10 minute read
TAHAKS, AGA EI NÄE EHK KUIDAS ERINEVAD ABIVAHENDID AITAVAD PAREMINI NÄHA
TAHAKS, AGA EI NÄE EHK KUIDAS ERINEVAD ABIVAHENDID AITAVAD PAREMINI NÄHA
Sihtmärgi tabamiseks vajaliku matemaatika ja, kui soovite, posimise või suisa nõiakunsti käimatõmbamiseks on vaja muidugi sihtmärk kõigepealt leida ja tuvastada. Aga kuidas seda teha?
Tekst: HEIKKI KIROTAR , Snaiprigild
Kirjeldan seekord, kui täpselt inimene üldse tajub silmadega erinevaid objekte ja milliseid abivahendeid on võimalik kasutada, et näha paremini ja kaugemale. Üldvaatlus, põhjalik vaatlus ja sihtmärgi tuvastamine koos kauguse mõõtmisega. Asjad, mida iga võitleja oskab, kuid võiks osata paremini.
VISUS ÜKSKOMANULL KUUS JAGATUD KUUEGA KAKSKÜMMEND JAGATUD KAHEKÜMNEGA?
Kõlab nagu needus või etnohevi refrään? Tegemist on erinevate mõõdikutega inimese nägemisteravuse hindamiseks. Kõik täiskasvanud on käinud optiku või silmaarsti vastuvõtul ja jõllitanud pingsalt nii ühe silmaga eraldi kui kahega koos seda kabineti tagumises seinas valgel valgustatud taustal kolme kuni viie meetri kaugusel asuvat eri suurusega mustadest tähtedest või kujunditest koosnevat tabelit, mille sümbolid ülevalt alla järk-järgult kahanevad.
Visus üks koma null tähendab, et nägemisteravus on hea ja inimene suudab eristada kahte punkti, mis asuvad üksteisest ühe nurgaminuti (MOA) kaugusel. MOA suurus sõltub kaugusest. Kolmekümne meetri kauguselt oleks punktide vahemaa natuke alla üheksa millimeetri ning kolme meetri kauguselt alla millimeetri. Kuus jagatud kuuega ja kakskümmend kahekümnega tähendavad head nägemisteravust kuue meetri või sellele vastava kahekümne jala kauguselt, kahemillimeetrise vahega objekte eristades.
KUI HÄSTI ON VÕIMALIK NÄHA?
Silmade nägemisteravus sõltub veel paljudest muudest asjadest, näiteks valgustusest ja värvide kontrastist. Väsinud inimese nägemisteravus võib halveneda, samuti on oluliselt lihtsam märgata hea valgustusega selgepiirilist, taustast erineva värviga objekti, nagu tennisepall rohu peal. Normaalse nägemisteravusega puhanud inimene peaks suutma tuvastada MOA suuruse erinevat värvi objekti kuni saja meetri kauguselt. Seega on sama objekti tuvastamiseks kaugemalt vaja suurendust ja piisavaks loetakse suurenduskordajat, mis on võrdne sadade meetritega, näiteks kolmesaja meetri kauguselt peaks nägema kolmekordse suurendusega. Soome kaitsejõudude täpsuslaskurite meeskonna varustuse komplekti kuuluvad seitsmekordse suurendusega binokkel, kolme- kuni kaheteistkordse suurendusega relva optiline sihik ja kolmekümnekordse suurendusega pikksilm. Lisaks võimalusel sihiku ette kinnitatav öise vaatluse seade ja termokaamera ja laserkaugusmõõdik. Viimati nimetatud seadmed on peamiselt operatiivüksustel, sest nende hind on sõiduauto suurusjärgus ja neid ei jätku kõikidesse jalaväekompaniidesse.
Mõlemad silmad näevad sama asja natuke erinevalt ja nende nähtust pannakse aju nägemiskeskuses pilt kokku. Kahe silmaga vaadeldes on lihtsam hinnata ka objekti kaugust. Nägemine võib ka petta, sest aju hakkab puuduliku informatsiooni korral oletama ja tuletama, mis seal võiks olla, põhimõtteliselt kaevates mälust välja varem nähtud asjadest kõige tõenäolisema. Kui midagi nähakse osaliselt või vilksamisi, on see eriti tavaline. Nägemismälu võib ka treenida, näiteks vaadeldes lühidalt ja siis loetledes nähtud objekte ning nende asukohti.
Kõik kaitseliitlased on näinud, kuidas korralikult maskeeritud positsiooni ja seal vagusi istuvat võitlejat on väga raske märgata, seevastu üks väike asi, näiteks päikeses kollaselt helkiv padrunikest, tõmbab kohe tähelepanu. Samas nii hämaras kui ka liiga tugeva valgusega näeb inimene halvemini. Kui korraga nähakse palju asju, siis on neid raskem meelde jätta.
