USSISÕNAD VÄESTASID JA LIITSID

USSISÕNAD VÄESTASID JA LIITSID

Oktoobri alguses jõudis võiduka lõpuni augusti viimasel nädalal alguse saanud õppus Ussisõnad, mille raames värskendas ligi 10 000 maakaitseüksuste reservväelast oma üksikvõitleja sõjalisi baasteadmisi. Lisaks harjutati jao ja rühma tasemel vastase kulutamist ning varitsuste ja tõkete püstitamist.

Tekst: KAITSE KODU!

"Operatsiooniga Ussisõnad suurendame me sõjaaja kaitseväge 10 000 inimese võrra. Sisuliselt on see üks suuremaid kvantitatiivseid arenguhüppeid kaitseväe ajaloos, mis toimub pooleteise aasta jooksul,“ ütles Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem enne suurõppuse algust. „See on kahtlemata suur väljakutse Kaitseväele ja Kaitseliidule, kuid julgeolekuolukord meie ümber ei anna meile õigust teha neid asju aeglasemalt või väiksemas mahus,“ lisas ta.

Nagu Herem selgitas, on eesmärgi saavutamisel määrava tähtsusega reservväelastest jao- ja rühmaülemate roll oma alluvate juhtimises ja ka väljaõppes. „Mõnes mõttes suurendame oma kaitsevõimet sarnaselt Ukrainaga 2022. aasta märtsis, kuid meil on olnud terve aasta ettevalmistusteks ja meie pole hetkel lahingutes,“ tõi Herem paralleeli.

Ussisõnade aktiivsem tegevus leidis aset 28. augustist 8. oktoobrini. Selles ajavahemikus korraldasid kõik Kaitseliidu maakaitseringkonnad koostöös Kaitseväe üksustega neile määratud üksuste väljaõppe.

ERILINE VÄGI

Peamiselt osalesid Ussisõnadel need reservväelased, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu, kelle ajateenistusest on möödunud üle viie aasta ja kelle senised ametikohad on täidetud ajateenistuse hiljem lõpetanud reservväelastega. Samas võimaldab nende väljaõpe jätkuvalt täita sõjalisi ülesandeid.

Maakaitse on kaitseväe sõjaaja koosseisu kuuluv territoriaalne struktuur, mis katab ühtse tiheda turvavaibana kogu Eesti. Maakaitse struktuur on mehitatud sõjaaja ametikohtadele määratud reservväelaste ja kaitseväekohustuse võtnud kaitseliitlastega.

Maakaitsestruktuuris on eelistatud, et üksused mehitatakse samas piir- konnas elavate reservväelastega, kes tunnevad piirkonda, selle elanikke, ressursse ja võimalusi. Võimalusel on võitlejad määratud just oma kodukoha lähedal tegutsevatesse üksustesse.

Või, nagu märkis Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna vastutusalasse Viljandimaale kogunenud reservväelastele, ei ole maakaitsevägi, kuhu võitlejad nüüd kuuluvad, tavaline vägi. „Teid on siia välja valitud ja teie olete kodukandikesksed – teie sõjaaja ülesanne ongi siinsamas, Viljandimaal sõdida. Siin õppusel te tuletate meelde ajateenistuses ja kordusõppustel õpitut ning saate ka uusi kogemusi,“ sõnas kindralmajor.

SISEMINE SIDE

On selge, et õppusel osales erineva taustaga kaitseliitlasi. Seetõttu algas Kaitseliidu malevate korraldatav õppekogunemine üksikvõitleja oskuste meelde tuletamisega ning lõppes üksuste koostegevusharjutusega.

Nagu selgitas Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Kristjan Muld, oli väljaõpe kavandatud nii, et ka need, kel viimasest õppekogunemisest on möödas enam aastaid, saaksid end värskete sõdurioskustega täiendada. „Meie ootused on, et reservväelased saaksid tuletada meelde varem õpitut ning omandaksid uued oskused ja taktika,“ sõnas ta.

Aga mitte ainult oskused ja taktika ei ole olulised. On midagi veel. „See sisemine side, mis teie rühmades selle lühikese aja jooksul tekkis, on muljetavaldav! Ma ei ole sellist asja oma teenistuse jooksul varem näinud, et nii lühikese ajaga hakkavad üksused niivõrd hästi kokku töötama. See kõik on tänu teie teotahtele ja initsiatiivile. Selle panuse ees võtan mütsi maha!“ ütles Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik kolonelleitnant Tõnis Metjer õppusel Ussisõnad osalenud Jõgeva maleva reservväelastele lõpurivistusel.