5 minute read
JAHIMEHED JA KAITSELIITLASE ÜHISE ASJA EEST
JAHIMEHED JA KAITSELIITLASE ÜHISE ASJA EEST
Kuigi paljud Eesti jahimehed on juba astunud Kaitseliitu, on jahimeeste ressurss laiemas mõttes seni riigikaitses veel efektiivselt kasutamata. Nüüd on aga asjalood muutumas. Nimelt allkirjastasid Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi ja Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust kahe organisatsiooni vahelise koostööleppe.
Tekst: ASSO PUIDET , Kaitse Kodu! tegevtoimetaja
Selline koostöölepe, nagu on märkinud kindralmajor Ühtegi, avab uued võimalused jahimeeste rakendamiseks riigikaitses. „Seda peamiselt seetõttu, et koostöökokkulepe sõlmitakse organisatsioonide vahel, kus üheks pooleks on meie jahimehi koondav Eesti Jahimeeste Selts ja teiseks pooleks Eesti vabatahtlikku riigikaitset esindav Kaitseliit. Jahimeeste panust riigikaitsesse, aga ka nende huvide esindamist on võimalik korraldada organisatoorselt,“ selgitas Ühtegi.
Mõistagi võidavad lepingust mõlemad pooled, nagu kinnitas ka Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. Näeb ju kahe organisatsiooni vahel sõlmitud leping ette kaitseliitlaste ja jahimeeste koostöö tihendamist kogemuste ja teadmiste jagamise kaudu.
„Meil on palju ühiseid tegevusi: lasketiirud ja relvastus, tegevus maastikul, liikmeskonna koolitus ja muu seesugune. Kogemuste vahetamine ja koostöö aitavad seniseid tegevusi muuta veelgi paremaks ja efektiivsemaks,“ on Korts kindel.
Ja kui lisaks kogemuste omandamisele suudetakse ka liikmeskondi suurendada, on seegi oluline võit mõlemale organisatsioonile. Olgu öeldud, et juba täna on Kaitseliidu liikmeskonna hulgas veidi üle tuhande jahimeeste seltsi liikme.
NOORED VÕIDAVAD
Sõlmitud leping võimaldab moodustada Eesti Jahimeeste Seltsi liikmetest koosnevaid üksikrühmi, kompaniisid ja malevkondi. Lisaks saavad kaitseliitlased ja jahimehed kasutada üksteise lasketiire ja -paiku ning vajadusel ka üksteise kasutuses olevat relvastust ja muud varustust.
Oluline koht kahe organisatsiooni koostöös on noorsootööl. Tähtsustavad ju mõlemad organisatsioonid Kortsu selgitusel oma tegevustes järelkasvu õpetamist ja koolitamist, sest sellest sõltub nii organisatsioonide kui laiemas plaanis ka riigi heaolu tulevikus.
Nagu Korts märkis, on juba praegu olemas hea koostöö Eesti Jahimeeste Seltsi maakondlike organisatsioonide ja Kaitseliidu malevate vahel. Ka noortelaagrite korraldamises pole jahimeeste seltsile midagi uut. Koostööleping loob seni tehtule aga veelgi tugevama ja ühtse aluse ning julgustab piirkondlikke organisatsioone koostööd jätkama ja arendama.
PIKALT PLAANITUD
Tegelikult hakati võimalikust koostööst jahimeeste ja kaitseliitlaste vahel rääkima juba aastaid tagasi. Nagu Korts mäletab, sõlmiti kunagi koostööks ka raamleping, aga see oli rohkemate organisatsioonide vahel ja üldisem.
Täpsemalt sõlmisid 2009. aasta juulis Kaitseliidu peastaabis koostöölepingu Kaitseliit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Jahispordiliit ja Eesti Laskurliit. Koostöö eesmärgiks märgiti toona riigikaitse ning jahinduse ja laskespordi kui riigikaitselist väljaõpet toetava tegevuse arendamine. Leping pidi tagama Eesti lasketiirude koordineeritud planeerimise, arendamise ja haldamise ning aitama kaasa kaitseliitlaste, jahimeeste, jahisportlaste ja laskesportlaste tihedamale suhtlemisele. Määratleti nelja organisatsiooni koostöö suunad, et luua alused ühistegevuse edasiseks arendamiseks ja korraldamiseks kogu riigis.
Nüüd siis, lõppenud suve hakul, sai Kohtla-Nõmmel peetud jahimeeste kokkutulekul allkirjad uus koostööleping. Sedakorda kahepoolne. Ühelt poolt Kaitseliit, teiselt poolt enamikku Eesti jahimehi ühendav katusorganisatsioon Eesti Jahimeeste Selts, kuhu kuulub 11 500 jahimeest ja -naist. Seltsi eesmärgiks on oma liikmete huvide ja õiguste esindamine jahindustegevuses, samuti riigi aktiivse partnerina oma liikmete ühistegevuse kaudu loodust säästva ja rekreatsioonivõimalusi pakkuva jahipidamise ning jahindusalase koolituse korraldamine ja jahinduskultuuri arendamine.