Artikli kirjutamise ajal hakkab marjahooaeg lõppema ja seenehooaeg kestab. Metsainimesed ja korilased kindlasti teavad, et parim aeg marjade korjamiseks on hommiku- või õhtupoolikul, kui on piisavalt valgust marjade ja seente nägemiseks, kuid keskpäevase päikese kiired ei sära taimestikult pimestavalt vastu. Teoreetiliselt peaks inimene eristama sentimeetrise läbimõõduga mustikat kolmekümne meetri kauguselt, kuid praktiliselt peab ikkagi minema palju lähemale, et eri tooni taimestikus marjale pihta saada. Inimese nägemisteravust mõjutab otseselt nähtava valguse hulk, sest pupill reageerib hämarusele laienedes ja tugevale valgusele kokku tõmmates. Terve inimese pupilli läbimõõt võib kõikuda kahe ja kaheksa millimeetri vahel. Jätame meelde, et inimese silm suudab korraga vastu võtta kuni kaheksa millimeetrit laia valgusvihu!
ÜLDVAATLUS EHK KAUGUSE MÄÄRAMINE SILMAGA
Tänapäeval ööpäev läbi droone täis taevalaotuse ja luurekeskusele toodetud pildifailidest sihtmärke otsivate arvutiprogrammide eest peitu pugedes ei saa ega tohi unustada ka vanu vaatlusviise.
Esimene neist on kaardiluure, kui on kasutada mingisugune kaart, aerofoto või maastikujoonis. Tavalisel topograafilisel kaardil on ühe sentimeetri peal pool kilomeetrit maastikku ja kaardiruudus ruutkilomeeter, nii et seal on mõistagi ainult kõige suuremad looduslikud ja inimeste loodud objektid. Kaardiluurele järgneb üldvaatlus ehk palja silmaga vaadatakse kiiresti üle, kas, kus ja kui kaugel on sihtmärgid ja üldse olulised objektid, need jäetakse meelde ning kirjutatakse tulekaardile üles vähemalt objekti nimetus, suund ja kaugus oma asukohast. Oluline on vaadata üle kõik, mitte jääda iga kivi ja kändu pikalt põrnitsema, see tuleb hiljem. Tavaliselt teostatakse vaatlust erinevate abivahenditega ja täpsus suureneb iga uue vahendiga. Alustatakse palja silmaga, huvitavad kohad vaadatakse üle mõnekordse suurendusega binokli või käärpikksilma ehk periskoobiga ja eriti huvitavad kohad sihtmärgi kindlakstegemiseks mõnekümnekordse suurendusega pikksilmaga.
Käärpikksilmad ei ole kahjuks Eestis eriti levinud, kuid tegelikult on need väga vajalikud, sisuliselt elupäästvad. Varje tagant pannakse välja ainult käärpikksilma mõnesentimeetrise läbimõõduga objektiiv, vaatleja ise on turvaliselt varje taga ja pääseb isegi avastamise korral eluga objektiivi suunas tulevast kuuli- ja killurahest. Sellepärast on väga kasulik vähemalt jao või rühma tasemel omada lisaks binoklile ühte kerget käärpikksilma. Jutt käib muidugi nendest poolemeetristest kergetest torudest, millel on ühes otsas mõnekordne suurendus ja teises peegel, mis võimaldab nurga taha vaadata. Suurtükiväelaste kolmejalgse postamendi otsas olev raske käärpikksilm on suurtükiväelaste töövahend, mida keegi seljas kaasa tassida ei jaksa!
Vaatluspikksilmad on laialdaselt kasutusel nii luurajatel kui täpsuslaskuritel, sest nende suurenduskordaja on käärpikksilma, binokli või optilise sihiku omast mitu korda suurem ehk nendega märkab kaugemalt väiksemaid objekte. Samas on pikksilm kallis ja raske seade ning eriti kergejalaväes, mis moodustab Kaitseliidust lõviosa, tuleb iga kaasatassitava kilo ja kuupdetsimeetri vajalikkust hoolikalt kaaluda. Ühe silmaga vaatlemisest aga pikemalt juba optiliste sihikute juures.
Silmaga kauguse määramisel on oluline endale selgeks teha mõni lihtne reegel, näiteks kui võitleja teab, kui pikk on sada meetrit, määratakse objekti kaugus sadu meetreid liites. Palja silmaga kauguse mõõtmisel on inimlik viga märgatav ja palju harjutades hakkab täpsemalt välja tulema, kuid treeningutel rahuldava tasemega mõõtmisviga võib olla kuni viisteist protsenti, niisiis sada meetrit võib olla ka kaheksakümmend viis kuni sada viisteist meetrit ja kakssada juba sada seitsekümmend kuni kakssada kolmkümmend ehk päris ebatäpne. Oluline on meelde jätta ka seda, kui kaugelt on võimalik normaalse valguse ja nähtavuse korral palja silmaga eristada inimese üksikasju, sest need aitavad kiiresti kaugust hinnata:
inimese kuju teist värvi taustal kuni pool kilomeetrit;
riietuse elemendid kuni kolmsada meetrit;
riietuse värvid kuni kakssada viiskümmend meetrit;
inimese pea ja kaela piirjooned kuni kakssada meetrit;
relva kuju ja isikliku varustuse elemendid kuni sada viiskümmend meetrit;
maskeerimata nägu kuni sada meetrit;
silmad kuni poolsada meetrit.
