pandaks punkrisse ja seda tulistataks. Katse oli ilmselt

WIKIPEDIA/ALBINFO

ALBAANIA:

VALMISTUDES SÕJAKS, MIDA EI TULNUDKI

Tekst: TRIIN TÕNSING, Naiskodukaitse Tartu ringkond

U

suleige maa, kus moslem on abielus kristlasega ja turisti suhtutakse kui oma isiklikku külalisse.

Kes ei lähe sinna ülbelt ja kõrgete ootustega, saab unustamatu ja õpetliku kogemuse, kuidas väga vähesega on võimalik elada õnnelikku elu.

ALBAANIA SAAREMAA

TRIIN TÕNSING

Sazan on kinnine saar rohkem kui 3600 punkri ja kilomeetreid pikkade tunnelitega, mis muuhulgas viivad ka maa-alusesse kino, kooli ja haiglasse. Kommunistliku režiimi ajal lühikest aega Vene ja seejärel mõnda aega Hiina sõjaväebaasiks olnud saar on Vlorest kiviga visata (lühike laevasõit) ja üks Albaania paljulubavaid militaarturismi magneteid. Tänu saare suletusele ja geograafilisele eripärale on sealne floora ja fauna väga mitmekesine ja eriline. Kuna seni ei ole suudetud tagada turistidele ohutut ligipääsu militaarobjektidele, kasutatakse ilusate randade ja loodusega saart pigem puhkamiseks.

SÕDA KOJU KÄTTE Paljud Albaania linnad on esmapilgul justkui linnalahinguhuvilise paradiisid. Nii mitmedki kommunismirežiimi ajal ehitatud linnad kubisevad mahajäetud või pooleliolevatest majadest. Ka tänavad-teed on täis lõkse – alates avatud kaevukaantest kuni keset kõnniteed turritavate betoonivarrasteni. Ehe näide sellest on Vlore – Albaania Riviera rannikul paiknev riigi suuruselt kolmas linn.

Ent linnalahingud ei ole seal vaid näilised. Mitte väga ammu, 1997. aastal, nägid sealsed tänavad reaalseid 62

6/2019

lahinguid, kui rahvas riigivõimu vastu üles astus ning konflikt eskaleerus eri grupeeringute ja jõudude vaheliseks kodusõjaks.

Praegu on Vlorest saamas tõeline kuurortlinn. Vähemalt otsustades mereäärse bulvari järgi, kuhu on toodud palmid ja rajatud rand.

Ent märke kodusõjast ja raskest majanduslikust olukorrast on siiani tunda ja näha. Lisaks linnapildile ka inimeste suhtumises riigivõimu. Ja kodumaasse laiemalt. Albaania rahvastik on ligi 2,9 miljonit, kuid pea sama palju, mõningatel andmetel koguni kaks korda rohkem albaanlasi elab mujal maailmas. Iga teine noor, kellega rääkisime, plaanib riigist lahkuda, et leida tööd välismaal.

MILITAARTURISM edukas, sest kohe algas punkrite masstootmine. Aktiivne ehitustöö algas 1967. aastal ning viimane punker ehitati 1980ndate keskpaigas.

Hinnanguliselt ulatus nende arv 750 000ni (ametlikult räägiti siiski 173 000st). Iga ruutkilomeetri kohta tegi see 24 ja iga nelja elaniku kohta ühe punkri.

Tänapäeval Albaanias ringi seigeldes harjub silm peagi punkreid maastikul tuvastama. Neid leidub nii inimestest mahajäetud külades, metsikus looduses kui ka moodsas linnaruumis. Paljud albaanlased võivad hoobelda isikliku punkriga koduaias. Punkrid on kasutust leidnud nii burgerikioskite, jäätisekohvikute kui ka hostelitena, rääkimata väikestest muuseum-galeriidest.

TRIIN TÕNSING

Diktaatori paranoiline kaitseplaan viis riigi pankroti veerele: sadadele tuhandetele punkritele kulus 10 protsenti Albaania riigieelarvest ning peaaegu kogu betoonitoodang.

ge riigijuhtidele mõeldud tunnelsüsteemid tuumasõja üleelamiseks. Arvatakse, et Albaania on Põhja-Korea järel teine kõige enam „tunneldatud“ riik. Külastada saab neid näiteks pealinna Tirana lähedal ja ka Gjirokastëris.

TRIIN TÕNSING

Punkreid oli laias laastus kolme tüüpi: QZ, Command and Control punkrid ning külma sõja vaimus ehitatud, eelkõi-

ÜKS LENNUK, KAKS TÕDE Kõnekas näide infosõjast ning tõega manipuleerimisest lamab Gjirokastëri kindluses. Tegemist on treeninglennukiga Lockheed T-33 Shooting Star, mis maandus 1957. aasta detsembris Tirana lähistel Rina lennuväljal. Lennuki piloot naasis paar nädalat hiljem Ameerika Ühendriikidesse, lennuk jäi Albaaniasse ning toimetati 1970ndatel Gjirokastëri muuseumisse.

