USSISÕNADEST SÜNDINUD SAUN

USSISÕNADEST SÜNDINUD SAUN

Õppusel Ussisõnad metsalaagris olles tuli meelde tuletada ka sõduri välihügieen. Kõik teavad, et sellega saab küll hädapärase tehtud, kuid tegelikult tahaks end ikka korralikult pesta. Vaikselt hakkas mul peas veerema mõte –ehitada käepärastest vahenditest välisaun ja dušš.

Tekst: nooremleitnant HENDO PRIIMÄGI , rühmaülem

Kui olime juba päevi metsas veetnud, oli vaja end korralikult puhtaks pesta ja lihtsalt külma vee kraani alla minek ei tundunud kõige parema mõttena. Seevastu otse saunast külma vee alla värskendama ja pesema minek kõlab ju väga mõnusalt ja lõõgastavalt.

See on ju teada, et eestlane on saunausku, ja mina teiste hulgas. Korra-paar nädalas ma kindlasti saunamõnusid naudin ja minule on õige saun ikkagi ahjuküttega, kuigi, mis seal salata, juba toodetakse ka väga häid elektrikeriseid. See, mille vastu elektrikeris siiski ei saa, on lõhn, mis sauna kütmisel tekib, puude praksumine koldes ja hubasust loov leek läbi kerise ukseklaasi.

Kordusõppustele saabusin koos teiste rühmaülematega 13. septembril, kohe sai alguse ka meie aktiivne väljaõpe. Oma rühmad aitasime formeerida paar päeva hiljem ehk 15. septembril.

18. septembril meie baasväljaõpe lõppes.

ENNEGI EHITANUD

Seljataha olid jäänud päevad, mille osaks olid varitsus, rünnak ja palju muud, mille jooksul sai Rutja piirkonna metsade vahele higistatud nii mõnigi üleliigne kilogramm kehakaalust. Mis oleks veel parem aeg oma idee teostamiseks kui mitte nüüd – enne üksuste taktikalisele väljaõppele suundumist?

Erinevaid saunasid oleme sõpradega rajanud mitmeid, alates ajutisest kilesaunast järve kaldal kuni vana veoauto kasti seatud saunani välja.

Heas saunas on tähtis õhu liikumine, piisav niiskus ja ruumile vastav õige suurusega keris. Liiga väike keris ei jõua kütta, liiga suur hakkab õhku kuivatama ja „kõrvetama“. Õhuvool peab olema tagatud nii kerisele kui ka ruumi ja et tekiks õhuringlus, peab olema ventilatsioon ka ruumist välja. Muidu läheb ruum umbseks ja ei jaksa pikalt laval olla.

Kui nooruses ei läinud ma sauna enne, kui andur lava kõrval näitas 90–100 °C, siis nüüd on minu jaoks parim temperatuur 75–80 kraadi. See on piisav, et saaks pikalt higistada, ja kui ahi kenasti köetud, saab enne lavalt väljumist ka n-ö terava leili peale võtta.

RAHULOLU GARANTII

Tutvustasin ideed oma rühmale ja võib öelda, et see leidis otsekohe väga palju toetust. Telkimisalale jõudes oli meil hetkega üks telk tühjaks tehtud. Samblasest männimetsast suudeti loetud minutitega leida sobivad kerisekivid, ahjule tuli alla ja saun sai sooja. Telkmantlitest ja metsa alt leitud puidust sai tehtud dušikabiin ning keegi oli juba leidnud ka euroalused ja vineeri, mis läksid sinna põrandaks.

Lasime saunal tunnikese soojeneda ja kasutusvalmis ta oligi. Hinnanguliselt võis temperatuur olla kusagil 45–50 kraadi, kuid pidevalt leili lisades tekkis mõnus aur ja higistada sai kenasti. Väliduši all sai kogu keha mugavalt ära pesta, veekanistri kraani ette sai paigutatud papitükk, mis vett kenasti laiali jaotas.

Lisaks minu rühmale aitasid sauna rajada ka veel ühe rühma liikmed, kes olid meie telkide head naabrid ning muidugi said nad ka ise sauna kasutada.

See lihtne saunake võõrustas kokku ligi 45 võitlejat, kellel kõigil hiljem näod naerul ja vaim kõigeks järgnevaks jällegi valmis. Usun ja loodan, et see on asi, mis jääb kauaks meelde. Küllap kunagi aastaid hiljem õppust meenutades tuleb meelde, et „ja-jaa, see oli ju seekord, kui me metsa sauna tegime“.

Mis aga puutub sellesse, kas ja millal ma nüüd pärast Ussisõnu Kaitseliitu astumise avalduse kirjutan, siis pean enne oma hobid paika loksutama ja aja leidma. Jahindus, kalastamine, mototehnika ning lisaks loomulikult lapsed ja pere nõuavad kõik oma aja. Aga kuna korraldatud õppus jättis superpositiivse mulje, siis ei saa salata, et mõte juba täitsa keerleb peas.

LISATEAVE

HÜGIEEN ÕPPUSTEL JA SÕJAOLUKORRAS

Sõjaolukorras suureneb nakkustest põhjustatud haigusjuhtude hulk. Selle põhjuseks on halvenenud hügieenitingimused.

Selleks, et tagada isiklik hügieen:

• pese nägu ja aja habet iga päev;

• pese hambaid vähemalt kaks korda päevas;

• pese keha iga päev,

• pöörates erilist tähelepanu kaenlaalustele ja kubemele;

• pese käsi enne sööki ja pärast tualeti kasutamist;

• hoia jalad puhtana, hoolitse küünte eest;

• vaheta aluspesu ja sokke regulaarselt;

• kuivata oma riided võimalikult kiiresti.

Toidu ja vee hügieeni tagamiseks:

• kasuta ainult väeosast väljastatud toiduaineid;

• puhasta toidunõud kohe pärast söömist;

• ära jäta avatud konserve lahtiselt seisma;

• pane toidujäätmed selleks ettenähtud kohta;

• joo ainult joogikõlblikuks tunnistatud vett.