Võimalusel tuleb vaatlust teostada koos ja kui mitu inimest hindab kaugusi erinevalt, tasub võtta nende kauguste keskmine. Eelnevat loetelu lugedes saab ka selgeks, et maskeerimisele pööratakse palju tähelepanu sellepärast, et see aitab avastamiskaugust mitmekordselt vähendada. Näiteks maskeerimisvormis, nägu ja käed maskeerituna põõsa taga metsas rahulikult paigal seisva inimese eristamine on isegi saja meetri kauguselt keeruline. Inimese silmad ja aju petavad ja tavaliselt vähendatakse reaalset kaugust, kui:
objekt on väga suur;
objekt on tumedast taustast selgelt heledam;
ühtlase suure ala (heinamaa, veekogu jne) taustal on üksik objekt;
maastik on erinevate pinnavormidega läbi lõigatud;
vaadeldakse lamades või üles- või allapoole;
päike on selja tagant;
valgus on kunstlik, näiteks öösel valgustusraketiga, lendav rakett tekitab iga objekti juurde kiiresti liikuva varju;
vaatleja on väsinud.
Õiget kaugust suurendatakse, kui:
objekt on väike;
objekt on tume või tumedal taustal või varjus, sest silm ei suuda täpselt eristada objekti piirjooni;
päike paistab vaatleja suunas;
nähtavus on halb ehk hämaras, vihmas, lumesajus;
objekt on avatud maastikul, näiteks kivi lagedal väljal.
Palja silmaga üldvaatluse puhul aitab, kui näha on objekt, mille mõõtmed on teada, siis saab sellega võrrelda. Näiteks õhu värelemise või muidu halva nähtavuse tõttu võivad ka keskmise suurusega, erinevatel kaugustel objektid näida asuvat ühekaugusel. Näiteks laskeväljal üksteise järele mõnesaja meetri kaugusele paigutatud pool- ja täisfiguuride puhul on tavaline, et ei suudeta hinnata sihtmärgi täpseid piirjooni ja seetõttu määrata laskekaugust ning tulemuseks on tabamus sihtmärgi ette või üle. Taktikaliselt on määramata laskekauguse puhul mõistlikum lasta pigem lähemale kui kaugemale. Kui kuul tabab sihtmärgi ette ja tabamus on võimalik tuvastada, siis saab järgmised lasud kõrgemale sihtida. Kui lastakse liiga kõrgele, lendavad kuulid üle ja maanduvad sihtmärgi taha.
Sõjapüss kaliibriga 5,56 NATO, mis on saja meetri peale sisse lastud, tabab kolmesaja meetri kauguselt juba kolmkümmend ja neljasajalt meetrilt kaheksakümmend sentimeetrit alla, nii et rinnakujusuuruse sihtmärgi korral kõmmutatakse sihtmärgi ette maha. Seega on oluline sihtmärgi kaugust hinnata võimalikult täpselt ja selleks võtab meie hüpoteetiline vaatleja nüüd välja käärpikksilma, binokli või heal juhul isegi optilise sihiku või vaatluspikksilma.
KAUGUSE MÄÄRAMINE BINOKLIGA
Ma kirjutan selles artiklis läbivalt binoklist, sest kahe silmaga vaatlemine on oluliselt jätkusuutlikum kui ühe silmaga. Kahe silmaga jaksab rohkem vaadata, sest silmad väsivad mitu korda aeglasemalt.
Kaitsejõududes on väga palju erinevaid binokleid, tavaliselt kuue-, seitsme-, kaheksa- või kümnekordse suurendusega ja milliradiaanide ehk tuhandike niitristiga. Sõjaliseks otstarbeks kasutatavatel binoklitel peab kindlasti olema tuhandikskaalaga niitrist tuntud suurusega objektide kauguse hindamisel. Vanematel mudelitel on tuhandike skaala ainult viie ja kümne tuhandiku kaupa, mis on täiesti hea suurtükiväe tule juhtimiseks, kuid liiga harv majast väiksema objekti kauguse täpseks hindamiseks. Normaalne on ühe tuhandiku skaala, mis võiks olla veel poole või veerandi tuhandiku abijoontega.