Versioonid sellest, mis lennuki ja selle piloodiga juhtus, lahknevad fundamentaalselt. Ameerika Ühendriikide ajakirjandus raporteeris 1958. aasta jaanuaris, et kõnealune piloot startis Ameerika õhubaasist Prantsusmaalt ning oli teel Itaaliasse, kuid kaotas tugevas udus suuna ja sooritas kütusevarude vähenedes kangelasliku maandumise Albaanias.

PIXABAY

Albaanias valitsenud kommunistliku režiimi versiooni kohaselt avastasid Albaania rahvaarmee piloodid Ameerika Ühendriikide spiooni Albaania õhuruumist ning sundisid teda maanduma Rina lennuväljale.

Tõsistele „metalliotsijatele“ teadmiseks: Gjirokastëri kindluses asub ka rahvuslik relvamuuseum.

6/2019

63

FILMIARVUSTUS

KANGELASED JA ILUSAD Filmitööstus on alati teadnud, et teatud tingimustel võib publikule pähe määrida ükspuha mida. Sa võid teha filmi, mis on nii halb, et muu pärast seda vaatamas ei käidagi. Võid teha filmi, mis on vigadest kubisev jama, ent ometigi müüb see mühinal, kõik vaatavad ja on justkui rahul.

Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor

N

ipp on lihtne – pane filmi mängima mõni kuulsus. Kui ta muud ei oska kui kõrvu liigutada, pole ka viga, nimi müüb ja see on kõige tähtsam. Ei taha siinjuures öelda, nagu poleks filmiajaloo üks suuri nimesid Kirk Douglas muud osanud, aga ega ta pihusolevas teoses suurt midagi muud tee küll.

Teise maailmasõja ajal oskasid paljud riigid jääda okupeerituteks, Norra

64

6/2019

sealhulgas. Norras aga on ja oli ka siis piisavalt hüdroelektrijaamade energiat, mida on hea panna mingeid mootoreid ringi ajama või siis rasket vett tootma. Sõja ajal kiirustasid sakslased tootma rasket vett, mida oleks kasutatud tol ajal veel olematu aatomipommi sees. Idee oli selline.

Kohalikele sihuke idee kohe kuidagi ei kõlvanud ning küpses plaan tehas vastu taevast lajatada. „The Heroes of Telemark“ on film, mis püüab sellele sündmusele valgust heita. Valgus

langeb küll pidevalt kusagile mujale, aga mis siis.

Võimalik, et filmi vanuse tõttu (valminud 1965) on kotkasilmaga kodanikud saanud piisavalt aega ekraanilt kõikvõimalikke montaaži- ja faktivigu välja nuhkida, aga ei välista ka võimalust, et film ongi lihtsalt silmini vigu täis ja kogu lugu. Kuid iga viga kahvatub ja muutub olematuks, kui ekraanil on Kirk Douglas. Filmi loojad võisid nii arvata küll. Seesama

FILMIARVUSTUS

Rolf Pedersen (Kirk Douglas) on Norra füüsikaprofessor, kes satub omadega vastupanuliikumise plaanidesse lasta pilbasteks sakslaste heaks rasket vett tootev vabrik. Vastupanijaid kamandab Knut Straud (Richard Harris), sama pundiga on seotud Anna (Ulla Jacobsson), mis osutub muidugi suureks veaks, sest ... keset vapruse ülesnäitamist, kangelaslikkust ja muud asjassepuutuvat tekib eelmainitud kolmikust kolmnurk. Ja ainus kolmnurk, mida filmimaailm tunnistab, on armukolmnurk. Raske vee vabrikut käiakse muidugi õhku laskmas, saadakse surma ja haavata, kuid põhilugu keerleb ikka nende kolme ümber.

Päris tihti kasutatakse sellist vigurit, et kirjutatakse mõni roll spetsiaalselt teatud näitlejale. Siingi kipub nii olema. Ilmselgelt on Rolf kirjutatud Douglasele ja ei kellelegi muule. Kirk oli ju filmi valmimise ajal esimese numbri täht, mis välistas igasugused küsimused stiilis „Kas midagi teha ka oskad? Tegelikult?”. Kas Kirk Douglas oskas midagi teha või mitte, polnud küsimus, Kirk võis ilmuda ekraanile, lihtsalt seista ja muljet avaldada. Sellest täiesti piisas. Kui lisame näitlemise, mida Kirk kahtlemata teha mõistab, on tulemus juba maailmatase.