AEG ON KÜPS
„Eks koostööga ole ikka nii, et konkreetse lepinguni jõudmine võtab aega ja sellele eelnevad läbirääkimised ja kohtumised. Ega vägisi midagi ei sünni. Aeg peab olema küps, mõlemad organisatsioonid peavad tundma selleks vajadust,“ märkis Korts, kelle sõnul mängivad siin rolli ka isiklikud faktorid ehk inimesed, kes koos mõeldud mõtted realiseerivad ja kelle jõupingutused viivad lepingu sõlmimiseni.
Loetud kuude jooksul on juba jõutud ka reaalsete tulemuste ja tegudeni. Näiteks on Eesti Jahimeeste Selts moodustanud juba juhatuse vastava koostöökomisjoni, kes on koos käinud ja lepingu rakendamise teemadel arutanud. Samuti võib konkreetse tegevusena nimetada organisatsioonide esindajate ühist augustikuist välinõupidamist Rutjal. Selle eesmärk oli korraldada koostöös jahimeeste suvepäevad 2024. aasta suvel. Õnnestumise korral saab sellest esimene suurem ühistegevus.
LISATEAVE:
„KES KEDA?“
Nagu viimased aastad näitavad, kipuvad saarlased olema mitmes asjas esimesed. Olgu selleks siis koroona, ulatuslikud elektrikatkestused, veekriis või korralikud tormid. Õnneks aga ei ole kõik „esimesed“ alati probleemitekitajad. Praegu oleme meile teadaolevalt esimesed ka jahimeestega koostöö tegemisel.
Tekst: PIRET PAOMEES , Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna instruktor
Nimelt on Saaremaa kaitseliitlased ja jahimehed juba aastaid omavahel mõõtu võtnud, kummad on ikkagi täpsemad laskjad. Kõik sai muidugi alguse traditsiooniliselt. Kokku juhtusid Leisi rühma ülem Kert Humal ja Leisi jahiseltsi ülem Aivo Tabri. Jahiseltsi ülem väitis, et kaitseliitlased ei oska lasta. Leisi rühma ülem ei olnud aga väitega nõus.
SIHIK TEEB VÕRDSEKS
Et see küsimus õhku rippuma ei jääks, võeti kohe järgmisel päeval ühendust Saaremaa maleva pealikuga, räägiti lugu ära ning otsustati selguse saamiseks võistlus korraldada. Kaitseliitlane Andres Jalakas koostas juhendi ja mõtles võistlusele nime. Esialgne plaan oli kaasata võistlusele toonase Leisi valla piiridesse jäävaid jahiseltse, kuid see laienes peagi üle Saaremaa. Piiriks sai seatud kaks Kaitseliidu võistkonda ja kuni kaheksa jahiseltside võistkonda. Esimest korda said kõik lubatud kohad täis tänavu.
Esimesel võistlusel kasutasid võistlejad oma relvi (jahimehed omi ja kaitseliitlased AK 4) ning lasti jahimeestele tuttavat VSS-harjutust – erinevate jahiulukite seisvaid märklehti ja liikuva märgina rinnakuju.
Kuna jahimehed olid rohkem harjunud laskma liikuvaid märklehti ja ka nende optika oli uhkem, kuulus esimene võit neile. Selgus, et AK 4 ei ole VSS-harjutuseks sobilik.
Seega pakuti välja, et parema ülevaate saamiseks tuleb luua võrdsemad tingimused. Edaspidi läksid käiku vaid tavasihikuga relvad. Läbi aastate on võistlusel olnud püstoli-, automaadi- ja vintpüssiharjutused. Aastast 2021 lisandus märkimispüss ning 2023 kuulipilduja.
KES ON PAREMAD?
Vaadates võistkondlike tulemuste statistikat, võiks väita, et hetkel on paremad kaitseliitlased. Nimelt on esikoht viimased kolm aastat olnud nende.
Ent kui hakata vaatama võistkondade koosseise, siis on sageli seis selline, et kaitseliitlaste hulgas on jahimehi ja vastupidi ning katsu siis otsustada, kuidas tulemust tõlgendada.
Hoopis väärtuslikumaks peetakse selle võistluse juures õppimisvõimalust ja kogemuste vahetamist. Seetõttu on nüüd Muhu jahimehed, kes on seni olnud aktiivseimad osalejad, ellu kutsunud ka oma „Kes keda?“.
Huvitav fakt siia lõppu veel. Nimelt pole Aivo Tabri ise veel kunagi ühelegi võistlusele jõudnud.