Käärpikksilma või binokliga vaatlemisel ja kauguste määramisel ei tohi mõõtmisviga ületada kümmet protsenti ehk see on oluliselt täpsem kui palja silmaga. Isiklikult eelistan sisseehitatud kompassiga binoklit, mis aitab kiiresti määrata ka objekti suunda, kuid neid näeb peamiselt mereväes ja rannakaitses. Kvaliteetse binokli hind algab mitmesajast eurost ehk nagu korralikul kiivril või kaitsevestil ja rõhk on sõnal „kvaliteetne“.
Sisseehitatud kompassiga kvaliteetne binokkel maksab reipalt üle tuhande euro ja kui minna seda tagalast küsima, siis on tavaliselt vastuseks nukker pilk ja ohe. Netiavarustest on võimalik hankida ka oluliselt odavam binoklilaadne toode, kuid reeglina ei ole nende ehitamiseks kasutatud materjalide kvaliteet ja toote vastupidavus piisav. Ennekõike käib jutt läätsede klaasi, lihvimise ja pinnakatte ning liikuvate osade kvaliteedist. Seega pigem kvaliteeti kui sodi ja ametlik maaletooja pigem koos garantiiga kui ilma. Olen isegi hambaid kiristanud, kui keskmise hinnaga binokli kompass põllu peal kinni kiilus ehk suur osa seadme kasutegurist haihtus.
Binoklit valides on oluline mõelda, kus ja mis tingimustes seda kasutama hakatakse. Vaatluspostile ülipikkadele kaugustele soovitaks paarkümmend korda suurendavat mitmekilost, lahingumasinasse kaasa loksuma sobib ka üle kilo kaaluv kümnekordne suurendus või hoopis jalaväelase rakmetaskusse poolekilone kaheksakordne? Nüüd tuletame meelde, et inimese silm suudab vastu võtta kuni kaheksa millimeetrit laia valgusvoo. Kui kaheksakordse binokli läätse läbimõõt on kolmkümmend millimeetrit, siis jagades kolmkümmend kaheksaga, saame teada, et sealt on näha neljamillimeetrine valgusvihk. Kümnekordse suurendusega viiekümnemillimeetrine binokkel annab millimeetri juurde, kuid hind on ka kallim, sellepärast ongi väiksemad binoklid jalaväes tavalised, sest need on piisavalt head, aga mitte liiga kallid. Huvitav ja väga populaarne kombinatsioon on viiekümnemillimeetrine lääts seitsmekordse suurendusega binoklil, mis annab väljuva valgusvihu läbimõõduks seitse millimeetrit ehk praktiliselt maksimaalne, mida inimene suudab näha.
Läätse läbimõõdust veel tähtsam on klaasi valguse läbilaskevõime, mida on võimalik võrrelda, vaadates samal ajal sama objekti erinevatest sama suurendusega binoklitest. Hea binokkel laseb läbi üle 90% valgusest ja lugupeetud valmistaja nimetab selle numbri avalikult, sest on uhke, kui hea lihvi ja pinnakattega tema toode on, ja kuidagi tuleb ju põhjendada mitmekordset hinnavahet võrreldes alibabade no-name-toodetega! Eriti on seda vahet märgata hämaruses. Olen olnud olukorras, kus no-namebinokliga ei olnud võimalik sihtmärki leida, aga kvaliteetse Euroopa tootja sihikuga nägi küll. Binokleid valides on oluline jälgida, et neil oleks mõlema silma okulaari teravustamise võimalus vastavalt vaatleja nägemisteravusele. Samuti peab neil olema sisse ehitatud laserikiirevastane kaitsefilter. Ukraina sõjas on olnud palju juhtumeid, kus vastased pimestavad vaatlejaid tugeva valguse või laserikiirega, tekitades ajutist või püsivat nägemisvõime kaotust. Lisaks peab seadmel olema peegeldusvastane filter, see on reeglina objektiivi ette kinnitatav tihe mesilaskärjetaolise kujuga võrk, mis raskendab vastasel läätselt tagasipeegelduva valguse nägemist.
Osadel binoklitel on sisse ehitatud ka laserkaugusmõõdik, millest paremad suudavad inimesesuuruse objekti kaugust mõõta üheprotsendilise täpsuse- gust mõõta üheprotsendilise täpsusega isegi mitme kilomeetri kauguselt, kuid nende seadmetega on kaks suurt probleemi. Ühe laserkaugusmõõdiku-
ga binokli hinna eest saab osta kuni kümme tavalist tuhandikskaalaga binoklit. Teiseks, laserkiirt kiirgav seade on kergemini avastatav ka vastasele. Ukraina sõjas on olnud olukordi, kus kõikidest vaatlusseadmetest on patareid välja võetud, vältimaks avastamisele järgnevat surmavat kuuli- ja killurahet.
Kaitse Kodu! jätkab teemat järgmises numbris.