Laseme Douglase tegelaskujul mõne kena näitlejannaga filmis amüseerida ... no siis võib portfellid kokku pakkida, paberid ja pastakad sahtlisse pista, sest stsenaariumit pole enam tarvis.

Lootus, et ilusate inimeste lisamine paneb filmi ennast ise valmis kerima, on stsenaristidele peale tulnud varem ja on tulnud hiljem, kuid lõppenud ikka ämbrikolinaga.

Täpselt sellist rada pidi on liikunud filmi loojate, režissöör Anthony Manni ning kirjutajate Ivan Moffati ja Ben Barzmani mõte. Kasutada on suur staar, viskame sinna taustsüsteemi sappa, paneme mõne sõjasündmuse, et oleks dramaatilisem ja voilaa!

Film mängib ennast ise. Film sunnik

„THE HEROES OF TELEMARK“ Lavastanud: Anthony Mann Osades: Kirk Douglas, Richard Harris, Ulla Jacobsson 2 tundi ja 11 minutit Hinnang kümnepallisüsteemis Idee: 4 – taheti parimat, välja tuli hullem kui tavaliselt Teostus: 5 – ei oskagi midagi öelda.

On kah Näitlejatööd kokku: 5 – ei midagi erilist Lavastajale: 3 – oskusi peaks nagu olema, aga igaühel võib juhtuda sekka mõni käkk

COLUMBIA PICTURES

reha on Hollywoodi koridorides ja nurgatagustes vedelenud aastakümneid ja vedeleb edaspidigi. Seesinane reha on ekraanil moondunud ka Van Dammeks ja kelleks iganes, kuid ikka ja alati pistetakse filmidesse isikuid, kel pole muud ülesannet kui hea välja näha.

ennast paraku ise ei mängi ja üle jala kirjutatud stsenaarium annab tunda igal sammul. Tahetud on korraga nii karmi sõjafilmi kui südantliigutavat armastuslugu, kuid saadud pole õigupoolest ei seda ega teist.

filme, näiteks siingi kajastatud „Men in War“. Eks neid põhjusi ikka leiab, enne palgapäeva sai raha otsa või mis iganes. Ikka juhtub. Tulemusena pole filmil ette näidata ühtki auhinda, isegi nominatsioone pole.

Igatahes – lõpptoodang logiseb ja loksub päris palju. Douglas teeb oma tööd küll suhteliselt okeilt, kuid ikka jääb häirima mõte spetsiaalselt kirjutatud rollist. Loomulikult ei tea ma, on see tõde või vale, kuid kahtlus jääb. Ning minu arvates ei ole kindlale näitlejale kirjutatud roll maailma parim mõte. Näitleja tunneb end säärases rollis liiga mugavalt ja kipub seetõttu tööd lõdvalt võtma. Tulemus pole sel juhul just kõige söödavam.

Ja see neetud armastuslugu ... Pista diversiooniloosse sisse armastuskolmnurk, nojaa. Eks elus tule ette hullematki, kuid selles loos istub armastus ülejäänud loo seljas sama hästi kui sea turjal sadul. Eks sellesama armastuse pärast (et ekraanil oleks kena tütarlaps) on sisse toodud Anna tegelaskuju. Stsenaariumid, kus on tegelasteks puha mehed pluss üks tütarlaps, sisendavad ettevaatust.

Ei ole sellistest head nahka tulnud.

Oleks tegijad julguse kokku võtnud ja vähe rohkem naisterahvaid sisse kirjutanud, oleks tulemus olnud vaadatavam. Aga siis poleks see olnud vist enam sõjafilm. Kuid mine sa tea ...

Telemarki sündmusi on püütud filmiks vormida nii varem kui hiljem.

Paraku jääb käesolev Telemarki kangelaste ja ilusate ponnistus lahjaks.

Selline kuulõpu toodang, midagi on kiiresti valmis visatud, enam-vähem läikima löödud ja pakendatud, et keegi ei nuriseks, ja kogu moos. Nii faktide kui geograafiaga on filmis ümber käidud üsna lõdva randmega, lisatud on kamaluga tehnilist praaki. Välja on tulnud „põhineb tõestisündinud lool” stiilis asi, kus tõestisündinuga klapivad paar koha- ja isikunime ning umbkaudu ka aeg. Kaks tundi ja pisut peale on piisavalt pikk aeg, et korduvalt ära tüdineda ja minna külmkapi sisu revideerima.

Mispärast Anthony Mann on sihukese segaduse ekraanile toonud, ei tea ja küsida ka enam ei saa. Ometi on mees teinud täiesti tarbitavaid

Sihuke tõsielul põhinemine on teinekord ikka üsna närvesööv. Istud ekraani ette lootuses näha midagi, mis natukenegi „haagiks”, kuid sulle räägitakse selle asemel pagan teab mida. Kurb lugu seisnebki selles, et film ei kõneta, lõpuni vaatamine nõuab tõsist pingutust ning vahepeal manustatud võileibadest ei saa lahti ka kümne tuhande sammuga. Midagi pole parata, Anthony Mann, kes on saanud hakkama olulisemalt paremate linateostega, ei jookse seekord lati alt läbi, sest latti polegi, härra jalutab lihtsalt niisama, käed taskus.

6/2019

65

RAAMATUARVUSTUS

ÜKS TEISTSUGUNE AJALUGU Mis ühendab natsionaalsotsialiste, kosmoselaevu, bioonilisi inimesi ning ajarelva? Vastus sellele küsimusele on imelihtne – Peeter Helme raamat „Haakrist ja ajarelv“.

Tekst: KARRI KAAS, Kaitse Kodu! peatoimetaja

O

n aasta 2053. Totalitarismi haare pole lõdvenenud ka sada aastat pärast võitu Ameerika Ühendriikide üle.

Suur-Saksamaa ja Jaapani keisririik on jaganud omavahel ära kogu Päikesesüsteemi ning koduplaneedil on välja suretatud terved riigid, rahvad ja kultuurid. Maakaardilt ei leia Tallinna aga keegi – siin asub hoopis Ostlandi riigikomissariaadi Estlandi piirkonna halduskeskus Reval.

liini Sicherheitspolizei ehk julgeolekupolitsei (või mõne teise ametkonna, mille nime on raske meelde tuletada, sest sarnase kõlaga asutusi jookseb romaanist läbi nii suurel hulgal, et silme eest võtab kirjuks) vangikongidest Revali hotellitubadesse ning alistatud Ameerika Ühendriikide ruraalpiirkondadesse.

Arusaamatu on ka autori valik tuua sisse minategelane, oberjuncker Staack. Ei hakka siin pikemalt peatuma tõigal, et selline võte on stilistiliselt üsna küsitava väärtusega, pigem tahaks küsida, miks just tema. Oberjuncker Staacki süžeeliin on raamatus kõige väheusutavam ja ebavajalikum.

Kindlasti oleks saanud nimetatud härrast teha mõne värvika kõrvaltegelase ning keskenduda asjadele, mis on olulisemad. Vähemalt siinse teose kontekstist lähtudes.

Järgneb pöörasel kiirusel kulgev tants ja tagaajamine, mis viib lugejad Ber66

6/2019

POSTIMEES KIRJASTUS

Siiski on veel vastalisi. Peale selle, et totalitaarne süsteem on iseenda suurim vaenlane, tootes pidevaid ametkondade vahelisi intriige, hõõrumisi ja võimupöördeid, leidub neid, kes loodavad ajaloo käiku ümber keerata ja vabastada inimkonna õudusunenäost, millest paljud ei tahagi ärgata. Sest kes mõtleb ärkamisele, kui ta ei tea, et magab?

Sündmused hakkavad hargnema, kui Suur-Saksamaa ruumilaeva tabab tagasiteel Maale seletamatu tehniline rike, mis avab aluse meeskonnale viivuks vaate ühele teistsugusele maailmakorraldusele. Asja pannakse teiste hulgas uurima sama kosmoselaeva kapten fregattenkapitän von Angerapp.

Lugu antakse edasi läbi nelja tegelaskuju, mis iseenesest töötab päris hästi – tempo püsib ühtlaselt kiire ja sündmusi näidatakse eri nurkade alt.

Sellest hoolimata jääb kõik võrdlemisi pealiskaudseks. Lugeja ette laotakse arutul kombel nimesid ja fakte, nende tausta või olulisust selgitamata. Võib üsna kindel olla, et kui eelmainitud kraamist pool välja visata, ei kaotaks raamat midagi peale hunniku kasutute sõnade.

„HAAKRIST JA AJARELV“ Peeter Helme 200 lk Postimees Kirjastus

Ometi pole tegemist halva raamatuga. Puudustest hoolimata on „Haakrist ja ajarelv“ võrdlemisi tore lugemine, mis aitab kenasti mõned tunnid mööda saata. Kui aju välja lülitada. Usutavasti on ka autor ise öelnud, et lugu on mõeldud minema umbes sama süvitsi kui C-kategooria fantaasiafilmid. Miks mitte siis seda sellisena võttagi?

AASTATELLIMUS ALLA KOLME EURO!

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI VAATA LISAINFOT: WWW.FACEBOOK.COM/KAITSEKODU

TELLI KAITSELIIDU WWW.YOUTUBE.COM/KAITSELIITEESTI